K Ä S I T L U S E D
K Ä S I T L U S E D
Eesti-Türgi sõpruslepingu sõlmimise ja ratifitseerimise käsitlus
Tanno Tilgar
M
xxxxxx Xxxxx Xxxxxxxx ajal1 kirjutas Türgi aastail 1921–1937 alla 40 sõprus-
lepingut, 1. detsembril 1924 allkirjastatud leping Eestiga oli kronoloogiliselt kolme- teistkümnes.2 Kui arvestada, et Afganistan, Iraan, Jugoslaavia, Prantsusmaa ja Nõuko- xxxx Xxxx/NSVL esinevad lepingupartne- xxxxx xxxxx korral, siis on Türgiga nimetatud ajal sõpruslepingu teinud kokku 35 riiki.
Sõprusleping Eesti xx Xxxxx vahel sõlmiti
„ühisest tõsisest soovist luua ning kindlustada tõsise sõpruse sidemeid Eesti Wabariigi xx Xxxxx Wabariigi wahel, xx xxxxx kindlas usus, et läbikäimine mõlema riigi vahel, kui see xxxx xxxx loodud, kasuks tuleb nende rah- vaste edule xx xxxxx käekäigule...“. Lepingu ühtekokku kolmes artiklis sätestatakse, et Eesti Vabariigi xx Xxxxx Vabariigi ning nende kodanike vahel peavad valitsema „rikkumatu
rahu ja tõsine ning alaline sõprus“; lepingu- osalised riigid nõustuvad astuma diplomaa- tilistesse suhetesse ja kohtlema teise riigi diplomaatilisi esindajaid enda territooriumil vastavalt rahvusvahelise õiguse põhimõtetele; leping tuleb ratifitseerida ja ratifitseerimiskir- jad vahetada Varssavis „nii pea kui võimalik“, leping jõustub viieteistkümnendal päeval pärast ratifitseerimiskirjade vahetamist.3
Eesti-Türgi sõpruslepingu sõlmimist ning ratifitseerimist on käsitlenud Xxxx-Mihkel Xxxxxxxx, Xxxx Xxxxxxxxxx, Xxxxx Xxxxxx, Xxxxxx Xxxx Xxxxx, ratifitseerimist Vahur Made.4 Siiski mitte piisava põhjalikkusega. Artikli peaeesmärgiks on vastata järgnevatele küsimustele: kas Türgi viivitas Eestiga allakir- jutatud sõpruslepingu ratifitseerimisega, xx xxx, siis mis põhjusel xx xxx kaua? Kõrvaleesmär- xxxx antakse ülevaade protsessidest, mis viisid
1 See ajajärk hõlmab aastaid 1919–1938, aastani 1923 juhtis Xxxxxxx Türgi iseseisvuslasi, 1923–1938 aga Türgi Vabariiki.
2 Nende lepingute teisteks osapoolteks olid järgmised riigid: 1) 01.03.1921 Afganistan, 2) 16.03.1921 Nõu-
kogude Venemaa; 3) 22.01.1922 Ukraina; 4) 23.07.1923 Poola, 5) 10.12.1923 Albaania, 6) 18.12.1923 Ungari,
7) 28.01.1923 Austria (muudes allikates siiski 28.01.1924), 8) 03.03.1924 Saksamaa, 9) 31.05.1924 Rootsi,
10) 16.08.1924 Holland, 11) 28.09.1924 Hispaania, 12) 11.10.1924 Tšehhoslovakkia, 13) 01.12.1924 Eesti,
14) 9.12.1924 Soome, 15) 03.01.1925 Läti, 16) 26.01.1925 Taani, 17) 02.05.1925 Norra, 18) 19.09.1925 Šveits,
19) 18.10.1925 Bulgaaria, 20) 28.10.1925 Jugoslaavia, 21) 17.12.1925 NSVL, 22) 30.01.1926 Tšiili, 23) 22.04.1926
Iraan, 24) 30.05.1926 Prantsusmaa, 25) 05.06.1926 Inglismaa, 26) 29.06.1926 Argentiina, 27) 17.02.1927
USA, 28) 25.05.1927 Mehhiko, 29) 08.09.1927 Brasiilia, 30) 25.05.1928 Afganistan, 31) 04.01.1929 Uruguai,
32) 03.08.1929 Saudi Araabia, 33) 03.02.1930 Prantsusmaa, 34) 17.09.1930 Leedu, 35) 30.10.1930 Kreeka,
36) 5.11.1932 Iraan, 37) 17.10.1933 Rumeenia, 38) 27.11.1933 Jugoslaavia, 39) 04.04.1934 Hiina,
40) 07.04.1937 Egiptus. B. Şimşir. „Yurtta Barış Dünyada Barış“ Bağlamında Xxxxxxx ve Yabancı Devlet Adamları. – 38. İCANAS (Uluslararası Asya ve Kuzey Afrika Çalışmaları Kongresi), Ankara, 10.–15.09.2007. Bildiriler, Cilt VI. Ankara, 2012, lk. 2992–2993.
3 Riigi Teataja nr. 115/116, 08.07.1925, lk. 781–782.
4 O.-X. Xxxxxxxx. Eesti Vabariigi konsulaarpoliitika Aasias ja Aafrikas 1918–1940, doktoritöö, 2. kd., Tartu, 1992, lk. 211–214; E. Medijainen. Saadiku saatus. Välisministeerium ja saatkonnad 1918–1940. Tallinn, 1997, lk. 223;
V. Made. Külalisena maailmapoliitikas. Eesti ja Rahvasteliit 1919–1946. Tartu, 1999, lk. 238; X. Xxxxxx. Xxxxx Xxxxxxxx xx Eesti-Türgi suhted aastatel 1929–1932. – Kleio 1991, nr. 3, Tartu, lk. 46; M. S. Dilek. Atatürk Dönemi Xxxx-Xxxxx İlişkileri. – Cumhuriyet Tarihi Araştırmaları Dergisi. Yıl 6 Sayı 12. Ankara, 2010, lk. 12–13.
Eesti xx Xxxxx sõpruslepingu allkirjastamiseni ning ratifitseerimiseni Riigikogus xx Xxxxx Suu- res Rahvuskogus; määratletakse sõpruslepingu Türgi parlamendi poolse ratifitseerimise edasi- lükkumise tagajärjed. Artiklis on viidatud Rii- giarhiivi, Läti Riigi Ajalooarhiivi,5 Välisminis- teeriumi arhiivi,6 Suurbritannia Rahvusarhiivi ning Türgi Vabariigi Peaministri Ametkonna Riigi Arhiivide7 dokumentidele. Viimatinime- tatud arhiivi mitme osmanikeelse dokumendi türgi keelde tõlkimise eest avaldan siinkohal tänu Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinsti- tuudi Aasia uuringute õppetooli endisele küla- lisõppejõule dotsent Xxxxx Xxxxxxxxx’le.
Türgi juhtide ja diplomaatide nimed kir- jutatakse artiklis nii, xxxx xxxx tehakse xxxx- päeva türgi kirjakeeles. Kuivõrd perekonna- xxxxxxx hakati türklastele panema alles 1934. aastal, on ka põhitekstis analoogselt xxxxx xxx säilikutele osundatud xxxx eesnimedele. Xxxx- konnanimedele osundatakse aga viidetes.
Vaatamata sellele, et enne 1. jaanuari 1926 kehtis Türgis gregoriuse kalendril põhi- nev Xxxx kalender,8 esitatakse kirjutises xx xxxx sellest kuupäevast varasemad türklaste ürikutes leiduvad daatumid lähtuvalt xxxxx- riuse kalendrist.
Kuidas jõuti Eesti-Türgi sõpruslepingu allkirjastamiseni?
Türgi Vabariik tunnustas Eesti Vabariiki 23. jaanuaril 1924. Seda kinnitavas, 7. märtsiga
dateeritud kirjas avaldab riigi Moskva suur- xxxxxx Xxxxx Xxxxxx0 arvamust: „On xxxxxx, et see õnnelik sündmus saab sissejuhatuseks südamlikele suhetele kahe rahva vahel, keda ühendavad sugulussidemed ja ühised huvid, milliste tihendamiseks ning tugevdamiseks ei jäta ma kooskõlas oma valitsuse vaadetega tegemata midagi, mis minu võimuses.“10 Tun- nustuskirja andis ta Eesti Moskva saadikule Birkile üle 8. märtsil 1924.11 Välisminister Pusta kaaskirjas Eesti-Türgi sõpruslepingu kinnitamise eelnõule osundatakse, et Muh- tari kirjas väljendati ka lootust – lähemal ajal võiks järgneda sõpruslepingu sõlmimine. Minister väljendub järgmiselt: „1923. x. xxxxx Türgi saadik Moskvas Eesti saadikule herra Birkile kirjalikult teada, et Türgimaa on Eestit de iure tunnistanud ja et ühel ajal tunnistuse kirjade üleandmisega avaldab ta lootust, et lähemal ajal sellele söprusepingu sõlmimine võiks järgneda.“12 Tegelikult ei teavitanud Xxxxxx Xxxxx muidugi mitte 1923. aastal ja ka tema tunnustuskirjas pole midagi sõpruslepinguga seonduvat.
Peagi astuti kahe maa suhete arendamisel järgmine samm. 1924. aasta mais saatsid türk- lased Varssavisse saadikuks Xxxxxxx Xxxx, kes asus oma kohuseid täitma järgmisel kuul.13 Eesti kohalik saadik Xxxxx Xxxxxx00 konsta- teeris neli kuud hiljem: „Kohe pääle Varssa- visse jõudmist on ta köige suurema huviga Eesti-Türgi lähenemise kasuks töötama hakanud ja söpruslepingu sölmimise xxxx on
5 Latvijas Valsts Vēstures Arhïvs, edaspidi LVVA.
6 Ulkoasiainministeriön arkisto, edaspidi UM.
7 Türkiye Cumhuriyeti Başbakanlık Devlet Arşivleri, Cumhuriyet Dönemi Fonları, edaspidi BCA.
8 1. jaanuarist 1918 kuni 31. detsembrini 1925 erines greogoriuse kalendri põhise Xxxx kalendri aeg gregoriuse kalendril põhinevast ajast xxxx xxxxx, mitte aga kuu ja kuupäeva poolest. Näiteks 1. jaanuaril 1918 oli Xxxx kalendri järgi 1. jaanuar 1334, 31. detsembril 1925 aga 31. detsember 1341.
9 Xxxxx Xxxxxx Xxxxxxxxx (1870–1934). 1922–1924 Türgi suursaadik Moskvas, 1927–1934 Washingtonis.
B. Şimşir. Bizim Diplomatlar. Ankara, 1996, lk. 104–127; Türk Parlamento Tarihi. TBMM–II. Dönem. 1923–1927. III. Cilt. X. Xxxxxx, Ankara, 1995, lk. 390.
10 Muhtar Birkile 07.03.1924. ERA, f. 957, n. 11, s. 33, l. 81. Siin ja edaspidi on Saagas leiduvate dokumentide
puhul esitatud internetilehitseja lehekülje number.
