LAAGRI KOOLI HINDAMISE, JÄRGMISESSE KLASSI ÜLEVIIMISE NING KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMISE ALUSED, TINGIMUSED JA KORD
LAAGRI KOOLI HINDAMISE, JÄRGMISESSE KLASSI ÜLEVIIMISE NING KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMISE ALUSED, TINGIMUSED XX XXXX
Hindamise alused
1.1. Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava põhikooli riikliku õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.
1.2. Protsessi hindamisel arvestatakse õpilase xxxx xx mõtlemisprotsesside eripära, võimeid ja terviseseisundit.
1.3. Õpilase käitumise ja hoolsuse hindamise aluseks on üldinimlikud ja ühiskondlikud väärtused ning Laagri Kooli kodukorras sätestatud nõuded, millest lähtuvalt antakse õpilase käitumisele ja hoolsusele kirjalik hinnang.
1.4. Individuaalse õppekava rakendamisel sätestatakse erisused individuaalses õppekavas.
1.5. Trimestri algul teavitab vastava õppeaine õpetaja õpilasi hindamise põhimõtetest, ajast ja vormist.
1.6. Lähtuvalt õppeaine eripärast arvestatakse hindamisel vastuste ja esituste täpsust ning õigsust.
1.7. Õpitulemusi hinnatakse hinnete ja hinnangutega.
2. Hindamise, sh kujundava hindamise eesmärgid
Hindamise eesmärgiks on:
2.1. toetada õpilase individuaalset arengut ja õppimist;
2.2. suunata õpilasi vastutust võtma oma õppimise ja käitumise eest;
2.3. suunata õpilase objektiivse enesehinnangu kujunemist;
2.4. innustada õpilast eesmärgistatult ja sihikindlalt õppima;
2.5. suunata õpilast järgima üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
2.6. motiveerida õpilast järjepidevalt ja hoolikalt täitma õppeülesandeid ning püstitatud eesmärke ning neid analüüsima;
2.7. anda kvaliteetset tagasisidet õppeprotsessi hetkeseisust ning sellest tulenevalt xxxx- eesmärkide püstitamine, selgitada õpilasele kui kaugel eesmärgist ollakse ning nõustada, kuidas ületada lõhet hetkeseisu ja eesmärgi vahel;
2.8. õpilase kaasamine õppeprotsessi kavandamisse ja hindamisse;
2.9. suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
2.10. kaasata õpilane enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning xxxxx õpimotivatsiooni;
2.11. anda õpilasele ja tema vanemale tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
2.12. anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning põhikooli lõpetamise otsuse tegemiseks.
3. Hindamisest teavitamine
3.1. Hindamise korralduse alused, tingimused xx xxxx on nähtavad kooli koduleheküljel. Õpilase hinded kajastuvad veebipõhiselt e-päevikus.
3.2. Õpilase kokkuvõtvad hinded ja hinnangud kajastuvad õpinguraamatus/klassitunnistusel ja veebipõhiselt e-päevikus.
3.3. Õpetaja kannab hinded stuudiumisse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 5 koolipäeva jooksul alates töö sooritamisest või selgitab korrast erinevaid hindamise aluseid kirjalikult asjassepuutuvatele õpilastele ja vanematele.
4. Teadmiste ja oskuste hindamine
4.1. Õpilaste teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste, kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.
4.2. Kontrolltööde (rohkem xxx xxx tunni jooksul õpitu omandamise kontrollimine kirjaliku tööga. Olgu see kahe tunni, kahe nädala kahe kuu või kogu trimestri jooksul õpitud materjali (teema) omandamise taseme kontrollimine. Eesmärgiks on trimestri jooksul õpitulemuste omandamise kontrollimine. Õppepäevas võib läbi viia ühe kontrolltöö. Kontrolltöö toimumise ajast teatatakse ette õpilastele vähemalt viis õppepäeva enne kontrolltöö toimumist. Õppenädalas võib läbi viia xxxx xxxx kontrolltööd. Kontrolltöid ei planeerita esmaspäevale ja reedele, samuti õppepäeva esimesele ning viimasele õppetunnile, välja arvatud juhul, kui õppeaine on tunniplaanis esmaspäeval xx xxxxxx või ainult xxxx xxxxx päevadest või esimese või viimase tunnina.) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega. Kirjaliku kokkuvõtva töö sooritamise aeg märgitakse e-päevikusse. Koolipäevas võib ühel klassil olla üks ja nädalas xxxx kontrolltööd.
