TEK-M-20111
Kodukindlustuse Minipaketi tingimused
TEK-M-20111
Kodukindlustuse Minipaketi tingimused TEK-M-20111 1
IF P&C INSURANCE AS. ÄRIREGISTRI XXXX 00000000
Sisukord
Tingimuste kohaldamine 4
Kindlustusjuhtumid 4
Tulekahju 4
Rahe või tugev tuul (üle 21 m/sek) 4
Xxxxxxxxxxxx kindlustuskaitse 5
Üüritulu kaotuse kindlustuskaitse 6
Üldised välistused 6
Ohutusnõuded 8
Kindlustusobjektide liigid 10
Hooned, maapealsed rajatised ja väikehooned 10
Korteri siseviimistlus 12
Kodune vara 13
Kindlustushüvitise arvutamine 14
Kahju hüvitamise viisid 17
Xxxx 1. Xxxxx mõttelise osa kindlustamine 18
Tutvu kodukindlustuse Minipaketi tingimustega, et teaksid, mille vastu Sinu kodu on kindlustatud xx xxxxxxx kaitset kindlustus pakub. Xxxx xxx xxxx xxxxxx olla, et õnnetuse korral on Sinu kodul Sinu soovidele xxxxxx kindlustuskaitse.
Tingimuste kohaldamine
1. Käesolevaid kindlustustingimusi kohaldatakse koos If P&C Insurance AS „Kindlustuse üldtingimustega”. Käesolevates kindlustustingimustes toodud õigused ja kohustused kehtivad täiendavalt „Kindlustuse üldtingimustes” toodud õigustele ja kohustustele.
Hoone, RAJATIse, KoRTeRI sIseVIIMIsTluse TAAsTAMIse KoHusTus
2. NB! Käesoleva kindlustusepingu alusel makstakse hoone, rajatise või korteri siseviimistlusega toimunud kindlustusjuhtu- mi korral hüvitist tingimusel, et kindlustusobjekt taastatakse kindlustuskohas.
3. Kui kindlustusobjekti ei taastata kindlustuskohas, maksab kindlustusandja ainult avansilise hüvitise (vt p 166 – 170), kuid kindlustusandjal ei ole kohustust maksta hüvitist avansilist hüvitist ületavas osas.
KIndlusTusKoHT
4. Kindlustuskoht on kindlustuslepingus määratletud koht, kus toimunud kindlustusjuhtumi tagajärgede suhtes kindlustus kehtib.
Kindlustusjuhtumid
Tulekahju
KIndlusTusJuHTuMId
5. Tulekahju kindlustusjuhtumiks on kindlustusobjekti kahjustumine või hävimine, xxx xxxxx põhjustas:
5.1. xxxx, mis levis väljaspool küttekollet (sh süütamine kolmanda isiku poolt) või sellest tingitud tahm, suits, kustutustegevus;
5.2. plahvatus (sh lõhkeaine plahvatus, mahuti plahvatus), s.o suure energiahulga järsu vabanemise tõttu tekkinud lööklaine, mis tekitab purustusi või tule levikut;
5.3. lennuavarii, s.o mehitatud lennuaparaadi (sh lennuk, kopter), selle osade või lasti allakukkumine;
5.4. pikselöögist tingitud tulekahju või pikselöögi tõttu tekkinud silmnähtavad mehaanilised purustused.
VÄlIsTused
Pikselöögist tingitud elektrihäired
6. Kahju tekkimine pikselöögist tingitud elektrihäirete tõttu ei ole kindlustusjuhtumiks. Elektrihäireteks loetakse ülepinget, alapinget, elektrivoolu kõikumist ja lühist. Kui pikselöök tekitas elektrihäireid, mis omakorda põhjustasid tulekahju, xxx- takse kindlustusobjekti tulekahjus hävimine või kahjustumine kindlustusjuhtumiks.
7. Lisaks eeltoodud piirangutele kuuluvad kohaldamisele „Kindlustuse üldtingimustes“ ja peatükis „Üldised välistused“ toodud välistused.
Rahe või tugev tuul (üle 21 m/sek)
KIndlusTusJuHTuMId
8. Kindlustusjuhtumiks rahe või tugeva tuule (üle 21 m/sek) tagajärjel on kindlustusobjekti hävimine või kahjustumine, xxx xxxxx põhjustas:
8.1. rahe;
8.2. tugev tuul (üle 21 m/sek) vahetult;
8.3. puude, postide või muude tugeva tuule (üle 21 m/sek) poolt murtud või õhku tõstetud esemete langemine kindlustusob- jektile;
8.4. tugevast tuulest (üle 21 m/sek) tingitud jää liikumine;
8.5. tugevast tuulest (üle 21 m/sek) tingitud üleujutus;
8.6. vesi või lumi, mis tungis hoonesse läbi avade, mis tekkisid tugevast tuulest (üle 21 m/sek) tingitud purustuste tõttu.
Näide 1. Tugev tuul (üle 21 m/sek) kahjustas hoone katust. Vihm sadas sisse ja kahjustas hoonet. Tegemist on kindlustusjuhtu- miga (esinevad purustused).
Näide 2. Tugev tuul (üle 21 m/sek) tõmbas hoone ukse xxxxx xx xxxxx xxxxx sisse. Tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga (purus- tusi ei ole).
Läbi kanalisatsioonisüsteemi sissetunginud vesi
9. Hoone kanalisatsioonisüsteemil peab olema vedeliku (vesi, heitvesi jms) sissevoolu takistav xxxxx. Kui tugevast tuulest (üle 21 m/sek) tingitud üleujutuse tõttu on hoonesse tunginud vesi ainult kanalisatsioonisüsteemi kaudu, on kindlustus- juhtumiga tegemist üksnes juhul, kui vesi (sh heitvesi) sai hoonesse tungida klapi purunemise või mittetöötamise tõttu.
10. Kui tugevast tuulest (üle 21 m/sek) tingitud üleujutuse tõttu tungib vesi hoonesse läbi uste, akende, muude avade või xxxx xxxxx piirete, on kindlustusjuhtumiks kindlustusobjekti hävimine või kahjustumine vee tagajärjel sõltumata kanalisat- siooniklapi olemasolust.
VÄlIsTused
Üleujutus
11. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju tekkis üleujutuse tõttu ja üleujutus tekkis muul põhjusel kui tuge- va tuule (üle 21 m/sek) tagajärjel (nt lume sulamine, vihmasadu).
Tugevast tuulest (üle 21 m/sek) tingitud elektrihäired ei ole kindlustatud
12. Kahju tekkimine tugevast tuulest (üle 21 m/sek) tingitud elektrihäirete tõttu ei ole kindlustusjuhtumiks. Elektrihäireteks loetakse ülepinget, alapinget, elektrivoolu kõikumist ja lühist.
13. Lisaks eeltoodud piirangutele kuuluvad kohaldamisele „Kindlustuse üldtingimustes“ ja peatükis „Üldised välistused“ toodud välistused, sealhulgas punktides 34 - 36 toodud välistus „vee sissetungimine hoonesse“.
Xxxxxxxxxxxx kindlustuskaitse
14. Kui ehitusviga aitas xxxxx kahju tekkimisele kind- lustuslepinguga hõlmatud kindlustusjuhtumi tõttu, lähtutakse järgnevast:
14.1. Ehitusveaks loetakse ebakvaliteetset ehitustööd (sh korraliku materjali kasutamist valel otstarbel) ja/või ebakvaliteetse ehitusmaterjali kasutamist.
14.2. Ehitustööks loetakse ehitise ehitamist või remontimist (sh detailide ühendamine, lahtivõt- mine, lammutamine, asendamine, värvimine, parandamine jms).