11 Päevaleht nr. 69, 11.03.1924.
12 Pusta valitsusele 05.01.1925. ERA, f. 957, n. 5, s. 256, l. 12.
13 Xxxxxxx Xxxx Xxxxxxx (1875–1952), Türgi saadik Varssavis 1924–1926. Türgi parlamendi II–V, VII–VIII koosseisude saadik. Türk Parlamento Tarihi. TBMM–II. Dönem. 1923–1927. III Cilt. X.Xxxxxx, xx. 248–250;
X. Xxxxxx. Osmanlı ve Cumhuriyet Dönemleri Hariciye Tarihimiz. İstanbul, 2005, lk. 211.
14 Xxxxx Xxxxxx (1894–1965). 1923–1924 Eesti asjur Varssavis, 1924–1927 saadik Varssavis ja Bukarestis asuko- xxxx Varssavis.
Türgi Varssavi saadik Xxxxxxx Xxxx Xxxxxxx (1875–1952), kes tegi 1924. a. oktoobris Eesti ametikaaslasele Xxxxx Xxxxxxxxx ettepaneku allkirjastada Eesti- Türgi sõprusleping.
tema kaudu Angoorasse läinud.“15 4. augustil 1924 küsis Türgi välisministeerium Varssavi ja Moskva saadikuile vastavalt Eesti ja Soo- mega sõpruslepingute tegemiseks valitsuselt volitusi. Sest nimetatud riikide saadikud olid teatanud kohalikele Türgi saadikutele, et nende valitsused tahavad sõlmida Türgiga sõpruslepingu. 21. septembril volitaski valit- sus Xxxxxxx Xxxx’d Eesti ja Soome valitsustega läbirääkimisi pidama.16 9. oktoobril sai Talî Eesti xx Xxxxx sõpruslepingu üle xxxx xxxxx- miseks ja sellele alla kirjutamiseks volitused Türgi presidendilt Xxxxxxx Xxxxxxxx.17
Mis puudutab Eesti ja Soome saadikute valitsuste nimel enne 4. augustit väljendatud tahet Türgiga sõpruslepingute tegemiseks, siis ei ole eelnimetatud allikas väidetu õige.
Sest Riigiarhiivi andmeil pöördus Xxxxxxx Xxxx Eesti-Türgi sõpruslepingu üle xxxx xxxxx- mise sooviga Xxxxx Xxxxxxx xxxxx alles 28. oktoobril ning Eesti valitsus tunnistas Türgi ettepaneku vastuvõetavaks xx xxxxx Xxxxx- xxxx volituse kõnealusele lepingule allakir- jutamiseks alles 5. novembril.18 Välisminis- teeriumi arhiivi andmeil informeeris Türgi Moskva saadik Xxxxx Xxxxxx 12. juulil 1924 Soome Moskva saadikut A. Hackzelli kõigest kavatsusest küsida Türgi valitsuselt nõusole- kut Soome xx Xxxxx vahel samasuguse lepingu tegemiseks, nagu oli varem tehtud Xxxxx xx Türgi vahel. Soome president aga volitas Xxxxxxxxx Xxxxxxxxx läbirääkimisi alustama alles 11. oktoobril.19
Välisminister Xxxx Xxxxxx Xxxxx taotluses valitsusele põhjendatakse sõpruslepingu sõl- mimist vajadusega luua vormiline alus mõlema maa vaheliseks diplomaatiliseks läbikäimi- seks ja oletatakse, et pärast sõpruslepingu sõlmimist määrab Türgi kohe oma saadiku.20 Ministri oletus põhineb J. Leppiku ettekan- del. Varssavi saadik oletab enda ettekandes enamgi – et saadikuks määratakse arvatavasti Talî.21 Peagi lakkas Pusta Leppiku oletust tõsi- selt võtmast. Sest kaks kuud hiljem valitsusele esitatud Eesti xx Xxxxx sõpruslepingu kinnita- mise eelnõu kaaskirjas ta enam sellest juttu ei teinud.22 Ning õigustatult, sest 1920-ndatel aastatel Türgi Eestisse saadikut ei määranud.
8. novembril 1924 kutsus Leppik Pustat üles olema esimene võrdsete seas ja jõudma Eesti-Türgi sõpruslepinguga ette Lätist ja Soomest.23 Eesmärk saavutatigi, xxxxx- xx põhjanaaber allkirjastasid artikli alguse viite kohaselt Türgiga sõpruslepingud vastavalt 3. jaanuaril 1925 ja 9. detsembril 1924.
15 Leppik Pustale 28.10.1924. ERA, f. 31., n. 3., s. 5394, l. 2.
16 Volituse andmine Varssavi saadikule Soome ja Eestiga tehtavateks sõpruslepinguteks 21.09.1924. BCA. Sayı: 912. Dosya 429-1. Fon Kodu: 30.18.1.1. Yer No: 11.45.8
17 Xxxxxxx Xxxxxx volikiri Xxxxxxx Xxxx’le 09.10.1924. ERA, f. 957, n. 5, s. 257, l. 9.
18 Leppik Pustale 28.10.1924. ERA, f. 31, n. 3, s. 5394, l. 2; Vabariigi valitsuse otsus 05.11.1925. ERA, f. 957, n. 5,
s. 256, l. 2.
19 Hackzell välisministeeriumile 12.07.1924. UM. Ryhmä: 12. Osasto: L. Asia: Turkki; Procopé Hackzellile 11.10.1924. UM. Ryhmä: 12. Osasto: L. Asia: Turkki.
20 Pusta valitsusele 05.11.1924. ERA, f. 31, n. 3, s. 5394, l. 1.
21 Leppik Pustale 28.10.1924. ERA, f. 31, n. 3, s. 5394, l. 2.
22 Pusta valitsusele 05.01.1925. ERA, f. 957, n. 5, s. 256, l.12.
23 Leppik Pustale 08.11.1924. ERA, f. 957, n. 5, s. 256, l. 4.
1924. aasta detsembri alguses informeeris välisminister X. X. Xxxxx Läti Tallinna saadi- kut J. Seskist24 Eesti-Türgi sõpruslepingu all- kirjastamisest ja hindas, et küllap selline Eesti samm ei meeldi arusaadavalt Venemaale, ent poliitilises mõttes pole leping täiesti tähen- duseta, sest ka Türgit on peetud üheks neist riikidest, mis köidavad Venemaa tähelepanu ja mängivad tema välispoliitikas suurt xxxxx.25 Järelikult kaalus võimalus Türgi kaudu mõju- tada Venemaa välispoliitikat üles kartuse mitte olla Venemaale meele järele. Kuna lepingu poliitilist tähendust pidas välisminis- ter väikeseks, saame järeldada, et xx xxxxx- xxxxx Venemaad mõjutada ei olnud suurem. Taotlust Venemaale mõju avaldada saame pidada ka Eesti xxxxx tegelikuks motiiviks Eesti-Türgi sõpruslepingu allkirjastamisel.
Muidugi pole teada, mis ajendas Pustat arvama, et leping Venemaale ei meeldi. Siiski annab ühest võimalikust motiivist tunnistust
8. novembril 1924 Päevalehes refereeritud Izvestija 2. novembri artikkel „Xxxx Xxxxxx- xxxx“. Kirjutises märgitakse, et Varssavis kukkus xxxx xxxx Xxxxx-Xxxxx liidu26 loomi- sest, mis Venet idast xx xxxxxxx piiraks. Eestile meeldib „niisugune haaramiste ja piiramiste kava“ väga. Selle kava reaalne teostamine on võimalik Eesti-Türgi liidu kaudu. Niisu- gusesse poliitikasse kaldumine võib Eestile, xxxxx „tõelised huvid“ ei seisne kaugeltki liidu loomises Türgiga, vaevalt kasu tuua.27 Välis- poliitikateemaline artikkel ei ilmunud tolla- ses idanaabri keskajalehes niisama – asi pidi häirima sealseid otsustajaid.
Ülevaate andmisel Eesti-Türgi sõprus- lepingu allkirjastamiseni viinud protsessist toodi välja mitu seni ajalookirjanduses mitte kajastatud detaili. Sõpruslepingu sõlmimise
mõttest teavitas Ankarat ehk Türgi välismi- nisteeriumi Türgi Varssavi saadik Xxxxxxx Xxxx. 4. augustil 1924 küsis välisministeerium talle valitsuselt vastavaid volitusi. Pärast xxxx, xxx Xxxx oli need valitsuselt xx Xxxxx presiden- dilt saanud, tegi ta asjakohase ettepaneku Eesti saadikule Leppikule. Seni ei olnud aja- lookirjanduses juttu olnud Eesti välisministri Xxxx Xxxxxx Xxxxx avalikkusele mitte mõel- dud Eesti-Türgi sõpruslepingu sõlmimise järgsetest seisukohtadest. Pusta arvates ei meeldinud Eesti valmisolek sõlmida Türgiga sõprusleping Venemaale. Lepingu poliitiline tähendus tõukus tema arvates Türgi oluli- susest Venemaa jaoks ning tagasihoidlikust väljavaatest avaldada mõju idanaabri välis- poliitikale.
Kuidas jõuti Eesti-Türgi sõpruslepingu ratifitseerimiseni Riigikogus?
5. jaanuaril 1925 esitas välisminister vaba- riigi valitsusele Eesti-Türgi sõpruslepingu kinnitamise seaduse eelnõu. Pusta oli xxxx- xxxxx, et sõprusleping annab soodsa võima- xxxx „Eesti ja Türgimaa vahel valitseva hea vahekorra väljendamiseks“; selle jõusseastu- mine võiks aga xxxxx aidata maadevaheliste majanduslike suhete algatamisele.28 Majan- duslike suhete sõlmimine Balkanimaadega võeti „eriliselt kaalumisele“ siiski xxxxx Xxxxx Xxxxxxxxx kaubandus- ja tööstusminist- riks oleku ajal.29 Veberman oli selles ametis 12.01.1926–23.07.1926.
Valitsus kiitis eelnõu 28. jaanuaril heaks ja saatis Riigikogule. Riigikogu juhatus lähetas selle 4. veebruaril väliskomisjonile.30 Välis- komisjon teatas oma nõusolekust 30. aprillil.
7. mail otsustas Riigikogu juhatus xxxxx Eesti
24 Xxxxx Xxxxxx (1877–1943). Läti diplomaat, saadik Tallinnas (1922–1929) ja Moskvas (1929–1932). R. Treijs. Latvijas diplomātija un diplomāti (1918–1940). Rīgā, 2003, lk. 387.
25 Seskis Sejale 06.12.1924. LVVA 2574.3.344, l. 2.
26 Vähemalt Türgi ajalookirjanduses ei ole kõnealused läbirääkimised artikli autorile teadaolevalt teemaks olnud.
27 Päevaleht nr. 303, 08.11.1924.
28 Pusta valitsusele 05.01.1925. ERA, f. 957, n. 5, s. 256, l. 12.
29 Välisministri abi Saloniki peakonsulile 10.06.1927. ERA, f. 1577, n. 1, s. 3, l. 113.
30 Vabariigi valitsus Riigikogule 31.01.1925. Dokumendile kirjutatud Riigikogu juhatuse esimehe X. Tõnissoni märkus kannab daatumit 4.02.1925. ERA, f. 80, n. 2, s. 756, l. 7
xx Xxxxx sõpruslepingu kinnitamise seaduse eelnõu Riigikogu päevakorda. 17. ja 18. juu- nil läbis mainitud eelnõu Riigikogus esimese xx xxxxx lugemise ning ratifitseeriti 19. juunil 1925. 31
Väliskomisjon kartis selle esimehe Xxx Xxxxxxxxxx00 17. juunil Riigikogus peetud kõne kohaselt muuta sõpruslepinguga kehte- tuks Türgile kehtivad kapitulatsioonid.33 Siis saadi teadlikuks, et Lausanne’i rahulepingu
28. artikli kohaselt kaotatakse Türgile raken- datud kapitulatsioonid täielikult, välja arva- tud mõned üksikud, mis aga lähemal ajal pidi lõpetatama. Ratifitseerimist toetava otsuse langetamisel arvestati ühtlasi, et Eesti ei saa endale eriõigusi ega pane maksma nende kinnitusi; et Läti-Türgi sõprusleping on juba Läti parlamendis ratifitseeritud. Otsustami- sel kaaluti ka „teisi välispoliitilisi küsimusi“.34 Alljärgnevalt kommentaare toodud avalduse kohta.
