Krüptovara ja ühisrahastuse seadus

EELNÕU

Krüptovara ja ühisrahastuse seadus

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus reguleerib:

1) ühisrahastusteenuse osutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020, lk 1–49), tähenduses, täpsustades ja täiendades nimetatud määruse sätteid määruses lubatavuse ulatuses;

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata ühisrahastusteenuse osutamist;

3) ühisrahastusprojektide pakkumist;

4) krüptovarateenuste osutamist;

5) käesoleva lõike punktides 2 ja 4 nimetatud teenuste osutajate asutamist, tegevust, lõpetamist, vastutust ja järelevalve teostamist käesolevas lõikes nimetatud teenuste osutajate üle, sealhulgas punktis 1 nimetatud määruse alusel tegutsevate teenuse osutajate üle niivõrd, kuivõrd see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 kohaselt lubatud.

(2) Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest ja Finantsinspektsiooni seadusest tulenevaid erisusi.

§ 2. Seaduse kohaldamisala

(1) Käesolevat seadust kohaldatakse:

1) Eestis asutatud ühisrahastusteenuse ja krüptovarateenuse osutajale (edaspidi ühiselt ka

teenuseosutaja);

2) käesoleva seaduse § 5 lõikes 6 nimetatud rahastuse taotlejale;

3) välisriigi juriidilisele isikule, kes osutab käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 1, 2 või 4 nimetatud teenuseid Eestis piiriüleselt või filiaali kaudu.

(2) Käesoleva seaduse 6. ja 7. peatükis sätestatut kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artikli 2 lõike 1 punktis b nimetatud lepingust tuleneva nõude ja punktis n nimetatud instrumendi pakkumisele või vahendamisele üksnes juhul, kui nende instrumentide pakkumise koguväärtus kõigi Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide (edaspidi lepinguriik) kohta kokku selle pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul ületab 5 000 000 eurot.

(3) Isikule, kes on saanud tegevusloa vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2020/1503, kohaldatakse üksnes käesoleva seaduse 11. ja 12. peatükis sätestatut.

(4) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud krediidiasutusele, investeerimisühingule, makseasutusele ja e-raha asutusele kohaldatakse üksnes käesoleva seaduse 3., 5. (välja arvatud §-s 38), 6., 7., 9. peatüki §-s 76, 11. ja 12. peatükis sätestatut, kui nad osutavad käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 2 või 4 nimetatud teenuseid.

(5) Rahastuse taotlejale, kes ei tegutse ühisrahastusteenuse osutajana, kohaldatakse üksnes käesoleva seaduse 6., 11. ja 12. peatükis sätestatut.

(6) Krediidipõhise ühisrahastusteenuse osutaja peab tarbijale krediidi vahendamisel või tarbijakrediidilepinguga seotud nõustamisteenuse osutamisel järgima krediidiandjate ja - vahendajate seaduse §-des 47–531 sätestatut.

(7) Käesolevas seaduses sätestatut ei kohaldata füüsilisest isikust rahastuse taotleja suhtes, kes taotleb tarbijakrediiti.

(8) Käesolevat seadust ei kohaldata sellisele rahastuse taotlemisele, millega ei kaasne või ei pidanudki kaasnema rahastuse taotleja vastusooritust või muud varaliselt hinnatavat hüvet või kus isik saab vastu üksnes mitterahalist hüvitist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(9) Käesolevat seadust ei kohaldata ka:

1) väärtpaberitele ja väärtpaberite pakkumisele vastavalt väärtpaberituru seadusele;

2) investeerimisteenuste osutamisele väärtpaberituru seaduse §-de 43 ja 44 tähenduses;

3) investeerimisriskiga elukindlustuslepingutele kindlustustegevuse seaduse § 222 lõike 1 tähenduses;

4) investeerimisriskiga pensionilepingule kogumispensionide seaduse § 461 tähenduses;

5) investeerimisriski sisaldavate krediidiasutuste hoiustele krediidiasutuste seaduse § 891 lõike 2 tähenduses.

(10) Rahalisi või muid vahendeid, mis teenuseosutaja on saanud oma klientidelt investeeringute tegemise, edasilaenamise või tagasimaksmise eesmärgil, ei käsitata hoiuse ega muu tagasimakstava vahendina krediidiasutuste seaduse § 4 tähenduses.

§ 3. Krüptovara ja krüptovarateenused

(1) Krüptovara, sealhulgas virtuaalvääring, on digitaalsel xxxxx esitatud väärtus või õiguste kogum, mida võib üle xxxxx xx salvestada elektrooniliselt, kasutades hajusraamatu tehnoloogiat või muud sarnast tehnoloogiat.

(2) Virtuaalvääring on digitaalsel xxxxx esitatud väärtus, mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav xx xxxx füüsilised või juriidilised isikud tunnustavad maksevahendina, kuid mis ei pruugi olla seotud ühegi ametliku valuutaga ning mida ei käsitata ametliku valuuta või rahana ega rahalise vahendina Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127), artikli 4 punkti 25 tähenduses ega makseinstrumendi või maksetehinguna sama direktiivi artikli 3 punktide k ja l tähenduses.

(3) Krüptovarateenus käesoleva seaduse tähenduses on:

1) krüptovara hoidmine ja haldamine kolmandate isikute nimel;

2) krüptovaraga kauplemise platvormi korraldamine;

3) krüptovara vahetamine seaduslikuks maksevahendiks olevate rahaliste vahendite või muu krüptovara vastu;

4) krüptovara pakkumine;

5) krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine, täitmine ja edastamine kolmandate isikute nimel;

6) krüptovara kohta nõu andmine;

7) krüptovaraportfelli valitsemine.

(3) Krüptovara hoidmine ja haldamine kolmandate isikute nimel on teenus, mille raames krüptovarateenuse osutaja kaitseb või kontrollib kolmandate isikute nimel krüptovara või krüptovarale juurdepääsu, asjakohasel juhul krüptograafiliste privaatvõtmete abil.

(4) Krüptovaraga kauplemise platvormi korraldamise teenus on teenus, mille raames krüptovarateenuse osutaja haldab üht või mitut mitmepoolset süsteemi, mis viib või võimaldab viia kokku mitu krüptovara ostust või müügist huvitatud kolmandat isikut, mille tulemuseks on leping, mille raames üks krüptovara vahetatakse teise vastu või krüptovara seaduslikuks maksevahendiks olevate rahaliste vahendite vastu.

(5) Xxxxxxxxxx vahetamine seaduslikuks maksevahendiks olevate rahaliste vahendite või muu krüptovara vastu on teenus, mille raames krüptovarateenuse osutaja sõlmib kolmandate isikutega krüptovaraga seotud ostu- või müügilepinguid, millega krüptovara vahetatakse seaduslikuks maksevahendiks olevate rahaliste vahendite vastu või muu krüptovara vastu oma kapitali xxxxx.

(6) Krüptovaraga seotud korralduste täitmine kolmandate isikute nimel on teenus, mille raames krüptovarateenuse osutaja sõlmib kokkuleppeid ühe või mitme krüptovara ostmiseks või müümiseks või ühe või mitme krüptovara märkimiseks kolmandate isikute nimel, sealhulgas tehingute tegemiseks, millega krüptovara müüakse nimetatud krüptovara väljastamise hetkel.

(7) Krüptovara pakkumine on teenus, mille raames krüptovarateenuse osutaja turustab ostjatele krüptovara emitendi või emitendiga seotud isiku nimel või jaoks krüptovara;

(8) Krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine ja edastamine kolmandate isikute nimel on teenus, mille raames krüptovarateenuse osutaja sõlmib kokkuleppeidühe või mitme krüptovara ostmiseks või müümiseks või ühe või mitme krüptovara märkimiseks kolmandate isikute nimel.

(9) Xxxxxxxxxx kohta nõu andmine on teenus, mille raames krüptovarateenuse osutaja annab kolmanda isiku taotlusel või nõu andva krüptovarateenuse osutaja algatusel kolmandale isikule personaalseid soovitusi ühe või mitme krüptovaraga seotud tehingu suhtes, või annab nõusoleku nimetatud soovitusi anda.

(10) Krüptovaraga seotud portfelli valitsemine on ühest või mitmest krüptovarast moodustatud portfelli valitsemine kliendi antud volituse alusel ja iga kliendi puhul eraldi.

(11) Krüptovarateenuse osutaja on juriidiline isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames osutab krüptovara teenuseid avalikkusele. Krüptovarateenuse osutaja võib tegutseda üksnes osaühingu või aktsiaseltsina.

(12) Kui krüptovaral on ühisrahastusprojekti tunnused, kohaldatakse nimetatud krüptovarale ühisrahastusprojekti kohta sätestatut.

(9) Käesolevat seadust ei kohaldata sellistele krüptovaradele, mis on unikaalsed või mis ei ole asendatavad teise krüptovaraga.

§ 4. Ühisrahastusprojekt ja ühisrahastusteenused

(1) Ühisrahastusprojekt käesoleva seaduse tähenduses on investeerimise eesmärgil ühisrahastusteenuse või rahastuse taotlemise raames kliendile pakutav:

1) krediidilepingust, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artikli 2 lõike 1 punktis b nimetatud lepingust tulenev nõue;

2) väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–8 nimetamata väärtpaber või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artikli 2 lõike 1 punktis n nimetatud väärtpaber, mis annab selle omanikule hääle-, kasumi- või muid õigusi, mida tavapäraselt seostatakse osaluse omamisega või muul viisil kontrolli teostamisega juriidilises isikus või juriidilise isiku staatust mitteomavas isikute ühenduses või xxxx üksuses;

3) väärtpaberituru seaduse § 2 lõikes 9 nimetamata tuletisinstrument, mis annab selle omanikule õiguse käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud instrument omandada.

(2) Ühisrahastusprojekti pakkumine on mis tahes vormis ja viisil ning mis tahes vahendi, sealhulgas finantsvahendusplatvormi või muu tehnilise või õigusliku lahenduse abil avalikkusele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 nimetatud instrumendi omandamise võimaluse kohta kättesaadavaks tehtud teave, mis on piisavalt täpne nii pakkumise tingimuste kui ka pakutava instrumendi kohta, et võimaldab kliendil otsustada selle instrumendi omandamise üle.

(3) Ühisrahastusprojekti pakkumiseks ei loeta ühisrahastusprojekti kohta teabe avaldamist xxxx võimaluseta ühisrahastusprojekti raames pakutavat instrumenti omandada.

(4) Ühisrahastusteenus käesoleva seaduse tähenduses on ühisrahastusteenuse osutaja poolt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 või 3 nimetatud ühisrahastusprojektide ostu- ja müügihuvide sobitamine finantsvahendusplatvormi kaudu.

(5) Krediidipõhine ühisrahastusteenus on ühisrahastusteenus, kus kliendil võimaldatakse omandada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud instrument, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artikli 2 lõike 1 punktis b nimetatud instrument ning millega teenuseosutaja või rahastuse taotleja võtab tingimusteta kohustuse maksta investeeritud summa koos kogunenud intressi-või muu finantstuluga tagasi.

(6) Ühisrahastusteenuse osutaja on isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse raames pakub avalikkusele ühisrahastusprojekte ning peab arvestust ühisrahastusprojektide registri üle.

(7) Ühisrahastusteenuse osutaja võib tegutseda üksnes osaühingu või aktsiaseltsina.

(8) Xxx xxxx on xxxxx xxxx nii rahastuse taotleja kui ka ühisrahastusteenuse osutaja, kohaldatakse talle ühisrahastusteenuse osutaja kohta sätestatut. Kui ühisrahastusteenuse osutaja pakub enda investeerimisprojekte, kohaldatakse talle lisaks rahastuse taotleja kohta sätestatut.

(9) Rahastuse taotleja ühinguleping või põhikiri peab kindlaks määrama, et tema registrijärgne asukoht ning püsiva ja kestva majandustegevuse koht on Eestis, kui rahastuse taotleja kaasab ise või ühisrahastusteenuse osutaja vahendusel rohkem kui üks miljon eurot.

§ 5. Seaduses kasutatavad muud terminid

(1) Avalikkuse all käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse eelnevalt kindlaks määramata isikute ringi.

(2) Finantsvahendusplatvorm, sealhulgas krüptovaraga kauplemise platvorm, on tehniline lahendus või tehniliste lahenduste süsteem, mis võimaldab investeerimisprojektides olevaid osalusi, nõudeid või muud vastavat vara pidevalt ja korrapäraselt omandada ning võõrandada.

(3) Investeerimisprojekt on rahastuse taotleja tegevuste xxxxxx või kirjeldus, mida rahastuse taotleja soovib rahastada ühisrahastusprojekti või krüptovara pakkumise kaudu.

(4) Kogenud klient on kutseline investor väärtpaberituru seaduse § 6 lõike 2 tähenduses. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetamata klient on mittekogenud klient.

(5) Klient käesoleva seaduse tähenduses on iga isik, kellele teenuseosutaja osutab käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 2 või 4 nimetatud teenust, samuti isik, kellele soovitakse teenust osutada, kuid kellega ei ole veel lepingulisse suhtesse astutud.

(6) Rahastuse taotleja on füüsiline või juriidiline isik, kes taotleb ise või ühisrahastusteenuse osutaja abil rahalisi või rahaliselt hinnatavaid vahendeid, sealhulgas emitent ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artikli 2(1)(h) nimetatud projektiomanik.

(7) Käesolevas seaduses lähtutakse olulise osaluse, isiku kontrollitava äriühingu, hääleõiguse kuuluvuse ja märkimisväärse seose määramisel väärtpaberituru seaduse §-des 82, 9, 10 ja 721 sätestatust.

2. peatükk Teenuseosutajana tegutsemise õigus

§ 6. Tegevusluba

(1) Käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 2 ja 4 nimetatud teenuste osutamiseks peab teenuseosutajal olema xxxxxx tegevusluba, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloa xxxxx xx tunnistab kehtetuks Finantsinspektsioon.

(3) Kui tegevusloa aluseks olnud tingimused ei ole enam täidetud, peab teenuseosutaja sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni. Teenuseosutaja peab viima oma tegevuse viivitamatult vastavusse tegevusloa saamise aluseks olnud tingimuste ja käesoleva seaduse nõuetega või 30 päeva jooksul pärast käesolevas lõikes nimetatud teavituse esitamist esitama tegevusloa kehtetuks tunnistamise avalduse ja lõpetama vastava teenuse osutamise.

(4) Käesoleva seaduse alusel antud teenuse osutamise tegevusluba on tähtajatu ja ei ole teisele isikule üle antav.

§ 7. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotlemiseks esitab äriühingu (edaspidi tegevusloa taotleja) äriregistri registrikaardile kantud juhatuse liige või liikmed Finantsinspektsioonile kirjaliku taotluse (edaspidi tegevusloa taotlus) ning järgmised andmed ja dokumendid:

1) põhikirja ärakiri ja aktsionäride üldkoosoleku või osanike koosoleku otsus põhikirja muutmise xxxxx xx põhikirja muudetud tekst;

2) xxxxxx xx aktsia- või osakapitali suurus ning selle sissemaksmist ja omavahendite olemasolu tõendavad dokumendid;

3) tegevusloa taotleja algbilanss ja ülevaade tuludest, kuludest, kasumist ja rahavoogudest ning nende aluseks olevatest eeldustest või tegutseva äriühingu puhul bilanss ja kasumiaruanne tegevusloa taotluse esitamisele eelneva kuu lõpu seisuga ning olemasolu korral viimase kolme majandusaasta aruanded;

4) käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud nõuetele xxxxxx äriplaan;

5) sise-eeskirjad või nende projektid vastavalt käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

6) raamatupidamise sise-eeskiri või selle projekt;

7) andmed kavandatavate teenuste osutamiseks vajalike infotehnoloogiliste süsteemide ja muude tehnoloogiliste vahendite ning süsteemide kohta, sealhulgas teenuse järjepidevuse tagamiseks kasutatud turvameetmete kirjeldus ja tegevuse tehnilise korralduse tase;

8) turvapoliitika või -eeskirjad ja andmed turvalisuse tagamise kohta, sealhulgas meetmed küberturvalisuse tagamiseks;

9) sisekontrollieeskirjad ja protseduurireeglid, mida rakendatakse seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning rahvusvahelise sanktsiooni subjekti tuvastamise ja rahvusvahelise sanktsiooni kohaldamisega, sealhulgas tegevusloa taotleja tegevuse finantseerimisel;

10) tegevusloa taotleja organisatsioonilise struktuuri kirjeldus, mille tegevusloa taotleja on kehtestanud selleks, et rakendada kõiki vajalikke meetmeid oma klientide õigustatud huvide kaitsmiseks ja teenuste toimimise jätkuvuse ning usaldusväärsuse tagamiseks ning mis sisaldab vajaduse korral teenuseosutajate kasutamise või teenuse edasiandmise korra kirjeldust ning vahendajaid ja andmeid muude isikute ja teenuste kohta, keda või mida kasutatakse tegevusloa taotleja äritegevuses;

11) tegevusloa taotleja aktsionäride või osanike nimekiri, milles on näidatud neist igaühe nimi või ärinimi, olemasolu korral registrikood või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning iga aktsionäri või osaniku omandatavate või talle kuuluvate aktsiate või osade ja häälte arv;

12) käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud andmed tegevusloa taotlejas olulist osalust omavate isikute kohta;

13) andmed tegevusloa taotleja juhatuse ja nõukogu liikmete (edaspidi juhtorganite liikmed) kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende vastutusvaldkonna kirjeldust, samuti juhtide usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid, mida tegevusloa taotleja peab oluliseks esitada;

14) andmed äriühingute kohta, milles tegevusloa taotleja või tema juhtorgani liikme osalus on suurem kui 20 protsenti või mille üle tegevusloa taotleja või tema juhtorgani liige omab kontrolli, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust;

15) andmed tegevusloa taotleja audiitorettevõtja kohta, mis sisaldavad nende nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega või registrikoodi;

16) tegutseva äriühingu puhul omavahendite suurust tõendavad dokumendid koos vandeaudiitori aruandega;

17) tegevusloa taotleja nimel peetavate nende maksekontode loetelu koos iga maksekonto kordumatu tunnuse ja kontopidaja nimega ning asjakohasel juhul tegevusloa taotleja nimel peetava krüptovara rahakoti või muu vahendi kordumatu tunnus, millel hoiustatakse või kavatsetakse hoiustada kliendi vara;

18) tõend Finantsinspektsiooni seaduse § 455 lõikes 2 sätestatud menetlustasu maksmise kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 8 nimetatud turvapoliitika või -eeskirjade kirjeldus sisaldab:

1) põhjalikku osutatavate teenustega seotud riskide hinnangut ning nende turvalisuskontrolli ja riskide maandamise meetmete kirjeldust, mis on võetud tarvitusele klientidele piisava kaitse pakkumiseks välja selgitatud ohtude, sealhulgas pettuse ning tundlike ja isikuandmete ebaseadusliku kasutamise eest;

2) selgitust, kuidas turvalisuskontrolli ja riskide maandamise meetmetega tagatakse andmekaitse ja tehnilise turvalisuse kõrge tase, muu hulgas infosüsteemide jaoks, mida kasutavad tegevusloa taotleja või kolmandad isikud, kellele antakse edasi teenuse osutamisega seotud tegevusi või tööülesandeid;

3) ülevaade tegevusloa taotleja kasutatavate tehnoloogiliste lahenduste ja küberturvalisuse tagamise kohta.

(3) Finantsinspektsioon võib nõuda sõltumatu eksperdi hinnangut tegevusloa taotleja kasutatavate tehnoloogiliste lahenduste ja küberturvalisuse tagamise kohta.

(4) Krüptovarateenuse tegevusloa taotlemisel esitab tegevusloa taotleja kirjelduse käesoleva seaduse 6. peatüki 3. jaos toodud asjakohaste nõuete täitmise kohta.

(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nõutule esitab tegevusloa taotleja kinnituse, et tema juhtorganite liikmeid ei ole karistatud äriühinguõiguse, maksejõuetusõiguse, finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide, rahapesu- ja terrorismivastaste õigusaktide, rahvusvahelise sanktsiooni õigusaktide, pettuse või ametialase vastutuse valdkonnas kehtiva riigisisese õiguse alusel.

(6) Kui tegevusloa taotleja juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või füüsilisest isikust omanik on välisriigi kodanik, tuleb tegevusloa taotlejal esitada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule:

1) tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, tingimusel et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem xxx xxxx kuud;

2) tema kõigi kodakondsusjärgsete riikide kohta isikut tõendavate dokumentide koopiad ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud karistuse puudumist tõendavad dokumendid.

(7) Xxxx, kellele on väljastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 alusel tegevusluba, esitab käesolevas peatükis sätestatud tegevusloa taotlemiseks Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse, millele on lisatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–9, 12 ja 16–18 nimetatud andmed ja dokumendid.

§ 8. Äriplaan

(1) Äriplaan peab sisaldama tegevusloa taotleja kavandatava äritegevuse olemuse, organisatsioonilise struktuuri, sisekontrolli süsteemi ja juhtimisstruktuuri kirjeldust ning plaanitavate teenuste osutamisega seotud isikute õiguste, kohustuste ja vastutuse kirjeldust, samuti järgmiste asjaolude kirjeldust, prognoosi ja analüüsi:

1) tulude ja kulude suurus tegevusalade xxxxx;

2) teenuse osutamisega seotud kohustused;

3) tegevusloa taotleja xxxxxx xx aktsia- või osakapitali suurus;

4) tegevusstrateegia ja tegutsemiseks kavandatav turuosa;

5) kavandatav tegevus, osutatavad teenused, pakutavad tooted, eeldatavad kliendid ja konkurendid, ning asjakohasel juhul tegevusloa taotleja kavandatav tegevus välisriigis;

6) aastabilansside ja finantsnäitajate plaanid, milles on muu hulgas nimetatud tulud, kulud, xxxxx xx rahavood ning nende aluseks olevad eeldused;

7) riskide juhtimise üldpõhimõtted ja riskide juhtimise strateegia;

8) investeerimise ja tegevuse finantseerimise poliitika;

9) vahendajad ja muud isikud ning teenused, mida kasutatakse tegevusloa taotleja äritegevuses;

10) tegevuskava äritegevuse lõpetamise kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 84 sätestatule;

11) muud tähtsust omavad asjaolud.

(2) Äriplaan esitatakse vähemalt kolme aasta kohta.

(3) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda äriplaani täiendamist, kui tema hinnangul:

1) ei ole äriplaanis esitatud finantsnäitajad ja muud andmed usaldusväärsed;

2) omavahendite minimaalsuurus, mis on arvutatud äriplaanis planeeritud kohustusi arvestades, xx xxxxx teenuseosutajale õigusaktidega kehtestatud nõuetele;

2) ei ole äriplaani põhjal võimalik veenduda tegevusloa taotleja suutlikkuses rakendada usaldusväärseks tegutsemiseks kohaseid ja proportsionaalseid süsteeme, vahendeid ja protseduure.

§ 9. Tegevusloa taotluse läbivaatamine

(1) Kui tegevusloa taotleja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud andmeid ja dokumente või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud või ei ole nõuetekohaselt vormistatud, on Finantsinspektsioonil õigus jätta tegevusloa taotlus läbi vaatamata või nõuda tegevusloa taotlejalt määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamist.

(2) Kui käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotlejal on vastava teenuse pakkumiseks piisavad võimalused ja kas ta vastab käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega ettevõtja kohta kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid tegevusloa taotlejaga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

(3) Tegevusloa taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralist audiitorkontrolli, nõuda teavet riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsusüksuste asutustelt, teostada päringuid riigi andmekogudest, nõuda tegevusloa taotleja juhtorgani liikmetelt, audiitorettevõtjalt, tema esindajalt ning vajaduse korral kolmandatelt isikutelt suulisi selgitusi esitatud dokumentide sisu ja tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsioonile tema määratud mõistliku tähtaja jooksul.

(5) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal tehakse muudatusi käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab tegevusloa taotleja viivitamata Finantsinspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid uuendatud xxxxx. Kui muudatus on oluline, võib Finantsinspektsioon lugeda menetlustähtaja alguseks sellest olulisest muudatusest teadasaamise aja. Sellel juhul peab Finantsinspektsioon teatama tegevusloa taotlejale uue menetlustähtaja.

(6) Finantsinspektsioon võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule jätta tegevusloa taotluse läbi vaatamata, kui tegevusloa taotleja ei ole Finantsinspektsiooni määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud.

(7) Tegevusloa taotluse läbi vaatamata jätmise korral tagastab Finantsinspektsioon tegevusloa taotlejale esitatud dokumendid.

§ 10. Tegevusloa andmise otsus

(1) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt kuus kuud pärast tegevusloa taotluse saamist.

(2) Finantsinspektsioon võib tegevusloa andmisel:

1) kehtestada kõrvaltingimusi, millega lubatakse põhjendatuse korral tegevusloa taotlejal osaliselt kõrvale kalduda tegevusloa saamise aluseks olevatest asjaoludest;

2) sätestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajast pikem tähtaeg, mille jooksul peab tegevusloa taotleja viima ennast tegevusloa saamise aluseks olevate nõuetega kooskõlla.

(3) Kui esitatud dokumentidest ja andmetest nähtub, et tegevusloaga hõlmamata teenuse osutamine takistab teenuseosutaja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või tegevusloa taotleja äriplaanis kavandatud teenustega seotud riskid ei ole piisavalt kaetud, sealhulgas kui tema organisatsiooniline struktuur ja juhtimisstruktuur ei ole piisavad teenuseosutaja järjepidevaks tegevuseks ning tema siseprotseduurid ja -kontroll ei taga piisavat riskide juhtimist, võib Finantsinspektsioon tegevusloa taotleja klientide huvide kaitseks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule tegevusloa andmisel ette näha tegevusloa taotlejale kõrvaltingimusi, millega:

1) piiratakse tegevusloaga hõlmamata teenuste osutamist;

2) nõutakse tegevusloaga hõlmamata teenuste osutamiseks eraldi tütarettevõtja asutamist;

3) keelatakse tegevusluba omaval ettevõttel muu teenuse osutamine.

(4) Tegevusloa kohta tehtavas otsuses märgitakse vähemalt:

1) selle isiku ärinimi ja registrikood, xxxxx xxxxx otsus tehakse;

2) selle teenuse liik või liigid, mille kohta otsus tehakse;

3) otsuse tegemise ja jõustumise kuupäev.

