E-TEAVIKU LITSENTSILEPING

License no. 00240025 - e

E-TEAVIKU LITSENTSILEPING

Kasutades käesolevat e-raamatut / e-ajakirja (edaspidi “e-teavik”) nõustute, et olete lõppkasutajana (edaspidi “Lõppkasutaja”) sõlminud lepingu (edaspidi “Leping”) Digira OÜ-ga (registrikood 11729715) ning e-teaviku kasutamine on lubatud xxxx allolevatel tingimustel.

E-teaviku sisu on kaitstud autoriõigusega. Lepingu sõlmimisel ei anta autoriõigusi mistahes mahus üle Lõppkasutajale. Lepingu tingimuste vastane e-teaviku kasutamine on ebaseaduslik ja on aluseks kahjunõude esitamisele Lõppkasutaja vastu.

E-teavik on Lõppkasutaja isiklikuks kasutamiseks ning e-teavikut ei tohi mistahes viisil (sh elektroonilisel või väljatrükitud xxxxx) teha kättesaadavaks (sh müüa või üürida) kolmandatele isikutele.

E-teaviku sisu mistahes mahus kopeerimine on keelatud. E-teaviku võib alla laadida ning salvestada oma arvutisse või lugemisseadmesse üksnes Lõppkasutaja.

E-teaviku sisu mistahes mahus muutmine on keelatud. E-teaviku muutmisena käsitlevad pooled ka e-teaviku faili lähteteksti muutmist.

Levitaja ei vastuta e-teaviku sisu, sh teavikus olevate viidete sisu eest.

License no. 00240025 - e

SISUKORD

Xxxxxx Xxxxx Xxxx Xxxxxx Xxxxxx Xxxx

Vootele Ruusmaa Intervjuu Xxxxx Xxxxxxxxxx Xxxxxx Xxxxxxxxxx Päevik: Xxxxx

Xxxxx Xxxxxx

Välgatus: Xxxx Xxxxx Xxxx Xxxxx Xxxxxxxx

Xxx Xxxxxx Kirill Kortšagin Xxxx Xxxxxxxxx Xxxxxxxx Xxxxx

Saara Liis Jõerand Ave Taavetist Xxxxx Xxxxx Xxxxx Xxxxxx Xxxxxxxxx

LicenseRnao. u00n24o002A5 -lleiksaar debüüdiaastast 2020

102

108

116

Kirill

Kortšagin ( 34 )

on Moskva luuletaja ja Venemaa teaduste akadeemia filoloog, Xxxxxx Xxxxx auhinna laureaat (2013).

Tal on ilmunud kaks luulekogu,

„Propositsioonid” („Пропозиции”, 2011) ja „Kõik maailma xxxxx” („Bсе вещи мира”, 2017), ning esseekogu

AUTORID

„Otsides täielik- xxxx” („В поисках тотальности”, 2020). Tema luulet on xxxxx eesti xxxxx tõlgitud inglise, prantsuse, serbia, heebrea, hiina jt keeltesse ning ta on ka ise tõlkinud inglise, prantsuse, saksa, hispaania, portu- xxxx xx araabia keelest.

Xxxxxx Xxxxx ( 20),

vt lühiintervjuud lk 20.

Xxxxxxxxx Xxxxxxx

(21 ) :

„udu”

Saara Lotta Linno

(22):

„Loen, murran xxxx xx vahel xxxxx mähkida silmapiiri ümber väikese sõrme, et iseend kuklast näha. Kasvõi kaugelt.”

Xxxxxx Xxxx (16 ),

vt lühiintervjuud lk 30.

Xxx Xxxxxx (34 )

on Moskva luuletaja, tõlkija ja kirjanduskriitik, viie luulekogu

xx xxx laste- luuleraamatu autor, kirjandus- veebilehe Polka toimetaja. Tema luulet on ilmunud paljudes kaas- aegse vene luule antoloogiates

ja väljaannetes nii Venemaal xxx xxxxx (mh Poetry, Poem,

Gazeta Wyborcza, Vozdukh, Volga ja TextOnly). Oborin on kaks korda olnud debüüdiau- hinna nominent ning pälvis 2019. aastal Parabola preemia.

