NÄIDIS KINNITATUD
NÄIDIS
KINNITATUD
Juhatuse otsus / protokoll nr. _______
...... ..............................2003. a
Juhatuse esimees…………………..
MITTETULUNDUSÜHINGU/SIHTASUTUSE RAAMATUPIDAMISE
SISE-EESKIRI
SISUKORD: LK
1.Üldsätted 2
2.Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine 2
3.Majandusaasta aruanne 4
4.Rahaliste vahendite arvestus 5
5.Arveldused liikmete ja muude ostjatega 5
6.Viitlaekumised 6
7.Arvelduste inventeerimine 6
8.Xxxxxx xxxxxxxx 7
9.Lühiajalised kohustused 8
10.Tulude arvestus 9
11.Kulude arvestus 10
12.Tulude ja kulude vastavus, sisendkäibemaksu mahaarvamise kord 11
Xxxx 1. Xxxxxxxxxx 00
Xxxx 2. Tulude ja kulude aruande skeem 15
1.ÜLDSÄTTED
1.1. Eesmärk
Mittetulundusühingu (lühendatult: MTÜ) /sihtasutuse (lühendatult: SA) NÄIDIS tegevuse ees- xxxx on: ………..( siin näidatakse põhikirjaline tegevus, mida tegelikult täidetakse).
MTÜ/XX XXXXXX raamatupidamise sise-eeskiri kehtestab raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded.
1.2. Alused
MTÜ/XX XXXXXX korraldab raamatupidamisarvestust kooskõlas 01.01.2003 kehtima hakanud Raamatupidamise seaduse (edaspidi RS) paragrahviga 17 Eesti hea raamatupidamistava kohaselt. Eesti hea raamatupidamistava aluseks on Eesti Vabariigi Raamatupidamise seadus xx xxxxx täiendamiseks välja antud Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ–d). Raamatupidamisarvestuse korraldamisel võetakse aluseks ka Eesti Vabariigis kehtivaid maksuseadusi ning EV Valitsuse ning Rahandusministri poolt välja antud määrusi nende seaduste täiendamiseks, samuti muid raamatupidamist puuudutavaid seadusi ja ametkondlikke akte.
Raamatupidamise korraldamise eest vastutab MTÜ/SA juhatus, kes on:
I variant - sõlminud raamatupidamistööde tegemiseks lepingu raamatupidamisfirmaga………………,
II variant – võtnud töölepinguga tööle raamatupidaja, jne.
Raamatupidamistööde tegemiseks kasutatakse :
I variant - programmi “Verp” versiooni 6.1 (märgitakse millist programmi kasutatakse),
II variant – või tehakse käsitsi, jne.
1.3. Raamatupidamise sise-eeskiri
Raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse ja asendatakse MTÜ/XX XXXXXX liikmetega kooskõlastatult majanduslikel kaalutlustel, MTÜ/SA töö ümberkorraldamisel, lähtuvalt Eesti Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning riiklike maksuseaduste ja maksujuhendite muudatustest või muul põhjusel.
Juhul kui raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse, tuleb muudatustes märkida, millist osa, punkti või lõiku on parandatud või täiendatud ja muudatus lisada sise-eeskirjadele koos ühingu juhatuse vastavasisulise otsusega.
Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada mittetulundusühingus seitse aastat pärast selle viimast muutmist või asendamist (RS §12).
2. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA KIRJENDAMINE
2.1. Alg- ja koonddokumendid
Majandustehingute dokumenteerimiseks on mittetulundusühingus/sihtasutuses kasutusel järgmised algdokumendid ja raamatupidamisõiendi (memoriaalorderi) blanketid:
kassaoperatsioonide dokumenteerimiseks: xxxxx sissetuleku- ja väljamineku orderid, kassaraamatud (või kassaraamatu lehed). Kassadokumendid koostab ja allkirjastab juhatuse esimees. Kassaraamatu koostab kassapidaja või mõni muu sularaha säilivuse eest vastutav isik (kassaraamatu lehed koostatakse raamatupidamisfirmas, jne.) ;
aruandvate isikute poolt tehtud operatsioonide dokumenteerimiseks: avansiaruanded(kuluaruanded) koos kulu tegemist tõendavate algdokumentidega. Kuludokumendid esitab ja viseerib juhatuse esimees, kuluaruanded koostab juhatuse esimees (või koostatakse raamatupidamisfirmas, jne.) ;
arvelduste dokumenteerimiseks: liikmete ja muude ostjate arved - koostatakse mittetulundusühingus/sihtasutuses (või raamatupidamisfirmas) kahes eksemplaris, millest üks eksemplar toimetakse kliendile, teine eksemplar jääb raamatupidamisdokumendiks, kuhu märgitakse xxxxx kirjendi nr.(või soovil kogu kirjend);
palgaarvelduste dokumenteerimiseks: palgalehed ja palgaarvestuse koondid;
pangaoperatsioonide kirjendamiseks on xxxxxxx arvelduskontode väljavõtted;
tarnijatega arveldusteks: tarnijate arved, millistel tõendab majandustehingu toimumist MTÜ/SA juhatuse esimees oma allkirjaga;
muude operatsioonide ja paranduskirjendite vormistamiseks: memoriaalorderid, raamatupidamise õiendid, jne.
Märkus. Siia kirjutatakse need dokumendid, mida mittetulundusühingus/sihtasutuses tegelikult kasutatakse ja märgitakse, kes need koostab! Kui dokumentide esitajaid ja koostajaid on rohkem, tuleks sise-eeskirjadele lisada dokumendikäive, kus näidatakse : dokumendi nimetus, vastutav koostaja, koostamise aeg ja raamatupidamisele (või raamatupidamisfirmale) esitamise aeg.
Raamatupidamise seaduse § 7 kohaselt peab algdokument sisaldama järgmisi andmeid:
1) dokumendi nimetus ja
number;
2) koostamise kuupäev;
3) tehingu majanduslik
sisu;
4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
5)
tehingu osapoolte nimed;
6) tehingu osapoolte asu- või elukoha
aadressid;
7) majandustehingut kirjendavat
raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis
kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
8) vastava
raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.
Märkus. Luba teistele isikutele majandustehingute sooritamiseks võidakse anda täiendavalt mittetulundusühingu/sihtasutuse juhatuse poolt eraldi juhatuse otsusega, milles määratakse volitatud esindajale lubatavad majandustehingud ja nende ulatus.
