Dopingutarvitamise ennetustegevust mõjutavad tegurid

Eesti Olümpiakomitee poolt 2019. aastal asutatud uue Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse (EADSE) põhikiri ning Maailma Dopinguvastase Agentuuri WADA 2021. aasta koodeks seavad üheks dopinguvastase võitluse aktuaalsemaks ja olulisemaks tegevuseks ennetustegevust, sh koolitustegevust.

WADA 5. maailmakongressil 2019. aasta novembrikuus võeti vastu WADA rahvusvaheline koolitustegevuse standard (WADA International Standard for Education - ISE), mis jõustus alates 2021. aastast. Uue standardiga soovib WADA ennetustegevustele, sh koolitustegevusele enam tähelepanu pöörata ning parandada ja ühtlustada koolitustegevuse kvaliteeti üle maailma. Seni puudub tõenduspõhine teave ennetustegevuste erinevate aspektide olulisusest ja nende mõjust sihtrühmadele.

Selleks, et sihipäraselt ja efektiivselt kavandada ja koostada dopinguvastaseid ennetustegevusi ning sealhulgas koolitusprogrammi, peaks uurima sihtrühmadele (sportlased ja sportlase tugipersonal) pakutavate ennetustegevuste (ja koolitustegevuse) mõjusust, mis on ka uurimise eesmärgiks.

Käesolevas töös teostati teemakohane teaduskirjanduse ülevaade ning viidi läbi Eesti spordivaldkonna sihtrühmade rakendusuuring. Sarnast uuringut pole Eestis varem läbi viidud. Töö põhiteostajaks olid EADSE koolitustegevuse koordinaator Xxxxx Xxxx ja juhatuse liige Xxxx Xxxxxxxx.

1. Kirjanduse ülevaade

WADA Rahvusvahelises Koolitustegevuse standardis (ISE) kasutatavad mõisted:

Ennetustegevus – sekkuvad toimingud, mille eesmärk on xxxxx xxx dopingu kasutamine. Ennetustegevuseks on neli omavahel seotud põhistrateegiat: koolitustegevus, heidutus, avastamine ja tagajärgede rakendamine.

Koolitustegevus – õppetegevus spordi vaimu edendavate ja kaitsvate väärtushinnangute kindlustamiseks ja käitumisharjumuste kujundamiseks ning dopingu tahtliku ja tahtmatu kasutamise ennetamiseks.

Dopinguvastane koolitustegevus – dopinguvastaseid teemasid käsitleva õppe korraldamine, et arendada puhast sporti tagavaid käitumisoskusi ja teadlike otsuste tegemist.

Koolituskava – dokument, mis sisaldab kooskõlas WADA koodeksi artikliga 4 olukorra hinnangut, kindlaksmääratud koolitatavate baasi, eesmärke, koolitustegevusi ja kontrollikorda.

Koolitatavate xxxx – süsteemi hindamise käigus kindlaks määratud sihtrühmade nimekiri

Koolitusprogramm – koolitustegevuste kogum, mille allakirjutaja on ette võtnud selleks, et saavutada kavandatavad õppe-eesmärgid.

Teadlikkuse suurendamine – puhta spordiga seonduvate teemade ja küsimuste rõhutamine.

Väärtushinnanguid käsitlev koolitustegevus – toimingud, milles keskendutakse isiku isiklike väärtushinnangute ja põhimõtete arendamisele. Sellega edendatakse õpilase suutlikkust otsustada eetilise käitumise kasuks.

ISE ülesanded ja kohustused riiklikele dopinguvastastele organisatsioonidele:

7.2.1. Iga riiklik dopinguvastane organisatsioon on koolitustegevuse valdkonnas pädev asutus ulatuses, milles see puudutab puhast sporti tema riigis. Riiklikud dopinguvastased organisatsioonid peaks toetama põhimõtet, mille kohaselt peaks sportlase esimene kokkupuude dopinguvastase võitlusega toimuma koolitustegevuse, mitte dopingukontrolli käigus.

7.2.2. Iga riiklik dopinguvastane organisatsioon koostab koolitusprogrammi tema volialasse jäävate ja koolitatavate baasi lisatud isikute jaoks. Riiklikud dopinguvastased organisatsioonid koostavad koolituskava, mis näitab, kuidas nende koolitusprogrammi ellu viiakse ja kontrollitakse. Riiklikud dopinguvastased organisatsioonid hindavad oma koolitusprogramme igal aastal.

7.2.3. Xxxxx eeltoodu võivad riiklikud dopinguvastased organisatsioonid osaleda järgmiste isikute koolitamises:

a) rahvusvahelise taseme sportlased koostöös asjakohase rahvusvahelise alaliiduga;

b) noored sportlased koostöös rahvuslike spordialaliitudega;

c) lapsed ja noored kooli- ja/või spordiklubide programmide kaudu koostöös ametiasutusega; muu hulgas võib selle raames propageerida väärtushinnanguid käsitleva koolitustegevuse lõimimist olemasoleva haridus- või spordisüsteemiga.

7.2.4. Koodeksi artikli 20.3.13 alusel nõuavad rahvusvahelised alaliidud, et rahvuslikud spordialaliidud kooskõlastaks koolitustegevuse korraldamise asjakohase riikliku dopinguvastase organisatsiooniga, ning seetõttu kaasab riiklik dopinguvastane organisatsioon rahvuslikud spordialaliidud koolitustegevusse olulise partnerina ja toetab neid.

Sihtrühmad WADA koodeksi järgi on: sportlased ja tugipersonal (sh juhendaja, treener, mänedžer, agent, võistkonna abiline, ametnik, meedik või parameedik, lapsevanem või mis tahes muu isik, kes teeb spordivõistlusel osaleva või selleks valmistuva sportlasega koostööd, ravib või abistab teda), muud sihtrühmad.

Keelatud ainete ja meetodite kasutamine on spordimaailmas üleilmne probleem. Kahjuks näitab igal aastal uute dopinguainete avastamine ja kasutamine tõusvat trendi, kuid ei ole kasvanud sihtrühmade teadlikkus sellega kaasnevatest ohtudest (Xxxxxx et al., 2017). Samuti on ISE-s välja toodud, et riiklikud dopinguvastased organisatsioonid peaksid toetama põhimõtet, mille kohaselt peaks sportlase esimene kokkupuude dopinguvastase võitlusega toimuma koolitustegevuse, mitte dopingukontrolli käigus (WADA, 2019).

Eesti osales 2018. aastal rahvusvahelises uuringus (Kivinukk, 2019), mille eestvedaja oli Sloveenia antidopingu agentuur, kes kaasas andmete mitmekesistamiseks ja võrdluseks kaks teist riiki ning antidopingu agentuuri, kellega olid head koostöösuhted. Uuring käsitles mitut teemat, millele pole kas ammu või seni üldse tähelepanu pööratud. Oluliselt on täiendatud teadmisi antidopingualase hariduse suundade, ennetuse ja dopingu tarvitamisest teavitamise kohta. Tulemused võivad aidata antidopingu haridusekspertidel oma koolitusprogramme ja -meetodeid paremaks timmida, samuti võivad huvitatud lugejad xxxxx mõtteainest uurimistöödeks või avastusteks. Mahukas rahvusvaheline uuring keskendus seisukohtadele ja arvamustele dopingu eri aspektide kohta, sh:

• osalejate hoiak sporti;

• arvamused spordi arendamise kohta;

• suhtumine antidopingu agentuuridesse;

• enim kasutatud teabeallikad antidopingukohta;

• rahulolu antidopingu agentuuride tegevuse ja teabega;

• rahulolu testimis- ja ennetusprogrammidega;

• teadmised antidopingu valdkonna kohta;

• anonüümne dopingu tarvitamisest teatamine. Püüti vastuseid xxxxx küsimustele:

• kui palju sportlased dopingust teavad?

• kui kasulikuks peavad sportlased ja treenerid antidopingu koolitusprogramme?

• milline on nende suhtumine riiklikesse antidopingu agentuuridesse?

Uuringud toimusid ühistöö käigus kolmes väikses, aga tublis spordiriigis: Sloveenias, Austrias ja Eestis. Kokku vastas küsimustikule 1188 inimest, neist 705 sportlast ja 408 treenerit, 725 meest ja 388 naist. Koguhulgast 528 vastanut olid Austriast, 448 Sloveeniast ning 142 Eestist. Eesti vastanutest 85 olid sportlased ja 57 treenerid, kellest enamikul oli spordialast kogemust üle viie hooaja.

Koolitustegevuse osas selgus, et pea pooled sportlased ja treenerid tahavad osaleda rohkem antidopingu koolitustel. Üldjoontes hindavad nii sportlased kui ka treenerid antidopingu ennetusprogramme heaks. Näiteks väidavad mõlemad rühmad kindlalt, et nad said loengul teada kõik vajaliku puhta spordi kohta. Kõige kindlamad ollakse dopingukontrolli protsessis: 87,5% treeneritest ja 89,1% sportlastest teab, mida testimisprotseduurilt oodata. Seda, et keelatud ainete nimekiri avaldatakse antidopingu agentuuri kodulehel, teab aga xxxx veidi üle xxxxx kõigist küsitletutest (53,9% treeneritest ja 56,5% sportlastest). Siin torkab märksa enam silma eestlaste teadlikkus. Lisaks on lausa 90% Eesti osalejatest seda meelt, et neid on piisavalt informeeritud dopingu kasutamise tagajärgede kohta. Vastavad näitajad sloveenide ja austerlaste puhul on palju madalamad. Sportlased, kes ei ole viimase 12 kuu jooksul osalenud ennetusprogrammides, on arvamusel, et dopinguainete kõrvaltoime on tõsisem. Seejuures on ilmselt julgustav teada, et peaaegu pooled treeneritest ja sportlastest eelistaksid igal aastal osaleda rohkem ennetusprogrammides. Samuti võib uuringutulemustest järeldada, et ennetustegevuses peaks

keskenduma rohkem treeneritele (ja muule abipersonalile) ning oluliseks koolituste sihtrühmaks peaksid olema just meessportlased (Kivinukk, 2019)

Euroopa Komisjoni poolt 2014. aastal publitseeriti 28 riigi (sh Eesti) dopinguennetuse uuringu kokkuvõte, kus püüti selgitada, kas liikmesriikides tehakse harrastusspordiga seotud dopinguennetust regulaarselt ja süstemaatiliselt. Samuti püüti kindlaks teha, mil määral võivad teiste valdkondade ennetustööst saadud teadmised ja head tavad olla kasulikud dopinguennetuse poliitika suunamisel.

Uuringu üheks oluliseks eesmärgiks oli harrastusspordi dopinguvastases ennetustegevuses xxxxx xx avaldada liikmesriikide xxxx tavasid. On märkimisväärne, et tervenisti 17 riigist ei tuvastanud ega nimetanud ühtegi hea tava näidet. Nendest, kes seda tegid, võib esitatut pidada kaheksa liikmesriigi kooskõlastatud jõupingutusteks xx xxx Põhjamaade esindatus oli märkimisväärne. Välja joonistus kolme riigi - Saksamaa, Soome xx Xxxxxx ennetusprogrammid. Rootsi lähenemisviisil oli otsene sarnasus narkootikumide kuritarvitamise ennetustöös kasutatavate meetoditega. Kasutusel on kogukonnapõhine ennetusprogramm, mis pakub koolitusjuhtidele ja juhendajatele koolitust spordikeskustes. Xxxxxxx, kooskõlastatud lähenemine oli ka Soome vastuses, kus juhtivat xxxxx mängib A-kliiniku Sihtasutuse dopinguennetusprogramm Dopinglinkki. Programm pakub sihtotstarbelist tervise- ja teabeteenust dopinguaineid kasutavatele spordiharrastajatele. Veelgi enam, Taanis töötavad valitsus xx XXXX (National Anti-Doping Organization) koostöös jõusaalide/spordikeskuste dopinguvastase programmiga.

