Planeeringueskiisi rakendamise keerukus. Üldistavalt võib öelda, et arhitektuurivõistluse ala on rakenduslikust seisukohast üks keerukamaid Tallinnas. Tuleb arvestada, et niivõrd killustunud omandistruktuuriga maa-aladel põhjalike muutuste ruumiliseks organiseerimiseks seni peaaegu puuduvad edukalt läbiproovitud ja juurdunud linnaplaneerimismudelid. Tallinna linna senine praktika, ehk ühe või mõne maaüksuse xxxxx detailplaneeringute koostamine tagab xxxx avalikkuse informeerimise, vastuväidete esitamise võimaluse ning formaalse kooskõla planeerimisseadusega, kuid ei suuda luua terviklikult funktsioneerivat inimsõbralikku linnaruumi. Kesklinna ehitusmääruse ülesehitus annab xxxx dünaamlised võimalused kvartali arenguks, kuid selle eesmärgiks ei ole olnud otseselt kvartalile tervikliku ja tasakaalustud lahenduse andmine. Võistlusalal tuleb iga krunti näha keerukamas ruumistruktuuris. Maapind on käsitletav mitmetasapinnalisena ning uued hooned võivad teoreetiliselt kõrgustes ulatuda vanade xxxxxx. Mitut krunti haaravate kolmemõõtmeliste struktuuride planeerimine ei sobitu aga hästi detailplaneeringute koostamise ja rakendamise tavadega. Üle üksteise kruntide ulatuvad ehitusmahud on võimalikud ainult omanike kokkuleppel. Kõige selle tõttu on ka rakenduslikku väärtust omava planeerimismudeli leidmine üks võistluse eesmärkidest. Võistleja peab tervikliku ruumilise lahenduse loomise kõrval oskama aimata võistlusala võimalike arendajate tõenäolisi soove, loomulikke arenguid ning keerukast krundistruktuurist ja etteteadmata ajakavadest tulenevaid raskusi. Võistlustöösse peab olema sisse arvestatud piisaval määral paindlikkust, võimaldamaks hilisemal üksikhoonete projekteerimisel mitmekesiseid ruumilisi lahendusi nii, et võistlustöö üldlahendus jääb püsima. Võistlustöö peab veenma, et selle alusel järjekindel planeerimine ja projekteerimise organiseerimine ei osutu linnale ülejõukäivaks.
