Vastu võetud 28.04.1989

Väljaandja: Riigikogu

Akti liik: välisleping

Teksti liik: algtekst

Jõustumise kp: 31.07.2002

Avaldamismärge: XX XX 2001, 19, 102

Vara merepääste 1989. aasta rahvusvaheline konventsioon

Vastu võetud 28.04.1989

(õ)5.11.09 14:10

Konventsiooniga ühinemise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Konventsiooni osalisriigid,

tunnistades vajadust kokkuleppel kehtestada vara merepääste ühtsed rahvusvahelised nõuded;

nentides olulisi arenguid ja suurenevat muret keskkonna kaitsmise pärast ning osutades vajadusele revideerida rahvusvahelisi nõudeid, mis on sätestatud 1910. aasta 23. septembril Brüsselis vastuvõetud merepäästenõuete ühtlustamise konventsioonis;

teadvustades tõhusa ja õigeaegse päästmise suurt tähtsust ohtu sattunud laeva ja muu ohustatud vara ning keskkonnakaitse suhtes;

olles veendunud selles, et ohtu sattunud laeva ja muu ohustatud vara päästjaid on vaja asjakohaselt ergutada, on kokku leppinud järgmises.

Artikkel 1. Mõisted

1. peatükk ÜLDNÕUDED

Konventsioonis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

(a)päästeoperatsioonon merel või muudes laevatatavates vetes ohus oleva laeva või xxx xxxx päästmiseks tehtavad toimingud;

(b)laevon meresõidukõlblik alus või muu ujuvvahend;

(c)varaon kaldajoonele püsivalt ja tahtlikult kinnitamata vara, sealhulgas riskiga seotud prahiraha; (d)keskkonnakahjustuson reostuse, tule või plahvatuse või muu sellise juhtumi tõttu tekkiv kahju inimese tervisele või sisemere või muude sisevete või nendega piirnevate alade taimestikule või loomastikule, (e)tasuon konventsiooniga ettenähtud hüvitis või muu tasu;

(f)organisatsioonon Rahvusvaheline Mereorganisatsioon; (g)peasekretäron Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni peasekretär.

Artikkel 2. Konventsiooni kohaldamine

Konventsiooni kohaldatakse sellega reguleeritavate juhtumite kohtu- või vahekohtumenetluse korral osalisriigis.

Artikkel 3. Naftapuurimisplatvormid ja puurimisseadmed

Konventsiooni ei kohaldata paiksele või ujuvale naftapuurimisplatvormile ega teisaldatavale avamerepuurimisseadmele, mis on ette nähtud merepõhja mineraalloodusvarade uurimiseks, kasutamiseks või tootmiseks.

Artikkel 4. Riigilaev

(1) Xxxxx artiklis 5 nimetatud juhtude ei kohaldata konventsiooni sõjalaeva ega riigile kuuluva või riigi käsutuses oleva xxx xxxx laadi laeva suhtes, millele rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete järgi on päästeoperatsiooni ajaks antud riiklik puutumatus, xxx xxxx ei ole otsustanud teisiti.

(2) Kui osalisriik otsustab kohaldada konventsiooni oma sõjalaeva või muu lõikes 1 nimetatud laeva suhtes, peab ta sellest teatama peasekretärile. Xxxxxx tuleb kohaldamise üksikasju selgitada.

Artikkel 5. Riigi juhitav päästeoperatsioon

(1) Konventsiooniga ei ole vastuolus osalisriigi õigus kohaldada riigi juhitavale päästeoperatsioonile selle kohta kehtestatud muud rahvusvahelist konventsiooni või siseriiklikku õigusakti.

(2) Lõige 1 ei välista osalisriigi kohustust tagada päästeoperatsioonis osalevale päästjale konventsioonis ettenähtud õigused ja kaitse.

(3) Päästeoperatsiooni korraldavale riigile konventsioonis ettenähtud õiguste ja kaitse ulatus nähakse ette riigi seadusega.

Artikkel 6. Päästeleping

(1) Konventsiooni kohaldatakse kõigi päästeoperatsioonide suhtes, kui päästeleping ei näe ette teisiti.

(2) Kaptenil on õigus sõlmida päästeleping laevaomaniku nimel. Kaptenil või laevaomanikul on õigus sõlmida päästeleping laeval asuva vara omaniku nimel.

(3) Käesoleva artikliga ei ole vastuolus artiklis 7 sätestatu ega osalisriigi kohustus vältida või vähendada keskkonna kahjustamist.

Artikkel 7. Lepingu tühistamine ja muutmine

Lepingu või selle tingimuse võib tühistada või seda võib muuta, kui:

(a) leping on sõlmitud õigustamata sunni või ohu mõjul ja lepingutingimused on ebaõiglased või

(b) kui lepingus ettenähtud tasu ei ole osutatud teenusega võrdeline.

