PÕHIKIRI

Mittetulundusühingu Eesti Koolijuhtide Ühendus

PÕHIKIRI

Eesti Koolijuhtide Ühendus asutati 08. detsembril 1990.a, reg. nr. 80089356.

1 ÜLDSÄTTED

1.1 Ühingu nimi on Mittetulundusühing Eesti Koolijuhtide Ühendus, edaspidi EKJÜ.

1.2 EKJÜ asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.

1.3 EKJÜ on füüsiliste ja juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus, kes võib xxx xxxx kasutada ainult põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks.

1.4 EKJÜ tegevuse põhimõteteks on liikmelisuse vabatahtlikkus ja mitteüleantavus, hääleõiguse võrdsus, liikme õigus oma avalduse alusel ühingust välja astuda ning liikmete vahel mittejaotatava vara, tulu, kasumi ja kapitali olemasolu.

1.5 EKJÜ töökeeleks on eesti keel.

1.6 EKJÜ on eraõiguslik juriidiline isik, mis oma tegevuses juhindub Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest, s.h Mittetulundusühingute seadusest, käesolevast põhikirjast ja juhtorganite otsustest.

2 TEGEVUSE EESMÄRGID, ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

2.1 EKJÜ tegevuse eesmärgiks on ühendada koolijuhte Eesti hariduselu korraldamisel, oma erialaste teadmiste tõstmisel ja õiguste kaitsmisel ning rahvusvahelisel suhtlemisel, selleks EKJÜ

2.1.1 osaleb hariduselu korraldamisel ja haridusalaste õigusaktide, kontseptsioonide ja programmide väljatöötamisel;

2.1.2 korraldab nõupidamisi koolide õppe- ja kasvatustöö põhiküsimustes;

2.1.3 viib läbi seminare erinevate koolitüüpide spetsiifilistes küsimustes;

2.1.4 esitab ettepanekuid ja teeb avaldusi munitsipaal- ja riigiorganitele;

2.1.5 korraldab koolielu materjalide tutvustamist massimeedias;

2.1.6 osaleb koolijuhtide täienduskoolituse struktuuri, sisu ja vormide väljatöötamisel ning läbiviimisel;

2.1.7 peab sidet välisriikide vastavate ühendustega.

2.2 EKJÜ-l on oma põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks õigus:

2.2.1 kasutada xxx xxxx xx xxxx üksnes põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks;

2.2.2 omandada enda nimel varalisi ja mittevaralisi õigusi, olla hagejaks ja/või kostjaks kohtus;

2.2.3 sõlmida lepinguid, omandada oma nimel varalisi ja mittevaralisi õigusi, kanda kohustusi ning sooritada oma eesmärk saavutamiseks muid tehinguid;

2.2.4 taotleda raha xx xxxx varalisi vahendeid Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidilistelt ja füüsiliselt isikutelt;

2.2.5 xxxxx xxxxx Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidilistelt ning füüsilistelt isikutelt;

2.2.6 omandada aktsiaid xx xxxxx väärtpabereid ning asutada äriühinguid;

2.2.7 kirjastada xx xxxxx anda EKJÜ tegevuseks vajalikke ning tegevust propageerivaid trükiseid jms.

2.3 EKJÜ-l ei ole õigust:

2.3.1 jaotada xxx xxxx ega tulu liikmete, juhatuse ega teiste juhtorganite liikmete ja nendega seotud isikute vahel;

2.3.2 ennast ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks.

2.4 EKJÜ kohustub:

2.4.1 suunama kogu tegevuse põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks, järgides seaduste sätteid ja põhikirja nõudeid;

2.4.2 siduma otseselt administratiivkulud põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks arvestusega, et need kulud ei ületaks määra, mis on õigustatud tegevuse iseloomu ja põhikirjalise eesmärgiga.

3 EKJÜ LIIKMED, NENDE VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED XX XXXX NING LIIKMETE ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA VASTUTUS

3.1 EKJÜ liikmeteks võivad olla:

3.1.1 Eestis tegutsevate algkoolide, lasteaed-algkoolide, lasteaed-põhikoolide, põhikoolide ja gümnaasiumide tegevad koolijuhid ja pensionile siirdunud endised EKJÜ liikmed;

3.1.2 Eesti koolijuhtide mittetulunduslikud ühendused juriidilise isikuna;

3.1.3 muud isikud EKJÜ juhatuse loal.