Xxxxxx, et esitatu seas domineerivad anaboolsete steroidide kasutamise ennetusprogrammid. Leiti, et on vajalik süsteemne, kogu XXx hõlmavat lähenemisviis, et pakkuda programme, mis põhinevad efektiivsetel ja tunnustatud ajalooga narkomaania ennetuse valdkonna meetoditel. Seni kui puuduvad tõenduspõhised programmid, tuleks esmalt lähtuda uimastitarvitamise ennetamise rahvusvahelistest standarditest (International Standards for Drug Use Prevention – vt. xxxxx://xxx.xxxxx.xxx/xxxxx/xx/xxxxxxxxxx/xxxxxxxxxx-xxxxxxxxx.xxxx), mida kohandatakse vastavalt siseriiklikele oludele, kuid siin võib kerkida ka takistusi. Rõhutati, et tuleb luua järjepidev ja kokkulepitud arusaam dopingust harrastusspordis. Samas pole xxxxxx, kas harrastusspordis piisab WADA keelatud ainete ja meetodite nimekirja otseset kohaldamisest, võimalik, et tuleb kasutada muid aluseid. Jõuti seisukohale, et kahel dopinguennetamine tasandil tippspordis ja harrastusspordis - pole riikides sarnast alust. Tippspordis on riiklikel antidopinguorganisatsioonidel dopingu vastu võitlemiseks selged struktuurid ja funktsioonid.

Harrastusspordiga seoses pole riikides näha ühtegi selget funktsiooni ega meetodit. Xxxx 11 riiki (Austria, Belgia, Küpros, Taani, Soome, Itaalia, Läti, Holland, Portugal, Rumeenia xx Xxxxxx) kinnitavad, et nende sporditeenuseid pakkuvad äriorganisatsioonid näevad dopingutarvitamises probleemi. Samas ei selgu, kas on võetud riiklikult kasutusele xx xxxxx ennetamiseks vastavaid poliitikaid.

Küsimusele, millised on olulisemad vajadused dopinguvastase ennetustöö edasiarendamiseks vastati, et puudub teave 1) reaalsest dopingukasutuse ulatusest 2) kasutatavatest ainetest ning 3) dopingu kasutamist mõjutavad teguritest harrastusspordis. Praeguses kirjanduses käsitletakse põhiliselt anaboolsete androgeensete steroidide kasutamist, mis ei kata harrastussportlaste poolt kasutatavatest dopinguainete spektrit. Lisaks rõhutasid mitmed vastajad vajadust valdkonna teaduslike andmete ning heade tavade mudelitena kasutatavate näidisprogrammide järele.

Paljusid harrastusspordis kasutatavaid aineid leidub tõenäoliselt ka tippspordis ja vastupidi, kuid seda pole veel korralikult tõestatud. Pealegi on dopingu tarvitamise motivatsioonid erinevad, isegi juhul, kui harrastussportlased kasutavad tippspordis kasutatavat dopinguainet. Harrastusspordi ennetustöös võiks kasutada Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (European Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction) väärtuslikku andmebaasi oma parimate tavade mudelitega mida võidakse muuta ja täiendada.

Arvestades asjaolu, et enamik sportlikke dopinguprobleeme puudutavaid õiguslikke, halduslikke ja poliitilisi kokkuleppeid on üsna hiljutised, on võimatu kindlaks teha ega xxxxx üksmeelt, millist tüüpi dopinguvastast võitlust reguleerivad õiguslikud, administratiivsed ja poliitilised korraldused peaksid olema soovitatavad. Hetkel puuduvad riiklikult või rahvusvaheliselt kooskõlastatud ettekirjutused harrastusspordi dopinguvastases võitluses. Tuleb tegeleda harrastusspordis dopingu vältimiseks vajalike meetmete nõuetekohase rahastamise küsimusega. On selge, et vaja on nii inim- kui ka rahalisi täiendavaid ressursse. Üheks realistlikuks võimaluseks on harrastusspordi ennetuspoliitika rakendamine kodumaiste uimastistrateegiate raames. Kogu ELis võib olla ebareaalne ja isegi kohatu matkida liikmesriikide ennetustegevuste WADA-stiilis ühtlustamist xxx XXXX-de kaudu. Sellest hoolimata tuleks edasistes uuringutes uurida võimalusi universaalsete ennetuspoliitikate väljatöötamiseks, millega kehtestatakse teatud miinimumstandardid.

Teadlikkuse tõstmist ja ennetustegevust tuleks arendada kõiki asjakohaseid meediumiplatvorme kasutades, sh

a) lastele ja noortele suunatud spordieetika alased haridusprogrammid, mida korraldavad vastavad asutused ja organisatsioonid;

b) harrastussportlastele suunatud spetsiaalsed haridus- ja teavituskampaaniad dopingu ja võimalike tervisekahjustuste kohta;

c) käitumise muutmise programmid, rõhutades, kuidas parandada isiklikku sooritust, xxxx et xxxxx xxxx sooritusvõimet või kuvandit parandavaid aineid;

d) harrastusspordis dopingu kasutamise ennetamise kooskõlastatud programm XXx spordinädala raames ja sellele järgnevad meetmed. (European Commission, 2014)

Erinevates riikides läbiviidud uuringud näitavad, et sportlaste teadmised teatud ainete keelatud ravimite nimekirja kuulumise osas on puudulikud. Näiteks teadmised selle kohta, millised ained on lubatud raviotstarbelise erandi TUE loaga (nt insuliin, astmaravimid) ning millised on keelatud xxxx teatud spordialadel (alkohol). Austraalia sportlaste seas tehtud uuring näitas, et WADA Keelatud ainete ja keelatud meetodite nimekirja loetelu pidas arusaadavaks xxxx 32,2% sportlastest (Xxx et al., 2018). Lõuna-Aafrika sportlaste seas tehtud uuring näitas, et 42% sportlastest tunnevad, et nad on antidopingu temaatika osas hästi informeeritud (Nolte et al., 2014).

Perioodil 2009-2010 Austraalia sportlaste seas läbi viidud uuringus osales 1925 sportlast (keskmine vanus 20,6). Osalejad olid riiklikest spordiorganisatsioonidest ja -instituutidest, ülikoolidest, spordigümnaasiumitest. Kaasamise kriteeriumid: mees- ja naissoost sportlased vanuses ≥ 10 aastat. Valimisse kuuluvate sportlaste teadmised keelatud ainete/ravimite kohta kaardistati enesearuande küsimustiku meetodi abil. Testi valiidsust kinnitasid varem avaldatud küsimustikud (Mottram et al., 2008; Nieper, 2005; Wanjek et al., 2007) ning konsulteerimine antidopingu alaste ekspertidega, sportlastega, treeneritega ja sportlaste tugipersonaliga.

Ankeetküsitlus sisaldas järgnevat informatsiooni sportlaste kohta: rahvus, haridus, spordiala, võistlemise tase, tippsportlane/amatöörsportlane, spordimeisterlikkuse tase (career stage), osalemine dopingutestimistel (drug tested) ning nende arusaamisi, mis puudutas WADA Keelatud ainete ja meetodite nimekirja, sportlikku sooritusvõimet parandavate ravimite toimeainet ja kõrvalmõju ning üleüldist dopinguvastast strateegiat.

Austraalia sportlaste seas tehtud uuringus vastas üle poolte sportlastest (53%), et nad on saanud antidopingu alase koolituse keelatud ainete ja meetodite nimekirja xxxxx xx informatsiooni dopingukontrolli protseduurist. Kõige vähem koolitusi on saanud noorsportlased (<15. aastased, 39%) võrreldes teiste vanusegruppidega. 19-22 aastaste xx xxx 23-aastaste seas oli antidopingu teemalisi koolitusi saanud vastavalt 60% ja 56% valimist, kuid 16-18 aastaste sportlaste seas on vastava koolituse läbinud 48% sportlastest. Sportlastel olid puudulikud teadmised nelja konkreetse sooritusvõimet parandava ravimi (amfetamiinid, anaboolsed steroidid, kasvuhormoon ja erütropoetiin) tervistkahjustavate kõrvalmõjude kohta. Vähem kui pooled sportlastest tuvastasid õigesti vähemalt ühe kahjuliku kõrvalmõju nimetatud ainete kohta (Xxx et al., 2018).

Austria noorsportlaste (vanuses 14-19 aastat) seas 2013. aastal tehtud uuring näitas, et xxxx 38,2% on teadlikud WADA Keelatud ainete ja meetodite nimekirjast, 39% on mitteteadlikud ning 21.8% ükskõiksed. Veelgi enam, 31,4% valimist arvamusel, et sportlikku sooritust parandavad ained on keelatud ainult professionaalsetele sportlastele. 37% olid teadlikud, et anaboolsete steroidide üheks kõrvalmõjuks on agressiivsuse suurenemine ning 32% vastas, et nende tarvitamine võib kahjustada siseorganite talitlust (Fürhapter et al., 2013). Sportlased on mitterahuldavalt informeeritud ebaseaduslike ainete (amfetamiinid, kokaiin, ecstacy, heroiin) staatusest ehk kõige enam arvati, et nimetatud ained pigem alati keelatud, mitte ainult võistlussiseselt, kuid see tuleneb tõenäoliselt sellest, et need ained on seadusega keelatud.

Austraalia sportlaste seas tehtud uuring näitas, et 16-18 aastased ei ole saanud piisavalt antidopingu teemalisi koolitusi (Xxx et al., 2018). Ühtlasi on leitud, et noorsportlastega ei räägita antidopingust piisavalt ning vähesed on seda arutanud enda treeneritega. Tuuakse välja, et keelatud ravimitest ja sellega seonduvast räägitakse väga pinnapealselt ja põgusalt. Peamiselt selgitatakse noorsportlastele, et keelatud ainete tarvitamine on tervisele kahjulik, kuid tihtipeale sellega asi piirdubki ja edasist põhjalikumat arutelu ei teki (Duncan & Hallward, 2019).

Sportlaste senised kogemused ja ootused dopinguvastase koolitustegevuse meetodite osas 2018. aastal läbi viidud uuring Ameerika Ühendriikide nais-triatleetide seas xxx xxxxx mitu arvamust, mis olid seotud sportlaste arusaamade ja kogemustega erinevate haridusprogrammide ja koolitusmeetodite osas, mida kasutavad nii riiklikud dopinguvastased organisatsioonid kui xx XXXX. Üldiselt oldi arvamusel, et koolitustegevus on aja jooksul muutunud süstemaatilisemaks ning kasutatakse erinevaid veebipõhiseid programme. Tehnoloogilised võimalused on muutunud

nii sportlaste kui ka sportlaste tugipersonali jaoks koolitusmaterjalide kättesaadavuse hõlpsamaks ja mugavamaks (Xxxxxxx et al., 2019).

Traditsiooniline klassiruumis õpetamine ja juhendamine loob võimaluse, et kuulajad saavad protsessi käigus esitada küsimusi ning esinejal on võimalus nendele vastata, mis omakorda tekitab ruumis elava arutelu. See võimaldab esinejal ettekande käigus teha vajadusel jutusiseseid parandusi, lisada täpsustavaid kommentaare ja sisu paindlikumalt edastada. Just xxxxxx põhjustel on xx XXXXX enda koolitusi läbi viinud peamiselt auditoorses õppeformaadis. Veebikursuse näol koolitusest osa võtmine võib piltlikult öeldes summutada efektiivset õppeprotsessi, sest puudub võimalus küsida täpsustavaid küsimusi ning lisada omapoolseid kommentaare (Xxxxxxx et al., 2010).

Lisaks EADSE poolt pakutavale auditoorses formaadis antidopingu koolitustele on iseseisvaks e-õppe vormis õppimiseks juba 2015.a. EAD poolt avatud esimene e-õppekeskkond „Spordin puhtalt!“ - xxxxx://xxxxxxxxxxxxx.xx/. Nimetatud veebipõhine koolitusplatvorm on mõeldud eeskätt harrastussportlastele, et jagada antidopingualast teavet. „Spordin puhtalt!“ keskkonnas on võimalik tutvuda loengumaterjalidega ning enda teadmisi kontrollida testide ja harjutuste sooritamisel ning printida välja koolituse läbimist tõendav isikustatud tõend.

