SIHTASUTUSE JUHTIMINE Näiteklauslid

SIHTASUTUSE JUHTIMINE. 5.1 Sihtasutuste juhtimisorganid on nõukogu ja juhatus. 5.2 Nõukogu. 5.2.1 Sihtasutuse tegevust kavandab, juhtimist korraldab ja järelvalvet tegevuse üle teostab sihtasutuse nõukogu. Nõukogu volituste kestvuse aeg on kuni 5 aastat. 5.2.2 Nõukogul on vähemalt 3 liiget. Nõukogu liikme nimetab või kutsub tagasi Vaivara Vallavalitsus. . Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. 5.2.3 Nõukogu liikmeteks võivad olla Vaivara xxxxxx elavad või töötavad riigikeelt oskavad Eesti Vabariigi kodanikud. 5.2.4 Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest või ületavad 3 000 eurot või tehingute tegemiseks, millega kaasneb kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või koormamine. 5.2.5 Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige ega audiitor ega nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik ega pankrotivõlgnik. 5.2.6 Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe. 5.2.7 Nõukogu esimees esindab nõukogu ja korraldab selle tegevust, juhatab nõukogu koosolekuid ja teostab järelvalvet nõukogu otsuste täitmise üle. 5.2.8 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord nelja kuu jooksul. 5.2.9 Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus. 5.2.10 Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees. 5.2.11 Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, xxx xxxx nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. 5.2.12 Koosoleku kutse saadetakse nõukogu liikmetele kirjalikult või e-posti xxxx vähemalt 5 päeva enne koosoleku toimumist. Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg xx xxxx ning koosoleku päevakord. 5.2.13 Nõukogu koosoleku päevakorda võivad täiendada kõik nõukogu liikmed. 5.2.14 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle xxxxx nõukogu liikmetest. 5.2.15 Nõukogu otsus on vastu võetud, xxx xxxxx poolt hääletas üle xxxxx koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed. 5.2.16 Igal nõukogu liikmel on üks hääl. 5.2.17 Nõukogu liige ei või osa xxxxx hääletamisest, kui otsustatakse tema ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme selle tehingust tulevad huvid on vastuolus sihtasutuse huvidega. 5.2.18 Nõukogu otsused jõustuvad nende vastuvõtmise hetkest ning on juhatusele kohustuslikud. 5.2.19 Nõukogu liikme...
SIHTASUTUSE JUHTIMINE. 4.1. Sihtasutuse kõrgeimaks juhtorganiks on nõukogu. Sihtasutust juhib juhatus. 4.2. Nõukogu moodustavad Asutaja poolt määratud Nõukogu liikmed. Juhatuse määrab Nõukogu. 4.3. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või xxxx xxxx: 4.3.1. xxxxx süüline tegevus või tegevusetus on xxxxx toonud isiku pankroti; 4.3.2. xxxxx süüline tegevus või tegevusetus on xxxxx toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 4.3.3. xxxxxx on ärikeeld; 4.3.4. xxxxx süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 4.3.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud; 4.3.6. kellel on selle eraõigusliku juriidilise isikuga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises selles juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses või kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on selle eraõigusliku juriidilise isiku oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 4.4. Põhikirja alapunktides 4.3.1-4.3.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktis 4.3.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, xxxxx karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.
SIHTASUTUSE JUHTIMINE. 3.1 Sihtasutuse juhtimisorganid on Nõukogu ja Xxxxxxx. 3.2 Nõukogu moodustavad Asutajate poolt määratud Nõukogu liikmed. Nõukogu määrab sihtasutuse Juhatuse. Nõukogu võib moodustada teisi Sihtasutuse struktuuriüksusi. 3.3 Sihtasutuse juhtimisorganite liikmetel ei tohi olla isiklikku huvi Sihtasutuse poolt jagatavate hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse Sihtasutuse juhtimisorgani liikme ja Sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimust, ei osale Sihtasutuse juhtimisorgani antud liige vastava küsimuse otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.
SIHTASUTUSE JUHTIMINE. Sihtasutuse juhtimisorganid on nõukogu ja juhatus.

