Linnaliikleja kindlustuse tingimused 1/2021
Linnaliikleja kindlustuse tingimused 1/2021
Kehtivad alates 14.09.2021
EESMÄRK
Linnaliikleja kindlustuse eesmärk on hüvitada linnaliikuri juhtimisest kindlustatud isiku poolt kolmandale isikule tekkinud kahju ja kindlustatud isikule endale kehavigastuse tõttu tekkinud kahju. Linnaliikleja kindlustus koosneb vastutuskindlustusest ja õnnetusjuhtumikindlustusest.
1. MÕISTED
1.1. Kindlustusandja on Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal, mille kaubamärgiks Eestis on Seesam
(xxxxxxxx Xxxxxx).
1.2. Kindlustusvõtja on isik, kes on sõlminud Seesamiga kindlustuslepingu ning kellel lasub kohustus tasuda
kindlustusmakseid.
1.3. Kindlusmaakler on Cachet Insurance Broker OÜ (edaspidi Cachet), kes tegutseb kindlustusmaaklerina vastavalt
Eesti õigusele ning on kantud Finantsinspektsiooni kindlustusvahendajate nimekirja.
1.4. Kindlustusleping on Seesami ja kindlustusvõtja (edaspidi koos nimetatuna pooled) vahel kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kohustub Seesam kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või täitma kindlustuslepingut muul kokkulepitud viisil (Seesami täitmise kohustus) ning kindlustusvõtja kohustub tasuma Seesamile kindlustusmakseid
1.5. Kindlustatud isik on isik, kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud ehk linnaliikuri juht. Kindlustatud isik
märgitakse poliisile.
1.6. Kolmas isik on isik, kellele kindlustatud isik tekitas kahju. Kolmas isik ei ole kindlustusvõtja, kindlustatud isik ega
Seesam.
1.7. Kindlustusjuhtum on kindlustuslepingus määratletud sündmus, mille toimumise korral peab Seesam täitma oma kindlustuslepingust tuleneva täitmise kohustuse.
1.8. Kindlustussumma on poliisile märgitud rahasumma, mis on Seesamipoolseks maksimaalseks
väljamaksusummaks.
1.9. Hüvitispiir on poliisil märgitud summa kindlustusjuhtumi, kahju liigi, kindlustatud isiku või kindlustusriski kohta
ning on maksimaalseks hüvitiseks. Hüvitispiirid sisalduvad kindlustussummas ning ei xxxxx xxxx.
1.10. Kindlustusperiood on poliisil märgitud ajavahemik, mil kehtib kindlustuskaitse xx xxxxx alusel arvutatakse
kindlustusmakseid.
1.11. Kindlustuskaitse on Seesami kindlustuslepingus piiritletud kohustus maksta kindlustusjuhtumi korral
kindlustushüvitist.
1.12. Ohutusnõuded on kindlustuslepingus sätestatud või vara valmistaja poolt või õigusaktidega kehtestatud nõuded, mille eesmärgiks on kahju tekkimise vältimine, kindlustusriski vähendamine ning vara või isiku turvalisuse tagamine.
1.13. Omavastutus on kindlustuslepinguga määratud rahasumma või muu kindlustuslepinguga määratud väärtus, mis jääb igas kindlustusjuhtumis kindlustatud isiku xxxx xxxxx.
1.14. Kindlustushüvitis on kindlustuslepingu alusel makstav rahaline hüvitis kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks.
1.15. Kehtivuspiirkond on kindlustuslepingus kokkulepitud territoorium, kus kindlustuskaitse kehtib. Kindlustuskaitse kehtib Euroopa Liidus aset leidnud õnnetusjuhtumite osas.
1.16. Linnaliikur on jalgratas ja kergliikur. Linnaliikur on ka muu sarnane xxxx mootori jõuta liikuv liiklusvahend (näiteks rula, tõukeratas).
2. KINDLUSTUSLEPINGU DOKUMENDID JA TÕLGENDAMINE
2.1. Kindlustuslepingu dokumendid on käesolevad kindlustustingimused ja poliis.
2.2. Kindlustuslepingu täitmisel ja tõlgendamisel lähtutakse kõikidest kindlustuslepingu juurde kuuluvatest dokumentidest tervikuna. Vastuolude ilmnemisel lähtutakse esmalt poliisist ja seejärel käesolevatest kindlustustingimustest.
2.3. Kindlustuslepingu poolte vahel kindlustuslepingust tulenevatele vaidlustele kohaldatakse Eesti õigust.
3. KINDLUSTUSLEPINGU SÕLMIMINE JA KINDLUSTUSMAKSE
3.1. Kindlustusleping on sõlmitud, kui kindlustusvõtja on Cachet-le tasunud kindlustusmakse.
3.2. Kindlustusvõtja peab Cachet-le tasuma kindlustusmakse Cachet veebiportaalis või mobiilirakenduses xxxxx
märgitud tähtajal xx xxxxxx.