3.2 EKJÜ liikmeteks võivad olla ainult isikud, kes tunnistavad EKJÜ põhikirja nõudeid ja põhimõtteid, täidavad EKJÜ juhtorganite otsuseid ning vastavad EKJÜ-s üldtunnustatud eetilistele ja moraalsetele nõuetele.

3.3 EKJÜ liikmeks vastuvõtmise otsustab soovija kirjaliku avalduse alusel juhatus ühe kuu jooksul, selle saabumise päevast arvates. Liikmeks vastuvõtmise päevaks loetakse otsuse tegemise päeva. Päevast, mil liikmeks astuja loetakse EKJÜ liikmeks, tekivad tal EKJÜ liikme õigused ja kohustused.

3.4 EKJÜ liikmeks vastuvõtmisest võib keelduda, kui avalduse esitaja xx xxxxx põhikirjas toodud tingimustele. Keeldumise otsus peab olema motiveeritud ning kolme päeva jooksul selle vastuvõtmisest arvates saadetud isikule, keda ei võetud EKJÜ liikmeks. Taotlejal on sel juhul õigus nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkogu koosolek.

3.5 EKJÜ liige tasub liikmemaksu kord kuus hiljemalt järgneva kuul ja mittetöötavad liikmed hiljemalt järgneva aasta esimesel kuul.

3.6 Liikmemaksu suuruse määrab EKJÜ Esindajate Kogu.

3.7 EKJÜ liige võib avalduse alusel EKJÜ-st välja astuda.

3.8 EKJÜ liige arvatakse EKJÜ-st välja juhatuse otsusega:

3.8.1 liikme avalduse alusel;

3.8.2 liikme xxxxx korral;

3.8.3 juhatuse otsusega põhikirja sätete täitmata jätmise tõttu;

3.8.4 EKJÜ juhtorgani otsuse täitmata jätmise tõttu;

3.8.5 EKJÜ olulisel määral kahjustamise tõttu;

3.9 Välja astunud xx xxxxx arvatud EKJÜ liikmele teatab EKJÜ juhatus vastavasisulise otsuse vastuvõtmisest koheselt kirjalikult, kuid mitte hiljem kui kolme päeva jooksul. Põhikirja punktide 3.8.3, 3.8.4 ja 3.8.5 alusel väljaarvamine peab olema motiveeritud. Põhikirja punktide 3.8.3, 3.8.4 ja 3.8.5 alusel väljaarvatud EKJÜ liige võib nõuda, et tema väljaarvamise otsustab üldkogu koosolek.

3.10 Liikmelisust ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada.

3.11 EKJÜ liikmel on õigus:

3.11.1 osaleda EKJÜ tegevuses xx xxxxx osa kõigist korraldatavatest üritustest;

3.11.2 teha ettepanekuid üldkogu koosoleku päevakorra koostamiseks ja taotleda üldkogu erakorralise koosoleku kokkukutsumist xxx xxxx toetab 10% liikmetest;

3.11.3 osa xxxxx EKJÜ üldkogu koosolekutest xx xxxx arutatavate küsimuste otsustamisest;

3.11.4 valida xx xxxx valitud EKJÜ juhtimis- ja kontrollorganitesse;

3.11.5 kasutada EKJÜ põhikirjast tulenevaid muid õigusi.

3.12 EKJÜ liige kohustub:

3.12.1 tegutsema vastavuses EKJÜ põhikirjaga ja täitma EKJÜ juhtorganite otsuseid;

3.12.2 tasuma õigeaegselt liikmemaksu;

3.12.3 täitma muid varalisi ja mittevaralisi kohustusi ühise tegevuse hüvanguks.

3.13 EKJÜ ja tema liikmetevahelised ning EKJÜ liikmete omavahelised vaidlused, s.h. varalised vaidlused, lahendatakse EKJÜ juhtorganites, kokkuleppe mittesaavutamisel aga kostja asukohajärgses kohtus.

4 EKJÜ XXXX XX VAHENDID

4.1. EKJÜ vara tekib:

4.1.1. liikmemaksudest ja muudest maksetest;

4.1.2. varalistest annetustest, kinkidest, eraldistest jms. Varalised annetused ja eraldised võivad olla kas sihtotstarbelised või sihtotstarvet määratlemata;

4.1.3. tulust, mida võidakse saada EKJÜ vara kasutamisest, väljaannete kirjastamisest ja levitamisest või muudest põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks korraldatud tasulistest üritustest;

4.1.4. muudest laekumistest, mis on vajalikud EKJÜ põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks.