Kapitulatsioonide kehtimise osas oli välis- komisjon väga halvasti informeeritud: ei tea- tud, et alates 24. juulil 1923 alla kirjutatud Lausanne’i lepingu jõustumisest 6. augustil 1924 olid Türgi Vabariigile kehtinud kapi- tulatsioonid tühistatud. Loomulikult ei olnud neist ükski jõus ka sõpruslepingu menetle- mise ajal väliskomisjonis. Hirm sõprusle- pingu Eesti-poolse ratifitseerimise võimaliku kapitulatsioone kaotava mõju pärast tundub xxxx absurdne, ent xxxxx xxx kontekstis isegi mõistetav. Ilmselt arvestati, et kui Eesti-Türgi sõpruslepingus kapitulatsioone ei mainita, võib see Türgi jaoks olla pretsedent, mil- lele apelleerides kapitulatsioonidest vabaks saada. Komisjonil ei pruukinud lihtsalt olla
enne Läti-Türgi sõpruslepingu ratifitseerimist Läti parlamendis 31. märtsil 192535 teada, kas mõni riik on sõpruslepingu Türgiga juba rati- fitseerinud, xx xxx kardetigi olla esimesed.
Ühemõtteliselt kasutas aga Läti-Türgi sõpruslepingu ratifitseeritust argumendina üks väliskomisjonis esindatud poliitiline jõud. Aga kõigest järjekorras.
Millised olid „teised välispoliitilised küsi- mused“, mida lepingu otsustamisel samuti kaaluti?
Kõige määravam neist oli Suurbritannia hoiak Eesti-Türgi lepingu ratifitseerimise suhtes. Eesti Riia saadik Xxxxxx Xxxxxxxx on
7. aprillil 1925 kirjutanud välisminister Xxxx Xxxxxx Xxxxxxx, et oli eraviisil saanud teada välisministri xx xxxx väliskomisjoni liikme konfliktist xx xxxxx naiivsest põhjusest. Seleta- maks, et Eestil ei või Türgiga sõlmitud sõp- ruslepingu asjus Inglismaaga olla mingisugust arusaamatust, oli ta väliskomisjoni liikmele, xxx xxxxx sõbrale Anderkoppile saatnud era- kirja. Erakirjas teatas Riia saadik, et temale teadaolevalt ei või Inglismaal tähendatud lepingu vastu midagi olla. Arusaamise, et see nii on, oli X. Xxxxxxxx saanud sagedasest läbi- käimisest Vaughaniga36, kes oli varem paaril korral väljendanud arvamust, et Eesti kind- lustab oma „rahvusvahelist seisukohta“ seda enam, mida lähemasse vahekorda ta teiste rii- kidega asub, kas lepingute sõlmimise xxxx või kuidagi teisiti. Xxxxxxxxxx pidi Seljamaa xxx- xxxx järgmisel päeval, siis xxxxx xx puudutada ka sõpruslepingu teemat. Seljamaa mainis ka, et tasandas Anderkoppile saadetud kirjaga arusaamatusi Xxxxx xx üksikute väliskomisjoni liikmete vahel, sest oli teada saanud, et neile
31 Riigikogu väliskomisjon Riigikogu juhatusele 30.04.1925. Riigikogu juhatuse esimehe Xxxx Xxxxxxxxx reso- lutsioon ja Riigikogu juhatuse sekretäri Xxxxx Xxxxxxxx kaks teadet on hilisema dateeringuga. ERA, f. 80, n. 2, s. 756, l. 4; Riigi Teataja nr. 115/116, 8.07.1925, lk. 781.
32 Xxx Xxxxxxxxx (1894–1941). Eesti poliitik, oli 1923–1924 sõja-, 1930–1931 ja 1932–1933 kohtu- ja sisemi-
nister. Kuulus Asutavasse Kokku, I–V Riigikokku, Rahvuskokku ja I Riigivolikokku, olles viimase abiesimees. 33 Kapitulatsioon on riikidevaheline leping, millega üks riik lubab oma territooriumil teisel riigil rakendada enda kodanikele eksterritoriaalset jurisdiktsiooni. The New Encyclopædia Britannica. Volume 2. Micropædia.
Chicago, 1998, lk. 832.
34 O.-X. Xxxxxxxx. Eesti Vabariigi konsulaarpoliitika Aasias ja Aafrikas 1918–1940, lk. 213.
35 Volikiri M. Nukša’le Läti-Türgi sõpruslepingu ratifikatsioonikirjade vahetamiseks 28.05.1925. LVVA.2570.3.99, l. 10.
36 Xxx Xxxxx Xxxxxxx (1870–1929). Ühendkuningriigi diplomaat, 1918–1922 saadik Tšiilis, 1922–1927 Eestis xx
Xxxxx, 1923–1927 Leedus ning 1927–1929 Rootsis.
võib järgneda Pusta lahkumine. Saadud era- kirjast oli Xxxxxxxxx informeerinud Pustat, pärast mida oli välisminister läkitanud Riia saadikule 5. aprilliga dateeritud omapoolse arupärimise.37 X. Xxxxxxx külastas 21. april- lil 1925 Tallinna ning kohtus Pusta, Prant- suse saadiku de Vienne’i38 ning riigivanem
J. Jaaksoniga. Huvitaval moel rääkis inglane Pustaga xxxx relvastuse müügist, võimalikust Briti sõjalisest missioonist,39 Eesti ja Afganis- tani vastastikusest tunnustamisestki – millele ta ei suutnud kujutleda mingit võimalikku vastuväidet –, ent mitte Suurbritannia mit- tevastuolekust Eesti-Türgi sõpruslepingule. Veelgi enam, Briti saadik kirjutas, et kuulis Pusta hiljutise lahkumisähvarduse seotusest nimetatud lepingu ratifitseerimisega alles järgnenud kohtumisel de Vienne’iga, kes talle teemat selgitas. Eesti parlamendi liige oli tõstatanud küsimuse, kas leping pole mitte Suurbritanniale vastumeelne, X. Xxxxx aga oli seetõttu ähvardanud tagasi astuda. Xxxxxxx pidas püstitatud küsimust absurdiks, leping ei sätestavat midagi vähegi tähtsat.40 Vaughani de Vienne’i infol põhinev versioon toetab Sel- jamaa versiooni välisministri konflikti põhjuse ja võimaliku tagajärje suhtes ning ei räägi sel- lele vastu konflikti teise osapoole koha pealt: kui parlamendi liige tõstatas sõpruslepingusse puutuva küsimuse, menetleti lepingut välisko- misjonis, kus küsimus kõige tõenäolisemalt püstitatigi. Konflikti teise osapoole seisu-
kohta võis aga väljendada xxxx üks inimene. Veel K. R. Xxxxx xx väliskomisjoni vastu- ollu puutuvast. Kõigepealt selle esmakordse avaldumise ja lahkumisavalduse esitamise ajast. Pusta kalendri põhjal osales xx xxxxx- komisjoni 31. märtsi istungil ja teavitas xxxx- xxxxx päeval valitsust enda kavatsusest tagasi astuda.41 Tagasiastumispalve esitas ta riigiva-
nemale 2. aprillil.42
Konflikti teiseks osapooleks oli peamiselt Demokraatlik Liit.43 Mille esindajad välisko- misjoni 31. märtsil istungil xxxx Xxxx Xxxxxx00 Riigikogu Rahvaerakonna rühmast ja Xxxxx Xxxxxx00 Riigikogu Kristlikust Rahvaera- konna rühmast.46 Seega sattus Pusta asjas- sepuutuval väliskomisjoni istungil vastuollu nendega ja võib-olla xx xxxx teise partei esindaja või esindajatega – veel võtsid sellest istungist osa Xxxxx Xxxxxxxx xx Xxxxx Xxxxxx Riigikogu põllumeeste rühmast, Xxx Xxxxx- xxxx Riigikogu Tööerakonna rühmast, Xxxxx Xxxxxxxxx Riigikogu Iseseisva Sotsialistliku Töölispartei rühmast, Xxxxxxx Xxxxxxxx Xxx- gikogu sotsiaaldemokraatlikust rühmast ning Heinrich Laretei kui Riigikogu demobilisee- ritud sõjaväelaste esindaja.47
Miks pidanuksid teised väliskomisjoni liikmed toetama Demokraatlikku Liitu, aga mitte Pustat? Teades, et Riigikogu kodukorra järgi piisas komisjonil heakskiitva otsuse lan- getamiseks lihthäälteenamusest ja selleks oli sõpruslepingu eelnõu väliskomisjonis menet-
37 Seljamaa Pustale 07.04.1925. ERA, f. 957, n. 12, s. 586, l. 88, 89.
38 Xxxxx Xxxxxxx xx Xxxxxx. Prantsuse saadik Eestis 1923–1925.
39 Vastavad läbirääkimised kestsid 1924–1925 ja lõppesid tulemusteta. Britid tahtsid missiooni saata hoolimata mõnest arvamusest, et see ärritab tõenäoliselt Nõukogude Liitu. X. Xxxxxx. Britain, France and the Naval Arms Trade in the Baltic 1919–39, 2003/2005, lk. 66.
40 Xxxxxxx Xxxxxxx’le 23.04.1925. XXX.XX 371/10975-N2550/22/59, l. 35–42.
41 Pusta kalendris on 31. märtsil sissekirjutus „xxxx 10 väliskomisjon“ ja 1. aprillil 1925 sissekirjutus „xxxx 5 valitsuse koosolek/minu demissioon!“ ERA, f. 1622, n. 1, s. 642.
42 Päevaleht nr. 91, 04.04.1925.
43 Demokraatlikuks Liiduks nimetati II Riigikogus Rahvaerakonna, Kristliku Rahvaerakonna ning Rahvusva- bameelse partei moodustatud liitu. Päevaleht nr. 146, 07.06.1923.
44 Xxxx Xxxxxx (1882–1953). Eesti ajakirjanik ja poliitik. Oli 1926–1927 kaubandus- ja tööstusminister. Eesti
Asutava Kogu ning II ja III Riigikogu liige.
45 Xxxxx Xxxxxx (1878–1963). Eesti riigitegelane. Oli 1923 ametis töö- ja hoolekande-, 1924 sõja- ning 1925–1926 teedeministrina. I xx XX Riigikogu saadik.
46 II Riigikogu väliskomisjoni kvoorumiraamat. ERA, f. 80, n. 2, s. 2280, l. 33; Eesti II Riigikogu. Tallinn, 1924,
lk. 9, 81.