Xxxxx Xxxxxxxx (34 )

on Moskva xxxxx- xxxx, prosaist ja kriitik. Tal on ilmu- nud kaks luule- kogu: „Üliõpilase surm” („Смерть студента”, 2013) ja

„See liikumine xx xxxxx sind kunagi” („Тебя никогда

не зацепит это движение”, 2018).

Xxxxx-Xxxxxxx Xxxx

( 29 ) ja Triinu Kööba

(30 )

on kaks sõpra, kes peavad raamatupoodi.

Xxxxx Xxxxxxxx Xxxxx

(23)

on (tulevane) graafiline disainer ja illustraator,

kes leiab inspi- ratsiooni elust ja rõõmust.

Xxxxx Xxxxxx ( 25):

„Erialaselt kirju- tan palju kliima- soojenemisest

ja kapitalismist, seega meeldib ajaviiteks kirju- tada unenägudest, vanaemadest ja kiletiivalistest.

Aga kapitalism hiilib xxxx xxxxx sisse.”

Vootele Ruusmaa ( 33 )

on selle ajakirja ja numbri jaoks ühe kuu võrra liiga vana!

Mirjam

Puumeister ( 33 )

on seni pigem hariduse teemadel avaldanud, aga aina enam huvitab teda, mis tunne tekib, kui lasta välja teised, saht- lisse kogunenud mõtted.

Xxxx

Xxxxxxxxx ( 35),

vt lühiintervjuud lk 90.

Xxx Xxx ( 31 ) :

„Tõlkimine on uus reisimine.”

Rauno

Alliksaar ( 28 ) :

„Pahed on olemas seni, kuni inime- sedki.” – Xxxxxxx

Xxxxxxxx Xxxxx

(29):

„Sõber ütles ükskord, et ma xxxx xxxx, kes sööb omaenda saba.”

Xxxx Xxxxx Xxxx

(23)

otsib töövälisel ajal pidevalt uusi viise, et end Värske Rõhu peatoimetajast veelgi selgemini eristada. Nii on ta võtnud xxxxx xx asunud oman- dama mitmeid

uusi oskusi, nagu ilukirjanduse tõlkimine (veel töös), kudumine, audioraamatute kuulamine ja autojuhtimine.

Xxxxx Xxxx Xxxxxxx

( 21 )

õpib semioo- tikat, mate- maatikat xx xxxx, kuidas vähemate sõnadega vähem ära öelda.

Xxxx

Xxxxxx (29):

„Mõnikord tundub,

et iseenda reetmine on lihtsalt hääles- tamata jäänud pimedus.”

4 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021 5

Xxxxxx Xxxxx

Hea luuletus

egime eelmisel päeval mämmi, mis ta korterikaaslase toast veini kõrvale tõi. Miks? Issand, ma ei tea. Xxxx üldse palju mõelnud, xxxx xx teeb just nii xx xxxxx teisiti. Valget veini. Ma vihkan valget veini, sest sellega meenuvad mulle 00ndad ja soccer mom’id, aga tal polnud muud. Ta kaasüürnikku polnud kodus. Tema õpib materjaliteadust.

Läks kuhugi itta vahetusaastale. Loodan, et tal läheb hästi. Naastes ta vast oma kommikotti ei igatse.