2.2. Raamatupidamise kontoplaan
MTÜ/XX XXXXXX on koostanud kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontoplaan on lisatud antud sise-eeskirjadele (Xxxx 1.)
2.3. Raamatupidamisregistrid
Iga kuu kirjendid trükitakse raamatupidamisprogrammist välja kontode käibeandmikena, milles kajastuvad kontode alg- ja lõppsaldod ning käibed (sh. liikmete ja muude ostjatega arveldused isikute lõikes).
Algdokumentides sisalduva informatsiooni analüütiliseks töötlemiseks on mittetulundusühingus kasutusel näiteks alljärgnevad raamatupidamisregistrid:
kassaregister, xxxxxxx registrid, arvelduste kontode registrid arveldusteks liikmete, maksuameti, töötajate , tarnijate ning muude deebitoride ja kreeditoridega, tulude ja kulude kontode registrid.
Päevaraamatut arvutist välja ei prindita, seda asendavad välja prinditud üksikute kontode käibed algdokumentide lõikes.
Märkus. Siia kirjutatakse tegelikult mittetulundusühingus/sihtasutuses kasutusel olevad registrid ja andmikud.
2.4. Algdokumentide kirjendamine
Majandustehingud sisestatakse arvutisse algdokumentidelt vôi nende alusel koostatud koonddokumentidelt nende tehingute toimumise ajal või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda.
Raamatupidamiskirjend
peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) majandustehingu
kuupäev;
2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;
3)
debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;
4)
majandustehingu lühikirjeldus;
5) algdokumendi
(koonddokumendi) nimetus ja number.
Kirjendid sisestatakse arvutis raamatupidamisprogrammi, kus need automaatselt nummerdatakse.
Vajadusel kantakse dokumendile ka raamatupidamiskirjend: debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad.
Märkus. Käsitsi arvestuse korral kirjutada sellesse ossa pea-või päevaraamatu pidamise kord.
2.5. Parandused dokumentides ja registrites
Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamis-kirjendeid ei ole lubatud kustutada ega xxxx xxxx õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument).
Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja kirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile.
2.6. Raamatupidamise dokumentide säilitamine (RS §12)Raamatupidamise algdokumente säilitatakse seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati.
Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid xx xxxx dokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, säilitatakse seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust.
Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist.
Raamatupidamisdokumentide säilitamise eest vastutab kuni nende MTÜ/SA juhatuse esimehele üleandmiseni raamatupidamisfirma, xxxxx üleandmist mittetulundusühingu juhatus.
Jooksvad raamatupidamise andmed, mida hoitakse arvutis, salvestatakse raamatupidamisfirma poolt varukoopia disketile vähemalt kord nädalas (nädala viimase tööpäeva lõpul).
Märkus: Sellesse ossa tuleb kirjutada igal mittetulundusühingul/sihtasutusel, kes vastutab dokumentide säilivuse eest. Kaks viimast lõiku ei sobi xxxxx, xxxxx raamatupidamistöid ei tehta raamatupidamisfirmas.
3. MAJANDUSAASTA ARUANNE
Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse revisjonikomisjoni arvamus (või revidendi arvamus või audiitori järeldusotsus).
Raamatupidamise aastaaruanne koosneb bilansist, tulude ja kulude aruandest, rahavoogude aruandest, netovara muutuste aruandest ja lisadest.
Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse mittetulundusühingu xxxxxx xx kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud xxxxxx xx kohustuste väärtuste vastavust RS §-des 16 ja 17 sätestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded ning koostatakse põhiaruanded ja lisad.
Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti xxxxxx xx Eestis ametlikult kehtiva vääringu järgi, arvnäitajate puhul kroonise täpsusastmega (siia märgitakse aruande koostamisel tegelikult kasutatav täpsusaste).
3.1. Majandusaasta
Majandusaastaks on kalendriaasta. Majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
Raamatupidamiskohustuslase lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud (RS §13).
Bilansipäev on majandusaasta viimane kuupäev.
Märkus. Siia kirjutatakse majandusaasta oma põhikirja järgi. Kui põhikirjas majandusaastat ei ole kehtestatud, on raamatupidamise seaduse järgi majandusaastaks kalendriaasta.
3.2 Raamatupidamise aastaaruande skeemid
MTÜ/SA lähtub raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemist, täiendades seda vajadusel täiendavate alakirjetega ja täpsustades olemasolevate kirjete nimetusi. Bilansikirjeid, mis ei ole asjakohased mittetulundusühingu/sihtasutuse finantsseisundi kajastamiseks, ei esitata.
MTÜ/SA netovara koosneb järgmistest kirjetest:
sihtkapital (võib-olla sihtasutustes);
allfondid või reservid (sihtasutustes);
eelmiste perioodide akumuleeritud tulem;
aruandeperioodi tulem.
Tulude ja kulude aruanne koostatakse vastavalt MTÜ/XX xxxx-eeskirjade lisas nr. 2 toodud skeemile. Tulude ja kulude aruande skeemi väljatöötamisel on lähtutud juhendi RTJ 14 lisas esitatud skeemist. Tulude ja kulude aruande vastavusse viimiseks MTÜ/SA põhitegevusega on RTJ 14 lisas esitatud skeemi kirjete nimetusi täpsustatud ning lisatud täiendavaid kirjeid ja kirjete alaliigendusi.
Rahavoogude aruandes kajastatakse MTÜ/SA aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid.
Põhitegevuse ning investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil.
3.3.Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisades avalikustatav informatsioon:
a)millisest raamatupidamise seaduse §-s 17 lubatud raamatupidamistavast lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud;
b)aastaaruande koostamisel kasutatud põhiliste arvestuspõhimõtete kirjeldus;
c)täiendav informatsioon oluliste põhiaruannetes esitatud kirjete ning nende muutuste kohta aruandeperioodil (põhiaruanded tuleb varustada viidetega lisadele, mis selgitavad lähemalt põhiaruannetes esitatud andmeid);
d)muu informatsioon, mis on vajalik õige ja õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest (näit. potentsiaalsed kohustused; tehingud seotud osapooltega; sündmused pärast bilansipäeva, jne).
