RK112-2016
RK112-2016
Kehtivad alates 01.11.2016
Reisikindlustuse tingimused
RK112-2016
Kehtivad alates 01.11.2016
Sisukord | |||
Gjensidige kontaktandmed
Kindlustustelefon: x000 000 0000
Klienditeeninduse e-posti aadress: xxxx@xxxxxxxxxx.xx Kahjukäsitluse e-posti aadress: xxxxxx@xxxxxxxxxx.xx xxxxxxxxxx.xx
2/20 RK112-2016 Reisikikindlustuse tingimused
Reisikindlustuse tingimused
RK112-2016
Kehtivad alates 01.11.2016
Reisikindlustuse tingimusi kohaldatakse ADB Gjensidige Eesti filiaalis (edaspidi kindlustusandja) sõlmitud kindlustuslepingutele, mille eesmärk on kindlustada kindlustuslepingus märgitud kulu, mis tekib reisimisel elukohariigist teise riiki ja tagasi. Reisikindlustuse tingimusi kohaldatakse koos kindlustusandja kindlustuse üldtingimustega. Kindlustusleping on sõlmitud pärast poliisi väljastamist.
1. Üldised mõisted
1.1.
Kindlustuskaitse liigid – meditsiiniabikindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, reisitõrke kindlustus, pagasikindlustus, reisidokumentide kindlustus, spordivarustuse kindlustus, eraisiku vastutuskindlustus, rendisõiduki omavastutuskindlustus, õigusabikindlustus, tõlketeenuste kindlustus. Kindlustuskaitse (ühe või enama kindlustuskaitse liik) on märgitud poliisile. Reisikindlustuslepingu sõlmimisel on kohustuslik valida meditsiiniabikindlustus.
1.2.
Hüvitispiir – poliisil märgitud maksimaalne hüvitatav summa iga valitud kindlustuskaitse ja kindlustatu kohta kindlustusperioodil. Hüvitispiir väheneb väljamakstud
kindlustushüvitise võrra. Avatud reisipäevadega reisikindlustuse korral rakendatakse hüvitispiiri iga valitud kindlustuskaitse ning reisi kohta.
1.3.
Kindlustusperiood – poliisil märgitud kindlustuskaitse kehtivuse aeg, mis ei või olla enam kui 365 järjestikust kalendripäeva ning mille alusel arvestatakse kindlustusmakseid. Kindlustusperioodi määramisel juhinduvad pooled Eesti ajast. Kui reisilt naasmine elukohariiki lükkub edasi kindlustusjuhtumi tõttu, pikeneb kindlustusperiood 48 tunni võrra tingimusel, et kindlustusleping sisaldab reisitõrke kindlustust.
1.4.
Elukohariik – Eesti või riik, mille kodanik kindlustatu on või mille ajutine/alaline elamisluba kindlustatul on. Kindlustuskaitse ei kehti elukohariigis, v.a reisitõrke kaitse korral.
1.5.
Xxxx – kindlustatu ajutine ning katkematu viibimine väljaspool elukohariiki kindlaks määratud perioodil. Xxxx algab, kui kindlustatu lahkub elukohariigist riigipiiri ületades ja lõppeb, kui kindlustatu tagasiteel ületab elukohariigi riigipiiri. Regulaarliini sõidukiga (nt lennuk, xxxx, xxxx) reisides algab xxxx regulaarliini sõiduki väljumisel lähtekohast elukohariigis, ja lõppeb regulaarliini sõiduki jõudmisel sihtkohta elukohariigis.
1.6.
Reisi eesmärk – kindlustatu kavatsus tegeleda reisi ajal teatud
tegevustega, mis on märgitud poliisile.
1.7.
Aktiivne puhkus – kõrgendatud riskiga tegevusega tegelemine (nt aeroobika, jalgrattasõit kergliiklusteedel, fitness, võimlemine, tervisejooks, rulluisutamine, rullsuusatamine, jooga, sõudmine, kalastamine, jääkeegel, golf, ujumine, tennis, lauatennis, mägimatkamine kuni 2500 mkõrgusele xxxx erivarustuseta, toruujumine, kanuusõit, paintball, sukeldumine kuni 10 m, hobusega ratsutamine, laskmine, mootorsõidukite, nt quad bike'i, mootorratta või mopeedi juhtimine, mille mootori maht on maksimaalselt 125 cm3), v.a ekstreemsport. Kui kindlustatu plaanib tegeleda regulaarsete treeningutega
või osaleda võistlusel, siis kehtib kindlustuskaitse xxxx juhul, kui poliisile on tehtud xxxxx „ohtlik harrastus“ või „sport“;
1.8.
1.8.1. suusatamist, mäesuusatamist, lumelaua või mootorsaaniga sõitmist (talispordikeskustes, matkadel) selleks ettenähtud varustusega märgistatud ja ettevalmistatud radadel;
1.8.2. osalemist turistidele mõeldud ja organiseeritud mägimatkadel (kõrgusega alates 2501 m kuni 3500 m), veematkadel koskedel, kärestikel, jõgedel. Matk peab toimuma selleks ettevalmistatud ja märgistatud radadel, kus kohalik päästeteenistus, reisikorraldaja või vastavat litsentsi omav matkasaatja tagavad järelevalve, turvalisuse ja esmaabi ning kui matka käigus ei kasutata spetsiaalset erivarustust, xx xxxxxx liustikke, kategooriaga kurusid, tippe või kärestikke;
1.8.3. veeskuutri ja jetiga sõitmist või osalemine ATV-safaril, ratsa- või jalgrattamatkal;
1.8.4. treeningutes või võistlustel osalemist harrastus- sportlasena (nt saalihoki, jalgpall, korvpall, võrkpall, tennis, sulgpall, lauatennis, kergejõustik, ujumine, vehklemine, golf, võistlustants, võimlemine);
1.8.5. tegelemine muude taolisi xxxxx sisaldavate harrastustega, millisel juhul kehtib kindlustuskaitse ainult siis, kui kindlustusandjaga on selles eraldi kokku lepitud ning poliisil on märgitud xxxxxx harrastus.
1.9.
Sport – treenimine (st ei tegele harrastajana) või osalemine treeninglaaris või võistlussportlasena liiga-, meistri-, rahvusvahelistel võistlustel (v.a mittefüüsilised alad, nt male) või xxxx xxxx järjestikust päeva kestvatel reisijana purjetamisreisidel või tegelemine järgmiste spordialadega:
1.9.1. jalgrattasport; jäähoki, ratsasport, triatlon, judo, maadlemine või tegelemine muude taolisi xxxxx sisaldavate aladega, sellisel juhul kehtib kindlustuskaitse ainult siis, kui kindlustusandjaga on selles eraldi kokku lepitud ning poliisil on märgitud xxxxxx spordiala.
1.10.
Ekstreemsport – sportliku tegevusega tegelemine, millega kaasneb väga suur vigastus- või traumarisk (nt, koopa- sukeldumine, sukeldumine sügavamale kui 10 meetrit, lohesurf (kiteboarding, kitesurfing), kärestikusõit (rafting), langevarjuga hüppamine fikseeritud objektilt, tiibkostüümiga lendamine (wingsuiting), samuti ohtlik harrastus või sport kui sellega tegelemine xx xxxxx punktides 1.8 ja 1.9 nimetatud tingimustele.
1.11.
Puhkusereis – xxxx eesmärgiga puhata.
1.12.
Ärireis – tööreis xxxx füüsilise tööta.
RK112-2016 Reisikikindlustuse tingimused 3/20
1.13.
Füüsiline töö – töötamine kõrgustel, ehitajana, auto- või bussijuhina, metsamajandus-, põllumajandus või töötleva- tööstuse töölisena, koduabilisena, lapsehoidjana, hotelli- teenindajana või muu füüsilise tööga tegelemine.
1.14.
Kindlustusterritoorium – kindlustuskaitse kehtib geograafilises piirkonnas, mis on märgitud poliisile.
1.15.
Reisi liik – määrab ära kindlustuskaitse, kindlustusperioodi, kestuse, samuti lubatud katkematu viibimise aja välisriigis. Reisi liik märgitakse poliisile. Poliisile märgitakse üks järgmistest reisi liikidest:
1.15.1. ühekordne reisikindlustus – ühe katkematu reisi
kindlustus;
1.15.2. korduvreisikindlustus – piiramatu arvu reiside kindlustus ühe aasta jooksul ning iga reisi kindlustuskaitse kehtib maksi- maalselt 45 järjestikust päeva;
1.15.3. avatud reisipäevadega reisikindlustus – juriidilise isiku töötajate ärireiside kindlustamiseks mõeldud piiramatu arvu reiside kindlustus kindlustusperioodi jooksul. Maksimaalne
lubatud reisipäevade arv kindlustusperioodil märgitakse poliisile.
1.16.
Euroopa ravikindlustuskaart (EHIC – European Health Insurance Card) – spetsiaalne kaart, mis kinnitab isiku õigust erakorralisele või hädavajalikule arstiabile Euroopa Majandus- piirkonna (EL-i liikmesriigid, Norra, Liechtenstein, Island ning Šveits) riigis viibimisel võrdsetel tingimustel selle riigi residen- tidega.
1.17.
Krooniline haigus – püsiv pikaajaline perioodiliselt korduv
haigus, mis võis enne reisile asumist olla diagnoosimata.
1.18.
Kroonilise haiguse ägenemine – kroonilisele haigusele iseloomulike sümptomite äkiline ilmumine/ägenemine, mis ei ilmnenud enne reisi algust ning mille ravimiseks vajab kindlustatu vältimatut arstiabi.
1.19.
Erakorraline/vältimatu arstiabi – abi, mida osutatakse kriitilises seisundis kannatanule (haigestunule) eesmärgiga xxxxx xxx kindlustatu terviseseisundi edasist järsku halvenemist ja/või kindlustatu elu ohtu seadmist.
1.20.
Hospitaliseerimine – kindlustatu paigutamine haiglaravile juhul, kui on toimunud äkiline, eluohtlik haigestumine või õnnetusjuhtum, mistõttu on vajalik osutada kindlustatule erakorralist arstiabi kliiniliste uuringute või operatsiooni tegemiseks.
1.21.
Kindlustatu pereliige – ema, isa, laps (samuti abikaasa laps), abikaasa, ühisesse leibkonda kuuluv elukaaslane, kasuisa, kasuema, vanaema, vanaisa, lapselaps, vend, õde, hooldusvanemad ja hooldatavad lapsed.
1.22.
Pagas – kindlustatu reisil kaasas olevad pagasi ühikud xx xxxxx
isiklikuks kasutamiseks mõeldud tarbe- ja rõivaesemed.
1.23.
Hinnaline pagas – pagasis olevad elektroonilised seadmed (sülearvuti, tahvelarvuti, foto- ja videotehnika ning nende lisaseadmed), mille kohta on sätestatud tingimuste punktis 13.4 hoiustamise erinõuded.
4/20 RK112-2016 Reisikikindlustuse tingimused
1.24.
Pagasi ühik – xxxx, kohver, käekott jmt, samuti lapse või muu eriotstarbeline käru või tool.
1.25.
Transiitpunkt – välisriigi sadam, lennu-, rongi-, või bussijaam, kus on planeeritud kindlustatu ümberistumine järgmisele sõidukile reisi jätkamiseks.
1.26.
Terrorismiakt - tervisekahjustuse tekitamisele, xxxxx põhjustamisele, vara hõivamisele, rikkumisele või hävitamisele suunatud tegu sõja või rahvusvahelise konflikti
provotseerimiseks,, millel on poliitiline, usuline või ideoloogiline eesmärk, sh valitsuse mõjutamine või avalikkuses hirmu tekitamine.
2. Meditsiiniabikindlustus
2.1.
Meditsiiniabikindlustuse kindlustusjuhtumiks on reisi ajal kindlustatu äge haigestumine, kroonilise haiguse ägenemine, õnnetusjuhtum ning äge hambavalu või õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud hambatrauma.
2.2.