2. peatükk PÄÄSTEOPERATSIOONI KORRALDAMINE

Artikkel 8. Päästja, laevaomaniku ja kapteni kohustused

(1) Päästja on kohustatud:

(a) päästeoperatsioone tehes säästlikult suhtuma ohus olevasse laeva või muu ohustatud vara omaniku varasse;

(b) punktis animetatud kohustust täites vältima või vähendama keskkonna kahjustamist;

(d) nõustuma teiste päästjate osalemisega, xxx xxxx põhjendatult nõuab laevaomanik või kapten või merel ohus oleva xxx xxxx omanik, kui see ei mõjuta tema päästetasu suurust juhul, kui selgub, et nõue ei ole põhjendatud.

(2) Ohus xxxxx xxxxx xxxxxx või kapten või muu ohustatud vara omanik on kohustatud:

(a) päästeoperatsioonis tegema päästjaga tihedat koostööd;

(b) koostöös päästjaga vältima või vähendama keskkonna kahjustamist;

Artikkel 9. Rannikuriigi õigused

Kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega xx xxxxx konventsioon asjaomase rannikuriigi õigust rakendada abinõusid oma ranniku või sellega seotud huvide kaitseks ega õigust anda päästjatele juhiseid mereõnnetusest või sellega seotud päästeoperatsioonidest tuleneva reostusohu või sellise reostuse korral, millest võib põhjendatult oodata raskeid kahjulikke tagajärgi.

Artikkel 10. Abistamiskohustus

(1) Kapten on kohustatud andma abi xxxxx xxxxx hukkumisohus olevale isikule, seadmata tõsisesse ohtu oma laeva ja sellel olevaid inimesi.

(2) Lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmiseks tuleb osalisriigil rakendada asjakohaseid abinõusid.

(3) Lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmata jätmise eest laevaomanik ei vastuta.

Artikkel 11. Koostöö

Kui osalisriik kehtestab päästeoperatsiooni korraldamiseks eeskirju või teeb otsuseid, nagu sadamasse merehädas oleva laeva lubamine või päästjatele teenuste osutamine, arvestab ta vajadust teha koostööd päästjate ja teiste asjaosalistega ning riigivõimuga, et inimelude või ohus xxxxx xxxx päästmiseks ning keskkonnakahjustuse vältimiseks korraldatav päästeoperatsioon kulgeks edukalt.

3. peatükk

PÄÄSTJATE ÕIGUSED

Artikkel 12. Päästetasu maksmise tingimused

(1) Päästetasu makstakse tulemusliku päästeoperatsiooni eest.

(2) Konventsiooni kohaselt ei maksta päästetasu tulemusteta jäänud päästeoperatsiooni eest, kui päästelepingus ei ole ette nähtud teisiti.

(3) Käesolevat peatükki kohaldatakse ka juhul, kui päästetud ja päästeoperatsioone teinud laev kuuluvad ühele omanikule.

Artikkel 13. Päästetasu määramise kriteeriumid

(1) Päästetasu määrates tuleb lähtuda vajadusest innustada päästjat osalema päästeoperatsioonides, võrdselt arvestades järgmisi kriteeriume:

(a) laeva ja xxx xxxx päästmisjärgne väärtus;

(b) päästjate oskused ja jõupingutused keskkonna kahjustamise vältimiseks või vähendamiseks;

(d) ohu laad xx xxxx;

(e) päästjate oskused ja jõupingutused laeva ja xxx xxxx ning inimelude päästmiseks;

(f) päästmisele kulunud aeg ning päästjate kulutused ja kahjud;

(g) päästjate vastutus ja risk, mis võib kaasneda nende tegevusega ja päästevahendite kasutamisega;

(h) teenuste osutamise kiirus;

(i) päästeoperatsiooniks vajalike laevade või muude vahendite kättesaadavus ja kasutamine;

(j) päästevahendite kasutamiskõlblikkus ja tõhusus ning väärtus.

(2) Lõike 1 järgi määratud päästetasu peab võrdeliselt vara väärtusega maksma iga xxxx, xxxxx huvi on laeva ja xxx xxxx puhul esindatud. Osalisriik võib oma seaduses sätestada, et päästetasu maksab üks nimetatud xxxx, xx xxxx xxxxx teiste huvitatud isikute osade ulatuses tagasinõudeõiguse. Käesolev artikkel ei välista isiku õigust kaitsele.

(3) Päästetasu ei tohi ületada laeva ja xxx xxxx päästmisjärgset väärtust ning tasu xxxxx xx arvata intresse ega intresside väljanõudmisega seotud võimalikke kohtukulusid.