„Spordin puhtalt“ veebikoolituse miinuseks võib pidada asjaolu, et koolitataval puudub vahetu võimalus küsida täpsustavaid küsimusi või xxxx xxxxx, xxx xxxxxx jääb arusaamatuks. See tähendab seda, et reaalajas näost näkku küsimuste küsimise võimalus võib asenduda meilivahetustega juhul, kui veebikeskkonnas õppematerjalidega tutvuja üldse võtab vaevaks meilitsi enda küsimusi esitada. Ühtlasi saab auditoorses formaadis koolitaja vahetut tagasisidet selle kohta, kui tähelepanelik (või mitte) on tema kuulajaskond (Xxxxxxx et al., 2010).

Uuringutes (Xxxxxxx et al. 2010, Xxxx et al. 2019) tuuakse välja, et veebipõhise kursuse formaadis on osalejatel suurem kalduvus tegeleda samaaegselt mõne muu tegevusega. Xxxx et al. 2019 kinnitavad enda uuringus, mis analüüsis kooliõpilaste multi-taskingu käitumiste erinevusi nii auditoorses kui ka veebipõhises õppeformaadis, et internetipõhisel kursusel osaledes tegelevad üle poolte õpilastest mõne kõrvalise tegevusega (sotsiaalmeedia kanalites surfamine, tekstisõnumite saatmine, muusika kuulamine). Sportlastel ja nende tugipersonalil lasub täielik kohustus olla teadlik antidopingu reeglitest ja sellega seonduvast. Seega me peame

olema veendunud, et antidopingu temaatika koolitamisel on nende kohalolu täielik ja me ei saa riskida sellega, et veebipõhise koolituse tõttu jääb midagi arusaamatuks või ebaselgeks. Antidopingu temaatika on kompleksne ja mitmetahuline ning materjali arusaadavaks tegemine sihtrühmadele ei ole koolitaja jaoks lihtne ülesanne, eriti, kui koolitavateks on lapsed ja noored. Selle asemel, et sportlased teaksid, mida nad peavad koodeksi järgimiseks teadma, on teadlased rohkem esile toonud seda, et sportlastel tuleb arendada kognitiivseid oskusi ning julgustada neid kriitiliselt mõtlema. Koolitajatel lasub kohustus mitte lihtsalt edastada teavet, xxxx tagada, et nende koolituskava ja materjalid on pakendatult selliselt, et see oleks õpitav ja arusaadav ning rakendatav (Xxxxx, 2020).

Kaasaegne tehnoloogia loob võimaluse kasutamaks õppeprotsessis rakendusi ja veebipõhiseid lahendusi. Selle positiivse aspektina saab esile tuua asjaolu, et veebikursused võimaldavad rohkematel inimestel sellest osa xxxxx. See annab inimestele võimaluse efektiivsemalt planeerida enda aega ning osalemist endale sobival ajal (Youde, 2020). Kindlasti on see väga oluline aspekt, kui me räägime tippsportlaste ja nende tugipersonali koolitamisest. On ilmselge, et xxxx ei xxx xxxxx võimalik kindlate treeningplaanide ja -laagrite tõttu auditoorses õppeformaadis koolitusest osa xxxxx ning veebipõhise kursuse võimalus on siinkohal suure tähtsusega. Mõned näited veebipõhistest antidopingu koolitustest: WADA Athlete Learning Program about Health and AD (ALPHA), ADeL, UK Athletic’s Clean Sport ja iPlayClean, European Athletics, I Run Clean, Triagonal Anti-Doping jt.

2015. aasta koodeksiga xxxxxxx WADA veebipõhise antidopingu kursuse Athlete Learning Program about Health and AD (ALPHA). Koolitusprogrammi sisuga tutvudes oli sportlastel võimalik omandada asjakohaseid antidopingu alaseid teadmisi ja hinnata enda seniste teadmiste taset. Veebikursus sisaldas 12-osalist küsimustikku, millele tuleb vastata nii ennem e-õppe sooritamist xxx xxxxx järgselt. 2018. aastal läbi viidud uuringus Jaapani eri tasemega sportlaste seas (n=1143), kus analüüsiti nende „ALPHA“ skoori tulemusi, oli õigete vastuste määr 64,54% (Xxxxxxxxx et al., 2018). Need tulemused jäävad alla 80% künnise, mida on vajalik, et mooduli läbimine oleks loetud edukaks (Xxxxx, 2020). Lisaks analüüsiti eraldi nende sportlaste tulemusi, kes olid eelnevalt osalenud rohkem kui ühel antidopingu koolitusel, kes olid ühel korral, ning kes ei olnud kordagi osalenud nimetatud koolitusel. Tuuakse välja, et valimi hulgast need sportlased, kes olid osalenud ühel või rohkemal korral antidopingu teemalisel koolitusel, said märkimisväärselt paremad tulemused „ALPHA“ testi sooritamisel (Xxxxxxxxx et al., 2018). Seega saab teha järelduse, et antidopingu koolitustegevuse sagedus mõjutab positiivselt

sportlaste antidopingu alaseid teadmisi. See viitab sellele, et nende teadmiste täiendamiseks on vaja koolitustegevust rakendada rohkem kui üks kord ühele grupile.

2018. aastal xxxxxxx WADA uue e-õppe programmi „ADeL“, mis sisaldab selle eelkäijat

„ALPHA“ kursust, kuid sportlastele võimaldab „ADeL“ antidopingu teemalise koolituse läbimist ka treeneritele, lapsevanematele, arstidele, ametnikele ja teistele huvilistele, kes soovivad rohkem teada saada ausa spordi väärtustest (lisandub..).

2019. aastal uuriti kergejõustiklasi (noorsportlasi), kes osalesid Suurbritannia Antidopingu veebipõhises koolitusprogrammis Athletic’s Clean Sport. Tulemuste põhjal saab järeldada, et antud programmi läbinud sportlastel suurenesid teadmised dopinguvastaste reeglite xxxxx xx vähendas seeläbi tõenäosust erinevate lisandite kasutamisele koheselt xxxxx programmi läbimist (kuni kolmeks kuuks). See on oluline järeldus ning tõendab dopinguvastaste haridusprogrammide potentsiaalset tõhusust vähendamaks tahtmatut dopingu tarvitamist. Xxxx aga peaks koolitusprogrammide läbi viimine ja nendest osa võtmine olema senisest tihedam, et nende mõju ei xxxxx xxxx lühiajaline (Xxxxx et al., 2020).

2. Uuringu meetod, korraldus ja lühikokkuvõte

Uuringu sihtrühmadeks olid Eesti sportlased ning nende tugipersonal (treenerid, meditsiinipersonal, spordijuhid ja -töötajad). Sportlasi eristati vanuse, keele, sportliku taseme ja antidopingu koolitustel osalemise järgi, treenereid keele, tööstaaži, juhendatavate taseme ja antidopingu koolitustel osalemise järgi ning muu tugipersonali spordis keele, töötamise staaži ja antidopingu koolitustel osalemise alusel. Esialgsesse valimisse sooviti koguda vähemalt 100 vastajat, kuid valimi tegelikuks suuruseks kujunes 142 vastajat.

Küsimustiku koostas ja levitamist sihtgruppideni teostas EADSE, kasutades Tartu Ülikooli uuringuankeetide keskkonda LimeSurvey ning uuringu teostajate koostatud elektroonilist ankeeti. Küsimustikku levitati üleriigiliste spordiorganisatsioonide (Eesti Olümpiakomitee, spordialaliidud ja maakonna spordiliidud) kaudu ja sotsiaalmeedia kanalite vahendusel. Andmete kogumine toimus 2021. xxxxx xxxxxxxx-septembris. Xxxxxxx andmeid analüüsiti kasutades andmetöötluspaketti SPSS 27.0 ja tabelitöötlusprogrammi MS Excel.

Uuringut aitas rahastada kultuuriministeerium. Uuringu teostajad tänavad lisaks koostöö ja kaasabi eest Eesti Olümpiakomiteed, spordialaliite ja maakonna spordiliite ning kõiki uuringus osalejaid.

Lühikokkuvõte uuringu tulemustest:

• Xxxxxxxx osales kokku 142 isikut, sh 69 sportlast ning 73 sportlase tugipersonali, sh 30 treenerit ja 30 spordijuhti. Mehi (57%) oli veidi enam kui naisi (43%), 94% kõnelevad igapäevaselt eesti keelt.

• Xxxxxxxxx osales uuringus 21 spordialalt ning vanuselises struktuuris oli enam üle 23- aastaseid sportlasi. Vastanutest 93% esindasid individuaalset spordiala ning 67% vastanutest moodustasid rahvusvahelise taseme sportlased.

• Xxxxxxxxxx osales uuringus 18 spordialalt, kellest 90% tegeleb peamiselt alla 18-aastaste lastega. Treeneritest omab EKR 5-7 kutsetaset 77%. Enamus (77%) treeneritest töötab kas täis- või osalise tööajaga. Enamus uuringus osalejatest (60%) on töötanud treenerina üle 10 aasta.

• Kõigi vastanute hulgast on antidopingu koolitusel osalenud 41% (n=60) ja nende hulgast viimase kahe aasta jooksul 68% (n=41). Enim on osaletud rahvusliku antidopingu organisatsiooni EAD/EADSE kontaktõppe koolitustel (n=45)

• Antidopingu koolitustel osalejate (n=54) poolt loetletud enam meelde jäänud teemadest nimetati sagedamini keelatud ainete ja meetodite nimekirja ja dopingukontrolli protseduuri - vastavalt 30 ja 29 korda.

• Koolituste tagasisidest avaldub, et sportlaste hinnangul on koolitajad meeldivad ning loengud üldjuhul struktureeritud ja arusaadavad. Treenerite tagasiside on üldjoontes positiivne, tuuakse esile koolituste informatiivsust ja asjakohasust. Spordijuhid ja sporditöötajad toovad esile koolituste põhjalikkust ning koolitajate kõrget taset.

• Praktilise nõuandena soovitatakse nt antidopingu koolitusi läbi viia spordiala põhiselt, samuti tutvustada Eestis levinumaid käsimüügiravimeid mis käivad dopingu alla.

• Koolitustel mitteosalemise olulisemateks põhjuseks pakutud nelja võimaliku põhjuse (huvi-, aja-, infopuudus, väheoluline) uurimisel selgus, et peamiseks pole mitte huvi ega aja puudumine, xxxx olulisemaks loeti vähest infot koolitusvõimaluste kohta.

• Dopingukontrollis osalemise info kohta saadud tulemused näitavad, et seniste koolitustegevuste sihtrühmade valik on olnud õnnestunud ning dopingukontrollis osalenud sportlased olid reeglina juba eelnevalt kursis selle nõuete ja protseduuridega.

• Xxxxxxxxxx vastustest selgus, et dopingu märkamist või sellest teadmist on olnud väga põgusalt.

• Valitseb tendents, kus antidopingu koolitustel osalenud treenerid on tihemini xx xxxxx valdkonna nõustajad ning osalenud ka tihemini sportlase esindajana dopingukontrollis.

• Uuritud, varasemalt koolitustel osalenud sportlased ja treenerid hindavad oma antidopingu alaseid teadmisi suhteliselt kõrgelt (vt joonis 10). Selge erisus valitseb koolitusel osalenute xx xxxxx osalenute vahel. Nii hindavad koolitusel osalenud sportlased end 8,1 palliga xx xxxxx osalenud 5,7 palliga 10-palli skaalal, treenerid vastavalt 7,2 ja 6,7 palliga.

• Peamiseks antidopingu informatsiooni saamise allikaks (sportlastel 9,1 ja treeneritel 7,5 palli 10-palli skaalal) on kohalik dopinguvastane organisatsioon - Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (EADSE).

• Erinevate koolitusviiside uuringust selgus, et ülekaalukalt kõige tõhusamaks peetakse kontaktõppe (näost-näkku) meetodit. Tõhusaks ka veebipõhist õppeplatvormi (e- koolitust) ning xxxx veidi vähem veebipõhiste materjalide kasutamist. Kõige pessimistlikumalt suhtuti õppimisviisi xxxx trükimaterjali (raamatud, brošüürid) kasutades.