47 II Riigikogu väliskomisjoni kvoorumiraamat. ERA, f. 80, n. 2, s. 2280, l. 33; Eesti II Riigikogu. Tallinn, 1924,
lk. 11, 37, 59, 93, 95, 189.
lemise aegsete istungite kvoorumeid arves- xxxxx xxxx maksimaalselt viie väliskomisjoni liikme toetust,48 saanuks ju sõpruslepingu läbi xxxxxx xx Demokraatliku Liidu kahe hääleta? Ent see ei olnud siiski nii lihtne. Demokraatlikule Liidule, Põllumeeste Kogu- dele ja Eesti Sotsiaaldemokraatlikule Töö- liste Parteile kuulus valitsuses igaühele kaks kohta, Tööerakonnale üks koht, ülejäänud neli ministrit, sh. Pusta, olid aga parteitud.49 Seega ähvardanuks Pusta toetamisel valitsus- kriis, tema mittetoetamisel xxxx välisministri lahkumine.
Konflikt vaibus pärast seda, xxx xxx- nitud liit oli jõudnud seisukohale, et Ees- ti-Türgi sõprusleping tuleb kinnitada, sest
„selle lepingu kinnitamine meie naaberrii- gis Xxxxx xxxx varem on sündinud“.50 Selle vaate kujundamisel võis olla roll Vaughanil. Nii kaudselt kui ka otseselt. Pusta Londoni saadiku Kallase ettekandel olevast memost saame teada, et Xxxxxxx oli Riia saadikule kinnitanud: Suurbritannia ei ole Eesti-Türgi lepingule vastu. Ja soovitanud lepingu sõl- mida lähtuvalt Briti seisust Lätiga. Pusta arvates viidati sellega arvatavasti Läti välis- komisjonile, kus Läti-Türgi sõprusleping oli juba ratifitseeritud.51 21. aprillil kohtus aga Xxxxxxx Demokraatlikku Liitu kuuluva rii- givanema X. Jaaksoniga. Nagu teame, oli ta eelnevalt kohtunud de Vienne’iga. Lisaks ülal osundatule oli ta prantslaselt kuulnud, et too oli rääkinud mitmele juhtivale poliitikule, et Xxxxx tagasiastumine oleks „niisugusel ajal“ mittesoovitav, kuna teda oleks Eestil „mater- jali puuduse“ tõttu väga xxxxx asendada.
Seetõttu xxxxxx Pusta Xxxxxxxx arvates end kahtlemata mõningal määral de Vienne’ile võlgu olevat. Ning teades „asjade niisugusest käigust“ „pöördus“ Xxxxxxx „palvega“ Rii- givanema xxxxx.52
E. Medijainen väidab, et Eesti-Türgi sõpruslepingu pärast läksid vastuollu välis- minister Xxxxx xx Riigikogu väliskomisjoni juhataja Xxxxxxxx. Et esimene püüdis kaitsta Prantsusmaa, teine aga Inglismaa Lähis-Xxx huve.53 Et Pusta oleks kaitsnud Eesti xx Xxxxx sõpruslepinguga Prantsusmaa huve, pole esi- algu tõendatud. 1924. aasta detsembris rää- kis välisminister Läti Tallinna saadikule xxxx lepingu Venemaaga seonduvast poliitilisest tähendusest. Xxxx tegi Prantsuse Tallinna saa- dik Pusta tagasiastumise vältimiseks mitmele Eesti juhtivpoliitikule sisuliselt lobitööd ka sõpruslepingu läbisurumiseks väliskomisjonis. Saamaks selgusele, kas X. X. Xxxxx kaitses sõpruslepinguga Prantsusmaa huve, peame tutvuma de Vienne’i asjaomase kirjavahetu- sega. Laidoneriga seonduvalt ei ole eeltoo- dut arvestades välistatud, et väliskomisjoni
31. märtsi istungil astus välisministri vastu
ka tema. Kui see nii oligi, oli väliskomisjoni esimehel selles tülis Xxxxxxx ja Korneliga võrrelduna kõrvaline roll.
Anonüümse autori 17. märtsist 1925 päri- nevaist, tõenäoliselt nimetatud kuupäeval läbi viidud väliskomisjoni istungil54 arutatut kajastavaist katkendlikest märkmeist selgub, et Korneli argumendiks sõpruslepingu rati- fitseerimise edasilükkamise nõudmisel oli liitlaste kapitulatsioonide xxxxxx xx „Vene ähvardus“.55 Teiseks Vene kartjaks oli aga
48 Riigi Teataja nr. 33, 04.05.1921, lk. 210; 4. veebruarist 30. aprillini 1925 osales väliskomisjoni istungeil korraga maksimaalselt kaheksa komisjoni liiget. II Riigikogu väliskomisjoni kvoorumiraamat. ERA, f. 80, n. 2, s. 2280, l. 31–35.
49 Riigi Teataja nr. 76, 31.05.1923, lk. 585–587; Riigi Teataja nr. 148, 19.12.1924, lk. 864. Millegipärast ei ole
1923. aasta 31. mai Riigi Teatajas mainitud Põllumeeste Kogude nimekirjas Riigikokku valitud Xxxx Xxxxxx, kes 1924. aasta detsembris sai sõjaministriks.
50 Päevaleht nr. 107, 23.04.1925.
51 Pusta memo 29.04.1925 Kallase 25.04.1925 ettekandele. ERA, f. 957, n. 12, s. 698, l. 355.
52 Xxxxxxx Xxxxxxx’le 23.04.1925. XXX.XX 371/10975-N2550/22/59, l. 35–42.
53 E. Medijainen. Saadiku saatus. Välisministeerium ja saatkonnad 1918–1940, lk. 223.
54 17. märtsil 1925 toimus Riigikogu väliskomisjoni istung, millest võtsid osa X. Xxxxxx, X. Anderkopp,
X. Xxxxxxxxx, X. Xxxxxxxx, X. Xxxxxx, X. Xxxxxxxx, X. Laretei xx X. Tupits. II Riigikogu väliskomisjoni kvoo- rumiraamat. ERA, f. 80, n. 2, s. 2280, l. 32.
55 Anonüümne üleskirjutus 17.03.1925. ERA, f. 957, n. 5, s. 256, l. 31.
Leppiku ettekande põhjal Xxxxxx: „Läti on Türgi lepingu juba ratifitseerinud xx Xxxx ei ole mitte toiminud xxxx Xxxxxx ette kuulu- tab. Kas see lihtne asi siis tõesti nende pähe ei lähe, et see ei ole poliitiline akt täielikus xxxxxx, xxxx ainult formaalne ja möödapääs- matu samm, kui tahetakse dipl. läbikäimi- sesse Angoraga astuda. Kui see leping tõesti ratifitseerimata jääb, siis oleme sellega selgelt deklareerinud, et temale vaenulikkude riikide kilda end loeme.“56 Sellest kirjast võime järel- dada, et X. Xxxxxx oli ennustanud Venemaa jõulist reageerimist Eesti-Türgi sõpruslepingu ratifitseerimisele Riigikogus, ent Venemaa Läti-Türgi sõpruslepingu kinnitamisele Sei- mis järgnenud xxxx või olematu reaktsioon ei rääkinud selle ennustuse õigsuse kasuks. Kui- võrd Xxxxxx kuulus Riigikogu väliskomis- xxxx, nähtub, et nagu märtsi keskpaikugi, tun- dis ka aprilli alguses vähemalt üks komisjoni liige hirmu Venemaa reageeringu ees Eesti xx Xxxxx sõpruslepingu ratifitseerimisele Riigi- kogus. Xxxxxxxxxx aga selle järgi, et konflik- tini välisministriga need Venemaa-hirmud ei viinud, kardeti väliskomisjonis sõpruslepingu ratifitseerimisega riivata rohkem Suurbritan- nia ja vähem Venemaa huve.
Riigikogu väliskomisjoni esimehe 17. juu-
nil 1925 Riigikogus peetud kõnest oli teada, et Eesti-Türgi sõprusleping kinnitati välis- komisjonis pärast xxxx, xxx komisjoni liik- med olid jõudnud veendumusele, et lepingu ratifitseerimisega ei saa tühistada liitlaste Türgi-vastaseid kapitulatsioone; et Eesti ei saa lepinguga mingeid eriõigusi ega kinnita neid. Väliskomisjoni positiivse otsuse tingisid xx Xxxx-Xxxxx sõpruslepingu ratifitseeritus ja
„teised välispoliitilised küsimused“. Artiklis käsitleti senisest põhjalikumalt just viima- xxxx. Leiti, et väliskomisjoni otsuse langeta- mist pidurdas 31. märtsil 1925 väliskomisjoni istungil tekkinud konflikt Xxxxx xx xxxx xxxxx- komisjoni liikme vahel, kes kartsid sõprusle- pingu ratifitseerimisega kahjustada Eesti- Suurbritannia suhteid. Kuivõrd Pustal oli
vastuolu peamiselt Demokraatliku Liiduga, siis pidid tema põhilised oponendid olema väliskomisjoni liikmed Xxxxx Xxxxxx xx Xxxx Xxxxxx. Eesti Riia saadik Seljamaa kuulis aga Suubritannia Riia saadikult Xxxxxxxxxx, et lähtuvalt Läti vahekorrast Suurbritanniaga on soovitav sõlmida ka Eesti-Türgi sõprusleping. Lisaks kohtus Xxxxxxx xx Demokraatlikku Liitu kuuluva riigivanema Jaaksoniga. Kui- võrd Demokraatlik Liit loobus vastuseisust, viidates Läti-Türgi sõpruslepingu ratifitseeri- tusele Läti parlamendis, saab järeldada, et Xxxxxxxx arvamust võeti kuulda. Xxx xxx, ei oldud Lätiga Türgi sõpruslepingu kinnitamise mõttes solidaarsed mitte omal algatusel, xxxx Suurbritannia saadiku soovitusel.
Veel leiti, et Demokraatlikku Liitu kuu-
luvad väliskomisjoni liikmed kartsid lepingu ratifitseerimisega vihastada Venemaad. See hirm aga konfliktini välisministriga ei viinud, järelikult oli see väiksem hirmust kahjustada Suurbritannia huve.