Artikkel 14. Erihüvitis

(1) Kui päästja on päästnud laeva, mis ise või mille last on keskkonnale ohtlik, ning ta ei ole teeninud

artiklis 13 ettenähtud ja käesoleva artikli alusel määratava erihüvitisega võrdset päästetasu, on tal õigus saada laevaomanikult käesolevas artiklis käsitletud kulutustega võrdset erihüvitist.

(2) Kui päästja on artiklis 1 nimetatud laeva või selle lasti päästes vähendanud või vältinud keskkonnakahju, võib omaniku makstav erihüvitis suureneda päästja kantud kuludelt arvutatuna kuni 30 protsendi võrra. Xxx xxxxx leiab, et õiglane on hüvitist suurendada, lähtub ta artikli 13 lõikes 1 loetletud kriteeriumidest, arvestades asjaolu, et päästja kuludelt arvutatav hüvitis võib xxxx xxxx 100 protsenti.

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärgil tehtud kulutustena käsitatakse päästja põhjendatud kulusid ning päästeoperatsioonis inventari ja personali kasutamise eest makstavat õiglast tasu, mis on arvutatud artikli 13 lõike 1 punktides h, ija jnimetatud asjaolusid arvestades.

(4) Käesoleva artikli kohaselt määratavat erihüvitist makstakse ainult määral, mille võrra see ületab artikli 13 alusel määratava päästetasu.

(5) Kui päästja oma hooletuse tõttu ei suutnud vältida või vähendada keskkonna kahjustamist, võib xxxxx xx täielikult või osaliselt xxxx käesolevas artiklis ettenähtud erihüvitisest.

(6) Käesolev artikkel ei välista laevaomaniku tagasinõudeõigust.

Artikkel 15. Päästetasu jaotamine päästjate vahel

(1) Artikli 13 alusel määratav päästetasu jaotatakse päästjate vahel samas artiklis loetletud kriteeriumide alusel.

(2) Laevaomaniku ja kapteni ning teiste päästeoperatsioonis osalenud laevatöötajate vahel jaotatakse päästetasu laeva lipuriigi seaduste kohaselt. Kui päästjad ei osuta abi laevalt, jaotatakse päästetasu seaduse alusel, mille järgi on sõlmitud päästja ja tema töötajate vaheline leping.

Artikkel 16. Inimeste päästmine

(1) Päästetud isik ei pea päästetasu maksma. Kui osalisriik on päästetasu kehtestanud, võib ta järgida oma seadust.

(2) Päästeoperatsioonis inimelude päästmises osalenud isikul on õigus saada õiglane osa tasust, mida makstakse päästjale laeva või xxx xxxx päästmise või keskkonnakahjustuse vältimise või vähendamise eest.

Artikkel 17. Lepingujärgsete teenuste osutamine

Konventsiooni järgi ei maksta tasu teenuse eest, mida võib põhjendatult pidada enne ohu ilmnemist sõlmitud lepinguga ettenähtud teenuse osutamiseks.

Artikkel 18. Päästja ebaõige tegevuse tagajärjed

Konventsiooniga ettenähtud tasust võib jätta päästja täielikult või osaliselt xxxx, kui päästeoperatsioon on osutunud vajalikuks või eeldatavast raskemaks tema süü või hooletuse või ebaaususe tõttu.

Artikkel 19. Päästeoperatsiooni keelamine

Kui laevaomaniku või kapteni või ohus oleva xxx xxxx omaniku sõnaselgest ja põhjendatud keelust hoolimata päästetakse vara, mis ei ole olnud või mis ei ole xxxxx xxxxxx, siis ei ole päästjal konventsiooni kohaselt õigust tasu saada.

Artikkel 20. Merivõlg

4. peatükk

NÕUDED JA KOHTUVAIDLUSED

(1) Konventsioon ei mõjuta muust rahvusvahelisest konventsioonist või siseriiklikust õigusaktist tulenevat päästjale kuuluvat merivõlga.

(2) Päästja ei või merivõlast tulenevat nõuet esitada, xxx xxxxx on nõuetekohaselt pakutud tagatist või antud tagatis, mis katab nii nõude kui ka intressid ja kulud.

Artikkel 21. Tagatise esitamise kohustus

(1) Konventsiooni kohaselt maksma kohustatud isik peab päästja nõudel esitama talle nõude tagatise, mis katab ka päästja intressid ja kulud.

(2) Lõige 1 ei välista päästetud laeva omaniku kohustust püüda tagada, et lastiomanik esitab enne lasti vabastamist tema vastu esitatud nõuete rahuldamiseks tagatise, mis katab ka intressid ja kulud.

(3) Kui päästja nõude rahuldamiseks ei ole piisavat tagatist esitatud, ei või päästetud laeva ega muud vara päästja nõusolekuta teisaldada asukohast või sadamast, kuhu need on toodud pärast päästeoperatsiooni lõppemist.