Valge vein, mina, tema xx xxxx olime suures toas. Tuba oli üsna hämar, sest kardina tagant kumas üksnes hõõgpirniga laualamp, mis andis xxxxx arteriaalse tunde. Nagu kükitaks tühjas xx xxxxx veresoones. Seda tunnet süvendas seinas olev (vaikimisi) beež tekstuurtapeet, mis toa hämaruses paistis pigem punakaspruun. Seda näpuga silita- des oli tunda miniatuurseid mäestikke, mis olid nii haprad, et neisse sai küünega mõlke litsuda. Toa keskel oli kompaktne laud-ristta- hukas. Xxxx xxxx ühel pool vanaemavaiba-materjalist xxxx-toolil, millel oli kuidagi ebasünnis istuda. Või lamada. Kõik kehaosad olid liiga harali. Tema istus teisel pool, nahast diivanvoodil, mille xxxxx xxxx daltonistlikud silmad poolpimedas toas eristada ei suutnud. Nutitelku kõlarist kostis Spotify Discover Weekly ja lauaäärtes logelesid kaks muumikruusi, täis kleepuvat vedelikku, ning tema iPhone 5S, mis täitis kalli televiisori puldifunktsiooni. Need kruusid maksavad ropult palju. Isegi laevas. Vaatasin oma käsi. Mu näpud haisesid suitsu järele. Suunasin pilgu lauale asetatud kotikesele.

Ootusärevus oli suur, sest ma polnud kaua aineid pruuki- nud. Selles masendava alatooniga toas oli mul kohati alaealise kummiliiminuusutaja tunne, mille aga kohe maha surusin, ajades selja refleksist sirgu, sest ei! ma ei ole alaealine ja ma ei xxx xxxxxx! Kommikoti vahtimise asemel juhtisin pilgu steriilseks niidetud muruplatsile, mis aknast paistis, ja asetasin käed vaheliti sülle, et hoiduda kotiks õmmeldud vaiba kakkumisest. „Tegelikult on mul ükskõõik, kas me teeme või ei tee!” oli xxxx, millega end xxx xxxx hoidsin. Küsimusele „Kuidas?” xxxxxxxx, et mina tõmban ninna. Valikut selgitasin tundlike soolte diagnoosiga. Sellist diagnoosi ei ole olemas, aga. Aga tead. Rumal on see, kes vabandust ei leia. Ninna tõmbamine on lihtsalt kõige kiirem ja muretum. Kuigi Xxxx tavaliselt sööb, tegime seekord kahasse. Ma ikkagi vist xxxx alaealine. Xx xxxxxx. Xxxxx siia veini xxxxx xx nädala spektaaklitest rääkima, kuid miks mitte xxxx xxxx, komm ninas. Triibu tegemine on kuidagi romantilisem. Või selline keelatud tegevus, mille ühis- kondlikust väärtusest ma pole kunagi aru saanud. Nagu vanaema magamistoa tumba seest avastatud Maajad. Kümneaastasele on see kui lustakate piltidega anatoomiaõpik. Möödunud suve veetsin ses romantikas. See tähendab: xxxx terve suve paukus.

Kriiditüki purustamise eest vastutasin mina. Mul on rahakotis üks kurikuulus kaart. PINSi kaart. Sellega on palju imesid tehtud. Plasttüki ainus väärtus ongi triipude tegemine. Ja triipe on ta teinud palju. Pea igal pool Euroopas. Nende pressitud numbrite vagude

6 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021 Xxxxxx Xxxxx // 7

sisse, noh, mis pangakaartidel ka on, on pikemat aega kleepunud eri värvusega pulbrimaterjal, mida mustadeks päevadeks varun. Juhul xxx xxxxx sealt kätte saan. Võib-olla lakkudes. Imedes? Igatahes – selle PINSiga tampisin kahe Prisma tšeki vahel olevaid pastelseid tablette. Siis tegin liinid. Jagasin need ilusti meie kahe vahel ära ja andsin melanhoolse muusika saatel teada, et dvx, läheb asjaks. Vaatasime üksteisele otsa. Hingasime sügavalt. See kõik oli mulle üks suur üllatus, see olukord. Ma poleks usku- nud, et Xxxx vabatahtlikult minuga midagi sellist teha tahab. Xxxx üsna rõõmus ja meelitatud. Üldiselt kipun temaga olema selline xxxxx vagur värdjas, kes kõnnib xxxxx xxxx viidikas ja teeb pidevalt hihi-häält. Xxxxx xxxxxx see ei meeldi, aga siiras ma veel olla ei oska. Lihtsalt ei julge. Kardan, et saan vastuseks xxxx xxxxx reaktsiooni. Või tekib piinlik olukord. Tavaliselt xxxx xxxxxxx sõnakas kapifeminist. Xxxxx xx meeldi end selle sõnaga ehtida. Või määrida. Xxxxx xx meeldi sildid. Aga sõnakas xxxx ma xxxx. Mul on kõige kohta arvamus ja kitsas xxxxxx xx karda ma lahmida. Xxxx on sellega xxxx xx veel kokku puutunud. Xxxxx on ka tema pihta lennanud. Mulle tundub – kuid võib-olla kuju- tan xxxx xx ette –, et xx xxxxx kardab mind. Ta ei xxxxxx xxxxx kunagi arvamust, xxxx et ma xxxx temast välja ei peaks kakkuma. Kuigi keskustelus ei suuda temagi xxxx ohjeldada. Aga võib-olla ma lihtsalt ei vääri tema arvamust. Ta ei viitsi minu xxxxx xxxx raisata. Xxxxx xxxx teab.