(5) Tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse toimetab Finantsinspektsioon viivitamata tegevusloa taotlejale kätte.

§ 11. Tegevusloa andmisest keeldumise alused

(1) Finantsinspektsioonil on õigus keelduda tegevusloa taotlejale tegevusloa andmisest, kui:

1) tegevusloa taotleja xx xxxxx käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega teenuseosutaja kohta kehtestatud nõuetele;

2) tegevusloa taotleja aktsia- või osakapital ei ole täielikult sisse makstud;

3) tegevusloa taotleja omavahendite minimaalsuurus xx xxxxx käesoleva seaduse §-s 74 kehtestatud nõuetele;

4) tegevusloa taotleja juhtorgani liige, audiitorettevõtja, taotlejas olulist osalust omav isik, aktsionär või osanik xx xxxxx käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;

5) tegevusloa taotleja xx xxxxx isiku vaheline märkimisväärne seos takistab tegevusloa taotleja üle piisava järelevalve teostamist või see on takistatud teise riigi, kus isik, kellega tegevusloa taotlejal on märkimisväärne seos, on asutatud, õigusaktidest tulenevate nõuete või nende rakendamise tõttu;

6) tegevusloa taotlejal ei ole piisavalt vahendeid või kogemusi, mis on vajalikud järjepidevaks tegutsemiseks teenuseosutajana;

7) tegevusloa taotleja esitatud andmetest selgub, et tema kavandatav püsiva ja kestva majandustegevuse koht ei ole Eestis;

8) tegevusloa taotluses esitatud sise-eeskirjad ei ole taotleja tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet arvestades piisavad, proportsionaalsed ega üheselt mõistetavad või on kehtiva õigusega vastuolus;

9) tegevusloa taotleja äriplaanis kavandatud teenustega seotud riskid ei ole piisavalt kaetud, sealhulgas tema organisatsiooniline struktuur ja juhtimisstruktuur ei ole piisavad teenuseosutaja järjepidevaks tegevuseks ning tema siseprotseduurid ja -kontroll ei taga piisavat riskide juhtimist ning käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 nimetatud õigust ei ole kõiki asjaolusid arvestades otstarbekas kohaldada;

10) tegevusloa taotlejat või tema juhtorgani liiget on karistatud majandusalase, ametialase,

toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või tegevusloa taotleja või tema juhtorgani liikme suhtes kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni;

11) tegevusloa taotlejale ei ole avatud maksekontot krediidiasutuses, e-raha asutuses või makseasutuses, mis on asutatud Eestis või teises lepinguriigis, mis osutab Eestis teenuseid piiriüleselt või mis on registreerinud Eestis filiaali;

12) tegevusloa taotleja infotehnoloogilised süsteemid ja muud tehnoloogilised vahendid ei ole teenuse osutamiseks piisavad.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatu hindamisel arvestatakse muu hulgas:

1) tegevusloa taotleja tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse taset;

2) tegevusloa taotleja juhtorganite liikmete haridust, nende töökogemust, ärisidemeid, usaldusväärsust ja mainet;

3) käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud äriplaani adekvaatsust ja piisavust;

4) tegevusloa taotleja, tema emaettevõtja ja teiste taotlejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute tegevust, finantsseisundit, mainet ja kogemusi.

(3) Tegevusloa taotleja ei või kuue kuu jooksul Finantsinspektsiooni tegevusloa andmisest keeldumise otsuse jõustumisest arvates uut tegevusloa taotlust esitada. Kui Finantsinspektsioon jätab tegevusloa taotluse läbi vaatamata käesoleva seaduse § 9 lõikes 6 sätestatu alusel, ei või tegevusloa taotleja uut tegevusloa taotlust esitada enne kolme kuu möödumist tegevusloa taotluse läbi vaatamata jätmisest.

§ 12. Tegevusloa kehtivuse lõppemine

(1) Tegevusloa kehtivus lõpeb::

1) teenuseosutaja lõpetamise otsuse tegemisel;

2) tegevusloa kehtetuks tunnistamisel;

3) teenuseosutaja ühendamisel, misjuhul luba lõpeb ühendataval isikul;

4) uue teenuseosutaja asutamisel ühinemise xxxx, misjuhul luba lõpeb ühinevatel isikutel;

5) teenuseosutaja pankroti väljakuulutamisel.

(2) Tegevusloa kehtivuse lõppemisel kaotab teenuseosutaja õiguse osutada teenust, milleks talle tegevusluba oli antud.

§ 13. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

(1) Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on tegevusloaga antud õiguse äravõtmine.

(2) Finantsinspektsioon võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui:

1) teenuseosutaja ei ole tegevust 12 kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates alustanud või tema juhtorgani liikmed on oma tegevusega näidanud, et teenuseosutaja ei suuda tegevust nimetatud aja jooksul alustada, või tema tegevus on peatunud kauemaks kui üheksaks järjestikuseks kuuks;

2) teenuseosutaja on tegevusloa taotlemisel esitanud valeandmeid, millel oli tegevusloa andmise otsustamisel oluline tähendus, samuti muul juhul, kui teenuseosutaja on esitanud või tema eest on esitatud Finantsinspektsioonile valeandmeid;

3) teenuseosutaja xx xxxxx kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele;

4) teenuseosutaja on korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut;

5) teenuseosutajat või tema juhtorgani liiget on karistatud majandusalase, ametialase,

toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;

6) teenuseosutaja avaldab oma tegevuse või juhtorgani liikme kohta oluliselt ebaõiget või eksitavat teavet või reklaami;

7) teenuseosutaja ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus kahjustab muul põhjusel oluliselt klientide huve, raharinglust või teenuseosutaja stabiilsust või usaldusväärsust;

8) teenuseosutaja omavahendite suurus xx xxxxx käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;

9) teenuseosutaja kuulub konsolideerimisgruppi, mille struktuur ei võimalda saada konsolideeritud järelevalveks vajalikku infot, või teenuseosutajaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing tegutseb välisriigi õigusaktide alusel ja seetõttu on piisava järelevalve teostamine takistatud;

10) teenuseosutaja ja muu isiku vahel olev märkimisväärne seos takistab piisava järelevalve teostamist;

11) teenuseosutaja või tema juhtorgani liigeon rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni või rikub rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud korda või rikub rahvusvahelise sanktsiooni õigusaktidega kehtestatud korda;

12) ilmneb, et teenuseosutaja on valinud tegevusloa taotlemise ja registreerimise kohaks Eesti eesmärgiga xxxxx kõrvale välisriigis, xxx xx peamiselt tegutseb, teenuseosutajale kehtestatud rangemate nõuete täitmisest;

13) lepinguriigi või kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse poolt Finantsinspektsioonile esitatud teabe kohaselt on teenuseosutaja rikkunud lepinguriigi või kolmanda riigi õigusaktis sätestatud või nende riikide finantsjärelevalve asutuste esitatud tingimusi;

14) teenuseosutaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ettenähtud ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust;

15) teenuseosutaja ei täida seaduses sätestatud kohustusi.

(3) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist võib Finantsinspektsioon teha teenuseosutajale ettekirjutuse, andes tähtaja kehtetuks tunnistamise põhjuseks olevate puuduste kõrvaldamiseks.

(4) Tegevusluba tunnistatakse kehtetuks teenuseosutaja taotluse alusel, kui:

1) teenuseosutaja ei soovi enam käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 1, 2 või 4 nimetatud teenuseid osutada;

2) teenuseosutaja ühineb ja tegevust jätkab ühendav xxxxx, tunnistatakse kehtetuks ühendatava ühingu tegevusluba;

3) teenuseosutaja ühineb uue ühingu asutamisega, tunnistatakse kehtetuks ühinevate teenuseosutajate tegevusload.

(5) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamisest, kui on põhjendatud alus arvata, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine võib kahjustada teenuseosutaja klientide või teiste võlausaldajate õigustatud huve.

(6) Finantsinspektsioon vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse xxxx xx teeb otsuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise või sellest keeldumise kohta kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.

(7) Otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamata adressaadile kätte.

§ 14. Avalikkuse teavitamine

Tegevusloa andmise, selle muutmise ja kehtetuks tunnistamise teeb Finantsinspektsioon avalikult teatavaks oma veebilehel hiljemalt otsuse jõustumisele järgneval tööpäeval.

§ 15. Tegevusloa andmise aluseks olnud andmete ja asjaolude muutumine

(1) Teenuseosutaja on kohustatud viivitamata informeerima Finantsinspektsiooni kõigi andmete ja asjaolude muutumisest, mis olid aluseks teenuseosutaja tegevusloa andmise otsustamisel, ning esitama asjakohasel juhul järgmised andmed ja dokumendid:

1) teenuseosutaja ärinime, asukoha aadressi või kontaktandmete muutumise korral uus ärinimi, asukoha aadress või kontaktandmed;

2) põhikirja muutmise korral põhikirja muudatused ja muudetud tekst;

3) sise-eeskirjadega kindlaks määratud korra või reeglite muutmise korral muudetud sise- eeskirjad;

4) juhtorgani liikmete vahetumise korral käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktis 14 nimetatud andmed;

5) audiitorettevõtja vahetumise korral käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktis 16 nimetatud andmed;

6) asjaolud, mis mõjutavad või võivad oluliselt mõjutada teenuseosutaja finantsseisundit.

(2) Teenuseosutaja peab Finantsinspektsiooni nõudmisel viivitamata avalikustama käesoleva paragrahvi lõike punktides 1, 2 ja 4 nimetatud andmed ja dokumendid.

3. peatükk

Tegevus välisriigis xx xxxxx lepinguriigi isiku tegevus Eestis

§ 16. Teenuseosutaja tegevus välisriigis

(1) Kui Eestis asutatud ja tegevusluba omav teenuseosutaja soovib registreerida välisriigis filiaali või osutada välisriigis piiriüleselt teenust, teavitab ta Finantsinspektsiooni ning esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:

1) selle välisriigi nimi, kus kavatsetakse filiaal registreerida või piiriülest teenust osutada (edaspidi sihtriik);

2) tegevuskava, mis sisaldab andmeid kõigi sihtriigis osutatavate teenuste kohta, sealhulgas xxxxx xxxxx kohta, kas seoses filiaali registreerimise või teenuste piiriülese osutamisega antakse sihtriigis tegevusi või ülesandeid edasi kolmandale isikule..

(2) Teenuseosutaja võib sihtriigis filiaali registreerida või selles riigis piiriülest teenust osutada vastvalt sihtriigi õigusaktides sätestatule ja võttes asjakohasel juhul arvesse vastava riigi finantsjärelevalve asutuse kehtestatud nõudeid.

(3) Finantsinspektsioon võib teha ettekirjutuse välisriigis filiaali registreerimise või välisriigis piiriülese teenuse osutamise keelamiseks, kui tema hinnangul esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) teenuseosutaja tegevus sihtriigis filiaali või piiriülese teenuse osutamise kaudu kahjustab teenuseosutaja klientide huve, tema finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust;

2) teenuseosutaja tegevus sihtriigis filiaali või piiriülese teenuse osutamise kaudu võib xxxx xxxxx rahapesu või terrorismi rahastamisega või rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise või sellest kõrvale hiilimise või nende katsega või suurendab selliseid xxxxx;

3) teenuseosutaja ei ole võimeline täitma sihtriigis teenuse osutamisele sätestatud nõudeid.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel tehtud ettekirjutus toimetatakse viivitamata ettekirjutuse adressaadile kätte.

(5) Enne sihtriigis tegevuse alustamist teatab teenuseosutaja Finantsinspektsioonile kuupäeva, millal sihtriigis teenuste osutamist alustatakse.

(6) Teenuseosutaja teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni muudatusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, võimaluse korral vähemalt üks kuu enne muudatuse rakendumist.

§ 17. Välisriigis asutatud isiku tegevus Eestis

(1) Teises lepinguriigis asutatud ning oma päritoluriigi pädeva järelevalveasutuse väljastatud tegevusloa alusel tegutsev krediidiasutus, investeerimisühing, e-raha asutus, makseasutus või ühisrahastusteenuse osutaja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2020/1503 võib osutada Eestis käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 2 või 4 nimetatud teenuseid, registreerides selleks filiaali või osutades Eestis teenuseid piiriüleselt. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetamata isik, sealhulgas kolmandas riigis asutatud krediidiasutus, investeerimisühing, e-raha asutus või makseasutus, ei või käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 2 või 4 nimetatud Eestis piiriüleselt ega filiaali kaudu osutada.

(2) Eestis filiaali registreerimiseks või piiriülese teenuse osutamiseks peab käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud isik taotlema Finantsinspektsioonilt loa (edaspidi käesolevas paragrahvis luba).

(3) Taotluses esitatakse Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:

1) isiku nimi ja aadress selles lepinguriigis, xxx xx on asutatud ning filiaali registreerimise korral filiaali ärinimi ja aadress Eestis;

2) isikule väljastatud tegevusloa ulatus ja tegevusloa väljastanud asutus;

3) filiaali või Eestis teenuseid piiriüleselt osutava isiku juhtimise eest vastutavate isikute nimed ja isikukoodid või isikukoodide puudumise korral sünniajad ja elukohad ning teave nende sobilikkuse kohta vastavalt käesoleva seaduse § 27 lõigetes 1–3 sätestatule;

4) filiaali või Eestis teenuseid piiriüleselt osutava isiku tegevuskava, mis sisaldab vähemalt kavandatavate tegevuste ja kolmandatele isikutele edasi antavate ülesannete kirjeldust;

5) andmed käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku finantsseisundi, sealhulgas omavahendite suuruse, kapitali adekvaatsuse, maksejõulisuse ning asjakohasel juhul päritoluriigi investorikaitse skeemi kohta.

(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud eestikeelse tõlkega. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada xxxx keeles.

(5) Finantsinspektsioon võib keelduda loa andmisest, kui:

1) teise lepinguriigi õigusaktid või finantsjärelevalveasutus ei taga piisavat järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku üle;

2) filiaali juhid xx xxxxx käesoleva seaduse §-s 27 juhtorgani liikmetele sätestatud nõuetele.

(6) Otsuse loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt xxxx kuud pärast loa taotluse saamist. Loa andmise või sellest keeldumise otsuse toimetab Finantsinspektsioon viivitamata loa taotlejale kätte.

(7) Eestis piiriüleselt teenuseid osutav või filiaali registreerinud isik on kohustatud Finantsinspektsiooni teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette.

(8) Finantsinspektsioon võib tunnistada loa kehtetuks, kui ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud asjaolud. Xxxxx loa kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamata otsuse adressaadile kätte.

(9) Välisriigis asutatud isikule ei kohaldata käesolevas paragrahvis sätestatut, kui klient pöördub omal initsiatiivil teenuse saamiseks selles riigis asutatud isiku xxxxx. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut ei kohaldata juhul, xxx xxxx ise otse turustab oma teenuseid või tooteid, mille vastu ei ole klient huvi väljendanud, sealhulgas ka juhul, xxx xxxxx välisriigi isiku nimel osutab eelnimetatud teenuseid või turustab tooteid kolmas isik või temaga seotud isik, välja arvatud juhul, kui tegemist on grupisiseste tehingutega.

4. peatükk Oluline osalus

§ 18. Olulist osalust omavatele isikutele esitatavad nõuded

(1) Teenuseosutajas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning teenuseosutaja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada iga isik:

1) kes on laitmatu ärialase mainega ning xxxxx tegevus seoses omandamisega vastab teenuseosutaja xxxxxx xx usaldusväärse juhtimise põhimõtetele;

2) kes on võimeline tagama, et teenuseosutaja on suuteline järgima käesolevas seaduses sätestatud nõudeid omavahenditele xx xxxx hoidmise nõudeid, juriidilise isiku puhul xx xxxxx, et konsolideerimisgrupil, mille osaks teenuseosutaja saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada teavet ja teha koostööd finantsjärelevalve asutuste vahel;

3) xxxxx suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et omandamine on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või olulise osaluse omandamine suurendab selliseid xxxxx;

4) xxxxx suhtes ei kohaldata rahvusvahelist sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses.

(2) Krüptovarateenuse osutajas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning teenuseosutaja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada iga xxxx, xxxxx majanduslik usaldusväärsus võimaldab tagada teenuseosutaja korrapärast ja usaldusväärset tegevust, arvestades krüptovarateenuse osutaja senist ja kavandatud äritegevuse laadi.

§ 19. Finantsinspektsiooni teavitamine osaluse omandamisest

(1) Isik, kes kavatseb teenuseosutajas otsese või kaudse olulise osaluse omandada või suurendada osalust üle 20, 30 või 50 protsendi teenuseosutaja aktsia- või osakapitalist või aktsiate või osaga esindatud häälte arvust või teha tehingu, mille tulemusel teenuseosutaja muutub tema kontrollitavaks äriühinguks (edaspidi omandaja), teavitab oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning esitab käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 ning sama paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud andmed ja dokumendid.

(2) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka juhul, xxx xxxx omandab mõne muu sündmuse tõttu või muu tehingu tulemusel teenuseosutajas olulise osaluse või tema osalus suureneb üle 20, 30 või 50 protsendi teenuseosutaja aktsia- või osakapitalist või aktsiate või

osaga esindatud häälte arvust või kui teenuseosutaja muutub selle sündmuse või tehingu tõttu tema kontrollitavaks äriühinguks. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast teenuseosutaja üle kontrolli saamist või olulise osaluse omandamisest või osaluse suurenemisest teadasaamist viivitamata teavitama sellest Finantsinspektsiooni.

(3) Finantsinspektsioon teavitab omandajat kirjalikult kahe tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud xxxxx või lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest ning menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast.

§ 20. Osaluse omandamisest teavitamisel Finantsinspektsioonile esitatavad andmed

(1) Osaluse omandamisest teavitamisel esitatakse Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:

1) äriühingu nimi, milles olulist osalust omandatakse, suurendatakse või mis muudetakse omandaja kontrollitavaks, xx xxxxxx äriühingus omandatava osaluse suurus;

2) omandatava äriühingu kirjeldus, mis sisaldab muu hulgas aktsionäride nimekirja, millest nähtub igale aktsionärile kuuluvate aktsiate arv, või osanike nimekirja, millest nähtub igale osanikule kuuluva osa nominaalväärtus, ning andmeid omandaja omandatavate või talle varem kuulunud aktsiate või osade tüübi või osa suuruse ja häälte arvu kohta ning vajaduse korral muud infot;

3) füüsilisest isikust omandaja elulookirjeldus, mis sisaldab muu hulgas omandaja nime, elukohta, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega;

4) juriidilisest isikust omandaja osanike või aktsionäride või liikmete nimekiri ning andmed igale aktsionärile või liikmele kuuluvate aktsiate või osa suuruse xxxxx xx häälte arv;

5) juriidilisest isikust omandaja või varakogumit valitseva (juriidilise) isiku nimetus, asukoht, registrikood, registritunnistuse kinnitatud ärakiri ja põhikirja olemasolu korral selle ärakiri;

6) andmed juriidilisest isikust omandaja juhtorganite liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, senist haridus-

, töö- ja teenistuskäiku, ning nende isikute usaldusväärsust, kogemusi, kompetentsust ja laitmatut ärialast mainet kinnitavad dokumendid;

7) kinnitus, et osaluse omandamise tulemusel teenuseosutaja juhtorgani liikmeks saavat isikut ei ole karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ega terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest või et vastavad karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;

8) füüsilisest isikust olulise osaluse omandaja või juriidilisest isikust olulise osaluse omandaja puhul juhtorgani liikme väljavõte karistusregistrist, sealjuures ei või väljavõte olla vanem, xxx xxxx kuud;

9) kinnitus, et füüsilisest isikust olulise osaluse omandaja või juriidilisest isikust olulise osaluse omandaja või tema juhtorganite liikmete suhtes ei ole kehtestatud rahvusvahelist sanktsiooni;

10) omandaja ettevõtlustegevuse kirjeldus ning omandamisega seotud isikute majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus;

11) kinnitus, et käesoleva lõike punktis 6 nimetatud isiku puhul ei ole esinenud ega esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad isiku õiguse olla teenuseosutaja juht;

12) juriidilisest isikust omandaja kolme viimase majandusaasta aruanded, kui on olemas vastavas ulatuses tegevusajalugu. Kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse auditeeritud vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Aruannetele tuleb lisada vandeaudiitori aruanne, xxx xxxxx koostamine on õigusaktiga ette nähtud;

13) võimaluse korral füüsilisest isikust omandaja ning temaga seotud äriühingute finantsseisundi hindamiseks vajalikud reitingud ning avalikkusele mõeldud aruanded,

juriidilisest isikust omandaja puhul tema ning asjakohasel juhul tema konsolideerimisgrupi kohta väljastatud krediidireitingud;

14) konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse xxxxx xx konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning vandeaudiitori aruanded;

15) füüsilisest isikust omandaja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta;

16) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse oluline osalus omandada või seda suurendada või kontroll saavutada;

17) osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 721;

18) pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus xx xxxxx omamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 721;

19) teenuseosutajat kontrollivaks äriühinguks muutumise korral äriplaan ning muud kontrolli teostamisega ja saamisega seotud asjaolud;

20) ülevaade teenuseosutajas seoses osaluse omandamisega rakendatavast strateegiast, kui teenuseosutaja ei muutu omandamise tulemusel kontrollitavaks äriühinguks.

(2) Välisriigi kodaniku korral on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud kinnituse asemel vaja esitada tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, mille väljastamisest ei ole möödunud rohkem xxx xxxx kuud.

(3) Finantsinspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid peavad olema koostatud eesti keeles. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada xxxx keeles.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmeid ja -dokumente, täpsustades, millist lisateavet ta vajab.

(5) Finantsinspektsioonile esitatavate käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide sisu võib täpsustada valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 21. Menetlus ja menetlustähtajad

(1) Finantsinspektsioon hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul (edaspidi menetlustähtaeg) hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide saamist kinnitava

§ 19 lõikes 3 nimetatud xxxxx esitamisest arvates.

(2) Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 20 lõikes 5 nimetatud lisaandmeid ja - dokumente nõuda 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest alates.

(3) Finantsinspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete ja - dokumentide esmakordse nõude esitamise ja omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub, kuid peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva. Täiendavate lisaandmete ja -dokumentide nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.

(4) Kui omandaja üle ei teostata finantsjärelevalvet või omandaja üle teostab järelevalvet kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani.

(5) Finantsinspektsioon teeb olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või teenuseosutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel vajaduse korral koostööd lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koostöö raames konsulteerib Finantsinspektsioon teiste finantsjärelevalve asutustega. Finantsinspektsioon ja vastavad finantsjärelevalve asutused edastavad viivitamata üksteisele kõik andmed, mis on olulise osaluse omandamise, suurendamise või kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel olulised.

§ 22. Osaluse omandamise tingimused

(1) Finantsinspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul omandajal on õigus oluline osalus omandada, seda suurendada või muuta teenuseosutaja kontrollitavaks äriühinguks. Finantsinspektsioon võib ettenähtud tähtaega pikendada, kuid tähtaeg ei või kokku ületada 12 kuud. Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul teavitama olulise osaluse omandamise või suurendamise või teenuseosutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest viivitamata Finantsinspektsiooni.

(2) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või teenuseosutaja kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Finantsinspektsioon on xxxx xxx otsustega lubanudettekirjutusega ei xxxxx.

§ 23. Osaluse omandamise keelamise alused ja otsus omandamise kohta

(1) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või teenuseosutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise, kui:

1) omandaja xx xxxxx käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

2) omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks Finantsinspektsioonile esitanud käesolevas seaduses sätestatud või seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente;

3) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid xx xxxxx õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud või esitatud andmete ja dokumentide alusel ei saa kõrvaldada Finantsinspektsiooni mõistlikku kahtlust omandamise ebasobivuses xx xxxxxx, et omandamine xx xxxxx käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

4) teenuseosutaja muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks äriühinguks xx xxxxx isiku xxx xx teostata tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha Finantsinspektsiooniga koostööd.

(2) Finantsinspektsioon edastab omandajale otsuse olulise osaluse omandamise lubamise kohta või keelava ettekirjutuse kahe tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist, kuid enne menetlustähtaja lõppu. Kui omandaja üle teostab finantsjärelevalvet teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, tuleb otsuses muu hulgas märkida tema hinnang olulise osaluse omandamise, suurendamise või kontrollitavaks äriühinguks muutmise kohta.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või teenuseosutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib

Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt loetakse osaluse omandamine või teenuseosutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks.

(4) Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega omandajal või isikul, kellel on teenuseosutajas oluline osalus või xxxxx kontrollitavaks äriühinguks teenuseosutaja on, teenuseosutajas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamine iga kord keelata või seda piirata, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 sätestatud asjaolud. Finantsinspektsioon võib teha ettekirjutuse olenemata nimetatud lõigetes sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Finantsinspektsioon avalikustab ettekirjutuse või selle osa oma veebilehel omandaja nõudmisel või vajaduse korral omal algatusel.

(5) Kui omandaja või isik, kellel on teenuseosutajas oluline osalus või xxxxx kontrollitavaks äriühinguks teenuseosutaja on, on teises lepinguriigis registreeritud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, makseasutus, e-raha asutus, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik, teatab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud Finantsinspektsiooni ettekirjutuste järgimine on kohustuslik ka teenuseosutajale, tema aktsiaraamatu pidajale või muule isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist.

§ 24. Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed

(1) Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda isik aktsiatega, osaga või muul moel kaasnevat hääleõigust ning osalusega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku või osanike koosoleku kvoorumisse, kui:

1) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega;

2) Finantsinspektsioon on teinud käesoleva seaduse § 23 lõike 3 või 4 alusel ettekirjutuse;

3) tehingust ei ole Finantsinspektsiooni käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud korras teavitatud;

4) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 või enne §-s 25 nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud.

(2) Tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid teenuseosutaja tema kontrollitavaks äriühinguks.

(3) Kui niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esines mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku või osanike koosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku või osanike koosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku või osanike koosoleku otsus tühine. Xxxxx võib Finantsinspektsiooni, aktsionäri, osaniku või äriühingu juhtorgani liikme avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku või osanike koosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kuue kuu jooksul üldkoosoleku või osanike koosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.

(4) Kui teostati tehingust, millega teenuseosutaja pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks xx xxxxx puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib xxxxx Finantsinspektsiooni, aktsionäri, osaniku või äriühingu juhtorgani liikme avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise kehtetuks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul õiguste teostamisest arvates.