Artikkel 22. Vahepealsed maksed

(1) Xxxxx, xxxxx jurisdiktsiooni päästja nõudele kohaldatakse, võib oma vaheotsusega määrata, et avansina makstakse päästjale tasu juhul, kui nõue on põhjendatud. Vajaduse korral määratakse avansi maksmist otsustades ka õiglase tagatise tingimused.

(2) Kui päästjale on käesoleva artikli järgi tehtud vahemakseid, tuleb artikli 21 järgi makstavat tagatissummat vahemaksete võrra vähendada.

Artikkel 23. Aegumistähtaeg

(1) Konventsioonis ettenähtud nõue või nõudeõigus aegub kahe aasta möödudes, xxx xxxxx aja jooksul ei ole algatatud kohtumenetlust. Aegumistähtaega arvestatakse päästeoperatsiooni lõppemise päevast alates.

(2) Xxxx, xxxxx vastu on nõue esitatud, võib aegumistähtaja xxxxxx või edaspidi esitada selle pikendamiseks hagejale avalduse.

(3) Hüvitusnõude võib maksma kohustatud isiku vastu esitada xx xxxxxx eelmistes lõigetes nimetatud tähtaja möödumist, xxx xxxx tehakse tähtaja piires, mis on lubatud selle riigi seadusega, kus hagi esitatakse.

Artikkel 24. Intress

Päästja õigus saada konventsioonis ettenähtud maksetelt intressi nähakse ette hagi arutava kohtu asukoha riigi seadusega.

Artikkel 25. Riigile kuuluvad kaubad

Omanikriigi nõusolekuta ei kohaldata in remmenetluses või xxxx kohtumenetluses konventsiooni üldtunnustatud rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt päästeoperatsiooni ajaks riikliku puutumatuse saanud ja riigile kuuluvate kaupade konfiskeerimise, arestimise ega kinnipidamise suhtes.

Artikkel 26. Humanitaarkaubad

Konventsiooni ei kohaldata riigi annetatud kaupade konfiskeerimise, arestimise ega kinnipidamise suhtes, xxx xxxx on nõustunud humanitaarkauba päästmiseks osutatud teenuste eest tasuma.

Artikkel 27. Kohtuotsuse avalikustamine

Osalisriik julgustab päästmisasjas tehtud kohtuotsuse avalikustamist osapoolte nõusolekul.

5. peatükk LÕPPSÄTTED

Artikkel 28. Allakirjutamine, ratifitseerimine, vastuvõtmine, kinnitamine ja ühinemine

(1) Konventsioon on allakirjutamiseks avatud organisatsiooni peakorteris alates 1. juulist 1989 kuni 30. juulini 1990. Seejärel on konventsioon avatud ühinemiseks.

(2) Riik võib avaldada nõusolekut täita konventsiooni nõudeid:

(a) sellele ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisreservatsioonita alla kirjutades;

(b) sellele alla kirjutades ning seejärel konventsiooni ratifitseerides, vastu võttes või kinnitades või

(3) Xxxx on konventsiooni ratifitseerinud, vastu võtnud või kinnitanud või ta on sellega ühinenud, kui peasekretär on asjakohase kirja kätte saanud.

Artikkel 29. Jõustumine

(1) Konventsioon jõustub aasta möödudes päevast, mil viisteist riiki on väljendanud nõusolekut järgida konventsiooni.

(2) Selle riigi suhtes, kes pärast konventsiooni jõustumist teatab oma nõusolekust järgida konventsiooni, jõustub konventsioon nõusoleku väljendamisest alates ühe aasta pärast.

Artikkel 30. Reservatsioonid

(1) Riik võib konventsiooni alla kirjutades, ratifitseerides, vastu võttes või kinnitades või sellega ühinedes xxxxx xxxxxx õiguse loobuda konventsiooni kohaldamisest, kui:

(a) päästeoperatsioon toimub sisevetes xx xxxx sellega seotud laevad on siseveelaevad;

(b) päästeoperatsioon toimub sisevetes laevade osaluseta;

(d) päästetav vara asub mere põhjas ja on tähtis merekultuurilisest, ajaloolisest või arheoloogilisest seisukohast.

(2) Allakirjutamisel tehtud reservatsioonid tuleb kinnitada ratifitseerimisel, vastuvõtmisel või kinnitamisel.

(3) Konventsiooni kohta reservatsiooni teinud riik võib xxxxx xxxx ajal tühistada, teatades sellest peasekretärile. Tühistamine jõustub xxxxx saabumise päeval. Xxx xxxxxx on esitatud selle saabumisest hilisem jõustumiskuupäev, jõustub tühistamine hilisemal kuupäeval.