4. KINDLUSTUSVÕTJA SELGITAMISKOHUSTUS
4.1. Xxxxx kui kindlustusvõtja sõlmib kindlustuslepingu kindlustatud isiku kasuks, peab kindlustusvõtja kindlustatud isikutele tutvustama ja selgitama kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi, eelkõige ohutusnõuete täitmist. Eeldatakse, et kindlustusvõtja on kindlustatud isikule kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi tutvustanud ja selgitanud.
4.2. Kindlustatud isikute poolt kindlustuslepingus sätestatud kohustuste täitmata jätmine loetakse kindlustusvõtja poolseks kindlustuslepingu rikkumiseks ja eeldatakse, et kindlustusvõtja eelnimetatud rikkumine on süüline. Seesamil on õigus eelnimetatud juhul kindlustuslepingu täitmisest osaliselt või täielikult keelduda.
5. OHUTUSNÕUETE TÄITMINE
5.1. Kindlustatud isik on kohustatud täitma kõiki kindlustuslepingus kokku lepitud kohustusi ja ohutusnõudeid ning kindlustuslepingu täitmiseks vajalikke õigusakte. Kindlustatud isik on kohustatud täitma mõistlikku hoolsuskohustust, käituma heaperemehelikult ja tavapärase hoolsusega, et vältida kindlustusjuhtumi toimumist.
5.2. Ohutusnõuded on järgmised:
5.2.1. kindlustatud isik peab sõitma selleks õigusaktidega ettenähtud kohal,
5.2.2. kindlustatud isik ei tohi ületada õigusaktidega lubatud suurimat kiirust,
5.2.3. juhul, kui kindlustatud isik on alla 16-aastane, siis peab ta kandma kinnirihmatud kiivrit,
5.2.4. kindlustatud isik ei tohi vedada esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad ohtu teistele liiklejatele,
5.2.5. kindlustatud isik ei tohi sõidutada sõitjat, kes ei istu sõitjale ettenähtud istmel või kui sõiduk ei ole sõitjate vedamiseks ette nähtud (nt kergliikur on ettenähtud ühe inimese vedamiseks);
5.2.6. kindlustatud isik peab jälgima liiklusreegleid.
6. KULLERTEENUSE OSUTAMINE
Kindlustuskaitse xx xxxxx automaatselt kullerteenust osutavale isikule tekkinud kahju või tema poolt tekitatud kahju hüvitamist. Kui poliisile on tehtud xxxxxx xxxxx hõlmab kindlustuskaitse ka kullerteenust osutavale isikule tekkinud kahju või tema poolt tekitatud kahju hüvitamist.
VASTUTUSKINDLUSTUS
7. KINDLUSTUSJUHTUM
7.1. Kindlustusjuhtum loetakse toimunuks järgmiste tingimuste koosesinemisel:
7.1.1. kindlustatud isik on kindlustusperioodil tekitanud kolmandale isikule isiku- või asjakahju,
7.1.2. kahju tuleneb kindlustatud isiku poolt linnaliikuri juhtimisest,
7.1.3. kindlustatud isikul on kolmanda isiku ees kahju hüvitamise kohustus.
7.2. Kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused määratakse selle kindlustusperioodi järgi, mil kolmandale
isikule tekkis kahju.
7.3. Kõik ühest ja samast asjaolust või sündmusest tulenevad kahjud loetakse üheks kindlustusjuhtumiks.
Kindlustusjuhtumi toimumise ajaks loetakse esimese kahju tekkimise aega.
7.4. Seesam hüvitab ainult need kahjud ja kulud, mille hüvitamist kindlustatud isik nõuab Seesamilt kindlustusperioodil või ühe aasta jooksul pärast kindlustusperioodi lõppu, mil kolmandale isikule kahju tekkis.
7.5. Seesam vabaneb kindlustushüvitise maksmisest juhul, kui kindlustatud isik hüvitab kolmandale isikule kahju või tunnustab kolmanda isiku nõuet olukorras, kus kindlustatud isiku vastutus või selle ulatus ei xxx xxxxx.
8. HÜVITATAV JA MITTEHÜVITATAV KAHJU
8.1. Seesam hüvitab kindlustatud isiku poolt kolmandale isikule tekitatud isiku- ja asjakahju.
8.1.1. Isikukahju on kahju tekkimine tervise kahjustumise, kehavigastuste tekkimise või xxxxx tõttu.
8.1.2. Asjakahju on kahju tekkimine asja kahjustumise või hävimise tõttu.
8.1.2.1. Asjakahjuks loetakse ka kahju tekkimist kindlustatud isiku poolt renditud linnaliikurile juhul, kui kindlustatud isik rentis linnaliikuri juriidiliselt isikult, xxxxx majandustegevuse hulka kuulub linnaliikuri rendile andmine. Kui linnaliikuri rendileandja esitab kindlustatud isiku vastu linnaliikuri kahjustamise tõttu leppetrahvinõude, hüvitab Seesam antud nõude ulatuses, mis vastab linnaliikuri parandamiseks või asendamiseks tehtud kulutustele eeldusel, et rendileandja ei nõua eraldiseisvalt kahju hüvitisena linnaliikuri parandamiseks või asendamiseks tehtud kulude hüvitamist.