Tema tegi esimesena. Kuna liinid olid paksud, oli esimene tõmme kohutavalt xxxx. Välja ei saa nuusata, kuna mis sest siis tolku, ja aevastada ka ei tohi. Valad pisaraid ja mudid nina. Muud väga üle ei jää. Xxxxx xxxxx xxxx muljet tugevast naisest, ent see pole see koht, ma xxxxx. Maamehe feminism. Jõime xxxx xxxx- dat veini ja vahtisime taas niiskete silmadega teineteisega tõtt. Xxxx queue’s oma iPhone’ist muusikat xx xxxx xxxx xxxx xxx lahe, et kasutan klapitelefoni, siis lihtsalt vaatasin teda. Või katsusin oma paistes silmi. Ohhohootasin ja tundsin end pidetult. Xxxxxx uskunud, et pühapäeva õhtu mind siia toob. Poleks palju asju uskunud. Tegime tema majaesisel terrassil suitsu ja rääkisime, kuidas midagi veel ei tunne. Veits veini vahele ja siis meisterda- sime uued triibud. Siis tegime kõik ära. Väljas hakkas tibutama. Mulle tuli meelde, miks ma siia tulin.

MDMA oli psühhiaatriline xxxxx. Katalüsaator, xxx xxx võib öelda. Et sinust saaks rohkem välja pressida. Kahjuks keelati see

20. sajandi keskel ära, sest seda hakati kuritarvitama. Ei imesta. Sa ei tunne end ealeski nii hästi xxx xxxxx laksu all. Hästi? Mhmhh. Tegelikult on suur xxxx, kas sööd teda sisse, tõmbad ninna või süstid. Aga kes see enam süstib. Sisse süües hakkab ta mõjuma alles pärast poolt tundi, umbes, olenevalt, mida xx xxx palju enne söönud oled. Mida vähem, seda kiirem pauk. Ninna tõmmates on mõju xxxxx xxxxxx xxxxxx minutit või isegi varem. See-eest kestab see märksa vähem, sest tipukogemus tuleb varem ja parem. Sisse süües on kõik selline prolongeeritud. Niisiis, pärast xxxxxx või kolmekümmet minutit oled xxxx xxxxx geipoiss, kes tunneb kõigest rõõmu ega jõua ennast või kõrval- seisjat xxx xxxxxxx. Kõik on nii pehme ja ilus! Nii ilus! Silmad lähevad suureks ja kulmud tõusevad iga liiniga paari millimeetri võrra. Lõug hakkab kangestuma. Krigistad hambaid. Heal juhul närid nätsu. Poetad xxxxxx xx oled tundlik, aaaah, tahad lihtsalt rõve olla. Tahad tantsida, liikuda, ameleda ja rääkida. Kõike xxxxx xxxx. Piire pole!

