Vooluveekogumitega seotud märgalad. Käesoleva töö raames vooluveekogumitega seotud oluliste soode nimekiri koosneb 37st eraldi seisvast sooalast (kogu pindalaga 1 374 km2) ning 10 soostikust (kogu pindalaga 1 967 km2) (Joonis 20, Tabel 16), mis funktsioneerivad maastikul nii lähte, keskjooksu kui ka eesvoolu märgaladena, mõjutatuna tugevasti üldisest hüdro- ja topograafiast sooala paiknemise piirkonnas. Vooluveekogumitele pindalaliselt oluliste (soo osakaal valglal >40%) soode arv on 19, vooluveekogude valglais jaotunud 43 sooalamalaks (Xxxx 1.1). Enamus nende alamaladega seotud vooluveekogumite veekvaliteet on vastavalt kehtivatele vooluveekogumite andmebaasidele hinnatud heaks, v.a Liivi-2, Ridalepa, Laisma ja Laeva-2 veekogumid, millede seisundid on hinnatud kesiseks. Ka nendega seotud soode alamalade seisund on kas kesine või halb (Xxxx 1.3). Enamus suure soo osakaaluga vooluveekogumitest on tüpifitseeritud tumedaveelisteks ja humiinainete rikasteks vooluveekogumiteks. Ligikaudu 20% sellesse gruppi kuuluvatest veekogumitest on aga tüpifitseeritud heledaveelisteks ja vähese orgaanilise aine sisaldusega e B tüüpi (!) vooluveekogumiteks, nt Liivi-2, Preedi-2 ja Umbusi-2 vooluveekogumid (Xxxx 1.3). Soode pindalaline hõivatus selle grupi vooluveekogumite valglates varieerub enamuses 1 000 ja 8 000 ha vahel (Xxxx 1.3). Ca 40% samasse gruppi kuuluvatest veekogumitest on aga tugevasti muudetud veekogumid, xxxx veekvaliteedi tüüp näitajateta. Ca 10% selle grupi raba alamalade seisund on halb, kuid siirdesoo aladel on seisund halb ca 20% ning madalsoo aladel 70% alamaladest (Xxxx 1.3). Teise suure grupi oluliste soo alamalade pindalaline hõivatus vooluveekogumi valglatel jääb alla 40%, kuid xxxxx xxxx pindala varieerub 12 000 ja 1 ha vahel (Xxxx 1.2). Kokku on selliseid alasid 187, esindades 47 erinevat sood või soostikku. 16% ehk 30 sellesse gruppi kuuluvatest veekogumitest on kesise seisundiga, mis peegeldub enamuses kesises või halvas nendega seotud soo alamala seisundis (Xxxx 1.4). Ca 40% selle grupi veekogumitest on B tüüpi ning ca 30% on tugevasti muudetud või tehisveekogud. Ca 25% selle grupi raba alamalade seisund on halb, kuid siirdesoo aladel on seisund halb ca 30% ning madalsoo aladel 60% alamaladest (Xxxx 1.4). Enamuses selekteeritud soo alamaladest kattuvad kas osaliselt või täielikult rahvusvaheliselt olulistesse märgalalade andmebaasidesse kantud aladega (nt Ramsar, Natura 2000 jt, Lisad 1.5 ja 1.6). Selekteeritud alamaladest tuvastati töö käigus allikaid kuuel juhul suure (>40% voo...