14.3. Ehitajaks loetakse isikut, kes teeb ehitustööd.
14.4. Ehitusvea korral kehtib kindlustuskaitse tingi- xxxxx, et ehitustööks oli ehitusluba või koha- liku omavalitsuse kirjalik nõusolek ja ehitaja oli ehitustöö ajal registreeritud majandustegevuse registris.
14.5. Eeltoodud piirangud ei kehti, kui
14.5.1. ehitustöö tehti üle 5 aasta tagasi või
14.5.2. enne ehitise omandamist kindlustatu xxxxx xx ehitustööks oli ehitusluba või kohaliku omavalit- suse kirjalik nõusolek.
14.6. Ehitusluba või kirjalikku nõusolekut ei nõuta, kui see ei ole seaduse järgi kohustuslik.
14.7. Mitte ühelgi juhul ei hüvitata kahju, mis on tin- gitud sellest, et ehitusvea tõttu tuleb töö uuesti teha, vara parandada või asendada.
Näited.
Ehitajad jätsid soojustuse panemata. Kulutusi seinte ava- miseks, sulgemiseks ja täiendava soojustuse paigaldami- seks ei hüvitata.
Xxxxxxxx tegid tööd lohakalt, krohv hakkas kooruma. Seinte puhastamise ja uuesti krohvimise kulu ei hüvitata.
NB! Kindlustusandja selgitab, et vaatamata sellele, et n.n ise-ehitamine või majandustegevuse registris registreerimata ehitaja kasutamine on teatud juhtudel lubatud (nt elamu oma tarbeks, väikehoone ehitamine), on sellega kaasne- vad riskid tavapärasest kõrgemad, mistõttu majandustegevuse registris registreerimata ehitaja ehitustööst tingitud kahju osas rakendatakse käesolevas peatükis toodud piiranguid.
Üüritulu kaotuse kindlustuskaitse
15. Üüritulu kaotuse kindlustuskaitse kehtib, kui see kindlustuskaitse on kindlustuspoliisile märgitud.
16. Üüritulu kaotuse kindlustusjuhtumiks on käesolevate kindlustustingimustega hõlmatud kindlustusjuhtum, mille tagajär- jel kindlustusobjektiks xxxx xxxxxx või xxxxx (edaspidi ’üüripind’) muutus kasutamiskõlbmatuks.
17. Üüritulu kaotuse hüvitist makstakse ainult juhul, kui vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist kasutati üüripinda üüri- lepingu alusel.
18. Üüritulu kaotuse hüvitist ei maksta, kui
18.1. üürileping lõppes tähtaja möödumise tõttu;
18.2. üürileping lõpetati muul põhjusel kui üüripinna kasutamiskõlbmatuks muutumine kindlustusjuhtumi tõttu;
18.3. vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist ei olnud üüripind üürile antud.
19. Kui üüripinna taastamine lükkub edasi kindlustusvõtjast või kindlustatust oleneva asjaolu tõttu, on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitist vastavalt vähendada.
20. Kindlustushüvitise suuruseks on kindlustusjuhtumi tõttu saamata jäänud üürisumma aja eest, mil üüripind oli kasutamis- kõlbmatu, kuid mitte rohkem kui 6 kuu saamata jäänud üür.
21. Saamata jäänud üüri arvutamisel võetakse aluseks vahetult enne kindlustusjuhtumit kehtinud üürilepingus ette nähtud üürisumma.
22. Kindlustusvõtja on kohustatud dokumentaalselt tõendama üürisumma suurust, esitades kindlustusandjale üürilepingu, pangakonto väljavõtte ja/või kviitungid üürisumma tasumise kohta.
23. Kui kindlustusvõtja ei esita kindlustusandjale eelmises punktis nimetatud dokumente, on kindlustusandjal õigus lähtuda kindlustushüvitise määramisel kinnisvarahindaja hinnangus esitatud tõenäolisest üürisummast.
Kolmas isik
24. Käesolevas kindlustuslepingus tähendab mõiste ’kolmas isik’ isikut, kes ei ole:
24.1. kindlustusvõtja või kindlustatu;
24.2. kindlustusobjekti seaduslik valdaja;
24.3. õiguspäraselt kindlustuskohas viibiv külaline;
24.4. kindlustusvõtja, kindlustatu või kindlustusobjekti seadusliku valdaja vanem, õde, vend, vanavanem, laps, lapselaps, xxx- xxxxx (sh faktiline abikaasa), ämm, äi, xxxxx, väimees;
24.5. isik, kellega kindlustusvõtjal, kindlustatul või kindlustusobjekti seaduslikul valdajal on ühine majapidamine;
24.6. isik, kes viibib kindlustuskohas kindlustusvõtja teadmisel sõltumata sellest, kas kindlustuskohas viibimine on õiguspärane (nt üürnik xx xxxx välja pärast üürilepingu lõppemist, kinnisasja müüja ei lahku tähtaegselt jms).
25. Tahtlikult tekitatud kahju kuulub hüvitamisele üksnes sel juhul, kui kahju tekitas kolmas isik.
Üldised välistused
Järgnevalt toodud välistusi kohaldatakse kõigi kindlustusjuhtumite korral.
TeGeMIsT eI ole KIndlusTusJuHTuMIGA
26. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui sündmus xx xxxxx kindlustusjuhtumi tunnustele.
27. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju ei tekkinud ootamatult ja ettenägematult.
„KIndlusTuse ÜldTInGIMusTe“ VÄlIsTused
28. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju hüvitamine on välistatud If P&C Insurance AS „Kindlustuse üldtin- gimustega“.
LÕHKeAIne MITTenÕueTeKoHAne HoIdMIne JA lÕHKAMIsTÖÖd
29. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, mis on tingitud lõhkeaine valest hoidmisest või lõhkamistöödest kind- lustusvõtja, kindlustatu või kindlustusobjekti seadusliku valdaja poolt.
ÕIGusPärAne lAMMuTAMIne
30. Kindlustusjuhtumiks ei ole kahju tekkimine kindlustusobjekti õiguspärase lammutamise, lõhkumise või lahtimonteerimise tõttu.
GArAnTII, Muu KIndlusTuslePInG, KoHusTuslIK KIndlusTus
31. Kindlustusjuhtumiks ei loeta kahju tekkimist, kui kahju kuulub hüvitamisele kindlustusobjektile antud garantii (sh ehitus- garantii), mõne teise kindlustuslepingu alusel või kohustusliku kindlustuse alusel.
Jää lIIKuMIne
32. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju tekkis jää liikumise tagajärjel, juhul kui jää liikumine ei olnud tingitud tugevast tuulest (üle 21 m/sek).
ÜleuJuTus
33. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju tekkis üleujutuse tõttu (nt lume sulamine, vihm vms). Eeltoodud välistust ei kohaldata, kui üleujutus on tingitud tugevast tuulest (üle 21 m/sek).
Vee sIsseTunGIMIne Hoonesse
34. Kindlustusleping on sõlmitud eeldusel, et Eestile ise- loomulikus kliimas (vihm, tuul, lumi, jää jms) on hoo- xxx projekteeritud ja ehitatud selliselt, et sademete sissetungimine hoonesse on välistatud.
35. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, xxx xxx- xx xxxxxx vee või lume kindlustuskohta sissetungimise tõttu läbi kanalisatsioonisüsteemi, xxxx xxxxx xxxxx- ruktsioonide või tehnosüsteemide.
36. Eeltoodud välistust ei kohaldata, kui vesi tungis kindlus- tuskohta tugevast tuulest (üle 21 m/sek) tingitud üleuju- tuse tagajärjel.