Artikkel 31. Denonsseerimine

(1) Osalisriik võib konventsiooni denonsseerida tema suhtes konventsiooni jõustumisest alates ühe aasta möödudes.

(2) Denonsseerimine tehakse peasekretärile teatavaks sellekohase teatega.

(3) Denonsseerimine jõustub, kui on möödunud aasta päevast, mil peasekretär on sellekohase xxxxx xxxxx saanud, või denonsseerimisteates nimetatud hilisemal päeval.

Artikkel 32. Läbivaatamine ja muutmine

(1) Organisatsioon võib konventsiooni läbivaatamiseks xx xxxxxx muudatuste tegemiseks kokku kutsuda konverentsi.

(2) Peasekretär kutsub konverentsi kokku, xxx xxxx taotleb kaheksa osalisriiki või üks neljandik osalisriikidest, olenevalt sellest, kumb arv on suurem.

(3) Xxx xxxx teeb soovi järgida konventsiooni teatavaks pärast konventsiooni muudatuste jõustumist, käsitatakse seda soovina olla seotud muudetud konventsiooniga.

Artikkel 33. Depositaar

(1) Konventsioon antakse hoiule peasekretärile.

(2) Peasekretär:

(a) teeb konventsioonile alla kirjutanud või sellega ühinenud riikidele ja organisatsiooni liikmetele teatavaks:

(i) konventsiooni allakirjutamise ning ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiuleandmise xx xxxxx kuupäeva;

(ii) konventsiooni jõustumise kuupäeva;

(iii) denonsseerimisteate hoiuleandmise xx xxxxx kuupäeva ning denonsseerimise jõustumise kuupäeva;

(iv) artikli 32 alusel tehtud muudatuse;

(v) konventsiooni kohaselt tehtud reservatsiooni, avalduse või teadaande;

(b) edastab konventsiooni kinnitatud koopia konventsioonile alla kirjutanud või sellega ühinenud riikidele.

(3) Kui konventsioon on jõustunud, saadab depositaar selle kinnitatud koopia Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 102 kohaselt ÜRO peasekretärile registreerimiseks ja avalikustamiseks.

Artikkel 34. Keeled

Konventsioon on koostatud ühes originaaleksemplaris araabia, hiina, inglise, prantsuse, xxxx xx hispaania keeles. Kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Selle kinnituseks on oma valitsuste volitatud esindajad konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud kahekümne kaheksandal aprillil ühe tuhande üheksasaja kaheksakümne üheksandal aastal Londonis.

THE INTERNATIONAL CONVENTION ON SALVAGE, IMO 1989

The States Parties to the Present Convention

Recognizing the desirability of determining by agreement uniform international rules regarding salvage operations,

Noting that substantial developments, in particular the increased concern for the protection of the environment, have demonstrated the need to review the international rules presently contained in the Convention for the Unification of Certain Rules of Law relating to Assistance and Salvage at Sea, done at Brussels, 23 September 1910,

Conscious of the major contribution which efficient and timely salvage operations can make to the safety of vessels and other property in danger and to the protection of the environment,

Convinced of the need to ensure that adequate incentives are available to persons who undertake salvage operations in respect of vessels and other property in danger,

Have agreed as follows:

Article 1. Definitions

For the purpose of this Convention:

Chapter I GENERAL PROVISIONS

(a) Salvage operationmeans any act or activity undertaken to assist a vessel or any other property in danger in navigable waters or in any other waters whatsoever.

(b) Vesselmeans any ship or craft, or any structure capable of navigation.

(c) Propertymeans any property not permanently and intentionally attached to the shoreline and includes freight at risk.

(d) Damage to the environmentmeans substantial physical damage to human health or to marine life or resources in coastal or inland waters or areas adjacent thereto, caused by pollution, contamination, fire, explosion or similar major incidents.

(e) Paymentmeans any reward, remuneration or compensation due under this Convention.

(f) Organizationmeans the International Maritime Organization.

(g) Secretary-Generalmeans the Secretary-General of the Organization.

Article 2. Application of the Convention

This Convention shall apply whenever judicial or arbitral proceedings relating to matters dealt with in this Convention are brought in a State Party.

Article 3. Platforms and drilling units

This Convention shall not apply to fixed or floating platforms or to mobile offshore drilling units when such platforms or units are on location engaged in the exploration, exploitation or production of sea-bed mineral resources.

Article 4. State-owned vessels

(1) Without prejudice to article 5, this Convention shall not apply to warships or other non-commercial vessels owned or operated by a State and entitled, at the time of salvage operations, to sovereign immunity under generally recognized principles of international law unless that State decides otherwise.