4.3. 1. klassi õpilaste teadmistele, oskustele, käitumisele ja hoolsusele antakse sõnaline ja/või kirjalik hinnang lähtuvalt õpilase arengust, õpioskuste kujunemisest, õpiprotsessis osalemisest ning õpitulemustest. Suulisi hinnanguid saavad õpilased jooksvalt õppeprotsessis, kokkuvõtvaid kirjalikke hinnanguid antakse trimestrite lõpul. Kokkuvõtvad kirjalikud hinnangud kajastuvad e-päevikus ja õppeaasta kokkuvõtvad hinnangud klassitunnistusel. Kokkuvõtvates hinnangutes tuuakse esile õpilase edusammud ning juhitakse tähelepanu arendamist vajavatele oskustele ning vajakajäämistele teadmistes.
4.4. Alates 2. klassist kasutatakse õpilaste õpitulemuste hindamisel viiepallisüsteemi. Hindega „5” („väga hea”) hinnatakse suulist vastust/esitust, kirjalikku või praktilist tööd/tegevust, kui õpilane on omandanud nõutavad teadmised ja oskused.
Hindega „4” („hea”) hinnatakse õpilast, kui tema teadmistes ja oskustes esineb väiksemaid eksimusi.
Hindega „3” („rahuldav”) hinnatakse õpilast, kui tema teadmistes ja oskustes esineb puudusi xx xxxx.
Hindega „2” („puudulik”) hinnatakse õpilast, kui tema teadmistes ja oskustes esineb olulisi puudusi xx xxxx.
Hindega „1” („xxxx”) hinnatakse, kui õpilane ei ole omandanud nõutavaid teadmisi ja oskusi.
Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemusi järgmise skaala alusel:
„5” („väga hea”) 90-100% võimalikust punktide arvust;
„4” („hea”) 75-89% võimalikust punktide arvust;
„3” („rahuldav”) 50-74% võimalikust punktide arvust;
„2” („puudulik”) 20-49% võimalikust punktide arvust;
„1” („xxxx”) 0-19% võimalikust punktide arvust.
Lähtuvalt ülesande raskusest on õpetajal õigus muuta punktiarvestuse skaalat 5% ulatuses.
4.5. Lisaks numbrilistele hinnangutele kasutatakse põhikooli kolmandas kooliastmes mittediferentseeritud hindamist. Õpitulemuste mittediferentseeritud hindamine toimub õppeaine või nende osade arvestamisena, mille puhul positiivne tulemus on
«arvestatud» ning negatiivne tulemus «mittearvestatud». Positiivse perioodihinde väljastamise eelduseks on arvestuslike tööde sooritamine hindele „arvestatud“, kui õpetaja ei otsusta teisiti.
4.6. Alates 2. klassist lisatakse numbrilisele hinnangule kokkuvõtvaid kirjalikke hinnanguid. Kokkuvõtvates hinnangutes tuuakse esile õpilase edusammud ja juhitakse tähelepanu arendamist vajavatele oskustele ning vajakajäämistele teadmistes.
4.7. Õpilast, kes õpib individuaalse õppekava järgi, hinnatakse vastavalt individuaalses õppekavas ette nähtud hindamise korrale. Individuaalse õppekava järgi õppiva õpilase tööle tehakse xxxxx „Hinnatud individuaalse õppekava alusel“.
4.8. Logopeedilise abi osutamise õpiabirühmas osalevatele õpilastele antakse kirjalik hinnang, mis kajastub e-päevikus.
4.9. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib vastavat suulist vastust, kirjalikku või praktilist tööd/tegevust hinnata hindega
„xxxx”.
4.10. Kui õpilane on suunatud xxxxx xxxxx õpiabirühma, siis vastutab õpitulemuste hindamise eest vastava aine õpetaja, tehes koostööd õpiabirühma õpetajaga.
4.11. Diferentseeritult hinnatakse püsiva kirjaliku kõne puudega õpilast. Kirjaliku kõne puudega õpilase hindamisel arvestatakse kõikides ainetes düsgraafiale omaseid spetsiifilisi vigu. Ühte liiki xxxx loetakse üheks veaks.