§ 25. Olulise osaluse muutumisest teavitamine

(1) Xxx xxxx kavatseb võõrandada aktsiaid või osa ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse teenuseosutajas või vähendab oma osalust xxxx xxxx käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud määra või loobub kontrollist teenuseosutaja üle, peab ta kavatsusest Finantsinspektsiooni viivitamata teavitama, näidates xxxxxx xxx tema omatavate, võõrandatavate xx xxxxxx tehingut talle jäävate aktsiate arvu või osa suuruse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, xxx xxxx kaotab mõne muu sündmuse tõttu või muu tehingu tulemusel kontrolli teenuseosutaja üle või olulise osaluse teenuseosutajas või tema osalus väheneb xxxx xxxx käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud määra. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.

(3) Teenuseosutaja on käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1 ja 2 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.

(4) Teenuseosutaja esitab koos majandusaasta aruandega Finantsinspektsioonile andmed isikute kohta, kellel majandusaasta lõpu seisuga oli teenuseosutajas oluline osalus, näidates ära isikule kuuluva osaluse suuruse xx xxxxx omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse

§-dele 17 ja 19 ning väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 721.

5. peatükk

Juhtimine ja nõuded tegevusele

1. jagu

Teenuseosutaja juhtimine ja organisatsiooniline ülesehitus

§ 26. Teenuseosutaja asukoht ning püsiva ja kestva majandustegevuse koht

(1) Eestis äriregistrisse kantud ja Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud teenuseosutaja registrijärgne asukoht ning püsiva ja kestva majandustegevuse koht peavad olema Eestis.

(2) Teenuseosutaja põhikiri peab kindlaks määrama, et tema registrijärgne asukoht ning püsiva ja kestva majandustegevuse koht on Eestis.

§ 27. Nõuded juhtorgani liikmetele ja töötajatele

(1) Teenuseosutaja juhtorgani liikmeks võib valida või määrata xxxx isiku, kellel on laitmatu ärialane maine ning vajalikus mahus aega oma tööülesannete täitmiseks vastaval ametikohal.

(2) Arvestades teenuseosutaja juhatuse liikme ametikohaga seotud ülesandeid ja vastutust, peavad teenuseosutaja juhatuse liikmetel olema kollektiivselt vajalikud teadmised, oskused ja kogemused, mis on seotud eelkõige järgmiste teenuse osutamise aspektidega:

1) riskide ennetamine ja vältimine;

2) klientide huvide kaitse;

3) õigusvastase tegevuse vältimine.

(3) Isikul ei ole laitmatut mainet, kui Finantsinspektsioon on tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse xxxx xxxxx olemasolu või kinnitavad selle puudumist. Juhtorgani liikme ärialane maine ei ole laitmatu muu hulgas, kui:

1) tema tegevus või tegevusetus on xxxxx toonud teenuseosutaja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja või xxxxx varasem tegevus äriühingu juhatuse liikmena on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud või xxxxx varasem tegevus on näidanud, et xx xxxx mõjuval põhjusel ei ole sobiv äriühingut juhtima;

2) ta on pannud toime esimese astme kuriteo;

3) tema suhtes on xxxxx vastavalt karistusseadustiku §-le 49 kohaldanud tegutsemiskeeldu või

§-le 491 ettevõtluskeeldu, samuti kui tema suhtes kehtib ärikeeld või teataval erialal või ametikohal töötamise keeld või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest;

4) ta ei ole suuteline korraldama teenuseosutaja tegevust selliselt, et tema klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud;

5) ta on esitanud Finantsinspektsioonile valeinfot või jätnud olulise info esitamata;

6) teda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ning tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni.

(4) Teenuseosutaja juhatuses on vähemalt kaks liiget.

(5) Teenuseosutaja nõukogus on vähemalt xxxx liiget.

(6) Teenuseosutaja juhtorgani liikmeks ei või xxxx xxxxx finantsjärelevalvesubjekti juhtorgani liige, töötaja, audiitorettevõtja või pankrotivõlgnik, välja arvatud juhul, kui nimetatud finantsjärelevalvesubjekt kuulub teenuseosutajaga samasse konsolideerimisgruppi. Põhikirjas võib ette näha veel muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks.

(7) Teenuseosutaja juhtorganite liikmed ja töötajad on kohustatud tegutsema nendelt oodatava ettenägelikkuse ja kompetentsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, lähtudes teenuseosutaja ja tema klientide huvidest. Teenuseosutaja tagab, et tema äritegevuse protsessis osalevatel töötajatel on tööülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused.

§ 28. Juhtorgani liikmete ja töötajate kohustused

(1) Teenuseosutaja juhtorganite liikmed ja töötajad on kohustatud seadma teenuseosutaja ning tema klientide majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest. Teenuseosutaja töötajad on kohustatud osutama teenuseid õiguspäraselt, piisava asjatundlikkuse, täpsuse ja hoolikusega ning andma kliendile nõuetekohast teavet pakutavate või vahendatavate teenuste kohta.

(2) Teenuseosutaja juhtorganite liikmed on kohustatud tagama majandustegevuseks vajalike finantsvahendite pideva olemasolu. Teenuseosutaja juhtorganite liikmed peavad tagama, et teenuseosutaja organisatsiooniline struktuur on läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega ning kehtestatud on riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, pideva jälgimise ja nendest teavitamise protseduurid, mis on teenuseosutaja tegevuse laadi, ulatust ning keerukuse astet arvestades piisavad ja proportsionaalsed.

(3) Teenuseosutaja juhatus on kohustatud veenduma, et käesoleva seaduse alusel kehtestatud eeskirjad ja muud protseduurireeglid oleksid ajakohased, samuti hindama nende tulemuslikkust ning rakendama asjakohaseid meetmeid puuduste kõrvaldamiseks.

(4) Töötaja käesoleva seaduse tähenduses on teenuseosutaja heaks töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegev füüsiline xxxx, xxxxx tööülesannete hulka kuuluvad teenuseosutaja nimel teenuse osutamisega seotud tegevused, sealhulgas teenuseosutaja esindamine või teenuseosutaja juhtimine või kontrollimine.

§ 29. Finantsinspektsiooni teavitamine juhtorganite liikmetest ja audiitorettevõtjast

(1) Teenuseosutaja juhtorgani liikme valimiseks või määramiseks on vajalik isiku kirjalik nõusolek. Koos kirjaliku nõusolekuga esitab isik järgmised andmed ja dokumendid:

1) isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja -koht, elukoht, hariduse kirjeldus, töö- ja ametikohtade täielik loetelu ning juhatuse liikme puhul tema vastutusvaldkonna kirjeldus, samuti tema usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid;

2) andmed äriühingute kohta, milles tema osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust ja tegevusalade loetelu;

3) kinnitus, et tal puuduvad käesolevas seaduses sätestatud teenuseosutaja juhtimist välistavad asjaolud.

(2) Teenuseosutaja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid ning kinnituse Finantsinspektsioonile.

(3) Teenuseosutaja esitab audiitorettevõtja valimise või määramise korral Finantsinspektsioonile tema xxxx xx audiitorettevõtja kinnituse, et tema suhtes puuduvad asjaolud, mis välistavad õiguse olla teenuseosutaja audiitorettevõtja.

(4) Teenuseosutaja on kohustatud juhtorgani liikmete ja audiitorettevõtja valimise või määramise kavatsusest, volituste pikendamisest, samuti nende tagasiastumisest või enne volituste tähtaja lõppemist tagasikutsumise algatamisest teavitama Finantsinspektsiooni vähemalt kümme päeva enne vastava otsuse tegemist või viivitamata pärast vastava avalduse saamist. Eeltoodud tähtaega ei kohaldata, kui eelnev teavitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik.

§ 30. Juhtorgani liikme tagasikutsumine Finantsinspektsiooni poolt

(1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda teenuseosutaja juhtorgani liikme tagasikutsumist järgmistel juhtudel:

1) isik xx xxxxx käesolevas seaduses juhtorgani liikmele kehtestatud nõuetele;

2) isik on seoses enda valimise või määramisega esitanud eksitavaid või tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente;

3) isiku tegevus teenuseosutaja juhtorgani liikmena on näidanud, et ta ei ole suuteline teenuseosutajat usaldusväärselt ja kindlalt juhtima või ta ei ole suuteline korraldama teenuseosutaja juhtimist selliselt, et klientide ja võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud.

(2) Kui teenuseosutaja ei ole täielikult või tähtaegselt täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust, on Finantsinspektsioonil õigus tunnistada teenuseosutaja tegevusluba kehtetuks.

(3) Tagasikutsutud juhtorgani liikme asemele võib uue liikme määrata halduskohus Finantsinspektsiooni, teenuseosutaja juhatuse, nõukogu, osaniku või aktsionäri nõudel. Kohtu

määratud nõukogu liikme volitused kestavad, kuni üldkoosolek või osanike koosolek on valinud uue nõukogu liikme.

§ 31. Nõuded juhtorgani liikmete ja töötajate tasustamisele

Teenuseosutaja juhtorgani liikmete või töötajate tasustamise ning juhtorgani liikme ülesannete või töötajate tööga kaasnevate hüvede ja muude soodustuste määramise alused ning põhimõtted ja nende rakendamine peavad:

1) olema selged ja läbipaistvad ning kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskide juhtimise põhimõtete ja teenuseosutaja pikaajaliste huvidega ning mitte soodustama ülemääraste riskide võtmist;

2) lähtuma teenuseosutaja äristrateegiast ja väärtustest, arvestades tema majandustulemusi ning klientide õigustatud huve;

3) olema proportsionaalsed teenuseosutaja tegevuse laadi ja ulatusega ning juhtorgani liikme või töötaja vastutusvaldkonnaga;

4) hõlmama huvide konflikti maandamise või vältimise meetmeid.

§ 32. Sise-eeskirjad

(1) Teenuseosutaja peab kehtestama ja rakendama teenuseosutaja ning tema juhtorganite liikmete ja töötajate tegevust reguleerivad protseduurireeglid (edaspidi sise-eeskirjad), mis tagavad teenuseosutaja tegevust reguleerivate õigusaktide ja teenuseosutaja juhtorganite otsuste täitmise, samuti teenuste õigus- ja korrapärase osutamise.

(2) Teenuseosutaja määrab sise-eeskirjas juhtorganite liikmete ja töötajate teadmiste, oskuste ja kogemuste taseme, mis on vajalik teenuseosutaja organisatsioonis ameti- või töökohtadel ülesannete täitmiseks. Teadmiste ja pädevuse taseme määramisel arvestatakse ameti- või töökohaga seotud ülesannete täitmiseks vajalikku kvalifikatsiooni ja ametialast kogemust.

(3) Teenuseosutaja xxxxxxx xxxxxxxxx asjakohase korra ja menetlused, et tagada tõhus ja usaldusväärne juhtimine, sealhulgas ülesannete lahusus, talitluspidevus ja huvide konfliktide vältimine, ning teostab järelevalvet nende rakendamise üle, tehes seda turu usaldusväärsust ja klientide huve toetaval viisil.

(4) Sise-eeskirjadega määratakse muu hulgas kindlaks:

1) asutusesisese teabe ja dokumentide liikumise kord, sealhulgas teabe esitamise ja edastamise nõuded;

2) teenuste osutamise kord, sealhulgas kava nimetatud teenuste osutamisega seotud äritegevuse katkemise ohu määramiseks, selle riski maandamiseks või vältimiseks;

3) tehingute ja toimingute tegemise kord teenuseosutaja nimel xx xxxxx ning klientide nimel xx xxxxx;

4) töötajate töö- või ametiülesanded, alluvussuhted, aruandlusahelad, aruannete esitamise protseduur ja õiguste delegeerimine, sätestades funktsioonide lahususe teenuseosutaja nimel kohustuste võtmisel, teenuste kajastamisel raamatupidamises ja aruannetes ning riskide hindamisel;

5) juhtorgani liikmete sobivushindamise kord;

6) huvide konfliktide maandamise ja vältimise kirjeldus ja tegevuskava ning maandamise meetmed;

7) teenuse osutamisega seotud tegevuste edasiandmise kord;

8) registripidamise, andmekogude pidamise ja andmete käitlemise kord;

9) sisemised protseduurireeglid, millega määratakse kasutatavate infotehnoloogiaalaste ning klientide vara hoidmise süsteemide turvalisus ja nende regulaarne kontrollimine;

10) sisekontrolli süsteemi toimimise kord, vastavuskontrolli ja riskijuhtimise reeglid ning nende rakendamise kord;

11) sisemised protseduurireeglid, millega määratakse kindlaks rahvusvahelise sanktsiooni subjekti tuvastamise ja rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise kord, ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ette nähtud kohustuste täitmine, samuti sisekontrollieeskirjad eeltoodud nõuete täitmise kontrollimiseks;

12) sisemised protseduurireeglid teenuseosutaja tegevust reguleerivates õigusaktides kehtestatud kohustuste rikkumise või võimaliku rikkumise kohta teavituste vastuvõtmiseks, töötlemiseks ja edastamiseks ning tagajärgedega tegelemiseks;

13) turvaintsidentide väljaselgitamise ja lahendamise ning nende suhtes meetmete rakendamise kord, sealhulgas intsidentidest teatamise kord, ning oluliste operatsiooni- ja turvaintsidentide avastamise ja klassifitseerimise menetlus;

14) tundlikele andmetele juurdepääsu registreerimise, seire, jälgimise ja piiramise kord;

15) talitluspidevuse tagamise kord, sealhulgas nende plaanide asjakohasuse ja tõhususe regulaarse katsetamise ja läbivaatamise menetlus;

16) raamatupidamise sise-eeskirjad;

17) filiaalide olemasolu korral tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimise kord;

18) kliendi kaebuste lahendamise kord;

19) käesolevas seaduses sätestatud nõuete rikkumisest teavitamise kord, mis võimaldab teenuseosutaja töötajatel asutusesisest õigusrikkumisest teavitada.

(5) Lisaks käesolevas paragrahvis nimetatud nõuetele peavad tarbijakrediidipõhise ühisrahastusteenuse osutaja sise-eeskirjad olema kooskõlas krediidiandjate ja -vahendajate seaduse 6. peatükis sätestatuga.

§ 33. Sisekontrolli süsteem

(1) Teenuseosutajas peab olema loodud ja rakendatud piisav sisekontrolli süsteem, mille eesmärk on tagada teenuseosutaja tegevuse vastavus kehtivatele sise-eeskirjadele, õigusaktidele ja vastuvõetud otsustele teenuseosutaja kõigil juhtimis- ja tegevustasanditel, ning tagatud otsuste vastuvõtmine usaldusväärse ja nõuetekohase info alusel.

(2) Teenuseosutajas peavad olema kehtestatud ja rakendatud õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed sõltumatu vastavuskontrolli teostamiseks.

(3) Teenuseosutaja xxxxxxx nimetab vastavuskontrolli teostamise eest vastutava töötaja või muu isiku, kellega sõlmitakse leping kirjalikus vormis.

(5) Vastavuskontroll peab tagama, et:

1) regulaarselt kontrollitakse teenuseosutaja, selle juhtorgani liikmete ja töötajate tegevuse vastavust õigusaktidele, Finantsinspektsiooni ettekirjutustele, juhtorganite otsustele, sise- eeskirjadele, teenuseosutaja sõlmitud lepingutele xx xxxxx tavale ning hinnatakse teenuseosutajas kehtestatud sise-eeskirjade ja otsuste vastavust õigusaktidele ning teenuseosutaja kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete sobivust ja tulemuslikkust;

2) teenuse osutamise eest vastutavaid isikuid nõustatakse käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmisega seotud küsimustes;

3) teenuseosutaja juhatusele esitatakse regulaarselt aruandeid.

(6) Vastavuskontrolli teostamiseks peab teenuseosutaja sise-eeskirjadega kehtestama tegevuspõhimõtted ja reeglid seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise õigusriskide ning

nendega seonduvate muude riskide tuvastamiseks, maandamiseks või vältimiseks seoses klientidele teenuste osutamisega.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tegevuspõhimõtted ja reeglid peavad Finantsinspektsioonil võimaldama efektiivselt täita järelevalveülesandeid.

(8) Vastavuskontrolli teostaja ei tohi tegeleda teenuste osutamisega ega tegevusega, mille üle ta järelevalvet teostab, välja arvatud juhul, kui teenuseosutaja on võimeline tõendama, et arvestades tema tegevuse laadi, ulatust ja keerukusastet, ei ole nimetatud kohustus proportsionaalne ja et vastavuskontrolli ülesannete täitmine on ka xxxx kõnealuseid kohustusi täitmata tegelikkuses tulemuslik.

(9) Vastavuskontrolli teostaja tasustamise alused xx xxxx ei tohi ohustada tema objektiivsust.

(10) Kui see on vajalik ja proportsionaalne, arvestades teenuseosutaja tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, peavad teenuseosutajas olema kehtestatud ja rakendatud õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed sõltumatu siseauditi üksuse ülesannete täitmiseks.

(11) Teenuseosutaja nõukogu määrab siseauditi üksuse ülesannete täitmiseks siseaudiitori. Siseaudiitorile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitori kohta sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid. Siseaudiitor ei või täita ülesandeid, mis põhjustavad või võivad põhjustada huvide konflikti.

(12) Siseaudiitori ülesanne on kontrollida teenuseosutaja ja tema juhtide ning töötajate tegevuse vastavust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud õigusaktidele ja muudele vastava valdkonna üldtunnustatud põhimõtetele ning reeglitele.

(13) Vastavuskontrolli teostaja ja siseaudiitor on kohustatud talle teenuseosutaja kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab teenuseosutaja õigusrikkumisele või klientide huvide kahjustamisele, viivitamata edastama teenuseosutaja juhtorgani liikmetele ja Finantsinspektsioonile.

(14) Teenuseosutaja tagab sisekontrolli ja vastavuskontrolli teostajale ning siseaudiitorile kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud õigused, töötingimused ja juurdepääsu kogu vajalikule teabele, sealhulgas õiguse saada selgitusi ning teavet teenuseosutaja juhtorganite liikmetelt ja töötajatelt ning jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist.

§ 34. Teenuse osutamise ja tehingutega seotud andmete registreerimine ja säilitamine

(1) Teenuseosutaja säilitab teenuse osutamise ja tehingutega seotud andmeid muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana viis aastat, kui Finantsinspektsioon ei ole kehtestanud teistsugust tähtaega või seaduses ei ole sätestatud pikemat tähtaega.

(2) Teenuseosutaja säilitab dokumente, milles sätestatakse teenuse osutamise lepingu kohased teenuseosutaja ja kliendi õigused ja kohustused või tingimused, mille alusel kliendile teenust osutatakse, nii kaua, kuni lepinguline või muu teenuse osutamisega seotud õigussuhe kliendiga ei ole lõppenud, kui käesolevas seaduses või xxxx õigusaktis ei ole sätestatud pikemat tähtaega.

(3) Teenuseosutaja registreerib iga kliendiga tehtud tehingu või tehingukorralduse kohta järgmised andmed:

1) tehingu tegemise või tehingukorralduse kuupäev või ajavahemik ja tehingu või tehingukorralduse sisu kirjeldus;

2) konto avamisel konto tüübi, konto numbri ja vääringu ning muud olulised tunnused;

3) kliendi varaga seotud väljamakse tegemisel vara liigi, tehingu rahalise väärtuse, vääringu ja konto numbri.

(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule peab teenuseosutaja arvestust või registrit klientide nimel avatud kõikide positsioonide suhtes. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud andmed registreeritakse arusaadaval ja loetaval viisil, sealhulgas kajastatakse ühele isikule kuuluvad vahendid selliselt, et oleks võimalik mõistlikult aru saada ühele isikule kuuluvatest osalustest või muudest vastava varaga seotud õigustest või hüvedest.

(5) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda, et pärast teenuseosutajale antud tegevusloa lõppemist peab teenuseosutaja säilitama käesolevas paragrahvis sätestatud andmeid muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana viis aastat, kui andmete säilitamisele ei ole seaduses ette nähtud pikemat tähtaega.

(6) Teenuseosutaja kliendil või tema volitatud isikul peab olema õigus tutvuda käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 kohaselt registreeritud ning nimetatud kliendi endaga seotud andmetega.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 kohaselt registreeritud andmetega peab olema õigus tutvuda xx xxxxx väljavõtteid saada teenuseosutaja kliendil või tema volitatud isikul, Finantsinspektsioonil ning järgmistel isikutel ja asutustel:

1) kohtul asja menetlemisel;

2) uurimisasutusel ja prokuratuuril alustatud kriminaalmenetluses, sealhulgas konfiskeerimismenetluses, asjaomastel organitel abistamistaotluse või Euroopa uurimismääruse menetlemiseks või Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks, rahvusvahelise konventsiooni või muu välislepingu või politsei või muu sellesarnase pädeva õiguskaitseasutuse koostöölepingu täitmiseks;

3) julgeolekuasutusel julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks;

4) Maksu- ja Tolliametil vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule, sealhulgas alustatud väärteomenetluses põhistatud määruse alusel, või riikliku järelevalve teostamiseks hasartmänguseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;

5) kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud ülesannete täitmiseks;

6) ajutisel halduril ja pankrotihalduril pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;

7) Riigikontrollil riigikontrolli seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;

8) pärima õigustatud isikul või tema volitatud isikul ning notaril seoses ametitoimingu tegemisega, xxxxxx või kohtu määratud pärandvara inventuuri tegijal, kohtu määratud pärandvara hooldajal, samuti välisriikide konsulaaresindustel pärimismenetluse käigus pärandvara ja sellega seotud andmete kohta kirjalike dokumentide esitamiseks;

9) korruptsioonivastase seaduse alusel huvide deklaratsiooni üle kontrolli teostajal deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks;

10) Rahapesu Andmebürool ja Kaitsepolitseiametil rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;

11) muul isikul, kes tõendab, et andmete saamise eesmärk on rahapesu või terrorismi tõkestamine või rahvusvahelise sanktsiooni tuvastamine ja kohaldamine.

(8) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsemad nõuded andmete registreerimisele ja säilitamisele.

2. jagu

Nõuded teenuseosutaja tegevusele

§ 35. Teenuseosutaja tegevuse edasiandmine ja kolmanda isiku teenuste kasutamine

(1) Teenuseosutajal on oma kohustuste paremaks täitmiseks õigus teenuse osutamisega seotud tegevusi edasi anda kolmandale isikule (edaspidi tegevuse edasiandmine), kui:

1) tegevuse edasiandmisega ei delegeeri juhtorgani liikmed oma vastutust või tegevuse edasiandmine ei kahjusta muul viisil klientide huve ning teenuseosutaja jääb tegevuse edasiandmise korral täielikult vastutavaks edasiantud tegevuse nõuetekohase täitmise eest;

2) tegevuse edasiandmine ei takista teenuseosutaja tegevust ja tema kohustuste täitmist vajalikul tasemel ega vähenda teenuse osutamise kvaliteeti;

3) isikul, kellele tegevused edasi antakse, on vajalikud teadmised ja oskused ning ta on võimeline neid kohustusi täitma;

4) teenuseosutaja suhted klientidega ja kohustused klientide ees ei muutu tegevuse edasiandmise tõttu;

5) tegevuse edasiandmine ei põhjusta olukorda, kus teenuseosutaja ei tegele teenuse osutamisega, mille jaoks talle on väljastatud tegevusluba;

6) tegevuse edasiandmine ei tühista ega muuda muid tingimusi, mille alusel teenuseosutajale tegevusluba anti;

7) tegevuse edasiandmisel võtab teenuseosutaja tarvitusele kõik meetmed, et vältida täiendavaid xxxxx teenuseosutaja tegevusele;

8) tegevuse edasiandmine ei takista ega mõjuta sise- ja vastavuskontrolli kvaliteeti ega toimimist;;

9) tegevuse edasiandmine ei takista teenuseosutaja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist.

(2) Tegevuse edasiandmise korral peab teenuseosutaja hindama tegevuse edasiandmise vajalikkust ning seda, kas isik, kellele tegevus edasi antakse, on edasiantud tegevuseks pädev ja sobiv.

(3) Teenuseosutajal on õigus saada isikult, kellele ta on oma tegevuse edasi andnud, teavet edasiantud tegevuse xxxxx xx xxxx xxxxx kohustuslikke juhiseid.

(4) Teenuseosutaja teavitab enne tegevuse edasiandmist Finantsinspektsiooni.

(5) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, millega nõutakse konkreetsele isikule teenuseosutajaga seotud tegevuse või ülesande edasiandmise lõpetamist või kõigi teenuseosutaja poolt kolmandate isikutega sõlmitud tegevuste või ülesannete edasiandmise lepingute lõpetamist, kui:

1) kolmandal isikul puudub käesolevas seaduses sätestatud teenuste osutamiseks või ülesannete täitmiseks vajalik kvalifikatsioon või asjakohasel juhul tegevusluba vastava teenuse osutamiseks;

2) rikutakse teenuseosutaja klientide õigustatud huve või on sellise rikkumise oht või kui ohustatakse teenuse osutamise või finantssüsteemi toimimise stabiilsust või usaldusväärust;

3) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel, kes teostab järelevalvet kolmanda riigi isiku üle, ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks;

4) kolmas isik, kellele käesoleva seaduse tähenduses teenuse osutamine on edasi antud, xx xxxxx käesoleva seadusega ettenähtutega vähemalt samaväärsetele nõuetele;

5) rikutakse käesolevas seaduses sätestatud muid tingimusi.

§ 36. Huvide konflikti maandamise ja vältimise kord

(1) Teenuseosutaja kehtestab huvide konflikti maandamise ja vältimise korra, milles sätestatakse õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, arvestades teenuseosutaja tegevuse laadi ja ulatust.

(2) Teenuseosutaja rakendab huvide konflikti maandamise ja vältimise korda, et tuvastada, maandada ja võimaluse korral vältida teenuse osutamisel teenuseosutaja sisest huvide konflikti, huvide konflikti teenuseosutaja ja tema üle kontrolli teostava isiku vahel, teenuseosutaja ja tema klientide vahel ning klientide omavahelisi huvide konflikte.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kord peab muu hulgas hõlmama:

1) iga teenuse või tegevusega seotud asjaolusid, millest tuleneb või võib tuleneda huvide konflikt või mis toovad xxxxx klientide huvide kahjustamise olulise riski;

2) meetmeid, mida tuleb rakendada huvide konflikti lahendamiseks;

3) seda, kuidas potentsiaalsetest või tegelikest huvide konflikti olukordadest kliente teavitatakse.