Raamatupidamise
Toimkonna juhendi RTJ-14 järgi tuleb
mittetulundusühingus/sihtasutuses aastaaruande lisades avalikustada
alljärgnev informatsioon, juhul kui see ei ole avalikustatud
põhiaruannetes:
(a) liikmetelt saadud ja aruandeperioodi tuluna
kajastatud tasud liikide xxxxx (näiteks liikmemaksud,
sisseastumismaksud, hooldustasud, remonditasud jne);
(b) tulu
saadud annetustest ja toetustest põhiliste annetajate rühmade ja
annetuste liikide xxxxx (tuues eraldi välja riigieelarvest saadud
ning sihtotstarbelised annetused ja toetused);
(c)
aruandeperioodil tuluna kajastatud sihtotstarbelised annetused,
toetused ja liikmetelt saadud tasud ning nende tuludega seotud
aruandeperioodil tehtud kulud projektide xxxxx(näiteks korteriühistu
poolt tuluna kajastatud remonditasud ja vastavad remondikulud);
(d)
finantsinvesteeringutelt teenitud netotulu sobivalt rühmitatuna tulu
liikide ja investeeringu-rühmade
xxxxx;
(e) ettevõtlusest saadud xxxx xx ettevõtlusega seotud
kulud sobivalt rühmitatuna;
(f) jagatud toetused, annetused ja
stipendiumid põhiliste toetuste saajate rühmade ja toetuste liikide
xxxxx;
(g) asutuse või ühingu omakapitali koostisosana
kajastatud fondide moodustamise ja nende kasutamise põhimõtted
(näiteks allfondide moodustamine ja kasutamine sihtasutustes);
aruandeperioodil toimunud muudatused sellistes fondides.
Xxxxx xxxxx avalikustatakse lisades kogu informatsioon, mis on nõutud teiste, mittetulundusühin-gutes või sihtasutuses rakendatavate Raamatupidamise Toimkonna juhendite poolt
Märkus. Sise-eeskirja kirjutada ainult need lisade nõuded, mida konkreetsel mittetulundus-ühingul/ sihtasutusel on vaja täita.
4. RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS
Rahalised vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha xxxxxx .
Mittetulundusühingus/sihtasutuses vastutab xxxxxxxx säilimise eest juhatuse esimees ( kirjutada tegelik vastutaja).
Sularaha operatsioone tehakse mittetulundusühingus/sihtasutuses minimaalselt, ainult hädavajadusel. Liikmetasud tasutakse MTÜ/SA liikmete poolt sularahata arvelduste korras.
5. ARVELDUSED LIIKMETE JA MUUDE OSTJATEGA
Samanimelistel kontodel kajastatakse nõudeid ostjate ja liikmete vastu.
Arvelduste analüütilist arvestust ostjate ja liikmetega peetakse arvete, tululiikide ja isikute lõikes.
Ostjatelt laekumata arveid hinnatakse lähtudes tōenäoliselt laekuvatest summadest. Hindamisel vaadeldakse igat arvet eraldi. Kogumina finantsvarade allahindlusi ei teostata. Ebatōenäoliselt laekuvad ostjate arved kirjendatakse põhitegevuse kuludesse. Arved on ebatõenäoliselt laekuvad juhul kui:
deebitorile on pankrot või likvideerimine välja kuulutatud;
võlgniku vastu on kohtule esitatud hagiavaldus või võla sissenõudmiseks on pöördutud majanduspolitseisse;
võlgnikule on saadetud meeldetuletuskirju millele ei vastata.
Xxx xxxx on lootusetu kantakse ebatõenäoliselt laekuvad arved bilansivälisele kontole “Lootusetud nõuded”. Võlg loetakse lootusetuks, kui võlgnikku otsitakse ja xx xxxxx, või kui võlgnikul ei piisa likvideerimis- või pankrotimenetluse ning muu kohtumenetluse käigus vahendeid kõigi nõuete rahuldamiseks. Lootusetuks loetakse ja kantakse bilansist välja veel väheolulised võlasummad, mille sissenõudmine läheks võlasummast kallimaks, juhul xxx xxxx on ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol olnud pikemat aega, ning ostjad meeldetuletuskirjadele ei reageeri.
Juhul kui lootusetu nõue siiski laekub, kantakse see tuludesse.
6.MUUD NÕUDED
6.1.Viitlaekumised
Viitlaekumistena kajastatakse intressinõuded pangahoiustelt, samuti muud intressi- ja viivisenõuded. Intressi- ja viivisenõudeid kajastatakse tekkepõhiselt, korrespondeeruvalt vastavate tulude kontodega. Siin kajastatakse ka tuludesse arvatud, kuid bilansipäevaks veel laekumata annetused ja toetused.
6.2.Arveldused aruandvate isikutega.
Arveldusi aruandvate isikutega peetakse samanimelisel kontol aruandvate isikute viisi. Nende kontode kreedititesse kantakse majandus- vōi lähetuskulud avansiaruannete alusel. Kulu tōendavad dokumendid köidetakse avansiaruannete juurde. Kuludokumendid kustutatakse kasutusotstarbe (kulukoha) näitamisega, mis viseeritakse juhatuse esimehe (või muu volitatud isiku) poolt.
Töölähetuses käimine vormistatakse avansiaruandega hiljemalt 5( perioodi pikkuse otsustab MTÜ/SA juhatus) päeva jooksul xxxxx lähetusest tulekut. Kuludokumendid lisatakse avansiaruandele.
Töölähetuse eest tasutakse EV Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärade piires. Xxxxxx iga konkreetse lähetuse päevaraha ja majutuskulude suuruse kohta teeb juhatuse esimees (või tema poolt volitatud isik) enne töötaja lähetusse saatmist.
Aruandvate isikutega arvelduste kontode deebetitesse kantakse avansi saamine vōi konkreetse avansiaruande eest tasumine.
(Siia kirjutab MTÜ/SA avansiliste summade arvestamise ja aruandmise tegeliku korra).
7.ARVELDUSTE INVENTEERIMINE
Arvelduste saldod inventeeritakse bilansipäeva seisuga. Arvelduste inventuur toimub saldoteadete väljasaatmise xxxx võlgnikele (liikmed ja teised deebitorid) nendelt saadaolevate summade kohta. Saldoteatise tekstis palutakse arvelduste saldode õigsust kinnitada või märkida ära lahkuminekud aruandeaastale järgneva aasta 30.jaanuariks (kuupäev on iga MTÜ/SA otsustada, samuti saldoteatiste saatmise kord). Läbirääkimiste tulemusena viiakse jooksva arvestuse andmed vastavusse tegelikkusega ja vajadusel tehakse raamatupidamisregistrisse parandused. Bilansipäeva seisuga võrreldakse ka saldod xxxxxxx xx maksuametiga.