4.2. EKJÜ omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik EKJÜ põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks xx xxxxx omamine ei ole vastuolus seadusega.

4.3. Põhikirja punktis 4.1 loetletud vara rahalises väljenduses kantakse EKJÜ-le maksetena pangakontole või makstakse kassasse, mitterahalised väärtused antakse üle üleandmis- vastuvõtmislepinguga, millele kirjutavad alla vähemalt kaks EKJÜ juhatuse liiget. Kui EKJÜ-le antakse üle kinnisasi või registrisse kantav vallasasi, lisatakse lepingule väljavõte kinnistusraamatust või vastavast registrist.

4.4. EKJÜ liikmel ei ole õigust EKJÜ varale, EKJÜ-1 ei ole õigust EKJÜ liikme varale.

4.5. EKJÜ ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohutuste eest. EKJÜ liikmed ei kanna varalist vastutust EKJÜ varaliste kohustuste eest.

4.6. EKJÜ vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.

4.7. EKJÜ vara kindlustamise otsustab üldkogu koosolek või juhatus, kui Eesti Vabariigi õigusaktidest ei tulene teisiti.

4.8. EKJÜ vahendeid kasutatakse kas juhatuse esimehe või kahe juhatuse liikme poolt või nende poolt volitatud isiku ning raamatupidaja poolt allakirjutatud arveldusdokumentide alusel.

5 ARUANDLUS JA TEGEVUSE KONTROLLIMINE

5.1 EKJÜ juhatus korraldab raamatupidamist raamatupidamisseadust järgides.

5.2 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras ning esitab pärast esindajate kogu poolt

heakskiitmist ja auditeerimist üldkogu koosolekule. Üldkogule esitatakse samas korras ka audiitori järeldusotsus.

5.3 Majandusaasta aruannet kontrollib –audiitor, kui üldkogu koosolek ei otsusta teisiti. Otsus majandusaasta aruande mitte auditeerimise kohta tuleb teha iga majandusaasta kohta eraldi.

6 TÖÖKORRALDUS JA JUHTIMINE

6.1. EKJÜ kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, edaspidi - üldkogu koosolek, mis kutsutakse juhatuse poolt kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas. Üldkogu koosolekud on korralised ja erakorralised.

6.2. Erakorralise üldkogu koosoleku kutsub kokku juhatus

6.2.1 oma otsusel või

6.2.2 üldkogu koosoleku otsusel või

6.2.3 xxx xxxx nõuab kirjalikult, põhjust ära näidates, vähemalt 1/10 EKJÜ liikmetest. Kui juhatus ei kutsu üldkogu koosolekut kokku, võivad xxxx xxxx taotlejad.

6.3. Üldkogu koosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada vähemalt 40 päeva enne koosoleku toimumist. Xxxxxx näidatakse koosoleku toimumise aeg, xxxx xx päevakord.

6.4. Üldkogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa rohkem kui pool liikmetest.

6.5. Kui üldkogu koosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb üldkogu koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul. Teistkordselt kokku kutsutud üldkogu koosolek on otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmete arvust.

6.6. Üldkogu koosoleku otsused võetakse vastu lahtisel hääletamisel lihthäälteenamusega. Isikuvalimise võib läbi viia ka salajase või kirjaliku hääletamise xxxx. Xxxx EKJÜ liikmel on koosolekul otsuse vastuvõtmisel üks hääl.

6.7. Põhikirja muutmise ja uue põhikirja kinnitamise ning otsused ühinemise, jagunemise või tegevuse lõpetamise kohta võetakse vastu, xxx xxxxx poolt on hääletanud üle 2/3 koosolekul osalenud liikmetest. EKJÜ eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 liikmete nõusolek. Koosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.