8.2. Seesam ei hüvita kindlustatud isiku poolt kolmandale isikule tekitatud saamata jäänud tulu (v.a isikukahjuga seotud sissetuleku vähenemine), puhtmajanduslikku kahju (v.a matusekulud) ja mittevaralist kahju.
8.2.1. Saamata jäänud tulu on kasu, xxxx xxxx oleks tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat
asjaolu ei oleks esinenud.
8.2.2. Puhtmajanduslik kahju on kahju, mis ei ole otseselt seotud isiku- või asjakahjuga.
8.2.3. Mittevaraline kahju on moraalne kahju, mis hõlmab eelkõige füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi.
8.3. Seesam ei hüvita kindlustatud isiku vastu suunatud kahjunõuete tõrjumiseks vajalikud kohtu- ja kohtuvälised õigusabi- ja ekspertiisikulud.
9. KINDLUSTUSJUHTUMI VÄLISTUSED
Vastutuskindlustusega ei kuulu hüvitamisele kahju või kulu:
9.1. mille on kindlustatud isik põhjustanud tahtlikult;
9.2. kui kindlustatud isik oli õnnetuse toimumise ajal alkoholijoobes, uimastite või psühhotroopse aine mõju all või
tarvitamise tunnustega;
9.3. mis põhineb asjaolul või sündmusel, millest kindlustatud isik oli või pidi olema teadlik enne kindlustuslepingu sõlmimist;
9.4. mis on tekkinud kindlustatud isikule endale;
9.5. mille on tekitanud keegi muu isik, kui kindlustatud isik;
9.6. mis on tekkinud kindlustatud isiku valduses, kasutuses, hoiul, töötlemisel või hoolduses olevale või olnud kolmanda isiku vallasasjale, välja arvatud punktis 8.1.2.1 toodud kahju;
9.7. mis on tekkinud linnaliikuri juhtimisest, mille valdamine oli ebaseaduslik;
9.8. mis on tekkinud ekstreemsporti harrastades, spordivõistlusel osaledes, rambis, rulapargis xx xxxx taolises kohas
sõites;
9.9. mis tuleneb lepingulisest kahjunõudest, kui see laiendab kindlustatud isiku vastutust võrreldes õigusaktides sätestatuga;
9.10. mis seisneb leppetrahvis (välja arvatud punktis 8.1.2.1 toodud kahju), viivises, intressis või garantiinõudes;
9.11. mis tuleneb maksust või avalikõiguslikust sanktsioonist (sealhulgas rahaline karistus, rahatrahv, sunniraha);
9.12. mis kuulub hüvitamisele kohustusliku vastutuskindlustuse alusel (sealhulgas liikluskindlustus),
9.13. mis on seotud vääramatu jõuga.
ÕNNETUSJUHTUMI KINDLUSTUS
10. KINDLUSTUSJUHTUM
10.1. Kindlustusjuhtum on kindlustusperioodil toimunud õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud kindlustatud isiku
ajutine kehavigastus.
10.2. Õnnetusjuhtumiks loetakse ootamatut ja äkilist kindlustatud isiku tahtest sõltumatut ning välismõjust
tingitud kehavigastust, mis tekkis linnaliikurit juhtides.
10.2.1.Ootamatuks ja äkiliseks kehavigastuseks on selline vigastus, mille tekkimist ei olnud võimalik kindlustuslepingu sõlmimisel ette näha.
10.2.2.Kindlustatud isiku tahtest sõltumatu kehavigastus on selline vigastus, mis on tekkinud xxxx kindlustatud isiku sellekohase soovita. Tahtest sõltumatuks kehavigastuseks ei loeta nt enesetappu, enesele tahtlikku kehavigastuse tekitamist jmt.
10.2.3.Välismõjust tingitud kehavigastuse all mõistetakse kõiki neid vigastusi (nt luumurd, lihaste ja kõõluste rebendid või haavad), mis saavad alguse kehavälisest füüsilisest kontaktist (nt kukkumine, põrutus).
10.2.4.Kehavigastus on välismõjust tingitud organite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide xxxxx.