MAAvärIn, MAAlIHe, PInnAse lIIKuMIne, TsunAMI
37. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, xxx xxx- xx xxxxxx tsunami, maavärina, maalihke või pinnase liikumise tõttu.
AeGAMÖÖdA TeKKInud KAHJud
38. Kindlustusjuhtumiks ei loeta kahju tekkimist, mille põhjuseks on aegamööda toimuv protsess (nt kõdu-
nemine, katlakivi, korrosioon, kulumine, hallitamine, seenekahjustus (sh vamm), pikaajaline hõõrdumine, pikaajaline kulumine, pikaajaline määrdumine, materjalide väsimine jms).
Näited. Hoone põrand mädaneb aegamööda tilkunud vee tagajärjel. Veetoru puruneb roostetamise tõttu. Trepiastmed on pikaajalisest kasutamisest lääpa kulunud. Xxxx xxxxxx kasvava puu oksad on aastate jooksul maja seinalt värvi maha hõõrunud. Tegemist ei ole kindlustusjuhtumitega.
EBAKvAlITeeTne KIndlusTusoBJeKT
39. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui kindlustusobjekt on ebakvaliteetne, kuid ei ole hävinud ega kah- justunud.
Näited. Seinad on värvitud xxxxx toonis värviga, sein on ehitatud viltu, ehitajad ei ole pannud piisavalt soojustust, ehitaja unustas põrandakütte paigaldamata, küttesüsteem ei tööta korralikult.
Hoone vAJuMIne, KerKIMIne, PAIsuMIne, lIIKuMIne
40. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, mis on tingitud hoone või selle osade vajumise, kerkimise, paisumise või
liikumise tõttu (sh pragude või murdekohtade tekkimine; seinte, lae või põranda kaldumine; konstruktsioonide kandevõi- me kadumine jms).
41. NB! Käesolevat välistust kohaldatakse sõltumata hoone vajumise, kerkimise, paisumise või liikumise põhjusest.
Jää XX xxXX rASKuS
42. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, mille põhjuseks on xxx xx/või lume raskus (katuste sissevarisemine, hoo- ne konstruktsioonide kahjustused jms).
KoNDENSAATvESI
43. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, mille põhjuseks on hoone osadele (konstruktsioonidele) kondenseeru- nud vesi (nt soojustuse vettimine, xxxxxx sisepinnale kondenseerunud veest tingitud kahju jms).
TuvASTAMATA vArA
44. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada vara maksumust, mille olemasolu kindlustusjuhtumi saabumisel ei ole tõenda- tud kindlustuskoha ülevaatluse, vara jäänuste, vara soetamisdokumentidega või muude tõenditega.
KAuDSED KAHJuD
45. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kindlustusjuhtumiga seotud kaudseid kulutusi ja kahju nagu telefonimaksed, sissetuleku või kasumi vähenemine.
KESKKoNNArEoSTuS
46. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kulutusi pinnase ja vee (sh kaevuvee) puhastamiseks, samuti kulutusi reostu- nud veega kaevu asemele uue kaevu rajamiseks.
Ohutusnõuded
Üldnõuded
47. Kindlustusvõtja, kindlustatu ja kindlustatud vara seaduslik valdaja on kohustatud käituma tavapärase hoolikusega, et vältida kindlusjuhtumi tekkimist.
48. Kindlustusvõtja, kindlustatu ja kindlustatud vara seaduslik valdaja on kohustatud pidama kinni kõigist ohutusnõuetest, samuti järgima kindlustuslepingu dokumentides toodud nõudeid.
49. Kindlustusvõtja ja kindlustatu on kohustatud tagama, et teised õiguspäraselt kindlustuskohas viibivad isikud täidavad eelnimetatud nõudeid.
50. Vara tuleb kasutada ettenähtud viisil ning vara hoidmisel ja kasutamisel tuleb lähtuda kasutusjuhenditega, õigusaktidega ja käesoleva kindlustuslepinguga kehtestatud normidest.
51. Kütte-, elektri- ja tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutusse võetud nõuetekoha- selt, nõuete puudumisel selliselt, et nende kasutamine ja hooldamine on ohutu.
Relvade ja laskemoona hoidmine
52. Relvi ja laskemoona tuleb xxxxx vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale. Kui kindlustuskohas hoitakse enam xxx xxxx tulirelva, peab tulirelvi hoidma relvakapis või relvahoidlas.
Lahtise tule kasutamine ja prahi põletamine
53. Lahtise tule kasutamine ning jäätmete ja prahi põletamine on lubatud ainult tuulevaikse ilmaga spetsiaalselt eraldatud ja sisustatud kohas. Pärast töö lõpetamist peab tule hoolikalt kustutama.
54. Jäätmete ja prahi põletamise ning lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast.
Suitsulõõride ja korstnate puhastamine
55. Suitsulõõrid ja korstnad tuleb puhastada vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas.
Elektritööd
56. Elektriinstallatsioonitöid ja elektriseadmete remonti võivad teha ainult vastava kvalifikatsiooniga isikud.
Tuleohtlikud xxxx xx tuletööd
57. Tuleohtlikke töid või tuletöid võivad teha ainult vastava kvalifikatsiooniga isikud.
58. Xxxxxxxxxxx tööde teostamisel, samuti töötamisel sädemeid eraldavate tööriistadega tuleb vältida sädemete langemist kergestisüttivatele ainetele või materjalidele, samuti peavad töökohas olema esmased tulekustutusvahendid.
59. Tuletööde ja tuleohtlike tööde korral tuleb töö tegemise kohas asuvad kergesti süttivad ained katta tulekindla kattega.
Kütteseadmed (sh suitsutorud)
60. Kütteseadmed (sh suitsutorud) peavad olema nõuetekohaselt paigaldatud.
61. Kütteseadmete kuumad osad (sh suitsutorud) peavad olema piisavalt isoleeritud või asuma süttivatest materjalidest (nt puit) ohutus kauguses.
62. Pärast uute kütteseadmete (sh suitsutorude) paigaldamist või kütteseadmte remonti, tuleb kütteseadmeid perioodiliselt jälgida, et võimalikult kiiresti avastada puudused (augud, praod, ebapiisav soojusisolatsioon, kütteseadet või suitsutoru ümbritsevate materjalide ebatavaline kuumenemine, söestumine, kõrbemine jms).
Ajutised elektrijuhtmed
63. Kindlustuskohast lahkumisel ei tohi ajutisi elektrijuhtmeid jätta pingestatuks.
Tuleohuallika jätmine järelevalveta
64. Keelatud on jätta küdevat kollet, soojapuhu- rit, põlevaid küünlaid või muud tuleohuallikat järelevalveta või usaldada alaealiste hoolde.
Suitsetamine tuleohtlikus kohas
65. Keelatud on suitsetamine kergesti süttivaid esemeid või materjale sisaldavates ruumides ning kohtades, kus hoitakse põlevvedelikke,
-gaase või muid tule- või plahvatusohtlikke aineid.
Voodis suitsetamine
66. Voodis suitsetamine on keelatud.
Lapsed, tuletikud ja süütevahendid
67. Keelatud on tuletikkude ja muude süütevahen- dite hoidmine alaealistele kättesaadavas kohas.
Lekkivad gaasiseadmed
68. Keelatud on kasutada lekkivaid gaasiseadmeid.
69. Gaasilekke korral peab viivitamatult sulgema gaasiventiilid ja tuulutama ruume. Seejuures ei tohi kasutada lahtist tuld, suitsetada, lülitada sisse või välja elektriseadmeid.