Kindlustusandja hüvitab kindlustusjuhtumi tagajärjel välisriigis
tekkinud:
2.2.1. vältimatu ja vajaliku ambulatoorse ja/või haiglaravi kulu;
2.2.2. arsti määratud vajaliku ja põhjendatud uuringute kulu haiguse väljaselgitamiseks või xxxxxx;
2.2.3. ravi käigus arsti määratud kasutatavate ravimite kulu;
2.2.4. arsti määratud meditsiiniliste abivahendite (nt kargud, ratastool) rentimiseks tehtud põhjendatud kulu, kui need on reisil ajutiseks kasutamiseks vajalikud. Hüvitamisele kuulub kuni 300 eurot iga kindlustusjuhtumi kohta. Õnnetusjuhtumi tõttu kahjustunud optiliste meditsiiniliste abivahendite parandamise kulu kuni 50 eurot iga kindlustusjuhtumi kohta;
2.2.5. näidustatud stomatoloogilise esmaabi kulu kuni 200 eurot kindlusperioodil;
2.2.6. rasedusega seotud komplikatsioonide ravimise kulu kuni 1500 eurot, kui komplikatsioon on tekkinud enne 32. rasedusnädalat ja on ilmnenud esimest korda ning mille tõttu vajab kindlustatu vältimatut arstiabi;
2.2.7. kulutused edasilükkamatule kirurgilisele operatsioonile, mida ei oleks saanud teha kindlustatu elukohariigis, s.t hüvitist makstakse ainult siis, kui operatsiooni tegemisega viivitamine seab ohtu kindlustatu elu;
2.2.8. kulu kroonilise haiguse ägenemisel esmaabile (sh haiglaravi) 1500 euro ulatuses maksimaalselt 7 päeva jooksul, kui vastavat kulu ei hüvita Euroopa ravikindlustuskaart;
2.2.9. kindlustatu raviasutusse transportimise kulud hädavajaliku arstiabi osutamiseks. Samuti hüvitatakse dokumenteeritud kulutused raviasutusse jõudmiseks maismaakiirabi, -takso või eramaismaasõidukiga;
2.2.10. vigastatud või haige kindlustatu transpordikulud elukohariiki;
2.2.11. kindlustatu surnukeha või tema tuha transpordikulud elukohariiki;
2.2.12. kirstu- ja matusekulud välismaal (v.a peielaud ning matustel osalevate isikute reisikulud) kuni 6500 euro ulatuses;
2.2.13. alaealise lapse (lennufirma saatja või elukohariigist saabuva lähedasega) mõistlikud tagasisõidukulud elukohariiki, kui laps on jäänud kindlustusjuhtumi tagajärjel lähedase täiskasvanu (nt vanema, hooldaja) järelevalveta;
2.2.14. uue hilisema tagasireisiga kaasnevad mõistlikud sõidukulud soodsaimas saadaolevas hinnaklassis juhul, kui
kindlustatu ei saa kindlustusjuhtumi tagajärjel kasutada
olemasolevaid tagasisõidupileteid elukohariiki;
2.2.15. kahjujuhtumiga seotud telefonikõnede kulu kahjukäsitluspartnerile või kindlustusandjale kuni 100 eurot.
2.3.
Lisaks hüvitab kindlustusandja punktis 2.1 nimetatud
kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud:
2.3.1. mõistlikud sõidukulud (pileti maksumuse edasi-tagasi suunal turistiklassis) kindlustatut saatva kvalifitseeritud meditsiinitöötaja või ühe pereliikme eest, kui sellise saatja kaasasõitmine on raviarsti hinnangul vajalik kindlustatu transportimiseks ja on enne kindlustusandjaga kooskõlastatud;
2.3.2. ühe pereliikme majutuskulu välisriigis kuni 100 eurot päevas maksimaalselt 7 päeva ulatuses, kui hospitaliseeritud kindlustatu tervislik seisund on raviarsti kinnitusel kriitiline ning kulud on kindlustusandjaga enne kooskõlastatud.
2.4.
Kindlustusandja hüvitab punktis 2.2 nimetatud kulu ajani, mil kindlustatu on võimeline reisilt iseseisvalt naasma või
kindlustatut tohib transportida elukohariiki xxxx tema elu ohtu seadmata. Kindlustusandja (või tema volitatud raviarst) ja kindlustatu raviarst lepivad kokku väljaspool elukohariiki toimuva ravi kestuse, samuti repatrieerimise alguse, võttes arvesse kindlustatu tervislikku seisundit.
2.5.
Kindlustusandja hüvitab ravikulu kuni kindlustatu on transporditud elukohariiki, kuid mitte rohkem kui 30 päeva eest.
2.6.
Kui kindlustatu vajab kindlustusjuhtumi korral hospitaliseerimist, siis tuleb koheselt ühendust xxxxx poliisile märgitud kindlustusandja kahjukäsitluspartneriga, kes korraldab kindlustatu hospitaliseerimise. Kindlustusandja hüvitab hospitaliseerimisest tekkinud kulud ainult siis, kui need
on enne kahjukäsitluspartneriga kooskõlastatud, v.a kui hospitaliseerimise juhtum toimus erakorralise vältimatu meditsiiniabi saamise raames.
2.7.
Kindlustusandja või tema volitatud meditsiiniline esindaja, kes organiseerib haige või vigastatud kindlustatu transpordi elukohariiki koostöös kohaliku raviarstiga, võtab vastu otsuse
repatrieerimiseks sobiva xxx xx kasutatava transpordiliigi kohta, võttes arvesse kindlustatu tervislikku seisundit.
2.8.
Kindlustusandja organiseerib kindlustatu või tema surnukeha transpordi elukohariiki ja/või hüvitab kulud ainult siis, kui need on enne kahjukäsitluspartneriga kooskõlastatud.
Meditsiiniabikindlustuse terrorismi lisakaitse
2.9.
Meditsiiniabikindlustuse lisakaitse kindlustusjuhtumiks on kindlustatu tervisekahjustus või surm, kui kindlustatu on sattunud terrorismiakti ohvriks. Kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitab kindlustusandja p. 2.2 nimetatud kulud.
2.10.
Lisaks punktis 12 ning kindlustuse üldtingimustes nimetatud
välistustele ei hüvita kindlustusandja kulu ega kahju:
2.10.1. mis kuulub hüvitamisele seaduse, rahvusvahelise lepingu vm õigusakti alusel, sh mis oleks kindlustatule hüvitatud, kui ta oleks kasutanud reisil Euroopa ravikindlustuskaarti;
2.10.2. kui kindlustatu reisi eesmärk oli saada reisil ravi või kindlustatu oli enne reisi algust teadlik või võimeline ette
nägema, et tõenäoliselt võib tal reisil viibides xxxxx xxxx arstiabi;
2.10.3. mis on seotud onkoloogiliste haigustega, suhkurtõve või dialüüsiga;
2.10.4. sünnituse ja abordi, samuti pereplaneerimise ja viljatusraviga seotud teenustele, v.a punktis 2.2.6 nimetatud juhul;
2.10.5. seoses seksuaalpatoloogilise haiguse raviga;
2.10.6. seoses psühhiaatrilise haiguse raviga (nt depressioon, skisofreenia, ärevushäired, psühhoos, sõltuvushäired, söömishäired);
2.10.7. seoses sugulisel xxxx kanduvate haiguste raviga (nt HIV, klamüüdia, genitaalherpes, HPV);
2.10.8. vitamiinide, toidulisandite, toidurikastajate või homöopaatiliste vahendite soetamiseks;
2.10.9. mis on seotud nakkushaiguste raviga, mille vastu on epidemioloogid soovitanud vaktsineerida, v.a kui kindlustatu oli läbinud vaktsineerimiskuuri täies ulatuses;
2.10.10. mis on seotud meditsiiniliste abivahendite püsiva soetamisega;
2.10.11. mis on seotud raviga pärast naasmist elukohariiki, sh meditsiiniliste abivahendite rendikulu;
2.10.12. enne kindlustuslepingu sõlmimist diagnoositud haiguse ravimite kulu;
2.10.13. kui tervise halvenemine ja ravi on põhjustatud sellest, et kindlustatu tarvitas alkoholi, narkootilisi, toksilisi või muid joobeseisundit tekitavaid aineid;
2.10.14. mis on seotud südameoperatsiooniga, sh südameklappide või -veresoonkonna operatsiooniga, v.a õnnetusjuhtumi otseste tagajärgede likvideerimiseks;
2.10.15. mis on seotud rehabilitatsiooniga, kosmeetilise, plaanilise või plastilise operatsiooniga, kudede ja organite siirdamisega, proteesimisega (sh nende tootmine, soetamine ja parandamine), alternatiivsete ravimeetodite, operatsioonide eest, mida ei tehta vältimatu arstiabi raames, k.a liigestele (artroskoopia või muu), näiteks meniski või ristatisideme vigastamisel;
2.10.16. kui kindlustatu ei täida arsti ettekirjutusi;
2.10.17. kui kindlustatu või tema lähisugulased on xxxx kindlustusandja varasema nõusolekuta vahetanud raviasutust;
2.10.18. kui kindlustatu xx xxxxxxx raviasutuse raviarst ei ole väljaspool elukohariiki toimuva ravi tingimustes, kestuses, samuti kindlustatu transpordi ja/või repatrieerimise tingimustes kokku xxxxxxxx;
2.10.19. hospitaliseerimise eest kauem kui 30 päeva
hospitaliseerimise algusest;
2.10.20. krooniliste haiguse xxxxxx, v.a xxx xxxxx ajal on vaja osutada esmaabi punktis 2.2.8 nimetatud tingimustel;
2.10.21. mis on seotud kõrgema klassi teeninduse või mugavusteenuse osutamisega;
2.10.22. Venemaa erameditsiinikeskustes ja -kliinikutes osutatud raviteenuste kulu;
2.10.23. mis ületab kindlustatu Eestisse transportimise kulu;
2.10.24. kui ei ole järgitud punktides 2.6 ja/või 2.8 kirjeldatud nõudeid;
2.10.25. xxx xxxx transportimise algust ei olnud kindlustatu või tema volitatud esindaja kindlustusandjaga kokku leppinud transpordi korraldust xx xxxxx kulude suurust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
2.10.26. kui kindlustatu ei täida arsti juhiseid;
2.10.27. alaealise lapse saatjale, kui kindlustatu alaealine laps naaseb elukohariiki temaga xxxxx reisil viibinud kindlustatu abikaasa, elukaaslasega või lapse täiskasvanud sugulasega.
RK112-2016 Reisikikindlustuse tingimused 5/20
3. Õnnetusjuhtumikindlustus
3.1.
Õnnetusjuhtumikindlustuse kindlustusjuhtumiks on reisi ajal toimuv äkiline ja ettenägematu välismõjudest tingitud kindlustatu tahtest sõltumatu sündmus, mis põhjustab
kindlustatu tervisekahjustuse (trauma, püsiva puude) või tema
3.2.
Trauma – kindlustatu ajutine tervisekahjustus, mille ravi kestab vähemalt seitse päeva. Xxxx kestuse peab tõendama raviasutus. Xxxx kestuse nõue ei kehti röntgenuuringuga tõendatud murru korral.
3.3.
Õnnetusjuhtumi tagajärjel põhjustatud trauma tuleb välisriigis viivitamatult meditsiiniliselt dokumenteerida, kuid mitte hiljem kui 72 tunni jooksul alates kindlustusjuhtumi toimumisest.
3.4.
Trauma hüvitist makstakse protsendina kokkulepitud hüvitispiirist. Trauma protsentuaalne suurus määratakse siinsete tingimuste lisas nr 1 oleva hüvitise tabeli alusel. Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel on xxxxx xxxx kahjustunud ühe kehaosa mitu osa, määratakse valuraha suurus raskeima trauma järgi.
3.5.
Kindlustusandja maksab kindlustatule püsiva puude hüvitist, kui kindlustusjuhtumi tagajärjel tekib kindlustatul püsiv tervisekahjustus. Puuet peetakse püsivaks, kui kehaosa või meeleorgani funktsioon ei ole taastunud ühe aasta jooksul alates kindlustusjuhtumi toimumisest.
3.6.
Kindlustusjuhtumist põhjustatud püsiva puude olemasolu ja suuruse siinsete tingimuste tähenduses määrab kindlustusandja usaldusarst pärast ühe aasta möödumist
kindlustusjuhtumi toimumisest kindlustatu tervisliku seisundi alusel puude määramise hetkel. Kui tervisekahjustus on püsiv ja paranemislootust ei ole, võib püsiva puude xx xxxxx suuruse määrata enne ühe aasta möödumist.
3.7.
Püsiv puue määratakse meditsiiniliste dokumentide alusel. Riikliku ekspertiisi otsusega tuvastatud puude raskusaste ei ole kindlustusandjale siduv püsiva puude suuruse määramisel.
3.8.
Püsiva puude hüvitist makstakse protsendina kokkulepitud hüvitispiirist. Püsiva puude protsentuaalne suurus määratakse siinsete tingimuste lisas nr 1 oleva hüvitise tabeli alusel.
3.9.