11. KINDLUSTUSHÜVITISE LIIGID
11.1. Kindlustushüvitise liigid on valuraha hüvitis ja ravikulude hüvitis.
Valuraha hüvitis
11.2. Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel tekib kindlustatud isikul ajutine tervisekahjustus, mille ravi kestab vähemalt kuus kalendripäeva järjest, maksab Seesam valuraha hüvitist. Raviaja kestus peab olema raviarsti poolt kinnitatud. Raviaja kestuse nõue ei kehti röntgenuuringuga tõendatud luumurru korral.
11.3. Valuraha hüvitis on ühekordne hüvitis, mis arvutatakse protsendina kindlustussummast. Valuraha hüvitise suuruse määramise aluseks on käesolevate kindlustustingimuste lisas toodud “Valuraha hüvitise tabel”.
11.4. Vigastuse korral, mida lisas toodud „Valuraha hüvitise tabel“ xx xxxxx, teeb Seesam otsuse hüvitise kohta analoogia korras, tuginedes usaldusarsti otsusele ja arvestades vigastuse raskusastet. Juhul, kui Seesami usaldusarstil analoogiat rakendada ei ole võimalik, valuraha hüvitist ei maksta.
Ravikulude hüvitis
11.5. Kui kindlustatud isik vajab kindlustusjuhtumi tagajärjel vigastusest paranemiseks tervishoiuteenuseid, mida Eesti Haigekassa ei hüvita, maksab Seesam ravikulude hüvitist p 11.8 toodud ulatuses.
11.6. Kui kindlustatud isikul puudub Eesti Vabariigi kohustuslik ravikindlustus, arvestatakse kindlustushüvitist
sarnaselt kohustusliku ravikindlustusega kaetud isikuga.
11.7. Hüvitamisele kuulub:
11.7.1. Arsti poolt osutatavad ja/või määratavad hädavajalikud uuringu- ja ravikulud, välja arvatud psühhoteraapia kulu;
11.7.2. õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud hambavigastuse ravikulu;
11.7.3. ravi seisukohalt vajalik ja arsti poolt määratud füsioteraapia ja ravikehakultuuri kulu (sh
massaažikulu);
11.7.4. xxxxxxxxx poolt määratud taastusravi abivahendite soetamise kulu (nt võimlemispall, ekspander), mis on Seesamiga eelnevalt kooskõlastatud;
11.7.5. ravi seisukohalt vajalik ja põhjendatud meditsiiniliste abivahendite (näiteks kargud, ratastool jmt) rentimise või soetamise kulu, mis on Seesamiga eelnevalt kooskõlastatud;
11.7.6. haigla voodipäevatasu juhul, kui ravivajadus on tingitud kindlustusjuhtumist.
11.8. Hüvitamisele ei kuulu:
11.8.1. kahju, mis on tekkinud hambale või proteesile hammustamise tagajärjel. Samuti ei kuulu hüvitamisele muud stomatoloogilise ravi kulud, mis ei ole seotud linnaliikuri juhtimise tagajärjel tekkinud vigastustega;
11.8.2. kulutused ravimitele;
11.8.3. kahju, mis kuulub hüvitamisele liikluskindlustuse seaduse, välisriigi sõiduki kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse või muu seaduse alusel.
12. KINDLUSTUSJUHTUMI VÄLISTUSED
12.1. Õnnetusjuhtumikindlustuse korral ei kuulu hüvitamisele kahju ja kulutused:
12.1.1. mis ei ole põhjustatud kindlustusjuhtumist;
12.1.2. mis on põhjustatud proteeside purunemisest;
12.1.3. mis on põhjustatud ekstreemspordi harrastamisest, spordivõistlusel osalemisest, rambis, rulapargis xx xxxx taolises kohas sõitmisest;
12.1.4. mis on põhjustatud haigustest, nende tagajärjel tekkinud vigastustest, ravist, meditsiiniliste abinõude tarvitusele võtmisest jmt, välja arvatud juhul, kui haigus on vahetult tingitud kindlustusjuhtumist;
12.1.5. mis on põhjustatud bakteriaalsetest infektsioonidest (nt hambakaaries ja viirustest, v.a teetanus,
marutõbi);
12.1.6. mis on põhjustatud haigestumisest HI-viirusesse, AIDS-i või hepatiiti;
12.1.7. mis on põhjustatud rasedusest, raseduse katkemisest, või sünnitusest;
12.1.8. mis on põhjustatud psüühikahäiretest ja nendega seotud vigastustest;
12.2. Seesamil on õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda hüvitise maksmisest, kui:
12.2.1. tegu on sama kehaosa korduva vigastusega. Seesam loeb sama kehaosa korduvaks vigastuseks vigastust, mis on esinenud kindlustatud isikul kindlustusjuhtumile vahetult eelnenud 24 kuu jooksul;
12.2.2. kindlustusjuhtumi saabumist on mõjutanud krooniliselt esinev kehavigastus (näiteks kahjustunud põlveliigesed hakkavad pärast pingutust valutama, õlg läheb korduvalt liigesest välja);
12.2.3. kindlustusjuhtumi saabumist on mõjutanud kindlustatud isiku poolne tahtlik tegevus või enese xxx xx tervise teadlik ohtu seadmine (nt joobeseisundis linnaliikuri juhtimine, linnaliikuri juhtimine xxxx xxxxxxx juhtimisõiguseta, jmt);
ÜLDISED KOHUSTUSED PÄRAST ÕNNETUSJUHTUMI TOIMUMIST
12.3. Kindlustatud isik on kohustatud kindlustusjuhtumi toimumise korral lisaks punktis 13 märgitule:
12.3.1. pöörduma 24 tunni jooksul arsti xxxxx;
12.3.2. täitma arsti ettekirjutusi;
12.3.3. vajadusel lubama enda läbivaatust Seesami usaldusarstil;
12.4. Seesamil on seadusest tulenev õigus raviga seonduva kontrollimiseks teha järelepärimisi vastavatele
asutustele ja isikutele.