• Uurides arvamusi koolituste soovitusliku sageduse kohta näitab koondpilt ühelt poolt (seda eriti koolitustel mitteosalenute seas), et antidopingu koolitust oleks mõistlik korraldada eelkõige siis, kui on toimunud olulisi muudatusi, nt uus WADA koodeks, uuendatud standardid vms. Teiselt poolt valitseb arvamus (seda eriti varasemalt koolitustel osalenute seas), et seda võiks korraldada siiski kord aastas.

3. Ülevaade küsitlusele vastanutest

134

med.personal 2

0 20

vastajate arv

100 120 140 160

Keel

Sugu

Küsitlus avati 245 isiku poolt, vastanuid (sh osaliselt) oli kokku 203. Lõpliku valimi, kes vastasid tervele küsitlusele, moodustas 142 isikut, 69 sportlast ning 73 sportlase tugipersonali. Mehi (57%) oli veidi enam kui naisi (43%). 94% kõnelevad igapäevaselt eesti keelt ning 8 uuringus osalejat xxxxxx suhtluskeeleks vene või xxx xxxxx. Sportlase tugipersonali (treener, sporditöötaja, -juht ning meditsiinipersonal) hulgast moodustasid valimis (n=73) võrdse osa treenerid (n=30) ja spordijuhid (n=30) (vt joonis 1).

Naine			61
Mees					81

eesti

vene
muu

sportlane				69

treener		30

sporditöötaja	11

spordijuht		30

Sihtrühm

Joonis 1. Vastanute üldandmed (n=142).

Sportlaste (vt joonis 2) hulgas on enim vastanutest (n=38) 23 aastased või vanemad, kuid ka mõned nooremad kui 15-aastased (n=4). 67% vastanutest sportlastest on rahvusvahelise taseme sportlased ning 93% vastanutest esindavad individuaalala. Aktiivselt üle 10 aasta on sportimisega tegelenud 64% vastanutest. Uuringus osalenud sportlased harrastavad 21 spordiala (orienteerumine, kergejõustik, suusasport, male, laskesuusatamine, mootorrattasport, jalgrattasport, autosport, sõudmine, tõstesport, vibusport, kurling, triatlon, purjetamine, ratsasport, judo, võimlemine, vehklemine, uisutamine, aerutamine ja tervisesport) (vt Xxxx 1.1)

≤ 15a

16-18a

19-22a

≥ 23a harrastussportlane (recreational athlete) riikliku taseme sportlane (national level athlete)

rahvusvahelise taseme sportlane (international level…

individuaalala võistkonnaala vähem kui 3a

3 - 5a

6 - 10a

11 - 15a

16 - 20 a

21 – 25a

26a ja rohkem

50 60

vastajate arv (n=69)

Mitu aastat olete spord

tegelenud aktiivselt iala Sportlik Sportlase oma spordialaga? tüüp tase vanus

Joonis 2. Sportlaste üldandmed (n=69)

≤ 21a

30-39a

50-59a

EKR 3 7

EKR 6 9

täistööaeg

vabatahtlik

vähem kui 5a

11 - 15a 7

21 – 25a 2

0 2 4 6 8 10 12 14

vastajate arv (n=30)

Mitu aastat

olete töötanud Töötamis

treenerina? e staatus Kutsetase Treeneri vanus

Treenerite vanuseline jaotus oli suhteliselt ühtlane, kellest 57% olid vanemad kui 40 aastat (vt joonis 3). EKR 3 (abitreener) kutsetaset omab 7 treenerit, EKR 5 (treener) kutsetaset 9 treenerit ning sama palju EKR 6 (vanemtreener) kutsetaset. EKR 7 (meistertreener) taseme treenereid oli kokku 5. Kutsetaset EKR 5-7 omab 77% vastanud treeneritest. Enamus treeneritest (77%) töötab kas täis- või osalise tööajaga. Enamus uuringus osalejatest (60%) on töötanud treenerina üle 10 aasta.

Joonis 3. Treenerite üldandmed (n=30).

Vastustest järeldub (vt joonis 4), et treenerid juhendavad erineva sportliku tasemega sportlasi ning reeglina puudub spetsialiseerumine kindlale meisterlikkuse tasemele. 90% treeneritest juhendavad peamiselt alla 18-aastaseid, kuid suur osa nendest treenib ka täiskasvanuid sportlasi. Uuringus osalenud treenerid tegutsevad 18 spordialal (judo, võrkpall, jalgpall, jalgrattasport, kergejõustik, suusasport, orienteerumine, tõstesport, purjetamine, maadlus, korvpall, triatlon, mootorrattasport, laskesuusatamine, käsipall, kujundujumine, karate, Ameerika jalgpall) (vt Xxxx 1.2).

Juhendavate sportlaste sportlik tase xx xxxxx

amatöörsportlasi/harrastussportlasi

riikliku (national) taseme sportlasi 1

rahvusvahelise taseme sportlasi 1

vanemaid kui 22a

19-22-aastaseid

16-18-aastaseid 1 5 18 6

nooremaid kui 15a 4 15 8 3

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

ainult neid enamasti neid mõned neist mitte ühtegi neist

Joonis 4. Juhendavate sportlaste sportlik tase xx xxxxx

Mitu aastat olete töötanud spordis?

4 4 4

vähem kui 5a 6 - 10a 11 - 15a 16 - 20 a 21 – 25a 26a ja rohkem

sporditöötaja (n=11) spordijuht (n=30)

Vastajate arv

Sporditöötajate ja spordijuhtide (n=41) spordis töötamise staaž on üle 15 aasta pea 2/3 (n= 26) vastajatest. (vt joonis 5).

Joonis 5. Sporditöötajate ja -juhtide spordis töötatud aeg

Saadud andmed annavad tunnistust spordijuhtide pikaajalisest kogemusest. Lisaks kogemustele on xxxx vältimatult vajalik osaleda regulaarselt koolitustel, sh antidopingu valdkonnas.

4. Osalemine dopinguvastases koolitus- jm tegevuses

Uuringus sooviti teada saada, kuivõrd xx xxxx viimati on erinevad spordi sihtrühmad osalenud antidopingu koolitustel ja dopingukontrolli protsessis. Uuriti ka koolitustel mitteosalemise põhjuseid. Täiendavalt küsiti treeneritelt, kas xxxx on ette tulnud olukordi, kus nad on märganud või olnud teadlikud kellegi dopingu tarvitamisest, samuti, kas nad on sellest kellelegi teada andnud.

4.1. Antidopingu koolitustel osalemise sagedus ja tagasiside

Kõigi vastanute hulgast on antidopingu koolitusel kokku osalenud 41% (n=60), sh viimase kahe aasta jooksul 68% (n=41) - vt joonis 6.

Kas olete antidopingu koolitusel osalenud viimase 2 aasta jooksul?

meditsiinipersonal

spordijuht

sporditöötaja

treener

sportlane

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Jah Ei

Joonis 6. Antidopingu koolitusel osalemine viimase 2 aasta jooksul (n=60)

Täiendavalt uuriti , millistel antidopingu koolitustel on osaletud ning mitmel korral. Selgus, et enam on osaletud rahvusliku antidopingu asutuse (EAD/EADSE) kontaktõppe koolitustel (n=45), lisaks on osaletud ka Maailma Dopinguvastase Agentuuri (WADA) ADeL platvormi kursustel (n=17), Euroopa Kergejõustikuliidu I Run Clean veebipõhisel kursusel (n=11) ning EAD/EADSE Spordin Puhtalt e-õppekeskkonnas (n=15).

Vastajatel oli võimalik lisaks eelpool välja toodule nimetada xx xxxx antidopingu koolitusi, milles on nad osalenud. Mõned vastajatest on osalenud ka näiteks rahvusliku või rahvusvahelise

spordialaliidu pakutaval antidopingu koolitusel (n=7). Samuti on xxxx uuringus osalejat märkinud koolituse läbiviijaks maakonna spordiliidu.

Uuringus osalejatel paluti meenutada antidopingu koolitustel käsitletut ning loetleda enim meelde jäänud teemasid (vt Xxxx 2.1). Küsimusele vastajaid oli kokku 54 ning kõige enam avaldasid arvamust sportlased (n=27). Xxxx xx naisi vastas küsimusele võrdsel hulgal. Kõige enam nimetati keelatud ainete ja meetodite nimekirja ja dopingukontrolli protseduuri (toimingud), vastavalt 30 ja 29 korda. Veel toodi esile sportlase/tugipersonali õiguseid ja kohustusi, mida nimetas 19 vastajat ning dopingu tarvitamise tagajärjed ja karistused on meelde jäänud 17 vastajal. Lisaks eelpool nimetatule on mõnedele uuringus osalejatest antidopingu koolitustest meelde jäänud veel dopinguvastased reeglid, XXXXXx andmebaas, aus mäng (spordieetika) ning toidulisandid. Üheksa vastajat on viidanud veel „ravimite otsimisele/leidmisele/kontrollimisele“ ehk peetakse tõenäoliselt silmas EADSE Ravimiotsingu andmebaasi.

Antidopingu koolituste kohta andis tagasisidet (positiivsed ja negatiivsed aspektid) 38% uuringus osalejatest. Sportlaste hulgast vastas sellele küsimusele enim rahvusvahelise taseme sportlasi. Sportlased toovad enim esile, et koolitajad on meeldivad ning loengud üldjuhul struktureeritud ja arusaadavad. Samas nimetatakse mitmel korral, et koolituste sisu kipub olema korduv ning uut informatsiooni kohati minimaalselt. Rohkem soovitakse kuulda elulisi näiteid ning samuti eelistatakse kontaktõppe meetodit veebipõhistele kursustele. Kolmel juhul tuuakse positiivse näitena esile WADA e-õppeplatvormi ADeL kursuseid, Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA veebipõhist õppekeskkonda „Spordin puhtalt!“ ning Euroopa Kergejõustikuliidu e-õppe platvormi I Run Clean (vt Xxxx 2.2).

Treenerite tagasiside on üldjoontes positiivne, tuuakse esile koolituste informatiivsust ja asjakohasust. Spordijuhid ja sporditöötajad toovad esile koolituste põhjalikkust ning koolitajate kõrget taset. Praktilise nõuandena soovitatakse antidopingu koolitusi läbi viia spordiala põhiselt, et koolitused mõjuks efektiivsemalt noorsportlastele. Mõned vastajate kommentaarid:

Anti hea ülevaade, kuidas näeb välja testimise täpne protseduur mängija jaoks, k.a. mängija enda õigused. Ühe korraga ilmselt kõik meelde ei jäänud, aga julgustas vajadusel üleküsimist. Keelatud ained kõik meelde ei jäänud ja seetõttu jäi veidi hirm, et teadmatusest võib ikkagi midagi keelatut organismi sattuda.

Hea oleks teada Eestis levinumaid käsimüügiravimeid mis käivad dopingu alla... .

Lisaks toodi mitmel korral positiivse aspektina esile, et koolitajad rõhutavad pidevalt sportlase nn „oma vastutuse“ aspekti ning samuti seda, millised ohud võivad kaasneda erinevate ravimite/toidulisandite tarvitamisel.

Mitteosalemise põhjused

Uuringus osalenute hulgast 59% ei ole varem osalenud antidopingu koolitusel. Pakutud nelja võimaliku põhjuse (huvi-, aja-, infopuudus, väheoluline) uurimisel selgus, et peamiseks pole mitte huvi puudumine (vt Xxxx 1.3) ega ajapuudus (vt Xxxx 1.4), xxxx oluliseks või väga oluliseks loeti vähest infot koolitusvõimaluste kohta (vt joonis 7). Kolmandik sportlastest ja treeneritest leiavad, et antidopingu koolituse vajadus pole nende spordialal aktuaalne. Treeneritest väidab xxxx xxxx iga viies (vt Xxxx 1.5).

Puudub info olemasolevatest koolitustest

spordijuht 1

sporditöötaja

treener

sportlane 1

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

ei ole üldse oluline põhjus

oluline põhjus

ei ole oluline põhjus

väga oluline põhjus

xxx xx naa

Joonis 7. Koolitusel mitteosalemise põhjused

Uuringus osalejad said lisada või täpsustada põhjuseid, miks nad ei ole seni osalenud antidopingu koolitusel. Põhjused toodi välja peamiselt spordijuhtide poolt ning olid järgnevad:

“Ajapuudus, kuigi teema on oluline xx xxx mingil seminaril asja puudutakse, siis xxxxxx xxxxx.”;

“Plaanis on olnud organiseerida antidopingu koolitus kõikidele sportlastele, treeneritele, et kõik saaks korraga koolituse.”.