8. XXXXXX XXXXXXXX
8.1. Varude arvestus
Varud on xxxxx, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus (näit. trükised, jne.) või mater-jalid ja tarvikud, mida hoitakse tarbimiseks põhitegevuses või teenuste kasutamisel.
Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest, tootmiskuludest ja muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
Juhul kui üksikud varude objektid on üksteisest selgelt eristatavad, lähtutakse nende soetusmaksumuse kindlaksmääramisel konkreetselt iga objekti soetamiseks tehtud kulutustest(individuaalmaksumuse meetodist).
Juhul kui üksikute varude objektid ei ole üksteisest selgelt eristatavad, kasutatakse soetusmaksumuse kindlaksmääramiseks kas FIFO või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit.
( soetusmaksumuse arvestusmeetodi määrab MTÜ/SA xxx xxxx-eeskirjaga ise. Juhul kui MTÜ /SA varusid bilanssi arvele xx xxxx, ei ole varude arvestuse osa sise-eeskirja xxxx xxxxxxx).
Varude edasine kajastamine bilansis toimub nende soetusmaksumuses või neto reali-seerimismaksumuses, sõltuvalt sellest, kumb on xxxxxxx.
8.2.Põhivara arvestus
8.2.1. Pikaajalised finantsinvesteeringud
Pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse finantsvarasid, mida ei realiseerita lähema 12 kuu jooksul ( näiteks aktsiad, osad või muud väärtpaberid; antud pikaajalised laenud , jne.).
8.2.2. Materiaalne põhivara
Materiaalne põhivara on xxxx, xxxx kasutatakse majandustegevuses pikemat aega, üldjuhul rohkem kui aasta xx xxxxx soetusmaksumus ühiku kohta on suurem kui 10000 krooni (piiri määrab iga konkreetse mittetulundusühingu/sihtasutuse juhatus). Materiaalne põhivara vōetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses. Soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest (k.a. tollimaks ja muud mittetagastuvad maksud). Otseselt soetamisega seotuks loetakse kulutused, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja paigaldamise asukohta: projekteerimise tasud, transpordikulud, installeerimise kulud, testimise kulud, soetamisega seotud teenustasud (näit. xxxxxx-tasud, riigilõivud), jne.
Iga materiaalse põhivara objekti kohta peetakse individuaalset arvestust.
Materiaalse põhivara objektidelt arvutatakse amortisatsiooni (kulumit) lineaarsel meetodil. Põhivara soetamisel määratakse juhatuse esimehe (või mõne muu isiku) poolt igale põhivarale kasulik eluiga (kuludesse kandmise ajavahemik), mille jooksul on materiaalset põhivara majanduslikult otstarbekas kasutada. Kasulik eluiga märgitakse ostuarvele ja viseeritakse juhatuse esimehe (või mõne muu isiku) allkirjaga. Raamatupidamises määratakse kasuliku eluea järgi amortisatsiooni norm aastaks ja arvutatakse selle järgi kord aastas (võib ka sagedamini, kui soovitskse) põhivara soetusmaksumuselt kulumit. Esialgselt määratud kasulikku eluiga võib muuta juhatuse esimehe (või juhatuse)otsusega.
Amortisatsiooni hakatakse arvutama põhivara arvelevõtmise kuust, amortisatsiooni arvutamine lõpetatakse väljalangemisele järgnevast kuust. Täielikult amortiseerunud põhivaralt amortisatsiooni arvutamine lõpetatakse. Kui täielikult amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse bilansis nii soetusmaksumust kui kulumit ühes xx xxxxx summas. Kui põhivara enam ei kasutata, tuleb see bilansist eemaldada.
Materiaalne põhivara kantakse bilansist välja juhatuse poolt kinnitatud akti alusel.
Väheväärtuslike põhivaraobjektide (väheolulise maksumusega põhivara) maksumuse ülempiir on 10000 krooni (summa suuruse otsustab mittetulundusühingu/sihtasutuse juhatus).
Väheväärtuslikud põhivara objektid kantakse kuludesse ostmisel. Juhatuse esimees (või mõni muu isik) kinnitab ostudokumendil oma allkirjaga majandustehingu toimumist, märkides ühtlasi ära, kus objekt on kasutusele võetud (või kulukoha).
Põhivara säilivuse eest vastutab mittetulundusühingu juhatus.
8.3. Xxxxxx inventeerimine
Xxxxxx saldod inventeeritakse bilansipäeva seisuga.
Xxxxxx inventuuri viib läbi juhatuse otsusega MTÜ/SA liikmetest (juhatuse liikmetest) moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon, kuhu kuulub ka inventeerimisele kuuluvate xxxxxx hoidmise eest vastutav juhatuse liige.
9. LÜHIAJALIAED KOHUSTUSED
9.1. Saadud pikaajalise laenu tagasimaksed ja laenu intressi maksed
Siin arvestatakse saadud lühiajalisi laenusid, mille tagasimaksmise tähtaeg on bilansipäevast arvates kuni 12 kuud..
Pangast (või mujalt) saadud pikaajalise laenu tagasimaksmise kohustus, mille maksetähtaeg on bilansipäevast arvates kuni 12 kuud, kajastatakse konto ” Pikaajaliste laenude tagasimaksed järgmisel perioodil” kreeditis. Pikaajalise laenu kohustus, mille tagasimaksmise tähtaeg bilansipäevast arvates on üle ühe aasta, kajastatakse saamisel vastavate pikaajaliste laenude kontode kreeditites.
Laenu tasumisel vähendatakse kohustuste summat.
Aruandeperioodil tasumisele kuuluvad intressid kantakse tekkepõhiselt kulude kontode deebetisse xx xxxxxxx viitvõla konto kreeditisse, tasumisel vähendatakse viitvõla kontot.
Märkus. Kirjendid koostatakse lähtudes tegelikult toimunud majandustehingute sisust.