6.8. Üldkogu koosoleku käik, hääletamise tulemused ja vastuvõetud otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

6.9. Üldkogu koosolekut kokkukutsumata võib tema pädevuses olevates küsimustes otsust vastu xxxxx juhul kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik EKJÜ liikmed. Selleks saadab juhatus kirjaliku otsuse projekti kõigile EKJÜ liikmetele. EKJÜ liikmed peavad teatama kirjalikult oma otsusest juhatusele hiljemalt kolme päeva jooksul. Hääletamise tulemused, vastuvõetud otsus xx xxxxx vastuvõtmise kuupäev tehakse liikmetele teatavaks 10 päeva jooksul viimase hääle saabumise päevast arvates. Juhul kui kasvõi üks liige ei nõustu eelnimetatud hääletusmoodusega või täiendab otsuse projekti, vaadatakse see läbi järgmisel üldkogu koosolekul.

6.10. Üldkogu koosoleku otsused on täitmiseks kohustuslikud kõikidele EKJÜ liikmetele, xx xxxxx, kes koosolekul ei osalenud.

6.11. Üldkogu pädevusse kuulub:

6.11.1 EKJÜ põhikirja muutmine;

6.11.2 EKJÜ põhikirjalise eesmärgi muutmine;

6.11.3 majandusaasta aruande, tegevusplaanide ja eelarve kinnitamine;

6.11.4 esindajate kogu liikmete arvu kindlaksmääramine ja koosseisu kinnitamine;

6.11.5 juhatuse koosseisu kinnitamine ja juhatuse liikmete volituste tähtaja määramine;

6.11.6 EKJÜ liikmete kohustuste, sealhulgas varaliste kohustuse suuruse, tasumise korra ja tähtaegade määramine.

6.11.7 EKJÜ liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise otsusest tulenevate kaebuste lahendamine;

6.11.8 EKJÜ ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise otsustamine;

6.11.9 muude tähtsamate EKJÜ tegevust puudutavaid küsimuste lahendamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

6.12. Üldkogu koosoleku otsuseid täidab EKJÜ liikmete seast kohalike liikmete poolt kaheks aastaks valitud esindajate kogu, edaspidi - esindajate kogu (Mittetulundusühingute seaduse mõttes volinike koosolek).

6.13. Esindajate kogusse kuuluvad esindajad igast maakonnast ning sellele lisaks eraldi Tallinnast, Tartust ja Pärnust (edaspidi: linn). Iga maakonna xx xxxxx esindajate arv sõltub liikmete arvust vastavas piirkonnas. Esindajate arvu määramine igast maakonnast ja linnadest kuulub üldkogu koosoleku jooksvasse pädevusesse.

6.14. Esindajate kogu koosolekud toimuvad vähemalt üks kord poolaasta jooksul, esimene soovitavalt pärast majandusaasta aruande valmimist. Esindajate kogu on otsusevõimeline, xxx xxxxx on vähemalt pooled selle liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamisel on igal liikmel üks hääl. Koosoleku otsused protokollitakse.

6.15. Esindajate kogu võib tema pädevuses olevates küsimustes otsust vastu xxxxx koosolekut kokkukutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik esindajate kogu liikmed. Selleks saadab juhatus kirjaliku otsuse projekti kõigile esindajate kogu liikmetele, kes peavad teatama kirjalikult oma otsusest juhatusele hiljemalt kolme päeva jooksul. Hääletamise tulemused, vastuvõetud otsus xx xxxxx vastuvõtmise kuupäev tehakse esindajate kogu liikmetele teatavaks 10 päeva jooksul viimase hääle saabumise päevast arvates. Juhul kui kasvõi üks esindajate kogu liige ei nõustu eelnimetatud hääletusmoodusega või täiendab otsuse projekti, vaadatakse see läbi järgmisel esindajate kogu koosolekul.

6.16. Esindajate kogu:

6.16.1. esitab üldkogu koosolekule arvamuse juhatuse või teiste EKJÜ organite või liikmete poolt koostatud hariduselu käsitlevate õigusaktide eelnõude kohta;

6.16.2. kuulab ära ja arutab läbi juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande, audiitori järeldusotsuse, tegevuskava ja eelarve projektid ning esitab nende kohta üldkogule oma seisukoha;

6.16.3. valib enda liikmete hulgast kaheks aastaks 5 juhatuse liiget ja nende hulgast juhatuse esimehe.

6.16.4. määrab liikmemaksu suuruse, selle tasumise täpse korra ja tähtajad.