Kui õnnetusjuhtumi tagajärjel tekib kindlustatule enam kui üks püsiv puue, siis määrab kindlustusandja hüvitise xxxx tõsiseima puude eest.
3.10.
Surmajuhtumihüvitist makstakse kindlustatu pärijale või poliisil märgitud soodustatud isikule juhul, kui kindlustatu sureb kindlustusjuhtumi tagajärjel ühe aasta jooksul kindlustusjuhtumi toimumisest.
3.11.
Kindlustusandja arvestab kindlustatu pärijale või soodustatud
isikule makstavast kindlustushüvitisest maha kindlustatule
6/20 RK112-2016 Reisikikindlustuse tingimused
varem makstud trauma või püsiva puude hüvitise.
3.12.
Lisaks punktis 12 ning kindlustuse üldtingimustes nimetatud
välistustele ei hüvita kindlustusandja kulu ega kahju:
3.12.1. mis on tingitud toidu-, alkoholi-, psühhotroopsete või narkootiliste ainete mürgitusest;
3.12.2. mis on tingitud puugihammustusest, kui kindlustatu polnud enne reisile minemist end vaktsineerinud;
3.12.3. mis on tingitud sellest, et kindlustatu eiras arsti ettekirjutusi töö tegemise, ravi või puhkamise kohta;
3.12.4. kui poliisil ei ole märgitud xxxxxx kindlustuskaitse alaliik
(trauma, püsiv puue või surm);
3.12.5. patoloogilise stressi luumurru eest, mis tekkis trauma tagajärjel;
3.12.6. trauma või püsiva puude eest, mis on tekkinud õnnetusjuhtumi tagajärjel ning mida ei ole nimetatud tingimuste lisas nr 1;
3.12.7. kui see on tekkinud kindlustatu vee- või õhusõiduki juhtimisel, v.a kui on tehtud xxxxxx xxxxx poliisile.
4. Reisitõrke kindlustus
4.1.
Reisitõrke kindlustuse kindlustusjuhtumiks on reisi ärajäämine/ ärajätmine, xxx xxxxx põhjuseks on vahetult enne reisi algust:
4.1.1. kindlustatu, tema pereliikme või ainsa reisikaaslase äge haigestumine, kroonilise haiguse eluohtlik ägenemine (hospitaliseerimisega), õnnetusjuhtum või surm;
4.1.2. kindlustatu lähisugulase eluohtlikku seisundisse sattumine
või surm;
4.1.3. kindlustatu Eestis asuva vara kahjustumine tulekahju, tormi, üleujutuse, torustikulekke või kuriteo tagajärjel, mille tõttu on kindlustatu kohalolek vältimatu, et tegeleda kahjude likvideerimisega või seoses algatatud juurdlusega riiklikes õiguskaitseorganites kahjujuhtumiga seotud küsimuste lahendamisega;
4.1.4. regulaarliini sõiduki mitteväljumine liiklusõnnetuse, tehnilise rikke või ilmastikuolude tõttu eeldusel, et kindlustatud isik on teinud kõik endast oleneva reisipaketijärgse reisi toimumiseks;
4.1.5. liiklusõnnetusse sattumine sõidukiga, millega sõidetakse reisi algus- või transiitpunkti;
4.1.6. sattumine kuriteo ohvriks, mille tõttu kindlustatu ei saa objektiivsetel põhjustel reisile minna;
4.1.7. kohtuistung, kui kindlustatu on kohustatud ilmuma kohtusse kannatanu või tunnistajana ning kohtuistung toimub plaanitud reisi ajal, kuid sellest teavitati kindlustatut pärast reisipaketi soetamist ning reisikindlustuslepingu sõlmimist;
4.1.8. xxx xxxxxx reisipaketi soetamist ja reisikindlustuslepingu sõlmimist teavitab Eesti Välisministeerium ootamatult, et reisikuupäevadel on reisi sihtkohta ebaturvaline reisida selles piirkonnas tekkinud olukorra tõttu (punane või must ohutase).
4.2.
Xxxxx ärajäämiseks loetakse ka reisilt ennetähtaegset tagasipöördumist reisitõrke kindlustusjuhtumi tõttu, kui kindlustatu pöördus reisilt tagasi reisi esimese 24 tunni jooksul hiljemalt esimeses transiidipunktis.
4.3.
Reisitõrke kindlustuse kindlustusjuhtumiks on xx xxxxx katkemine,
s.t juba alanud reisi katkemine ja sellele järgnev elukohariiki tagasipöördumine järgmistel põhjustel:
4.3.1. kindlustatu, tema pereliikme või reisikaaslase äge
haigestumine, õnnetusjuhtum või surm;
4.3.2. kindlustatu lähisugulase ettenägematu sattumine
eluohtlikkusse seisundisse või tema surm;
4.3.3. reisimiseks kasutatava sõidukiga toimunud liiklusõnnetus või sõiduki xxxxxx, xxx seetõttu ei ole reisi jätkamine enam võimalik;
4.3.4. kindlustatu Eestis asuva vara kahjustumine punkti 4.1.3 nimetatud tingimustel, mille tõttu on kindlustatu kohalolek vältimatu.
4.4.
Reisitõrke kindlustuse kindlustusjuhtumiks on olukord, kus kindlustatu hilineb reisi algus-, siht- või transiitpunkti järgmisel põhjusel:
4.4.1. regulaarliini sõiduk, millega kindlustatu plaanis reisida, ei välju või hilineb seoses liiklusõnnetuse, raskete ilmastikuolude või ootamatu tehnilise rikke tõttu;
4.4.2. liiklusõnnetusse sattumine sõidukiga.
4.5.
Reisitõrke kindlustuse kindlustuskaitse hakkab kehtima 72 tunni
möödumisel poliisi väljastamisest.
4.6. Ümberistumiste planeerimise nõuded:
4.6.1. Samas transiitpunktis sõiduki vahetuseks planeeritud aeg ei tohi olla lühem broneerimissüsteemides ettenähtud miinimumajast eeldusel, et sõidud on märgitud xxxxx piletil (st xxxx on korraldatud ühe veolepinguga) ja kahe järjestikkuse vedaja vahel on sõlmitud pagasikäitluse leping;
4.6.2. Kui reisipaketti ei ole koostanud litsentseeritud reisikorraldaja või piletid on ostetud eraldi või xxxxx piletil märgitud vedajate vahel ei ole sõlmitud pagasikäitluse lepingut, siis peab samas transiitpunktis sõiduki vahetuse vaheline miinimumaeg olema vähemalt 2 tundi;
4.6.3. Xxx xxxxx transiitpunktis sõiduki vahetamise käigus tuleb ületada piir piirikontrolliga, peab sõiduki vahetuseks planeeritud aeg olema vähemalt 3 tundi;
4.6.4. Samas riigis sõiduki vahetuseks planeeritud aeg ühte transiitpunkti saabumise ja teisest transiitpunktist lahkumise vahel ei või olla lühem kui 4 tundi ja transiitpunktide vahemaa ei või olla suurem kui 150 km.
4.7.
Reisitõrke lisakaitse kindlustusjuhtumiks on eelnevalt tasutud reisi ärajäämine, katkemine või hilinemine, xxx xxxxx põhjuseks on:
4.7.1. looduskatastroof (nt maavärin, maanihe, vulkaanipurse, orkaan, tsunami, üleujutus) või terrorismiakt, mis toimus reisi ajal või 48 tundi enne reisi algust piirkonnas, mida kindlustatu kavatses reisil läbida ja mis võib otseselt mõjutada tema reisiplaane või kujutada ohtu tema elu või tervisele. Sellisel juhul hüvitab kindlustusandja punktides 4.10, 4.11 või 4.13 nimetatud kahju.
4.7.2. reisi põhieesmärgiks olnud ning eelnevalt planeeritud erialase, tööalase või avaliku ürituse ärajäämine (nt konverents, seminar, mess, kontsert, või spordivõistlus). Sellisel juhul hüvitab kindlustusandja punktis 4.10 nimetatud kahju;
4.7.3. transpordiettevõte valdusesse antud pagasi kahjustumine või hilinemine transiitpunkti, juhul kui kindlustatu xxxx hilineb transiitpunkti üle 1 tunni. Sellisel juhul hüvitab kindlustusandja punktis 4.13 nimetatud kahju. Kaitse kehtimiseks tuleb kindlustatul järgida ümberistumise planeerimise nõudeid (p. 4.6).
Reisitõrke streigi ja pankroti lisakaitse
4.8.
Reisitõrke streigi ja pankroti lisakaitse kindlustusjuhtumiks
on eelnevalt tasutud reisi ärajäämine või hilinemine, xxx xxxxx põhjuseks on:
4.8.1. transpordiettevõtte, seda teenindava ettevõtte (nt lennujaama) või reisipaketis sisalduva teenuseosutaja (nt hotelli) töökatkestus, streik või maksevõimetus (sh pankrot). Sellisel juhul hüvitab kindlustusandja punktides 4.10 või 4.13 nimetatud kahju. Eelnev xx xxxxx reisikorraldaja või -büroo maksevõimetuse tõttu tekkinud reisitõrget.
4.9.
Iga valitud reisitõrke lisakindlustuse kindlustusjuhtum (punktid 4.7–4.8) märgitakse poliisile.
4.10.
Reisi ärajäämise/ärajätmise (punkt 4.1) kindlustusjuhtumi puhul hüvitatakse taganemisõiguseta ostetud/tellitud reisipaketi
või selle osa (nt hotellitubade rent, lennukipiletid, autorent, kontserdipiletid, ekskursioonid) maksumus, mida kindlustatul või kindlustusvõtjal ei ole õigus reisikorraldajalt või reisiga seotud teenuseosutajalt tagasi saada. Xxx xxxx katkeb esimese 24 tunni jooksul, hüvitab kindlustusandja kasutamata jäänud reisipaketi osa maksumuse.
4.11.
Reisi katkemise kindlustusjuhtumi puhul (punkt 4.3) hüvitab kindlustusandja mõistliku ja põhjendatud lisakulu, mis on seotud transpordi ja majutusega kindlustatu ennetähtaegsel tagasipöördumisel elukohariiki. Majutusele hüvitab kindlustusandja maksimaalselt 100 eurot päevas, kuid mitte enam kui 3 päeva.
4.12.
Reisile hilinemise kindlustusjuhtumi puhul (punkt 4.4), hüvitab
kindlustusandja:
4.12.1. reisi jätkamiseks vajaliku pileti ümbervahetamise või alternatiivse sõiduki kasutamise kulu. Alternatiivse sõiduki kasutamisel hüvitatakse kulu esialgse pileti soetusväärtuse ulatuses.
4.13.
Kui reisile hilinemise põhjustas regulaarliini sõiduki hilinemine, väljumise edasilükkamine või teadmata ajaks tühistamine seoses tehnilise rikke, kehvade ilmastikutingimuste või ummikuga lennuväljal, hüvitab kindlustusandja kindlustatule kulud:
4.13.1. uue turistiklassi pileti soetamiseks, kui varem ostetud piletit ei olnud võimalik ümber vahetada või pilet on muutunud kehtetuks;
4.13.2. majutusele transiitpunktis, xxx xxxxx jätkamine ei sõltu kindlustatust. Kindlustusandja hüvitab majutuskulud kuni 100 eurot päevas, kuid mitte enam kui 3 päeva eest reisi jooksul;
4.13.3. enne reisi broneeritud ja tasutud majutuse eest reisi sihtpunktis, kuhu kindlustatu hilines. Kindlustusandja hüvitab 50% majutuskuludest iga hilinetud päeva kohta.
4.14.
Lennuettevõtte regulaarlennu lennuplaani muutmisest pärast piletite väljaostmist (v.a kui lennuplaani muutmine on tingitud töökatkestusest või maksevõimetusest) või sõiduki ülebroneerimisest tingitud kindlustusjuhtumi puhul hüvitab kindlustusandja punktides 4.12 nimetatud kulu sihtkohta või
Eestisse jõudmiseks, kui nimetatud kulu ei hüvita lennuettevõte või muu kolmas isik.
4.15.
Kindlustusandja hüvitab maksimaalselt kaks reisitõrke kindlustuse kindlustusjuhtumit ühe reisi kohta hüvitispiiri ulatuses.
RK112-2016 Reisikikindlustuse tingimused 7/20
4.16.