9.2. Maksuvõlgade arvestus
Maksuvõlgade analüütilist arvestust peetakse riiklike maksude liikide viisi. Selleks avatakse arvutis (käsitsi arvestuse puhul xxxxxxx xxxxxx arvestuse kord) iga maksuliigi arvestamiseks eraldi analüütilised kontod. Käibemaksu arvestamiseks analüütiliste kontode avamisel lähtutakse Rahandusministri määrusest, millega on kehtestatud maksustatava ja maksuvaba käibe ning sisend-käibemaksu igapäevase arvestuse pidamise kord. Maksuvōlad kirjendatakse kontode kreedititesse kooskōlas kehtivate maksuseaduste ja juhenditega maksudeklaratsioonide ning vastavate algdokumentide alusel. Maksude vähendamiseks kirjendatud summad, samuti maksude tasumine kantakse nende kontode deebetitesse.
Maksudeklaratsioonid saadetakse Maksuametile raamatupidamisfirma poolt e-maksuameti kaudu ( või mõnel muul moel).
9.3. Arveldused töövõtjatega
Mittetulundusühingus/sihtasutuses sõlmitakse juhatuse esindaja ja alalise töövõtja vahel töölepingu seaduse nõuetele xxxxxx xxxxxx. Juhatuse liikmete tasustamiseks sõlmitakse vastavalt liikmete üldkoosoleku poolt kehtestatud korrale juhatuse liikme leping (käsundusleping). Ühekordsete tasude maksmisel sõlmitakse töövõtjaga töövõtuleping. Xxxxx xx muid tasusid arvutatakse nimetatud lepingutes kokkulepitud suuruses. Xxxxx makstakse kord kuus, hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 5.(või mõnel muul) kuupäeval. Töötaja kirjaliku avalduse alusel kantakse xxxx või xxxxx osad töötaja poolt näidatud pangakontole.
Detsembrikuu eest arvestatud, kuid väljamaksmata xxxx xx muud tasud koos maksudega, kasutamata puhkuselt arvestatud ja kuludesse kantud, kuid välja maksmata puhkusekohustus koos sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksuga kajastatakse aastaaruandes viitvõlana.
Töötaja nõudel kohustub MTÜ/SA (või kokkuleppel raamatupidamisfirma) andma kalendriaasta lõpul, samuti töölepingu lõpetamisel õiendi makstud palga, kinnipeetud üksikisiku tulumaksu ja töötaja kasuks tehtud kindlustusmaksete kohta.
9.4. Puhkusetasu arvestus
Puhkusetasu makstakse täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Puhkuse kestust arvutatakse kalendripäevades. Töötajatele puhkusetasude arvutamise aluseks on puhkuste ajakava või xxxxxx juhatuse otsus.
Puhkuste ajakava koostatakse iga kalendriaasta kohta jaanuaris ja esitatakse raamatupidamisse 31. jaanuariks. Puhkuste ajakava võib muuta poolte kokkuleppel.
Töölepingu lõppemisel makstakse töötajale kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitust, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest.
Puhkusetasud kantakse aasta jooksul kuludesse. Puhkusekohustuse summat korrigeeritakse aasta lõpul inventuuri tulemuste põhjal.
Bilansi koostamisel inventeeritakse bilansipäeva seisuga MTÜ/SA kohustuse summa suurus aruandeaastal töötajate poolt väljateenitud, kuid neile veel välja maksmata puhkusetasu osas. Saadud summat vähendatakse ette saadud puhkusetasu summaga. Aastabilansis kajastatakse saamata puhkusekohustuse summa koos sotsiaal- ja tööandja töötuskindlustusmaksuga. Puhkusekohustuse summa juurdekasv, võrreldes aasta algbilansis näidatud puhkusekohustuse summaga, kirjendatakse kulukontole Puhkusekohustus, krediteerides puhkusekohustuse kontot Puhkusekohustus sotsiaalmaksudega. Puhkusekohustuse summa vähenemisel tehakse vastupidine kirjend.
9.5.Jagatavad toetused ja annetused
Jagatavad toetused ja annetused (s. h. jagatavad stipendiumid) tuleb kajastada tekkepõhiselt xxxxx-xxxx xx kuluna hetkel, kui on tehtud otsus nende väljamaksmise kohta. Väljamaksmisel kohustus kustutatakse.
10. TULUDE ARVESTUS
10.1.Tasud ühingu liikmetelt:
10.1.1 Mittesihtotstarbelised tasud
Mittesihtotstarbelised tasud ühingu liikmetelt on liikmemaksud ja sisseastumismaksud. Nende tasude kogumise xxxx xx määrad, samuti uute liikmete vastuvõtmise kord on kehtestatud põhikirja ja üldkoosoleku otsusega.
Nimetatud tulud kajastatakse põhitegevuse tuludena tulude ja kulude aruandes eraldi samanimelistel kirjetel.
10.1.2.Sihtotstarbelised tasud
Sihtotstarbelised tasud ühingu liikmetelt on liikmetele mitmesuguste ühisürituste korraldamise tasud.
Annetused ja toetused.
10.2.1. Mittesihtotstarbelised toetused ja annetused
Mõnikord saadakse toetusi ja annetusi (näit. äriühingutelt jm. annetajatelt), mille kasutamise otstarve on jäetud mittetulundusühingu/sihtasutuse otsustada, selliseid toetusi ja annetusi käsitletakse mittesihtotstarbeliste toetuste ja annetustena.
Korjandusest saadud vahendid võivad olla nii mittesihtotstarbelised kui ka sihtotstarbelised.
10.2.2. Sihtotstarbelised annetused ja toetused
Sihtotstarbelisi annetusi ja toetuseid saadakse põhiliselt valitsuse sihtfinantseerimise summadest.
Sihtotstarbeliste annetuste ja toetuste hulka arvatakse ka stipendiumid. (Vahendeid stipendiumite jagamiseks võidakse xxxxx xx muudest allikatest).
Valitsuse sihtfinantseerimise toetuseid saadakse üldriiklike ürituste korraldamiseks: looduskaitseks, samuti selleks otstarbeks instruktorite koolitamiseks; loomade haiguste leviku tõkestamiseks, keskkonna-alase jms. teabe levitamiseks (ajakiri), jne. Sihtfinantseerimise toetusi eraldatakse vabariigile vajalike ühisürituste korraldamiseks ja programmide elluviimiseks näiteks SA Keskkonna Investeeringute Keskus kaudu (iga MTÜ/SA kirjutab siia oma projektid, finantseerimise allikad xx xxxx vahendid saadakse).