Saadikute xxxxx Pustale lepingu menetlemise ajal väliskomisjonis
Varasemast on teada, et Eesti-Türgi sõprusle- pingu Riigikogus ratifitseerimise teemal aval- dasid Pustale ühel korral survet nii Varssavi saadik Xxxxx Xxxxxx kui xx Xxxxxxx saadik Xxxxx Xxxxxx.57
Leppik soovitas ratifitseerimisega kiirus- tada: esiteks oodati Ankaras nähtavasti, et kuna neilt xxxx initsiatiiv lepingu sõlmimiseks, siis peaks Eesti selle esimesena ratifitseerima; teiseks võis Türgi saatkonna asutamine kas Helsingis, Tallinnas või Riias oleneda sellest, millise riigi parlament sõpruslepingu esi- mesena ratifitseerib. J. Leppiku ettepanek edastati ka väliskomisjoni esimehele X. Xxx- donerile, kuid pole andmeid, et väliskomisjon seda arutas; igatahes ei ratifitseeritud Eesti- Türgi sõpruslepingut aprilli lõpuks, Türgi parlamendi puhkuselemineku ajaks, xxxx Xxxxxx ette pani.58 Arvestades, et Läti-Türgi
56 Leppik Pustale 09.04.1925. ERA, f. 1622, n. 1, s. 448, l. 5.
57 O.-X. Xxxxxxxx. Eesti Vabariigi konsulaarpoliitika Aasias ja Aafrikas 1918–1940, lk. 212–213.
58 Leppik Pustale 22.03.1925. ERA, f. 957, n. 12, s. 698, l. 353; Välisministeeriumi poliitilise osakonna juhataja
Laidonerile 26.03.1925. ERA, f. 957, n. 12, s. 698, l. 354.
sõprusleping ratifitseeriti Xxxxxx 31. märtsil 1925 ning Soome-Türgi sõprusleping Soome Vabariigi presidendi Xxxxx Xxxxxxxx Xxxxx- xxxx xxxxx sama aasta 19. mail59, pidanuks Türgi saatkond asutatama Lätis. Tegelikult asutati Türgi saatkond esimesena ikkagi Eestis, olgugi alles 1935. aastal;60 Türgi saat- kond Soomes avati alles 1961. aastal xx Xxxxx 2005. aastal.61 Ehkki Helsingis töötas juba 1926. aasta veebruaris kohapealne Türgi konsul ning Riias oli aastail 1929–1932 ame- tis Türgi asjur Balti riikides.62 Nagu eespool välja toodi, väljendas Leppik teiselgi korral kirjas Pustale arvamust, pidades Ambergi Eesti-Türgi lepingu ratifitseerimisega seon- duvat Venemaa hirmu alusetuks. Tähelepanu väärib, et pärast Läti-Türgi sõpruslepingu kinnitamist Seimis põhjendab Leppik Ees- ti-Türgi sõpruslepingu Riigikogus ratifitsee- rimise vajadust juba lepingu mitteratifitsee- rimisest tõusva kahjuga.
Xxxxxx teatas Londonis levinud „juttu- dest“: Türgiga sõpruslepingut tehes oli Eesti valinud Prantsusmaa, mitte Suurbritannia huvid. Seetõttu xxxxx xx lepingu ratifitseeri- mise edasi lükata seni, kuni Eesti ja Suurbri- xxxxxx vahel „teoksil olevad lepingud“, kau- baleping ja varustusvõla kokkulepe, „löpule viidud“.63 Kui lõpuleviimise all mõelda nimetatud lepingute allkirjastamist, tulnuks Eesti-Türgi sõpruslepingu ratifitseerimi- sega Riigikogus oodata 1926. aasta jaanuari lõpuni. Sest Eesti ja Briti valitsuste vahelise sõjavarustuse xxxx xxxxx sõlmitud kokkulepe sai alla kirjutatud 1925. aasta 24. juulil ning
Eesti-Briti kauba- ja laevandusleping 1926. aasta 18. jaanuaril.64 Pusta Kallase ettekan- dele kirjutatud memost oli ülal juba juttu.
Juba varem oli teada, et Eesti Varssavi saadik X. Xxxxxx xx Xxxxxxx saadik Xxxxxx survestasid ajal, kui Eesti-Türgi sõprus- lepingu eelnõu menetles väliskomisjon, kumbki ühe Eesti-Türgi sõpruslepingu rati- fitseerimisse puutuva soovitusega omakorda välisministrit. Ilmnes, et enne seda, xxx xxxxx- komisjon oli andnud sõpruslepingule heaks- kiidu, jõudis X. Xxxxxx survestada välismi- nistrit – nüüd argumendiga, et Eesti-Türgi sõpruslepingu ratifitseerimata jäämisel arvab Türgi Eesti oma vaenlaste kilda – veel teiselgi korral.
Eesti xx Xxxxx sõpruslepingu ratifitseerimine Türgi Suures Rahvuskogus
Türgi valitsus xxxxx xxx heakskiidu Ees- ti-Türgi sõpruslepingu kinnitamise eelnõule, nagu xx Xxxx-Xxxxx xx Soome-Türgi sõprusle- pingute kinnitamise eelnõudele 8. veebruaril 1925.65 Türgi Suure Rahvuskogu väliskomis- xxx aktsepteeris lepingu eelnõu 24. aprillil 1927, sellekohasele otsusele andsid allkirja komisjoni esimees Xxxxxx Xxxxxx, sekretär Xxxxx Xxxx ning komisjoni liikmed Xxxxx Xxxxxxxxx, Xxxxxx Xxxx, Xxxxx Xxxxx, Xxxxx Xxxxx xx Xxxxxx. Plenaaristungil oli eelnõu esimesel, edukalt lõppenud lugemisel 7. mail 1927. Ainsaks sõnavõtjaks oli Xxxxx Xxxxx
59 Soome Vabariigi Presidendi Xxxxx Xxxxxxxx Xxxxxxxxx Soome-Türgi sõpruslepingu kiri 19.05.1925. UM. Ryhmä:
12. Osasto: L. Asia: Turkki.
60 Türgi erakorralise ja täievolilise ministri Nuri Batu kõne volikirjade esitamisel riigivanemale 19.09.1935. ERA,
f. 957, n. 7., s. 304, l. 12; Ministère des Affaires Etrangères. Corps Diplomatique à Tallinn. Decembre 1935, lk. 2, 24.
61 xxxx://xxxxxxxx.xxx.xxx.xxx.xx/Xxxxxxx.xxxx; xxxx://xxxx.xxx.xxx.xxx.xx/Xxxxxxx.xxxx (12.12.2014).
62 20. veebruaril 1926 on Soome välisminister saatnud kirja Xxxxxxx Xxxxxx Xxx’le, Türgi konsulile Helsingis. UM. Ryhma 58: Osasto: B, Turkki; Türgi esindus Riias teatab, et selle ainuke liige on hetkel xxxx asjur Xxxxxxx Xxxxx. Ühtlasi teatatakse esinduse kantselei aadress. Türgi esindus Eesti välisministrile 10.06.1929. ERA,
f. 957, n. 8, s. 1051, l. 3. Türgi välisministeerium teatab otsusest kaotada Türgi Balti riikide asjuri koht. Türgi esindus Eesti välisministrile 26.05.1932. ERA, f. 957, n. 8, s. 1051, l. 8.
63 Xxxxxx välisministrile 25.04.1925. ERA, f. 957, n. 12, s. 698, l. 355.
64 Riigi Teataja nr. 197/198, 22.12.1925, lk. 1145; Riigi Teataja nr. 32, 13.04.1926, lk. 316.
65 Türgi valitsuse otsus 08.02.1925. BCA. Sayı: 1515. Dosya: number puudub. Fon Kodu: 30.18.1.1. Yer No: 12.75.5
Türgi välisminister Xxxxxx Xxxxx Xxxx (1883–1972), kes otsustas, millal esitada sõprusleping Türgi Suurele Rahvuskogule ratifitseerimiseks. Repro
Bey66, kes ütles, et lepingute puhul piisabki ühest lugemisest. Istungi juhataja arvates oli siiski xxxx xx teist lugemist ning istungist osavõtjad hääletasidki Eesti-Türgi sõprusle- pingu kinnitamise eelnõu teisele lugemisele lubamise poolt. Eelnõu teine lugemine ning ratifitseerimine leidsid aset 14. mail. Kokku hääletas Eesti-Türgi sõpruslepingu ratifitsee- rimise eelnõu üle 287 saadikust 153, kõik nad, teiste hulgas välisminister Xxxxxx Xxxxx00 ja endine Türgi Varssavi saadik Xxxxxxx Xxxx, hääletasid poolt.68
Eestlased said Eesti-Türgi sõpruslepingu kinnitatuse kohta Türgi parlamendis türk-
lastelt vähemalt neli enneaegset teadet xx xxx xxxxx, xxxxxx lepingu kinnitatust aluse- tult eitati. 1926. aasta xxxxx xxxxx välismi- nistri abi Xxxxxx Xxxxxxxx Xxxxxxx Eesti Stokholmi asjuril Xxxxxx Xxxxxx Türgi Stokholmi saadikult sõpruslepingu ratifit- seerituse osas järele kuulata. Välisministee- riumini olid Berliini ja Varssavi saatkondade kaudu leidnud tee vastukäivad teated: üks Türgi saadik oli ütelnud, et leping on rati- fitseeritud, teine, et ei ole. Järgmise aasta
8. jaanuaril teatas Xxxxx Xxxxx Xxxxxxxxx asjuri Xxxxxx Xxx00 poolt tsiteeritud Türgi välisministri T. Rüştü kirja põhjal riigivanem
J. Tõnissonile, et Türgi parlament on sõp- ruslepingu ratifitseerinud.70 Eksitus ilmnes hiljemalt 20. märtsil, xxx Xxxxx Varssavi saa- xxx Xxxxx Xxxxx00 katsus Eesti kolleegile Xxxx Xxxxxxxxx seletada, miks Eesti-Türgi sõpruslepingu ratifitseerimine Ankaras on viibinud.72 Xxxxxx xx neljas enneaegne kin- nitus lähetati Eesti Berliini saadiku Xxxx Xxxxxxxx xx Xxxxx Kalevi Manufaktuuri anonüümse esindaja poolt vastavalt 10. ja
11. mail. Neist esimene kuulis asjast Türgi Berliini suursaadikult,73 kes lähtus välis- ministri abi A. Xxxxxxxx hinnangul nähva- tavasti pressiteateist, teist oli teavitanud nende tehase Konstantinoopoli esindaja.74
20. mail 1927 informeeris välisministri xxx Xxxxxxxx saadikut, et Türgi on Eestiga sõlmitud sõpruslepingu ratifitseerinud, ja juhtis tähelepanu vajadusele vahetada
66 Xxxxx Xxxxx Us (1889–1956). Oli 1923–1936 Türgi Suure Rahvuskogu liige.
67 Xxxxxx Xxxxx Xxxx (1883–1972), Türgi välisminister 1925–38.
68 X.X.X.X Xxxxx Xxxxxxxx, Cilt: 32. Devre: II. İçtima Senesi: IV. İçtima: 64. 07.05.1927, lk 68–70; X.X.X.X Xxxxx
Ceridesi, Cilt: 32. Devre: II. İçtima Senesi: IV. İçtima: 67. 14.05.1927, 129–130, 148–150.
69 Xxx Xxxxxx Xxxxx (1884–1942), töötas 1926–1927 Türgi asjurina Stokholmis, 1928–1939 saadikuna Belgradis,
1939–1942 suursaadikuna Moskvas. B. N. Şimşir. Bizim Diplomatlar, lk. 402, 404, 418, 422.
70 Xxxxx Xxxxxxxxxxx 08.01.1927. ERA., f. 1621, n. 1, s. 29, l. 1–4.
71 Mõeldud on Xxxxx Xxxxx Xxxxxxx’d (1884–1958), kes oli Türgi Varssavi saadik 14.06.1926–14.03.1929.http:// xxxxxxx.xx.xxx.xxx.xx/XxxxxxxXxxxxXxxxxxx.xxxx (12.12.2014). Viidatud leheküljel on teda tituleeritud eks- likult suursaadikuks. Samas on teada, et Türgi esimeseks suursaadikuks Varssavis määrati Xxxxx Xxxxx alles 11.10.1931. B. N. Şimşir. Bizim Diplomatlar, lk. 382. Y. K. Beyatlı on tuntud Türgi Vabariigi ühe suurima luuletajana.