ÜLDISED PÕHIMÕTTED
13.KINDLUSTUSJUHTUMI TOIMUMINE
13.1. Kindlustusjuhtumi toimumise korral peab kindlustatud isik olenevalt kindlustusjuhtumi iseloomust, teatama sellest viivitamatult politseile, päästeametile või kiirabile ning võimaldama kindlustusjuhtumiga seotud asjaolude väljaselgitamise.
13.2. Kindlustatud isik peab viivitamatult teavitama Cachet toimunud kindlustusjuhtumist. Teade tuleb edastada
kindlustusmaakleri veebiportaali või mobiilirakenduse kaudu.
13.3. Seesami kindlustuslepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja Seesami täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega.
13.4. Kindlustatud isik peab esitama Cachet-le kahjuavalduse hiljemalt kolme kuu jooksul arvates kindlustusjuhtumi
toimumisest või sellest teadasaamisest.
13.5. Kindlustatud isik peab kindlustusjuhtumi toimumisel rakendama võimaluse piires kõiki abinõusid kahju edasiseks piiramiseks, võimalike lisakahjude vältimiseks ja kindlustusjuhtumi asjaolude ja põhjuste, kahju suuruse, kahju tekitaja ning tunnistajate väljaselgitamiseks.
13.6. Kindlustatud isik peab andma Cachet-le või Seesamile viivitamatult õiget ja täielikku informatsiooni kindlustusjuhtumi asjaolude, kahju suuruse, võimalike kahju tekitanute xxxxx xx kindlustatud isiku võimaliku vastutuse tekkimise aluste hindamiseks.
13.7. Kindlustatud isik peab esitama Cachet-le või Seesamile kindlustusjuhtumi asjaolude kohta dokumente, suuliseid ja kirjalikke seletusi, vastama kindlustusjuhtumiga seotud küsimustele ja osalema Cachet-le või Seesami kutsel sündmuskoha või kahjustunud eseme ülevaatusel.
13.8. Kui kindlustatud isik rikub punktides 13.2., 13.4., 13.6. ja 13.7. nimetatud kohustusi ning rikkumisel on mõju kindlustusjuhtumi asjaolude ja Seesami täitmiskohustuse kindlakstegemisele, vabaneb Seesam täitmise kohustusest osaliselt või täielikult.
14.KAHJUKÄSITLUS
14.1. Kahjukäsitlus on toimingute kogum, mille Seesam viib läbi pärast kahjujuhtumist xxxxx saamist eesmärgiga teha kindlaks kindlustusjuhtumi toimumine, Seesami täitmiskohustus xx xxxxx ulatus.
14.2. Pärast kahjuteate saamist viib Seesam või tema poolt nimetatud isik läbi kahjukäsitluse. Seesam viib kahjukäsitluse läbi hea usu ning mõistlikkuse põhimõttest lähtudes. Seesami täitmiskohustus muutub sissenõutavaks, kui kahjukäsitluses on lõpetatud kõik toimingud, mis on vajalikud kindlustusjuhtumi toimumise, Seesami täitmiskohustuse ja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks.
14.3. Seesam on kohustatud kahjukäsitluse lõpetama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kõigi selleks vajalike andmete ja dokumentide saamist. Kui kindlustusjuhtumiga seoses on algatatud tsiviilkohtu, kriminaal või väärteomenetlus, mille käigus tuvastatavatel asjaoludel on oluline tähtsus Seesami täitmiskohustuse olemasolu või ulatuse seisukohalt, peab Seesam kahjukäsitluse lõpetama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast vastava menetluse peatamise või lõpetamise otsusest või jõustunud kohtuotsusest teadasaamist või muu vastavat õigust omava ametiisiku või organi otsusest teadasaamist.