Torustiku külmumise vältimine
70. Hoones või ruumis, mida kütteperioodil ei köeta või mille õhutemperatuur langeb alla 0°C, tuleb külmumise vältimiseks vee- ja küttesüsteemid veest tühjendada.
Xxxxxx xx muude avade sulgemine
71. Hoone või korteri aknad, luugid ja muud avad peavad hoonest või korterist lahkumisel olema suletud selliselt, et xxxx sulguri või sissepääsu takistava tõkke lõhkumiseta või lukustuse muukimiseta ei ole võimalik hoonesse või korterisse õigusevastaselt siseneda.
Lukud ja võtmed
72. Xxxxx xx korteri (sh garaaži uksed) uksed peavad olema lukustatud mehhaanilise või elektroonilise lukuga.
73. Uksevõtmeid (sh valvesignalisatsiooni koode ning –võtmeid) ei tohi xxxxx xxxxx xx viisil mis võimaldaks kolmandatel isikutel neile juurdepääsu. Näiteks ei tohi jätta võtmeid kohvikus järelevalveta jäetud jope taskusse.
74. Võtmetele ei tohi xxxxxxx xxxx või aadressi, mis võiksid teatavaks teha kindlustuskoha asukoha.
75. Võtme kaotamisel või sattumisel võõrasse ebaseaduslikku valdusesse peab kindlustusvõtja viivitamatult vahetama lukud.
Signalisatsioon
76. Signalisatsiooniseadmete olemasolul peab kindlustusvõtja tagama seadmete korrasoleku ja sisselülitamise kindlustusko- hast lahkumisel – s.t seade peab nõuetekohaselt rakenduma ohu esinemisel.
77. Kindlustusvõtja peab kontrollima signalisatsiooni akut või muud toiteelementi vastavalt tootja või müüja juhistele.
78. Signalisatsiooni sõrmistik peab asuma kohas, kus selle kasutamist ei ole kõrvalistel isikutel võimalik jälgida.
Nõuded ehitamisel
79. Õigusaktidega ettenähtud juhtudel peab ehitamiseks olema ehitusluba või kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek.
80. Kui ehitis on valminud, tuleb sellele taotleda kasutusluba, v.a juhul, kui kasutusluba ei ole kohustuslik.
Kindlustusobjektide liigid
81. Kindlustusobjektide liigid on:
81.1. hoone (vähemalt 4 m2), maapealsed rajatised ja väikehooned (alla 4 m2);
81.2. korteri siseviimistlus;
81.3. kodune vara;
81.4. mõtteline osa hoonest (vt Xxxx 1).
82. Xxx xxxxx on kindlustatud, on hoonega xxxxx maatükil asuvad maapealsed rajatised ja väikehooned (alla 4 m2) kind- lustusobjektiks ka sel juhul, kui need on kindlustuspoliisile märkimata. Maapealsete rajatiste ja väikehoonete (alla 4m2) kindlustamise eeskirjad on punktides 91 - 97.
Hooned, maapealsed rajatised ja väikehooned
HooNE
83. Hoone on maaga püsivalt ühendatud, xxxxxx, püsivate välispiirete ja siseruumiga ehitis, mille üldpindala on vähemalt 4 m2.
84. Hoone üldpindala (üldpind) on tema kõigi elu- ja mitteeluruumide, abiruumide, lodžade, külmade verandade, külmade panipaikade, keldrite, rõdude, terasside ja hoonega ühendatud auto varjualuste põrandapindade summa.
85. Hoone kindlustus hõlmab kindlustusobjektiks xxxxx xxxxx olulisi osi (nt sanitaartehnika, siseviimistlus, hoone sees asuv elektrijuhtmestik, signalisatsiooniseadmed, hoone konstruktsioonidega püsivalt ühendatud (nt sisseehitatud) ahjud, plii- did, kaminad jms). Hoone kindlustus hõlmab ka hoones asuvat sauna.
86. Hoone kindlustus hõlmab hoone külge kinnitatud, väljaspool hoonet asuvaid raadio- ja teleantenne ja nende seadmeid, samuti hoone külge kinnitatud tehnosüsteemide osi (nt hoone külge kinnitatud ventilatsiooni-, küttesüsteemi osad, hoo- ne külge kinnitatud elektrikilbid).
87. Hoone kindlustusega ei ole hõlmatud
87.1. hoone osad, mis ei ole hoonega ühendatud (ehitusmaterjalid, hoone küljest lahtimonteeritud osad jms);
87.2. hoones asuvad vallasasjad (kodune vara), näiteks mööbel, köögimööbel (sh sisseehitatud mööbel), teisaldatavad pliidid, külmi- kud, pesumasinad, kardinapuud ja siinid, vaibad, valgustid, reklaamsildid, muud vallasasjad, mis ei xxx xxxxx oluliseks osaks.
88. Eelmises punktis nimetatud asju võib kindlustusandja nõusolekul kindlustada kui kodust vara.
RIDAElAMu
89. Kaasomandis oleva või korteriomanditeks jaotatud ridaelamu (sh kaksikelamu) boksi kindlustamisel on kindlustusobjek- tiks ridaelamu boksi siseviimistlus ja ridaelamuboksi piires asuvad ehitise osad (sh kaasomandis olevad ehitise osad) kuni naaberboksi siseviimistluseni.
KAASoMANDIS xxXxX XxxXX MÕTTElINE oSA
90. Kaasomandis xxxxx xxxxx mõttelise osa kindlustamise eeskirjad on käesolevate kindlustustingimuste Lisas 1.
VäIKEHooNED JA MAAPEAlSED rAJATISED
91. Xxx xxxxx (sh ridaelamu) on kindlustatud, siis on automaatselt kindlustatud ka hoonega xxxxx maatükil asuvad maaga püsivalt ühendatud maa- pealsed rajatised (nt aiad, piirded, lipumast, õue- valgustid, katusealused jms) ja väikehooned, s.o hooned, mille üldpindala on alla 4m2.
92. Maapealsete rajatiste ja väikehoonete kind- lustussumma on 10% samale kindlustuspolii- sile märgitud samas kindlustuskohas asuvate hoonete kindlustussummade summast.
Näide. Kindlustuskohas on kindlustatud elamu (kindlus- tussumma 300 000 eurot), saun (kindlustussumma 50
000 eurot) ja garaaž (kindlustussumma 30 000 eurot). Maapealsete rajatiste ja väikehoonete kindlustussum- ma on 38 000 eurot.
93. Põhihoone on rajatiste ja väikehoonetega samas kindlustuskohas asuv suurima kindlustusväärtuse- ga kindlustatud eluhoone.
94. Maapealsed rajatised ja väikehooned on kindlustatud samade kindlustusjuhtumite vastu kui põhihoone.
95. Kui põhihoone on kindlustatud alakindlustusega,
siis maapealsetele rajatistele ja väikehoonetele tekkinud kahju hüvitamisel rakendatakse samasugust alakindlustust.
96. Maapealsetele rajatisele ja väikehoonetele tekkinud kahju hüvitamisel rakendatakse samasugust omavastutust xxx xxxx- xxxxx vastava kindlustusjuhtumi korral.
SooJuSPuMPADE KINDluSTAMINE
97. Hoone külge kinnitatud soojuspumba osad on hõlmatud hoone kindlustusega (vt p 86), väljaarvatud väljaspool hoonet maa all asuvad soojuspumba osad, mis ei ole kindlustatud. Maa peal asuvad soojuspumba osad, mis ei xxx xxxxx külge kinnitatud, on kindlustatud rajatisena.