Nii ma siis hakkasin lobisema ja voolima (oskussõna hammaste krigistamise xx xxxx sõitmise kohta). Mina xxxx xxxxx olnud see, kes räägib, küsib ja uurib. Ma ei kannata meievahelist vaikust, sest mul on tunne, et pean end pidevalt tõestama. Mul on tunne, et tal on minuga igav või ma xxxx xxxx mingi koduloom, keda ta lihtsalt vaatab, et meeli lõdvestada. Xxxxx oli nätsu, millega kangestuvatele lõualihastele xxxx xxxx. Xxxx! Sõime nätsu, jõime veini ja kuulasime muusikat. Vahtisime üksteist. Nagu mingi 35 mm indie-noortefilmi xxxxx. Üritasin seda viirastust eirata. Istusin endiselt xxxx-toolil. Xxxxxx, mis varasemaga võrreldes muutunud, oli, et käisime väiksemate vahedega suitsul ja lasime lõual sõita. Enam ei peitnud. Ja see ka, et ma istusin teistpidi. Kui varem xxxx peaga akna xxxxx, siis nüüd ukse xxxxx. Võib-xxxx xxxx ka pupillid suuremad. Kui ennast vetsus xxxx xxxxxx peeglist nägin, ei pannud ma suurt tähele. Silmad tõmblesid xxxx, aga eks xxxx xxxx xx xxxx. Xxxx-tooli sisse vajudes rüüpasin veini ja nätsuta- sin sinist Orbitit, rahustades end xxxxx xxxx sunniviisiliselt maha. Eelistan xxxx valget, aga mul ei olnud valikut. Oskamatusest jutu- teemat xxxxx xxxxxx meie vahele üsna pikk vaikus. Tegelikult xxxx siia sihiga tulnud.

8 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021 Xxxxxx Xxxxx // 9

Xxxx on üsna pikk ajalugu. Paar aastat või nii. Ta oli minu põhi- kooli klassivenna esimene armastus. Nad on mõlemad Tallinnast. Või noh, Tallinna ümbrusest. Kuskilt sealt Põhja-Eestist. Käisid samas gümnaasiumis xx xxxxx. Ülikooliks kolisid Kuressaarde. Õppima seda ainsat eriala, mida Kuressaares õppida saab. Esimestel kuudel nad veel hängisid ja timmutasid. Nussisid ja tegid aineid. Sõber xxxxxx mitmeid kordi temaga oma kallimaid. Tollal käisin mina veel ühisgümnaasiumis kaheteistkümnen- das klassis. Käisime kolme-neljakesi pea iga päev väljas. Xxxxx kuulus ka minu parim sõber.

Lugu hakkas pihta siis, kui nad veel paar xxxx xx niisama mul saarel xxxxx käisid. Linlane tahab ju ikka maale tulla xx xxxx- ket õhku hingata. Merekohinat kuulata. Sai käidud lennukiga Kuressaares romantikat tegemas. Esimesel kohtumisel olevat Xxxx öelnud, et ma näen atraktiivne välja. Juba toona oli teada, et talle meeldib „teistsugune” olla. Ta üritab.

Xxxxxxxx hakkas veerema, kui nad siia endale elukohad muretse- sid. Kuressaarde. Xxxxx Xxxx pool soojendamas, et Xxxx minna. Seekord oli meid seal isegi rohkem xxx xxxx-xxxx. Istusime sellessa- mas toas ja kuulasime muusikat. Mängisime „Reaalsuskontrolli”. Vot see on idiootne lauamäng. Ma iga xxxx xxxxx solvun, kui ei saa kõige paremaid kaarte. Á la ilusaim naeratus, pringim perse, kitsaim xxxx xxx. Kaarte ette lugedes pean tegema nägu, et kõik on OK ja ma ei vihka kõiki. Aga vähemalt kestab see piin üksnes pool tundi. Siis saab jälle juua ja aknast välja vahtida. Huvitav ja müstiline olla. Lootuses, et keegi täheldab, kui teistsugune ma xxxx. Eriline. Jaaa, ta on nii salapärane … Xxxxx, et keegi süüa ei toonud. Kõht oli nii tühi.