Related to SIHTASUTUSE JUHTIMINE

  • Lepingu kehtivus 8.1. Käesolev leping jõustub lepingule allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni xxxxxxxxx.a. või kuni lepinguliste kohustuste täitmiseni.

  • Lepingu muutmine 7.1 Lepingut võib muuta Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu muutmine vormistatakse Lepingu lisana, mis on Lepingu lahutamatu osa. 7.2 Lepingu muutmiseks teeb Xxxxxxxx muuta sooviv pool teisele poolele kirjaliku ettepaneku.

  • AMETIJUHENDI MUUTMINE Ametijuhend vaadatakse üle xx xxxx muudetakse vastavalt vajadusele. Ametijuhend kuulub lahutamatu osana töötaja töölepingu juurde ja on allkirjastatud digitaalselt. Ametijuhend edastatakse töövõtjale koos töölepinguga kontaktandmetes märgitud e-posti aadressile.

  • Lepingu lõpetamine Sõltumata seaduses sätestatust on kõrgkoolil xxxx täiendavate vorminõuete täitmise kohustuseta õigus leping (erakorraliselt) üles öelda või lõpetada, kui osaleja ei täida lepingus kokku lepitud tingimusi ja ei asu lepingut täitma 30 päeva jooksul alates vastavasisulise tähitud ja/või vastuvõtuteatisega teavituskirja saamisest. Kui osaleja lõpetab lepingu enne lepingu lõppemise tähtaega või kui osaleja ei suuda lepingus kokku lepitud tingimusi täita, maksab osaleja saadud toetuse tagasi väljaarvatud juhul, kui saatva kõrgkooliga on kokkulepitud teisiti. Kui osaleja lõpetab lepingu seoses vääramatu jõu asjaolude ilmnemisega või seoses asjaoludega, mis on väljaspool osaleja mõjuvõimu ning ei xxx xxxxx hooletuse või süü tõttu etteheidetavad, on osalejal õigus saada toetust õpirändes tegelikult osaletud aja eest, mis arvestatakse punktis 2.2 kokku lepitud reeglite alusel. Ülejäänud toetuse maksab osaleja kõrgkoolile tagasi välja arvatud juhul kui kõrgkooliga on kokku lepitud teisiti.

  • Vaidluste lahendamine Käesolevast lepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada pooltevaheliste läbirääkimistega. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus kohtus, Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud korras. Käesolev leping on koostatud eesti keeles, kahes identses võrdset jõudu omavas eksemplaris, millest üks eksemplar antakse Müüjale, teine Ostjale.

  • Lepingu lõppemine 13.1. Pooled võivad Lepingu üles öelda, teatades sellest ette teisele Poolele vähemalt üks aasta. Lepingu võib üles öelda üksnes selliselt, et leping lõpeb 1. aprillil või 1. oktoobril. 13.2. Mõjuval põhjusel võib kumbki pool Lepingu erakorraliselt üles öelda. Põhjus on mõjuv, xxx xxxxx esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt Xxxxxxx kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta Lepingu täitmist jätkab. 13.3. Rendileandjal on õigus Leping etteteatamistähtajata erakorraliselt üles öelda kui: 13.3.1. Rentnik ei kasuta Lepingu eset vastavalt Lepingus ette nähtud otstarbele; 13.3.2. Rentnik ei tasu renti või muid Lepingu esemega seotud kõrvalkulusid. 13.3.3. Rentnik on andnud Xxxxxxx eseme allrendile või muul viisil loovutanud Lepingust tulenevaid õigusi, kohustusi ja/või nõudeid kolmandatele isikutele xxxx Rendileandja eelneva kirjaliku nõusolekuta; 13.3.4. Lepingu ese on vajalik riigile riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. 13.4. Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel (sh pankroti korral) lõpeb Leping seaduses sätestatud korras. 13.5. Kui õigusjärgluse korras Lepingu pooleks astunud isik ei ole võimeline Lepingu eset korrapäraselt majandama või kui Rendileandjalt ei saa Lepingu jätkamist muul põhjusel oodata, võib Rendileandja 30 päeva jooksul Lepingusse astumise xxxxx kättesaamisest lepingu üles öelda. 13.6. Lepingu eseme valduse tagasi andmine vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Kui Xxxxxxx lõppemisel või ennetähtaegselt lõpetamisel Rentnik ei tagasta Rendileandjale allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti, kuid otsese valduse vabastamine on tuvastatud muul viisil, on Rendileandjal õigus asuda teostama tegelikku võimu Lepingu xxxxx xxx.