§ 37. Teenuseosutaja või temaga seotud isikute osalemine investeerimisprojektides

(1) Teenuseosutaja, tema juhtorgani liikmed ja töötajad ning teenuseosutajas olulist osalust omavad isikud või mis tahes isikud, kes otseselt või kaudselt on kontrolli kaudu nendega seotud, võivad teenuseosutaja vahendusel pakutavates investeerimisprojektides osaleda üksnes järgmisel juhul:

1) teenuseosutaja veebilehel avalikustatakse info eelnimetatud isikute osaluste kohta, sealhulgas nimetatud isikute investeeritud summa eurodes või protsendina investeerimisprojekti koguväärtusest;

2) teenuseostaja tagab, et eelnimetatud isikute investeeringud tehakse samadel tingimustel teiste klientidega ja eelnimetatud isikutele ei võimaldata sooduskohtlemist, eelisjuurdepääsu teabele või muid hüvesid või eeliseid võrreldes teiste klientidega.

(2) Teenuseosutaja juhtorgani liikmed ja töötajad ning teenuseosutajas olulist osalust omavad isikud või mis tahes isikud, kes otseselt või kaudselt on kontrolli kaudu nendega seotud, ei või omada ega omandada finantsilist huvi rahastuse taotleja äritegevuses muul juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul.

§ 38. Tasu või hüve seoses teenuse osutamisega

Teenuseosutaja xx xxxxx ega xxxx xxxx või mitterahalist hüve teisele teenuseosutajale või muule kolmandale isikule klientide korralduste või huvi suunamise eest konkreetse ühisrahastusprojekti või krüptovara pakkumise juurde. Teenuseosutaja ei saa rahastuse taotlejalt ega muult isikult tasu või mitterahalist hüvet klientide korralduste või huvi suunamise eest konkreetse krüptovara kauplemise platvormi või krüptovara pakkumise juurde.

§ 39. Konto avamise kohustus ja sellest teavitamine

(1) Teenuseosutaja peab avama maksekonto krediidiasutuses, e-raha asutuses või makseasutuses, mis on asutatud Eestis või teises lepinguriigis, mis osutab Eestis teenuseid piiriüleselt või mis on registreerinud Eestis filiaali.

(2) Teenuseosutaja esitab Finantsinspektsioonile viivitamata asjaomase teabe kõigi tema nimel avatud maksekontode kohta ning teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave muutub.

(3) Kui teenuseosutaja kasutab lisaks maksekontodele xx xxxx kontosid või meetmeid kliendi vara hoiustamiseks, sealhulgas krüptoraha rahakotti, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ka sellistele kontodele.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud asjaolude muutumise korral teavitab teenuseosutaja viivitamata Finantsinspektsiooni ning esitab ajakohased andmed teenuseosutaja makse- või muude kontode kohta.

§ 40. Nõuded finantsvahendusplatvormile

(1) Teenuseosutaja, kes peab finantsvahendusplatvormi, kehtestab sise-eeskirjadega täpsed õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed ja rakendab neid, et tuvastada ja maandada platvormiga seotud õigus- ja korrapärase toimimise xxxxx.

(2) Teenuseosutaja rakendab meetmeid, et usaldusväärselt pidada finantsvahendusplatvormi korraldamiseks kasutatava infotehnoloogilise süsteemi või muu tehingute tegemist vahendava ja andmeid salvestava süsteemi tehnilisi toiminguid ning toime tulla süsteemide riketega.

(3) Teenuseosutaja kehtestab finantsvahendusplatvormil läbipaistvalt ja ühetaoliselt kohaldatavad reeglid, millega tagatakse tehingute hinna, mahu xx xxx avalikustamine.

(4) Krüptovaraga tehtud tehingute üksikasjad tuleb avalikustada nii reaalajalähedaselt kui tehniliselt võimalik.

(4) Teenuseosutaja rakendab meetmeid, et tagada tema süsteemides tehtud tehingute tõhus ja õigeaegne lõpuleviimine.

(5) Teenuseosutaja tagab finantsvahendusplatvormil korrapäraseks toimimiseks piisavate finantsvahendite pideva olemasolu, võttes arvesse finantsvahendusplatvormil tehtavate tehingute laadi ja mahtu ning finantsvahendusplatvormi toimimist mõjutavate riskide ulatust ja taset.

(6) Teenuseosutaja ei või ühelgi enda peetaval finantsvahendusplatvormil täita xxx xxxxx kliendi korraldusi ega kaubelda xxx xxxxx ostu- ja müügihuvide sobitamisel, välja arvatud juhul kui huvide konflikt on piisavalt maandatud ning kui klient on andnud selleks eelneva nõusoleku, sealhulgas juhul, kui teenuseosutaja kaupleb xxx xxxxx ostu- ja müügihuvide sobitamisel.

(7) Xxx xxxxx kauplemine ostu- ja müügihuvide sobitamisel on tehing, mille tegija asub ostja ja müüja vahele sellisel viisil, et xx xxxx ostu- ja müügitehingu samaaegsel tegemisel tururiski ning tehing tehakse hinnaga, mille arvelt tehingu tegija ei saa kasu ega kahju, välja arvatud eelnevalt avaldatud vahendus-, teenus- või muu tasu.

(8) Teenuseosutaja rakendab õiguslikke, tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, et tagada finantsvahendusplatvormi tehingute tegemise süsteemi töökindlus, piisav võimsus korralduste ja sõnumite tippmahtudega toimetulekuks, korrapärane toimimine pingelises olukorras, tehingute künniseid ja piirmäärasid ületavate või selgelt ekslike korralduste tagasilükkamine ning turukuritarvitamise tuvastamine ja ärahoidmine.

(9) Teenuseosutaja tagab finantsvahendusplatvormi tehingute tegemise süsteemi igakülgse testimise xx xxxxx vastavuse käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatule.

(10) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded finantsvahendusplatvormil tehingute tegemise kohta.

§ 41. Nõuded krüptovara registreerimisele hajusraamatu- või muul sarnasel tehnoloogial põhineva süsteemi abil

(1) Krüptovara omanikule tekivad sellega seotud õigused pärast vastava vara ülemineku kohta kande kinnitamist hajusraamatu- või muul sarnasel tehnoloogial põhinevas süsteemis (edaspidi hajusraamatu süsteem), kui seadusest ei tulene teisiti.

(2) Kolmandate isikute suhtes loetakse krüptovaraga seotud õigused kehtivaks selle kohta kande kinnitamisega hajusraamatu süsteemi, kui seadusest ei tulene teisiti.

(3) Hajusraamatu süsteem peab tagama krüptovara xx xxxxx omanike ning piirangute kohta teabe digitaalse esitamise ja avalikustamise, samuti krüptovaraga tehtud tehingute kohta terviklike andmete esitamise ja tähtajatu säilimise muutumatul xxxxx.

(4) Andmed krüptovaraga tehtud tehingute kohta hajusraamatu süsteemis on avalikud ning kasutatav tehnoloogia peab tagama igaühele õiguse nendega tutvuda.

§ 42. Kliendi kaebuse lahendamine

(1) Teenuseosutaja peab sise-eeskirjadega kehtestama toimiva ja läbipaistva korra klientidelt saadud kaebuste mõistlikuks ja kiireks lahendamiseks.

(2) Kliendil peab olema võimalik esitada teenuseosutajale kaebus tasuta.

(3) Teenuseosutaja avalikustab kaebuste lahendamise korra ja standardiseeritud kaebuse esitamise dokumendipõhja oma veebilehel.

(4) Teenuseosutaja registreerib kõik saadud kaebused, säilitab teavet esitatud kaebuste, nendega tegelemiseks võetud meetmete ja nende lahendamise tulemuste kohta.

(5) Teenuseosutaja on kohustatud kliendi esitatud kaebusele kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastama ja teavitama klienti kaebuse võimalikust lahendusest mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem xxx xxxxx tööpäeva pärast kaebuse saamist.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul ei ole teenuseosutajast mitteoleneval põhjusel võimalik kaebusele vastata või kaebuse lahendamiseks kõiki vajalikke toiminguid teha, on teenuseosutaja kohustatud kliendile viivitust põhjendama ning määrama vajalike toimingute lõpetamise eeldatava tähtaja, mis ei või olla pikem kui 35 tööpäeva.

(7) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded kaebuste käsitlemisele ja standardiseeritud kaebuse esitamise dokumendipõhjale.

3. jagu

Nõuded teenuseosutaja talitluspidevuse ja küberturvalisuse tagamisele

§ 43. Teenuseosutaja talitluspidevuse tagamine

(1) Talitluspidevuse planeerimine on protsess, mille kaudu teenuseosutaja kindlustab ärikatkestuste või erakorraliste sündmuste esinemisel oma tegevuse jätkuvuse või taastamise, sealhulgas teenuste osutamise klientidele.

(2) Teenuseosutaja peab pidevalt hindama oluliste ärikatkestuste mõju xxx- xx muudele protsessidele, võimalikke ohtusid ning selgitama välja olulisemad riskid.

(3) Teenuseosutaja peab oluliste ärikatkestuste juhtimiseks ja oma tegevuste jätkamiseks välja töötama ärimõju analüüsi abil tuvastatud taaste-eesmärkidel põhineva talitluspidevuse plaani ning seda rakendama. Teenuseosutaja vaatab plaanid regulaarselt üle, testib ja vajaduse korral uuendab neid.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud plaanis peab määrama vähemalt:

1) talituspidevuse plaani otstarbe, ulatuse ja eesmärgid;

2) plaani kasutuselevõtu tingimused;

3) rakendusprotseduurid;

4) rollid, kohustused ja volitused;

5) kommunikatsiooniprotseduurid asutusesiseseks ja oluliste osapooltega väliseks suhtlemiseks;

6) ettevõttesisesed ja -välised sõltuvused;

7) ressursinõuded;

8) dokumendihalduse.

(5) Talitluspidevuse planeerimise käigus tuleb koostada süsteemide taasteplaanid, mis kirjeldaksid, kuidas oluliste ärikatkestuse korral saavad süsteemid taas tegevust alustada.

§ 44. Nõuded küberturvalisusele

(1) Teenuseosutaja rakendab kõiki asjakohaseid meetmeid, et vähendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud riskide mõju osutatava teenuse jätkusuutlikkusele.

(2) Teenuseosutaja töötab välja küberturvalisusega seotud kliendikaebuste ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidentide väljaselgitamise ja lahendamise ning nende suhtes meetmete rakendamise korra, mis sisaldab vähemalt:

1) teenuseosutaja võrgu- ja infosüsteemide pidamise nõudeid;

2) intsidentidest teatamise korda.

(3) Teenuseosutaja ajakohastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korda vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul.

(4) Teenuseosutaja teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni olulise mõjuga info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist, mis on seotud tema pakutavate teenustega. Olulist mõju käsitatakse küberturvalisuse seaduse § 8 lõike 2 punktide 1–5 tähenduses.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud intsidendil on või võib olla mõju klientide finantshuvidele, teavitab teenuseosutaja viivitamata kliente intsidendist ja kõigist abinõudest, mida saab xxxxx kasutusele intsidendi negatiivse mõju leevendamiseks.

(6) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud riskide juhtimisele ja intsidentidest teavitamisele täpsemad nõuded.

6. peatükk

Krüptovarateenuse ja ühisrahastusteenuse osutamine

1. jagu

Üldnõuded teenuse osutamisele

§ 45. Üldnõuded krüptovarateenuse ja ühisrahastusteenuse osutamisele

(1) Teenuseosutaja on teenuse osutamisel kohustatud:

1) tegutsema lähtuvalt kliendi huvist ja õigusaktides esitatud nõuetest, teenuse keerukusastmele vastava hoolsuse ning teenuseosutajalt eeldatava ettenägelikkuse ja pädevusega ning järgima sellekohaseid sise-eeskirju;

2) tagama teenuse osutamisega seotud asjaolude, sealhulgas investeerimisprojekti pakkumise kohta ajakohase, selge, tõese, täpse ja täieliku teabe avalikustamise ning tegema selle ühetaoliselt kättesaadavaks kõigile klientidele;

3) teavitama klienti teenuse olemusest ja sellega seonduvatest riskidest;

4) hoidma ja kaitsma kliendi raha ning muid vahendeid, mis on antud teenuseosutajale hoiule või tema käsutusse;

5) andma kliendile regulaarselt teavet teenuse osutamisest;

6) avalikustama osutatavate teenuste eest võetavad tasud selgel ja arusaadaval viisil ning nende suuruse ja arvestamise korra;

7) avalikustama veebilehel kirjelduse selle kohta, milliste teenuste osutamisega seoses tekib või võib tekkida huvide konflikt ja kuidas seda maandatakse või välditakse;

8) teavitama kliente teenuseosutaja juhtorgani liikmete ja töötajate ning teenuseosutajas olulist osalust omavad isikute või mis tahes isikute, kes otseselt või kaudselt on kontrolli kaudu nendega seotud, osalustest investeerimisprojektides;

9) registreerima ja säilitama teenuse osutamisel kogutud ning käesoleva seadusega xx xxxxx alusel kehtestatud õigusaktidega registreerimiseks ning säilitamiseks nõutud andmeid;

10) lahendama kliendi kaebuse seoses teenuse osutamisega võimalikult kiiresti ja läbipaistvalt;

11) rakendama teenuse osutamisel ühetaolisi reegleid ning mitte diskrimineerima kliente või klientide gruppe, kellele teenust osutatakse või kellele teenuse osutamisest keeldutakse;

12) täitma kliendi korralduse xxxxxxx viisil ning vastavalt käesolevas seaduses xx xxxxx alusel kehtestatud õigusaktides sätestatule;

13) avaldama oma veebilehel viited teenuseosutaja üle järelevalvet teostavatele asutustele ja vaidluste kohtuvälise lahendamise asutusele, xxxxx xxxxx klient võib pöörduda teenuse sisu puututava vaidluse lahendamiseks.

(2) Teenuseosutaja on kohustatud kliendi nõudmisel andma talle järgmist teavet:

1) teenuseosutajas olulist osalust omavate isikute ja nende osaluse suurus teenuseosutaja aktsia- või osakapitalis;

2) teenuseosutaja juriidiline xxxx xx organisatsiooniline ülesehitus;

3) teenuseosutaja juhtorganite liikmete ees- ja perekonnanimed ning nende ülesanded teenuseosutajas;

4) osutatavad teenused.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teave esitatakse kliendile tema taotlusel püsival andmekandjal.

§ 46. Üldnõuded teenuseosutajale seoses rahastuse taotlejaga

(1) Teenuseosutaja on teenuse osutamisel kohustatud:

1) mitte jätma avalikustamata olulist infot rahastuse taotleja tegevuse kohta, mis on teenuseosutajale xxxxx xx mis võib potentsiaalselt mõjutada klienti investeerimisotsuse tegemisel;

2) kontrollima rahastuse taotleja makse- või krediidivõimelisust, välja arvatud juhul, kui teine teenuseosutaja, krediidiasutus või krediidiandja on rahastuse taotleja makse- või krediidivõimelisust eelnevalt mõistliku aja jooksul juba kontrollinud;

3) kontrollima, et juriidilisest isikust rahastuse taotleja juhtorgani liikmed on laitmatu ärialase mainega ja nende tegevus rahastuse taotleja juhtidena vastab usaldusväärse juhtimise põhimõtetele.

(2) Teenuseosutaja keeldub rahastuse taotlejaga lepingu sõlmimisest või peab lõpetama sõlmitud lepingu mõistliku aja jooksul, kui rahastuse taotleja ei avalda käesoleva seaduse § 49 kohaselt teenuseosutajale investeerimisprojekti kohta nõutud andmeid või kui juriidilisest isikust rahastuse taotleja ei täida temale pandud kohustusi vastavalt käesoleva seaduse §-le 65.

(3) Kui rahastuse taotleja on füüsiline isik, kellele teenuseosutaja väljastab tarbimiskrediiti, siiskohaldatakse krediidivõimelisuse hindamise korral krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

6. peatükis ja võlaõigusseaduse §-s 4034 sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisti.

§ 47. Teabe avalikustamine teenuseosutaja majandustegevuse kohta

(1) Teenuseosutaja avalikustab oma veebilehel nelja kuu jooksul majandusaasta lõpust alates majandusaasta aruande. Teenuseosutaja veebilehel peavad olema kättesaadavad vähemalt viimase kolme aasta majandusaasta aruanded, kui teenuseosutajal on olemas vastavas ulatuses tegevusajalugu.

(2) Teenuseosutaja avalikustab oma veebilehel nelja kuu jooksul majandusaasta lõpust ülevaate lõppenud majandusaasta majandustegevuse tulemuste kohta, sealhulgas asjakohasel juhul:

1) üldise teabe kõigi teenuseosutaja avalikustatud investeerimisprojektide kohta, sealhulgas teabe ebaõnnestunud investeerimisprojektide kohta;

2) investeerimisprojektidega kaasatud rahaliste vahendite kogumahu ning keskmise investeerimisprojekti suuruse ja raha paigutanud isikute arvu iga investeerimisprojekti kohta;

3) andmed majandusaastal investeerimisprojektide kohta esitatud prognooside kohta võrdluses tegelike tulemustega, sealhulgas tegeliku investeeringu tootlikkusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed tuleb avalikustada käesoleva seaduse §- des 3 ja 4 sätestatud vara liigi või teenuse kohta eraldi ning teha veebilehel kättesaadavaks vähemalt kolme aasta jooksul vastava aruandlusperioodi lõppemisest arvates.

(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsema avalikustamisele kuuluvate andmete korra, sealhulgas nende loetelu, aruannete vormid ja tähtajad.

2. jagu

Täiendavad nõuded teabe avalikustamisele investeerimisprojekti pakkumise korral

§ 48. Üldised teabe avalikustamise nõuded teenuseosutajale ja rahastuse taotlejale

(1) Teenuseosutaja, kes pakub investeerimisprojekti, avalikustab asjakohasel juhul oma veebilehel järgmise teabe:

1) investeerimisega seotud üldiste riskide kirjeldus ja hoiatus investeerimisega kaasnevate riskide kohta;

2) üleskutse hinnata konkreetse investeerimisprojektiga seotud xxxxx kliendi jaoks sõltuvalt tema majanduslikust olukorrast ja pidada enne investeerimisotsuse tegemist vajaduse korral nõu vastava ala spetsialistiga;

3) finantsvahendusplatvormi või muul viisil tehtavate tehingute tegemise protsessi ja tasude kirjeldus;

4) teave finantsvahendusplatvormil tehtud tehingute hindade kohta vastavalt käesoleva seaduse

§-s 51 sätestatule;

5) klientide vahendite hoidmise ja investeeringute üle arvestuse pidamise kirjeldus;

6) xxxxx xxxxx kohta, millised on teenuseosutaja põhilised tehingupartnerid, sealhulgas makseteenuste pakkujad;

7) hoiatus selle kohta, et teenuseosutaja käsutusse antud vahendeid Tagatisfond ei xxxx xx nende suhtes ei kohaldata väärtpaberituru seaduses sätestatud investorikaitse nõudeid;

8) kirjeldus klientide õigustest ja kohustustest ning teenuse kasutus- ja muud tingimused;

9) makseteenuste pakkumise tingimused, sealhulgas juhul, kui makseteenuseid pakub kolmas isik.

(2) Teenuseosutaja ei või välja tuua investeerimisest saadavat võimalikku tulu, xxx xxxxx ajal xx xxxxx kohas ei viidata selgelt sellise vahendite paigutamisega seotud riskidele, sealhulgas investeeritud vahendite kaotamise riskile. Eelnimetatud riskid tuleb esitada võrdväärselt xx xxxxx xxxxx muu infoga.

(3) Investeerimisprojekti kohta avalikustatava teabega ei või anda näilist tagatist investeeringu tulususe või väljamaksete xxxxx xx see ei või sisaldada ennustusi ega prognoose finantstulemuste kohta, arvestades käesolevas seaduse §-s 63 sätestatud investeerimisprojekti tootluse garanteerimise kohta sätestatut.

§ 49. Teabe avalikustamine investeerimisprojekti kohta

(1) Teenuseosutaja on kohustatud investeerimisprojekti pakkumise kohta avalikustama:

1) investeerimisprojekti põhiteabedokumendi vastavalt käesoleva seaduse §-s 66 xx xxxxx alusel kehtestatud nõuetele, kui teenuseosutaja korraldab teise isiku investeerimisprojekti pakkumist;

2) investeerimisprojektide kirjeldused ühetaolisel viisil, et tagada klientidele nende võrreldavus;

3) märkuse selle kohta, kas investeerimisprojekti pakkumine on registreeritud Finantsinspektsioonis või muu finantsjärelevalve asutuse juures.

(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded investeerimisprojekti pakkumise kohta avalikustatavale teabele.

§ 50. Teabe avalikustamine riskide suurenemise või nende realiseerumise korral

(1) Teenuseosutaja on kohustatud avalikustama vastava teabe kui:

1) lubatud investeeringu tulusus xx xxxxx tegelikkusele või on tõenäoline, et teenuseosutajal, rahastuse taotlejal või muul kohustatud isikul ei ole võimalik kokkulepitud tähtajaks kliendile tasuda lubatud investeeringu tulusust;

2) teenuseosutaja suhtes on algatatud saneerimis- või pankrotimenetlus või muu sarnane menetlus;

3) rahastuse taotleja, xxxxx investeerimisprojekti teenuseosutaja vahendab, suhtes on algatatud saneerimis- või pankrotimenetlus või muu sarnane menetlus või ta on hilinenud tagasimaksetega rohkem kui 30 päeva.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitused tuleb avalikustada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt esimesel tööpäeval pärast samas lõikes nimetatud asjaolude ilmnemist, ja see peab sisaldama täpsemat ajasolude kirjeldust ja infot riskide kõrvaldamise või vähendamise võimaluste kohta.

§ 51. Teabe avalikustamine finantsvahendusplatvormil tehtavate tehingute kohta

(1) Kui kliendil võimaldatakse teha tehinguid finantsvahendusplatvormi kaudu, avalikustab teenuseosutaja kõigi seal tehtud tehingute kohta vähemalt järgmine teave:

1) vastava vara identifitseerimistunnus;

2) tehingu hind;

3) tehingu maht;

4) tehingu aeg;

5) tehingu vääring.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet avalikustatakse piisava regulaarsusega.

(3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täiendavad tehingute andmete avalikustamise nõuded, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete avalikustamise sageduse.

3. jagu

Investeerimisprojekti sihtrühm ja klientide kogemuse arvesse võtmine

§ 52. Üldised nõuded seoses investeerimisprojekti sihtrühma ja klientide kogemustega

Teenuseosutaja on kohustatud:

1) hindama investeerimisprojekti asjakohasust mittekogenud kliendi jaoks ning xxxxx xxxxxx kindlaks tegema kliendi finantsturul tegutsemise kogemuse ja teadlikkuse finantsturust;

2) mõistma klientidele pakutavate investeerimisprojektide omadusi, hindama investeerimisprojekti sihtrühma arvesse võttes selliste investeerimisprojektide vastavust kliendi vajadustele ja pakkuma investeerimisprojekte üksnes siis, kui see on kooskõlas kliendi huvidega;

3) tagama, et tema vahendatav investeerimisprojekt vastab selle pakkumise kindlaks määratud sihtrühma kuuluvate klientide vajadustele vastavalt nende liigitusele ning investeerimisporjekti turustamisstrateegia vastab sihtrühmale ja investeerimisprojekti turustatakse üksnes sellele sihtrühmale.

§ 53. Investeerimisprojekti asjakohasuse hindamine mittekogenud kliendi puhul

(1) Teenuseosutaja peab enne teenuse osutamise alustamist, sealhulgas finantsvahendusplatvormile juurdepääsu võimaldamist, hindama investeerimisprojekti asjakohasust kliendi jaoks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjakohasuse hindamiseks kogub teenuseosutaja kliendilt teavet, et teha kindlaks tema:

1) investeerimisalased teadmised ja kogemused, et selgitada välja, kas klient mõistab investeerimisega kaasnevaid xxxxx, sealhulgas xxxxx finantsvahendusplatvormi kaudu või muul viisil investeerimisprojekti investeerimisel;

2) investeerimiseesmärgid ja rahaline olukord, sealhulgas tema kahju kandmise võime.

(3) Teenuseosutaja kogub käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatu hindamiseks kliendilt muu hulgas teavet tema:

1) varasemate investeeringute kohta;

2) erinevatesse varaklassidesse investeerimise kogemuse kohta.

(4) Teenuseosutaja teeb käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kahju kandmise võime arvutamise võimalused kättesaadavaks oma veebilehel. Kliendi kahju kandmise võime on kümme protsenti tema xxxxxx netoväärtusest, mille moodustavad kliendi:

1) regulaarne sissetulek;

2) xxxxx, välja arvatud peamise elukohana kasutatav kinnisvara ja pensionifondide xxxxx;

3) regulaarsed finantskohustused.

(5) Teenuseosutaja peab tagama, et klient saab ükskõik millises vormis anda kinnituse oma kahju kandmise võime arvutuse tulemusest.

(6) Teenuseosutaja esitab kliendile riskihoiatuse, kui:

1) saadud andmete alusel on põhjust arvata, et investeerimisprojekt ei ole kliendi jaoks asjakohane;

2) kliendi ühte investeerimisprojekti investeeritav summa on suurem kui 1000 eurot või rohkem kui viis protsenti kliendi xxxxxx netoväärtusest;

3) kliendi esitatud teave ei ole piisav või klient on jätnud teabe esitamata, mistõttu ei ole võimalik hinnata investeerimisprojekti asjakohasust ning kliendi huvid võivad olla seetõttu vähem kaitstud.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud riskihoiatuse võib esitada standardvormis ja see peab sisaldama teavet selle kohta, et klient võib kaotada kogu investeeritud vara.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul annab klient kinnituse, et on hoiatusega tutvunud ja mõistab selle sisu.

(9) Teenuseosutaja ei või xxxxx aidata asjakohasuse hindamiseks vajaliku teabe esitamata jätmisele. Teenuseosutajal on õigus tugineda kliendi esitatavale teabele, välja arvatud juhul, kui ta teadis või pidi teadma, et teave on aegunud, ebatäpne või mittetäielik.

(10) Teenuseosutaja vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hindamise tulemused xx xxxxx aluseks olevad kriteeriumid ning hoiatusteated üle vähemalt iga kahe aasta tagant.