Lisaks punktis 12 ning kindlustuse üldtingimustes nimetatud välistustele ei hüvita kindlustusandja kahju või kulu:
4.16.1. kui reisitõrke põhjus oli teada enne kindlustuslepingu sõlmimist;
4.16.2. mis on tekkinud seetõttu, et kindlustatu on loobunud reisist või katkestanud reisi, kuna tööandja ei võimaldanud puhkust või katkestas puhkuse;
4.16.3. juhul xxx xxxxx ärajäämise/ärajätmise on põhjustanud enne reisitõrke kindlustuse jõustumist alanud haiguse või vigastuse tagajärgede ägenemine või ravi jätkumine;
4.16.4. mis on tingitud kindlustatu psühhiaatrilisest haigusest või psühhoneurologilisest seisundist (sh stressi reaktsioon, depressioon, ärevushäired jne);
4.16.5. kui reisitõrke põhjustas kindlustatu, kindlustatu reisikaaslase, või pereliikme rasedus või sellest tingitud komplikatsioonid või sünnitus;
4.16.6. kui kindlustatu ei taotlenud reisikorraldajalt või büroolt või reisipaketis sisalduvalt teenuseosutajalt ärajääva reisiga seotud kulude kompenseerimist või kui kindlustatu
ei esita reisikorraldaja või -büroo või reisipaketis sisalduva teenuseosutaja väljastatud ametlikku dokumenti väljamakstud hüvitise suuruse või hüvitamisest keeldumise põhjuse kohta;
4.16.7. puudulikust reisidokumentatsioonist (sh pass/ID-kaart, viisa, juhiload või vaktsineerimispass) või selle puudulikust vormistamisest tingitud kahju;
4.16.8. reisikorraldaja, -büroo või transpordiettevõte makseraskuste tõttu hüvitamata jäänud kahju, v.a punktis
4.8 nimetatud reisitõrke streigi ja pankroti lisakaitse katte olemasolul transpordiettevõtte makseraskuste puhul;
4.16.9. xxxxx- xx joogikulu;
4.16.10. reisile hilinemise või reisi katkemise tõttu kasutamata jäänud teenuse või reisipaketi osa maksumus;
4.16.11. kui kindlustatu hilines reisi alguspunkti välisriigis
sõidukiga toimunud xxxxx tõttu;
4.16.12. xxx xxxxx algus- või transiitpunkti jõudmiseks ei ole kindlustatu arvestanud piisavalt aega, liiklustingimusi,
ilmastikuolusid, turvakontrolliks kuluvat aega, ümberistumiseks vajalikku miinimumaega (p 4.6) jms;
4.16.13. mis on põhjustatud valesti planeeritud reisi ajagraafikust;
4.16.14. kui reisitõrke kindlustuse kindlustusjuhtumi põhjustab muudatus tšarterliinil sõitva sõiduki sõidugraafikus;
4.16.15. mis on seotud tšarterlennu hilinemise või tühistamisega;
4.16.16. mis on seotud lennule hilinemisega v.a. punktis 4.4
kirjeldatud juhtumite korral;
4.16.17. kui reisitõrke kindlustuse kindlustusjuhtumi põhjustab reisikorraldaja või -büroo tegevus või tegevusetus;
4.16.18. kui lennu tühistab ajutiselt või lõplikult lennujaama juhtkond, lennunduskomisjon või ükskõik milline riigiasutus;
4.16.19. mis on tekkinud tiiburlaeva või Eesti-sisese laevaliikluse sõidugraafiku muudatusest ilmastikuolude tõttu;
4.16.20. kui kindlustatu ei eelregistreerinud (check-in) end reisile;
4.16.21. kui transporditeenust lennujaamast hotelli korraldab lennureisi korraldaja;
4.16.22. xxx xxxxx tühistamise avaldus koos nimetatud põhjusega ei ole esitatud kindlustusandjale siinsete tingimustega reguleeritud korra alusel.
8/20 RK112-2016 Reisikikindlustuse tingimused
5. Pagasikindlustus
5.1.
Pagasikindlustuse kindlustusjuhtumiks on:
5.1.1. pagasi või hinnalise pagasi xxxxxx või rööv reisil;
5.1.2. transpordi- või majutusettevõtte järelevalve alla antud pagasi kahjustumine, hävimine, kadumine või järelevalve oleku ajal toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel kannatada saanud pagasi kahjustumine või hävinemine.
5.1.3. pagasi hilinemine rohkem xxx xxxx tundi välisriigis reisi siht- või transiitpunkti, kuhu kindlustatu jääb peatuma vähemalt 24 tunniks.
5.2.
Kindlustusandja hüvitab punktides 5.1.1–5.1.2 (pagasi xxxxxx, rööv, kadumine, kahjustumine, hävimine) nimetatud kindlustus- juhtumi tagajärjel tekkinud kulu, mis on vajalik pagasi xx xxxxxx olnud esemete asendamiseks samaväärse pagasi/ esemetega või taastamiseks Eestis:
5.2.1. lähtudes pagasi/esemete väärtusest kindlustusjuhtumi
toimumise hetkel;
5.2.2. lähtudes poliisil märgitud pagasikindlustuse hüvitispiirist, arvestades pagasi/esemete kulumit punktis 5.5 nimetatud ulatuses;
5.2.3. arvestades, et pagasis üksikute esemetega toimunud kindlustusjuhtumist tingitud kindlustushüvitise maksimaalne suurus on kuni 50% pagasikindlustuse hüvitispiirist.
5.3.
Varguse või röövi kindlustusjuhtumi korral hüvitab kindlustus- andja kindlustatule punktis 5.2 nimetatud xxxxx xxxx vargust või röövi tõendava politsei tõendi või õiendi alusel.
5.4.
Kindlustusandja hüvitab tingimuste punktis 5.1.3 (pagasi hilinemine) nimetatud kindlustusjuhtumi tagajärjel pagasis olnud esemete asendamise kulu samaväärsete esemetega 50 eurot päevas maksimaalselt 50% pagasi hüvitispiirist
kindlustusjuhtumi kohta, kuid mitte enam kui kahe kindlustus- juhtumi eest ühe reisi jooksul. Eelmises lauses nimetatud esemeteks on:
5.4.1. ilmastikuoludele vastavad riided ja/või pesemistarbed, kui kindlustatu on soetanud need hiljemalt 72 tunni jooksul pagasi hilinemisest;
5.4.2. kui kindlustatu reisis spetsiaalsele üritusele (näiteks kontsert või konverents), kus on ette nähtud etiketikohane riietus, siis vastava ürituse tarbeks laenutatud või soetatud riiete kulu.
5.5.
Punktis 5.2.1 nimetatud juhul arvestatakse kindlustushüvitise määramisel kulumit 20% eseme soetamishinnast iga kalendri- aasta kohta. Kulumit arvestatakse üle ühe aasta vanuste asjade korral, samuti kui kindlustatu ei suuda tõendada, et ese on vähem kui aasta aega vana.
5.6.
Punktides 5.1.1 ja 5.1.2 nimetatud kindlustusjuhtumite toimumisel vähendatakse hüvitist pagasi hilinemise eest saadud hüvitise võrra.
5.7.
Pagas loetakse kadunuks, xxx xxxxx ei ole jõudnud 30 päeva jooksul reisi sihtkohta ning transporditeenust osutav ettevõte on väljastanud vastava tõendi.
5.8.
Lisaks punktis 12 ning kindlustuse üldtingimustes nimetatud
välistustele ei hüvita kindlustusandja kulu ega kahju:
5.8.1. mis on tingitud kindlustatu hoolsuskohustuse või pagasikindlustuse ohutusnõuete rikkumisest;
5.8.2. xxx xxxxx hilineb alla 4 tunni;
5.8.3. kui kindlustatu ei esita majutus- või transpordiettevõtte tõendit pagasi hilinemise, kadumise või kahjustumise ning selle tõttu tekkinud kahju hüvitamise või sellest keeldumise põhjuse kohta;
5.8.4. kui kindlustatu ei pöördunud pagasi varguse/röövi korral viivitamata pärast selle toimumist asukohariigis politsei xxxxx ega ei esita vastavat politsei tõendit või õiendit;
5.8.5. kui on tekkinud kosmeetilist laadi pisikahjustused, mis ei halvenda pagasi ühiku funktsionaalsust (välispinna kahjustumine, kriimustused, värvidefektid);
5.8.6. mis on tingitud esemete kahjustumisest kokkupuutel söövitavate või määrivate ainete, teravate esemete või kondensaadiga;
5.8.7. mis on tingitud pagasi hilinemisest reisilt
tagasipöördumisel elukohariiki;
5.8.8. mis on tingitud pagasi arestimisest, äravõtmisest või kontrollimisest ametivõimude poolt (nt turva-, piiri- või tollikontrollis);
5.8.9. mis on tingitud punktis 13.4 (pagasi hoiustamise) esitatud nõuete mittejärgimisest;
5.8.10. pagasi kahjustumise või hävimise eest, mis asub kindlustatu isikliku järelevalve all;
5.8.11. mis tekkis pagasis olnud väärismetallidele ja -kividele (sh nendest valmistatud ehetele), kunstiteostele, unikaalsetele ja antiiksetele esemetele, kollektsioonidele, kergesti purunevate-
le portselan-, marmor-, klaas- või saviesemetele; mootor- sõidukitele (sh haagiste, autosuvilate, veesõidukite jms) ja nende varuosadele; sularahale, panga-kaartidele, väärtpaberitele, dokumentidele, käsikirjadele, fotodele, plaanidele, joonistele; loomadele, taimedele, seemnetele; ravimitele, toote- xx xxxxx- näidistele, prillidele, kontaktläätsedele, jäseme- ja hamba- proteesidele ning analoogsetele meditsiinilistele abivahenditele; jookidele, toiduainetele; kosmeetikale; parfümeeriale; elektrooni- listele seadmetele, mida ei ole punktis 1.23 nimetatud; tööriista- dele, spordivarustusele, muusikariistadele ja nende vedamiseks ette nähtud spetsiaalsetele/eriotstarbelistele kottidele, kohvrite- le, vutlaritele jmt.
6. Reisidokumentide kindlustus
6.1.
Reisidokumentide kindlustuse kindlustusjuhtumiks on välisriigis tekkinud kulud kindlustatu isikut tõendava dokumendi (xxxxx, ID-kaardi ja/või mootorsõiduki juhilubade) taastamiseks ja/või asendusdokumendi saamiseks, kui isikut tõendav dokument on varastatud või röövitud ja kindlustusandjale on esitatud seda tõendav politsei tõend.
6.2.
Kindlustusandja hüvitab reisidokumentide taastamiseks ja/või
asendusdokumentide saamiseks tehtud kulud:
6.2.1. riigilõivudele;
6.2.2. transpordile (soodsaimas hinnaklassis) vastavate valitsusasutuste vahel liiklemiseks;
6.2.3. telefonikõnedele vastavatesse ametiasutustesse;
6.2.4. majutusele kuni 50 eurot kindlustusjuhtumi kohta.
6.3.
Reisidokumentidele laienevad punktis 13.4 kehtestatud
hoiustamise erinõuded.
6.4.
Kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitab kindlustusandja kulud kuni 250 euro ulatuses.
6.5.
Lisaks punktis 12 ning kindlustuse üldtingimustes nimetatud
välistustele ei hüvita kindlustusandja kulu ega kahju:
6.5.1. juhilubade taastamiseks ja/või nende asendamiseks, kui ei reisita maismaasõidukiga;
6.5.2. kolmanda isiku reisidokumentide taastamiseks /asenda-
miseks;
6.5.3. kui reisidokumentide vargusest või röövist ei teavitatud asukohariigi politseid 24 tunni jooksul kindlustusjuhtumi toimumisest;
6.5.4. kui reisidokument jäeti avalikus kohas (nt rand, kohvik)
xxxx järelevalveta.
7. Spordivarustuse ja -tegevuse kindlustus
7.1.
Spordivarustus – kindlustatu isiklik või rendile võetud spordi-
varustus.
7.2.
Spordivarustuse ja -tegevuse kindlustuse kindlustusjuhtumiks on:
7.2.1. transpordiettevõtte järelevalve alla antud spordivarustuse kadumine, hilinemine, kahjustumine või hävinemine. Spordivarustus loetakse kadunuks, kui transpordiettevõte on kuulutanud spordivarustuse lõplikult kadunuks ning väljastanud sellekohase tõendi;
7.2.2. spordivarustuse kahjustumine, xxxxxx, rööv või hävinemine reisil väljaspool transpordiettevõtte järelevalvet.
7.2.3. sportimise võime kaotus välismaal saadud trauma
tagajärjel.
7.3.