4.2. Osalemine dopingukontrolli protsessis

Jah

20%

40%

60%

80%

100%

Koolitusel käinud sportlane

Koolitusel mitte käinud sportlane

Kas Teid on valitud

dopingukontrolli viimase 2a Kas Teid on kunagi valitud

dopingukontrolli?

Vastanud sportlaste seast on dopingukontrolli valitud (st dopingutestimise läbinud) peaaegu pooled (n=35), sh viimase kahe aasta jooksul 25 sportlast. Xxxxxxx on märkida, et viimase kahe aasta jooksul dopingukontrolli läbinud sportlastest on tervenisti 84% läbinud varasemalt ka antidopingu koolituse (vt joonis 8). Saadud tulemused näitavad, et seniste koolitustegevuste sihtrühmade valik on olnud õnnestunud ning dopingukontrollis osalenud sportlased olid reeglina kursis selle nõuete ja protseduuridega.

jooksul?

Joonis 8. Dopingukontrolli protseduuris osalemine (n=69)

4.3. Treenerite kogemus antidopingu olukordades

Treeneritelt (n=30) uuriti, kas nad on märganud või olnud teadlikud kellegi dopingu tarvitamisest, samuti, kas nad on sellest kellelegi teada andnud. Xxxxx vastustest selgus, et dopingu märkamist või sellest teadmist on treeneritel ette tulnud väga põgusalt, dopingust teavitajaks on olnud xxxx üks treener xx xxxx korduvalt (vt joonis 9).

xxxx andnud kellelegi teada dopingu tarvitajast xxxx olnud teadlik kellegi dopingu tarvitamisest

xxxx märganud mõne sportlase või tugipersonali seas kahtlast dopinguga seotud käitumist sportlased või muu tugipersonal on pöördunud xxxx xxxxx antidopingu alase küsimusega

xxxx viibinud dopingukontrolli ruumis sportlase esindajana xxxx andnud kellelegi teada dopingu tarvitajast xxxx olnud teadlik kellegi dopingu tarvitamisest

xxxx märganud mõne sportlase või tugipersonali seas kahtlast dopinguga seotud käitumist sportlased või muu tugipersonal on pöördunud xxxx xxxxx antidopingu alase küsimusega

xxxx viibinud dopingukontrolli ruumis sportlase esindajana

0 1

2 1

0 1 1

3 0 1

0 1

0% 10% 20% 30% 40% 50%

1 4

60% 70% 80% 90% 100%

mitte kunagi üks kord mõned korrad mitmeid kordi

Koolitusel osalenud

treener

Koolitusel mitte

osalenud treener

Treeneritelt küsiti ka, kas nad on viibinud dopingukontrolli ruumis sportlase esindajana. Vastustest ilmneb, et 10 treenerit on osalenud sportlase esindajana, sh 6 treenerit korduvalt. (vt joonis 9).

Joonis 9. Treenerite kogemus antidopingu olukordades

Selgus ka, et sportlased on pöördunud antidopingut puudutava küsimusega üle poolte (n=16) uuringus osalenud treenerite xxxxx. Valitseb tendents, kus antidopingu koolitustel osalenud treenerid on tihemini xx xxxxx valdkonna nõustajad ning osalenud ka tihemini sportlase esindajana dopingukontrollis.

5. Antidopingu xxxxx enesehinnang ja koolituskogemus

Lisaks koolitustel osalemise infole uuriti ka vastanute enesehinnangut oma antidopingu alaste teadmiste taseme kohta. Vastustes eristati ja võrreldi koolitustel osalenute ja mitteosalenute enesehinnanguid. Küsiti ka, xxxxx või mille xxxxx pöördutakse antidopingu alase informatsiooni saamiseks. Vastamiseks pakuti hinnata sportlastel 8 ja treeneritel 7 erinevat infoallikat.

5.1. Enesehinnang antidopingu valdkonna teadmiste osas

Varasemalt koolitustel osalenud sportlased ja treenerid hindavad oma antidopingu alaseid teadmisi suhteliselt kõrgelt (vt joonis 10). Selge erisus valitseb koolitusel osalenute xx xxxxx osalenute vahel. Nii hindavad koolitusel osalenud sportlased end 8,1 palliga xx xxxxx osalenud 5,7 palliga 10-palli skaalal, treenerid vastavalt 7,2 ja 6,7 palliga. Erinevust mittekoolitatud sportlaste ja treenerite vahel võib selgitada oletus, et koolitustel mitteosalenud treenerid ei tihka oma tegelikku taset tunnistada, sest nii spordiseadus kui treenerite kutsenõuded eeldavad antidopingu alastes teadmistes professionaalset taset.

Ma xxxxx, et xxxx antidopingu osas hästi informeeritud (10p-skaala)

10,0

9,0

8,0

7,0

6,0

5,0

4,0

3,0

2,0

1,0

0,0

8,1

7,2

6,7

5,7

sportlane

Koolitustel osalenud

treener

Koolitusel mitteosalenud

Joonis 10. Enesehinnang antidopingu valdkonnas

5.2. Antidopingu alase informatsiooni saamise allikad

Vastajatelt küsiti ka, xxxxx xxxxx nad pöörduvad enamasti informatsiooni saamiseks antidopingut puudutavas küsimuses (vt joonis 11). Selgus, et nii antidopingu koolituse kogemusega sportlaste kui ka treenerite jaoks on peamiseks informatsiooni saamise allikaks (sportlastel 9,1 ja treeneritel 7,5 palli 10-palli skaalal) kohalik dopinguvastane organisatsioon - EADSE. Koolitusel mitteosalenud sportlased ja treenerid peavad peamiseks informatsiooni saamise allikaks internetti (sportlased 7,3 ja treenerid 6,7 palli 10-palli skaalal), sportlastel järgnevad EADSE, treener ja spordialaliit, treeneritel spordialaliit, XXXXX xx teine treener.

Xxxxx/mille xxxxx pöördute informatsiooni saamiseks antidopingut puudutavas küsimuses? (10-palli skaala)

internet

7,3

treener

5,8

6,5

teised sportlased

4,7

5,4

spordiklubi/spordikool

3,6

4,8

spordialaliit

6,5

6,0

sõbrad

2,5

3,5

perekond

2,6

3,9

kohalik dopinguvastane organisatsioon

9,1

6,6

internet

7,2

6,7

teine treener

5,5

5,2

spordiklubi/spordikool

4,6

4,3

spordialaliit

6,8

6,6

sõbrad

3,9

4,2

perekond

1,8

2,6

kohalik dopinguvastane organisatsioon

7,5

5,9

9 10

Koolitustel osalenud

Koolitusel mitteosalenud

treener

sportlane

Joonis 11. Informatsiooniallikad antidopingu valdkonna kohta

Eelnevast võib järeldada, et treenerite teave rahvusliku dopinguvastase organisatsiooni kohta pole veel piisav ning seda peaks kindlasti arvestama nii XXXXX xx spordialaliitude tegevuse kui ka treenerite põhikoolituse teemade raames.

6. Antidopingu koolitusviiside tõhusus ja sagedus

Küsimustikus uuriti sihtrühmade hinnangut erinevate koolitusviiside kasutamise tõhususe kohta. Koolitusviisidena eristati 1) pikaajalist koolitusprogrammi (tasemepõhised tunnistused/sertifikaadid), 2) elektroonilisi materjale (PDF-materjalid, uudiskirjad, videod jms, 3) trükimaterjalid (raamatud, brošüürid) 4) veebipõhiseid õppeplatvorme (e-koolitus), 5) kontaktõppe meetodit (näost-näkku kohtumised, loengud, seminarid).

Kõik sihtrühmad on ülekaalukalt pidanud kõige tõhusamaks kontaktõppe (näost-näkku) meetodit. Vastuseid “väga tõhus” või “tõhus” andis koguni 100% tugipersonalist (treenerid, med. personal, spordijuhid ja -töötajad) ning üle 90% sportlastest.

Üle 70% sportlastest pidasid tõhusaks ka veebipõhist õppeplatvormi (e-koolitust) ning xxxx veidi vähem veebipõhiste materjalide kasutamist. Seda tõenäoliselt edukalt läbitud e-põhiste koolituste tulemusel WADA, European Athletics, Spordin Puhtalt jm platvormidel.

Kõige pessimistlikumalt suhtuti õppimisviisi, kus kasutatakse xxxx trükimaterjali (raamatud, brošüürid). Üle xxxxx sporditöötajatest, üle 40% sportlastest ning kolmandik treeneritest hindavad seda viisi kui “pole üldse tõhus” või “mitte eriti tõhus”.

Pikaajaline tasemepõhine (aste-astmelt sertifikaadid jm) koolitusviis ei pälvinud nähtavat eelistust kontaktõppe ja elektrooniliste materjalidega õppimisviisi ees. Selgesti eristuv oli treenerite vastumeelsus veebipõhise õppeplatvormi kasutamise suhtes - xxxx pooled neist peavad seda tõhusaks, mida saab seletada asjaoluga, et neist üle xxxxx, 57% olid vanemad kui 40 aastat.

Koolitusviiside tõhususe hinnangud

pikaajaline koolitusprogramm (tasemepõhised sertifikaadid vm.)

elektroonilised materjalid (PDF materjalid/uudiskirjad/videod jms)

trükimaterjalid (raamatud, brošüürid)

veebipõhine õppeplatvorm (e-koolitus)

kontaktõppe meetod (näost-näkku kohtumised/loengud/seminarid)

pikaajaline koolitusprogramm (tasemepõhised sertifikaadid vm.) 1 3

elektroonilised materjalid (PDF materjalid/uudiskirjad/videod jms) 3

trükimaterjalid (raamatud, brošüürid) 1 4

veebipõhine õppeplatvorm (e-koolitus) 4

kontaktõppe meetod (näost-näkku kohtumised/loengud/seminarid)

pikaajaline koolitusprogramm (tasemepõhised sertifikaadid vm.)

elektroonilised materjalid (PDF materjalid/uudiskirjad/videod jms) 1 1 1

trükimaterjalid (raamatud, brošüürid) 1

veebipõhine õppeplatvorm (e-koolitus) 1 1

kontaktõppe meetod (näost-näkku kohtumised/loengud/seminarid)

pikaajaline koolitusprogramm (tasemepõhised sertifikaadid vm.) 1

elektroonilised materjalid (PDF materjalid/uudiskirjad/videod jms) 4

trükimaterjalid (raamatud, brošüürid) 1

veebipõhine õppeplatvorm (e-koolitus) 1 5

kontaktõppe meetod (näost-näkku kohtumised/loengud/seminarid)

pikaajaline koolitusprogramm (tasemepõhised sertifikaadid vm.) 3

elektroonilised materjalid (PDF materjalid/uudiskirjad/videod jms) 3 11

trükimaterjalid (raamatud, brošüürid) 4

veebipõhine õppeplatvorm (e-koolitus) 1 8

kontaktõppe meetod (näost-näkku kohtumised/loengud/seminarid) 1 3

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

pole üldse tõhus mitte eriti tõhus ei oska öelda tõhus väga tõhus

sportlane

treener

sporditöötaja

spordijuht

meditsiinipersonal

Joonis 12. Hinnangud antidopingu koolitusviiside tõhususe kohta

Võrreldi vastuseid ka koolitusel osalenud ja mitteosalenud sihtrühmade vahel (vt Xxxx 1.6 ja Xxxx 1.7). Sportlaste osas oli antud arvamused üsnagi sarnased. Treenerite puhul paistab silma, et koolitustel mitteosalenud treenerid pidasid xxxx kontaktõpet tõhusaks ning teisi õppimisviise vähem tõhusaks kui koolitustel osalenud treenerid.

Uuriti ka hinnangut antidopingu koolituse soovitusliku sageduse kohta. Arvamuste koondpilt näitab ühelt poolt (seda eriti koolitustel mitteosalenute seas), et antidopingu koolitust oleks mõistlik korraldada eelkõige siis, kui on toimunud olulisi muudatusi, nt uus WADA koodeks, uuendatud standardid (vt joonis 13).