Ehitised, mis ei ole kindlustatud
98. Kindlustusobjektiks ei ole maa-alused rajatised.
99. Kindlustusobjektiks ei ole kaev (sh puurkaev, purskkaev, kaevus asuvad seadmed, kaevuvesi).
100. Kindlustusobjektiks ei ole järgmised väljaspool hoonet asuvad objektid: skulptuurid, basseinid, tehnosüsteemid (nt torustikud, elektripaigaldised, hoonest eraldi asuvad elektrikilbid), mahutid (sh veetünnid), drenaažitorustik, elektriliinid, küttekaablid ja muud väljaspool hoonet asuvad kaablid.
101. Kindlustusobjektiks ei ole sillad, paadisillad, muulid, tiigid.
102. Kindlustusobjektiks ei ole kilekasvuhooned.
103. Kindlustusobjektiks ei ole maapind, muru, taimed (sh puud ja põõsad), xxxx (nt xxxxx-, sõidu- ja jalgrattateed), pallivälja- kud, parklad.
104. Punktides 98 - 103 nimetatud objekte (sh basseinid) saab kindlustada erikokkuleppel kindlustusandjaga.
Hoone kindlustusväärtus
105. Hoone kindlustusväärtuseks on hoone taastamisväärtus, s.o hoone kindlustuskohas endisel xxxxx taastamise maksumus (xx xxxxx lammutamise ja prahi äraveo kulud), xxxx xxxxx amortisatsiooni arvestamata.
106. Hoone kindlustusväärtus kindlustuslepingu sõlmimisel määratakse kindlustusvõtja poolt esitatud andmete alusel.
107. Kindlustusvõtja vastutab kindlustusobjekti kindlustusväärtuse ja kulumi määramisel aluseks võetavate andmete õigsuse eest.
108. Kui kindlustusvõtja poolt esitatud andmed ei ole õiged ning kindlustussumma on seetõttu väikesem kui tegelik kindlus- tusväärtus, on kindlustusandjal õigus rakendada alakindlustuse sätteid (vt p 144 - 145).
Korteri siseviimistlus
109. Kindlustusobjektiks on kindlustuskohas asuvad korteri osad, mida saab muuta või eemaldada nii, et hoone väline kuju ei muutu, teiste kaasomanike huve ei riivata ning hoone püsimiseks ja ohutuse tagamiseks vajalikke konstruktsioone ei kahjus- tata.
110. Tervikuna kaasomandis olevas hoones asuvate korterite siseviimistluse kindlustamise eeskirjad on käesolevate kindlus- tustingimuste Lisas 1.
111. Siseviimistluseks on näiteks:
111.1. põrandad, xxxx xx seinad kuni kandva konstruktsioonini ja nende kattematerjalid;
111.2. hoone konstruktsioonidega püsivalt ühendatud (nt sisseehitatud) ahjud, pliidid, kaminad;
111.3. sanitaartehnika; korteris asuv saun;
111.4. xxxxx- xx külmaveetorustik alates korteris asetsevatest sulgemisarmatuuridest;
111.5. kanalisatsiooni-, ventilatsiooni- ja õhukonditsioneerisüsteemid alates korteriühendusest või -sisendist, mis piiritletak- se seina, põranda või laega;
111.6. elektrivarustussüsteem alates korteri väljalülitusseadmest;
111.7. mittekandvad vaheseinad;
111.8. radiaatorid ja korteri piires asuv keskküttetorustik;
111.9. korteri uksed ja aknad;
111.10. rõdu (v.a rõdu juurdeehitused nagu näiteks rõdu täiendavad piirded, katus jms);
111.11. korterelamus asuv korteriomandi reaalosa hulka kuuluv panipaik.
KorTErElAMu MÕTTElISE oSA KINDluSTAMINE
112. Kui kindlustuspoliisile on tehtud xxxxx korterelamu mõttelise osa kindlustamise kohta, on koos korteri siseviimistlusega kindlustatud ka korteriomanikule kuuluv mõtteline osa korterelamu nendest osadest, mis kuuluvad kõigi korteriomani- ke kaasomandisse. Kõigi korteriomanike kaasomandisse kuuluvad näiteks liftid, xxxxx xxxxx, kandvad seinad ja vahelaed, trepikojad.
113. Korterelamu mõttelise osa kindlustus xx xxxxx mõttelist osa korterelamuga xxxxx maatükil asuvatest teistest hoonetest ja rajatistest (nt mänguplatsid, elektrialajaamad, abihooned, kuurid jms).
114. Kui mõtteline osa korterelamust on kindlustatud, sisaldab korteri siseviimistluse kindlustussumma korterelamu mõttelise osa kindlustussummat.
115. Kahjusumma suuruseks on korteriomaniku mõttelise osa suurusele xxxxxx osa kõigi korteriomanike kaasomandis olevate korterelamu osade taastamise kuludest.
Näide. Hoones on 10 võrdse suurusega korterit. Igale korteriomaniku mõttelise osa suurus hoone „põhikonstruktsioonides“ on seega 1/10. Korterelamu katus hävib tulekahjus. Xxxxxx taastamise kulu on 25 000 eurot, sellest korteriomaniku osa (kahju- summa) on 2500 eurot. Omavastutus on 300 eurot. Kindlustushüvitise suuruseks on 2500 – 300 = 2200 eurot.
XXxX, XXXX XX xxXXX KorTErI SISEvIIMISTluSEKS
Vara, mis ei xxx xxxxx oluline osa
116. Siseviimistluseks ei xxx xxxx, mis ei xxx xxxxx oluline osa, näiteks mööbel, köögimööbel (sh sisseehitatud mööbel), teisal- datavad pliidid, külmikud, pesumasinad, kardinapuud ja siinid, vaibad, valgustid.
117. Eelmises punktis nimetatud asju võib kindlustusandja nõusolekul kindlustada kui kodust vara.
KorTErI SISEvIIMISTluSE KINDluSTuSväärTuS
118. Siseviimistluse kindlustusväärtuseks on siseviimistluse kindlustuskohas endisel xxxxx taastamise maksumus, xxxx amortisatsiooni arvestamata. Kui korterelamu mõtteline osa on kindlustatud (vt p 112), siis sisaldab siseviimistluse kind- lustusväärtus korteriomanikule kuuluva mõttelise osa kindlustusväärtust.
Kodune vara
119. Kodune vara on kindlustatud, kui koduse vara kindlustus on kindlustuspoliisile märgitud.
120. Kindlustusobjektiks on vallasasjad (edaspidi esemed), näiteks mööbel (sh köögimööbel), rõivad, kodumasinad, elektroonika jms.
XxxXXX ASuvAD XXXXX
121. Kui kindlustuskohaks on hoone, on kindlustatud hoones (sh kõrvalhoonetes), rõdul ja terrassil asuvad vallasasjad.
KorTErIS ASuvAD XXXXX
122. Kui kindlustuskohaks on korter, on kindlustatud korteri eluruumides, rõdul ja terrassil asuvad vallasjad. Väljaspool korteri eluruume (sh keldris, panipaigas), terrassi või rõdu asuvad vallasasjad ei ole kindlustatud.
KoGuMINA KINDluSTATuD KoDuNE vArA
123. Kodust vara saab kindlustada esemete kogumina või esemeid kindlustuslepingus eraldi loetledes.
124. Kogumina kindlustatud kodune vara jaguneb kind- lustusandja poolt määratud esemegruppidesse.
125. Igal esemegrupil on kindlustussumma, mis on vastavasse esemegruppi kuuluvate esemete eest väljamakstava kindlustushüvitise summaarseks piirmääraks. Esemegrupid ja esemegruppide kind- lustussummad märgitakse kindlustuspoliisile.