Projektide finantseerimiseks saadud sihtfinantseerimise toetused kantakse tuludesse nende arvelt kulude tegemise aastal. Sihtfinantseerimise vahendid põhivara soetamiseks kantakse tuludesse nende arvelt soetatud põhivara kasuliku eluea jooksul, ehk ühes xx xxxxx summas sihtfinantseerimise arvelt soetatud põhivaradelt aasta jooksul arvutatud kulumiga.
Sihtfinantseerimise vahendite ja nende arvelt kulude tegemise arvestust peetakse raamatupidamises brutomeetodil (MTÜ/SA võib lähtudes juhendist RTJ-12 sihtfinantseerimise vahendite ja kulude arvestust pidada ka netomeetodil. Arvestusmeetodi valib MTÜ/SA ise ja kirjutab selle sise-eeskirja).
Kõik eeltoodud tulud kajastatakse tulude ja kulude aruandes samanimelistel kirjetel.
10.3. Netotulu finantsinvesteeringutest
Siin kajastatakse sihtasutuse netotulu finantsinvesteeringutest ainult juhul kui see on tema põhitegevus. Muudel juhtudel kajastab sihtasutus netotulu finantsinvesteeringutest kirjel “Muud finantstulud”
10.4. Tulu ettevõtlusest .
Põhitegevuse suundadest lähtudes tegeletakse ka majandustegevusega. Majandustegevuse tulusid arvestatakse müügi kontodel järgmiste liikide viisi:
maksustatav käive (18%): ajakirja reklaam ja jaemüük, põhitegevusalase kauba müük, tulu ruumide rentimisest, jms,
maksustatav käive (5 %): raamatute müük,
maksustatav käive (0 %): ettetellitud ajakirjade müük AS Eesti Posti kaudu,
maksuvaba käive : täiendõppe koolitus(põhitegevusalane).
Ettevõtluse otsesed xxxxx xx kulud (v. a. xxxx xxxx maksudega) saldeeritakse ning tulude ja kulude aruandes näidatakse tulem ettevõtlusest (vastavalt kas ”+ “või “ – tulem”) kirjel “Netotulu ettevõtlusest”.
Ettevõtluse tulud tuleb grupeerida käibemaksuseadusest lähtudes ainult siis kui MTÜ/SA on käibemaksukohuslane.
10.5 Muud tulud.
Muud tulud on liikmetelt ja muudelt isikutelt arvestatud tulud viivistest ja leppetrahvidest.
Muud tulud kajastatakse tulude ja kulude aruandes samanimelisel kirjel.
10.6.Finantstulud
Intressitulud raha pangakontodel hoidmise eest kajastatakse tuludena aruandeperioodis, mille eest intressid on arvestatud. Sarnased finantstulude ja –kulude kirjed summeeritakse ning tulude ja kulude aruandes näidatakse üksikute kirjete tulem.
.
11. KULUDE ARVESTUS
Kulude arvestust peetakse põhitegevusharude viisi, kulukirjete lõikes. Eraldi arvestust peetakse üldhalduskulude kohta. Tulude ja kulude aruandes näidatakse kulud kirjete viisi, lähtudes nende olemusest, kusjuures üksikute tegevusharude ja üldkulude sarnased kirjed summeeritakse.
Ettevõtluse kulude ja sihtfinantseerimise projektide kulude kontodele kirjendatakse otsesed
kulud (xxxx, materjal, teenused) xxxx tööjõukuludeta.
Sihtfinantseerimise arvelt tehtud projektide otsesed kulud kirjendatakse tulude ja kulude aruandes kirjele “Sihtotstarbeliste projektide otsekulud”.
Jaotatud annetused, toetused ja stipendiumid näidatakse tulude ja kulude aruandes eraldi kirjel. (Nende kajastamisel arvestatakse xx xxxx, millistest finantseerimisallikatest neid saadakse).
Ettevõtluse otsekulud saldeeritakse tuludega, vt. käesoleva sise-eeskirja punkt 10.4.
Üldhalduskulud kajastatakse tulude ja kulude aruandes kirjel “ “Mitmesugused tegevuskulud”, v.a. amortisatsioonikulu, mis kajastatakse tulude ja kulude aruande kirjel “Põhivara kulum ja väärtuse xxxxxx” .
Tööjõukulude kontodele kirjendatakse põhitegevuse, ettevõtluse ja halduse tööjõukulu. Tulude ja kulude aruandes näidatakse kogu MTÜ/SA tööjõukulu (projektide, ettevõtluse, halduse) vastavatel tööjõukulude kirjetel.
Muud kulud (intressid, trahvid, viivised, erisoodustused, kingitused jms. kulud) kajastatakse tulude ja kulude aruandes samanimelisel kirjel “Muud kulud”.
Finantskulud ja – tulud näidatakse tulude ja kulude aruandes saldeeritult osas “Finantstulud ja –kulud” vastavatel kirjetel.
12.Tulude ja kulude vastavuse arvestus, sisendkäibemaksu mahaarvamise kord
(see osa on soovitatav sise-eeskirja kirjutada xxxxxx mittetulundusühingutel, kes on käibemaksukohuslased)
Tulude ja kulude arvestust peetakse tekkepõhiselt, lähtudes tulude ja kulude vastavuse printsiibist. MTÜ/SA on käibemaksukohuslane. Käibemaksuga maksustatakse kõik majandustegevusest saadud tulud, vastavalt kas 18%, 5% või ”O” määraga. Maksuvabale käibele käibemaksu ei lisata. Sisendkäibemaksu arvatakse makstavast käibemaksust maha maksustatava ja maksuvaba xxxxx xxxxxx tehtud kulude osas proportsionaalse mahaarvamise meetodit kasutades. Maksustatava ja maksuvaba käibe suhe leitakse kalendriaasta käivete suhtena. Nimetatud suhtega korrigeeritakse aruandeaasta lõpul aasta jooksul plaanilise suhte alusel tagasi arvutatud sisendkäibemaksu summat. Järgmise aasta plaanilise suhtena rakendatakse eelmise aasta tegeliku maksustatava ja maksuvaba käibe suhet kogu käibesse.