14.4. Kui Seesam ei ole kahjukäsitlust lõpetanud nähtud aja jooksul, kuid kindlustusjuhtumi toimumine on tõendatud, võib kindlustatud isik nõuda, et Seesam maksaks raha ulatuses, mis vastab selleks ajaks kindlaks tehtud täitmiskohustusele. Kui kahjukäsitluse lõpetamine on takistatud kindlustatud isikust tuleneva asjaolu tõttu, siis selleks ajaks kahjukäsitluse lõpetamise tähtaja kulgemine peatub.
14.5. Juhul, kui Seesamil on tekkinud täitmiskohustus, ei ole tal kindlustushüvitise maksmise kohustust enne, kui
kindlustatud isik on teatanud Seesamile kindlustushüvitise saaja xxxx xx arvelduskonto numbri.
14.6. Kui Seesami ja kindlustatud isiku vahel on vaidlus Seesami täitmiskohustuse või täitmiskohustuse ulatuse osas, siis võivad nad kirjalikult kokku leppida eksperdi või ekspertide grupi nimetamises ekspertiisi tegemiseks ning ekspertiisikulude kandja.
15. KAHJU HÜVITAMISE VIIS JA KINDLUSTUSHÜVITISE ARVESTAMINE
15.1. Kahju hüvitamine toimub käesolevate kindlustustingimuste vastutuskindlustuse ja õnnetusjuhtumikindlustuse
osas sätestatud xxxxxx xx ulatuses.
15.2. Juhul, kui kahju hüvitamist puudutav küsimus on vastutuskindlustuse või õnnetusjuhtumikindlustuse osas reguleerimata, kohaldatakse reguleerimata küsimuses üldiste põhimõtete osas sätestatud kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid.
15.3. Seesam tasub kindlustushüvitise selle saamiseks õigustatud isikule alati rahas.
15.4. Kindlustussumma ja hüvitispiir vähenevad võrdselt kindlustusperioodil väljamakstud kindlustushüvitise võrra.
15.5. Kindlustushüvitise maksmisel on Seesamil õigus kahjusummast ja hüvitatavatest kuludest kinni pidada poliisil nimetatud omavastutus. Kindlustushüvitise arvestamisel kohaldatakse omavastutust viimasena pärast muid võimalikke kindlustushüvitise vähendamisi.
16. KINDLUSTUSHÜVITISE VÄHENDAMINE JA MAKSMISEST KEELDUMINE
16.1. Seesamil on õigus kindlustushüvitist vähendada või selle väljamaksmisest keelduda, kui:
16.1.1. kindlustustatud isik on rikkunud kohustust täita ohutusnõudeid xx xxxxx suurendada kindlustusriski ning
see rikkumine on mõjutanud kindlustusjuhtumi toimumist ja Seesami täitmise kohustust;
16.1.2. kindlustatud isik on rikkunud süüliselt muud kohustust, kui eelmises punktis märgitud ning see
rikkumine on mõjutanud kahju tekkimist xx xxxxx suurust;
16.1.3. esineb muu vastutuskindlustuse või õnnetusjuhtumikindlustuse osas ette nähtud alus kindlustushüvitise vähendamiseks või väljamaksmisest keeldumiseks.
16.2. Seesamil on õigus kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda, xxx xxxxx saaja suhtes kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni, mis on kehtestatud vastavalt ÜRO resolutsioonidele või Euroopa Liidu või Eesti Vabariigi või Ameerika Ühendriikide õigusaktidele (sealhulgas Office of Foreign Assets Control (OFAC) poolt kehtestatud sanktsioonid).
16.3. Seesam arvestab kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumisel või selle vähendamisel rikkumise raskust ning selle mõju kahju tekkimisele.
16.4. Kui kindlustuslepingu rikkumine saab Seesamile teatavaks pärast kindlustushüvitise maksmist, on Seesamil õigus makstud kindlustushüvitis osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui Seesam oleks kindlustuslepingu rikkumisest teades kindlustushüvitise maksmisest keeldunud või kindlustushüvitist vähendanud.
17. KINDLUSTUSLEPINGU LÕPETAMINE
17.1. Kindlustusleping lõpeb kindlustusperioodi möödumisel, kindlustuslepingu ülesütlemisel, kindlustuslepingust
taganemisel ja seaduses ettenähtud muudel alustel.
17.2. Kindlustuslepingu pool ütleb kindlustuslepingu üles ja taganeb sellest avalduse tegemisega teisele poolele.
17.3. Pärast kindlustusjuhtumi toimumist võib kumbki pool ühe kuu jooksul pärast Seesami kahju hüvitamise kohta
tehtud otsusest teadasaamist kindlustuslepingu üles öelda, teatades sellest teisele poolele üks kuu ette.