126. Xxxxxx loetletud esemete kindlustussummad ei sisaldu esemegrupi kindlustussummas.
Näide. Esemete kogumina on kindlustatud uus mööbel (esemegrupi kindlussumma 1500 eurot) xx xxxxxx loet- letud esemena uus nahkdiivan (eraldi loetletud eseme kindlustussumma 1000 eurot). Kodune vara hävib tulekahjus. Tulekahju omavastutuse suuruseks on 500 eurot. Kindlustushüvitis arvutatakse järgnevalt: 1500 + 1000 – 500 = 2000 eurot.
Esemed, mis ei ole kindlustatud
127. Kindlustusobjektiks ei ole:
127.1. xxxxxxxx, väärtpaberid, pangakaardid;
127.2. dokumendid (nt pass, diplom, volikiri, leping), käsikirjad, joonised;
127.3. toataimed, elusloomad, eluslinnud, eluskalad;
127.4. esemed, mille omamine või valdamine on ebaseaduslik (nt esemed, mille omamiseks või valdamiseks ei ole õigusaktidega ette nähtud litsentsi või luba, varastatud või röövitud esemed jms);
127.5. lõhkeaine;
127.6. andmekogud, andmebaasid;
127.7. arvutite tarkvara, litsentsid.
Koduse vara kindlustusväärtus
Tabelis loetletud esemed (tabeliväärtus)
128. Tabelis (vt p 157) loetletud esemete kindlustusväärtuseks on eseme vanusele xxxxxx protsent uhiuue eseme soetamiseks vajalikust rahasummast.
Xxxxxxx loetlemata alla 5 aasta vanused esemed (taassoetamisväärtus)
129. Tabelis (vt p 157) loetlemata viie aasta vanuste esemete ja alla viie aasta vanuste esemete korral on kindlustusväärtuseks taassoetamisväärtus. Taassoetamisväärtus on sama liiki, samade omadustega ja samasse hinnaklassi kuuluva uhiuue ese- me soetamiseks vajalik rahasumma.
Xxxxxxx loetlemata üle 5 aasta vanused esemed (turuväärtus)
130. Tabelis (vt p 157) loetlemata üle 5 aasta vanuste esemete kindlustusväärtuseks on eseme turuväärtus (harilik väärtus). Turuväärtus (harilik väärtus) on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind) Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist.
Esemed, mille kindlustusväärtuseks on alati turuväärtus
131. Järgmiste esemete kindlustusväärtuseks on alati turuväärtus: mootorsõidukid ja põllumajandusmasinad ning nende haa- gised, kujutava kunsti teosed (maalid, graafika, skulptuurid jms), antiikesemed, relvad, kollektsioonid, ehted ja muud väärisesemed.
KINDluSTuSHÜvITISE väHENDAMINE vÕI KINDluSTuSHÜvITISE MITTEMAKSMINE
132. Kui kindlustusvõtja või xxxx, xxxxx eest kindlustusvõtja vastutab, on kindlustuslepingut (sh ohutusnõudeid) rikkunud, on kindlustusandjal õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda kindlustushüvitise maksmisest, kui seaduse või kindlus- tuslepingu tingimustega ei ole ette nähtud teisiti.
Kindlustushüvitise arvutamine
133. Kindlustushüvitis on see osa kahjusummast, mille hüvitab kindlustusandja.
134. Kindlustushüvitise maksmisel kindlustussumma ei vähene.
135. Kui kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isikul on õigus käibemaksu tagasi saada või tasaarvestada, lähtutakse kind- lustushüvitise arvutamisel kahjusummast xxxx käibemaksuta.
Hoone, maapealsete rajatiste, väikehoonete (alla 4 m2) ja korteri siseviimistluse kindlustushüvitise arvutamine TAASTAMISKuluD, lAMMuTuSKuluD
136. Kahjusumma suuruseks on kindlustusobjekti kindlustusjuhtumieelse seisundiga sarnasesse seisundisse viimiseks vajalik
rahasumma. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kindlustusobjekti säilinud osa väärtust.
137. Hoone kahjustumisel või hävimisel on kahjusummaks hoone taastamiseks vajalikud kulutused, samuti kulutused hoone jäänuste lammutamiseks ja prahi äraveoks.
ÕIGuSAKTIDEGA KEHTESTATuD
NEvAD lISAKuluD
NÕuETEST TulE-
138. Kahjusumma hulka arvatakse ka kindlustusobjekti taas- tamiseks vajalikud lisakulutused, mis on tingitud õigus- aktidega kehtestatud nõuetest.
Näide. Hoonel oli eterniitkatus. Hoone hävib tulekahjus. Muinsuskaitsenõuete tõttu ei ole lubatud paigaldada uut eter- niitkatust, hoonele on ette nähtud kivikatus. Kindlustusandja hüvitab kivikatuse ehitamise kulu.
139. Kindlustusandjal ei ole hüvitamiskohustust selliste lisakulutuste osas, mida kindlustusvõtja oleks pidanud tegema sõltumata kindlustusjuhtumi toimumisest (nt kindlustusobjekti vastavusse viimine keskkonnakaitse- nõuete, detailplaneeringu nõuete, muinsuskaitsenõuete vms riigi või kohaliku omavalitsuse poolt esitatud nõue- te täitmine).
ProJEKTEErIMISKulu
140. Projekteerimiskuluks loetakse kulutusi ehitusloa xx xxxx- tusloa väljastamiseks (sh riigilõivud, projekti koostamise kulu jms).
141. Projekteerimiskulu hüvitatakse üksnes juhul, kui ehitisel oli vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist kehtiv kasutusluba või kui õigusaktiga on ette nähtud, et kind- lustusobjektil ei pea kasutusluba olema.
142. Kui kindlustusobjektil puudus vahetult enne kindlustus- juhtumi toimumist õigusaktiga ette nähtud kehtiv kasu- tusluba, projekteerimiskulu ei hüvitata.
143. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kulutusi hävi- nud või kahjustunud ehitisest erineva ehitise projektee- rimiseks (juurdeehitused, täiendav korrus, välise lahen-
duse muutus jms). Kindlustushüvitise arvutamisel võetakse aluseks hävinud või kahjustunud ehitise projekteerimise kulu.
Näide. Hoone kindlustussumma on 75 000 eurot, omavastutus 300 eurot. Hoone kindlustusväärtus (taastamisväärtus) on 100 000 eurot. Tegemist on alakindlustusega. Kahjusumma on 10 000 eurot. Kindlustushüvitise suuruseks on (10 000 * 75 000 /
100 000) – 300 = 7200 eurot.
145. NB! Kui kindlustuspoliisile märgitud kindlustussumma võrdub kindlustuspoliisile märgitud kindlustusväärtusega, alakindlustust ei rakendata. Kui kindlustusvõtja poolt esitatud andmed ei ole õiged ning kindlustussumma on seetõttu väikesem kui tegelik kindlustusväärtus, on kindlustusandjal õigus rakendada alakindlustuse sätteid.
KINDluSTuSSuMMA rAKENDAMINE
146. Kui punktide 135 - 145 alusel leitud kahjusumma on suurem kui kindlustussumma, loetakse kahjusumma võrdseks kind- lustussummaga.
OMAvASTuTuSE rAKENDAMINE
147. Kindlustushüvitise suuruseks on punktide 135 - 146 alusel arvutatud kahjusumma ja omavastutuse xxxx.
148. Xxx xxx xxxxx xxxx samas kohas toimunud kindlustusjuhtumi tõttu kahjustusid või hävisid mitu sama kindlustuslepinguga kindlustatud või samale kindlustuspoliisile märgitud kindlustusobjekti, rakendatakse ühte suurimat omavastutust.