Kindlustusandja hüvitab punktis 7.2.1 nimetatud kindlustus-
juhtumi tagajärjel tekkinud:
7.3.1. spordivarustuse rendikulu kuni 200 eurot reisil kuni spordivarustuse tagastamiseni kindlustatule, kui kindlustatu spordivarustus hilines reisi sihtkohta üle 24 tunni;
7.3.2. spordivarustuse soetamiskulu, kui kindlustatu spordi- varustus on kadunud või kahjustunud ulatuses, mille puhul ei ole parandamine võimalik ning edasine otstarbeline kasutamine on võimatu;
7.3.3. spordivarustuse paranduskulu reisil kuni 200 eurot, kui kindlustatu spordivarustus on kahjustunud ning seda on võimalik parandada.
7.3.4. spordivarustuse paranduskulu kuni 200 eurot elukoha- riigis, kui kindlustatu spordivarustus on kahjustunud ning seda on võimalik parandada, kuid spordivarustust ei olnud võimalik parandada reisi ajal.
7.4.
Kindlustusandja hüvitab punktis 7.2.2 nimetatud kindlustus-
juhtumi tagajärjel tekkinud:
7.4.1. spordivarustuse parandus-, rendi-, või soetamiskulu reisi ajal kuni 200 eurot;
7.4.2. spordivarustuse soetamisekulu elukohariigis kuni 200
eurot;
7.4.3. spordivarustuse paranduskulu kuni 200 eurot elukoha-
riigis, kui spordivarustust ei olnud võimalik parandada reisi ajal.
7.5.
Kindlustusandja hüvitab punktis 7.2.3 nimetatud kindlustus-
juhtumi tagajärjel tekkinud kahju:
7.5.1. kasutamata jäänud ja eelnevalt tasutud sportimise
abonement, mis on mõeldud individuaalseks kasutamiseks
RK112-2016 Reisikikindlustuse tingimused 9/20
(nt skypass, green-fee) ja/või renditud spordivarustuse eest. Kindlustusandja hüvitab kahjud trauma järgsest päevast proportsionaalselt kasutamata jäänud perioodi eest, kuid mitte enam kui 50 eurot ühe päeva kohta.
7.6.
7.7.
7.8.
Lisaks punktis 12 ning kindlustuse üldtingimustes nimetatud
välistustele ei hüvita kindlustusandja kulu ega kahju:
7.8.1. kui spordivarustus ei ole reisi ajal vähemalt ühel korral
registreeritud ja antud üle transporditeenuse osutaja valdusesse;
7.8.2. kui spordivarustus hilineb alla 24 tunni;
7.8.3. kui kindlustatu ei suuda esitada transporditeenuse osutaja väljastatud kirjalikku kinnitust spordivarustuse hilinemise, kahjustumise või kadumise kohta;
7.8.4. kui spordivarustuse vargusest ei ole politseisse teavitatud 24 tunni jooksul pärast kindlustusjuhtumi saabumist ja kindlustatu ei esita vastavat kirjalikku kinnitust;
7.8.5. mis on tingitud spordivarustuse arestimisest, äravõtmisest või kontrollimisest ametivõimude poolt (nt turva-, piiri- või tollikontrollis);
7.8.6. kindlustatu enda põhjustatud juhtumite korral, x.x xxx spordivarustus on unustatud, kaotatud või jäetud järelevalveta;
7.8.7. mis tekkis transportimiseks spetsiaalset luba vajavale spordivarustusele;
7.8.8. kosmeetilist laadi pisikahjustuste eest (välispinna kahjustumine, kriimustused, värvidefektid), mis ei halvenda spordivarustuse funktsionaalsust;
7.8.9. spordivarustuse rentimiseks pärast kindlustatu naasmist elukohariiki või pärast hilinenud spordivarustuse tagasi saamist välisriigis;
7.8.10. punktis 7.5.1 nimetatud kulu, mis on seotud võistkonnaspordialadega;
7.8.11. mis on tekkinud spordivarustuse vedamiseks ettenähtud ümbrisele (nt xxxx, vutlar, kohver) või spordivarustuse lisavarustusele (nt elektrilised seadmed, videoregistraator, hooldusvahendid).
8. Eraisiku vastutuskindlustus
8.1.
Eraisiku vastutuskindlustuse kindlustusjuhtumiks on reisil kolmandale isikule kahju tekitamine, mille eest kindlustatul tekib tsiviilvastutus. Kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitatakse kindlustusandjaga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastatud:
8.1.1. ravikulu punktis 2 nimetatud tingimustel;
8.1.2. kahjustatud vara taastamise või asendamise kulu. Xxx xxxx ei ole võimalik taastada, hüvitab kindlustusandja vara turuväärtuse;
8.1.3. kohtu kindlaksmääratud menetluskulud kuni 1500 eurot;
8.1.4. kindlustatu renditud, laenatud või muul viisil tema kasutusse antud spordivarustusele (nt sukeldumisvarustus) tekkinud kahju kuni 1000 eurot;
10/20 RK112-2016 Reisikikindlustuse tingimused
8.1.5. matusekulud punktis 2.2.12 nimetatud tingimustel.
8.2.
Kui kindlustusvõtja vastutuse põhjustanud sündmusest tuleneb mitme kahjustatud isiku nõue ja nende nõuete kogusuurus ületab hüvitispiiri, rahuldab kindlustusandja nõuded võrdeliselt nõuete suurusega hüvitispiiri ulatuses.
8.3.
Kui sama kahju tekitamise eest vastutavad mitu isikut, hüvitab kindlustusandja ainult kindlustatu vastutusele vastava osa kogu tekitatud kahjust, kuid mitte rohkem kui poliisile märgitud hüvitispiir.
8.4.
Sama sündmusega otseses põhjuslikus seoses olevad kahjud on üheks kindlustusjuhtumiks, sõltumata kahju ilmnemise ajast.
8.5.
Lisaks punktis 12 ning kindlustuse üldtingimustes nimetatud
välistustele ei hüvita kindlustusandja kulu ega kahju:
8.5.1. mis on seotud kindlustatu ettevõtlusega;
8.5.2. mis on tekkinud kindlustatu reisikaaslasele;
8.5.3. mille tekitamise eest kindlustatu on vastutav hoone või hoone osa omaniku või valdajana;
8.5.4. mille kindlustatu tekitas kolmandale isikule kindlustatu omandis, valduses või kasutuses olnud sõidukiga, samuti sõidukile endale tekitatud kahju;
8.5.5. kindlustatule kuuluva või tema järelevalve all või kasutuses xxxxx xxxxx tekitatud kahju, samuti sellele loomale tekitatud kahju;
8.5.6. mis tekkis põhjusel, et kindlustatu kasutas eset eba- otstarbekohaselt;
8.5.7. mis on seotud töö- või sellega sarnasest lepingulisest suhtest tuleneva kohustuse täitmisega;
8.5.8. mis on põhjustatud võistluse või selleks ettevalmistava treeningu käigus, v.a xxx xxxxx eesmärgina on poliisile märgitud ohtlik harrastus, sport või ekstreemsport;
8.5.9. mis on tekkinud kakluse käigus.
9. Rendisõiduki omavastutuskindlustus
9.1.
Rendisõiduki omavastutuskindlustuse kindlustusjuhtumiks on kindlustatu rendisõiduki kahjustumine liiklusõnnetuse,
loodusõnnetuse, vandalismi, tulekahju, äkilise ja ettenägematu sõidukivälise mehhaanilise jõu tagajärjel või rendisõiduki xxxxxx või rööv, mille tulemusena tekib kindlustatul rendiettevõtte ees rendilepingust tulenev omavastutuse tasumise kohustus/nõue.
9.2.
Kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitatakse kindlustatu renditud sõidukile tekkinud kahju rendilepingus määratud omavastutuse piirini, kuid mitte enam kui poliisil märgitud hüvitispiir.
9.3. Rendisõiduki kasutamise nõuded:
9.3.1. Rendilepingu sõlmimisel ja auto kättesaamisel on kindlustatu kohustatud fikseerima rendisõiduki seisukorra ning sellel esinevad võimalikud varasemad kahjustused rendilepingus, videosalvestisel või fotodel.
9.3.2. Rendisõiduki kahjustumise, varguse või röövi vältimiseks tuleb sõidukit kasutada heaperemehelikult.
9.3.3. Rendisõidukit tohib juhtida xxxx rendilepingus sõidukijuhina või -kasutajana märgitud isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba.
9.3.4. Rendisõiduki juht on kohustatud järgima vastavate
liikluskorraldusvahendite või õigusaktidega kehtestatud sõidukiiruse piirmäärasid.
9.3.5. Rendisõidukis ega selle vahetus läheduses ei tohi tekitada tuleohtlikku olukorda, samuti ei tohi sõidukis kasutada lahtise tule allikat (sh suitsetada).
9.3.6. Rendisõiduki võtmeid xx xxxx avamiseks ja käivitamiseks ettenähtud seadmeid ei tohi xxxxx sellises kohas või sellisel viisil, mis võimaldavad nende kättesaamist kolmandatel isikutel. Majutuskohast lahkudes tuleb sõidukivõtmeid xxxxx seifis või xxxx lukustatud hoiuruumis.
9.3.7. Rendisõidukist lahkudes tuleb sulgeda sõiduki aknad, katuseluuk ja pakiruum ning sõiduk lukustada, sõidukile paigaldatud nõutavad turvaseadmed tuleb rakendada.
9.4.
Lisaks punktis 12 ning kindlustuse üldtingimustes nimetatud
välistustele ei hüvita kindlustusandja kulu ega kahju:
9.4.1. kui sõidukivõtmeid jäeti avalikus kohas (nt rand, kohvik) xxxx järelevalveta;
9.4.2. xxx renditud sõidukit juhib isik, kellel ei ole kehtivat juhiluba;
9.4.3. rendisõidukit on kasutatud vastuolus rendilepingu tingimustega või renditud sõidukit juhtis isik, kes ei ole rendilepingus nimetatud;
9.4.4. mis tuleneb mitte-avalikel teedel sõitmisest.
9.4.5. kui kindlustatu ei ole täitnud punktides 9.3 ja 13.17
kirjeldatuid nõudeid.
10. Õigusabikindlustus
10.1.
Õigusabikindlustuse kindlustusjuhtumiks on õigusabi kulu tekkimine, mis on tingitud asjaolust, et kindlustatu sooritas hooletusest või ettevaatamatusest õigusvastase teo reisi sihtkohas või transiitpunktis.
10.2.
Kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitatakse kindlustusandjaga eelnevalt kooskõlastatud vajalik ja põhjendatud kulu õigusabile ja/või kindlustatu eest kautsjonisumma hüvitispiiri ulatuses.
10.3.
Kindlustatu on kohustatud tagastama kindlustusandjale kautsjonisumma 12 kuu jooksul pärast xxxx, xxx kindlustusandja on kautsjoni kindlustatu eest tasunud. Xxx xxxxx või muud ametivõimud tagastavad kautsjonisumma kindlustatule varem, tuleb see viivitamatult kindlustusandjale üle anda.
Kautsjonisumma tuleb 12 kuu jooksul tagastada ka juhul, xxx xxxxx või muud ametivõimud kindlustatu kautsjonisummat ei tagasta.
10.4.
Lisaks punktis 12 ning kindlustuse üldtingimustes nimetatud
välistustele ei hüvita kindlustusandja kulu ega kahju:
10.4.1. kui õigusabi osutatakse kaebusega, mis on seotud mootorsõiduki valdamisega, sh liikluseeskirjade rikkumise või sõidukijuhi tsiviilvastutusega;
10.4.2. kui kindlustatu keeldus reisil tasuta õigusabist;
10.4.3. kui kindlustatu ei ilmunud määratud ajaks kohtusse;
10.4.4. kui kindlustatu pani toime süüteo või xxxxx hooletuse;
10.4.5. mis on seotud vahekohtumenetlusega;
10.4.6. kui õigusabi vajadus tekkis seoses seaduslike töösuhetega või lepinguliste kohustuste rikkumisega;
10.4.7. millest kindlustusandjale teatati siis, xxx xxx
toimepanemisest oli möödas üle 90 päeva;
10.4.8. mis ei olnud eelnevalt kindlustusandjaga
kooskõlastatud.
11. Tõlketeenuste kindlustus
11.1.
Tõlketeenuste kindlustuse kindlustusjuhtumiks on tõlketeenuste kulu tekkimine reisil, kui tõlketeenuse kasutamise vajadus
on tingitud asjaolust, et kindlustatu vajas professionaalset tõlki meditsiiniabi, õigusabi või reisidokumentidega seotud probleemide lahendamiseks.
11.2.
Lisaks punktis 12 ning kindlustuse üldtingimustes nimetatud välistustele ei hüvita kindlustusandja kulu, mis on välistatud punktides 2.10, 3.12, 6.5 ja 10.4.