(2) Where a State Party decides to apply the Convention to its warships or other vessels described in paragraph 1, it shall notify the Secretary-General thereof specifying the terms and conditions of such application.

Article 5. Salvage operations controlled by public authorities

(1) This Convention shall not affect any provisions of national law or any international convention relating to salvage operations by or under the control of public authorities.

(2) Nevertheless, salvors carrying out such salvage operations shall be entitled to avail themselves of the rights and remedies provided for in this Convention in respect of salvage operations.

(3) The extent to which a public authority under a duty to perform salvage operations may avail itself of the rights and remedies provided for in this Convention shall be determined by the law of the State where such authority is situated.

Article 6. Salvage contracts

(1) This Convention shall apply to any salvage operations save to the extent that a contract otherwise provides expressly or by implication.

(2) The master shall have the authority to conclude contracts for salvage operations on behalf of the owner of the vessel. The master or the owner of the vessel shall have the authority to conclude such contracts on behalf of the owner of the property on board the vessel.

(3) Nothing in this article shall affect the application of article 7 nor duties to prevent or minimize damage to the environment.

Article 7. Annulment and modification of contracts

A contract or any terms thereof may be annulled or modified if:

(a) the contract has been entered into under undue influence or the influence of danger and its terms are inequitable; or

(b) the payment under the contract is in an excessive degree too large or too small for the services actually rendered.

Chapter II

PERFORMANCE OF SALVAGE OPERATIONS

Article 8. Duties of the salvor and of the owner and master

(1) The salvor shall owe a duty to the owner of the vessel or other property in danger:

(a) to carry out the salvage operations with due care;

(b) in performing the duty specified in subparagraph (a), to exercise due care to prevent or minimize damage to the environment;

(d) to accept the intervention of other salvors when reasonably requested to do so by the owner or master of the vessel or other property in danger; provided however that the amount of his reward shall not be prejudiced should it be found that such a request was unreasonable.

(2) The owner and master of the vessel or the owner of other property in danger shall owe a duty to the salvor:

(a) to co-operate fully with him during the course of the salvage operations;

(b) in so doing, to exercise due care to prevent or minimize damage to the environment; and

(c) when the vessel or other property has been brought to a place of safety, to accept redelivery when reasonably requested by the salvor to do so.

Article 9. Rights of coastal States

Nothing in this Convention shall affect the right of the coastal State concerned to take measures in accordance with generally recognized principles of international law to protect its coastline or related interests from pollution or the threat of pollution following upon a maritime casualty or acts relating to such a casualty which may reasonably be expected to result in major harmful consequences, including the right of a coastal State to give directions in relation to salvage operations.

Article 10. Duty to render assistance

(1) Every master is bound, so far as he can do so without serious danger to his vessel and persons thereon, to render assistance to any person in danger of being lost at sea.

(2) The States Parties shall adopt the measures necessary to enforce the duty set out in paragraph 1.

(3) The owner of the vessel shall incur no liability for a breach of the duty of the master under paragraph 1.

Article 11. Co-operation

A State Party shall, whenever regulating or deciding upon matters relating to salvage operations such as admittance to ports of vessels in distress or the provision of facilities to salvors, take into account the need for co-operation between salvors, other interested parties and public authorities in order to ensure the efficient and successful performance of salvage operations for the purpose of saving life or property in danger as well as preventing damage to the environment in general.

Article 12. Conditions for reward

Chapter III RIGHTS OF SALVORS

(1) Salvage operations which have had a useful result give right to a reward.

(2) Except as otherwise provided, no payment is due under this Convention if the salvage operations have had no useful result.

(3) This chapter shall apply, notwithstanding that the salved vessel and the vessel undertaking the salvage operations belong to the same owner.

Article 13. Criteria for fixing the reward

(1) The reward shall be fixed with a view to encouraging salvage operations, taking into account the following criteria without regard to the order in which they are presented below:

(a) the salved value of the vessel and other property;

(b) the skill and efforts of the salvors in preventing or minimizing damage to the environment;

(d) the nature and degree of the danger;

(e) the skill and efforts of the salvors in salving the vessel, other property and life;

(f) the time used and expenses and losses incurred by the salvors;

(g) the risk of liability and other risks run by the salvors or their equipment;

(h) the promptness of the services rendered;

(i) the availability and use of vessels or other equipment intended for salvage operations;

(j) the state of readiness and efficiency of the salvor’s equipment and the value thereof.

(2) Payment of a reward fixed according to paragraph 1 shall be made by all of the vessel and other property interests in proportion to their respective salved values. However, a State Party may in its national law provide that the payment of a reward has to be made by one of these interests, subject to a right of recourse of this interest against the other interests for their respective shares. Nothing in this article shall prevent any right of defence.

(3) The rewards, exclusive of any interest and recoverable legal costs that may be payable thereon, shall not exceed the salved value of the vessel and other property.