17.4. Seesamil on õigus kindlustuslepingust taganeda või kindlustusleping üles öelda ka üksnes mõne kindlustatud isiku
suhtes.
17.5. Juhul, kui Seesam taganeb kindlustuslepingust või ütleb xxxxx xxxx üksnes mõne kindlustatud isiku suhtes, võib xx xxxx teha ülejäänud isikute suhtes üksnes juhul, kui vastavalt asjaoludele võib eeldada, et Seesam ei oleks kindlustuslepingut samadel tingimustel üksnes selle osa suhtes sõlminud. Seesami taganemisel kindlustuslepingust või selle ülesütlemisel üksnes mõne isiku suhtes võib kindlustusvõtja kindlustuslepingu tervikuna üles öelda hiljemalt kindlustusperioodi lõpuks, mil Seesami taganemine või ülesütlemine jõustub.
17.6. Seesamil on õigus kindlustusleping ette teatamata üles öelda, kui kindlustusvõtja, kindlustatud isiku või soodustatud isiku suhtes kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni, mis on kehtestatud vastavalt ÜRO resolutsioonidele või Euroopa Liidu või Eesti Vabariigi või Ameerika Ühendriikide õigusaktidele (sealhulgas Office of Foreign Assets Control (OFAC) poolt kehtestatud sanktsioonid).
17.7. Seesamil on õigus kindlustusleping tühistada pettuse tõttu.
18. KINDLUSTUSLEPINGU ENNETÄHTAEGSE LÕPETAMISE TAGAJÄRJED
18.1. Kindlustuslepingu ülesütlemine või sellest taganemine vabastab mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, arvates kindlustuslepingu lõppemisest. Kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused jäävad kuni kindlustuslepingu lõppemiseni kehtima.
18.2. Kindlustuslepingu lõppemisel kindlustuslepingu ülesütlemise või taganemise tõttu, on Seesamil õigus saada kindlustusmakseid kuni kindlustuslepingu lõppemiseni.
19. VAIDLUSTE LAHENDAMINE
19.1. Isikud, kellel on tulenevalt kindlustuslepingust või ettevalmistuste tegemisest kindlustuslepingulisse suhtesse astumiseks tekkinud Seesamiga vaidlus, on õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks Harju Maakohtusse või Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva kindlustuse lepitusorgani xxxxx. Enne kindlustuse lepitusorgani xxxxx pöördumist tuleb vaidlusküsimuses esitada nõue Seesamile xx xxxx Seesamile võimalus nõudele vastata. Lisateave on Eesti Kindlustusseltside Liidu kodulehel xxx.xxxx.xx.
19.2. Kindlustusvõtjal on õigus esitada kaebus Seesami tegevuse kohta Finantsinspektsiooni (Sakala 4, 15030 Tallinn).
XXXX
VALURAHA HÜVITISE TABEL
Vigastus | Hüvitise protsent |
I Kerged tervisekahjustused ja kehavigastused | |
1. Põrutus raviajaga kuni 2 nädalat | 1 |
2. Lõike-, põrutus-, muljumis- või löögihaav kuni 3cm | |
3. Väikese liigese nikastus või venitus | |
4. Väikese liigese nihestus | |
5. Muud sama raskusastmega vigastused | |
II Keskmise raskusastmega kergemad tervisekahjustused ja kehavigastused | |
1. Liigesekapsli vigastus | 4 |
2. Suure liigese nikastus või venitus | |
3. Üksik luumurd, mis paraneb tüsistusteta ja xx xxxx ortopeedilist operatiivset ravi | |
4. Lühiajalise teadvusekaoga ajuvigastus, mis paraneb jääknähtudeta | |
5. Kuulmekile purunemine | |
6. Silmavigastus, millest ei jää püsivat nägemiskahjustust | |
7. 1–5 hamba kaotus | |
8. Põrutus raviajaga üle 2 nädala | |
9. Ninaluu murd | |
10. Lõike-, põrutus-, muljumis- või löögihaav pikkusega üle 3cm | |
11. II või III astme põletusvigastus kuni 4% kehapinnast | |
12. Muud sama raskusastmega vigastused | |
III Keskmise raskusastmega raskemad tervisekahjustused ja kehavigastused | |
1. Pika toruluu murd, mis võib vajada ortopeedilist operatiivset ravi, kuid paraneb tüsistusteta | 10 |
2. Suure liigese nihestus koos sidemete vigastusega, mis jätab püsiva funktsioonihäire | |
3. Näokolju luude murd või murrud (va ninaluu murd) | |
4. Ühe sõrme täielik või osaline kaotus | |
5. Roiete hulgimurrud, mis põhjustavad veririnna tekkimise, kuid millega ei kaasne kopsuvigastust ega pikaajalist hingamispuudulikkust | |