(11) Teenuseosutaja tagab kliendile võimaluse arvutada oma kahju kandmise võime vähemalt kord kalendriaastas.

4. jagu

Täiendavad nõuded krüptovarateenuste osutajatele

§ 54. Nõuded krüptovara hoidmise ja haldamise teenuse osutajale

(1) Krüptovarateenuse osutaja, kes hoiab või haldab krüptovara kolmandate isikute nimel, peab iga kliendi nimel avatud positsioonide registrit, mis vastab iga kliendi õigustele krüptovara suhtes. Krüptovarateenuse osutaja registreerib kõnealuses registris asjakohasel juhul võimalikult kiiresti kõik oma klientidelt saadud juhiste kohaselt tehtud liikumised. Krüptovarateenuse osutaja sisekorraga tagatakse, et mis tahes liikumist, mis mõjutab krüptovarade registreerimist, tõendab tehing, mis on korrapäraselt registreeritud kliendi positsioonide registris.

(2) Krüptovarateenuse osutaja, kes hoiab või haldab krüptovara kolmandate isikute nimel, kehtestab hoidmispoliitika koos sise-eeskirjade ja -menetlustega, et maandada sellise krüptovara või krüptovarale juurdepääsu vahendite, näiteks krüptovõtmete hoidmine või kontroll, kaotamise või kadumise riski. Kõnealuste eeskirjade ja menetlustega tagatakse, et krüptovarateenuse osutaja ei saa pettuse, küberohu või hooletuse tõttu kaotada ligipääsu klientide krüptovarale ega sellise varaga seotud õigustele.

(3) Vajaduse korral hõlbustab krüptovarateenuse osutaja, kes hoiab või haldab krüptovara kolmandate isikute nimel, krüptovaradega seotud õiguste kasutamist. Kõik sündmused, mis tõenäoliselt loovad või muudavad kliendi õigusi, kantakse viivitamata kliendi positsioonide registrisse.

(4) Krüptovarateenuse osutaja, kes hoiab või haldab krüptovara kolmandate isikute nimel, esitab oma klientidele vähemalt kord kolme kuu jooksul ja asjaomase kliendi iga taotluse korral nende klientide nimel registreeritud krüptovara positsioonide aruande. Kõnealune positsioonide aruanne esitatakse elektroonilisel xxxxx. Positsioonide aruandes tuleb ära märkida asjaomased krüptovarad, nende saldo, väärtus ja asjaomasel ajavahemikul tehtud krüptovaraülekanded.

(5) Krüptovarateenuse osutaja, kes hoiab või haldab krüptovara kolmandate isikute nimel, esitab oma klientidele võimalikult kiiresti kogu teabe selliste krüptovaradega seotud toimingute kohta, mille jaoks on vaja kõnealustelt klientidelt vastust.

(6) Krüptovarateenuse osutaja, kes hoiab või haldab krüptovara kolmandate isikute nimel, tagab, et oma klientide nimel hoitavad krüptovarad või kõnealustele krüptovaradele juurdepääsu vahendid tagastatakse tema klientidele võimalikult kiiresti.

(8) Krüptovarateenuse osutaja, kes hoiab või haldab krüptovara kolmandate isikute nimel, eraldab oma klientide nimel hoitava krüptovara nende enda varast. Nad tagavad, et DLT süsteemis hoitakse klientide krüptovarasid aadressidel, mis on eraldi aadressidest, millel hoitakse nende enda krüptovara.

(9) Krüptovarateenuse osutaja, kes hoiab või haldab krüptovara kolmandate isikute nimel, vastutab oma klientide ees krüptovarade kaotsimineku eest, mis on tingitud tõrkest või häkkimisest, kuni kaotsiläinud krüptovara turuväärtuses, kui krüptovara kaotsiminek või krüptovaradele ligipääs oli tingitud teenuse osutamise korra rikkumisest või krüptovarateenuse osutaja tegevusest.

§ 55. Nõuded krüptovara kauplemise platvormi korraldamise teenuse osutajale

(1) Krüptovarateenuse osutaja, kes peab krüptovaraga kauplemise platvormi, rakendab oma tegevuses selgeid kasutuseeskirju. Platvormi kasutuseeskirjad hõlmavad vähemalt:

1) hoolsuskohustuse nõudeid, mida kohaldatakse enne krüptovara kauplemiseks võtmisele platvormil;

2) asjakohasel juhul krüptovara või krüptovara kategooriaid, mida platvormil kauplemisele ei võeta;

3) reegleid, mis edendavad ausat xx xxxx ligipääsu krüptovaraga kauplemise platvormi klientidele;

4) reegleid, mis kindlustavad ausa ja korrapärase kauplemise ning objektiivsed kriteeriumid korralduste efektiivseks täitmiseks;

5) tingimused, mille täitmisel võib krüptovara olla kaubeldav, sealhulgas likviidsuse lävendid ja perioodilised andmete esitamise tingimused;

6) kriteeriumid, mille täitmisel võib krüptovaraga kauplemise peatada.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kasutuseeskirju kohaldatakse ühetaoliselt igale krüptovarale, millega on võimalik platvormil kaubelda, ning krüptovarateenuse klientidele. Muuhulgas tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud hoolsuskohustuse raames tagada, et krüptovaraga kauplemise võimaldamisel ei ületa teenuseosutaja oma tegevusloa ulatust ja võtab asjakohaseid meetmeid, et krüptovara ei kvalifitseeruks e-rahaks või väärtpaberiks.

(3) Krüptovarateenuse osutaja, kes peab krüptovaraga kauplemise platvormi, xx xxxx krüptovara platvormil kauplemisele, kui ei ole võimalik rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeskirju.

(4) Krüptovarateenuse osutaja, kes peab krüptovaraga kauplemise platvormi, võib kaubeldaenda peetaval platvormil krüptovaraga oma nimel xx xxxxx xxxxx arvatud juhul kui ta teeb xxx xxxxx kauplemist ostu- ja müügihuvide sobitamisel vastavalt käesoleva seaduse § 40 lõikes 7 sätestatule.

(5) Krüptovarateenuse osutaja, kes peab krüptovaraga kauplemise platvormi, on kohustatud rakendama süsteeme, protseduure ja lahendusi, mis tagavad, et tema pakutavad kauplemissüsteemid oleksid:

1) vastupidavad küberriskidele ja -rünnakutele;

2) piisavad, et käsitleda korraga suurt arvu krüptovaraga seotud korraldusi;

3) piisavad, et tagada kauplemise jätkuvus isegi krüptovarade oluliste hinnakõikumiste ajal;

4) võimelised keelduma selliste korralduste täitmisest, mis xx xxxxx turutingimustele või on selgelt vigased;

5) võimelised jätkama teenuse osutamist ka juhul, kui kauplemissüsteemide töös esineb tõrge.

(6) Krüptovarateenuse osutaja, kes peab krüptovaraga kauplemise platvormi, teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni, kui ta avastab turumanipulatsiooni toimepanemise või selle katse tema peetaval platvormil.

(7) Krüptovarateenuse osutaja, kes peab krüptovara kauplemise platvormi, avalikustab või teeb vähemalt klientidele kättesaadavaks enda peetaval platvormil tehingute aja, tehingu esemeks oleva krüptovara hinna ning koguse. Nimetatud andmed tehakse kättesaadavaks või avalikustatakse nii lähedal reaalajale, kui see on tehniliselt võimalik

(8) Krüptovarateenuse osutaja, kes peab krüptovaraga kauplemise platvormi, alustab krüptovaraga seotud arveldustehinguga 24 tunni jooksul pärast seda, xxx xxxxxx tehing on platvormil toimunud.

(9) Krüptovarateenuse osutaja, kes peab krüptovaraga kauplemise platvormi, varundab käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud andmeid selliselt, et neid oleks xxxx xxxx võimalik edastada Finantsinspektsioonile.

§ 56. Nõuded krüptovara vahetamise teenuse osutajale

(1) Krüptovarateenuse osutaja, kes võimaldab krüptovara vahetamist rahaliste vahendite või teise krüptovara vastu, avalikustab veebilehel krüptovara hinna või metoodika, mille alusel krüptovara hind on kujunenud.

(2) Krüptovarateenuse osutaja, kes võimaldab krüptovara vahetamist rahaliste vahendite vastu, täidab kliendi korralduse selle vastuvõtmise ajal avaldatud hinnaga.

(3) Krüptovarateenuse osutaja, kes võimaldab krüptovara vahetamist rahaliste vahendite või teise krüptovara vastu, peab avaldama kliendile teabe täidetud korralduste ja läbiviidud tehingute kohta, sealhulgas tehingu esemeks olnud krüptovara koguse xx xxxxx.

§ 57. Nõuded krüptovara pakkumise teenuse osutajale

(1) Krüptovarateenuse osutajad, kes pakuvad krüptovara pakkumise teenust, edastavad krüptovara emitendile või tema nimel tegutsevale kolmandale isikule enne nendega lepingu sõlmimist vähemalt järgneva info:

1) asjaomase pakkumise liik, märkides sealhulgas, kas minimaalne ostukogus on tagatud või mitte;

2) kavandatud toimingu teenusega seotud tehingutasude summa;

3) kavandatud toimingu ajakava, protsess xx xxxx;

4) teave sihtrühma kuuluvate ostjate kohta.

(2) Enne krüptovara pakkumise algust kohustub krüptovarateenuse osutaja saama nõusoleku emitendilt või tema nimel tegutsevalt kolmandalt isikult käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4 nimetatud asjaolude kohta.

(3) Krüptovarateenuse osutaja, kes pakub krüptovara pakkumise teenust, kehtestab protseduurireeglid, millega tagatakse huvide konfliktide ärahoidmine, jälgimine, juhtimine ja vajaduse korral avalikustamine, sealhulgas juhul, kui krüptovarateenuse osutaja pakub krüptovarasid oma klientidele, kui krüptovarade pakkumisel kavandatud hind on ülehinnatud või alahinnatud või kui krüptovara emitent pakub krüptovarateenuse osutajale rahalisi või mitterahalisi stiimuleid pakkumise korraldamiseks.

§ 58. Nõuded krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmise, täitmise ja edastamise teenuse osutajale

(1) Krüptovarateenuse osutajad, kellele on antud luba täita krüptovaradega seotud korraldusi kolmandate isikute nimel, võtavad kõik vajalikud meetmed, et saavutada korralduste täitmisel oma klientide jaoks parim võimalik tulemus, võttes arvesse parimaid täitmistegureid, nagu hind, kulud, kiirus, täitmise ja arveldamise tõenäosus, maht, laad, krüptovarade hoidmise kord või mis tahes muud korralduse täitmisega seotud kaalutlused, välja arvatud juhul, kui asjaomane krüptovarateenuse osutaja täidab krüptovaradega seotud korraldusi oma klientide antud konkreetsete juhiste kohaselt.

(2) Lõike 1 järgimise tagamiseks kehtestab krüptovarateenuse osutaja, kellele on antud luba täita krüptovaradega seotud korraldusi kolmandate isikute nimel, tõhusa täitmiskorra ja rakendab seda. Eelkõige kehtestavad nad korralduste täitmise poliitika, mis võimaldab xxxx saavutada oma klientide korralduste täitmisel parima võimaliku tulemuse, ja rakendavad seda. Eelkõige nähakse korralduste täitmise poliitikaga ette klientide korralduste viivitamatu, õiglane ja kiire täitmine ning hoitakse ära klientide korraldustega seotud mis tahes teabe kuritarvitamine krüptovarateenuse osutajate töötajate poolt.

(3) Krüptovarateenuse osutajad, kellele on antud luba korraldusi vastu xxxxx xx edastada kolmandate isikute nimel, kehtestavad ja rakendavad menetlused ja korra, millega nähakse ette

kliendi korralduste kiire ja nõuetekohane edastamine täitmiseks krüptovaradega kauplemise platvormil või muule krüptovarateenuse osutajale.

(4) Krüptovarateenuse osutajad, kellele on antud luba korraldusi vastu xxxxx xx edastada kolmandate isikute nimel, ei saa mingit tasu, allahindlust ega mitterahalist hüve klientidelt saadud korralduste konkreetsele krüptovaradega kauplemise platvormile või muule krüptovarateenuse osutajale suunamise eest.

(5) Krüptovarateenuse osutajad, kellele on antud luba korraldusi vastu xxxxx xx edastada kolmandate isikute nimel, ei kuritarvita teavet, mis on seotud täitmisel olevate kliendikorraldustega, ning võtavad kõik mõistlikud meetmed, et vältida sellise teabe kuritarvitamist oma töötajate poolt.

(6) Krüptovarateenuse osutajad, kellele on antud luba täita krüptovaradega seotud korraldusi kolmandate isikute nimel, esitavad oma klientidele asjakohase xx xxxxx teabe oma korralduste täitmise poliitika xx xxxxx mis tahes oluliste muudatuste kohta. Nimetatud teave selgitab piisavalt ja kergesti arusaadaval viisil seda, kuidas krüptovarateenuse osutaja täidab kliendi korraldust. Krüptovarateenuse osutaja ei osuta kliendile teenust enne, kui klient ei ole andnud nõusolekut kliendi korralduse täitmise eeskirjadele.

(7) Krüptovarateenuse osutaja, kes osutab krüptovaraga seotud korralduse täitmise teenust, tõendab kliendi nõudmisel kliendile, et krüptovarateenuse osutaja on täitnud kliendi korralduse vastavalt oma korralduse täitmise eeskirjadele, ning pädevale järelevalveasutusele viimase nõudmisel, et krüptovarateenuse osutaja tegevus on kooskõlas korralduse täitmise eeskirjaga.

(8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korralduse täitmise eeskirjades on sätestatud võimalus täita kliendi korraldusi väljaspool krüptovara kauplemisplatvormi, kohustub krüptovarateenuse osutaja oma klienti sellisest võimalusest teavitama ning saama kliendi nõusoleku enne korralduste täitmist väljaspool krüptovara kauplemisplatvormi.

(9) Krüptovarateenuse osutaja, kes osutab krüptovaraga seotud korralduse täitmise teenust, jälgib oma korralduste täitmise eeskirjade tõhusust, et tuvastada ja asjakohasel juhul parandada selles esinenud puudujääke. Krüptovarateenuse osutaja hindab regulaarsekt, kas korralduste täitmise poliitika võimaldab saavutada kliendi jaoks parimat tulemust, või tegema muudatusi korralduste täitmise poliitikas, võttes sealjuures arvesse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel avalikustatud teavet.

(10) Krüptovarateenuse osutaja, kes osutab krüptovaraga seotud korralduse täitmise teenust, teavitab oma kliente igast olulisest muudatusest kliendi korralduse täitmise eeskirjas.

§ 59. Nõuded krüptovara kohta nõu andmise teenuse või krüptovaraportfelli valitsemise teenuse osutajale

(1) Krüptovarateenuse osutaja, kes osutab krüptovara kohta nõu andmise või portfelli valitsemise teenust, hindab, kas krüptovarateenused või krüptovarad on sobilikud tema teenuse klientide jaoks, arvestades hindamisel klientide teadmisi ja kogemusi krüptovarasse investeerimisel, investeerimise eesmärke, kliendi riskitaluvust ning finantsilist olukorda, sealhulgas kliendi kahju kandmise võimet ja krüptovarade ostmisega kaasnevate riskide üldise mõistmise kohta.

(2) Krüptovarateenuse osutaja, kes osutab krüptovara kohta nõu andmise või portfelli valitsemise teenust, tagab, et füüsilistel isikutel, kes tema nimel annavad nõu või teavet

krüptovarade või krüptovarateenuse kohta, on oma kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ja kogemused.

(3) Krüptovarateenuse osutaja, kes osutab krüptovara kohta nõu andmise või portfelli valitsemise teenust, hoiatab kliente sellest, et krüptovarade väärtus võib nende olemuse tõttu kõikuda.

(4) Krüptovarateenuse osutaja, kes osutab krüptovara kohta nõu andmise või portfelli valitsemise teenust, kehtestab, säilitab ja rakendab põhimõtted ja menetlused, mis võimaldavad krüptovarateenuse osutajal koguda ja hinnata kogu teavet, mida on vaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamise tegemiseks iga kliendi kohta. Krüptovarateenuse osutaja xxxxx xxx klientide või potentsiaalsete klientide kohta kogutava teabe piisava usaldusväärsuse.

(5) Kui krüptovarateenuse osutaja kes osutab krüptovara kohta nõu andmise või portfelli valitsemise teenust, leiab käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt saadud teabe põhjal, et krüptovara või krüptovarateenused on kliendi jaoks sobimatud, siis krüptovarateenuse osutaja ei soovita selliseid krüptovarasid või krüptovarateenuseid oma kliendile ega ei paku nimetatud kliendile portfelli valitsemise teenust.

(6) Krüptovarateenuse osutaja, kes osutab krüptovara kohta nõu andmise või portfelli valitsemise teenust, vaatavad lõikes 1 osutatud hinnangu iga kliendi puhul läbi vähemalt üks kord aastas pärast lõike 1 kohaselt tehtud algset hindamist.

(7) Kui krüptovarateenuse osutaja, kes osutab krüptovara kohta nõu andmise või portfelli valitsemise teenust on teinud lõikes 1 nimetatud hindamise või lõikes 6 nimetatud järelhindamise, siis esitab krüptovarateenuse osutaja kliendile aruande, milles esitatakse kokkuvõtlikult klientidele antud nõuanded ning kuidas antud nõuanded sobituvad kliendi eelistuste, eesmärkide ja vajadustega. Nimetatud aruanne esitatakse ja edastatakse klientidele elektroonilisel xxxxx.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud aruandes märgitakse käesoleva paragrahvi lõikes

1 nimetatud hindamise või lõikes 6 nimetatud järelhindamise käigus krüptovarateenuse osutajale teadmiseks saanud info, sealhulgas kliendi nõudmised ja vajadused ning esitatakse kokkuvõte kliendile antud nõuannetest.

5. jagu

Täiendavad nõuded ühisrahastusteenuse osutajale

§ 60. Täiendavad teabe avalikustamise nõuded ühisrahastusprojektide kohta

(1) Ühisrahastusteenuse osutaja avalikustab igal aastal enda peetaval finantsvahendusplatvormil vähemalt viimase 36 kuu jooksul pakutud investeerimisprojektide makseviivituse määrad.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule avalikustab ühisrahastusteenuse osutaja:

1) tegelikult saadud tulu juhul, kui ühisrahastusteenuse osutaja pakub eelseadistatud investeerimisega seoses krediidiportfelli valitsemisega tootluse sihtmäära;

2) kohaldatavuse korral kõigi ühisrahastusteenuse osutaja vahendatud krediidi eeldatava ja tegeliku makseviivituse määra riskikategooriate xxxxx;

3) kohaldatavuse korral eeldatavate makseviivituse määrade kindlaksmääramisel kasutatud eelduste kokkuvõtte.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed tuleb avalikustada vastava vara liigi või teenuse kohta eraldi ning teha veebilehel kättesaadavaks vähemalt kolme aasta jooksul vastava aruandlusperioodi lõppemisest arvates.

(4) Kui see on asjakohane, siis tuleb avaldada nimekiri kuludest, mille suurus väljendatakse protsendina või konkreetse arvuna, millega klientide investeeringute arvelt kaetakse rahastuse taotlejaga seotud vaidlused või mida kasutatakse laenude või võlgade sissenõudmiseks või muude toimingute või kulude katmiseks.

(5) Kokkulepe, mille kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulud moodustavad rohkem kui 50 protsenti rahastuse taotlejaga seotud vaidluste või võlgade sissenõudmisega seotud kogukuludest, on tühine.

(6) Ühisrahastusteenuse osutaja võib kasutada oma kliendi nimel otsustusõigust seoses kliendi korralduste täitmise kriteeriumidega, avaldades kliendile otsustusõiguse täpse meetodi ja kriteeriumid ning võttes kõik vajalikud meetmed kliendi jaoks parima võimaliku tulemuse saamiseks, sealhulgas käesoleva seaduse §-s 64 nimetatud teenuse osutamise korral.

§ 61. Täiendavad teabe avalikustamise nõuded riskide suurenemise või realiseerumise korral seoses krediidipõhise ühisrahastusega

(1) Krediidipõhise ühisrahastusteenuse osutaja või rahastuse taotleja avalikustab oma veebilehel investeerimisprojektiga seotud riskide suurenemise või realiseerumise kohta teavituse, kui:

1) investeerimisprojekti puhul lubatud intressimäär xx xxxxx tegelikkusele või on tõenäoline, et teenuse osutajal, rahastuse taotlejal või muul kohustatud isikul ei ole võimalik kokkulepitud tähtajaks kliendile tasuda investeerimisprojektis märgitud intressimäära;

2) rahastuse taotleja ei ole ettenähtud ajaks krediiti tagasi maksnud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitus tuleb avalikustada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt esimesel tööpäeval pärast samas lõikes nimetatud asjaolude ilmnemist ja see peab sisaldama teavituse aluseks olevate asjaolude täpsemat kirjeldust ja infot riskide kõrvaldamise või vähendamise võimaluste kohta.

(3) Kui krediidipõhise ühisrahastusteenuse osutaja kasutab rahastuse taotleja makseviivituse puhul teatud märgistusi või liike, peab ühisrahastusteenuse osutaja tagama, et kasutatud märgistuste või liikide nimetused on asjakohased ja vastavad tegelikkusele. Ühisrahastusteenuseosutaja on kohustatud esimesel võimalusel ajakohastama makseviivituse märgistuste või liikide nimetusi.

§ 62. Lepingueelne järelemõtlemisaeg mittekogenud klientidele ühisrahastusprojekti pakkumise korral

(1) Kui mittekogenud kliendi poolt ühte investeerimisprojekti investeeritud summa on suurem kui 200 eurot, peab ühisrahastusteenuse osutaja ette nägema mõistliku lepingueelse järelemõtlemisaja, mille jooksul klient võib oma pakkumisega seotud oferdi või huviavalduse xxxx põhjuseta tagasi xxxxx. Oferdi või huviavalduse tagasivõtmine ei või põhjustada kliendile kulusid ega põhjendamatuid ebamugavusi.

(3) Ühisrahastusteenuse osutaja peab arvestust talle esitatud ofertide ja huviavalduste ning nende saamise xxx xxxxx.

(4) Ühisrahastusteenuse osutaja peab selgelt ja õigeaegselt avalikustama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelemõtlemisaja, selle kestuse ning oferdi või huviavalduse tagasivõtmisega seotud tingimused. Kohe pärast xxxx, xxx ühisrahastusteenuse osutaja on kliendilt saanud oferdi või huviavalduse, teavitab ta finantsvahendusplatvormi kaudu või muul viisil klienti järelemõtlemisaja algusest ja taganemisega seotud tingimustest.

(5) Oferdi või huviavalduse tagasivõtmise kord hõlmab vähemalt sama viisi, millega klient saab teha oferdi või avaldada huvi investeerimisprojekti pakkumise vastu.

(6) Lepingutingimus, mis raskendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õiguse kasutamist, sealhulgas kokkulepe, millega taganemine seotakse käsiraha või leppetrahvi maksmisega, on tühine.

(7) Käesoleva seaduse §-s 64 sätestatud eelseadistatud investeerimise korral kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut üksnes kliendi antud algse investeerimisvolituse suhtes, mitte selle volituse alusel konkreetsetesse investeerimisprojektidesse tehtud investeeringute suhtes. Eelmises lauses nimetatud algne investeerimisvolitus on kliendi antud volitus teenuseosutajale tema varakogumi valitsemiseks.

(8) Investeerimisprojekti pakkumise puhul kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut ainult investeerimisprojekti esmase pakkumise korral.

§ 63. Investeerimisprojekti tulususe või tootluse garanteerimine ja tagasiostugarantii

(1) Investeerimisprojekti pakkumisel võib selle tootlust või tulusust garanteerida või pakkuda tagasiostugarantiid (edaspidi garantii).

(2) Garantii käesoleva seaduse tähenduses on kohustus tagastada osaliselt või täielikult kliendile rahalised vahendid juhul, kui maksed või kliendile lubatud tootlust või tulu ei laeku.

(3) Garantii andjaks võib xxxx xxxxxx isik või teenuse osutaja ise.

(4) Kui garantii andjaks on teenuse osutaja, peab ta moodustama garantiifondi või ettenägematute kulude reservi (edaspidi reserv), kuhu kogutakse regulaarselt makseid.

(5) Garantiifondist või reservist tehakse väljamakseid, kui garantii tingimused on realiseerunud.

(6) Teenuseosutaja edastab kliendile viimasel nõudmisel järgmise teabe:

1) milliste vahendite kaudu garantiifondi või reservi rahastatakse xx xxxxxx on õigus reservist tehtavatele väljamaksetele;

2) kaalutlused, mis teenuseosutaja võtab arvesse otsustamaks, kas või kuidas kasutada garantiifondis või reservis olevaid vahendeid väljamakse tegemiseks, koos näidetega;

3) info, kas garantiifondis või reservis on piisavalt raha väljamakse tegemiseks;

4) kirjeldus selle kohta, mismoodi käsitletakse garantiifondi või reservi kogutud raha teenuseosutaja maksejõuetuse korral.

(7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule avalikustab teenuseosutaja vähemalt kord aastas oma veebilehel või edastab klientidele reservi suuruse võrreldes selle jaoks olulistes

lepingutes täitmata jäävate kohustuste summadega ja teabe selle kohta, kui suur osa lepingutest tulenevatest krediitidest on tasutud reservi kaudu.

(8) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täiendavad nõuded investeerimisprojekti tulususe või tootluse garanteerimisele või tagasiostugarantii rakendamisele, sealhulgas garantiifondi või reservi tingimuste kohta.

§ 64. Eelseadistatud investeerimine ühisrahastusteenuse korral

(1) Eelseadistatud investeerimine käesoleva seaduse tähenduses on kliendi poolt ühisrahastusteenuse osutajale antud volituse alusel enda nimel xx xxxxx xxxxx teenuseosutaja finantsvahendusplatvormil ühe või mitme investeerimisprojekti rahastamine või ühe või mitme krediidipõhise investeerimisprojekti (edaspidi käesolevas paragrahvis krediidiportfell) omandamine või võõrandamine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud volituses määrab klient kindlaks ühe või mitu kriteeriumit. Sealhulgas võib ta kindlaks määrata ühe või mitu kriteeriumit järgmistest:

1) krediidi tähtaeg ja intressimäära vahemik;

2) krediidi riskikategooria lubatud ulatus ja jaotus;

3) aastase intressimäära või muu investeeringu tulususe määra pakkumise või lubamise korral selle saavutamise tõenäosus;

4) intressitulu taasinvesteerimise tingimused.