12. Üldised välistused
12.1.
Lisaks siinsetes tingimustes varem nimetatud ning kindlustuse üldtingimustes nimetatud välistustele ei hüvita kindlustusandja kahju ja kulu:
12.1.1. kui kindlustustingimuste kohaselt ei ole tegemist reisiga, sh xxx xxxx asus kindlustuslepingu sõlmimise hetkel väljaspool elukohariiki või xxx xxxx on selleks hetkeks juba alanud, v.a kui kindlustatu viibimine väljaspool elukohariiki
algas kindlustusandjaga sõlmitud eelmise reisikindlustuslepingu kehtivuse ajal, mida uuendatakse xxxx katkestuseta ning mille kindlustuskaitse ulatus, reisi eesmärk, kindlustussumma ja omavastutuse suurus on xxxxx, mis sõlmitaval lepingul;
12.1.2. kui kindlustatu töötab reisil, kessoonkambri operaatorina, keemia-, lõhkeaine-, kaevandustööstuses, laeva- või lennukimeeskonna liikmena, mis tahes ametites, mille täitmisel kindlustatu kannab või kasutab relva, kriisipiirkonnas vaatlejana, staabitöötajana, kaskadöörina, päästetöötajana, turvatöötajana, politseinikuna, demineerijana või avamerel;
12.1.3. mis on tekkinud looduskatastroofist (v.a punktis 4.7.1 nimetatud juhtumid), samuti enne reisile minekut üldteada asjaolu tõttu või mille eest oli hoiatanud Eesti Välisministeerium;
12.1.4. mis on tingitud ametivõimude tegevusest või tegevusetusest (nt lennujaama turvakontroll, tollikontroll);
12.1.5. mis on tingitud streigist, töökatkestusest, maksejõuetusest, pankrotist või kolmanda isiku (nt transpordiettevõtte, reisikorraldaja) tegevusest, v.a 4.8 nimetatud juhul;
12.1.6. mis on põhjustatud kindlustatu õigusvastasest teost (v.a eraisiku vastutuskindlustus – punkt 8) või lepingulise kohustuse rikkumisest;
12.1.7. mis on seotud sünnituse, sündinud lapse, abordi, kunstviljastamise, viljatuse ravi, rasestumise vältimise või nende tüsistuste ning tagajärgedega;
12.1.8. mis on seotud psüühiliste häirete, sh depressiooni, stressireaktsiooni, foobiate, psühhiaatriliste ja psühhoneuroloogiliste haiguste diagnostika või raviga või neist tingitud kahjuga;
12.1.9. mille sisuks on saamata jäänud tulu;
12.1.10. mis on seotud sõiduki xxxxxxx, hoolduse, kasutamise, hoiustamise või transpordiga;
12.1.11. mis on põhjustatud kindlustatu algatatud kaklusest;
12.1.12. kui talispordiga tegeleti väljaspool märgitud radasid või alasid;
12.1.13. kui kindlustatu juhtis vee- või õhusõidukit;
12.1.14. reisides ning kasutades reisimiseks põhilise sõidukina
RK112-2016 Reisikikindlustuse tingimused 11/20
jalg- või mootorrattast (sh nt mopeed), nendega sõitmisel kindlustatule tekkinud tervisekahju, v.a xxx xxxxxx sõiduki kaitse oli märgitud poliisile;
12.1.15. kui kindlustatu rikkus reisi ajal asukohariigi seadusi, v.a eraisiku vastutuskindlustuse (p 8), õigusabikulude kindlustuse (p 10) ning tõlketeenuste kindlustuse (p 11) alusel hüvitatav kahju;
12.1.16. mille peab hüvitama muu isik muu lepingu või seaduse alusel;
12.1.17. mis on tekkinud mootorsõiduki juhtimisest, kui kindlustatu juhtis mootorsõidukit xxxx juhtimisõiguseta;
12.1.18. mis on tingitud kindlustatu teadlikust enese kahjustamisest või ülisuurde ohtu seadmisest, v.a kui kindlustatu teeb xxxx xxxxx inimese elu päästmiseks;
12.1.19. kui poliisile ei ole märgitud xxxxxx:
12.1.19.1. kindlustuskaitse liik (punkt 1.1), sealjuures lisakaitse (punktid 2.9, 4.7 või 4.8);
12.1.19.2. reisi eesmärk: füüsiline töö (punktid 1.13), ohtlik harrastus (punkt 1.8), sport (punkt 1.9), ekstreemsport (punkt 1.10);
12.1.19.3. reisi liik (punkt 1.15);
12.1.19.4. kindlustusterritoorium (punkt 1.14).
13. Kindlustusvõtja ja kindlustatu kohustused
13.1. Lisaks kindlustuse üldtingimustes nimetatud kindlustusvõtja kohustustele on kindlustusvõtjal, kindlustatul ja/ või soodustatud isikul ka järgmised kohustused:
Kohustused enne kindlustusjuhtumi toimumist
13.2.
Kindlustusvõtja teavitab kindlustatut poliisil märgitud kindlustuskaitsest xx xxxxx ulatusest ning tutvustab talle kindlustustingimusi.
13.3.
Kindlustusvõtja/kindlustatu peab teavitama kindlustusandjat reisi eesmärgi muutumisest või muudest asjaoludest, mis võivad suurendada kindlustatud riski, 3 päeva jooksul teadasaamise hetkest.
13.4.
Kindlustatu täidab järgmisi pagasi hoiustamise nõudeid:
13.4.1. hinnaline pagas peab olema kindlustatu pideva ja vahetu järelevalve all, sh ei tohi pagasit anda sõiduki
üldisesse pakiruumi (nn check-in-pagas) või pagasivagunisse; majutuskohas tuleb hinnalised esemed xxxxx seifis või xxxx lukustatud hoiuruumis;
13.4.2. pagasit on keelatud jätta vahetu järelevalveta avalikesse
kohtadesse (ühissõidukijaamadesse, toitlustuskohtadesse jmt);
13.4.3. sõidukis ei tohi pagas olla nähtaval xxxxx, xxxx peab asuma lukustatud pakiruumis. Pakiruumi puudumise korral ei tohi jätta esemeid sõiduki sõitjateruumi. Hinnalist pagasit ei tohi jätta sõidukisse vahetu järelevalveta;
13.4.4. sõidukist või majutuskohast lahkudes tuleb sulgeda kõik aknad, luugid, avad, sõiduk või majutuskoht lukustada, eemaldada kõik võtmed ja puldid ning turvaseadmete olemasolul need sisse lülitada;
13.4.5. ööbimiseks on keelatud jätta pagas sõidukisse või
haagisesse.
13.4.6. Kindlustatu kasutab sportimise või töötamise ajal selleks ettenähtud spetsiaalset varustust ning järgib ohutusnõudeid.
12/20 RK112-2016 Reisikikindlustuse tingimused
Kahjujuhtumi toimumisel on kindlustusvõtja/kindlustatu kohustatud
13.5.
tõendama kindlustusjuhtumi toimumise ning esitama teabe ja dokumendid, mis tõendavad kindlustusjuhtumi toimumist;
13.6.
kui kindlustatul puudub Euroopa ravikindlustuskaart, taotlema sertifikaati, mis asendab Euroopa ravikindlustuskaarti, või volitama selleks kolmandat isikut;
13.7.
esitama kirjaliku hüvitistaotluse hiljemalt ühe kuu jooksul pärast reisi lõppemist koos originaaldokumentide ja andmetega juhtumi toimumise asjaolude, kahju suuruse ning seotud isikute kohta;
13.8.
teavitama kindlustusandjat teistest kehtivatest kindlustus-
lepingutest, mis on seotud kahjujuhtumiga;
13.9.
esitama viivitamata liiklusõnnetuse, röövimise, varguse või muu süüteo juhtumi kohta politseile kirjaliku avalduse menetluse algatamiseks;
13.10.
esitama kindlustusandjale järgmiste dokumentide koopiad ning
kindlustusandja nõudmisel originaalid:
13.10.1. dokumendid, mis tõendavad kasutatud teenuse või kauba eest tasumist;
13.10.2. dokumendid, mille on väljastanud pädev asutus (nt raviasutus, politsei-, päästeamet);
13.10.3. dokumendid, mille on väljastanud teenuseosutaja, kus on esitatud info makstud hüvitise suuruse kohta või sellest keeldumise põhjus;
13.10.4. pagasis olnud esemete loetelu, omandisuhet kinnitavad dokumendid, ostuarved, info soetuskoha xx- xxxxx osa jms);
13.10.5. muu vajalik dokument või tõend kahjujuhtumi
asjaolude selgitamiseks ning hüvitise määramiseks.
13.11.
pöörduma välisriigis haiglaravi või repatrieerimise korraldamiseks kindlustusandja või kahjukäsitluspartneri xxxxx kindlustuspoliisil märgitud telefoninumbril või e-posti aadressil;
13.12.
tagama kindlustusandjale või kahjukäsitluspartnerile juurde- pääsu kahjujuhtumit puudutavale informatsioonile, sh meditsiinilisele teabele;
13.13.
teavitama reisitõrke kindlustuse kahju korral reisikorraldajat, majutusettevõtet, transpordiettevõtet või muud teenuse- osutajat viivitamata sündmusest, mis takistab reisile minekut või reisi jätkamist, et reisi tühistamisega kaasneksid võimalikult väikesed kulud. Teavitamiskohustuse rikkumisel ei hüvita kindlustusandja viivitusest tekkinud lisakulusid;
13.14.
kui transpordi eest vastutab kolmas isik (nt reisikorraldaja, transpordiettevõte), pöörduma kohe kahju tekitaja xxxxx kulutuste kompenseerimiseks ning paluma kahju tekitajalt kirjaliku tõendi, kus on märgitud vähemalt juhtumi põhjus, aeg ning kindlustatule makstud hüvitise suurus või sellest keeldumise põhjus;
13.15.
pagasikindlustuse juhtumi korral, kui kahju tekitamise eest vastutab transpordiettevõte või muu isik, xxxxx xxxxx on pagas hoiule antud, pöörduma hiljemalt viie päeva jooksul kahju tekitaja xxxxx kulutuste kompenseerimiseks ning paluma kahju
tekitajalt kirjaliku tõendi, kus on märgitud vähemalt juhtumi põhjus, aeg ning kindlustatule makstud hüvitise suurus või sellest keeldumise põhjus;
13.16.
eraisiku vastutuskindlustuse juhtumi korral võtma kannatanult hüvitisnõude ja seletuskirja juhtumi toimumise kohta ning xxxxxx asjakohaste asutuste dokumendid ja muud tõendid, mis kinnitavad kindlustusjuhtumi toimumist.
13.17.
rendisõidukiga toimunud kahjujuhtumi korral:
13.17.1. peab rentnik või rendilepingus määratud kasutaja(d) viivitamatult võtma ühendust rendiettevõttega, teavitama neid juhtunust xx xxxxxx juhiseid edasiseks käitumiseks.
13.17.2. esitama viivitamata röövimise, varguse või muu süüteo juhtumi kohta politseile kirjaliku avalduse menetluse algatamiseks;
13.17.3. teavitama politseid liiklusõnnetuse korral, kus osapooled ei saavuta süülisuses kokkulepet või millega kaasnevad inimvigastused.
13.17.4. rentnik või rendilepingus määratud kasutaja(d) on kohustatud fotografeerima sündmuskoha ning rendisõidukile tekitatud kahjustused.
13.17.5. peab rentnik või rendilepingus määratud kasutaja(d) võtma kasutusele meetmed kahju vähendamiseks või edasise kahju ulatuse suurenemise piiramiseks.