Joonis 13. Hinnang antidopingu koolituse sageduse kohta

Teiselt poolt valitseb arvamus (seda eriti varasemalt koolitustel osalenute seas), et seda võiks korraldada siiski sagedusega kord aastas. Mõneti üllatuslikult on vähemuses iga 2 aasta järel koolituse pooldajad. Vältimaks võimalikke kordusi ja rutiini, tuleks ühe võimalusena edaspidi keskenduda sihtrühmadele xxxx regulaarse, kuid erineva rõhuasetusega koolituste pakkumisele.

Kokkuvõte ja järeldused

1. jaanuaril 2021 jõustus uus WADA rahvusvaheline standard (Koolitustegevus Rahvusvaheline Standard – ISE), millega soovitakse senisest veel enam dopinguvastasele koolitustegevusele tähelepanu pöörata. Standardi üheks eesmärgiks on üleriigilise koolitusprogrammi kavandamine, sh koolituskava väljatöötamine, olemasoleva olukorra hindamine, koolitavate baasi kindlaksmääramine, koolitusprogrammide elluviimine ja nende hindamine. Selleks, et töötada välja võimalikult tõhus koolitusprogramm ISE standardis nimetatud sihtrühmadele, tuleb kõigepealt uurida kavandatavate koolitusmeetodite rakendamise efektiivsust (tõhusust) ja mõjusust.

Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA - EADSE (kuni 2019 .a. SA Eesti Antidoping - EAD) on korraldanud antidopingu teemalisi koolitusi erinevatele sihtrühmadele vastavalt koostöökokkulepetele, tellimustele ja vajadustele. Lisaks harrastus-, xxxx- xx tippsportlastele ning nende tugipersonalile (sh juhendajad, treenerid, mänedžerid, ametnikud, lapsevanemad, mistahes muud abilised), korraldatakse külalisloenguid nii üldharidus- kui ka ülikoolides õpilastele ja õpetajatele. Ühtlasi pakutakse loenguid ja koolitusi arstidele, meditsiinipersonalile ja teistele huvigruppidele, kes on nii otseselt kui kaudselt spordi- ja terviseteemadega seotud. Antidopingu alase koolitustegevuse süsteemsemaks elluviimiseks on EADSE poolt koostatud juba 2019. aastal antidopingu teemalised õppekavad – kestusega 2 ja 4 akadeemilist tundi. Nimetatud õppekavade alusel läbi viidud koolitusi aktsepteerib ka Spordikoolituse ja -Teabe SA treenerite üld- ja täienduskoolituse arvestustundidena. Kahetunnine õppekava hõlmab järgmisi alateemasid: ausa mängu põhimõtted (fair play); doping xx xxxxx ajalugu; antidopingu reeglite rikkumine; WADA keelatud ainete nimekiri; toidulisandite kasutamine ja nende ohud; ravi eesmärgil lubatud erand (TUE); dopingukontrolli protseduurid. Neljatunnine õppekava sisaldab eelpool nimetatut ning lisaks dopingukontrolli protseduurile räägitakse lähemalt tulemuste haldamisest, XXXXX-ist, testimisprotseduurist ja testiplaani koostamisest. Koolituste teemad, maht ja kestus sõltub konkreetsest sihtgrupist, spordialast ja kogunemise peaeesmärgist (nt spordilaager xx xxxxxx, koolituspäev(ad), õppeseminar jms). Koolitusi viiakse läbi interaktiivsel moel ning lisaks ettekandele ja dopingutestimise protseduuride demonstratsioonile on võimalik kõikidel osalejatel vabalt xxxxx rääkida, küsimusi küsida ja arvamust avaldada. Sellisel viisil koolitust läbi viies on võimalik arutleda jutu käigus erinevate juhtumite ja kaasuste üle ning on koheselt võimalik anda täpsustavaid selgitusi, kui selleks peaks vajadus tekkima.

Teaduskirjanduse analüüsi põhjal saab järeldada, et puudub piisavalt uuringuid, mis keskenduksid antidopingu koolitustegevuse mõjususe uurimisele erinevate sihtrühmade seas. Peamiselt uuritud sportlaste teadmisi antidopingu erinevates aspektides. Xxxx aga kinnitavad nii olemasolevad teadusartiklid kui ka käesolev uuring ühiselt, et sportlased hindavad suhteliselt kõrgelt enda antidopingu teadmisi. Uuringust selgus, et sportlased ja sportlase tugipersonal hindab kõrgelt kontaktõppe meetodit teadmiste omandamisel. Olemasolevate uuringute põhjal, mis analüüsisid erinevate koolitusmeetodite mõju, järeldus samuti, et kõige tõhusamaks peetakse traditsioonilist kontaktõppe meetodit (klassiruumis õpetamine ja juhendamine). See loob võimaluse, et kuulajad saavad protsessi käigus esitada küsimusi tekib elav arutelu.

Käesoleva töö raames toimunud rakendusuuringu lõppvalimiks kujunes kokku 142 isikut, sh 69 sportlast ning 73 sportlase tugipersonali. Mehi (57%) oli veidi enam kui naisi (43%) ning 94% kõnelevad igapäevaselt eesti keelt. Sportlasi osales uuringus 21 erinevalt spordialalt ning vanuselises struktuuris oli enim üle 23-aastaseid sportlasi, xxxxx hulgast 93% olid individuaalala sportlased ning 67% rahvusvahelise taseme sportlased. Xxxxxxxx osalesid 18 erineva spordiala treenerid, kellest 90% tegeleb peamiselt alla 18-aastaste lastega. Treeneritest omab EKR 5-7 kutsetaset 77%. Enamus treeneritest töötab kas täis- või osalise tööajaga. Samuti on enamus uuringus osalejatest (60%) töötanud treenerina üle 10 aasta.

Kõigi vastanute hulgast on antidopingu koolitusel osalenud 41% ja nende hulgast viimase kahe aasta jooksul 68%. Enim on osaletud rahvusliku antidopingu organisatsiooni EAD/EADSE kontaktõppe koolitustel (n=45). Antidopingu koolitustel osalejate (n=54) poolt loetletud enim meelde jäänud teemadest nimetati sagedamini keelatud ainete ja meetodite nimekirja ja dopingukontrolli protseduuri - vastavalt 30 ja 29 korda.

Koolituste tagasisidest avaldub, et sportlaste hinnangul on koolitajad meeldivad ning loengud üldjuhul struktureeritud ja arusaadavad. Treenerite tagasiside on üldjoontes positiivne, tuuakse esile koolituste informatiivsust ja asjakohasust. Spordijuhid ja sporditöötajad toovad esile koolituste põhjalikkust ning koolitajate kõrget taset. Praktilise nõuandena soovitatakse antidopingu koolitusi läbi viia näiteks spordiala põhiselt, samuti tutvustada Eestis levinumaid käsimüügiravimeid, mis käivad dopingu alla. Koolitustel mitteosalemise olulisemateks põhjuseks pakutud nelja võimaliku põhjuse (huvi puudus, ajapuudus, infopuudus, väheoluline) uurimisel selgus, et peamiseks pole mitte huvi ega aja puudumine, xxxx olulisemaks loeti vähest infot koolitusvõimaluste kohta.

Dopingukontrollis osalemise info kohta saadud tulemused näitavad, et seniste koolitustegevuste sihtrühmade valik on olnud õnnestunud ning dopingukontrollis osalenud sportlased olid reeglina juba eelnevalt kursis selle nõuete ja protseduuridega. Xxxxxxxxxx vastustest selgus, et dopingu märkamist või sellest teadmist on olnud väga põgusalt. Valitseb tendents, kus antidopingu koolitustel osalenud treenerid on tihemini xx xxxxx valdkonna nõustajad ning osalenud ka tihemini sportlase esindajana dopingukontrollis.

Varasemalt koolitustel osalenud sportlased ja treenerid hindavad oma antidopingu alaseid teadmisi suhteliselt kõrgelt. Selge erisus valitseb koolitusel osalenute xx xxxxx osalenute vahel. See annab omakorda kinnitust koolitustegevuse ja koolitusprogrammi rakendamise vajalikkusest ja tõhususest.

Peamiseks antidopingu informatsiooni saamise allikaks peetakse kohalikku dopinguvastast organisatsiooni Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (EADSE). Treenerite teave rahvusliku dopinguvastase organisatsiooni kohta pole veel valdav ning seda peaks kindlasti arvestama nii XXXXX xx spordialaliitude tegevuse kui ka treenerite põhikoolituse ainekavade koostamisel.

Erinevate koolitusviiside uuringust selgus, et ülekaalukalt kõige tõhusamaks peetakse kontaktõppe (näost-näkku) meetodit. Üsna tõhusaks peeti ka veebipõhist õppeplatvormi (e- koolitust) ning xxxx veidi vähem veebipõhiste materjalide kasutamist. Kõige pessimistlikumalt suhtuti õppimisviisi xxxx trükimaterjali (raamatud, brošüürid) kasutades. Koolituste soovitusliku sageduse osas oldi seisukohal, et antidopingu koolitust oleks mõistlik korraldada eelkõige siis, kui on toimunud olulisi muudatusi, nt uus WADA koodeks, uuendatud standardid jms. Teiselt poolt oli ülekaalus ka seisukoht, et koolitusi võiks korraldada siiski kord aastas.

Uuringu tulemused on saadud valimilt, kellest 94% kõnelevad igapäevaselt eesti keelt. See tähendab seda, et venekeelsete sportlaste ja treenerite info pole uuringus piisavalt kajastatud. Kindlasti peaks venekeelsele auditooriumile kavandatavate ennetustegevuste eel uurima täiendavalt sealset olukorda ja vajadusi.

Kasutatud kirjandus

1. European Commission, 2014, Study on Doping Prevention, Luxembourg xxxxx://xx.xxxxxx.xx/xxxxxx/xxx/xxxxx/xxxx/0000/xxxx/xxxxxx-xxxxxxxxxx-xxxxxx_xx.xxx

2. Xxxxxxxxx, C., Xxxxx, C., Xxxxxxxxxxx, V., Xxxx-Xxxxxxxx, M., Xxxxxx, D.,

3. Xxxxxxxxxxxxxx, X., 2013. Evaluation of West-Austrian junior athletes’ knowledge regarding doping in sports. Wien Klin Wochenschr 125, 41–49.

4. Xxxxxxxx, X., Xxxxxx, X.X., 2019. A Qualitative Exploration of Athletes’ Past Experiences With Doping Prevention Education. Journal of Applied Sport Psychology 31, 187–202. xxxxx://xxx.xxx/00.0000/00000000.0000.0000000

5. Xxxxx, P., Xxxx, C., Xxxxxxxxx, M., 2020. An evaluation of UK athletics’ clean sport programme in preventing doping in junior elite athletes. Performance Enhancement & Health 7, 100155. xxxxx://xxx.xxx/00.0000/x.xxx.0000.000000

6. Xxxxxxxx, X., 2019. Lõviosa spordirahvast toetab dopingutarvitamise kriminaliseerimist. Liikumine ja sport, 18/2019, 52-57. xxxxx://xxxxx.xxxx.xxx/0000/0000/0000/xxxxx/XXXXXXXXX%00xx%0000%00xxx%000.xxx

7. Xxxx, X., Xxxxxxx, X.X., Xxxxxxxxx, X.X., Xxxxx, S., 2019. College Students’ Multitasking Behavior in Online Versus Face-to-Face Courses. SAGE Open 9, 2158244018824505. xxxxx://xxx.xxx/00.0000/0000000000000000

8. Xxxxxxx, M.A., Xxxxxx, X.X., Xxxxxxx, X.X., 2019. Knowledge and perceptions of doping practices and anti-doping education among elite North American female triathletes. Performance Enhancement & Health 6, 121–128.

9. Xxxxxx, F., Xxxxx, V., Santamaria, S., Xxxxx, X., Xxxxxxxxx, A., Xxxxxxx, I., Xxxxxxx, G., Messina, A., Messina, G., 2017. Antidoping program: An important factor in the promotion and protection of the integrity of sport and athlete’s health. The Journal of sports medicine and physical fitness 58.