(3) Ühisrahastusteenuse osutaja säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud volitust püsival andmekandjal xxxx aastat krediidi lõpptähtajast arvates.

(4) Ühisrahastusteenuse osutaja hindab usaldusväärsete ja täpselt määratud kriteeriumide alusel ning võttes arvesse kõiki asjaolusid, millel võib olla ebasoodne mõju krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmisele, sealhulgas rahastuse taotleja krediidivõimet.

(5) Ühisrahastusteenuse osutaja edastab kliendi nõudmisel krediidiportfelli kohta vähemalt järgmise teabe:

1) teave kliendi volituse alusel välja valitud iga krediidi kohta, sealhulgas intressimäär või muu kliendile makstav hüvitis, krediidi lõpptähtaeg, krediidi põhisumma ja intressi tagasimaksegraafik ning see, kuidas rahastuse taotleja on täitnud tagasimaksegraafikut;

2) krediidiportfelli kaalutud keskmine aastane intressimäär;

5) kui see on asjakohane, siis ülevaade rahastuse taotleja krediidilepingutega seotud makseviivitustest viimase kolme aasta jooksul.

(6) Ühisrahastusteenuse osutaja peab määrama sise-eeskirjadega kindlaks, millist metoodikat, sealhulgas millise päritoluga andmeid, kasutab ta eelseadistatud investeerimise korral.

(7) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded eelseadistatud investeerimise, eelkõige volituse andmisel kasutatavate kriteeriumide ja kliendile asjakohase teabe andmise kohta.

7. peatükk

Nõuded rahastuse taotlemisele ja põhiteabedokumendile

1. jagu

Üldnõuded rahastuse taotlejale

§ 65. Nõuded juriidilisest isikust rahastuse taotlejale

(1) Kui juriidilisest isikust rahastuse taotleja soovib pakkuda oma investeerimisprojekti teenuseosutaja kaudu, on rahastuse taotleja kohustatud:

1) tegema teenuseosutajaga koostööd ning esitama talle teenuse osutamiseks ja käesolevast seadusest või muust õigusaktist tulenevate nõuete täitmiseks vajalikud andmed;

2) koostama ja esitama teenuseosutajale teabe investeerimisprojekti kohta, mis vastab käesoleva seaduse §-s 66 xx xxxxx alusel kehtestatud nõuetele.

(2) Kui rahastuse taotleja pakub investeerimisprojekti xxxx teenuseosutajata, kohaldatakse talle üksnes käesoleva seaduse §-des 48, 49, 50, 61 ja 66-71 sätestatut.

2. jagu

Põhiteabedokument, kahju hüvitamine ja pakkumise peatamine

§ 66. Nõuded põhiteabedokumendile

(1) Investeerimisprojekti pakkumiseks koostatakse põhiteabedokument, milles tuleb esitada käesoleva paragrahvi kohaselt avalikustamisele kuuluv teave ja mis peab olema koostatud selliselt, et kliendil oleks sellest lihtne vajalikku teavet xxxxx.

(2) Põhiteabedokument peab sisaldama lihtsalt analüüsitavas ja arusaadavas vormis kogu iseloomuliku teabe rahastuse taotleja ja avalikkusele pakutava investeerimisprojekti kohta, mis on klientidele vajalik, et teadvalt hinnata muu hulgas rahastuse taotleja kohustusi, finantsseisundit, kasumit või kahjumit, tulevikuväljavaateid ning pakutava investeerimisinsprojektiga kaasnevaid õigusi.

(3) Põhiteabedokumendis esitatakse vähemalt järgmised andmed:

1) xxxxxx info rahastuse taotleja kohta, sealhulgas xxxxxx, kohustuste ja finantsseisundi lühikirjeldus;

2) investeerimisprojekti eesmärk, põhilised tunnusjooned ja kaasatud rahaliste vahendite kasutamine;

3) investeerimisprojekti meeskond või muud vastutatav isikud, sealhulgas nende isikute vahelised võimalikud huvide konfliktid;

4) pakkumise üldtingimused, sealhulgas kliendi poolt kaetavad eeldatavad kulud;

5) investeeringuga kaasnevate õiguste lühikirjeldus;

6) investeeringuga seotud riskid;

7) kasutatav tehnoloogia, sealhulgas klientidele kuuluvate õiguste registreerimine;

8) asjakohasel juhul krüptovara omandamise või võõrandamise tingimused finantsvahendusplatvormil ja sellega seonduvad tasud.

(4) Käesoleva paragarahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata tarbijakrediidipõhise investeerimisprojekti puhul. Tarbijakrediidipõhise investeerimisprojekti kohta esitatakse põhiteabedokumendis vähemalt järgmised andmed:

1) krediidiandjaga seotud riskide ja peamiste tunnusjoonte, sealhulgas xxxxxx, kohustuste ja finantsseisundi lühikirjeldus;

2) krediidiandja laenupoliitika kirjeldus;

3) väljastatud krediitide keskmine kestus, intressmäärad, klientidele makstavad hüvitised ja muud sarnased tingimused;

4) üldised riskimaandamismeetmed, sealhulgas kas ja millistel juhtudel nõutakse tagatisi;

5) krediidilepingute täitmata jätmise üldinfo viimase aasta jooksul.

(5) Põhiteabedokumendis sisalduvad andmed peavad olema selged, mitteeksitavad ja täielikud ning vastama investeerimisprojekti pakkumise eripärale. Põhiteabedokument koostatakse selliselt, et isikul, kes ei ole kogenud klient, on selle sisust võimalik aru xxxxx xx viideteta muudele dokumentidele.

(6) Põhiteabedokument peab sisaldama selget viidet, et tegemist on põhiteabedokumendiga, ja põhiteabedokumendi koostamise kuupäeva. Krüptovara põhiteabedokument võib kanda nimetust „white paper“. Põhiteabedokument peab olema esitatud eraldiseisvana muust teabest, sealhulgas reklaamteabest, mis on seotud vastava pakkumise või rahastuse taotlejaga.

(7) Põhiteabedokument avalikustatakse vähemalt teenuse osutaja veebilehel ja see tuleb koostada püsival andmekandjal eraldi dokumendina, mis on selgelt eristatav turundusmaterjalidest ja on trükituna maksimaalselt kuuel A4-leheküljel. Kui teenuse osutaja ei osale investeerimisprojekti pakkumise protsessis, avalikustatakse põhiteabedokument rahastuse taotleja veebilehel.

(8) Põhiteabedokumendis peab sisalduma kuupäev, mis seisuga on selles sisalduvad andmed esitatud.

(9) Põhiteabedokumendis sisalduvate andmete õigsust ja täielikkust peab kinnitama teenuse osutaja või rahastuse taotleja juhatus. Põhiteabedokumendis märgitakse selgelt selle koostamise ja investeerimisprojekti pakkumise eest vastutavad isikud, esitades füüsiliste isikute puhul nende nimed ja ametikohad ning juriidiliste isikute puhul nende nimed ja registrijärgsed asukohad, samuti nende isikute kinnituse, et neile teadaolevalt on dokumendis sisalduv teave tõene ja et põhiteabedokumendist ei ole välja jäetud asjaolusid, mis mõjutavad või võivad mõjutada kliendi investeerimisotsuse tegemist.

(10) Põhiteabedokument avalikustatakse vähemalt eesti või inglise keeles. Kui põhiteabedokumenti eesti keeles ei avalikustata, võib Finantsinspektsioon klientide huvide kaitseks nõuda selle eesti keelde tõlkimist xx xxxxx avalikustamist. Kui eesti keeles avaldatud põhiteabedokument tõlgitakse muusse keelde xx xxxxx ei ole eestikeelse dokumendiga vastavuses või on erinevalt tõlgendatav, lähtutakse eesti keeles avaldatud dokumendist. Kui inglise keeles avaldatud dokument on tõlgitud eesti xx xxxxxx keelde ning eestikeelse tõlke xx xxxx keeles avaldatud dokumentide versioonid on erinevalt tõlgendatavad, lähtutakse dokumendi tõlkest eesti keelde.

(11) Täpsemad nõuded põhiteabedokumendile xx xxxxxx sisalduvate andmete loetelule kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 67. Põhiteabedokumendi muutmine ja eksitava, vigase või ebatäpse teabe ilmnemisel põhiteabedokumendis

(1) Kliente, kes on teinud oferdi või avaldanud huvi pakkumise vastu, tuleb viivitamata teavitada igast muutusest põhiteabedokumendis, mis tekitab või võib tekitada kliendis äratuntavat xxxx xxxxx muudatusega tutvuda ning mis võib mõjutada kliendi investeerimisotsuse tegemist.

(2) Kui teenuseosutaja tuvastab põhiteabedokumendis väljajätmise, vea või ebatäpsuse, millel võib olla oluline mõju investeeringu tulususele, tuleb sellest viivitamata teavitada rahastuse taotlejat, kes peab põhiteabedokumenti täiendama või muutma ja esitama selle uuendatud xxxxx avalikustamiseks.

(3) Kliente, kes on teinud oferdi või avaldanud huvi investeerimisprojekti pakkumise vastu, teavitatakse viivitamata tuvastatud rikkumistest, teenuseosutaja võetud ja võetavatest meetmetest ning võimalusest tühistada oma ofert või huviavaldus. Kliente, kes on sõlminud lepingu vastava vara või nõude omandamiseks, teavitatakse viivitamata võimalusest lepingust taganeda.

(4) Põhiteabedokumendi muutmise korral tuleb selgelt avaldada muutmise kuupäev ja viide teabele või andmetele, mida on muudetud võrreldes viimati avaldatud või registreeritud dokumendiga.

(5) Kui põhiteabedokumenti ei ole täiendatud või muudetud 30 kalendripäeva jooksul rikkumise tuvastamisest arvates, tühistab teenuseosutaja asjaomase investeerimisprojekti pakkumise.

§ 68. Põhiteabedokumendi registreerimine Finantsinspektsioonis

(1) Kui investeerimisprojekti pakkumise koguväärtus ületab viit miljonit eurot pakkumise üheaastase ajavahemiku kohta, tuleb põhiteabedokument enne investeerimisprojekti pakkumise avalikustamist registreerida Finantsinspektsioonis.

(2) Põhiteabedokumendi registreerimiseks Finantsinspektsioonis tuleb esitada taotlus, millega koos esitatakse põhiteabedokument, olemasolu korral rahastuse taotleja põhikiri ja menetlustasu tasumise tõend vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse § 455 lõikele 2.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid xx xxxxx õigusaktides sätestatud nõuetele, sealhulgas kui põhiteabedokument ei sisalda Finantsinspektsiooni hinnangul klientide huve silmas pidades kogu vajalikku teavet, nõuab Finantsinspektsioon kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates dokumentide õigusaktidega vastavusse viimist või täiendamist.

(4) Registreerimisel esitatud andmete ja dokumentide kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, ekspertiisi ja erakorralise audiitorkontrolli läbiviimist, päringute tegemist riigi andmekogudest või teostada ise vastavaid päringuid, saada kirjalikke ja suulisi selgitusi põhiteabedokumendi registreerimise taotleja juhtorgani liikmetelt ja tema töötajatelt ning põhjendatud vajaduse korral kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ja põhiteabedokumendi registreerimise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

(5) Finantsinspektsioon teeb otsuse põhiteabedokumendi registreerimise või registreerimisest keeldumise kohta kümne tööpäeva jooksul registreerimise taotluse või õigusaktidega kooskõlla viidud või täiendatud dokumentide Finantsinspektsioonile esitamisest arvates.

(6) Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud otsuse tegemise tähtaega pikendada 20 tööpäevani, kui pakkumine hõlmab selliseid instrumente, mille on väljastanud rahastuse taotleja, kes ei ole varem investeerimisprojekte avalikkusele pakkunud või xxxxx investeerimisprojekti viimase avaliku pakkumise algusest on möödunud viis aastat või rohkem.

(7) Otsuse põhiteabedokumendi registreerimise või sellest keeldumise kohta toimetab Finantsinspektsioon viivitamata taotluse esitajale kätte. Kui Finantsinspektsioon ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 6 sätestatud tähtaja jooksul otsust teinud, ei loeta põhiteabedokumenti registreerituks.

(8) Finantsinspektsioonil on õigus keelduda põhiteabedokumendi registreerimisest, kui:

1) pakkumise tingimused on vastuolus kehtivate õigusaktide või rahastuse taotleja põhikirjaga;

2) põhiteabedokument xx xxxxx õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja tegemist on oluliste puudustega;

3) rahastuse taotleja ei ole taotlemisel esitanud kõiki õigusaktidega ette nähtud dokumente või nimetatud dokumendid on omavahel vastuolus või ei ole täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõue;

4) rahastuse taotlejal puudub seos Eestiga või seos Eestiga on ebaselge;

5) esitatud andmed, rahastuse taotleja või tema juhtorganite liikmed või omanikud ei ole usaldusväärsed.

(9) Investeerimisprojekti pakkumisel põhiteabedokumendi avalikustamise kaudu ei xxxx Finantsinspektsioon investeerimissoovitust.

(10) Põhiteabedokumendi registreerimise puhul kontrollib Finantsinspektsioon õigusaktidega nõutud minimaalse teabe olemasolu dokumendis xx xxxx, et teave oleks esitatud lihtsalt analüüsitavas ja arusaadavas vormis ning sisaldaks rahastuse taotleja kinnitusel kogu iseloomulikku teavet tema ja pakutava investeerimisinsprojekti kohta.

§ 69. Finantsinspektsiooni õigused ja ülesanded seoses põhiteabedokumendiga ja õigus nõuda põhiteabedokumendi muutmist

(1) Finantsinspektsioon kontrollib põhiteabedokumendi vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning seda, kas dokumendis esitatud teave on esitatud lihtsalt analüüsitavas ja arusaadavas vormis, samuti olulist teavet rahastuse taotleja ja avalikkusele pakutavate investeerimisprojektide kohta.

(2) Finantsinspektsioon ei vastuta põhiteabedokumendi sisu õigsuse eest ja avalikustatud põhiteabedokumendi ajakohasuse eest ega võta kohustust värskendada avalikustatud teavet või teatada selles tehtud muudatustest, välja arvatud juhul kui käesoleva seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(3) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega nõuda põhiteabedokumendi muutmist ja muudatuste avalikustamist, kui põhiteabedokument xx xxxxx õigusaktides sätestatud tingimustele.

(4) Finantsinspektsioon avaldab vähemalt oma veebilehel teatise selle kohta, et investeerimisprojekti pakkumise käigus vastavaid instrumente omandada kavatsevad isikud peaksid tutvuma põhiteabedokumendis investeerimisprojekti ja rahastuse taotleja kohta esitatuga ning hindama teavet oma investeerimiseesmärkidest ja riskitaluvusest lähtuvalt ning vajaduse korral peaksid kliendid pöörduma vastavat kutseoskust ja tegevusluba omava isiku xxxxx.

§ 70. Klientidele kahju hüvitamine

(1) Kui põhiteabedokument sisaldab investeerimisprojekti väärtuse hindamise seisukohalt olulist teavet, mis osutub tegelikkusest erinevaks, siis hüvitab investeerimisprojekti pakkuja kliendile põhjustatud kahju, mis tuleneb erinevusest tegelikkuse ja põhiteabedokumendis esitatud teabe vahel, kui pakkuja teadis või oleks pidanud teadma sellest erinevusest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib ka järgmistel juhtudel:

1) põhiteabedokumendi puudulikkuse, sealhulgas asjakohaste faktide väljajätmise korral, kui dokumendi puudulikkus tuleneb teabe varjamisest investeerimisprojekti pakkuja poolt;

2) põhiteabedokumendi muutmise korral, kui dokumendi muutmise aluseks oli asjaolu, mis oluliselt mõjutas või võis oluliselt mõjutada kliendi investeerimisotsuse tegemist.

(3) Teenuseosutaja või rahastuse taotleja võib kliendi nõusolekul käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kahju hüvitada, kui ta võtab vastava instrumendi tagasi hinna eest, millega klient teenuse osutajalt või rahastuse taotlejalt omandas. Sel juhul vabaneb teenuseosutaja või rahastuse taotleja kliendile muu kahju hüvitamise kohustusest ja klient kohustub tagastama omandatud instrumendi, kui see on asjakohane.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kahju hüvitamise kohustus on teenuse osutajal või rahastuse taotlejal ka juhul, kui põhiteabedokumendis on märgitud teabe allikana kolmas isik.

(5) Teenuseosutaja või rahastuse taotleja vabaneb sellisel juhul vastutusest xxxx siis, kui põhiteabedokumendis viidatud või avaldatud teave on esitatud viitega teenuse osutajast või rahastuse taotlejast sõltumatule teabeallikale ja teenuse osutaja või rahastuse taotleja ei teadnud ega pidanud teadma, et selle viite aluseks olev teave ei ole õige.

(6) Teenuseosutaja või rahastuse taotleja ei ole käesoleva paragrahvi alusel kohustatud kahju hüvitama, kui kahju kannatanu investeerimisprojekti investeerimise ajal teadis või oleks pidanud teadma põhiteabedokumendi mittetäielikkusest või selles sisalduvast valeteabest. Sama kehtib juhul, kui kogenud kliendist kannatanu oleks pidanud investeerimisprojekti investeerimisel oma tegevuses tavapärase hoolsuse korral aru saama, et põhiteabedokument sisaldab valeteavet või et see ei ole täielik, välja arvatud juhul, kui kahju on tekitatud tahtlikult.

(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on viis aastat valeteavet sisaldava või mittetäieliku põhiteabedokumendi avalikustamisest arvates.

(8) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitamist ja aegumistähtaega välistavad, piiravad või vähendavad kokkulepped on tühised.

§ 71. Investeerimisprojekti pakkumise peatamine ja lõpetamine

(1) Finantsinspektsioonis registreeritud investeerimisprojektide puhul on Finantsinspektsioonil õigus oma ettekirjutusega nõuda investeerimisprojekti pakkumise lõpetamist või peatamist, kui:

1) ei ole täidetud või on alust arvata, et ei täideta investeerimisprojekti pakkumise kohta käesolevas seaduses xx xxxxx alusel kehtestatud või muudes õigusaktides sätestatud nõudeid;

2) ei ole kinni peetud põhiteabedokumendis sätestatud investeerimisprojekti pakkumise tingimustest;

3) põhiteabedokumendis esitatud teave on osutunud olulisel määral ebaõigeks;

4) esinevad muud asjaolud, millest tulenevalt Finantsinspektsioonil on põhjendatud kahtlus teenuse osutaja või rahastuse taotleja investeerimisprojektis osundatud kohustuste täitmise suhtes.

(2) Investeerimisprojekti pakkumise peatamisel kohustab Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega rahastuse taotlejat või teenuse osutajat kõrvaldama peatamise aluseks olnud asjaolud. Nimetatud asjaolude kõrvaldamisel võib rahastuse taotleja või teenuse osutaja Finantsinspektsiooni xxxx xxxxx pakkumist jätkata.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule võib rahastuse taotleja või teenuse osutaja omal algatusel peatada või lõpetada investeerimisprojekti pakkumise Finantsinspektsiooni eelneval nõusolekul.

(4) Investeerimisprojekti pakkumine peatatakse Finantsinspektsiooni määratud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui kümneks järjestikuseks tööpäevaks. Xxx xxxxxx nimetatud tähtaega investeerimisprojekti pakkumist ei jätkata, on rahastuse taotleja või teenuse osutaja kohustatud kümne tööpäeva jooksul tähtaja möödumisest arvates tehingu tühistama ja kliendile tema vara tagastama.

(5) Rahastuse taotleja või teenuse osutaja on kohustatud viivitamata teavitama investeerimisprojekti pakkumise peatamisest või lõpetamisest ning pakkumise jätkamisest vähemalt oma veebilehel ja asjakohasel juhul xxxx kohas, kus võimaldatakse vara omandada või võõrandada.

(6) Finantsinspektsioon avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse ja lõikes 3 nimetatud nõusoleku oma veebilehel.

8. peatükk

Nõuded kapitalile, omavahenditele xx xxxxxx hoidmisele

§ 72. Teenuseosutaja osa- või aktsiakapital

(1) Ühisrahastusteenuse osutaja osa- või aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot.

(2) Krüptovarateenuse osutaja osa- või aktsiakapital peab olema:

1) vähemalt 50 000 eurot, kui ta osutab üht või mitut käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 4, 5, 6 või 7 nimetatud teenust;

2) vähemalt 125 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 3 lõike 3 punktis 1 või 3 nimetatud krüptovarateenust;

3) vähemalt 150 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud teenust.

(3) Teenuseosutaja asutamisel uue äriühinguna võib osa- või aktsiakapitali sissemakse olla ainult rahaline.

§ 73. Nõuded teenuseosutaja omavahenditele

(1) Teenuseosutaja omavahendid peavad igal hetkel vastama ühele järgmistest suurustest, olenevalt sellest, kumb on suurem:

1) käesoleva seaduse § 72 lõikes 1 või 2 sätestatud osa- või aktsiakapitali suurus;

2) vähemalt neljandik eelmise majandusaasta püsivatest üldkuludest.

(2) Teenuseosutaja omavahendid koosnevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete xxxxx xx määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) artiklites 26–30 sätestatud esimese taseme põhiomavahenditest koos nimetatud määruse artiklis 36 sätestatud mahaarvamistega, sealjuures ei kohaldata mahaarvamisele nimetatud määruse artiklites 46 ja 48 sätestatud künnisega seotud erandeid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud püsivad üldkulud vaadatakse xxx xxxx aastal. Krediidipõhise ühisrahastuse korral võetakse üldkuludes muu hulgas arvesse üks neljandik eelmise majandusaasta krediidi teenindamise kuludest .

(4) Kui teenuseosutaja on tegutsenud vähem kui 12 kuud, võib ta püsivate üldkulude arvutamisel kasutada majandustegevuse prognoose tingimusel, et ta hakkab kasutama varasemate perioodide andmeid niipea, kui need on kättesaadavad.

(5) Majandusaasta püsivate üldkulude arvutamise põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6) Teenuseosutaja on kohustatud rakendama meetmeid, mis tagavad xxxx xxxx võimaluse omavahendite arvutamiseks piisava täpsusega.

§ 74. Kliendi vara hoidmise nõuded

(1) Kui teenuseosutaja on oma klientidelt saanud investeeringute tegemise, edasilaenamise või tagasimaksmise eesmärgil rahalisi või muid vahendeid (edaspidi kliendi vara), on teenuseosutaja kohustatud kliendivaraga seotud huvide kaitseks:

1) hoidma teenuse osutamisega seoses talle usaldatud kliendivara lahus xx xxxxxx kontol või kontodel teenuse osutamisega mitteseotud ja oma varast;

2) informeerima klienti kliendi vara hoidmisega seotud nõuetest, sealhulgast sellest, kui kliendi vara hoidmise teenuseid pakub kolmas osapool;

3) säilitama andmeid ning pidama selliseid registreid ja raamatupidamisarvestust, mis võimaldavad tal xxxx xxxx viivitamata eristada kliendi jaoks hoitavat kliendi vara teiste klientide jaoks hoitavast varast ja kliendi xxxx xxx varast ning mis tagab kliendi varaga seotud andmete täpsuse ja vastavuse tegelikkuses klientide jaoks hoitavale rahale;

4) kontrollima regulaarselt teenuseosutaja raamatupidamisarvestuse, andmete ja registrite vastavust kliendi vara hoidvate kolmandate isikute arvestusele, andmetele ja registritele;

5) rakendama organisatsioonilisi meetmeid kliendivara või sellega seotud õiguste kaotamise või vähenemise niisuguse riski maandamiseks, mis tuleneb kliendi vara väärkasutamisest, pettusest, haldamises esinevatest puudustest, ebakorrektsest registripidamisest või hooletusest.

(2) Teenuseosutaja määrab sise-eeskirjadega täpsemalt kindlaks oma klientide vara kaitsmise ja hoidmise põhimõtted, sealhulgas kui kliendi vara hoiab kolmas isik.

(3) Kui teenuseosutaja pakub talle usaldatud kliendivaraga seoses makseteenuseid, sealhulgas täidab klientide maksejuhiseid makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses, peab tal olema makseasutuse või e-raha asutuse tegevusluba.

(4) Kui teenuseosutaja ei paku talle usaldatud kliendi varaga seoses makseteenuseid ise või kolmanda osapoole kaudu, peab xx xxxxxx, et tema vahendusel investeerimisprojekte pakkuvad rahastuse taotlejad saavad raha makseteenuse osutaja kaudu vastavalt makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses sätestatule.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil hoitav kliendi vara kuulub kliendile ning xxxxx xxxxx ei saa rahuldada teenuseosutaja võlausaldajate nõudeid.

(6) Käesoleva seaduse § 63 lõikes 4 nimetatud garantiifondis olev raha ei kuulu teenuseosutaja xxxx xxxxx.

(7) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada teenuseosutajale täpsemad vara hoidmise nõuded.

9. peatükk

Raamatupidamine ja aruannete esitamine Finantsinspektsioonile

§ 75. Raamatupidamise korraldamine

Raamatupidamisarvestust ja aruandlust korraldatakse vastavalt käesolevas seaduses, raamatupidamise seaduses, teenuseosutaja põhikirjas ja raamatupidamise sise-eeskirjas ning muudes õigusaktides sätestatule.

§ 76. Aruannete esitamine Finantsinspektsioonile

(1) Teenuseosutaja koostab ja esitab Finantsinspektsioonile aruanded käesolevas seaduses xx xxxxx alusel antud õigusaktides sätestatud korras.

(2) Teenuseosutaja esitab Finantsinspektsioonile majandusaasta aruande, käesoleva seaduse § 78 lõikes 4 sätestatud kontrolli kohta koostatud vandeaudiitori arvamuse ärakirja, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku või osanike koosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta kahe nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku või osanike koosoleku toimumist, kuid mitte hiljem xxx xxxx kuud pärast majandusaasta lõppu. Kui teenuseosutaja on nimetatud andmed ja dokumendid avalikustanud oma veebilehel, ei pea xx xxxx Finantsinspektsioonile esitama.

(3) Teenuseosutaja esitab Finantsinspektsioonile järelevalve eesmärgil regulaarselt vähemalt järgmised aruanded:

1) tehingute aruanne;

2) klientide vara aruanne;

3) omavahendite aruanne;

4) teenuseosutaja bilanss;

5) teenuseosutaja kasumiaruanne.