Püsiva kirjaliku kõne puudega on õpilane (düsgraafik), kes saab regulaarselt logopeedilist ravi ja/või õpilane, kellega aineõpetaja töötab individuaalselt logopeedi nõuannete järgi. Kui õpilase kirjaliku kõne puue ei korrigeeru kestval logopeedilisel ravil, hinnatakse tema kirjalikke töid diferentseeritult. Kirjalike tööde diferentseeritud hindamisel arvestatakse düsgraafiale omaseid spetsiifilisi vigu vealiikide järgi. Üht liiki xxxx loetakse üheks veaks.
Eraldi vealiigiks loetakse järgmised eksimused:
• pika täishääliku (xxxx taga - kooli taga),
• ülipika täishääliku (vaatas male – vaatas maale),
• pika suluta kaashääliku (xxx xxxx ära – lõi kanna ära),
• ülipika suluta kaashääliku (xxxx xxxx – xxxx xxxxx),
• pika sulghääliku (kukked – kuked),
• ülipika sulghääliku märkimisel (koti – kotti ; kõikki – kõiki).
Kokku on 7 vealiiki. Ortograafiavigu ei loeta raskema kaaluga vigadeks.
5. Järelevastamine ja järeltööde sooritamine
5.1. Kui õpilase kokkuvõttev töö on hinnatud hindega „puudulik“ või „xxxx“, on õpilane kohustatud osalema vastava aine konsultatsioonis trimestri jooksul (kokkuleppel õpetajaga) ning omandama nõutavad teadmised ja oskused.
5.2. Kui õpilase kokkuvõttev või arvestuslik töö on hinnatud hindega „puudulik“, „xxxx“ või
„mittearvestatud“, on õpilane kohustatud sooritama järeltöö.
5.3. Kui suulist vastust, kokkuvõtvat tööd, tunnikontrolli, praktilist tegevust, praktilist tööd või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik” või „xxxx” on õpilasel võimalus omandamata õppematerjal järele vastata 10 õppepäeva jooksul või kuni trimestri lõpuni kokkuleppel õpetajaga. 10 õppepäeva möödumisel on õpilasel kohustus enne järele vastamist osaleda konsultatsioonitunnis.
5.4. Kui suulist vastust, tunnikontrolli/kontrolltööd, praktilist tegevust, praktilist tööd sooritatakse pärast I või II trimestrihinde väljapanekut, siis kantakse xxxxxx hinne uude trimestrisse. Mitterahuldava hinde järelevastamine toimub eelpool märgitud põhimõtete alusel (punkt 5.2, 5.3).
5.5. Õppest puudumise korral peab õpilane vastava kirjaliku töö, praktilise tegevuse või suulise esitluse järelevastama soovitavalt kahe õppenädala jooksul kuni trimestri lõpuni kokkuleppel õpetajaga. Kui õpilane puudub hindelise töö sooritamise ajal koolist/tunnist, siis tehakse e-päevikusse vastava tunni xxxxxx xxxxx „!”. Kui õpilane ei ole 10 õppepäeva jooksul (alates koolitulemise päevast) oma võlgnevust likvideerinud, asendab õpetaja märke „!“ hindega „1“.
5.6. Õpilane, xxxxx trimestrihinne on „puudulik” või „xxxx”, kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, on kohustatud osalema vastava õppeaine konsultatsioonitundides järgmise trimestri vältel, kuni on omandatud nõutavad teadmised ja oskused. Antud tulemused kajastuvad e-päevikus ja õpinguraamatus.
5.7. 1.-5. klassid järelevastavad klassi- või vastava aineõpetaja juures.
5.8. 6.—9. klasside õpilaste järeltööde sooritamise aeg on kooskõlas antud õppeaasta töökorraldusega ning xxxxxx informatsioon on kajastatud kooli kodulehel ja stendidel.
6. E-päeviku täitmise klassifikaatorid
6.1.
Õ Puuduvad õppevahendid (õpik, vihik, töövahendid, kehalise kasvatuse vahendid jms. On
aluseks hoolsushindele).
T Tegemata tunnitöö ( Konkreetses ainetunnis ettenähtud ülesande mitte sooritamine. On aluseks hoolsushindele.)
H Hilines (Tundi hilinemine. On aluseks käitumis- ja hoolsushindele.)
P Puudus põhjuseta (Õpilasel ei ole puudumist põhjendavat tõendit vanema/eestkostja poolt. On aluseks käitumis- ja hoolsushindele.)