Xxxxx xxxxx laekub mittetulundusühingule/sihtasutusele tulusid, mis käibemaksuseaduse järgi ei ole käive , näiteks liikmemaksud, valitsuse sihtfinantseerimine Eesti Vabariigile vajalike looduskaitse ning loomade säilivuse ürituste korraldamiseks ja propageerimiseks; samaks otstarbeks teabe levitamiseks ettetellitava ajakirja kaudu ; instruktorite koolitamiseks, jne.
Nimetatud üritused on vajalikud Eesti Vabariigi loodushoiuks, metsade ja loomade säilivuse kindlustamiseks ning teised ettevõtted, üksikud inimesed või inimeste grupid nendest hüvesid ei saa, seetõttu ei saa lugeda neid tulusid teenuste osutamiseks käibemaksuseaduse § 3 mõistes.
Nende ürituste xxxxx tehtavad kulud näidatakse eraldi eelarves (eelarvetes) ning kuluarvetelt sisendkäibemaksu tagasi ei arvutata, kuna need kulud ei ole tehtud käibemaksuga maksustatava xxxxx xxxxxx.
Millised kulud kaetakse milliste tulude arvelt, näidatakse eraldi eelarves (selleks on soovitav kasutada eraldi xxxx xxxx-eeskirjadele. Xxxx koostamisel lähtuda MTÜ/SA põhitegevusest ja vastavatest käibemaksuga maksustatavatest ja mittemaksustatavatest tululiikidest ).
Xxxx 1.
Kontoplaan
Märkus. Kontoplaani koostamisel tuleb lähtuda programmist, mida kasutatakse raamatu-pidamistööde tegemiseks. Kontoplaan võib olla nii mitmekohaline, xxx xxxx vajalikuks peetakse. Käsitsi arvestuse korral tuleks koostada kontoplaan, kus sünteetiliste kontode arv on väiksem. Lisaks pearaamatule on sellisel juhul vaja koostada rohkem analüütilise arvestuse registreid.
Kontoplaan
Konto Allkonto Nimetus Konto tüüp
1000 * AKTIVA koondkonto
1100 * RAHALISED VAHENDID KOKKU koondkonto
1101 * Xxxxx aktivakonto
1110 * Pangakontod aktivakonto
01 Hansapank
Sampopank, jne.
1120 * Aktsiad ja muud väärtpaberid aktivakonto
1200 * OSTJATE LAEKUMATA ARVED koondkonto
1210 * Muude ostjate arved aktiva-passiva
1220 * Liikmete laekumata arved aktiva-passiva
1299 * Ebatõenäoliselt laekuvad arved aktiva-passiva
1300 * MUUD LÜHIAJALISED NÕUDED koondkonto
1310 * Lühiajalised laenunõuded aktivakonto
1320 * Arveldused muude deebitoridega aktivakonto
1330 * Avansside arveldused aktiva-passiva
1400 * VIITLAEKUMISED koondkonto
1410 * Intressinõuded aktiva-passiva
1420 * Viivisenõuded aktiva-passiva
1430 * Laekumata annetused ja toetused aktiva-passiva
1500 * TULEVASTE PERIOODIDE ETTEMAKSTUD aktivakonto
KULUD
1510 * Tulevaste perioodide kulud aktivakonto
1600 * VARUD koondkonto
1610 * Xxxx (raamatud ja trükised) müügiks aktivakonto
1620 * Tooraine ja materjal aktivakonto
1700 * PIKAAJALISED koondkonto
FINANTSINVESTEERINGUD
* Pikaajalise laenu nõuded aktivakonto
1800 * MATERIAALNE PÕHIVARA koondkonto
1810 * Masinad ja seadmed aktivakonto
1811 * Masinate ja seadmete kulum passivakonto
1820 * Majandusinventar aktivakonto
1821 * Majandusinventari kulum passivakonto
1830 * Ehitised aktivakonto
1831 * Ehitiste kulum passivakonto
1840 * Maa aktivakonto
2000 * PASSIVA koondkonto
2100 * LÜHIAJALISED VÕLAKOHUSTUSED koondkonto 2110 * Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil passivakonto
2120 * Lühiajalised laenud passivakonto
2200 * TARNIJATELE TASUMATA ARVED aktiva-passiva
2300 * MAKSUVÕLAD koondkonto
2310 * Kinnipeetud tulumaks passivakonto
2320 * Sotsiaalmaks passivakonto
2330 * Töötuskindlustusmaks passivakonto
2340 * Erisoodustuste tulumaks passivakonto
2350 * Maamaks passivakonto
2360 * Kohustusliku kogumispensioni makse passivakonto
2400 * KÄIBEMAKS koondkonto
2410 * Arvestatud käibemaks 18 % passivakonto
2420 * Arvestatud käibemaks 5 % passivakonto
2430 * Sisendkäibemaks aktivakonto
2440 * Ülekantud käibemaks aktivakonto
2500 * VIITVÕLAD koondkonto
2510 * Palgavõlad töövõtjatele passivakonto
2520 * Puhkusekohustus sotsiaalmaksudega passivakonto
2530 * Intressivõlad passivakonto
2540 * Sotsiaalmaksu viitvõlg passivakonto
2550 * Töötuskindlustusmaksu viitvõlg passivakonto
2560 * Arveldused aruandvate isikutega aktiva-passiva
2570 * Väljamaksmata annetused ja toetused aktiva-passiva
2600 * PIKAAJALISED KOHUSTUSED koondkonto
2610 * Pikaajaline pangalaen passivakonto
2700 * TULEVASTE PERIOODIDE ETTEMAKSTUD TULUD koondkonto
2710 * Valitsuse sihtfinantseerimine pooleliolevateks projektideks passivakonto
2720 * Muud tulevaste perioodide tulud passivakonto
2800 * NETOVARA koondkonto
2820 * Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem passivakonto
2830 * Aruandeaasta tulem passivakonto
3100 * MAKSUSTATAV KÄIVE (18%) koondkonto
3110 * Ajakirja jaemüük tulukonto
3120 * Ajakirja reklaamitulu tulukonto
3130 * Tulud kauba müügist tulukonto
3140 * Tulud muude trükiste müügist tulukonto