6.17. Esmatasandi EKJÜ organiks on EKJÜ kohalikud ühendused, kes koosnevad EKJÜ liikmetest vastavas maakonnas või linnas. EKJÜ kohalikud ühendused viivad ellu juhtorganite otsuseid põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks esmatasandil. Selleks nad:

6.17.1. korraldavad regulaarseid koosolekuid;

6.17.2. esitavad esindajad esindajate kogusse üldkogu poolt kindlaksmääratud printsiibil ja teevad ettepanekuid nende tagasikutsumiseks;

6.17.3. täidavad üldkogu koosoleku või esindajate kogu määratud ülesandeid kohalikul tasandil.

6.18. EKJÜ juhatus juhib ja esindab EKJÜ-t ning viib ellu üldkogu koosoleku ja esindajate kogu otsused põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks. Selleks juhatus:

6.18.1. tagab koostöös kohalike ühendustega põhikirja punktis 2.1. toodu täitmise;

6.18.2. valmistab ette koostöös kohalike ühendustega ja kutsub kokku üldkogu ning esindajate kogu koosolekud;

6.18.3. koostab, arvestades kohalike ühenduste ettepanekuid, EKJÜ tegevuskava ja eelarve projektid;

6.18.4. valib juhatuse esimehe ettepanekul juhatuse liikmete seast aseesimehed,

6.18.5. koostab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande, arutab need xxxx xx esitab üldkogu koosolekule kinnitamiseks hiljemalt kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Juhatuse liikmed kirjutavad alla üldkogu koosolekul kinnitatud majandustegevuse aastaaruandele.

6.18.6. sõlmib lepinguid ning sooritab EKJÜ nimel teisi EKJÜ tegevuse eesmärgist tulenevaid tehinguid;

6.18.7. koostab koosseisuliste töötajate nimekirja ja kinnitab palga maksmise põhitingimused;

6.18.8. xxxx xxxxx ja korraldab EKJÜ raamatupidamise ning asjaajamise ja peab liikmete arvestust;

6.18.9. võtab vastu otsuseid teistes EKJÜ tegevust puudutavates küsimustes, mis ei kuulu üldkogu või esindajate kogu pädevusse.

6.19. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt kuus korda aastas, sealhulgas soovitavalt vahetult pärast majandusaasta aruande valmimist. Juhatuse koosolek võidakse kokku kutsuda ka juhatuse liikmete või 1/4 EKJÜ liikmete nõudmisel. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees või aseesimees.

6.20. Xxxxxxx on otsustusvõimeline, xxx xxxxx on vähemalt pooled juhatuse liikmetest. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälte enamus. Otsus vormistatakse kirjalikult. Juhatus võib koosolekut kokkukutsumata otsuse vastu xxxxx, xxx xxxxx poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed. Igal juhatuse liikmel on üks hääl.

6.21. Xxxxxxx vastutab enda pädevusse kuuluvate otsuste vastuvõtmise või vastuvõetud otsuste täitmata jätmise tagajärjel EKJÜ-le tekitatud varalise kahju eest solidaarselt.

6.22. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega EKJÜ-le süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju EKJÜ võlausaldajatele, vastutavad võlausaldajate ees solidaarselt EKJÜ-ga.

6.23. Xxxxxxxx esimehel ja aseesimeestel on õigus esindada EKJÜ-t kõikides õigustoimingutes. Nad tegutsevad oma pädevuse piires EKJÜ nimel erivolituseta, avavad arveldus- xx xxxx kontosid, annavad volitusi, esindavad EKJÜ-t riigi- ja kohaliku omavalitsuse organites ning suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega ning määravad isikud, kes esindavad EKJÜ-t xxxx volikirjata. Juhatuse teistel liikmetel on õigus esindada EKJÜ-t kõikides õigustoimingutes kolmekesi koos.

7 ÜHINEMINE, JAGUNEMINE. TEGEVUSE LÕPETAMINE

7.1 EKJÜ ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine otsustatakse üldkogu koosolekul.

7.2 EKJÜ tegevus lõpetatakse:

7.2.1 üldkogu koosoleku otsusega;

7.2.2 liikmete arvu vähenemisel alla kahe;

7.2.3 kohtuotsusega;

7.2.4 üldkogu võimetuse korral määrata põhikirjaga ettenähtud organite liikmeid, vähemalt aga juhatuse liikmed.

7.3 EKJÜ tegevuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkogu koosolek ei otsusta teisiti.

Mittetulundusühingu Eesti Koolijuhtide Ühendus põhikiri muudeti ja kinnitati [...] 2009 üldkogu koosolekul.

Juhatuse esimees