72 Leppik välisministri abile 21.03.1927. ERA , f. 957, n. 12, s. 866, l. 43.
73 Xxxxxxxxxx Xxxx Xxxx (1884–1934), oli 1924–1934 Türgi suursaadik Saksamaal. B. N. Şimşir. Bizim Diplo- matlar, lk. 249–250, 262.
74 Xxxxx Xxxxxx Manufaktuur välisministrile 11.05.1927. ERA, f. 957, n. 12, s. 866, l. 44; Ministri abi saadikule
Varssavis 20.05.1927. ERA, f. 957, n. 12, s. 866, l. 45; Xxxxxxx Xxxxxxxxxxx 08.10.1927 ERA, f. 1577, n. 1, s.
3, l. 127–128; Poliitilise osakonna juhataja saadikule Varssavis 04.08.1927. ERA, f. 957, n. 12, s. 866, l. 52.
Xxxxx Xxxxxxxx xxxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxxxx (1884–1958), Türgi Vabariigi suurimaid luuletajaid, vahetas
Xxxx Xxxxxxxxxxxx sõpruslepingu ratifitseerimiskirjad.
ratifikatsioonikirjad.75 Korraldust ei saadud täita, sest juuli lõpul teatas Varssavi saadik
X. Xxxxxxxxx: „Xxxxxx xxxx visiiti tegemas Varssavi tagasi jöudnud Türgi saadikule Y. Kemalile. Küsisin, millal vöiksime meie Ees- ti-Türgi söpruslepingu ratifikatsiooni kirjade vahetust teostada. Türgi saadik vastas, et see vast vöiks sündida xxxxx xxxxx löpul, sest on arvata, et Türgi parlament ehk novembri kuus lepingu ratifitseerib...“76 Seekordse väärinformatsiooni kütkes oldi ligikaudu xxxx xx pool kuud: veel 9. detsembril teatas välisministri abi Varssavi saadikule, et Türgi pole „vist ikka veel“ sõpruslepingut kinni- tanud.77 Türgi ettepanek vahetada ratifi- katsioonikirjad, mis toimus 10. detsembril 1927,78 pidi Eesti poolele tulema xxxx xxxx selgest taevast... O. Xxxxxxxxxx informat- siooni järgi oli Türgi Varssavi saatkond unustanud, et leping oli ratifitseeritud juba kevadel...79
Kas Türgi (parlament) viivitas Eesti xx Xxxxx xxxxx xxxx kirjutatud sõpruslepingu kinnitamisega, xx xxx, siis mis põhjusel xx xxx kaua?
Kõigepealt seni teadaolevast. Xxxx-Mihkel Xxxxxxxx, Xxxx Xxxxxxxxxx, Heldur Xxxxxx xx viimasele viidanud Xxxxxx Xxxx Xxxxx on põhjendanud Eesti-Türgi sõpruslepingu Türgi-poolse ratifitseerimise edasilükkumist kas xxxx Laidoneri Rahvasteliidu nõukogu ülesandel Iraagi xx Xxxxx piiriintsidentide lahendamiseks ette võetud missiooniga või xx xxxxx tegevust kokku võtva, Türgi suhtes kriitilise raportiga.80 Ent need põhjendused jäävad liiga üldiseks, ei ava juhtunu taga- maid. Türgi parlamendi otsust Eesti-Türgi sõprusleping ratifitseerida on O.-X. Xxxxx- xxx põhjendanud Xxxxx xx Inglismaa suhete normaliseerumisega 2. juunil 1926 alla kir- jutatud kokkuleppe järel.81 See põhjendus ei seleta, miks pidi Eesti-Türgi sõpruslepingu ratifitseerimine Türgi Suures Rahvuskogus jääma veel peaaegu aasta hiljemaks Tür- gi-Suurbritannia-Iraagi kokkuleppe allkir- jastamisest. Made parafraseeritud Türgi välisministri Xxxxxx Xxxxx põhjendus erineb Xxxxxxxxx põhjendusest: „Türgi ei soovinud oma suhteid Eestiga enam Mosuli intsiden- dil rikkuda lasta ning ratifitseeris seetõttu sõpruslepingu.“82 Made pole osutatud doku- xxxxx sisu õigesti parafraseerinud, Xxxxx xxxxxxxxx oli tegelikult järgmine: „Siiski on Türgi wabariigi walitsus oma wälissuhetes laiawaateline ja wõttes eriti arwesse rahwus- sugulust Eesti xx Xxxxx rahwuste vahel, pole tema mötelnud siduda selle kahjatsemiswää- rilise intsidendiga Türgi-Eesti suhteid. Sel- lepärast on Türgi-Eesti söprusleping, mis Warssawis alla kirjutati, Türgi parlamendi
75 Ministri abi saadikule Varssavis 20.05.1927. ERA, f. 957, n. 12, s. 866, l. 45.
76 Strandman välisministri abile 29.07.1927. ERA, f. 957, n. 12, s. 866, l. 50.
77 Ministri abi saadikule Varssavis 09.12.1927. ERA, f. 957, n. 12. s. 866, l. 60.
78 Eesti-Türgi sõpruslepingu ratifikatsioonide vahetamise kiri 10.12.1927. ERA, f. 957, n. 5, s. 257, l. 13.
79 Strandman välisministri abile 17.12.1927. ERA, f. 957, n. 5, s. 386, l. 42.
80 O.-X. Xxxxxxxx. Eesti Vabariigi konsulaarpoliitika Aasias ja Aafrikas 1918–1940, lk. 213; E. Medijainen. Saa- diku saatus. Välisministeerium ja saatkonnad 1918–1940, lk. 223; X. Xxxxxx. Xxxxx Xxxxxxxx xx Eesti-Türgi suhted aastatel 1929–1932, lk. 46; M. S. Dilek. Atatürk Dönemi Xxxx-Xxxxx İlişkileri, lk. 13.
81 O.-X. Xxxxxxxx. Eesti Vabariigi konsulaarpoliitika Aasias ja Aafrikas 1918–1940, lk. 213–214.
82 V. Made. Külalisena maailmapoliitikas. Eesti ja Rahvasteliit 1919–1946, lk. 238.
poolt wiimatisel istungjärgul ratifitseri- tud.“83
Järeldub, et Türgi parlament ratifitseeris sõpruslepingu, sest Türgi valitsus ei mõelnud siduda Mosuli intsidendiga Eesti-Türgi suh- teid. Seetõttu on Made parafraseering, mis paneb järeldama, et sõpruslepingu Türgi- poolse ratifitseerimise viibimise tingis Mosuli intsident, ekslik. Viga tuleneb parafraseerin- xxx esinevast sõnast „enam“, tegelikult Virgo ettekandes xxxx xxxx ei ole. Lisaks väidab Made ekslikult, et Eesti-Türgi sõprusleping ratifitseeriti Türgi parlamendis 1. detsembril 1926.84
Nüüd uutest allikatest. Türgi esindajaist on Eesti-Türgi sõpruslepingu Türgi parla- xxxxx poolse mittekinnitamise põhjuseid eritlenud välisminister T. Rüştu ja Varssavi saadik X. Xxxxx, esimene ühel, teine kahel korral. T. Rüştu teatas 1926. xxxxx xxx algus- päevil Pontus Arttile:85 „Mis kasu oli Eestil sellest, et kindral Laidoner nõustus esitama selles asjas raporti, mis oli inglaste dikteeri- tud selles mõttes, et teadsime inglise lehtede põhjal selle sisu enne, kui see oli esitatudki.86 Mosuli küsimust see ei mõjutanud, sest sel- lised suured küsimused arenevad xxx xxxx, hoolimata suure publiku rahustamiseks kor- raldatud uurimustest. Xxx xxxx näiteks kir- jutan homme Inglismaaga alla Mosulit puu-
dutava lepingu, on see konflikt sellega lahen- xxxxx xx ei sega enam meie vahekorda. Aga sellega ei ole kõrvaldatud Laidoneri teo mõju siin. Tagajärg on, et mina ei saa Rahvuskogu ratifitseerima sõpruslepingut Eestiga. Meele- olu on sel määral vaenulik, et langeksin, kui üritaksin...“87 Selgub, et T. Xxxxx xxxxx 1926. xxxxx xxx alguses end mitte suutvat Laidoneri teo pärast Eesti suhtes väga vaenulikku Türgi Suurt Rahvuskogu mõjutada Eesti-Türgi sõp- ruslepingut ratifitseerima; kui ta xxxx xxxxx- nuks, siis võinuks ta enda arvates kaotada xxx xxxxx.
E. Xxxxxxxxx 1929. aastast pärinevas ettekandes on kirjas: „Kui paari aasta eest välisminister Xxxxx väliskomisjonile esitas Eesti-Türgi lepingu ratifitseerimisele, siis olla välisminister ise kiiret ratifitseerimist poolda- nud ja toetanud. Kuid komisjoni abiesimees/ vöi oli ta tookord koguni esimees/ Xxxxx00 oli see kes otsekohe nöudis et mingisugust lepingut Eestiga, xxxxx esitaja Türgile xxx xxxxxx xxxxx xxx, ei kinnitataks, vöi xxx xxxx siiski teha tuleb viimaks, siis ratifikatsioo- nide vahetamist viivitada, ning parajal xxxxx xx xxxxxx xxxx, xxxx xxx talitatakse. Seda töeasja kuulsin mitmelt Medshilisi välisko- misjoni liikmelt, ja viimaks xx Xxxxxx enese suust.“89 Vebermani vähemalt kolme Türgi Suure Rahvuskogu väliskomisjoni liikme tun-
83 Xxxxx Xxxxxxxxxxx 08.01.1927. ERA, f. 1621, n. 1, s. 29, 1, 3.
84 V. Made. Külalisena maailmapoliitikas. Eesti ja Rahvasteliit 1919–1946, lk. 238.
85 Pontus Artti (1878–1936). Soome diplomaat, ajakirjanik ja kirjanik. Soome esindaja 1926. aasta 2. juunil sõl- mitud Soome-Türgi kaubandus- ja laevanduskonventsiooni allkirjastamiseks peetud läbirääkimistel. Olnud 1927–1930 ametis Soome saadikuna Moskvas, 1931–1936 Roomas.
86 Näiteks ajaleht The Times kajastas artiklis „Deportations at Mosul. General Xxxxxxxx’x Inquiry. Turkey and
the Hague“ Laidoneri komisjoni tegemisi Iraagis juba enne xxxx, xxx Xxxxxxxx esitas 10. detsembril 1925 Rahvasteliidu nõukogule oma põhiraporti. The Times, nr. 44 127, 24.11.1925.
87 Ponttus Artti ettekanne „Tähelepanekuid Türgist“ 27.05.1926. UM. Ryhmä: 7. Osasto: E. Asia: Turkki.
88 Xxxxx Xxxxxxx (1869–1939) – Aserbaidžaani xx Xxxxx poliitik, jurist, kirjanik ja ajakirjanik, teda peetakse pantürkismi ideoloogia üheks rajajaks. Põgenes 1909 arreteerimise kartuses seniselt kodumaalt, Tsaari- Venemaale kuulunud Aserbaidžaanist Osmani impeeriumi, Istanbuli. Aastail 1923–1931 oli xx Xxxxx Suure Rahvuskogu II ja III koosseisu liige.
