Häälte arvestamine nõukogus. Vaadeldes hääletussüsteemi nõukogus, komisjoni koosseisu ja teataval määral kohtade jaotust Euroopa Parlamendis kui seotud küsimusi, mõistis Euroopa Ülemkogu tõsiasja, et selle tippkohtumise põhiülesanne oli muuta liikmesriikide suhtelist kaalu ja nende suutlikkust oma mõjujõudu kasutada – teema, mida ei olnud alates Rooma lepingust käsitlenud ükski valitsustevaheline konverents. Kvalifitseeritud häälteenamuse määratlemiseks kavandati kaks meetodit: uus arvestamissüsteem (senise süsteemi kohandus) või (häälte ja rahvaarvu) topeltenamuse kohaldamine, lahendus, mille pakkus välja komisjon xx xxxx parlament toetas. Valitsustevaheline konverents valis esimese võimaluse. Kuigi kõikide liikmesriikide häälte arv on kasvanud, väheneb kõige suurema rahvaarvuga liikmesriikide osakaal: varasemalt 55%-lt häältest langes see pärast uute liikmete ühinemist 45%-le ja 1. jaanuaril 2007. aastal 44,5%-le. Seetõttu lisati uued sätted, nagu näiteks nn demograafiline turvavõrk. Selle kohaselt võib liikmesriik taotleda, et tehtaks kindlaks, kas kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad liikmesriigid esindavad vähemalt 62% kogu liidu rahvastikust. Kui see nii ei ole, siis kõnealust otsust vastu ei võeta.