P Puudus põhjusega (Õpilase puudumine on vanema, arsti või õpetaja põhjendatud tõendiga)
V Vabastatud (Õpilane on tunnist vanema/ arsti/ eestkostja poolt väljastatud tõendiga vabastatud)
K Kodutöö tegemata (Koju teha antud ülesanne tegemata. On aluseks hoolsushindele.)
! Tähelepanu, hindeline töö tegemata (Kui õpilane ei ole 10 päeva jooksul tegemata tööd järele vastanud, siis võib õpetaja muuta hüüumärgi hindeks ,,1”. Võib olla aluseks hoolsushindele.)
7. Kokkuvõttev hindamine
7.1. Kokkuvõttev hinne/hinnang on õppeaine trimestri- ja aastahinne.
7.2. Trimestri kokkuvõttev hinne/hinnang pannakse välja trimestri lõpul antud trimestri jooksul saadud hinnete/hinnangute alusel. Kokkuvõttev hinne ei ole kõikide hinnete aritmeetiline keskmine, xxxx xxxxx määrab aineõpetaja, arvestades trimestri jooksul saadud suulisi või kirjalikke kontrolltööde hindeid, tunnihindeid ning õpilase panust ja arengut trimestri jooksul.
7.3. Trimestri kokkuvõttev hinne/hinnang pannakse välja hiljemalt 3 päeva enne trimestri lõppu.
7.4. Trimestri kokkuvõttev hinne/hinnang pannakse trimestri lõpul välja, kui õpilasel on trimestri jooksul vastatud/esitatud kõik olulised kirjalikud/praktilised tööd, et õpilane omandaks kõik nõutavad õpitulemused antud õppeaines.
7.5. Õpilasel, kes on õppest puudunud ja ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse trimestrihinde/hinnangu väljapanekul teadmised ja oskused vastavaks hindele „xxxx”.
7.6. Aastahinne/hinnang pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud trimestrihinnete/hinnangute alusel enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäetakse täiendavale õppetööle või kellele on määratud järeleksam, pannakse aastahinne/hinnang välja pärast täiendava õppetöö tulemusi.
7.7. 8. klassi õpilaste kokkuvõtva aastahinde väljapanekul arvestatakse trimestrihindeid ja üleminekueksami hinnet.
7.8. Kui õppeaine trimestrihinne/hinnang on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde/hinnangu väljapanekul antud õppeveerandi vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „xxxx”.
7.9. 9. klassi õpilastele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
8. Täiendav õppetöö. Klassikursuse kordamine
8.1. Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu.
8.2. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt trimestrihinnetest/hinnangutest tuleks välja panna aastahinne „puudulik” või „xxxx”.
8.3. Täiendaval õppetööl täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, mis aitavad omandada nõutavaid teadmisi ja oskusi.
8.4. Täiendav õppetöö toimub pärast õppeperioodi lõppu. Õppepäeva pikkus võib xxxx xxxx viis õppetundi.
8.5. Otsuse täiendavast õppetööst teeb õppenõukogu. Lapsevanemale väljastatakse kirjalik teatis koos vastava plaaniga.
8.6. Täiendava õppetöö perioodil kontrollitakse ja hinnatakse õpilase teadmiste ja oskuste omandamist. Hinded/hinnangud kantakse elektrooniliselt e-päevikusse.
8.7. Kokkuleppel lapsevanemaga võib õpilase jätta konsultatiivsele õppetööle pärast õppeperioodi lõppu, et toetada õpilase arengut ning aidata omandada põhjalikumalt teadmisi ja oskusi. Eesmärgiks on õpilase toetamine. Antud õppetöö toimub osapoolte kokkuleppel. Konsultatiivne õppetöö ei kajastu e-päevikus. Õppetöö lõppedes annab õpetaja lapsevanemale kirjaliku/suulise tagasiside.
8.8. Õpilane jäetakse klassikursust kordama, kui õpilasele rakendatud tugisüsteemid ja täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud või õpilane ei ole osalenud täiendaval õppetööl.
8.9. Õpilane jäetakse klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne/hinnang „puudulik” või „xxxx”.
8.10. Xxxxxx õpilase klassikursuse kordama jätmisest teeb õppenõukogu. Otsuse tegemisel kaasatakse õpilase seaduslik esindaja.