Article 14. Special compensation

(1). If the salvor has carried out salvage operations in respect of a vessel which by itself or its cargo threatened damage to the environment and has failed to earn a reward under article 13 at least equivalent to the special

compensation assessable in accordance with this article, he shall be entitled to special compensation from the owner of that vessel equivalent to his expenses as herein defined.

(2) If, in the circumstances set out in paragraph 1, the salvor by his salvage operations has prevented or minimized damage to the environment, the special compensation payable by the owner to the salvor under paragraph 1 may be increased up to a maximum of 30% of the expenses incurred by the salvor. However, the tribunal, if it deems it fair and just to do so and bearing in mind the relevant criteria set out in article 13, paragraph 1, may increase such special compensation further, but in no event shall the total increase be more than 100% of the expenses incurred by the salvor.

(3) Salvor’s expenses for the purpose of paragraphs 1 and 2 means the out-of-pocket expenses reasonably incurred by the salvor in the salvage operation and a fair rate for equipment and personnel actually

and reasonably used in the salvage operation, taking into consideration the criteria set out in article 13, paragraph 1(h), (i) and (j).

(4) The total special compensation under this article shall be paid only if and to the extent that such compensation is greater than any reward recoverable by the salvor under article 13.

(5) If the salvor has been negligent and has thereby failed to prevent or minimize damage to the environment, he may be deprived of the whole or part of any special compensation due under this article.

(6) Nothing in this article shall affect any right of recourse on the part of the owner of the vessel.

Article 15. Apportionment between salvors

(1) The apportionment of a reward under article 13 between salvors shall be made on the basis of the criteria contained in that article.

(2) The apportionment between the owner, master and other persons in the service of each salving vessel shall be determined by the law of the flag of that vessel. If the salvage has not been carried out from a vessel, the apportionment shall be determined by the law governing the contract between the salvor and his servants.

Article 16. Salvage of persons

(1) No remuneration is due from persons whose lives are saved, but nothing in this article shall affect the provisions of national law on this subject.

(2) A salvor of human life, who has taken part in the services rendered on the occasion of the accident giving rise to salvage, is entitled to a fair share of the payment awarded to the salvor for salving the vessel or other property or preventing or minimizing damage to the environment.

Article 17. Services rendered under existing contracts

No payment is due under the provisions of this Convention unless the services rendered exceed what can be reasonably considered as due performance of a contract entered into before the danger arose.

Article 18. The effect of salvor’s misconduct

A salvor may be deprived of the whole or part of the payment due under this Convention to the extent that the salvage operations have become necessary or more difficult because of fault or neglect on his part or if the salvor has been guilty of fraud or other dishonest conduct.

Article 19. Prohibition of salvage operations

Services rendered notwithstanding the express and reasonable prohibition of the owner or master of the vessel or the owner of any other property in danger which is not and has not been on board the vessel shall not give rise to payment under this Convention.

Article 20. Maritime lien

Chapter IV CLAIMS AND ACTIONS

(1) Nothing in this Convention shall affect the salvor’s maritime lien under any international convention or national law.

(2) The salvor may not enforce his maritime lien when satisfactory security for his claim, including interest and costs, has been duly tendered or provided.

Article 21. Duty to provide security

(1) Upon the request of the salvor a person liable for a payment due under this Convention shall provide satisfactory security for the claim, including interest and costs of the salvor.

(2) Without prejudice to paragraph 1, the owner of the salved vessel shall use his best endeavours to ensure that the owners of the cargo provide satisfactory security for the claims against them including interest and costs before the cargo is released.

(3) The salved vessel and other property shall not, without the consent of the salvor, be removed from the port or place at which they first arrive after the completion of the salvage operations until satisfactory security has been put up for the salvor’s claim against the relevant vessel or property.

Article 22. Interim payment

(1) The tribunal having jurisdiction over the claim of the salvor may, by interim decision, order that the salvor shall be paid on account such amount as seems fair and just, and on such terms including terms as to security where appropriate, as may be fair and just according to the circumstances of the case.

(2) In the event of an interim payment under this article the security provided under article 21 shall be reduced accordingly.

Article 23. Limitation of actions

(1) Any action relating to payment under this Convention shall be time-barred if judicial or arbitral proceedings have not been instituted within a period of two years. The limitation period commences on the day on which the salvage operations are terminated.

(2) The person against whom a claim is made may at any time during the running of the limitation period extend that period by a declaration to the claimant. This period may in the like manner be further extended.

(3) An action for indemnity by a person liable may be instituted even after the expiration of the limitation period provided for in the preceding paragraphs, if brought within the time allowed by the law of the State where proceedings are instituted.