Näide. Sama tulekahju tõttu hävib nii xxxxx xxx ka hoones olnud kodune vara. Hoone omavastutus on 1000 eurot. Koduse vara omavastutus on 300 eurot. Kindlustushüvitise leidmisel rakendatakse omavastutust 1000 eurot (mitte 300 + 1000 eurot).
149. Kui omavastutuse rakendamine eraldi kindlustusobjektide xxxxx on kindlustusvõtjale soodsam, rakendatakse kindlustus- võtjale soodsamat lahendust.
Näide. Sama tulekahju tõttu saab kahjustada nii xxxxx xxx ka kodune vara. Hoone omavastutus on 1000 eurot, koduse vara omavastutus on 300 eurot. Hoone kahjusumma on 300 eurot, koduse vara kahjusumma 500 eurot. Kui rakendada ühte suurimat omavastutust (1000 eurot), jääks kahju hüvitamata (500 + 300 < 1000). Seepärast rakendatakse omavastutusi eraldi: hoone kahju jääb hüvitamata, sest see on väiksem xxx xxxxx omavastutust. Koduse vara eest hüvitatakse 500 – 300 = 200 eurot.
KINDluSTuSMAKSETE KINNIPIDAMINE
150. Kindlustusandjal on õigus kinni pidada väljamaksmisele kuuluvast kindlustushüvitisest kindlustusperioodi lõpuni tasuma- ta kindlustusmaksed.
Koduse vara kindlustushüvitise arvutamine
151. Koduse vara kindlustushüvitise määramisel ei rakendata alakindlustuse sätteid.
KAHJuSuMMA lEIDMINE
152. Kahjusumma suuruseks on kindlustusobjekti taassoetamiseks või kindlustusjuhtumieelse seisundiga sarnasesse seisun- disse viimiseks vajalik rahasumma.
ESET oN vÕIMAlIK rEMoNTIDA
153. Kui eset on võimalik ja majanduslikult otstarbekas remontida, määratakse kahjusumma suurus lähtudes vajalikest remon- dikuludest (sh vajalikud ja mõistlikud transpordikulud) eseme vanust arvestamata.
ESET EI olE vÕIMAlIK rEMoNTIDA
154. Eseme sellisel määral kahjustumise korral, et xxxx xx ole võimalik või majanduslikult otstarbeks remontida, või varguse või röövimise korral arvutatakse kahjusumma suurus vastavalt punktidele 155 - 158.
155. Xxxxxxx loetlemata viie ja alla viie aasta vanuse eseme kahjusummaks on xxxxx xxxxx taassoetamisväärtus. Üle viie aasta vanuse eseme kahjusummaks on xxxxx xxxxx turuväärtus.
156. Mootorsõidukite, põllumajandusmasinate ning nende haagiste, kujutava kunsti teoste (maalid, graafika, skulptuurid jms), antiikesemete, relvade, kollektsioonide, ehete ja muud väärisesemete kahjusummaks on alati nende esemete turuväärtus.
157. Tabelis loetletud esemete kahjusummaks on eseme vanusele xxxxxx protsent uhiuue eseme soetamiseks vajalikust rahasummast.
Xxxxx xxxxx aastates | 0 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | Üle 9 |
Mööbel, vaibad | 100 | 100 | 90 | 80 | 70 | 60 | 50 | 40 | 40 | 40 | 40 |
Elektroonika (raadio-, tele-, side- ja videotehnika) Optilised seadmed (foto-, filmi- jms seadmed koos lisavarustusega) Jalgrattad jm sõidukid, sõidukite varuosad ja detailid Kodu- ja köögimasinad jms seadmed Tööpingid, tööriistad | 100 | 100 | 90 | 80 | 70 | 60 | 50 | 40 | 30 | 20 | 20 |
Jalanõud, riided, karusnahad Käekellad, prillid Sporditarbed Personaal- ja sülearvutite riistvara | 100 | 100 | 70 | 50 | 30 | 20 | 20 | 20 | 20 | 20 | 20 |
158. Xxxxx xxxxx arvutatakse täisaastates (olenemata sellest, mis kuus ese on valmistatud või soetatud). Xxxxx xxxxx leitak- se järgmiselt: vanuse arvutamise xxxxx xxxxx miinus eseme valmistamisaasta.
Näide. Tulekahjus xxxxx viis aastat tagasi valmistatud diivan. Sama liiki, samade omadustega ja samasse hinnaklassi kuuluva uhiuue diivani hind on 700 eurot. Tabelis vastab diivani vanusele uhiuue eseme soetamiseks vajalikust rahasummast 60%. Kahjusumma suuruseks on: 700 * 60% = 420 eurot.
KINDluSTuSSuMMA rAKENDAMINE
159. Xxx xxxxxx loetletud eseme kahjusumma on suurem xxx xxxxx eseme kindlustussumma, loetakse kahjusumma võrdseks xxxxx xxxxx kindlustussummaga.
160. Kui kodune vara on kindlustatud kogumina xx xxxx esemegruppi kuuluvate esemete kahjusumma on suurem xxx xxxxx esemegrupi kindlustussumma, loetakse kahjusumma võrdseks esemegrupi kindlustussummaga.
OMAvASTuTuSE rAKENDAMINE
161. Kindlustushüvitise suuruseks on käesoleva kindlustuslepingu alusel arvutatud kahjusumma ja omavastutuse xxxx.
162. Xxx xxx xxxxx xxxx samas kohas toimunud kindlustusjuhtumi tõttu kahjustusid või hävisid mitu sama kindlustuslepinguga kindlustatud või samale kindlustuspoliisile märgitud kindlustusobjekti, rakendatakse ühte suurimat omavastutust. Kui omavastutuse rakendamine eraldi kindlustusobjektide xxxxx on kindlustusvõtjale soodsam, rakendatakse kindlustusvõt- jale soodsamat lahendust.
KINDluSTuSMAKSETE KINNIPIDAMINE
163. Kindlustusandjal on õigus kinni pidada väljamaksmisele kuuluvast kindlustushüvitisest kindlustusperioodi lõpuni tasuma- ta kindlustusmaksed.
Kahju hüvitamise viisid
164. Kindlustatul on õigus hüvitist xxxxx xx hüvitist käsutada ulatuses, mis tuleneb tema omandiõigusest ja kindlustatud vara suhtes sõlmitud lepingutest (nt kindlustuslepingud, pandilepingud).
165. Kindlustusjuhtumi korral maksab kindlustusandja rahalist hüvitist vastavalt käesolevale kindlustuslepingule. Kindlustus- andjal ei ole kohustust teostada ehitus- või remonditöid või korraldada kindlustusobjekti taastamist või asendamist.
Hoone, rajatise või korteri siseviimistluse kahju hüvitamine, avansiline hüvitis
166. NB! Käesoleva kindlustuslepingu alusel makstakse hoone, rajatise või korteri siseviimistlusega toimunud kindlustus- juhtumi korral hüvitist tingimusel, et kindlustusobjekt taastatakse kindlustuskohas.
167. Kui kindlustusobjekti ei taastata kindlustuskohas, maksab kindlustusandja ainult avansilise hüvitise, kuid kindlustusand- jal ei ole kohustust maksta hüvitist avansilist hüvitist ületavas osas.
168. Avansilise hüvitise suuruseks on kinnisasja, mille osaks kindlustusobjekt on, turuväärtuse vähenemine kindlustusjuhtumi tagajärjel, kuid mitte rohkem kui käesoleva kindlustuslepingu alusel arvutatud kindlustushüvitis.
