Maakasutus. Laenaja teeb kõik vajaliku, et vajadusel saada projekti elluviimiseks maad ning maaga seonduvaid õigusi ning esitab pangale viimase nõudel koheselt xxxxx rahuldavad tõendid, et selline maa ja sellega seotud õigused on projekti elluviimiseks olemas.
Maakasutus. Tagada maakasutuse suunamisel kesklinna elanike elukeskonna säilimise või parandamise ja uute arenduste rajamise vahel sobiv tasakaal. • Linnakeskuse maakasutuse arengule on vajalik tagada ajaline paindlikkus ja muutumisvõime, mistõttu erinevalt klassikalisest maakasutuse käsitlusest üldplaneeringutes (maakasutuse juhtfunktsiooni määramine) on maakasutuse suunamisel põhirõhk erinevate funktsioonide segamisel/koostoimel. • Kesklinna kompaktsuse/tiheduse suurendamiseks laiendada Kesklinna segahoonestusala ja määrata vajadusel vastavalt piirkondlikele eripäradele segahoonestusala juhtfunktsioonid. Elamumaa juhtfunktsiooniga maa-aladele (nt väljakujunenud asumite elamukvartalid) seada maakasutuslikud tingimused, mis soodustavad elukeskkonda toetavate teenuste ja avalike funktsioonide kavandamist (haridusasutused). Rohealadele maa-alade reserveerimisel tagada, et nende vahel tekiks sidus võrgustik, mis toetab ka uute linnaliste parkide ja haljakute kavandamist (nt piirkonnad, kus need puuduvad). Vaadata üle riigikaitselise otstarbega maa-alade piirid ja täpsustada vajadusel kasutustingimusi. • Kaardistada alakasutusega või kasutusest välja langenud maa-alad nn jääkalad ning määrata neile sobilik funktsioon. • Määrata maakasutuslikud ja ehituslikud tingimused alade vahekasutuse soodustamiseks sh reserveeritud maakasutuse elluviimiseni ajutiste kasutusvõimaluste soodustamiseks. Vahekasutus aitab korrastada ja elavdada kasutuseta linnaruumi. • Reserveerida maa-alad ning määrata linnaruumilised ja ehituslikud/arhitektuursed printsiibid avalikkusele suunatud hoonetele, linna olulistele maamärkidele ja avalikele väljakutele ning parkidele. Eesmärk on suunata enam avalikku funktsiooni ja maamärgilisi hooneid ning puhketegevusi eeldatavalt suure kasutusatraktiivsusega aladele ja olulistesse vaatekoridoridesse nagu ühistranspordi koridorid, mereäär, linnaväljakud, peatänavad, tänavanurgad, piirkonnad, kus puhkevõimalused on piiratud. • Määrata linnaruumilised põhimõtted segregeerumise leevendamiseks, kuidas suurendada taskukohaste elamispindade kättesaadavust (sh uutel arendusaladel nagu Sadama piirkond, Veerenni jne) ning soodustada sotsiaalset lõimumist läbi avaliku ruumi kujundamise ja funktsioonide segamise.