3150 * Renditulud tulukonto
3160 * Muud ettevõtluse tulud tulukonto
3200 * MAKSUSTATAV KÄIVE (5%) koondkonto
3210 * Raamatute müük tulukonto
3300 * MAKSUSTATAV KÄIVE (0%) koondkonto
3310 * Tulud ajakirja tellimisest tulukonto
3400 * MAKSUVABA KÄIVE koondkonto
3410 * Täiendõppe koolitus tulukonto
3500 * VALITSUSE SIHTFINANTSEERIMINE koondkonto
3510 * Projekt xxxx tulukonto
3520 * Projekt yyyyy tulukonto
3600 * TULUD LIIKME-JA SISSEASTUMISMAKSUDEST koondkonto
3610 * Liikmemaksud tulukonto
3620 * Sisseastumismaksud tulukonto
3700 * MUUD TULUD koondkonto
3710 * Viivised ja leppetrahvid tulukonto
3720 * Kasum põhivara müügist tulukonto
3730 * Stipendiumiteks tulukonto
3740 * Muude ürituste tulud tulukonto
4100 * ETTEVÕTLUSE KULUD koondkonto
4110 * Ajakirja kulud aktivakonto
4120 * Müüdud xxxx soetusmaksumuses aktivakonto
4130 * Müüdud trükised soetusmaksumus aktivakonto
4140 * Rendikulud aktivakonto
4150 * Müüdud raamatud soetusmaksumuses aktivakonto
4160 * Täiendõppekoolituse kulud aktivakonto
4170 * Muud ettevõtluse kulud aktivakonto
4200 * SIHTFINANTSEERIMISE PROJEKTIDE KULUD koondkonto
4210 * Projekt xxxx aktivakonto
4220 * Projekt yyyyy aktivakonto
4300 * ÜLDHALDUSKULUD koondkonto
4310 * Raamatupidamisteenused aktivakonto
4320 * Kantselei-ja majanduskulud aktivakonto
4330 * Sideteenused aktivakonto
4340 * Autokompensatsioon aktivakonto
4350 * Ebatõenäoliselt laekuvad arved aktivakonto
4360 * Pangateenused aktivakonto
4370 * Amortisatsioon aktivakonto
4380 * Personali koolituskulud koondkonto
4390 * Juriidiline teenindamine aktivakonto
4500 * TÖÖJÕUKULUD koondkonto
4510 * Esimehe tasu aktivakonto
4520 * Raamatupidaja xxxx aktivakonto
4530 * Majahoidja xxxx aktivakonto
4540 * Sotsiaalmaksukulu aktivakonto
4550 * Töötuskindlustusmaksu kulu aktivakonto
4560 * Puhkusekohustus aktivakonto
4700 * MUUD KULUD koondkonto
4710 * Maksuameti intressid ja trahvid aktivakonto
4720 * Viivised ja leppetrahvid aktivakonto
4730 * Erisoodustused aktivakonto
4740 * Kingitused aktivakonto
4750 * Kahjum põhivara müügist aktivakonto
4760 * Jagatud stipendiumid aktivakonto
4770 * Muude ürituste kulud aktivakonto
5100 * FINANTSTULUD koondkonto
5110 * Intressitulud passivakonto
5120 * Muud finantstulud passivakonto
5200 * FINANTSKULUD koondkonto
5210 * Intressikulud aktivakonto
5220 * Muud finantskulud aktivakonto
7000 * TULUDE JA KULUDE KOONDKONTO koondkonto
Märkus. Selle kontoplaani kontode 4100 ja 4200 alamkontodel näidatakse otsesed kulud xxxx tööjõukuludeta. Ülaltoodud kontoplaan on koostatud raamatupidamisprogrammi “Verp” baasil, kusjuures kontode 4100 ja 4200 alamkontodel on vajalik veel kulud välja tuua kirjete lõikes. Programm võimaldab xxxx xxxx kahel moel. Igale kulukirje võib kajastada eraldi allkontod, näiteks:
konto 4220.0l “Materjali kulu”,
konto 4220.02 “Trükkimise kulud”, jne
Teine võimalus on kulukohaks märkida tähtede kombinatsioon, näit. “materjal”, ”trükkimine”, jne.
Kõikidele arvelduste kontodele sisestatakse arvutisse kliendid: liikmed, muud ostjad, tarnijad, jne. Klientide sisestamine võimaldab saada analüütilisi andmeid üksikute arvete ja nende tasumiste kohta isikute viisi.
Iga MTÜ /SA peab analüütiliste kontode avamisel lähtuma oma programmi võimalustest.
Xxxx 2.
MTÜ/XX XXXXXX tulude ja kulude aruande skeem
Tulud
1. Liikmetelt saadud tasud:
mittesihtotstarbelised:
1.1. liikmemaksud
1.2. sisseastumismaksud
1.3. muud
sihtotstarbelised:
1.4. ühisürituste tasud
1.5. muud
2. Annetused ja toetused:
mittesihtotstarbelised:
2.1. annetused ja toetused
sihtotstarbelised:
2.2.valitsuse sihtfinantseerimine projektide katteks:
2.2.1.projekt xxxx
2.2.2..projekt yyyy
2.3.stipendimiteks
3.Netotulu finantsinvesteeringutelt(sihtasutustes)
4. Netotulu ettevõtlusest(+), kahjum ettevõtlusest(-)
4.1. Ajakirja reklaam, tellimine ja jaemüük
4.2. Täiendõppe kursuste tasud
4.3. Raamatute jm. kauba müük
4.4. Renditasud
5. Muud tulud (viivised, leppetrahvid, jne.)
Tulud kokku
Kulud
6. Sihtotstarbeliste projektide otsekulud
7. Jagatud annetused, toetused ja stipendiumid
8. Mitmesugused tegevuskulud
9. Tööjõukulud:
9.1. palgakulu
9.2. sotsiaalmaksud
10. Põhivara kulum ja väärtuse xxxxxx
11. Muud kulud (viivised, maksuintressid)
Kulud kokku
12 Põhitegevuse tulem
13 Finantstulud ja –kulud
13.1. intessitulud +/ intressikulud-
13.2. muud finantskulud
14. Aruandeaasta tulem
Märkus. Tulude ja kulude aruandes ei pea kirjeid 2.2. ja 4. jaotama projektide ja objektide viisi. Xxx xxxx kirjeid ei jaotata tulude ja kulude aruandes projektide ja objektide viisi , tehakse seda raamatupidamise aastaaruande lisades.
16