RK112-2016 Reisikikindlustuse tingimused 13/20
Xxxx 1. Trauma ja püsiva puude | |
1. Trauma | |
Kolju vigastused | Protsent |
1. Koljuluude murrud: 1) koljuvõlvi murd | 3 % |
2) koljupõhimiku murd | 5 % |
3) koljuvõlvi ja –põhimiku murd | 8 % |
2. Koljusisesed verevalumid: 1) epiduraalne | 3 % |
2) subduraalme, ajusisene | 5 % |
3. Peaasju kahjustused: 1) ajuvapustus ehk kommotsioon | 1 % |
2) ajupõrutus, subarahnoidaalne verevalum (kontusioon) | 3 % |
4. Pea, seljaaju ja perifeerse närvisüsteemi kahjustused: | |
1) seljaaju põrutus | 7 % |
2) traumaatiline epilepsia | 5 % |
5. Traumaatiline pkesiit | 3 % |
Nägemisorganid | Protsent |
6. Xxx xxxxx pisarkanalite läbimatus | 3 % |
1) ühepoolne | 1 % |
2) kahepoolne | 3 % |
16. Rinnaku murd | 1 % |
17. Ühe roide röntgenograafiliselt tõendatud murd | 1-2 % |
18. Trauma tõttu teostatud: 1) torakoskoopia, torakotsentees | 1 % |
2) torakotoomia | 3 % |
19. Xxxx, hingetoru (trahhea) vigastused, bronhoskoopia, trahheotoomia | 1-3 % |
hüvitiste tabel
1) konjunktiviit, keratiit, iridoksükliit, koorionretiniit 1 %
2) vikerkesta defekt, läätse luksatsioon, trihhiaas, xxx pöördumine, eemaldamata võõrkehad silmamunas 3 %
8. Silmakesti läbivad haavad, II-III järgu põletus (söövitus),
hemoftalm xxxx nägemisteravuse languseta 1 %
9. Silmamuna eemaldamine (enukleatsioon) 3 %
10. Orbita murd 3 %
11. Nägemisteravuse xxxxxx toodud
nägemisteravuse languse tabelis vt tabel Märkus: Nägemisorganite vigastuse suurus määratakse ravijärgselt, mitte varem kui 3 kuud pärast kindlustusjuhtumit, järelkontrollis täidetud arstitõendi alusel.
Kuulmisorganid Protsent
12. Kuulmisteravuse xxxxxx ühest kõrvast 60-89 db 1 % Märkus: Kuulmisteravuse xxxxxx määratakse audiomeetriliselt ravijärgselt, kuid mitte varem kui 3 kuud pärast kindlustusjuhtumit.
13. Kopsu vigastus, nahaalune õhkemfüseem, hemo-, pneumotooraks, eksudatiivne pleuriit, võõrkeha rind- kereõõnes, pneumoonia (v.a hüpostaatiline või post- operatiivne):
1) ühepoolne | 1 % |
2) kahepoolne | 3% |
Hingamisorganid | Protsent |
14. Xxxxxxx, otsmiku- ja ninakõrvalkoopa eesseina murd | 3 % |
15. Kopsu vigastus, nahaalune õhkemfüseem, hemo-, pneumotooraks, eksudatiivne pleuriit, võõrkeha rind- kereõõnes, pneumoonia (v.a hüpostaatiline või postoperatiivne):
Xxxxxx-veresoonkonna süsteem Protsent
20. Xxxxxx, südamekestade ja suurte magistraalveresoonte vigastused 5 %
Seedetrakt Protsent
21. Xxxxx-, üla-, alalõualuu murd
1) ühe luu 1 %
2) mitme xxx, hulgimurd 3 %
Märkus: Harjumuslikku nihestust xx xxxxx retsidiive ei loeta
kindlustusjuhtumiks.
22. Xxxxx, söögitoru, mao, soolte vigastused (haavamine, rebend, söövitus), ösofagoskoopia
ja gastroskoopia 1 %
23. Vigastuse järgne:
1) mao, soolte, päraku armistumisest tingitud
ahenemine 5 %
2) liiteline haigus 9 %
3) soole, soole-tupe, soole-kõhunäärme uuris 3 %
24. Maksa vigastused või kahjustused xxxxx juhusliku mürgituse tagajärjel:
1) trauma raviga tekkinud seerumhepatiit | 1 % |
2) maksapuudulikkus | 3 % |
25. Trauma tõttu: 1) maksa kapslialune rebend, operatsioonita, diagnoositakse CT või UH põhjal | 1 % |
2) maksarebendi õmblus | 3 % |
3) sapipõie rebendist peritoniit | 5 % |
26. Põrna kapslialune rebend, operatsioonita, diagnoositakse CT või UH põhjal: | 1 % |
27. Seedetrakti vigastuse järgne: 1) mao, kõhunäärme, soole õmblus | 5 % |
2) kõhunäärme ebafistul | 8 % |
3) mao, soole, kõhunäärme resektsioon | 10 % |
28. Kõhu vigastuse tõttu diagnostilisel eesmärgil tehtud (ei arvestata lisaks punktidele 22 - 27): 1) laparoskoopia (laparotsentees) | 1 % |
2) laparotoomia Märkus: Punktid 22-24 peavad olema diagnoositud kas endoskoopiliselt, laparoskoopiliselt või laparotoomiaga. | 3 % |
Eritus- ja suguorganite süsteem Protsent
29. Neerude vigastused:
1) kapslialune rebend, operatsioonita, diagnoositakse
CT või UH põhjal 1 %
2) xxxxx õmblus | 3 % |
30. Kuseteede operatsioonid: 1) epitsüstostoomia | 1 % |
2) kuseteede õmblus, lumbotoomia | 3 % |
14/20 RK112-2016 Reisikikindlustuse tingimused
31. Xxxx-suguelundite haavamised, rebendid,
põletus 1 %
32. Trauma tõttu ühe munandi, munasarja, -xxxx xxxxxxxxxxx 3 %
Pehmed koed Protsent
33. Näo, kaela eespinna armidest põhjustatud kosmeetilised defektid:
1) väljendunud (ei muuda oluliselt näo kuju), armid pindalaga üle 1 cm² 1-3 %
2) tugevalt väljendunud (muudab oluliselt näo kuju) | 10 % |
3) näo täielik moondumine (masknägu) | 30 % |
34. Tugeva keloidiga põletushaavade armid kehal: 1) 1-2% kehapinnast | 3 % |
2) 3-4% kehapinnast | 5 % |
3) 5-6% kehapinnast | 8 % |
4) 7-8% kehapinnast | 9 % |
5) 9-10% kehapinnast | 10 % |
6) üle 10% kehapinnast | 20 % |
Märkus: Pehmete kudede vigastuse suurus määratakse 3 kuud pärast kindlustusjuhtumit. Punkti 33 alapunktis 1 toodud vigastuse puhul xxxxx xxxx 1 cm² õiguse valuraha 1%le.
Lülisammas | Protsent |
35. Lülikehade, -kaarte, -liigesjätkete, ogajätke murd: 1) 1-2 lülil | 1-3 % |
2) 3-5 lülil | 5 % |
36. Ühe lüli ristjätke murd | 3 % |
37. Ristluu murd | 3 % |
38. Sabaluu murd | 1 % |
Aba- ja rangluu | Protsent |
39. Aba-, rangluu murd, akromio-klavikulaar, sternoklavikulaarliigese rebend: 1) ühe xxx xxxx, ühe liigese rebend | 1 % |
2) kahe xxx xxxx xxxx ühe liigese rebendiga 3) kahe liigese täielik rebend, kahe liigese täielik | 3 % |
rebend koos nihestusega või ühe luu murruga või ühe luu xxxxx xx nihestusega, kahe xxx xxxx xxxx
ühe liigese rebendi ja nihestusega 5 %
4) rangluu ebaliiges 3 %
Õlaliiges Protsent
40. Õlaliigese vigastused:
1) luufragmentide ärarebimismurd 1 %
2) kahe xxx xxxx, liigesenapa murd, abaluumurd koos õlaliigese nihestusega, uuringutel tõestatud
kõõluste ja/või liigesekapsli rebend 3 %
3) õlavarreluu pähiku, kirurgilise või anatoomilise
xxxxx xxxx, õlavarreluu murd koos nihestusega 5 %
4) õlavarreluu killustunud hulgimurd õlaliigeses 8 %
Märkus: Korduvaid opereerimata õlaliigese nihestusi ja habituaalset luksatsiooni xx xxxxx retsidiivi ei loeta kindlustusjuhtumiks.
41. Õlavöötme vigastuse järgne:
1. õlaliigese kontratuur:
a) keskmise raskusega (tõstab kätt ette kuni
90 kraadi) 3 %
b) xxxxx (tõstab kätt ette kuni 45 kraadi) 8 %
c) abduktsioon, 0-45 kraadi 3 %
42. Õlavarreluu:
1) diafüüsi murd 5 %
2) hulgimurd 8 %
Küünarliiges ja -vars Protsent
43. Küünarliigese vigastused
1) luufragmentide (k.a epikondüluste) rebimismurd, küünar- või kodarluu murd liigeses, luksatsioon
küünarliigesest 1 %
2) küünar- ja kodarluu murd liigeses 3 %
3) õlavarreluu murd distaalse metafüüsi osas 5 %
4) õlavarreluu murd koos küünar- ja kodarluu murruga 8 %
44. Küünarliigese vigastuse järgne
1) küünarliigese kontraktuur supinatsiooni -
pronatsiooni säilimisega
a) kerge (painutus 50-60 kraadi, sirutus 160-175
kraadi) 3 %
b) keskmise raskusega (painutus 65-90 kraadi,
sirutus 140-155 kraadi) 8 %
c) tugev (painutus üle 90 kraadi, sirutus alla 140
kraadi) 9 %
45. Küünarvarre luude murd 1) ühe xxx xxxx | 1 % |
2) kahe xxx xxxx, xxx xxx hulgimurd | 3 % |
46. Ebaliiges 1) ühel luul | 3 % |
2) xxxxx xxxx | 9 % |
47. Randmeliigese vigastused 1) luukillu (kildude) ärarebimismurd, tikkeljätke murrud, ühe xxx xxxx, kodarluu murd tüüpilisest kohast (in loco typica) | 1 % |
2) kahe või xxxxx xxx murd randmeliigeses | 3 % |
3) perilunaarne nihestus | 5 % |
48. Randmeliigese kontraktuur 1) kerge (sirutus-painutuse liikuvus 55 kraadi) | 1 % |
2) keskmise raskusega (sirutus-painutuse liikuvus 40-50 kraadi) 10 | 3 % |
3) tugev (liikuvus 20-35 kraadi) 49. Randme-, kämblaluude vigastused | 5 % |
1) ühe xxx xxxx (v.a lodiluu) | 1 % |
2) kahe xx xxxxx xxx xxxx | 3 % |
3) lodiluu murd | 8 % |
4) randme nihestus-murd, randmeliigese |
ebastabiilsus sidemete vigastusest 3 %
50. Vigastuse järgne lodiluu ebaliiges 12 %
Pöial Protsent
51. Pöidla vigastus:
1) sirutajakõõluse rebend 1 %
2) lülide murd, painutajakõõluse rebend, kõõluse-,
liigese- või luuline panariitsium 2 %
II-III-IV-V sõrm Protsent
52. Ühe või mitme distaalse, keskmise või proksimaalse lüli murd, painutaja- või sirutaja- kõõluse rebend, liigese-, kõõluse- või luuline
panariitsium 1 %
Xxxxxx, puusaliiges Protsent
53. Vaagna vigastused:
1) ühe xxx xxxx 1 %
2) kahe xxx xxxx, xxx xxx hulgimurd, ühe liiduse
rebend 2 %
3) kolme või xxxxx xxx murd, kahe või enama liiduse rebend 3 %
54. Puusaliigese vigastused:
1) luuliste fragmentide ärarebimismurd 1 %
2) isoleeritud pöörla(te) murd 3 %
RK112-2016 Reisikikindlustuse tingimused 15/20
3) puusaliigese nihestus 5 %
4) reieluu pea, kaela, proksimaalse metafüüsi murd, liigesenapa murd 9 %
55. Puusaliigese vigastuse järgne:
1) kerge kontraktuur (liikuvus kuni 90 kraadi sirutus- asendist) 3 %
2) keskmise raskusega kontraktuur (liikuvus kuni
60 kraadi sirutusasendist) 5 %
3) tugev kontraktuur (liikuvus kuni 30 kraadi sirutusasendist) 8 %
4) reieluukaela ebaliiges 5 %
Xxxx Protsent
56. Reieluu murd: 1) diafüüsi osas | 9 % |
2) hulgimurd | 10 % |
Põlveliiges | Protsent |
57. Põlveliigese vigastused: 1) operatsioonil tõestatud värske meniskirebend | 3 % |
2) luuliste fragmentide ärarebimismurd, pindluu pähiku murd, operatsioonil ja/või uuringul
tõestatud ristisideme rebend 1 %
3) põlvekedra, sääreluu põntadevahelise välja,
põntade, sääreluu proksimaalse metafüüsi murd 3 %
4) sääreluu, proksimaalse metafüüsi murd koos
pindluu pähiku murruga 5 %
5) reieluu põnda (põntade) murd, sääre nihestus
(vt punkt 95) 8 %
6) reieluu distaalse metafüüsi murd 9 %
7) reieluu distaalse metafüüsi ja sääreluu
proksimaalse metafüüsi, pindluu pähiku murd 10 %
58. Põlveliigese vigastuse järgne:
1) kerge kontraktuur (liikuvus kuni 90 kraadi sirutus- asendist) 3 %
2) keskmise raskusega kontraktuur (liikuvus kuni
60 kraadi sirutusasendist) 8 %
3) tugev kontraktuur (liikuvus kuni 30 kraadi sirutus- asendist) 10 %
Säär Protsent
59. Sääreluude diafüüsi murd:
1) pindluu murd, luufragmentide ärarebimine 1 %
2) sääreluu murd, pindluu hulgimurd | 3 % | |
3) sääre- ja pindluu murd, sääreluu hulgimurd | 5 % | |
60. Sääreluude murru järgne ebaliiges: | ||
1) sääreluul | 3 % | |
2) pind- ja sääreluul | 5 % | |
Hüpeliiges | Protsent | |
61. Hüppeliigese vigastus: | ||
1) ühe päksi murd, sääreluu-pindluu vahelise | ||
sündesmoosi rebend | 1 % | |
2) bimalleolaarne murd, ühe xxxxx xx sääreluu serva murd 2 % | ||
3) mõlema xxxxx xx sääreluu serva murd | 3 % | |
4) fiksatsiooni vajav hüppeliigese vigastus (fiksatsioon | ||
üle 3 nädala) | 1 % | |
62. Kannakõõluse rebend 3 %
Pöid Protsent
63. Pöia vigastused:
1) ühe xxx xxxx (v.a xxxx- xx kontsluu), nihestus
(vt punkt 95) 1 %
2) kandluu murd, kontsluu murd, kahe või enama pöialabaluu murd 3 %
Varbad Protsent
64. Ühe või mitme distaalse, keskmise või proksimaalse varbalüli murd:
1) 1-2 varbal | 1 % |
2) 3-5 varbal | 2 % |
65. Osteomüeliit lahtiste murdude tüsistusena | 3 % |
Muud vigastused | Protsent |
66. Traumaatiline, hemorraagiline šokk, põletushaigus | 3 % |
67. Juhuslikud ägedad kemikaalimürgitused, vingumürgitus ja elektritraumad:
1) haiglaraviga 5-10 päeva 1 %
2) haiglaraviga 11-20 päeva 3 %
3) haiglaraviga üle 20 päeva 5 %
68. Nihestused - kompenseerimisel võetakse aluseks 50% tabelis toodud protsendist
Nägemistervamuse languse xxxxx
Xxxx punktile 11.