Näide. Hoone kindlustussumma on 100 000 eurot. Käesolevate kindlustustingimuste alusel arvutatud hüvitis on 50 000 eurot. Kinnisasja turuväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist on 100 000 eurot. Kinnisasja turuväärtus pärast kindlus- tusjuhtumi toimumist on 70 000 eurot. Avansilise hüvitise suuruseks on (100 000 – 70 000) 30 000 eurot. Kindlustusandja maksab esmalt välja avansilise hüvitise 30 000 eurot. Ülejäänud osa hüvitisest (20 000 eurot) makstakse hoone taastamisel.
169. Avansilise hüvitise määramisel ei võeta arvesse muid kinnisasja turuväärtust vähendavaid asjaolusid kui kindlustusjuhtum (nt turuhinna loomulik muutumine, kinnisasja koormamine pärast kindlustusjuhtumit jms).
170. Kindlustushüvitis avansilist hüvitist ületavas osas makstakse välja vastavalt tegelikele taastamiskulutustele, mis on teh- tud kahe xxxxx xxxxxx, arvates avansilise hüvitise väljamaksmisest tingimusel, et avansiline hüvitis on sihtotstarbeliselt kasutatud kindlustusobjekti taastamiseks.
Kokkulepped kindlustusandjaga
171. Kindlustustingimustes viidatud juhtudel ning kindlustusandja nõusolekul võib kindlustuskaitset laiendada.
172. Kindlustuskaitse laiendamise kokkulepe (s.h kindlustuslepingu muutmise kokkulepe) jõustub, kui kindlustusandja on väljastanud laiendatud kindlustuskaitse kohta kindlustuspoliisi ja kindlustusvõtja on tasunud selle eest kindlustusmakse vastavalt kindlustuspoliisil märgitule.
Xxxx 1. Xxxxx mõttelise osa kindlustamine
Mõtteline osa hoonest
173. Kindlustusobjektiks võib olla ka mõtteline osa kaasomandisse kuuluvast hoonest, maapealsest rajatisest ja väikehoonest (alla 4 m2).
174. Mõttelise osa kindlustamisel on kindlustatuks üksnes kindlustuspoliisile märgitud kaasomanik. Kindlustuspoliisile xxxxx- xxxx kaasomanikud ei ole kindlustatud xx xxxx ei ole õigust saada kindlustushüvitist.
175. Mõttelise osa kindlustusväärtuseks on kaasomaniku mõttelise osa suurusele xxxxxx osa hoone (kui terviku) kindlustus- väärtusest.
Näide. Kaasomaniku mõttelise osa suurus on 25%. Xxxxx xxx terviku kindlustusväärtuseks on 100 000 eurot. Kaasomaniku mõttelise osa kindlustusväärtus on 25 000 eurot.
HooNE MÕTTElISE oSA KAHJuSuMMA ArvuTAMINE
176. Kahjusumma suuruseks on kaasomaniku mõttelise osa suurusele xxxxxx osa tekkinud kahjust.
Näide. Tugev tuul (üle 21 m/sek) viib kaasomandis olevalt hoonelt xxxxxx. Kogu xxxxxx taastamise kulu on 12 000 eurot. Kind- lustatud kaasomaniku mõttelise osa suurus on 25%. Kahjusumma suuruseks on 25% kahjust, s.o 3000 eurot.
177. Eeltoodud põhimõtet rakendatakse, sõltumata sellest, xxxxx kasutuses hävinud või kahjustunud kaasomandi osa oli ning kes tegelikult kahju kõrvaldamise kulud kandis.
178. Punktides 174 - 177 sätestatut (hoone mõttelise osa kindlustamine) ei kohaldata tervikuna kaasomandis olevas hoones asuva korteri siseviimistluse kindlustamisel.
Tervikuna kaasomandis olevas hoones asuva korteri siseviimitluse kindlustamine
179. Korteri siseviimistlust saab kindlustada ka juhul, xxx xxxxxx asub hoones, mis on tervikuna kaasomandis. Tervikuna kaasomandis olevas hoones kasutatakse ruume (kortereid) kaasomanike kokkuleppe alusel ja korteriomandeid ei ole moodustatud.
180. Tervikuna kaasomandis olevas hoones asuva korteri siseviimistluse kindlustamisel on kindlustusobjektiks kindlustuspolii- sile märgitud korteri siseviimistlus.
181. Tervikuna kaasomandis olevas hoones asuva korteri siseviimistluse kindlustamisel on siseviimistluse kindlustusväärtuseks kindlustuspoliisile märgitud korteris asuva siseviimistluse taastamisväärtus.
182. Tervikuna kaasomandis olevas hoones asuva korteri siseviimistluse kindlustamisel on kindlustatuks üksnes kindlustus- poliisile märgitud kaasomanik. Kindlustuspoliisile märkimata kaasomanikud ei ole kindlustatud xx xxxx ei ole õigust saada kindlustushüvitist.
TErvIKuNA KAASoMANDIS xxXxX XxxXX SISEvIIMISTluSE KAHJuSuMMA ArvuTAMINE
183. Tervikuna kaasomandis xxxxx xxxxx siseviimistluse kahjusumma suuruseks on siseviimistluse taastamiseks vajalik raha- summa.
Näide. Tervikuna kaasomandis olevas hoones oleva korteri siseviimistlus saab tulekahju tõttu kahjustada. Kindlustatu kasutu- ses oleva korteri (kindlustuskoha) siseviimistluse taastamiseks vajalik rahasumma on 2500 eurot. Kindlustuspoliisil märgitud omavastutus on 500 eurot. Kindlustuspoliisile märgitud kaasomanikule hüvitatakse 2000 eurot.
KorTErElAMu MÕTTElISE oSA KINDluSTAMINE KooS SISEvIIMISTluSEGA
184. Kui kindlustuspoliisile on tehtud xxxxx mõttelise osa kindlustamise kohta, on koos korteri siseviimistlusega kindlustatud ka korteriomanikule kuuluv mõtteline osa ülejäänud hoonest, s.t hoone osadest, mida ei loeta korteri siseviimistluseks.
185. Mõttelise osa kindlustus xx xxxxx mõttelist osa korterelamuga xxxxx maatükil asuvatest teistest hoonetest ja rajatistest (nt mänguplatsid, elektrialajaamad, abihooned, kuurid jms).
186. Kui mõtteline osa on kindlustatud, sisaldab korteri siseviimistluse kindlustussumma mõttelise osa kindlustussummat.
187. Kahjusumma suuruseks on korteriomaniku mõttelise osa suurusele xxxxxx osa kaasomandis olevate korterelamu osade taastamise kuludest.
Näide. Hoones on 10 võrdse suurusega korterit. Igale korteriomaniku mõttelise osa suurus hoone „põhikonstruktsioonides“ on seega 1/10. Korterelamu katus hävib tulekahjus. Xxxxxx taastamise kulu on 25 000 eurot, sellest korteriomaniku osa (kahju- summa) on 2500 eurot. Omavastutus on 300 eurot. Kindlustushüvitise suuruseks on 2500 – 300 = 2200 eurot.
Kindlustustingimustes toodud kindlustussummade tabel
Tabelis on toodud lühikokkuvõte kindlustustingimustega kindlaks määratud kindlustussummadest viidetega punktidele, mil- lega kindlustussumma on kehtestatud.
Kindlustustingimustega kindlaks määratud kindlustussummasid kohaldatakse täiendavalt kindlustuspoliisil märgitud kindlus- tussummadele.
Objekt või kindlustuskaitse | Kindlustussumma | Viide kindlustustingimuste punktile |
Hoonega koos kindlustatud maapealsete rajatised ja väikehooned | 10% samale kindlustuspoliisile märgitud samas kindlustuskohas asuvate hoonete kindlustussummade summast | 92 |
......................................................................................................