9. Eksamid, koolisisesed tasemetööd, uurimistööd
9.1. Üleminekueksamid
9.1.1. 8. klassi õpilastele korraldab kool õppeaasta xxxxx ühes õppeaines üleminekueksami.
9.1.2. Õpilase valikul võib eksam olla järgmiste õppeainete hulgast: eesti keel või matemaatika.
9.1.3. 8.klassi õpilane teatab kooli juhtkonnale 1. detsembriks õppeaine, xxxxxx xx soovib sooritada üleminekueksami.
9.1.4. Üleminekueksam toimub maikuu II poolel, üldjuhul esmaspäeval.
9.1.5. Üleminekueksamid korraldatakse kooli direktori kinnitatud eksamiplaani järgi. Eksamiplaan pannakse õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele tutvumiseks välja hiljemalt kaks nädalat enne üleminekueksamit. Eksamiplaani link saadetakse õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele suudiumi kaudu.
9.1.6. Üleminekueksami hindeks „nõrga“ või „puuduliku“ saanud või eksamilt puudunud õpilane sooritab korduseksami hiljemalt 25. augustiks. Korduseksami toimumise kuupäev määratakse kindlaks aineõpetaja ja õpilase vastastikusel kokkuleppel.
9.1.7. Üleminekueksamite korraldamise eest vastutavad eksamikomisjonid.
9.1.8. Üleminekueksami komisjonid (vähemalt kaheliikmelised) moodustatakse kooli direktori käskkirjaga hiljemalt kaks nädalat enne üleminekueksamite toimumisaega.
9.1.9. Üleminekueksami komisjoni esimees on kooli direktori poolt määratud õpetaja.
9.1.10. Üleminekueksami tulemused protokollitakse.
9.1.11. Üleminekueksami materjalid koostab aineõpetaja ja kinnitab kooli direktor vähemalt kaks nädalat enne üleminekueksamite algust.
9.2. Põhikooli lõpueksamid ja lõpetamine
9.2.1. Põhikooli riikliku õppekava järgi õppiv 9. klassi õpilane sooritab põhikooli lõpetamiseks järgmised ühtlustatud küsimustega eksamid: eesti xxxx xx kirjandus, matemaatika, õpilase valikul eksam (valikeksam) järgmiste õppeainete hulgast: xxxxxxx xxxx, xxxx xxxx, bioloogia, keemia, füüsika, geograafia, ajalugu, ühiskonnaõpetus.
9.2.2. Põhikoolilõpetaja teatab kooli juhtkonnale 1. veebruariks õppeaine, xxxxxx xx soovib sooritada valikeksami.
9.2.3. Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt
„rahuldavad“, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt „rahuldava“ tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.
9.2.4. Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele: kellel on üks „xxxx“ või „puudulik“ eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne; kellel on kahes õppeaines kummaski üks „xxxx“ või „puudulik“ eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.
9.2.5. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid seaduses sätestatud eritingimustel.
9.3. Uurimistööd
9.3.1. 2., 6. ja 8. klassi õpilane esitab uurimistöö iga õppeaasta veebruarikuu viimaseks päevaks. Uurimistöö esitatakse üldjuhul järgmistes õppeainetes:
2. kl – “Minu vanavanema koolitee”
6. kl – Loodus- või inimeseõpetus
8. kl – vabalt valitud õppeaine
9.3.2. Uurimistöö juhendaja ei pea olema Laagri Kooli õpetaja.
9.3.3. 2. klassi uurimistööde koordinaator on klassijuhataja.
9.3.4. 6. ja 8. klassi uurimistööde koordinaator on aineõpetaja.
9.3.5. Uurimistööde teemad/õppeained kinnitab Xxxxxx Xxxxx direktor õppeaasta alguses. Uurimistöö konkreetne teema valitakse I trimestril kokkuleppel vastava õppeaine õpetajaga.
9.3.6. Uurimistöö hinde paneb välja aineõpetaja õppeaine III trimestri kokkuvõtva hindena
9.4. Loovtöö
9.4.1. 7. klassis korraldab kool õpilasele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö, mille vormi määrab klass.
9.4.2. Loovtöö on üldjuhul kollektiivne ning selle positiivne sooritamine on kohustuslik igale õpilasele.
9.4.3. I trimestri lõpuks valib iga õpilane endale sobiva ülesande ning asub õpetaja juhendamisel tööd teostama. Iga õpilane vastutab enda valitud ülesande teostamise eest.