enne traumat
nägemisteravus pärast traumat
0,7 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 Alla 0,1 0,0
1,0-0,8 1 % 2 % 3 % 3 % 4 % 5 % 6 % 8 % 10 %
0,7 - 1 % 2 % 3 % 3 % 4 % 5 % 7 % 9 %
0,6 - - 1 % 2 % 3 % 3 % 4 % 5 % 6 %
0,5 - - - 2 % 2 % 3 % 3 % 4 % 5 %
0,4 - - - - 2 % 2 % 3 % 4 % 5 %
0,3 - - - - - 2 % 2 % 3 % 5 %
0,2 - - - - - - 2 % 3 % 5 %
0,1 - - - - - - - 3 % 5 %
alla 0,1 - - - - - - - - 5 %
2. Püsiv puue | |
Närvisüsteemi kahjustused | Protsent |
1. Pea, seljaaju ja perifeerse närvisüsteemi kahjustused | |
1) monoparees (ülemine, alumine) | 25 % |
2) hemi- ja/või paraparees | 40 % |
3) tetraparees, koordinatsioonivõime kaotus, dementsus | 70 % |
4) monopleegia | 60 % |
5) hemi-, para- või tetrapleegia, dekortikatsiooni
sündroom 100 %
6) vaagnaelundite funktsiooni häired, sõltuvalt
organist xx xxxxx ulatusest lisatakse kuni 70 %
2. Kraniaalnärvi püsiv halvatus 10 %
3. Perifeersete närvide läbilõike sündroom
1) kodar-, küünar- või keskmiknärvi läbilõige käsivarre ja/või randmeliigse kõrgusel; sääre-, pindluunärvi
läbilõige xxxxx xx/või hüppeliigese kõrgusel 10 %
2) kahe või enama närvi läbilõige eelmises punktis
toodud kõrgusel 20 %
3) ühe närvi läbilõige õlavarre või reie kõrgusel 25 %
4) kahe või enama närvi läbilõige eelmises punktis
toodud kõrgusel 40 %
16/20 RK112-2016 Reisikikindlustuse tingimused
Nägemisorganid Protsent
4. Xxx xxxxx akommodatsioonihalvatus 15 %
5. Hemianopsia (xxx xxxxx vaatevälja ahenemine pooles ulatuses), silmalihaste vigastusest tekkinud traumaatiline kõõrdsilmsus, ptoos, diploopia,
vaatevälja kontsentriline ahenemine 15 %
6. Xxx xxxxx pulseeriv eksoftalm 20 %
1) xxx xxxxx nägemisvõime täielik kaotus 50 %
2) xxxxx xxxxx nägemisvõime täielik kaotus 100 % Märkus: Nägemisorganite vigastuse suurus määratakse ravijärgselt, mitte varem kui 3 kuud pärast kindlustus-
juhtumit, järelkontrollis täidetud arstitõendi alusel.
Kuulmisorganid Protsent
1) pooles ulatuses või kõrvalesta väliskuju muutus
trauma tagajärjel vähemalt xxxxx võrra 10 %
2) täies ulatuses | 20 % |
9. Kuulmisteravuse xxxxxx ühest kõrvast 1) üle 90 db | 10 % |
2) ühe kõrva kurtus | 20 % |
3) mõlema kõrva kurtus | 50 % |
Märkus: Kuulmisteravuse xxxxxx määratakse audiomeetriliselt ravijärgselt, mitte varem kui 3 kuud pärast kindlustusjuhtumit. | |
Hingamisorganid | Protsent |
10. Kopsu eemaldamine 1) kopsusagara või osaline kopsu eemaldamine | 20 % |
2) ühe kopsu eemaldamine | 35 % |
11. Xxxx, hingetoru vigastused trahheostoomia kanüüli pideva vajadusega | 20 % |
Seedetrakt | Protsent |
12. Keele amputatsioon 1) distaalses kolmandikus | 15 % |
2) keskmises kolmandikus | 30 % |
3) täies ulatuses | 60 % |
13. Söögitoru vigastuse järgne 1) ahenemine (läbitav vedelale toidule) | 40 % |
2) läbimatus (gastrostoom) | 60 % |
14. Vigastuse järgne kolostoomia | 75 % |
15. Maksa osaline eemaldamine (resektsioon) trauma tõttu | 15 % |
16. Põrna eemaldamine trauma tõttu | 8 % |
17. Seedetrakti vigastuse järgne mao eemaldamine 60 %
Eritus- ja suguorganite süsteem Protsent
18. Neerude vigastused
1) xxxxx osaline eemaldamine 5 %
2) xxx xxxxx eemaldamine 10 %
19. Kuseteede vigastuse järgne
1) kusepõie mahu vähenemine | 1-10 % |
2) toksiline glomerulonefriit, kuseteede ahenemine | 25 % |
3) traumaatiline toksikoos, cruch-sündroom, krooniline neerupuudulikkus | 30 % |
4) kuseteede läbimatus, xxxx-suguelundite uurised | 40 % |
20. Viljatuks tegev suguorgani kahjustus | 25 % |
Lülisammas | Protsent |
21. Kaelalülide täielik liikumatus murru tagajärjel 25 % | |
Õlaliiges | Protsent |
22. Õlaliigese anküloos ebasoodsas asendis | 30 % |
23. Õlavarreluu murru järgne ebaliiges | 30 % |
24. Õlavarre traumaatiline amputatsioon 1) eksartikulatsioon õlaliigesest | 80 % |
2) õlavarre mis tahes osas | 75 % |
3) ainsa ülajäseme täielik amputatsioon | 100 % |
Küünarliiges ja -vars | Protsent |
25. Küünarliigese vigastuse järgne 1) küünarliigese anküloos | |
a) optimaalses asendis 90-110 kraadi b) maksimaalses pronatsioonis lisatakse kuni c) maksimaalses supinatsioonis lisatakse kuni 2) “logisev” ehk ebastabiilne liiges | 10 % 15 % 20 % |
(liigespindade resektsioonist) | 20 % |
26. Küünarvarre traumaatiline amputatsioon 1) eksartikulatsioon küünarliigeses | 70 % |
2) küünarvarre amputatsioon mis tahes kõrgusel | 60 % |
3) ainsa jäseme traumaatiline amputatsioon küünarvarre kõrguselt | 100 % |
1) soodsas asendis (20 kraadi flektsiooni kuni
20 kraadi ekstensiooni) 15 %
2) ebasoodsas asendis 25 %
28. Vigastuse järgne labakäe amputatsioon
1) kõigi sõrmede või labakäe traumaatiline
amputatsioon 55 %
2) ainsa labakäe traumaatiline amputatsioon 100 %
Pöial Protsent
29. Pöidla vigastuse järgne 1) anküloos ühes liigeses | 5 % |
2) anküloos kahes liigeses | 10 % |
30. Pöidla amputatsioon 1) küüslülist või lülidevahelisest liigesest | 15 % |
2) põhilülist või metakarpofalangeaalliigesest | 20 % |
3) koos kämblaluuga | 25 % |
II-III-IV-V sõrm | Protsent |
31. Sõrmede vigastuse järgne 1) anküloos ühes liigeses | 5 % |
2) iga järgneva liigese eest lisandub | 2 % |
32. Nimetissõrme amputatsioon 1) küüslülist | 5 % |
2) kesklülist | 7 % |
3) põhilülist | 10 % |
4) koos kämblaluuga | 15 % |
RK112-2016 Reisikikindlustuse tingimused 17/20
33. III, IV, V sõrme amputatsioon 1) küüslülist | 2 % |
2) kesklülist | 3 % |
3) põhilülist | 5 % |
4) koos kämblaluuga | 10 % |
Xxxxxx, puusaliiges | Protsent |
34. Vaagna hemipelvektoomia trauma tagajärjel | 75 % |
35. Puusaliigese vigastuse järgne 1) anküloos soodsas asendis (30 kraadi flektsiooni, |
0 - 5 kraadi aduktsiooni, 10 - 15 kraadi välis-
rotatsiooni) 25 %
2) anküloos ebasoodsas asendis 35 %
Xxxx Protsent
36. Reieluu murrujärgne ebaliiges 25 %
37. Reie traumaatiline amputatsioon
1) ühel jäsemel puusaliigesest, reie ülemine kolmandik 70 %
2) reie keskmine või alumine kolmandik 60 %
3) ainsal jäsemel 100 %
Põlveliiges Protsent
38. Põlveliigese vigastuse järgne
1) liigese anküloos soodsas asendis (flektsioon 0
kuni 15 kraadi) 10 %
2) liigese anküloos ebasoodsas asendis 20 %
Säär Protsent
39. Sääre traumaatiline amputatsioon
1) mis tahes kõrgusel 45 %
2) eksartikulatsioon põlveliigesest 50 %
3) ainsal jäsemel 100 %
Hüpeliiges Protsent
40. Hüppeliigese vigastuse järgne
1) anküloos soodsas asendis (0 kraadi plantaar-
flektsiooni kuni 10 kraadi dorsaalflektsiooni) 15 %
2) anküloos ebasoodsas asendis 25 %
3) ülemise hüppeliigese kontraktuur liikuvusega
alla 15 kraadi 10 %
4) eksartikulatsioon ülemisest hüppeliigesest 40 %
Pöid Protsent
41. Pöia vigastuse järgne
1) anküloos soodsas asendis (0 kraadi plantaar-
flektsiooni kuni 10 kraadi dorsaalflektsiooni) 10 %
2) anküloos ebasoodsas asendis 10 %
3) ülemise hüppeliigese kontraktuur liikuvusega alla
15 kraadi 15 %
4) eksartikulatsioon ülemisest hüppeliigesest 25%
Varbad Protsent
42. Traumaatiline amputatsioon
1) suurvarba küüslülist 3 %
2) suurvarba põhilülist 5 %
3) iga II-V varba kaotus (amputatsioon põhilülist) 2 %
18/20 RK112-2016 Reisikikindlustuse tingimused
RK112-2016 Reisikikindlustuse tingimused 19/20
ADB Gjensidige Eesti filiaal
Registrikood 11193232
Sõpruse pst 145
13417 Tallinn
Kindlustustelefon 611 6112 xxxx@xxxxxxxxxx.xx
xxxxxxxxxx.xx