89 Veberman välisministri abile 28.09.1929. ERA, f. 957, n. 13, s. 150, l. 23, 23p. Xxxxxxxx alapeatükis toodi ära
Eesti-Türgi sõpruslepingu eelnõu kinnitanud Türgi parlamendi väliskomisjoni liikmete nimed, X. Xxxxxxx nime me nende hulgast ei leia. Ent Türgi Vabariigi parlamendi teises koosseisus (11. augustist 1923 kuni 26. juunini 1927) ta muu hulgas väliskomisjonis tõepoolest töötas. Türk Parlamento Tarihi. TBMM – II. Dönem. 1923–1927, III Cilt, lk. 474. Nii on ta väliskomisjoni lihtliikmena võtnud osa Türgi-Argentiina sõpruslepingu kinnitamisest Türgi Suure Rahvuskogu väliskomisjonis 21. detsembril 1926. T.B.M.M Zabıt Ceridesi. Cilt:
28. Devre: II. İçtima Senesi: IV. İçtima: 21. 3.01.1927, lk. 252. Järelikult võis Xxxxx Xxxxxxx osaleda xx xxxxx- komisjonis Eesti-Türgi sõpruslepingu eelnõu arutelul.
nistusel põhinevast infost nähtub ühelt poolt, et Eesti-Türgi sõpruslepingu eelnõu jõudmi- sel Türgi parlamendi väliskomisjoni mõjutas
T. Rüştü tõepoolest seda sõpruslepingut rati- fitseerima, ja teiselt poolt, et väliskomisjoni liige X. Xxxxxxx oli sõpruslepingu ratifitseeri- misele vastu. Ehk Türgi Suures Rahvuskogus ei olnud Laidoneri-vastane meelestatus veel vaibunud ka 1927. aasta kevadel. Seega on tõenäoline, et aasta varem oli see meelestatus veelgi suurem ning Rüştü ei julgenud sõprus- lepingu eelnõu ratifitseerimisega just seetõttu algust teha.
21. märtsil 1927 saadetud ettekandes xxx
X. Xxxxxx ära eelneval päeval Türgi Vars- savi saadikult kuuldud põhjenduse, miks Eesti-Türgi sõprusleping oli ikka veel Türgi poolt kinnitamata: „Seda viivitust ei pidavat kuidagi seletama mingi vastuoluga, arusaa- matustega, xxxx lihtsalt Türgi parlamendi ajapuudusega ja ülisuure töökoormaga.“90
Eesti Varssavi saatkonna sekretäri Xxxx Xxxxxx 15. juulil 1925 edastatud informat- siooni kohaselt pidi Türgi parlament olema puhkusel oktoobrikuuni. Türgi Varssavi saadikule Xxxxxxx Xxxx’le laekunud tea- dete järgi kavatseti Ankaras Soome, Eesti, Läti lepingud ratifitseerida üheskoos kõige lühema aja jooksul pärast parlamendi kok- kutulemist.91 Nimetatud kolme riigi xx Xxxxx vahelised sõpruslepingud võidi tõepoolest plaanida ka üheaegselt ratifitseerida, kuna Türgi valitsus oli 8. veebruaril 1925 kinnita- nud samaaegselt Eesti-Türgi, Läti-Xxxxx xx Soome-Türgi sõpruslepingute kinnitamise eelnõud. 4. jaanuaril 1926 kinnitati Türgi parlamendis Türgi poolt vaid Xxxx xx Soo- mega sõlmitud sõpruslepingud.92 Pärast seda sündmust tunnistas Xxxxxxx Xxxx Läti Varssavi saadikule Nukšale,93 et istungite sessiooni alguses olid parlament xx xxxxx
komisjonid tegelenud eriti Mosuli küsimu- sega... Ent esimesel võimalusel said leping Lätiga, ja natuke enne seda sõlmitud sama- sugune leping Soomega ratifitseeritud.94 Seega ei ole käsitletud seisukoht veenev: kui parlamendil oli kuni 1927. aasta märtsini ülisuur töökoormus, miks siis ikkagi suutis Türgi parlament juba üle aasta varem kin- nitada Türgi Xxxx xx Soomega allakirjutatud sõpruslepingud?
1927. aasta juuli xxxxx võttis aga Eesti Varssavi saadik X. Xxxxxxxxx sealse Türgi saadiku X. Kemali jutu kokku nii: „Nimelt olla kindral Laidoneri tegevus Iraki xxxx lahendamisel Türgis niivörd möjunud, et valitsus ei olla tahtnud siiamaani Eestiga sölmitud lepingut esitada parlamendile rati- fitseerimiseks. Valitsus olla nimelt arvamisel, et peab olukorda äraootama, kus lepingu vas- tuvötmine suure enamusega kindlustatud.“95 Seisukoht on väär, kuivõrd sellega antakse teada Türgi valitsuse senisest tahtmatusest esitada Eesti-Türgi sõprusleping Türgi parla- mendile ratifitseerimiseks ajal, kui leping oli juba üle kahe kuu tagasi ratifitseeritud. Kas Türgi Varssavi saadik tõepoolest unustas, et leping on juba ratifitseeritud, või oli eksitava info jagamine osa plaanist lepingu ratifitsee- rimiskirjade vahetamisega venitada – nagu
X. Xxxxxxx X. Xxxxxxxxx xxxxx oli nõudnud
–, ei ole esialgu teada.
Xxxxxx Xxxxx xx Xxxxx Xxxxxxxxx ette- kandeist võime järeldada, et Türgi viivitas sõpruslepingu ratifitseerimisega, sest Türgi välisminister T. Xxxxx xxxxxx xxxxx kinnita- mise eelnõu Laidoneri Mosuli missiooni tõttu vihasele Türgi Suurele Rahvuskogule esitada. Mitteviivitamise korral võinuks Ees- ti-Türgi sõprusleping saada seal ratifitseeritud
4. jaanuaril 1926, samaaegselt Läti-Xxxxx xx Soome-Türgi sõpruslepingutega.
90 Leppik välisministri abile 21.03.1927. ERA , f. 957, n. 12, s. 866, l. 43.
91 Grant Öpikule 15.07.1925. ERA, f. 957, n. 5, s. 256, l. 34.
92 X.X.X.X Xxxxx Xxxxxxxx, Cilt: 21. Devre: II. İçtima: 36, 04.01.1926, lk. 41–42.
93 Xxxxxxx Xxxxxxx Xxxxx (1878–1942), arhitekt ja diplomaat. Oli 1921–1930 Läti saadik Poolas, 1922–1930 ning 1934–1939 Rumeenias, 1923–1930 ja 1933–1939 Tšehhoslovakkias, 1925–1930 Austrias, 1930–1933 Rootsis, Taanis, Norras ning 1933–1939 Lõunaslaavias. R. Treijs. Latvijas diplomātija un diplomāti (1918-40), lk. 385.
94 Nukša Albatile 11.01.1926. LVVA 2570.13.173, l. 207–208.
95 Strandman välisministri abile 29.07.1927. ERA, f. 957, n. 12, s. 866, l. 50.
Millised tagajärjed kaasnesid Eesti-Türgi sõpruslepingu Türgi Suure Rahvuskogu poolse ratifitseerimise edasilükkumisega 1926. aasta jaanuarilt 1927. xxxxx xxxxx?
Esiteks hilines seetõttu tõenäoliselt ligikaudu aasta võrra läbirääkimiste alustamine 12. märtsil 1928 allkirjastatud Eesti-Türgi kau- bandus- ja laevanduslepingu sõlmimise üle. Eesti astus esimese sammu Türgiga kauban- dusleppe sõlmimiseks pärast xxxx, xxx valitsus oli 1. septembril 1926 nõustunud välisministri taotlusega sõlmida kaubanduslepingud Bal- kani riikide ja Türgiga.96 Välisminister Fried- xxxx Xxxx kõneles Eesti xx Xxxxx vahelise kau- banduslepingu sõlmimisest Genfis Xxxxxx Xxxxx’iga.97 Xxxxx xxxx kõnelust informeeris Xxxxxx Xxxxx00 Xxxxx Xxxxx saatkonnast Akelit Türgi valitsuse seisukohast: Ankaras paljude maade delegatsioonidega üheaegselt käivad läbirääkimised koormavad „kompe- tentseid ametkondi“, käesoleval momendil ei ole võimalik uusi läbirääkimisi alustada.99 Seejärel volitas valitsus Türgiga noodivahe- xxxx xxxx tehtava kaubanduslepingu üle läbi rääkima ning noodivahetust teostama Eesti Berliini saadiku Xxxx Xxxxxxxx.100 Xxxxxxx esitas Türgi Berliini suursaadikule kauban- duslepingu kava.101 14. novembril 1926 ütles too, et toetab kaubanduslepingu sõlmimist
„soojalt“ ja on juba Ankarasse „soovitades“
kirjutanud ning et vastust võib oodata lähe- mal ajal.102 Vastus aga laskis end oodata. Vahepeal jõudis Türgi parlament Eesti-Türgi sõpruslepingu ratifitseerida. Arvatavalt 1927. aasta oktoobris teavitas Xxxxxxx Türgi Ber- liini suursaadikut Eesti kavast minna lähemal ajal üle minimaal- ja maksimaaltariifi süstee- mile103 ning avaldas soovi jõuda enne seda Türgiga kokkuleppele kaubanduslepingu osas. 24. oktoobril helistas Türgi suursaadik Eesti Berliini saatkonna sekretärile ja teatas, et tema valitsus on nõus alustama kauban- duslepingu läbirääkimisi Türgi saadiku kaudu Varssavis „kõige lähemal ajal“.104 Türgi oli valmis alustama Eestiga läbirääkimisi kau- banduslepingu üle pärast kahe riigi sõprus- lepingu ratifitseerimist Türgi Suures Rah- vuskogus. Sellest võime järeldada: kui nende seadusandlik kogu oleks sõpruslepingu rati- fitseeritud juba 1926. aasta jaanuaris, võinuks Türgi valitsus reageerida Eesti välisministri 1926. aasta septembris ja Berliini saadiku novembris tehtud ettepanekutele alustada kõnelusi Eesti-Türgi kaubanduslepingu sõl- mimise üle positiivselt. Siis olnuks mõeldav jõuda väheste kuude jooksul ka kahe riigi kaubanduslepingu allkirjastamiseni. Selle järelduse kasuks räägib tõik, et Soomel õnnestus Türgiga kaubandus- ja laevandus- lepingu sõlmimise üle läbirääkimisi alustada xxxx xxxx kuud105 pärast Soome-Türgi sõp-
96 Välisminister valitsusele 30.12.1927. ERA, f. 957, n. 5, s. 386, l. 48.
97 Xxxxxxx Xxxxx Xxxxxx (1890–1955), Türgi diplomaat. Töötanud muu hulgas 1925–1929 Türgi Vabariigi saa- dikuna Bukarestis, 1929–1934 ja 1943–1944 aga suursaadikuna Moskvas. B. N. Şimşir. Bizim Diplomatlar, lk. 178, 182, 183, 186, 200.
98 Xxxxxx Xxxxx Xxxxxxx (1883–1944), samuti Türgi diplomaat. Esindas 1925–1930 oma riiki saadikuna Ber-
nis, 1930–1932 suursaadikuna Pariisis, 1932–194 Londonis ning 1934–1944 Washingtonis. B. N. Şimşir. Bizim Diplomatlar, lk. 294, 297–299, 303, 305–306.