Article 24. Interest

The right of the salvor to interest on any payment due under this Convention shall be determined according to the law of the State in which the tribunal seized of the case is situated.

Article 25. State-owned cargoes

Unless the State owner consents, no provision of this Convention shall be used as a basis for the seizure, arrest or detention by any legal process of, nor for any proceedings in remagainst, non-commercial cargoes owned by a State and entitled, at the time of the salvage operations, to sovereign immunity under generally recognized principles of international law.

Article 26. Humanitarian cargoes

No provision of this Convention shall be used as a basis for the seizure, arrest or detention of humanitarian cargoes donated by a State, if such State has agreed to pay for salvage services rendered in respect of such humanitarian cargoes.

Article 27. Publication of arbitral awards

States Parties shall encourage, as far as possible and with the consent of the parties, the publication of arbitral awards made in salvage cases.

Chapter V FINAL CLAUSES

Article 28. Signature, ratification, acceptance approval and accession

(1) This Convention shall be open for signature at the Headquarters of the Organization from 1 July 1989 to 30 June 1990 and shall thereafter remain open for accession.

(2) States may express their consent to be bound by this Convention by:

(a) signature without reservation as to ratification, acceptance or approval; or

(b) signature subject to ratification, acceptance or approval, followed by ratification, acceptance or approval; or

(3) Ratification, acceptance, approval or accession shall be effected by the deposit of an instrument to that effect with the Secretary-General.

Article 29. Entry into force

(1) This Convention shall enter into force one year after the date on which 15 States have expressed their consent to be bound by it.

(2) For a State which expresses its consent to be bound by this Convention after the conditions for entry into force thereof have been met, such consent shall take effect one year after the date of expression of such consent.

Article 30. Reservations

(1) Any State may, at the time of signature, ratification, acceptance, approval or accession, reserve the right not to apply the provisions of this Convention:

(a) when the salvage operation takes place in inland waters and all vessels involved are of inland navigation;

(b) when the salvage operations take place in inland waters and no vessel is involved;

(d) when the property involved is maritime cultural property of prehistoric, archaeological or historic interest and is situated on the sea-bed.

(2) Reservations made at the time of signature are subject to confirmation upon ratification, acceptance or approval.

(3) Any State which has made a reservation to this Convention may withdraw it at any time by means of a notification addressed to the Secretary-General. Such withdrawal shall take effect on the date the notification is received. If the notification states that the withdrawal of a reservation is to take effect on a date specified therein, and such date is later than the date the notification is received by the Secretary-General, the withdrawal shall take effect on such later date.

Article 31. Denunciation

(1) This Convention may be denounced by any State Party at any time after the expiry of one year from the date on which this Convention enters into force for that State.

(2) Denunciation shall be effected by the deposit of an instrument of denunciation with the Secretary-General.

(3) A denunciation shall take effect one year, or such longer period as may be specified in the instrument of denunciation, after the receipt of the instrument of denunciation by the Secretary-General.

Article 32. Revision and amendment

(1) A conference for the purpose of revising or amending this Convention may be convened by the Organization.

(2) The Secretary-General shall convene a conference of the States Parties to this Convention for revising or amending the Convention, at the request of eight States Parties, or one fourth of the States Parties, whichever is the higher figure.

(3) Any consent to be bound by this Convention expressed after the date of entry into force of an amendment to this Convention shall be deemed to apply to the Convention as amended.

Article 33. Depositary

(1) This convention shall be deposited with the Secretary-General.

(2) The Secretary-General shall:

(a) inform all States which have signed this Convention or acceded thereto, and all Members of the Organization, of:

(i) each new signature or deposit of an instrument of ratification, acceptance, approval or accession together with the date thereof;

(ii) the date of the entry into force of this Convention;

(iii) the deposit of any instrument of denunciation of this Convention together with the date on which it is received and the date on which the denunciation takes effect;

(iv) any amendment adopted in conformity with article 32;

(v) the receipt of any reservation, declaration or notification made under this Convention;

(b) transmit certified true copies of this Convention to all States which have signed this Convention or acceded thereto.

(3) As soon as this Convention enters into force, a certified true copy thereof shall be transmitted by the Depositary to the Secretary-General of the United Nations for registration and publication in accordance with Article 102 of the Charter of the United Nations.

Article 34. Languages

This Convention is established in a single original in the Arabic, Chinese, English, French, Russian and Spanish languages, each text being equally authentic.

In witness whereof the undersigned being duly authorized by their respective Governments for that purpose have signed this Convention.

Done at London this twenty-eighth day of April one thousand nine hundred and eighty-nine.

Õiend

Akt tehniliselt korrastatud, lisatud seosed ja ingliskeelne tekst.

Document Metadata

Table of Contents

Vastu võetud 28.04.1989

Document Metadata