  • Kindlustusjuhtum 2.1 Kindlustusleping on sõlmitud koguriskikindlustuse vormis. Kindlustusjuhtum on igasugune auto ootamatu ja ettenä- gematu kahjustumine (näiteks liiklus- ja loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, xxxxxx, röövimine, tehniline xxxx (arvestades käesolevates tingimustes toodud piiranguid)), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 välistatud juhtumid (juhtumid, mis ei ole kindlustusjuhtumid ning mille puhul kindlustusandjal puudub alati kahju hüvitamise kohustus). 2.2 Asendusauto kasutamine hüvitatakse ainult poliisil sätesta- tud vastava erikokkuleppe korral. 2.3 Hüvitamisele ei kuulu: 2.3.1 kahju, mis on toimunud väljaspool poliisil märgitud kindlus- tusterritooriumi; 2.3.2 kahju, mis on põhjustatud vargusest või auto omavolilisest kasutamisest (edaspidi ärandamine), kui auto võti (võt- meks loetakse kõiki kindlustatud auto avamiseks, auto või selle turva- ning alarmseadmete kasutamiseks ette nähtud mehhaanilisi või elektroonilisi võtmeid, kaarte, juhtpulte jms seadmeid) oli auto varastamise või ärandamise ajal autos; 2.3.3 kahju, mis tekitati auto või selle kindlustatud osade varguse või ärandamisega, kui auto ei olnud lukustatud või autol puudusid RSA nõutud ärandamis- ja/või vargusevastased seadmed või kui need ei olnud enne kahju tekkimist sisse lülitatud või töökorras; 2.3.4 kulu, mis tuleneb kindlustusjuhtumist sõltumatust hooldu- sest, remondist, pesemisest ja puhastamisest; 2.3.5 kahju, kui auto tehnoseisund xx xxxxx kindlustuslepingu ning õigusaktide nõuetele; 2.3.6 kahju, kui RSA´le ei ole auto võõrandamisest nõueteko- haselt teatatud ja kahjujuhtum toimub hiljem kui 30 päeva möödumisel ajast, mil RSA oleks pidanud vastava xxxxx saama; 2.3.7 kahju, mis on tingitud auto seadmete käitamisel neile mõ- junud ülekoormusest; 2.3.8 kulu seoses auto osade kiirendatud kohaletoimetamisega jm tavalisest kiirema tööga; 2.3.9 kahju, mis on tekkinud auto ebastandardsest ümberehi- tamisest (ka võimsuse suurendamisest), kui poliisil ei ole märgitud teisti; 2.3.10 kahju, mis on tekkinud auto kulumisest (ka seoses varguse või ärandamisega); 2.3.11 kahju, mis on tekkinud korrodeerumisest, hallitusest vm pikaajalisest protsessist; 2.3.12 kahju, mis on tekkinud külmumisest; 2.3.13 kahju, mis on tekkinud vee sattumisest mootorisse; 2.3.14 kahju, mis on tekkinud auto puudulikust või valest hooldu- sest, remondist ning käsitsemisest; 2.3.15 kahju, mis on tekkinud ebakvaliteetse kütuse kasutamisest toitesüsteemile (sh kõrgsurvepumbale ja sissepritsesüstee- mile); 2.3.16 kahju, mis on tekkinud õli, jahutus-, piduri- ning sidurivede- liku ebapiisavast kogusest või halvast kvaliteedist; 2.3.17 kahju, mis on tekkinud seoses rikkega, veaga, kahjustusega vms, mis kuulub garantiikorras parandamisele; 2.3.18 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega, välja arvatud kui tegemist on auto mootori, mootori jahutussüsteemi, moo- tori juhtelektroonika; jõuülekande, jõuülekande jahutussüs- teemi, jõuülekande juhtelektroonika; piduri- ning