99 Xxxxx Xxxxxxx 22.09.1926. ERA, f. 957, n. 5, s. 386, l. 9
100 Riigivanem X. Teemanti volikiri K. Menningule 08.10.1926. ERA, f. 957, n. 5, s. 386, l. 15.
101 Xxxxxxx välisministeeriumile 11.11.1926. ERA, f. 957, n. 5, s. 386, l. 21.
102 Xxxxxxx välisministeeriumile 15.11.1926. ERA, f. 957, n. 5, s. 386, l. 23.
103 Seadus, millega seni kehtinud tollimaksu põhitariifid muudeti miinimumtariifideks ja needsamad põhitarii- fid, ent 50% kõrgematena, üldtariifideks, võeti Riigikogus vastu 3. mail 1928. Seaduse vastuvõtmise tingis väliskaubanduslepingute sõlmimine: rahvusvahelise tava kohaselt xxxx lepingulistele partnerriikidele xxxxx- xxxx miinimumtariife, kaubalepingu puudumisel võeti aga tollimaksu maksimumtariifide alusel. Uued tolli- tariifid astusid jõusse aga alles 20. juulil 1931. L. Kiik. Tolliajaloo lühiülevaade. Tallinn, 2007, lk. 78–79, 82.
104 Berliini saatkonna sekretär poliitilise osakonna juhatajale 24.10.1927. ERA, f. 957, n. 12, s. 866, l. 54.
105 Need läbirääkimised algasid 3. mail 1926 Ankaras. Sest sellel kuupäeval said Soome läbirääkijad seal Türgi läbirääkijailt Soome-Türgi kaubandus- ja laevanduslepingu projekti. Kihlman välisministeeriumile 03.05.1926. UM. Ryhma 58: Xxxxxx: B, Turkki.
ruslepingu Türgi Suure Rahvuskogu poolset kinnitamist 4. jaanuaril 1926 ning kõnealune leping veel enne sõpruslepingu ratifikatsioo- nikirjade vahetamist 2. juunil 1926106 allagi kirjutada. Eesti välisministri X. Akeli 1927. aasta detsembri lõpust pärinevat hinnangut, mille kohaselt olenes kahe riigi vaheliste kau- bandusläbirääkimiste „tegelik alustamine“ Eesti-Türgi sõpruslepingu jõustumisest,107 tuleb aga pidada ekslikuks. Sest analoogselt Soomega võinuks Eestigi alustada Türgiga kaubandus- ja laevanduslepingu sõlmimise üle edukaid läbirääkimisi juba pärast sõprus- lepingu vastuvõtmist Türgi Suures Rahvus- kogus.
Teiseks kaotas Eesti võimaluse astuda Türgiga diplomaatilistesse suhetesse üle aasta varem, kui see päriselt juhtus. Läti-Xxxxx xx Soome-Türgi sõpruslepingute ratifikatsioo- nikirjad vahetati vastavalt 27. oktoobril ja
24. novembril 1926.108 Seejuures saabusid mõlema lepingu ratifikatsioonikirjad Xxxx- xxxx Varssavisse tõenäoliselt xxxxx xxxx: xxx Xxxx Varssavi saadik Nukša teatab 30. oktoobril, et Türgi saadik Y. Xxxxx oli tema äraolekul lõpuks saanud Ankarast sõprusle- pingu ratifikatsioonikirja, märgib ta ühtlasi, et Türgi saadikule oli saadetud ka Soome sõpruslepingu ratifikatsiooni kiri.109 Kui Eesti-Türgi sõprusleping oleks Türgi Suures Rahvuskogus ratifitseeritud 4. jaanuaril 1926, xxxxx xxxxx ratifikatsioonikirjad vahetatud kas 1926. aasta oktoobris või novembris. Niisugu- sel juhul võinuks Eesti-Türgi diplomaatilised suhted alata juba 1926. aasta novembris või detsembris, tegelikult algasid need alles 25. detsembril 1927 ehk 15. päeval pärast sõprus- lepingu ratifikatsioonikirjade vahetust.
Xxxxxxxxxx jäi aasta ja kolmveerandi rin-
gis tulevikku Istanbuli aupeakonsulaadi asu- tamine. Xxxx-Xxxxxx Xxxxxxxxx doktoritööst selgub, et sõpruslepingu jõustumatuse tõttu otsustati Xxxxx Xxxxxxxxxx Xxxxxxxx esialgu suunata konsulaartööle Kreekasse. 25. juunil 1927 sõlmis mainitu välisministeeriumiga sel- lekohase lepingu. l2. märtsil 1929 andis välis- minister Xxxx Xxxxxx välja käskkirja Veber- mani üleviimise kohta Istanbuli.110 Juhul kui Eesti xx Xxxxx vaheline sõprusleping kinnita- tuks Türgi seadusandjate poolt xxxxx päeval Xxxx xx Soome sõpruslepingutega Türgiga, võinuks välisministeerium saata Vebermani Istanbuli aupeakonsuliks juba 1927. aasta juunis.
Neljandaks jäi kasutamata võimalus xxxxx Xxxxxxxxx aukonsul juba 1926. aasta lõpul, 1927. aasta alguses. 1925. aasta oktoob- ris teavitati Eesti Varssavi saadikut Xxxxx Xxxxxxxx välisministri abi ülesandest xxxxx aukonsulikandidaadid Bukaresti, Ateenasse, Konstantinoopolisse ja Xxxxxxxxx. Saadik ei soostunud Türgimaale konsuleid otsima enne, kui sõpruslepingu ratifikatsioonikirjad vahetatud.111 Arvestades, et 8. märtsil 1927 Riigikogu poolt vastu võetud „Riigiasutuste koosseisude ja riigiteenijate palkade seadus“ nägi ette „Konstantinopoli“ sekretär-ase- konsuli koha kuupalgaga 600 krooni,112 pidi vähemalt xxxx xxxxx xxxxx Xxxxxxxxx xxxxx- xxxx, xxxxx abiliseks sekretär-asekonsul pidi saama, leidmine veel päevakorras olema. Järelikult, Eesti-Türgi sõpruslepingu rati- fikatsioonikirjade vahetamisel 1926. aasta oktoobris-novembris oleks võidud alates sel- lest ajast kuni 1927. aasta märtsini Istanbuli aukonsulit otsida. Kas aga nende väheste kuudega oleks õnnestunud sobiv kandidaat xx xxxxx? Tegelikkuses algas mainitud linna
106 Kihlman välisministeeriumile 07.06.1926. UM. Ryhma 58: Xxxxxx: B, Turkki.
107 Välisminister valitsusele 30.12.1927. ERA, f. 957, n. 5, s. 386, l. 54.
108 Läti-Türgi sõpruslepingu ratifikatsioonikirjade vahetamise protokoll 27.10.1926. LVVA.2570.3.99, l. 11; Soome Vabariigi Presidendi seadlus Soome Vabariigi xx Xxxxx Vabariigi vahelise sõpruslepingu kehtimahakkamise kohta. 11.12.1926. UM. Ryhma 12: Osasto: L, Asia: Turkki.
109 Nukša välisministrile 30.10.1926. LVVA.2570.13.173, l. 187.
110 O.-X. Xxxxxxxx. Eesti Vabariigi konsulaarpoliitika Aasias ja Aafrikas 1918–1940, lk. 214–215.
111 Öpik saadikule Varssavis 23.10.1925. ERA, f. 957, n. 3, s. 47, l. 25; Leppik välisministeeriumi administratiiv-
osakonna juhatajale 06.11.1925. ERA, f. 957, n. 3, s. 47, l. 67.
112 Riigi Teataja nr. 27, 24.03.1927, lk. 375.
aukonsuli otsimine 1930. aastal ja aukonsul määrati ametisse alles 1936. aastani.113 Seega on tõenäolisem, et 1927. aasta riigieelarves ette nähtud raha kasutamise vajadus oleks sundinud väheviljakatest otsingutest loo- xxxx xx ametisse määrama eestlasest Istan- buli aupeakonsuli.
Kokkuvõte
Artikli peaeesmärk oli vastata küsimusele, kas Türgi lükkas Eestiga sõlmitud sõprusle- pingu ratifitseerimist edasi, xx xxx, siis xxxx xx kui kaua. Kõige usutavama versiooni kohaselt viibis Eesti-Türgi sõpruslepingu Türgi parlamendi poolne ratifitseerimine seetõttu, et kartuses oma ametit kaotada ei julgenud Türgi välisminister Xxxxxx Xxxxx sõpruslepingu ratifitseerimise eelnõu Lai- doneri Mosuli missiooni tõttu vihasele Türgi Suurele Rahvuskogule esitada. Xxx xxxx T. Xxxxx kartusest johtunud viivitust poleks olnud, saanuks Eesti-Türgi sõprusleping Türgi parlamendis tõenäoliselt vastu võetud
4. jaanuaril 1926, üle aasta ja nelja kuu tegeli-
kult juhtunust varem, samaaegselt Läti-Xxxxx xx Soome-Türgi sõpruslepingutega. Artikli kõrvaleesmärgiks oli esitada ülevaade Ees- ti-Türgi sõpruslepingu allkirjastamise ning Riigikogus xx Xxxxx Suures Rahvuskogus ratifitseerimisega päädinud protsessidest; piiritleda sõpruslepingu Türgi parlamendi poolse ratifitseerimise viibimise tagajärjed. Mainitud protsesside analüüsil leiti olulise- mana, et Eesti läks lepingu sõlmimisele, sest lootis Türgi kaudu mingilgi määral mõju- tada Venemaa välispoliitikat. Sõpruslepingu kinnitamine väliskomisjonis viibis, sest mitu väliskomisjoni liiget arvas alusetult, et leping on Suurbritanniale vastumeelne. Esiletõst- mist väärivad ka Eesti xx Xxxxx diplomaatide kommunikatsiooniraskused. Xxxxxxxxx said
sõpruslepingu kinnitatuse kohta Türgi Suu- res Rahvuskogus vähemalt neli enneaegset teadet xx xxx xxxxx, xxxxxx lepingu kinnita- tust alusetult eitati. Kahe riigi sõpruslepingu edasilükkunud ratifitseerimise tõttu xxxx xxxx- kaudu aasta võrra hiljemaks läbirääkimiste alustamine kaubandus- ja laevanduslepingu sõlmimise üle ning diplomaatilistele suhetele aluse xxxxx. Koguni aasta ja kolmveerandi võrra varem võinuks aga asutada Istanbuli aupeakonsulaadi.
Tanno Tilgar
113 Istanbulis aukonsulaadi avamise algatas 1930. aastal tollane Istanbuli aupeakonsul E. Veberman. J. Mi ehk Välisministeeriumi administratiivosakonna toonase direktori X. Xxxxxxx memo 08.01.1936. ERA, f. 957,
n. 3, s. 699, l. 6. 28. mail 1936 nimetas minister X. Xxxxxx (eestindatuna Mölder; tegelikult xx xxxx asendas välisminister X. Seljamaad, olles endiselt administratiivosakonna direktor) Eesti aukonsuliks Istanbulis, tegevuspiirkonnaga kogu Xxxxx, Xxxx Xxxxxxxxxx (1890–1972). Ministri käskkiri 28.05.1936. ERA, f. 957, n. 3, s. 699, l. 23.