(4) Finantsinspektsioonile esitatavate regulaarsete aruannete periood on kvartal ja aasta ning aruanded tuleb esitada Finantsinspektsioonile 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kui aruande esitamise viimane kuupäev on puhkepäev, tuleb regulaarne aruanne esitada hiljemalt puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.

(5) Finantsinspektsioonil on lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule õigus nõuda ühekordselt või regulaarselt esitatavaid aruandeid ja andmeid, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses.

(6) Finantsinspektsioonile esitavate aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 77. Finantsinspektsioonile esitatud aruannete kontroll, puuduste kõrvaldamine ja algandmete säilitamine

(1) Finantsinspektsioon kontrollib järelevalve eesmärgil esitatud aruande vastavust nõuetele.

(2) Kui Finantsinspektsioon tuvastab järelevalve eesmärgil esitatud aruandes puudusi, teavitab ta sellest viivitamata aruande esitajat.

(3) Järelevalve eesmärgil aruande esitaja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud puudused kõrvaldama ning esitama Finantsinspektsioonile korrigeeritud aruande xxxx põhjendatud viivituseta. Korrigeeritud aruanne tuleb Finantsinspektsioonile esitada ka juhul, kui aruande esitaja on ise varem esitatud andmetes tuvastanud vea või kui auditeeritud andmed erinevad varem esitatud auditeerimata andmetest.

(4) Järelevalve eesmärgil esitatud aruande koostamisel kasutatud algandmete allikaks olevaid dokumente on aruande esitaja kohustatud säilitama vähemalt viis aastat Finantsinspektsioonile aruannete esitamisest arvates.

§ 78. Audiitorkontroll

(1) Teenuseosutaja raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll on kohustuslik.

(2) Audiitorettevõtjaks võib nimetada audiitortegevuse seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud isiku.

(3) Teenuseosutaja audiitorettevõtja võib nimetada mitte kauemaks kui viieks aastaks. Viieks aastaks nimetatud audiitorettevõtja nimetamine vahetult järgnevaks perioodiks ei ole lubatud.

(4) Audiitorettevõtja peab kontrollima teenuseosutaja poolt omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmist bilansipäeva seisuga ning esitama sellekohase arvamuse teenuseosutajale ja Finantsinspektsioonile.

(5) Finantsinspektsioon määrab oma avalduse alusel audiitorettevõtja, kui:

1) üldkoosolek või osanike koosolek ei ole audiitorettevõtjat nimetanud;

2) üldkoosoleku või osanike koosoleku nimetatud audiitorettevõtja on audiitorkontrolli tegemisest loobunud;

3) Finantsinspektsiooni hinnangul on audiitorettevõtja kaotanud usalduse.

(6) Finantsinspektsiooni määratud audiitorettevõtja volitused kestavad, kuni üldkoosolek või osanike koosolek nimetab uue audiitorettevõtja.

§ 79. Audiitorettevõtja informeerimiskohustus

(1) Audiitorettevõtja on kohustatud viivitamata teavitama kirjalikult Finantsinspektsiooni teenuseosutaja kohta auditi läbiviimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla:

1) teenuseosutaja tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine;

2) teenuseosutaja või tema tütarettevõtja edasise tegevuse katkemine;

3) audiitorettevõtja märkustega vandeaudiitori arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta;

4) olukord, mille tõttu teenuseosutaja ei ole võimeline täitma oma kohustusi, või oht sellise olukorra tekkeks;

5) teenuseosutaja juhtorgani liikme või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju teenuseosutajale või tema klientidele.

(2) Audiitorettevõtja on kohustatud viivitamata kirjalikult teavitama Finantsinspektsiooni teenuseosutajaga märkimisväärses seoses oleva isiku kohta auditi läbiviimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on või võib olla käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolu.

(3) Käesoleva paragrahvi kohaselt Finantsinspektsioonile andmete edastamisega ei rikuta õigusakti või lepinguga audiitorettevõtjale pandud konfidentsiaalsusnõudeid.

10. peatükk

Teenuseosutaja ümberkujundamine, ühinemine, lõpetamine ja pankrot

§ 80. Ümberkujundamine

(1) Teenuseosutaja ümberkujundamine on lubatud üksnes osaühingust aktsiaseltsiks.

(2) Teenuseosutaja kujundatakse ümber äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(3) Ümberkujundamiseks on vajalik Finantsinspektsiooni luba (edaspidi ümberkujundamisluba) xx xxxxx saamiseks esitab teenuseosutaja Finantsinspektsioonile taotluse koos järgmiste andmete ja dokumentidega:

1) üldkoosoleku või osanike koosoleku otsus põhikirja muutmise kohta;

2) üldkoosoleku või osanike koosoleku protokoll;

3) põhikirja uus tekst;

4) audiitorettevõtja kontrollitud ümberkujundamisaruanne vastavalt äriseadustiku §-le 479.

(4) Finantsinspektsioon teeb otsuse ümberkujundamisloa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt xxxx kuud pärast taotluse saamist.

(5) Finantsinspektsioon võib keelduda ümberkujundamisloa andmisest, kui:

1) ümberkujundamisluba taotleva teenuseosutaja juhtorgani liikmed xx xxxxx käesolevast seadusest xx xxxxx alusel antud õigusaktidest tulenevatele nõuetele;

2) ümberkujundamisluba taotleva teenuseosutaja finantsseisund xx xxxxx käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

3) ümberkujundamisega seotud dokumentatsioon xx xxxxx käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuetele;

4) teenuseosutaja ümberkujundamine takistab tema üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;

5) ümberkujundamine võib muul põhjusel kahjustada teenuseosutaja klientide või teiste võlausaldajate huve;

6) esineb muu oluline alus ümberkujundamist mitte lubada.

(6) Äriseadustiku § 485 lõikes 1 nimetatud ja äriregistri pidajale esitatavale avaldusele lisatakse Finantsinspektsiooni luba teenuseosutaja ümberkujundamiseks.

(7) Finantsinspektsioon avalikustab ümberkujundamisloa andmise otsuse hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval oma veebilehel.

§ 81. Ühinemine

(1) Teenuseosutaja ühineb äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(2) Teenuseosutaja võib ühineda ühendatava ühinguna üksnes teise teenuseosutajaga või teise lepinguriigi krediidiasutuse, investeerimisühingu, e-raha asutuse või makseasutusega või äriühinguga, kellele on väljastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 alusel tegevusluba.

(3) Teenuseosutaja võib ühendava ühinguna ühineda:

1) teise teenuseosutajaga või teise lepinguriigi krediidiasutuse, investeerimisühingu, e-raha asutuse või makseasutusega või äriühinguga, kellele on väljastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 alusel tegevusluba;

2) finantseerimisasutuse või abiettevõtjaga, mille peamine ja püsiv tegevus on finantsteenuste, infotehnoloogiateenuste, vastavuskontrolli teenuste või muu sarnase teenuse osutamine või tegevus, mis abistab või täiendab teenuseosutaja põhitegevust.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul jätkab teenuseosutaja pärast ühinemist tegevust ühendava teenuseosutaja tegevusloa alusel.

(5) Kui krüptovarateenuse osutaja või ühisrahastusteenuse osutaja ühineb uue krüptovarateenuse osutaja või ühisrahastusteenuse osutaja asutamise xxxx, peab uus teenuseosutaja taotlema tegevusluba käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korras.

(6) Ühinemiseks on vajalik Finantsinspektsiooni luba (edaspidi ühinemisluba) xx xxxxx saamiseks esitab teenuseosutaja Finantsinspektsioonile:

1) ühinemislepingu;

2) ühinemisaruande;

3) ühinemisotsused, kui nende tegemine on nõutav;

4) audiitorettevõtja aruande;

5) andmed olulist osalust omavate isikute kohta vastavalt käesoleva seaduse §-le 20;

6) andmed äriühingute kohta, milles teenuseosutaja või tema juhtorgani liikme osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning teenuseosutaja ja iga juhtorgani liikme osaluse suurust;

7) käesoleva seaduse nõuetele vastava äriplaani ühinemisele järgneva kolme aasta kohta;

8) käesoleva seaduse nõuetele vastavat sise-eeskirjade projekti.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 nimetatud ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega. Ühinemislepingus võib sätestada üksnes tingimuse, mille kohaselt ühinemisleping jõustub pärast xxxx, xxx Finantsinspektsioon on ühinemisloa andnud.

(8) Finantsinspektsioon teeb otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt xxxx kuud pärast taotluse saamist.

(9) Ühinemisloa taotluse menetlemisele, esitatud andmete ja dokumentide kontrollimisele ning selle kontrollimisele, kas ühinemisloa taotlejal on teenuse osutamiseks piisavad võimalused ja kas ühendav äriühing vastab käesolevast seadusest xx xxxxx alusel antud õigusaktidest tulenevatele nõuetele, kohaldatakse käesolevas seaduses tegevusloa taotluse läbivaatamise kohta sätestatut.

(10) Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:

1) ühendava teenuseosutaja või uue ühingu juhtorgani liikmed xx xxxxx käesolevast seadusest xx xxxxx alusel antud õigusaktidest tulenevatele nõuetele;

2) ühendava teenuseosutaja või uue ühingu finantsseisund xx xxxxx käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

3) ühinemisleping xx xxxxx käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuetele;

4) ühinemine võib takistada teenuseosutaja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;

5) ühinemine võib muul põhjusel kahjustada teenuseosutaja klientide või teiste võlausaldajate huve.

(11) Ühinevad äriühingud peavad avaldama xxxxx ühinemisloa saamise kohta viivitamata vähemalt oma veebilehel.

(12) Ühinemise äriregistrisse kandmise avalduse esitab teenuseosutaja viivitamata pärast käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud xxxxx avaldamist.

§ 82. Jagunemine

Teenuseosutaja jagunemine ei ole lubatud.

§ 83. Tegevuskava äritegevuse lõppemise kohta

(1) Teenuseosutaja peab tegevuse alustamisel välja töötama ja avalikustama tegevuskava oma äritegevuse lõppemise puhuks. Nimetatud tegevuskava peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

1) teenuseosutaja kaudu sõlmitud lepingute jätkumise, üleandmise, haldamise ja lõppemise tingimused;

2) info kehtivate lepingute, teenuseosutajale teenuse osutamisega seoses talle usaldatud kliendi vara hoidmise ning sõlmitud lepingute jätkumise, üleandmise, haldamise ja lõppemise tingimuste kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuskava tuleb ajakohastada vähemalt üks kord aastas.

§ 84. Lõpetamine

(1) Teenuseosutaja lõpetatakse äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(2) Teenuseosutaja lõpetamine võib toimuda üksnes Finantsinspektsiooni loal.

(3) Teenuseosutaja lõpetamise loa saamiseks esitab teenuseosutaja Finantsinspektsioonile avalduse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid:

1) teenuseosutaja üldkoosoleku või osanike koosoleku otsus lõpetamise ja selleks loa taotlemise kohta;

2) teenuseosutaja hinnang enda lõpetamise mõju kohta tema klientide huvidele

3) kinnitus selle kohta, et kõik kliendisuhted ja kliendilepingud on lõpetatud või loovutatud teisele teenuseosutajale;

4) teenuseosutaja regulaarne aruanne perioodi kohta viimasest regulaarse aruande esitamisest kuni käesoleva lõike punktis 1 nimetatud otsuse tegemiseni.

(4) Teenuseosutaja lõpetamise loa taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele xx xxxxx kontrollimisele, kas teenuseosutaja lõpetamine vastab tema klientide huvidele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 13 sätestatut.

(5) Otsuse teenuseosutaja lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul pärast kõigi nõuetekohaste andmete ja dokumentide esitamist.

(6) Finantsinspektsioon võib keelduda teenuseosutaja lõpetamise loa andmisest, kui teenuseosutaja lõpetamine on vastuolus tema klientide huvidega.

(7) Otsuse teenuseosutaja lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata teenuseosutajale teatavaks.

§ 85. Pankrot

(1) Teenuseosutaja suhtes võivad pankrotiavalduse esitada:

1) Finantsinspektsioon;

2) likvideerijad;

3) võlausaldajad.

(2) Tegutsev teenuseosutaja teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni pankrotiavalduse esitamisest enda suhtes.

(3) Tegutsev teenuseosutaja kui võlgnik võib pankrotiavalduse esitada ainult Finantsinspektsiooni kirjalikul nõusolekul.

(4) Teenuse osutamisega seoses teenuseosutajale usaldatud kliendi vara, samuti xxxxx xxxxx omandatud vara kuulub kliendile ning xxxx xx arvata teenuseosutaja pankrotivara xxxxx xx xxxxx xxxxx ei rahuldata teenuseosutaja teiste võlausaldajate nõudeid.

(5) Teenuseosutaja pankrotimenetluses rahuldatakse nõuded pankrotiseaduses sätestatud järkudes, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

(6) Sellise teenuseosutaja puhul, kellel on käesoleva seaduse § 74 lõikes 3 sätestatu kohaselt makseasutuse või e-raha asutuse tegevusluba, rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes:

1) pandiga tagatud tähtajaks esitatud tunnustatud nõuded pankrotiseaduse § 153 lõikes 2 sätestatud ulatuses;

2) klientide tähtajaks esitatud tunnustatud nõuded;

3) muud tähtajaks esitatud tunnustatud nõuded;

4) tähtajaks esitamata, kuid tunnustatud nõuded.

11. peatükk Järelevalve

§ 86. Järelevalve eesmärk

Järelevalve eesmärk on tagada teenuseosutaja asutamise ja tegevuse ning teenuste osutamise ja lõpetamise vastavus käesolevale seadusele ja teistele õigusaktidele, pidades eelkõige silmas teenuseosutaja klientide huvide ja õiguste kaitset.

§ 87. Järelevalve alused ja ulatus ning järelevalve teostamine

(1) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet teenuseosutaja tegevuse üle vastavalt käesolevale seadusele, Finantsinspektsiooni seadusele ja muudele teenuseosutaja tegevust reguleerivatele õigusaktidele ning nende alusel välja antud õigusaktides sätestatud korras.

(2) Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab:

1) kõiki teenuseosutajaid, kes on asutatud Eestis;

2) Eesti teenuseosutaja välisriikides registreeritud filiaale, kui nende üle ei teosta järelevalvet välisriigi finantsjärelevalve asutus või xxx xxxxx riigi finantsjärelevalve asutusega on sõlmitud xxxxxx kokkulepe;

3) kolmandaid isikuid, kellele on teenuseosutaja ülesanded edasi antud;

4) isikuid, kellel on teenuseosutajas oluline osalus;

5) isikuid, kes osutavad teenust Eestis filiaali kaudu või piiriüleselt.

(3) Järelevalve teostamiseks Finantsinspektsioon:

1) otsustab käesolevas seaduses sätestatud lubade andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise;

2) kontrollib osaluste omandamise, suurendamise ja vähendamisega seonduvat;

3) annab käesolevas seaduses sätestatud juhtudel loa või nõusoleku või teostab käesolevas seaduses sätestatud registreerimisi ja kooskõlastamisi;

4) jälgib aruandeid xx xxxx dokumente, kontrollides ka kohapeal teenuseosutaja tegevuse vastavust seadustele;

5) teeb vastavalt vajadusele täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi xx xxxxx korraldusi;

6) täidab muid käesolevast seadusest xx xxxxx alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

(4) Finantsinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks rakendada seaduses sätestatud meetmeid, sealhulgas anda haldusakte, teha toiminguid ning rakendada korrakaitseseaduse §-s 31 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid.

(5) Finantsinspektsioon võib käesolevas seaduses ettenähtud nõuete rikkumise ärahoidmiseks, avastamiseks ja vähendamiseks seirata investeerimisprojektide suhtes pakkumuste tegemist ja nende raames tehtud või tehtavate tehingute tegemist, samuti muude toimingute tegemist seoses võimalike nõuete rikkumisega. Seiramine võib toimuda varjatult.

(6) Finantsinspektsioon on pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artikli 29 tähenduses. Finantsinspektsioonil on õigus eelnimetatud määruse alusel Eestis asutatud ühisrahasteenuse osutaja tegevusele rakendada selles määruses sätestatud nõuetega kooskõlla viimiseks kõiki käesolevas seaduses ja eelnimetatud määruses nimetatud meetmeid, sealhulgas ühisrahastusteenuse osutajale kohalduvaid vastutuse sätteid.

(7) Finantsinspektsioon avalikustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 kohaste meetmete alusel tehtud otsuse kohta xxxxx xxx veebilehel vastavalt nimetatud määruse artiklile 42 ja muudel juhtudel vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse § 54 lõikele 5.

§ 88. Järelevalve välisriigis filiaali registreeritud teenuseosutaja ja piiriüleselt teenuseid osutava teenuseosutaja üle

(1) Kui teenuseosutaja, kes on registreerinud välisriigis filiaali või osutab välisriigis piiriüleselt teenuseid, rikub välisriigis kehtestatud õigusaktide nõudeid, rakendab Finantsinspektsioon viivitamata meetmeid rikkumise lõpetamiseks, sealhulgas välisriigi finantsjärelevalveasutuse ettepanekul.

(2) Finantsinspektsioon teeb võimaluse korral rakendatud meetmed teatavaks välisriigi finantsjärelevalveasutusele.

(3) Teenuseosutaja filiaal või teenuseosutaja, kes osutab piiriüleselt teenuseid, peab välisriigi finantsjärelevalveasutuse nõudmisel esitama teavet, mis on vajalik järelevalve teostamiseks filiaali või selle teenuseosutaja tegevuse üle selles riigis.

§ 89. Järelevalve teise lepinguriigi isiku Eestis registreeritud filiaali ja Eestis piiriüleselt teenuseid osutava isiku üle

(1) Finantsinspektsioon võib nõuda teises lepinguriigis asutatud isikult, xxxxx filiaal on registreeritud Eestis või kes osutab Eestis piiriüleselt teenuseid, lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses, samuti andmeid, mis on vajalikud statistika kogumise eesmärgil, kuid mitte suuremas mahus, xxx xxxx esitavad Eesti teenuseosutajad.

(2) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmist või täitmise takistuste kõrvaldamist seoses teises lepinguriigis asutatud isiku või tema filiaali poolt Eesti territooriumi piires või Eestis elavatele või asuvatele isikutele osutatud teenusega.

(3) Xxxx, xxxxx filiaal on registreeritud Eestis või kes osutab Eestis piiriüleselt teenuseid xx xxxxx tegevusloa on teise lepinguriigi finantsjärelevalveasutus peatanud või kehtetuks tunnistanud, ei või Eestis tegutseda ega teenuseid osutada.

(4) Xxx xxxxx lepinguriigi isik või tema Eestis registreeritud filiaal rikub käesolevas seaduses või xxxx õigusaktis sätestatud nõudeid, võib Finantsinspektsioon rakendada käesolevas seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks või tunnistada filiaali registreerimise või piiriüleselt teenuste osutamise loa kehtetuks.

(5) Finantsinspektsioon teatab rakendatud meetmetest teisele lepinguriigi finantsjärelevalveasutusele. Erandjuhtudel võib Finantsinspektsioon klientide või avaliku huvi kaitse eesmärgil rakendada teise lepinguriigi isiku suhtes õigusaktides sätestatud meetmeid xxxx nendest eelnevalt teise lepinguriigi finantsjärelevalveasutust teavitamata.

§ 90. Menetlusosalise õigused ja kohustused järelevalvemenetluses

(1) Finantsinspektsioon selgitab vajaduse korral menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi järelevalvemenetluses.

(2) Xxxxxxxxxxxxxxxx on õigus tutvuda Finantsinspektsiooni poolt tema kohta kogutud andmetega ning xxxx xxxxx koopiaid ja väljavõtteid. Finantsinspektsioonil on õigus menetlusosalisele andmete esitamisest keelduda, kui see kahjustab või võib kahjustada kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega tutvumine takistab järelevalve eesmärkide saavutamist või ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.

(3) Menetlusosalisel on õigus esitada järelevalvemenetluses Finantsinspektsiooni kaudu tunnistajale küsimusi. Finantsinspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste tunnistajale edastamisest küsimuste asjassepuutumatuse korral või tunnistaja õiguste või huvide rikkumise vältimiseks.

§ 91. Finantsinspektsiooni õigused info saamisel

(1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus nõuda aruandeid, tasuta teavet, dokumente ning suulisi või kirjalikke selgitusi järelevalve teostamisel tähtsust omavate asjaolude kohta järgmistelt isikutelt:

1) teenuseosutaja juhtorgani liige või töötaja;

2) teenuseosutajaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu juhtorgani liige või töötaja;

3) teenuseosutaja aktsionär või osanik;

4) muu kolmas isik;

5) teenuseosutaja likvideerija või pankrotihaldur;

6) riigiasutus ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus, riiklik põhiregister, riiklik register ning riigi andmekogu vastutav ja volitatud töötleja.

(2) Järelevalvetegevuse eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus:

1) teostada teenuseosutajaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute kohapealset kontrolli Finantsinspektsioonile edastatud info kontrollimiseks ning nõuda järelevalve teostamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist;

2) nõuda teenuseosutajalt kõiki andmeid, mis on vajalikud omavahendite xx xxxx hoidmise nõuete täitmise kontrollimiseks ning juhtorgani liikmete ning aktsionäride ja osanike hindamiseks;

3) saada infot teenuseosutaja audiitorettevõtjalt ja teha temaga koostööd;

4) saada põhjendatud juhul xxxx xx viivitamata teenuseosutajalt, krediidiasutuselt, e-raha asutuselt või makseasutuselt teavet kliendi või siseteavet valdava isiku konto või krüptovara rahakoti ning nimetatud konto ja krüptovara rahakotiga seotud käibe xx xxxxx kohta;

5) saada põhjendatud juhul krediidiasutuselt pangasaladust sisaldavaid andmeid teenuseosutaja ja tema klientide kohta, samuti kolmanda isiku kohta, kellele on edasi antud teenuseosutaja ülesanded.

(3) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon kohustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut ilmuma kindlal ajal selgituste andmiseks Finantsinspektsiooni ametiruumidesse.

(4) Järelevalve teostamise eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus saada teenuseosutajaga seotud teavet kolmandalt isikult xxxx teabe saamisest teenuseosutajat teavitamata. Kolmas isik ei tohi teenuseosutajat teabe edastamisest teavitada.

(5) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon määrata käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete täitmiseks tähtaja.

(6) Kui see ei kahjusta järelevalve teostamist, selgitab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele teabe nõudmise eesmärke.

(7) Lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule on Finantsinspektsioonil õigus teha käesoleva seaduse § 87 lõikes 5 sätestatud juhul vastavale teenuseosutajale päring elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete saamiseks. Eelnimetatud päringu tegemiseks peab korralduse andma Finantsinspektsiooni juhatuse liige vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse § 221 lõikele 1.

(8) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus saada lepinguriigi ühisrahastusteenuse osutaja Eesti filiaalilt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1503 artikli 16 lõikes 1 sätestatud teavet. Teabe aruandeperiood on kalendriaasta ja see esitatakse Finantsinspktsioonile ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

§ 92. Selgituste andmisest keeldumise alused

Selgituste andmiseks kohustatud isik võib keelduda Finantsinspektsioonile selgituse andmisest kriminaalmenetluse seadustiku §-s 73 sätestatud alustel.

§ 93. Kohapealne kontroll

(1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus teha teenuseosutaja xx xxxxx kolmanda isiku, kellele teenuseosutaja ülesanded on edasi antud, asu- või tegevuskohas kohapealne kontroll.

(2) Kohapealset kontrolli on õigus teha, kui:

1) on vaja kontrollida esitatud andmete vastavust tegelikkusele;

2) Finantsinspektsioonil on kahtlus, et on rikutud käesolevas seaduses või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatut;

3) välisriigi finantsjärelevalve asutuse vastava taotluse alusel on vaja kontrollida välisriigi teenuseosutajalt saadud teavet;

4) see on vajalik muude järelevalveülesannete täitmiseks.

(3) Finantsinspektsioon annab kohapealse kontrolli tegemiseks korralduse, kuhu märgitakse kontrolli eesmärk ja ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse kontrollitavale kätte hiljemalt xxxx tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset kontrolli teostab Finantsinspektsiooni volitatud töötaja (edaspidi kontrollija), kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(4) Kohapealse kontrolli käigus on kontrollijal õigus:

1) siseneda kõikidesse ruumidesse, järgides võimalusel kontrollitava suhtes kehtivaid turvaeeskirju;

2) kasutada tööks vajalikku eraldi ruumi;

3) piiranguteta uurida järelevalve teostamisel vajalikke dokumente ja andmekandjaid, teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid ning jälgida tööprotsesse;

4) nõuda suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt.

(5) Kontrollitav on kohustatud määrama kompetentse esindaja, xxxxx juuresolekul kontrollimine toimub ning kes esitab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja muud teavet, xxxxx arvatud vandeaudiitori aruanded ja vandeaudiitori eriotstarbelised raportid kontrollitava aruannete kohta, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul võib Finantsinspektsioon volitada kohapealset kontrolli tegema välisriigi finantsjärelevalve asutuse või tema nimetatud audiitorettevõtja või eksperdi.

(7) Kontrollija on kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta kahe kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist akti kavandi, mille Finantsinspektsioon teeb kontrollitavale viivitamata teatavaks.

(8) Kontrollitava juhtorgani liikmel ja töötajal on õigus ühe kuu jooksul akti kavandi kättetoimetamisest arvates esitada kirjalikke selgitusi.

(9) Pärast kontrollitava kirjalike selgituste saamist, kuid hiljemalt neli kuud pärast kohapealse kontrolli lõppemist koostab Finantsinspektsioon akti, mis toimetatakse kontrollitavale kätte. Aktis esitatud asjaoludega mittenõustumise korral on kontrollitaval õigus lisada aktile kirjalik eriarvamus.

(10) Xxx xxxxxx kohapealset kontrolli või kontrollitava kirjalike selgituste saamist selguvad täiendavad asjaolud või Finantsinspektsioon saab lisainfot, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud akti kavandi või lõikes 9 nimetatud akti koostamise tähtaega

pikendada kuni kahe kuu võrra, tehes uue tähtaja kontrollitavale viivitamata teatavaks ja esitades esialgse tähtaja pikendamise põhjuse.

§ 94. Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll

(1) Finantsinspektsioon võib järelevalvemenetluses eriteadmisi nõudvate tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks menetlusse kaasata eksperdi.