roolisüs- teemi ootamatu ja ettenägematu rikkega.Viimati nimetatu korral hüvitatakse taastamiskulud ainult kõigi järgnevate tingimuste samaaegsel esinemisel: - auto esmasest registreerimisest ei ole kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks möödunud üle 6 aasta; - väljaspool Eesti Vabariiki esmaselt registreeritud au- tode tehnilist korrasolekut ning tõrgeteta töötamist on kinnitanud vastava automargi esindaja Eestis või RSA poolt heakskiidetud ettevõte (loetelu xxx.xxxxxxxx.xx). Kinnitamine peab olema toimunud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kahjujuhtumi toimumise eelselt, kuid mitte varem kui 30 päeva enne kindlustuslepingu jõustu- mist; - auto tegelik läbisõit tehnilise rikke toimumise hetkel ei ületa 130 000 km; - autot ei ole kasutatud takso või lühirendi sõidukina; - autole on õigeaegselt ja pädeva isiku poolt tehtud kõik hooldused. Kõikide käesolevas punktis xx xxxxx osades loetletud tingi- muste täitmise korral hüvitatakse ka tehnilise rikke põhjuse ja ulatuse tuvastamiseks vajalikud auto demonteerimise, diagnostika ja ekspertarvamuse ning auto kokkumontee- rimise kulud.Vastasel juhul või kui ei ole tegemist tehnilise rikke kindlustusjuhtumiga, auto kokkumonteerimise kulusid ei hüvitata. 2.3.19 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega auto mootori toite- süsteemis (k.a turbo-, mahtkompressoris, vahejahutis, kõrg- survepumbas ja akumulaatoris); väljalaske- ja heitgaaside puhastamise süsteemis (k.a katalüsaatoris); kliimaseadmes (k.a konditsioneeris); näidikus; vedrustuses; ratta laagris; pidurikettas, -klotsis või pidurisadulas; 2.3.20 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega xxx xxxxx toimumine on seotud auto või selle osa modifitseerimisega (k.a tuuni- misega); 2.3.21 kahju seoses rehvide vigastusega (v.a vandalism), kui sellega ei kaasnenud auto muid hüvitatavaid vigastusi; 2.3.22 kahju, mille põhjuseks oli auto väljumine kindlustusvõtja valdusest kelmuse, omastamise või väljapressimise tõttu, samuti eelnimetatud sündmuse kestuse ajal autole tekita- tud kahjustused; 2.3.23 kahju, mis on põhjustatud kindlustusvõtja poolt või tema teadmisel autolt eemaldatud või mahamonteeritud osade vargusest või röövimisest; 2.3.24 kahju, mis on tekkinud auto vargusest või ärandamisest, kui RSA’le ei esitatud hüvitistaotlusega kõiki auto võtmeid; 2.3.25 kahju, mis on tekkinud autost välja voolanud või kaduma läinud kütuse tõttu; 2.3.26 kahju, mis on tekkinud seoses automaalingu(te)ga; 2.3.27 kahju, mis on tekkinud auto võistlustel või treeningul osale- misest; 2.3.28 kahju, mis on tekkinud auto kasutamisest liiklemiseks mitte ettenähtud piirkonnas (maastikul, kaldaalal, vees, soisel alal jms) või väljaspool liiklemiseks ametlikult avatud jääteed; 2.3.29 kahju, mis on tekkinud seoses sõjaga, kodusõjaga, invasioo- niga, terrorismiga, massilise korratusega, revolutsiooniga, riigipöördega, streigiga, konfiskeerimisega, arestimisega, lokaudiga; 2.3.30 kahju, mis on põhjustatud tuumaenergiast.

  • ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE 12.1 Müüja tagab Ostja isikuandmete kaitsmise ja töötlemise tüüptingimustes sätestatud korras, vastavuses õigusaktidega ning 12.2 Ostja isikuandmete vastutav töötleja on Eesti Energia AS (registrikood 10421629, asukoht Lelle 22, Tallinn 11318) ja Müüja volitatud töötlejad. Volitatud töötlejate nimed ja nende kontaktandmed on kättesaadavad Müüja veebilehel. 12.3 Ostja ja tema esindaja isikuandmeid töötleb Müüja järgmistel eesmärkidel: 12.3.1 Ostja isikuandmeid, sealhulgas Ostja nime, isikukoodi, sünniaega, isikut tõendava dokumendi andmeid, aadressi, gaasi tarbimise mahtu ja maksumust, võlakohustusi ja Ostja poolt Müüjale enda või xxxx xxxxx volitatud isikute kohta edastatud kontaktandmeid (see tähendab telefoninumbreid, aadresse, e-posti aadresse jne) kasutatakse Ostja või tema esindaja identifitseerimiseks, teenindamiseks ja Ostjale arvete ning teabe edastamiseks ja muude lepingu täitmiseks või selle täitmise tagamiseks vajalike teadete saatmiseks ja toimingute tegemiseks; 12.3.2 Ostja isikuandmeid ja teavet ostja poolt Müüja pakutavate teenuste kasutamise kohta kasutatakse turunduslikul eesmärgil või kliendi rahulolu uuringute läbiviimiseks. Ostja andmete turundusliku kasutamise eesmärgiks on uute, Ostja vajadustele paremini vastavate 12.3.3 Maksehäirete esinemisel edastab Müüja andmed Ostja kohta (nimi, isikukood, kontaktandmed, suhtluskeel, võlgnevuse info) koostööpartneritele, xxxxx nimed ja kontaktaadressid on kättesaadavad Müüja veebilehel kes avaldavad andmed võimaldamaks kolmandatel isikutel hinnata Ostja krediidivõimelisust või saamaks infot muul sarnasel eesmärgil. Müüja kohustub nimetatud isikuandmete töötlemisel järgima isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid. 12.4 Kui õigusaktist ei tulene, et Müüjal on õigus töödelda vastavaid andmeid õigusakti alusel ja Ostja nõusolekuta, on Ostjal õigus xxxxx nõusolek andmete töötlemiseks tagasi, teavitades sellest Müüjat kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või teha xxxxxx muudatus iseteeninduse vahendusel. Andmete töötlemine lõpetatakse sel juhul mitte hiljem kui Xxxxx poolt esitatud avalduse Müüjani jõudmisele järgneval tööpäeval. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu. 12.5 Müüjal on õigus salvestada ja säilitada lepingu täitmise või selle täitmise tagamise eesmärgil ning ärilise teabevahetuse teostamiseks pooltevahelisi kõnesid ja kasutada vajaduse korral vastavaid salvestisi antud korralduste või muude Ostja poolt tehtud toimingute tõendamiseks ja Ostja teenindamiseks. 12.6 Ostjal on õigus nõuda oma isikuandmete muutmist, täpsustamist ja nende töötlemise lõpetamist vastavalt isikuandmete kaitse seadusele.

  • Kas kindlustuskaitsel on piiranguid? Peamised välistused on alljärgnevad:

  • Lepingu ese Lepingu ese on kasvava metsa raieõiguse võõrandamine, mille tulemusena läheb raieõiguse objektiks oleva raiutud puude omandiõigus üle müüjalt ostjale.