10. Xxxxxxxxx, X., Xxxxxx, X., Xxxxxxxx, X., Xxxxxxxx, M., Xxxxxxx, N., 2018. Impact of anti-doping education and doping control experience on anti-doping knowledge in Japanese university athletes: a cross-sectional study. Subst Abuse Treat Prev Policy 13, 44. xxxxx://xxx.xxx/00.0000/x00000-000-0000-x

11. Xxxxx, X., Xxxxx, X., Xxxxxx, P., Xxxxxxxx, X., 2014. Doping in sport: Attitudes, beliefs and knowledge of competitive high school athletes in Gauteng Province. South African Journal of Sports Medicine 26.

12. Xxx, X., Xxxxxxxxx, M., Xxxxxxxx, X., Grunseit, X., Xxxxxx, M., Xxxxxx, A., 2018. Australian athletes’ knowledge of the WADA Prohibited Substances List and performance enhancing substances. International Journal of Drug Policy 56, 40–45.

13. Xxxxxxx, X.X., 2010. Comparative Analysis Of Learning Outcomes In Face-To-Face Foreign Language Classes Vs. Language Lab And Online. TLC 7. xxxxx://xxx.xxx/00.00000/xxx.x0x0.00

14. WADA (World Anti-Doping Agency). World Anti-Doping Code International Standard Education. 2021. xxxxx://xxx.xxxx- xxx.xxx/xxxxx/xxxxxxx/xxxxx/xxxxxxxxx/xxxxx/xxxxxxxxxxxxx_xxxxxxxx_xxx_0000.xxx. Vaadatud 10. detsember 2020.

15. WADA (World Anti-Doping Agency). International Standard for Education. World Conference on Doping in Sport. 2019. xxxxx://xxx.xxxx- xxx.xxx/xxxxx/xxxxxxx/xxxxx/0xxx_xxxxxxx_00_xxx_xxxxxx_xxxxx.xxx. Vaadatud 10. detsember 2020 .

16. WADA launches ALPHA: A Fresh Approach to Anti-Doping eLearning for Athletes. 26.05.2014. World Anti-Doping Agency. xxxxx://xxx.xxxx- xxx.xxx/xx/xxxxx/xxxx/0000-00/xxxx-xxxxxxxx-xxxxx-x-xxxxx-xxxxxxxx-xx-xxxx- doping-elearning-for-athletes. Vaadatud 28. detsember 2020.

17. Xxxxx, X. (Xxxxx) R., 2020. An examination of anti-doping education initiatives from an educational perspective: Insights and recommendations for improved educational design. Performance Enhancement & Health 8, 100178. xxxxx://xxx.xxx/00.0000/x.xxx.0000.000000

18. Xxxxx, X., 2020. “Face-to-Face Trumps Everything”: An Exploration of Tutor Perceptions, Beliefs and Practice Within Blended Learning Environments. Education Sciences 10, 147. xxxxx://xxx.xxx/00.0000/xxxxxxx00000000

Lisad

Xxxx 1. Joonised

Palun märkige peamine spordiala, millega tegelete:

Orienteerumine Kergejõustik Suusasport

Male Laskesuusatamine Mootorrattasport Jalgrattasport Autosport Sõudmine Tõstesport Vibusport

Kurling Triatlon Purjetamine Ratsasport

Judo Võimlemine Vehklemine Uisutamine Tervisejooks ja -kõnd

Aerutamine

Xxxx 1.1. Spordialade jaotus sportlaste seas

Palun märkige peamine spordiala, mida juhendate:

Judo

Võrkpall

Jalgpall

Jalgrattasport

Kergejõustik

Suusasport

Orienteerumine

Tõstesport

Purjetamine

Maadlus

Korvpall

Triatlon

Mootorrattasport

Laskesuusatamine

Käsipall

Kujundujumine

Karate

Ameerika jalgpall

0,5

1,5

2,5

3,5

4,5

Xxxx 1.2. Spordialade jaotus treenerite seas

Huvi puudumine teema vastu

spordijuht

sporditöötaja

treener

sportlane

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

ei ole üldse oluline põhjus

oluline põhjus

ei ole oluline põhjus

väga oluline põhjus

xxx xx naa

Xxxx 1.3. Koolitusel mitteosalemise põhjused (huvi puudumine teema vastu)

Ajapuudus

spordijuht

sporditöötaja

treener

sportlane

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

ei ole üldse oluline põhjus ei ole oluline põhjus xxx xx naa oluline põhjus väga oluline põhjus

Pole aktuaalne minu spordialal

spordijuht

sporditöötaja

treener

sportlane

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

ei ole üldse oluline põhjus ei ole oluline põhjus xxx xx naa oluline põhjus väga oluline põhjus

Xxxx 1.4. Koolitusel mitteosalemise põhjused (ajapuudus)


8			1	3	5			1

1	2		4

6		8				1	4

14		11		6		9		2

Xxxx 1.5. Koolitusel mitteosalemise põhjused (pole aktuaalne minu spordialal)

Koolitusviiside tõhususe hinnangud (koolitusel osalenud)

pikaajaline koolitusprogramm (tasemepõhised sertifikaadid vm.)

elektroonilised materjalid (PDF materjalid/uudiskirjad/videod… 2

trükimaterjalid (raamatud, brošüürid) 2

veebipõhine õppeplatvorm (e-koolitus) 2

kontaktõppe meetod (näost-näkku… 2

pikaajaline koolitusprogramm (tasemepõhised sertifikaadid vm.) 3 2 3 4

elektroonilised materjalid (PDF materjalid/uudiskirjad/videod… 2 8 2

trükimaterjalid (raamatud, brošüürid)

veebipõhine õppeplatvorm (e-koolitus)

kontaktõppe meetod (näost-näkku… 4 8

pikaajaline koolitusprogramm (tasemepõhised sertifikaadid vm.) 3 1

elektroonilised materjalid (PDF materjalid/uudiskirjad/videod…

veebipõhine õppeplatvorm (e-koolitus)

trükimaterjalid (raamatud, brošüürid)

kontaktõppe meetod (näost-näkku… 4

pikaajaline koolitusprogramm (tasemepõhised sertifikaadid vm.) 5 5 1

elektroonilised materjalid (PDF materjalid/uudiskirjad/videod… 1

trükimaterjalid (raamatud, brošüürid) veebipõhine õppeplatvorm (e-koolitus)

kontaktõppe meetod (näost-näkku…

pikaajaline koolitusprogramm (tasemepõhised sertifikaadid vm.) elektroonilised materjalid (PDF materjalid/uudiskirjad/videod…1

trükimaterjalid (raamatud, brošüürid)

veebipõhine õppeplatvorm (e-koolitus) 1 5 17 5

kontaktõppe meetod (näost-näkku…1 1 13 13

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

pole üldse tõhus mitte eriti tõhus ei oska öelda tõhus väga tõhus

sportlane

treener

sporditöötaja

spordijuht

meditsiinipersonal

Xxxx 1.6. Koolitusel osalenute hinnang koolitusviiside tõhususele

Koolitusviiside tõhususe hinnangud (koolitusel mitteosalenud)

pikaajaline koolitusprogramm (tasemepõhised sertifikaadid vm.) 1

elektroonilised materjalid (PDF materjalid/uudiskirjad/videod jms)

trükimaterjalid (raamatud, brošüürid) 2 5 11

veebipõhine õppeplatvorm (e-koolitus) 1

kontaktõppe meetod (näost-näkku kohtumised/loengud/seminarid)

pikaajaline koolitusprogramm (tasemepõhised sertifikaadid vm.) 3 2 2

elektroonilised materjalid (PDF materjalid/uudiskirjad/videod jms)

trükimaterjalid (raamatud, brošüürid) 4 1 2

veebipõhine õppeplatvorm (e-koolitus) 1

kontaktõppe meetod (näost-näkku kohtumised/loengud/seminarid)

pikaajaline koolitusprogramm (tasemepõhised sertifikaadid vm.) 1 6 8 4

elektroonilised materjalid (PDF materjalid/uudiskirjad/videod jms)

trükimaterjalid (raamatud, brošüürid) 1 6 2 8 2

veebipõhine õppeplatvorm (e-koolitus) 1

kontaktõppe meetod (näost-näkku kohtumised/loengud/seminarid)

pikaajaline koolitusprogramm (tasemepõhised sertifikaadid vm.) 16 13 12

elektroonilised materjalid (PDF materjalid/uudiskirjad/videod jms)

2 5

trükimaterjalid (raamatud, brošüürid) 4 13 8 15 1

veebipõhine õppeplatvorm (e-koolitus) 1 7

kontaktõppe meetod (näost-näkku kohtumised/loengud/seminarid)

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90%100%

pole üldse tõhus mitte eriti tõhus ei oska öelda tõhus väga tõhus

sportlane

treener

sporditöötaja

spordijuht

Xxxx 1.7. Koolitusel mitteosalenute hinnang koolitusviiside tõhususele

Xxxx 2. Vastused avatud küsimustele

Xxxx 2.1. Xxxxxx, mis jäid meelde antidopingu koolitustest

Meditsiinipersonal:

- Antidopingu organisatsiooni (XXXX xx EAD) olemasolu xx xxxxx põhipritsiibid, Antidopingu organisatsiooni (WADA, EAD) loomise ajalugu, Keelatud ainete/meetmete nimekirjad/näided, Antidopingu reeglite rikkumise ja karistuste näided (maailmast ja Eestist), Antidopingu protseduuri läbiviimine (+ demo osa).

- Keelatud ained spordis. Spordieetika. Toidulisandid.

Spordijuht:

- Keelatud ainete nimekiri, xxxx xxxx xxxxx. Testimisprotseduur

- Keelatud ained, dopinguproovi võtmine, dopinguviisid

- TUE, testimine, ravimite otsing, Sportlaste õigused ja kohustused, keelatud ainete nimekiri, riskid

- Aus mäng spordis. Dopinguvastased reeglid. Sportlase õigused ja kohustused. WADA keelatud ainete ja keelatud meetodite nimekiri. Dopingukontrolli tegevused.

- Mis on doping xx xxxx xxxx xxxx spordis kasutatakse? Dopinguained ja kuidas nad mõjuvad. Kuidas selgitada sportlastele, et doping on paha (mitte lihtsalt keelatud). Xxxxxx käituda dopingukontrollis.

- Testimisprotseduur, Eestis aset leidnud juhtumid, Wada koodeks, keelatud ainete list.

- Dopingukontrolli protseduuri läbiviimine, A ja B proovid, toidulisandid, treeneri vastutus, sportlase vastutus, puhta spordi põhimõtted, keelatud ainete andmebaasi kasutamine

- Toitumine, meditsiin, stimulaatorid

- WADA reeglid, ennetustegevus- ja koolitus sportlastele ja treeneritele, juhtumite analüüs, spordieetika

- Dopingukasutamise soovi mõjutavad tegurid; kasutamisega kasnevad lühiajalised ja pikaajalise ohud; negatiivsed mõjud spordi arengutele

- Ennetus. Teavitus. Kontroll. Karistused. Keelatud ainete nimistu.

Sporditöötaja:

- Veredoping

- Dopingu tarvitamisest hoidumine, trennikaaslaste õigel xxxx hoidmine, dopinguainete loetelu asukoht veebis, dopinguproovi võtmise protseduur, dopinguproovi andja õigused ja kohustused

- Antidoping

- Kuna osalesin sportlastele mõeldud koolitusel, siis selgitati, kuidas anda dopinguproovi, milline on kogu see protsess; millised on keelatud ained; millised on uued regulatsioonid jne

Sportlane:

- Neid on nii palju

- Dopinguained; antidopingu süsteem; testibaasi täitmine; märka kahtlast tegevust, dopingu kahjulik mõju, survega toimetulek, situatsioon olukordade lahendus; karistused/õigused keelatud ainete/võtete kasutamisel

- Testimise protseduur. XXXX xx EAD eesmärgid/tegevused. Keelatud ainete nimekiri

- Õigused ja kohustused sportlasena, dopinguainete nimekiri ja ravimite otsingu register, dopinguproovi andmise protseduur

- On olemas portaal, xxxx kontrollida, kas xxxxx sisaldab keelatud aineid või mitte. Dopinguproovi protseduur (samm sammult), sinine ja punane näitetops, ise xxxxxx xxxxx jne.