9.4.4. Valminud loovtööd tutvustatakse tervele koolile.
9.4.5. Loovtöö teema kantakse põhikooli lõputunnistusele ja hinnang kantakse õpinguraamatusse. Hinnangu klassifikaatorid on „arvestatud” või „mittearvestatud“.
10. Käitumise ja hoolsuse hindamine
10.1. Õpilase käitumisele ja hoolsusele antakse suulisi ja/või kirjalikke hinnanguid.
Õpilase käitumisele hinnangu andmisel lähtutakse kooli kodukorra reeglite järgimisest ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide põhimõtetest koolis.
Käitumise hinne sisaldab hinnangut õpilase käitumisele kogu koolis oldud xxx xxxxx, see hõlmab käitumist ainetundides ja käitumist väljaspool ainetunde (vahetundides, sööklas, üritustel-aktustel, xxxxxx xxxxx aulas või raamatukogus huviringi või trenni algust oodates, xxxxxx xxxxx garderoobikappide juures kojuminekuks valmistudes, õppekäikudel, näiteks koolilaagris, matkapäeval, kooli välisterritooriumil jne) Hinnangu käitumise kohta ainetundides annab aineõpetaja. Kokkuvõttev hinne ei moodustu ainult aineõpetajate hinnete aritmeetilisest keskmisest. Kokkuvõtva käitumishinde kogu koolis oldud xxx xxxxx määrab klassijuhataja, kes võtab koondhinde panemisel arvesse ka aineõpetajate hinnanguid.
10.2. Käitumise hindamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
“eeskujulik” – õpilane järgib harjumuspäraselt ja järjepidevalt kooli kodukorda ning tema käitumine on eeskujuks kaasõpilastele igas olukorras;
“hea” – õpilane järgib kooli kodukorda ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide põhimõtteid;
“rahuldav” - õpilasel esineb eksimusi kooli kodukorra ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide vastu, õpilane vajab õpetajate ja lastevanemate tähelepanu ning suunamist;
“mitterahuldav” – õpilasel esineb pidevalt distsipliini rikkumisi ning õpilane ei allu õpetajate korraldustele. Õpilasel esineb korduvaid hilinemisi ja põhjuseta puudumisi. Õpilase käitumise võib hinnata mitterahuldavaks ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.
10.3. Õpilase hoolsusele hinnangu andmisel arvestatakse õpilase tööpanust: vastutustunnet, töökust, järjekindlust ning püüdlikkust õppeülesannete täitmisel. Kokkuvõtva hoolsuse hinde määrab klassijuhataja, kes võtab koondhinde panemisel arvesse ka aineõpetajate hinnanguid.
10.4. Õpilase hoolsuse hindamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
“eeskujulik” – õpilasel on õppevahendid alati kaasas, korrektsed ja puhtad. Vihikud xx xxxx on vormistatud nõuetekohaselt. Käekiri on korrektne. Kodused ülesanded on ette valmistatud, ta töötab tunnis aktiivselt xxxxx;
“hea” – õpilasel on õppevahendid enamasti kaasas ja kodused ülesanded ette valmistatud. Käekiri on korrektne. Ta töötab xxxxxx xxxxx, esineb eksimusi tööde ja vihikute vormistamisel;
“rahuldav” – õpilase töövahendid on sageli kodus, kodused ülesanded on
ette valmistamata, õppetöö ajal ta segab kaasõpilasi ning kaasatöötamiseks vajab sageli õpetaja suunavaid märkusi. Käekiri on loetav;
„mitterahuldav” – õpilasel puuduvad sageli töövahendid, kodused ülesanded on enamasti ette valmistamata. Õppetöö ajal õpilane segab pidevalt kaasõpilasi ning pideva tunnikorra eiramise tõttu on suunatud sotsiaalpedagoogi juurde.
11. Õpilase järgmisse klassi üleviimine
11.1. Õpilase üleviimise järgmisse klassi otsustab õppenõukogu.
11.2. Õpilased, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, viiakse üle järgmisesse klassi enne õppeperioodi lõppu.
11.3. Õpilane, kes on jäetud täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.
12. Xxxxx või hinnangu vaidlustamine
12.1. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid/hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde/hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.
12.2. Direktor teavitab otsusest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.