(2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda erakorralist audiitorkontrolli, kui:

1) on põhjendatud kahtlus, et Finantsinspektsioonile või avalikkusele esitatud aruanded või teave on eksitavad või tegelikkusele mittevastavad;

2) on tehtud tehinguid, mille tulemusel võidakse tekitada või on tekitatud teenuseosutajale, teenuseosutaja konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule või klientidele olulist kahju;

3) järelevalvemenetluses vajab täiendavat selgitamist teenuseosutaja või teenuseosutaja konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu finantsseisundiga seotud muu oluline küsimus.

(3) Finantsinspektsioon kaasab eksperdi või erakorraliseks audiitorkontrolliks audiitorettevõtja omal algatusel või menetlusosalise taotlusel. Eksperdi või audiitorettevõtja nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne kaasamist, välja arvatud juhul, kui asja on vaja menetleda kiiresti või kui teavitamine võib takistada ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist.

(4) Kui ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitorettevõtja teeb kindlaks järelevalvemenetluses tähtsust omavad asjaolud, mille selgitamist ei olnud Finantsinspektsioon talle otseselt ülesandeks teinud, esitab ta oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta.

(5) Eksperdil ja erakorralist audiitorkontrolli teostaval audiitorettevõtjal on õigus kasutada käesoleva seaduse § 93 lõikes 4 sätestatud õigusi üksnes temale antud ülesannete täitmiseks. Audiitorettevõtjal on ka õigus teha Finantsinspektsioonile ja menetlusosalisele ettepanekuid täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks. Ekspert ja erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitorettevõtja võivad kasutada käesoleva seaduse § 93 lõikes 4 sätestatud õigust üksnes kontrollitava loal või tema juuresolekul.

(6) Ekspert on kohustatud hoidma saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis xxx xxxxx teatavaks seoses käesolevas paragrahvis nimetatud ülesannete täitmisega.

(7) Ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud katab Finantsinspektsioon. Kui ekspert või audiitorettevõtja kaasatakse menetlusosalise taotlusel, tasub ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud menetlusosaline.

§ 95. Ettekirjutus

(1) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, kui:

1) järelevalve tulemusel on avastatud seaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti nõuete rikkumine;

2) on vaja xxx xxxxx käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õigusrikkumine;

3) teenuseosutaja võetud riskid on oluliselt suurenenud või esineb muu tema tegevust, tema klientide huve või finantsturu kui terviku usaldusväärsust või läbipaistvust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid.

(2) Ettekirjutuse saaja peab pärast selle teatavaks tegemist viivitamata asuma ettekirjutust täitma.

(3) Kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui Finantsinspektsioon ei ole ette näinud teisiti.

§ 96. Finantsinspektsiooni õigused ja kohustused ettekirjutuse tegemisel

(1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega:

1) keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu;

2) keelata või piirata vara, sealhulgas kontode, kasutamist või käsutamist;

3) keelata osaliselt või täielikult teenuseosutaja kasumist väljamaksete tegemine;

4) nõuda teenuseosutaja tegevuskulude piiramist;

5) nõuda teenuseosutaja sise-eeskirjade muutmist;

6) nõuda teenuseosutaja juhtorgani liikme tagasikutsumist või tema volituste ajutist peatamist;

7) teha teenuseosutaja üldkoosolekule või osanike koosolekule ettepanek teenuseosutaja audiitorettevõtja vahetamiseks;

8) nõuda teenuseosutaja töötaja töölt kõrvaldamist;

9) nõuda teenuseosutaja tegevuse edasiandmisel antud teenuse osutamise õiguse tagasivõtmist;

10) nõuda likviidsete vahendite ja jooksvate kohustuste suhte vastavusse viimist käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktiga;

11) nõuda teenuseosutajalt teabe viivitamatut avalikustamist, kui sellise teabe avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest;

12) nõuda põhiteabedokumendi muutmist ja muudatuste avalikustamist, kui need xx xxxxx õigusaktides sätestatud tingimustele;

13) esitada muid nõudmisi teenuseosutaja tegevust reguleerivate õigusaktide täitmiseks.

(2) Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada muid käesolevas seaduses ette nähtud meetmeid, sealhulgas:

1) tunnistada kehtetuks teenuseosutaja tegevusloa;

2) tunnistada kehtetuks filiaali registreerimise loa;

3) nõuda teenuseosutaja juhtorgani liikme tagasikutsumist kohtu poolt;

4) rakendada sunniraha.

(3) Finantsinspektsioon võib käesolevas seaduses ettenähtud nõude rikkumise kahtluse korral oma ettekirjutusega kehtestada varale kasutamise või käsutamise keelu või piirangu vara säilimise tagamiseks kuni kolmekümneks päevaks ettekirjutuse jõustumisest arvates. Muu hulgas on Finantsinspektsioonil õigus esitada teenuseosutajale, krediidiasutusele, e-raha asutusele või makseasutusele motiveeritud avaldus kliendi konto või krüptovara rahakoti kasutamise piiramiseks.

(4) Konto kasutamise piirangu kehtimise ajal ei täida teenuseosutaja või muu xxxxxx xxxx xxxxx Finantsinspektsiooni poolt teatavaks tehtud keelu või piirangu adressaadiks oleva konto valdaja või kolmanda isiku poolt kontol xxxxx xxxx kasutamiseks või käsutamiseks tehtud korraldust.

(5) Finantsinspektsioon vabastab vara käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud keelust või piirangust pärast samas lõikes nimetatud tähtaja möödumist. Xxx xxxxxx kahtlus langeb ära enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumist, on Finantsinspektsioon kohustatud vara vabastama viivitamata.

(6) Vara kasutamist ja käsutamist saab keelata või piirata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust pikemaks ajaks üksnes juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus. Kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus, toimub keelamine, piiramine või vara vabastamine vastavalt kriminaalmenetlust reguleerivas seaduses sätestatud korrale vastava kohtu poolt.

§ 97. Juhtorganite kokkukutsumine ja juhtorgani otsuse kehtetuks tunnistamine Finantsinspektsiooni taotlusel

(1) Teenuseosutaja xxxxxxx peab üldkoosoleku ja nõukogu koosoleku toimumisest teatama Finantsinspektsioonile vähemalt kaks nädalat ette. Erakorralise üldkoosoleku toimumisest peab võimaluse korral teatama vähemalt üks nädal ette.

(2) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus:

1) teenuseosutaja juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku kokkukutsumiseks;

2) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse võtmiseks juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku päevakorda.

(3) Finantsinspektsioonil on õigus saata koosolekule oma esindajad, kellel on õigus esitada seisukohti ja teha ettepanekuid ning nõuda nende kandmist koosoleku protokolli.

(4) Teenuseosutaja asukoha järgne maakohus võib Finantsinspektsiooni avalduse alusel tunnistada kehtetuks seadusega, selle alusel antud õigusaktiga või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 98. Sunniraha

(1) Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud Finantsinspektsiooni ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

(2) Ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgnevatel kordadel kuni 50 000 eurot xxx xx sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 5 000 000 eurot, ning juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 32 000 eurot ja järgnevatel kordadel kokku kuni 100 000 eurot xxx xx sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem xxx xxxxx protsenti kogu juriidilise isiku aastasest netokäibest.

12. peatükk Vastutus

§ 99. Põhiteabedokumendiga seotud nõuete rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-des 66–70 sätestatud põhiteabedokumendi koostamise, avalikustamise, teavitamise, registreerimisega või kahju hüvitamisega seotud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Xxxx xxx eest, xxx xxxxx on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 100. Muu teabe avalikustamise nõuete rikkumine

(1) Investeerimisprojekti kohta ebapiisava, ebaõige, eksitava või mitteõigeaegse teabe avalikustamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Xxxx xxx eest, xxx xxxxx on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 101. Aruande, teabe, selgituse ja muu dokumendi esitamata jätmine

(1) Käesoleva seaduse §-s 76 sätestatud aruannete või muude käesolevas seaduses xx xxxxx alusel antud õigusaktis nimetatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe tähtpäevaks avalikustamata või Finantsinspektsioonile esitamata jätmise või mitteõigeaegse, puuduliku või ebaõige teabe esitamise või avalikustamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Xxxx xxx eest, xxx xxxxx on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 102. Teenuse osutamisega seotud kohustuse rikkumine

Käesoleva seaduse §-s 42 või 6. peatükis teenuse osutamisega seotud kohustuse rikkumise eest

–

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 103. Teenuse osutamisega seoses xxxx xx hüve saamise ning andmise nõuete rikkumine

Käesoleva seaduse §-s 38 ettenähtud teenuse osutamisega seoses rahalise või mitterahalise tasu või hüve saamise või andmise nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 104. Finantsvahendusplatvormi haldamise ja korraldamisega seotud nõuete rikkumine

Käesoleva seaduse §-s 40 ettenähtud finantsvahendusplatvormi haldamise ja korraldamisega seotud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 105. Teenuseosutaja või temaga seotud isikute investeerimisprojektides osalemisega seotud nõuete rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-s 37 ettenähtud teenuseosutaja või temaga seotud isikute osalemisega investeerimisprojektides seotud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Xxxx xxx eest, xxx xxxxx on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 106. Andmete registreerimise ja säilitamise kohustuse rikkumine

Käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud andmete registreerimise ja säilitamise või andmetega tutvumise kohta kehtestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 107. Olulise osaluse omandamise korra rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-de 19, 20 või 25 kohaselt Finantsinspektsioonile eelnevalt teatamata või käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 või 3 nimetatud ettekirjutuse vastaselt teenuseosutajas osaluse omandamise, selle võõrandamise või teenuseosutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise eest, samuti Finantsinspektsiooni ettekirjutuse vastaselt teenuseosutajas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Xxxx xxx eest, xxx xxxxx on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 108. Sise-eeskirjade või sisekontrolli nõuete rikkumine

Teenuseosutaja poolt käesolevas seaduse §-des 32 või 33 sätestatud sise-eeskirjade või sisekontrolli kohta kehtestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 109. Teenuseosutaja tegevuse edasiandmise korra rikkumine

Käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud kolmandale isikule teenuseosutaja tegevuste edasiandmise nõuete rikkumise või Finantsinspektsiooni tegevuste edasiandmisest teavitamata jätmise eest − karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 110. Teenuseosutaja juhtorgani kohustuste rikkumine

Teenuseosutaja juhtorgani liikme poolt käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud kohustuste rikkumise eest, millega kaasnes teenuseosutaja või tema klientide huvide kaitseta jätmine või selle oht, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 111. Omavahendite nõuete rikkumine

Käesoleva seaduse §-s 73 xx xxxxx alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud omavahendite nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 112. Vara hoidmise nõude rikkumine

Käesoleva seaduse §-s 74 kliendi vahendite hoidmise või muu sarnase kohustuse täitmata jätmise või mitteõigeaegse või ebapiisava täitmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 113. Huvide konflikti maandamise või vältimise nõuete rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-des 36–38 teenuse osutamisega seoses tekkida võiva huvide konflikti maandamise või vältimise meetmete kehtestamata, ajakohastamata või rakendamata jätmise või muude sarnaste kohustuste rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, xxx xxxxx on toime pannud juriidiline isik, − karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 114. Teenuseosutaja tegevusega seotud õigusrikkumisest teavitamise korra rikkumine

(1) Käesoleva seaduse § 32 lõikes 2 nimetatud õigusrikkumisest teavitamise korra kehtestamata või rakendamata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, xxx xxxxx on toime pannud juriidiline isik, − karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 115. Teenuseosutaja talitluspidevuse või küberturvalisuse tagamisega seotud nõuete rikkumine

(1) Käesolevas seaduse §-des 43 või 44 sätestatud teenuseosutaja talitluspidevuse või küberturvalisuse tagamiseks ette nähtud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, xxx xxxxx on toime pannud juriidiline isik, − karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 116. Teenuse piiriülese osutamise ja filiaali asutamisega seoses Finantsinspektsiooni teavitamise kohustuse rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud välisriigis teenuse osutamisega või teenuseosutaja andmete muutumisega seoses Finantsinspektsiooni teavitamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Xxxx xxx eest, xxx xxxxx on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 117. Teenuseosutaja jagunemise, ümberkujundamise, ühinemise või lõpetamisega seotud nõuete rikkumine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud teenuseosutaja jagunemise, ümberkujundamise, ühinemise ja lõpetamisega seotud piirangute või nõuete rikkumise eest −

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, xxx xxxxx on toime pannud juriidiline isik, − karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 118. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1503 nimetatud nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artiklis 3, 4 või 5, artikli 6 lõigetes 1–6, artikli 7 lõigetes 1–4, artikli 8 lõigetes 1–6, artikli 9 lõigetes 1 ja 2, artiklites 10 ja 11, artikli 12 lõikes 1, artikli 13 lõikes 2, artikli 15 lõigetes 2 ja 3, artikli 16 lõikes 1, artikli 18 lõigetes 1 ja 4, artikli 19 lõigetes 1–6, artikli 20 lõigetes 1 ja 2, artikli 21 lõigetes 1–7, artiklis 22, artikli 23 lõigetes 2–13, artiklites 24–26 või artikli 27 lõigetes 1–3 või artikli 30 lõikes 1 sätestatud nõude või kohustuse rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Xxxx xxx eest, xxx xxxxx on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 119. Menetlus

Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.

13. peatükk Rakendussätted

1. jagu Üleminekusätted

§ 120. Tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse nõuetega

(1) Krediidivahendaja, kes on asutatud ja tegutsenud enne käesoleva seaduse jõustumist xx xxxxxx on kehtiv tegevusluba krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 2 lõike 2 alusel, peab taotlema Finantsinspektsioonilt ühisrahastusteenuse osutamiseks ühisrahastusteenuse osutaja tegevusluba ning viima oma tegevuse ja dokumendid käesolevas seaduses sätestatuga vastavusse 2024. aasta 1. aprilliks.

(2) Virtuaalvääringu teenuse osutaja, kellele on enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba ning kes soovib alates 2024. aasta 1. aprillist osutada krüptovarateenuseid käesoleva seaduse alusel, võib alates 2023. aasta 1. juulist esitada Finantsinspektsioonile tegevusloa taotluse, järgides sealjuures käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatut.

(3) Otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isikule tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest ning nõuete täitmisest arvates, kuid hiljemalt kuus kuud pärast tegevusloa taotluse saamist.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud teenuse osutaja on esitanud vastavalt käesolevale seadusele tegevusloa taotluse enne 2024. aasta 1. aprilli ja nimetatud tähtajaks ei ole Finantsinspektsioon tegevusloa andmist või sellest keeldumist otsustanud, ei loeta nimetatud ettevõtja tegevust tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku tähenduses. Sellisel juhul ei ole eelmises lauses nimetatud teenuse osutajal lubatud alates eelnimetatud kuupäevast kuni tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseni teenuseid osutada.

(5) Käesolevas seaduses sätestatud nõudeid ei kohaldata lepingute suhtes, mis on sõlmitud enne teenuseosutajale käesoleva seaduse alusel tegevusloa andmist. Kui leping on sõlmitud enne kõnealuse tegevusloa andmist, kohaldatakse teenuse osutamisele ja sellega seotud toimingutele või asjaoludele teenuseosutajale tegevusloa andmisest arvates või hiljemalt alates 2024. aasta

1. aprillist käesolevas seaduses sätestatut.

(6) Teenuseosutaja, kes on asutatud ja tegutsenud enne käesoleva seaduse jõustumist xx xxx alates 2023. aasta 1. juulist ei xxxx xxx vahenda krediiti või ei osuta virtuaalvääringu teenust, ei pea Finantsinspektsioonilt tegevusluba taotlema. Krediidilepingule või virtuaalvääringu teenusega seotud lepingule, mille selline krediidiandja või -vahendaja või virtuaalvääringu teenuse osutaja on sõlminud enne 2023. aasta 1. juulit, ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatut.

(7) Käesolevat seadust kohaldatakse krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 531 lõike 2 punktis 51 nimetatud krediidilepingule, mis on sõlmitud 2024. aasta 1. aprillil või hiljem.

2. jagu

Muudatused kehtivates seadustes

§ 121. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ja väärtpaberite registri pidamise seaduses“ tekstiosaga „, krüptovara ja ühisrahastuse seaduses“;

2) paragrahvi 38 lõike 2 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „ja ühisrahastusteenuse osutaja“ tekstiosaga „, krüptovarateenuse osutaja ja ühisrahastusteenuse osutaja“;

3) paragrahvi 38 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „või fondivalitseja“ tekstiosaga „, fondivalitseja, krüptovarateenuse või ühisrahastusteenuse“;

4) paragrahvi 38 lõiget 7 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti, maksab järelevalvesubjekt järelevalvetasu selle järelevalvesubjektina või arvestusaluse alusel, millest tulenev järelevalvetasu on suurem.“;

5) paragrahvi 39 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „ja määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi“ tekstiosaga „, määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi, krüptovarateenuse osutaja ja käesoleva lõike punktis 6 nimetamata ühisrahastusteenuse osutaja“;

6) paragrahvi 39 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020, lk 1–49) artikli 2 lõike 1 punktis e nimetatud ühisrahastusteenuse osutaja korral sama määruse artikli 11 lõike 1 punktis a nimetatud summast.“;

7) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse punktidega 22–24 järgmises sõnastuses:

„22) krüptovara ja ühisrahastuse seaduse § 3 lõike 3 punktides 3, 4, 5 ja 7 nimetatud krüptovarateenuse osutaja korral 0,001–0,1 protsendiga teenuseosutaja vahendatud tehingute mahu summast [ALT: algatatud või vastu võetud tehingute kogusummast];

23) krüptovara ja ühisrahastuse seaduse § 3 lõike 3 punktides 1 ja 7 nimetatud krüptovarateenuse osutaja korral 0,001–0,1 protsendiga klientide jaoks hoitavate vahendite summast;

24) käesoleva lõike punktides 22 ja 23 nimetatama krüptovarateenuse osutaja korral 0,001–0,1 protsendiga teenuseosutaja osutatava teenuse aastasest äritulust.“;

8) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 54–56 järgmises sõnastuses:

„(54) Xxxxxxxxxx ja ühisrahastuse seaduse § 3 lõike 3 punktides 3 ja 5 nimetatud teenuse osutaja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks teenuseosutaja vahendatud tehingute mahu summa [ALT: algatatud või vastu võetud tehingute kogusummast], mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes.“;

(55) Krüptovara ja ühisrahastuse seaduse § 3 lõike 3 punktides 1 ja 7 nimetatud teenuse osutaja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks teenuseosutaja klientide jaoks hoitavate vahendite summa, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes.

(56) Käesoleva paragrahvi lõigetes 54 ja 55 nimetatama krüptovarateenuse osutaja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks teenuseosutaja aastane äritulu, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes.“;

9) paragrahvi 42 täiendatakse lõigetega 54–56 järgmises sõnastuses:

„(54) Krüptovara ja ühisrahastuse seaduse § 3 lõike 3 punktides 3 ja 5 nimetatud krüptovarateenuse osutaja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks teenuseosutaja vahendatud tehingute mahu summa [ALT: algatatud või vastu võetud tehingute kogusummast], mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes.“;

(55) Krüptovara ja ühisrahastuse seaduse § 3 lõike 3 punktides 1 ja 7 nimetatud krüptovarateenuse osutaja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks teenuseosutaja klientide jaoks hoitavate vahendite summa, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes.

(56) Käesoleva paragrahvi lõigetes 54 ja 55 nimetatama krüptovarateenuse osutaja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks teenuseosutaja aastane äritulu, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes.“;

10) paragrahvi 43 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Välisriigi investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krüptovarateenuse osutaja või ühisrahastusteenuse osutaja filiaal ja välisriigi fondivalitseja, kes valitseb Eestis moodustatud või asutatud eurofonde või alternatiivfonde piiriüleselt, tasuvad rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta esimesel poolaastal järelevalvetasu lõppmakse summas, mis vastab investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krüptovarateenuse osutaja või ühisrahastusteenuse osutaja poolt tasutava järelevalvetasu kapitaliosale pooles ulatuses.“;

11) paragrahvi 43 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Välisriigi investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krüptovarateenuse osutaja või ühisrahastusteenuse osutaja filiaal ja välisriigi fondivalitseja, kes valitseb Eestis moodustatud või asutatud eurofonde või alternatiivfonde piiriüleselt, tasub rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta teisel poolaastal järelevalvetasu lõppmakse summas, mis vastab investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krüptovarateenuse osutaja või ühisrahastusteenuse osutaja poolt tasutava järelevalvetasu kapitaliosale veerandi ulatuses.“;

12) paragrahvi 453 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „1500 eurot“ tekstiosaga „5000 eurot“;

13) paragrahvi 453 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kindlustusandja, investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krediidiandja või -vahendaja, krüptovarateenuse osutaja või ühisrahastusteenuse osutaja tegevusloa taotlemisel tasutakse menetlustasu 3000 eurot.“;

14) paragrahvi 454 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja, fondivalitseja, makseasutuse, e- raha asutuse, krediidiandja või -vahendaja, krüptovarateenuse osutaja või ühisrahastusteenuse osutaja täiendava tegevusloa taotlemisel, olemasoleva tegevusloaga lubatavate teenuste ringi laiendamisel või makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 11 lõigetes 1–3 või § 12 lõikes 1 sätestatud erandi kohaldamise lõpetamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 1500 eurot.“;

15) paragrahv 455 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 455. Väärtpaberite prospekti ja xxxxx xxxx kinnitamise ning investeerimisprojekti põhiteabedokumendi registreerimise taotlemine

(1) Väärtpaberite, välja arvatud investeerimisfondide esmase emissiooni aktsiad ja osakud, prospekti kinnitamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 1000 eurot ning prospekti xxxx kinnitamise taotlemise korral tasutakse menetlustasu 500 eurot.

(2) Krüptovara ja ühisrahastuse seaduses sätestatud põhiteabedokumendi registreerimise taotlemise korral tasutakse menetlustasu 1000 eurot.“;

16) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„Käesolevas paragrahvis sätestatud Finantsinspektsioonile esitatud aruannete põhjal võib vajaduse korral esitada andmeid ka Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, Rahapesu Andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning Eesti Pangale riikliku statistika seadusest ja Eesti Panga seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks“.

§ 122. Kindlustustegevuse seaduse muutmine

Kindlustustegevuse seaduse § 109 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „e-raha asutuse,“ tekstiosaga „krüptovarateenuse osutaja, ühisrahastusteenuse osutaja,“.

§ 123. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine

Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 2 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Käesolevat seadust ei kohaldata ühisrahastusteenuse osutajale, kui krüptovara ja ühisrahastuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.“.

§ 124. Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduse § 2 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Krediidiasutusele, kes osutab krüptovarateenust või ühisrahastusteenust, kohaldatakse krüptovara ja ühisrahastuse seaduse 3., 5. (välja arvatud §-s 38), 6., 7., 11. ja 12. peatükis sätestatut.“.

§ 125. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 2 lõiget 4 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) xxxxxxxxxx ja ühisrahastuse seaduse tähenduses krüptovarateenuse ja ühisrahatusteenuse osutajana tegutsemine;“.

§ 126. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine

Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Makseasutusele või e-raha asutusele, kes osutab krüptovarateenust või ühisrahastusteenust, kohaldatakse krüptovara ja ühisrahastuse seaduse 3., 5. (välja arvatud §-s 38), 6., 7., 11. ja 12. peatükis sätestatut.“.

§ 127. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) krüptovarateenuse osutajad“;

2) paragrahvi 2 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 10 nimetatud krüptovarateenuse osutajale kohaldatakse käesolevas seaduses finantseerimisasutuste kohta sätestatut.“;

3) paragrahvi 3 punktid 9–103, § 70 lõike 1 punkt 4, sama §-i lõiked 32 ja 41, § 701, § 72 lõike 1 punktid 4–5 ja punkt 7, sama §-i lõige 3, §-d 721 – 726, § 75 lõike 1 punktid 5 – 9, sama §-i lõige 2 ning § 961 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 25 pealkirjas asendatakse sõna „virtuaalvääringu teenuse pakkuja“ sõnaga

„krüptovarateenuse ja ühisrahastusteenuse osutaja“;

5) paragrahvi 70 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele lisatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusala tegevusloa taotluse korral info selle kohta, millist finantsteenust osutama hakatakse.“;

6) seadust täiendatakse §-ga 1184 järgmises sõnastuses:

„§ 1184. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa kehtetuks tunnistamine

Käesoleva seaduse alusel antud virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba muutub kehtetuks krüptovara ja ühisrahastuse seaduse alusel krüptovarateenuse osutaja tegevusloa andmisega või andmisest keeldumisega või hiljemalt 2024. aasta 1. aprillil.“.

§ 128. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 20 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) krüptovarateenuse osutaja ja ühisrahastusteenuse osutaja krüptovara ja ühisrahastuse seaduse tähenduses;“.

§ 129. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 521, § 269 lõike 1 punkt 3 ja lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 130. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine

Väärtpaberite registri pidamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ja emiteeritud võlakohustusi“ tekstiosaga „, emiteeritud võlakohustusi xx xxxx eelnevalt nimetamata investeerimisprojekte“;

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Krüptovara ja ühisrahastuse seaduses sätestatud vara registreerimisel keskdepositooriumis ei kohaldata käesolevas seaduses väärtpaberikonto ja 5. peatükis kontohaldurite suhtes sätestatut.

(42) Valdkonna eest vasutav minister võib kehtestada määrusega täpsemad nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud vara registreerimisele ja nendega tehingute tegemisele keskdepositooriumis.“.

§ 131. Väärtpaberituru seaduse muutmine

Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 1 lõige 2, 31 peatükk ja § 23784 tunnistatakse kehtetuks;

1) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Investeerimisühingule, kes pakub krüptovara- või ühisrahastusteenust, kohaldatakse lisaks käesolevale seadusele krüptovara ja ühisrahastuse seaduse 3., 5. (välja arvatud §-s 38), 6., 7., 11. ja 12. peatükis sätestatut.“;

2) paragrahvi 47 lõike 1 punkt 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020, lk 1–49) artikli 2 lõike 1 punktis e nimetatud ühisrahastusteenuse osutajate suhtes.“.

3. jagu Seaduse jõustumine

§ 132. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. juulil.

Xxxx Xxxxx Riigikogu esimees

Tallinn 2022

Algatab Vabariigi Valitsus 2022

(allkirjastatud digitaalselt)