KURITEGEVUSRISKIDE ENNETAMINE, VÄHENDAMISE ABINÕUD. Et tagada elanikele turvaline elukeskkond on vastavalt 1.01.2003.a. kehtima hakanud Planeerimisseaduse § 8 lg. 2 p. 16 üldplaneeringu koostamise eesmärgiks ka ettepanekute tegemine linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu. Kuriteohirmu all mõistetakse inimese hirmu sattuda isiklikult teatud tüüpi kuriteo ohvriks - sissemurdmised, vargused jms. Hirmutekitavad kohad ei pruugi olla need kohad, kus tegelikult kuritegu aset leiab. Ebaturvalistel paikadel võib täheldada kolme peamist tegurit: • hirmutekitavate tunnustega paigad (nt. jõukude kogunemise kohad või muud sellised paigad); • kehvalt hooldatud paigad (nt. tühjad ja rüüstatud hooned); • problemaatiliselt kujundatud kohad (planeerimise seisukohalt nt. nõrga järelvalvega ja halva nähtavusega kohad). Kuritegevuse ennetamine ja kuriteohirmu vähendamine peaks käima koostöös politseiga ja läbi planeerimise ning arhitektuursete lahenduste. Loomulikult ei paranda planeerimine üksi ühiskonnas eksisteerivat kuritegevust. Vajalik on kindlasti ka valla ja elanike huvi ning initsiatiiv.