6. Kirurgilist ravi vajav kõhukoopaelundite vigastus, mis paraneb tüsistusteta | |
7. Ajuvigastus, millest võivad xxxxx xxxxx püsiva kahjustuse jääknähud | |
8. Kaelapiirkonna vigastus, mis põhjustab mitmeid kuid kestva haigestumise ja töövõimetuse | |
9. Silmavigastus, mis põhjustab xxx xxxxx nägemisteravuse languse kuni 0,1-ni, kui xxxxx xxxxx nägemisteravus on säilinud | |
10. Enam kui viie hamba kaotus | |
11. II või III astme põletusvigastus kuni 10% kehapinnast | |
12. Muud sama raskusastmega vigastused | |
IV Rasked kehavigastused ja tervisekahjustused | |
1. Aeglustunud paranemisega luumurd | 25 |
2. Luumurd, millega kaasneb närvide või veresoonte vigastus | |
3. Liigese nihestusmurd | |
4. Luumurd, mis on tüsistunud mädapõletikuga | |
5. Luumurru tagajärjel tekkinud liigesejäikus ja liigesepurustus | |
6. Lülisamba, kaela-, rinna- või nimmelüli xxxxx murd, millega ei kaasne närvivigastust | |
7. Roiete hulgimurrud, millega kaasneb veriõhkrind või kopsude muljumisvigastus | |
8. Kirurgilist ravi vajavad rindkere või kõhukoopa elundite vigastuse tüsistused (soolesulgus, vigastusest tingitud kusejuha läbimatus) | |
9. Vahelihase rebend | |
10. Rasked näokolju luude hulgimurrud | |
11. Jäsemete hulgimurrud või liittraumad, mis haaravad xx xxxxx organisüsteeme | |
12. Xxx xxxxx või xxxxx nägemisvõime kaotus | |
13. Silmavigastus, mis põhjustab nägemisteravuse languse jääkväärtusega ühes silmas 0,2-ni ja teises silmas 0,3-ni | |
14. Mitme sõrme või varba osaline või täielik kaotus | |
15. II või III astme põletusvigastus üle 10% kehapinnast | |
16. Kõikide hammaste kaotus | |
17. Muud sama raskusastmega vigastused | |
V Väga rasked tervisekahjustused ja kehavigastused | |
1. Jäseme kaotus | 40 |
2. Liigese proteesimist nõudvad liigesevigastused | |
3. Luumurrud, millega kaasnevad ulatuslikud närvide ja veresoonte vigastused | |
4. Xxx- xx nimmepiirkonna närvipõimikute vigastamisest tingitud jääv xxxxx- xx funktsioonihäire | |
5. Rindkere hulgivigastus (vahelihase rebendiga kaasnev kopsu rebend, südamepaunasisene verejooks xx xxxxxx muljumisvigastus) | |
6. Rindkere lahtine vigastus | |
7. Hingetoru vigastusejärgne ahenemine | |
8. Lülisamba, kaela-, rinna- ja nimmelüli murd, millega kaasneb osaline seljaaju või sellest lähtuva närvipõimiku kahjustus | |
9. Keskmise raskusega ja rasked ajuvigastused | |
10. Peaaju, kehatüve, jäsemete rasked hulgivigastused ja vigastuste kombinatsioonid, mis vajavad mitmeid valu ja vaeva põhjustavaid kirurgilisi operatsioone | |
11. Jääv soole- või kusejuha uuris | |
12. Suguelundite vigastusejärgne sigimisvõimetus ja suguühtevõime kaotus | |
13. Silmavigastused, mis põhjustavad xxxxxx xxxxx nägemisteravuse languse kuni 0,2-ni | |
14. Täielik kurtus | |
15. Vigastusest tekkinud inetuks tegevad ja tähelepanu äratavad näo moonded või puuded, näiteks kõrva puudumine, nina või selle osa kaotus või moonded | |
16. Muud sama raskusastmega vigastused | |
VI Eriti rasked tervisekahjustused ja kehavigastused | |
1. Eriti xxxxx ajuvigastus, mis põhjustab traumaatilise nõdrameelsuse või muu püsiva xxxxx puude | 60 |
2. Jäsemete kaotus | |
3. Ajuvigastused, mis põhjustavad püsiva jäsemete halvatuse | |
4. Pimedaks jäämine | |
5. Muud sama raskusastmega vigastused | |
VII Surmajuhtum | 50 |
VIII VALURAHA PROTSENDI ARVUTAMINE | |
Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel on samaaegselt kahjustunud ühe kehaosa mitu osa, määratakse kindlustushüvitise aluseks oleva valuraha protsent raskeima kahjustuse järgi. |
Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel on samaaegselt kahjustunud rohkem xxx xxx kehaosa või meeleorgani funktsioon, siis arvestatakse koondhüvitis, mis ei ületa poliisil märgitud valurahahüvitise kindlustussummat |