- Dopingu test xx xxxxx protseduurid; olümpialiikumise ajalugu ja antidopingu tekkelugu; toidulisandid ja ravimid.

- WADA põhimõtted. Kuidas täita ADAMsit. Erinevad organisatsioonid ning nende xxxx.

- Testimine (proovid, purgid, kes võib xxxxx xxxxx, õige tegutsemine jms). Keelatud ainete nimekirja leidmine intenetist, sh ravimite nimekiri.

- Sinu enda vastutus. Karistused. Keelatud ained ja nende nimekiri. Dopingu tarvitamise võimalikud põhjused ja kuidas xxxx xxx hoiad.

- Dopingu kahtlusest teatamine. Xxxxxxxx testi puhtuse eest.

- Dopingukontrolli läbiviimine.

- Ravimite kohta uurimine eelnevalt

- Keelatud ained. Lubatud ained. Karistused. Kontroll. Proovi andmine

- Reeglid, keelatud ained, karistused

- Testimise läbiviimine, sportlase õigused, keelatud meetotid, dopinguproovi paberite täitmine.

- Kuidas kontrollida kas aine on keelatud nimekirjas. Mis on põhilised keelatud ained xx xxx käsimüügis xxxx xxxx võib. Dopinguproovi andmine.

- Kõrvalmõjud, puhas sport, ausa mängu põhimõtted

- Ravimite otsingumootor, dopinguproovi võtmise eripärad

- Dopingukontrolli eesmärk. Dopingukontrolli läbiviimine. Ravimite kontrolli andmebaas. XXXXX.

- Mis ained on keelatud. Kuidas see protsess välja näeb.

- Kuidas protsess xxxx, xxxx tohib sisse xxxxx xx xxxx xxxxx, kuidas käituma peab.

- Dopingukontrolli läbiviimise kord. Sportlase vastutus tarbitavate ainete ja vahendite suhtes. Keelatud ja lubatud ained. Sportlase õigused. TUE esitamise protsess.

- Miks doping paha on. Kuidas kontrollida kas ained mida sa tarbid on lubatud. Kuidas kontrollimine toimib.

- XXXXX'i täitmine ning sellega seotud nüansid; TUE ning selle taotlemine; erinevad testimisorganid; dopingukontroll ning sellega seotud õigused ja kohustused; dopingu erinevad vormid ning karistused; spordieetika ning ausus.

- Ennetus, karistused, keelatud ainete nimekiri, dopingu mõjud, puhta sportimise põhimõtted

- Keelatud ainete nimekiri, ausa spordi põhimõtted, dopingu kasutamise karistused, dopingukontroll, toidulisandite kasutamine.

Treenerid:

- Dopingureeglid ja karistused, kontroll, keelatud ained, TUE, aus sport.

- Protseduurid, HANS, reeglid.

- Keelatud ravimid. Keelatud meetodid. Keelatud tegevus. Tegevus dopingukontrollis. TUE

- Meelest läinud

- Keelatud ained, dopingu protseduurid, Xxxxx täitmine, karistused.

- WADA reeglid, proovi andmise reeglid, xxxx xxxxx, kas toidulisand on usaldusväärne jne

- Keelatud ainete nimekirjade kasutamine, sportlase viibimine testimisel, tema õigused, esindaja õigused, dopingu kontrolli ruum jne.

- Dopingu kahjulikkus

- Dopingu vältimine

- Testimise protseduur, keelatud ained

- Ennetamine, kahjulikud mõjud organismile, testimise protseduur, teadvustamine, koolitamine, sportlase õigused ja kohustused, keelatud vahendid ja meetodid, XXXXXx täitmine.

Xxxx 2.2. Koolitustel osalenute tagasiside (positiivsed ja negatiivsed aspektid)

Spordijuhid:

- Osalesin koolitusel tippsportlasena ca 15a tagasi. Xxxxxxxx oli loengu stiilis ja võrdlemisi kuiv.

- Positiivne praktiline, veelgi suurem rõhk sportlastele info andmiseks selle kohta xxx xx kuodas nad enda küsimustele vastuseid leiavad

- Kuna xxxx xxxxxx valdkonnas varem töötanud, siis mulle isiklikult on asi lihtne xx xxxxx.

- Koolituse ladus esitamine lektorite poolt, hästi arusaadavad ekraanil esitatud koolitusteemade failid. Praktiline õpe sportlasele dopingukontrollis kohustuslikest tegevustest oli eeskujulikult korraldatud."

- Eestis nähtud ja loetu koolitustega seotu on olnud liiga pinnapealne ja teoreetiline. Ei selgitata, miks teatud spordialal dopingut kasutatakse. On xxxx üleüldine dopingujutt. Ei seletata, et kuidas teatud dopingukasutamist juba "vaatamise-jälgimise" abil võib oletada. Ei seletata kuidas oleks võimalik kahtluse korral xxxxxx kutsuda dopingukontrolli. Jne.

- Koolitaja ehk Xxxx oli tasemel ja huvitav

- Kiidan ADEL High Perfomance Coaches Educational Programmi!

- Üldjuhul positiivne

- koolitused on olnud väga hästi ülesehitatud ja praktilised

- Negatiivseid aspekte pole. Positiivsena tundus valikute lahtimõtestamine, mis kallutab sportlast ja seotud isikuid valiku tegemisel dopingu kasutamiseks ja kaasnevate mitmetasandiliste, lühi- ja pikaajaliste ohtude väljatoomine.

- Peab olema alapõhine. Xxxxxx xxxx ei xxxx noorsportlasteni.

Sporditöötajad:

- Räägiti xxxxx kuidas käib protsess

- Spordin puhtalt! platvorm on hea ligipääsetavusega ning koolitus ülevaatlik. Üksinda läbides võib tekkida tahtmine nn diagonaalis lugeda. Võiks olla veel täiendavaid kinnistavaid küsimusi materjali xxxxx.

- Sellel ajahetkel praktiline kontaktloeng toimis hästi. Kahjuks oli see väga ammu.

- Silmast silma koolitused on väga kasulikud, väga palju annab juurde see, kui esineja ei ole tuim, xxxx selgitab avameelselt ja selgelt. Negatiivse poolena võibki välja xxxx xxxx, et keegi xx xxxx lugeda mingit tuima teksti, xxxx näited elust enesest panevad asjale selgemalt xxxxx mõtlema.

Sportlased:

- Vajalikud, aga kui liiga tihti teha siis muutub tüütuks. Rohkem päriselu näiteid/ ohukohti ntks sudafed jne

- Positiivne: testibaasi täitmine, keelatud ainete mõju/ohtlikus organismile; antidopingu süsteemi ülesehitus. Negatiivne: Liiga pikad ja ajamahukad koolitused/kohustuslikud testid (elementaarseid asju peab korduvalt koolituse vormis läbima)

- Pädevad ja sõbralikud koolitajad. Struktureeritud, üldjoontes huvitavad materjalid. Rohkem võiks olla tähelepanu/rõhuasetus konkreetsel keelatud ainete nimekirja teemal, vb ka rohkem elulisi näiteid sellistest käsimüügiravimitest/tavaelus kättesaadavatest ainetest, mis antidopingu nimekirjas on, et ennetada kogemata tarvitamist nt noorsportlastel, kes ise alati piisavalt vastutustundlikud/teadlikud ei ole.

- Oli veebipõhine, kuid videod olid väga illustreerivad ja aitasid palju. Loengu läbiviija sai vaatamata passiivsele kuulajaskonnale hästi hakkama, oli huvitav kuulata.

- On olnud tore. Ei ole liiga kuiv info, xxxx xxxxx xx inimlik.

- Hea meeldetuletus varasemale koolitusele. Hea oleks teada Eestis levinumaid käsimüügiravimeid mis käivad dopingu alla, millegi pärast seda loetelu ja sellest ei taheta nii vabalt rääkida, pidi ikka lunima, et räägitaks.

- Väga põhjalik ja mugav kasutada läbi veebi. Mõned teemad aga võeti läbi liiga pikalt ning huvi hakkas kaduma.

- Korduv, sama materjal. Informeerimine teemadest, mida ei tea

- Olid päris keerukad xx xxxx võtvad

- Kogu aeg xxxxx teemad xx xxxx

- Pani mõtlema ja rohkem jälgima

- Põnevad ja suureks abiks

- Positiivne, et xxxx xxxx reegleid nüüd hästi xx xxxxx ennetada paremini. Negatiivne, et võttis kaua aega

- Positiivne - e kursus väga illustratiivne xx xxxxx. Palju infot ja pidevalt uuesti kordamist et teema kinnistuks.

- Sai rohkem teada xxx xxxxx on kogemata tarvitada keelatud aineid. Teadlikkus suurenes ja silmaring laienes.

- Kõik on tehtud loogiliseks ja arusaadavaks

- Inimesed koolitavad nii hästi kui oskavad. Üldjoontes on tegu meeldetuletustega. Uut infot on pigem xxxx.

- Rohkem infot, kuidas kogu protsess välja näeb. Rääkida rohkem elulistest näidetest

- Kontrolli läbiviija oli väga tore ja sõbralik neiu, kes rääkis huvitavalt ja pani end kuulama. Selgitas kõiki aspekte põhjalikult ning andis selged vastused tekkinud küsimustele. Tundus, et läbi sai käidud kõik olulised teemad.

- Näidati vahendeid ja tutvustati kuidas antakse dopinguproovi

- see oli väga basic ja ega ma midagi väga ei õppinud seal. ei olnud huvitav

- Sel kevadel WADA e-õppeplatvormil ADEL võetud xxxx koolitust olid informeerivad ja kasulikud. Võib- olla liiga interaktiivsed ja seetõttu liialt aega võtvad, aga samas see ilmselt aitab õppimisprotsessi efektiivsemaks muuta.

- Okei koolitus oli, mitte väga pikk ja seletasid kõige olulisemad asjad ära, mida sportlasel teada on vaja.

- kõik on positiivne , negatiivne on xxxx et sportlased on puhta spordi avalikult väljendamise osas passiivsed.

- ADEL's on hästi tehtud koolitused. Oli küllaltki pikk ning kindlasti saab mingeid osasid kontsentreerida, aga üldiselt oli positiivne kogemus.

- Väga palju kordamist ja infot xxxx xxxx 10 xxxxx kuulnud.

- On olnud väga informatiivsed tunnid, eriti on meeldinud interaktiivne koolitus (i run clean?)

Treenerid:

- Positiivne, sest koolitus oli väga põhjalik ja informeeriv. Sisaldas asjakohast informatsiooni, mida treener peab teadma.

- Teadmised antidopingu tegevusest, ohud, reeglid.

- Väga vajalik koolitus. Palju infot.

- Ei midagi uut

- Igal juhul silmaringi arendav.

- Koolitajaks või tema abiks võiks olla endine ja kogemustega tippsportlane. Kindlasti tahaks kuulda ka kogemusi konkreetselt sportlastega/ametnike jne. Näiteid reaalsest elust!

- xxxx xxxx xx xxxx teavet mida xx xxxx otsida infoks

- Anti hea ülevaade, kuidas näeb välja testimise täpne protseduur mängija jaoks, k.a. mängija enda õigused. Ühe korraga ilmselt kõik meelde ei jäänud, aga julgustas vajadusel üleküsimist. Keelatud ained kõik meelde ei jäänud ja seetõttu jäi veidi hirm, et teadmatusest võib ikkagi midagi keelatut organismi sattuda.

- Siiani väga positiivsed. Kõige enam on meeldinud Xxxx Xxxxxxxx koolitus, mida ta pidas laskesuusatamise noortele. IBU koolitused on natuke ära väsitanud, sest räägitakse samast asjast iga xxxx xx sama nurga alt.

Xxxx 3. Küsitlusankeet

Sportlastele: Treeneritele:

Document Metadata

Table of Contents

Dopingutarvitamise ennetustegevust mõjutavad tegurid

Document Metadata