Xxxx xxx üks ja me hakkasime sättima. See võttis aega, sest oldi konditsioonis. Xxxx istusin sellessamas tekstuurtapeediga toas välisriietes ühel lollil toolil, mille põhi pidevalt alt xxx xxxx. Xxxxx xxxxxx. Ma lihtsalt ei viitsinud enam seintelt tuge otsida ja leidsin, et tool on ka variant. Xxxxxxxxxx, sest meil polnud mitte kuhugi kiiret, istusin sellele ja otsisin positsiooni, milles mu triiksärk kortsu ei läheks ja seelik üles ei rulluks. Särk läks kortsu ja seelik rullus. See vist ei tööta kunagi. Endine klassiõde istus mulle sülle, naeris ning purtsatas, et kas ma nendega kolmekat xx xxxx teha väää. A hahahah, ei, mina ise ei tahagi, aga Xxxx xxxxxx. Xxxx seisis mu selja xxxx xx kuulis kõike pealt. Ütlesin, et issand, ta on ju siin, mida xx xxxx. Jututeema vahetus kiiresti ning lõpuks

saime ka sellest õudsest toast välja. Leidsime tee Uime. Naljakas kohata Kuressaare baari ees turvameest, kes arvab, et tal on õigus kedagi mitte sisse lasta. Me oleme Kuressaares, kallike.

Kõik xxxxx mu parima sõbra said sisse, sest imekombel õnnes- tus tal luksuma hakata. Neiul oli sellest vabanemiseks varuks üks mannetu strateegia. Xxxxxx otsustas ta siis Uime ees prügikas- tile toetudes pea alaspidi kummarduda ning hinge xxxxx xxxxx. Xxxxx xxxx passiivselt luksudes. Millele selline poos lisaks eespool mainitule veel viitab? Mhmh, ta ei saanud sisse, sest jõmm ukse ees arvas, et ta oksendab. Ürita siis selgitada, et mkm, ainult luksub. Ta on kahekümne kaheksa aastane endokrinoloog, ta e i oksenda. Ülejäänud olid jõudnud xxxxx xxxxx. Kui Xxxxxx möödusin, suutis xx xxxxx märkamatult mu perset katsuda (või lüüa?). Ta eks oli seda näinud ning peast segi läinud. Xxxxx pool- luksuva poolpurjus kahekümne kaheksa aastase xxxxx xxxxxx xx xxx helmekese, xxxxx suust fraasid „pede”, „rõve”, „ongi nii v” välja paiskusid. Ma ei saanud aru, mis toimub. Naljakas olukord lihtsalt.

Xxxxx xxxx kui need kaks ringi paarutasid, püüdsin xxxx xxxxx uurida, mis täpsemalt juhtus. Xxx, xx siis saingi teada, et mind katsuti. Väga mõttetu, kui ma ise seda tähelegi ei pannud. Mis katsumine see siis ka on. Kutsusime takso. Kõik läksid laiali.

Sellele järgnes nädal aega hiljem märksa suurema seltskon- naga häng Kure kohvikus, mille võtmed me saime. Seal oli ka luksuja uus kallim xx xxxx teist. Kokku oli meid vist kuus või seitse. Mul pole aimugi, mis põhjusel me sinna ühes sattusime. Juhus vast. Otsustasime mängida sellist mängu nagu munni- mäng. Olime xxxx-xxxx õlut ära xxxxxx. Alguses mõtlesime seda naljaga pooleks, kuid Kure kohviku soosivas miljöös, üllatus- üllatus, kõik olid nõus. Mängu ülesehitus on järgmine: keeru- tatakse pudelit ja varem väljavalitu peab pudeli viidatut x arv sekundeid suudlema. Meil oli x kümme. Kokkuvõttes pidid kõik üksteist suudlema, see oli xxxxx xxx. Pisike kohviteek oli täis kiimas teismeliste karjeid ja klaasikilde. Arva, kes viimaseks jäid. Loomulikult xxxx xx Xxxx. Xxxxx aeg särada. Xx xxxx hulluks. Nuttis, karjus ja ähvardas xxxxx xxxx, xxx xxxx teineteisele xxxxx kurku ajasime. See kestis kauem xxx xxxxx sekundit. Mängule järgnes lisavoor: pidime ütlema, kes oli parim. Mina valisin Xxxxx ja Xxxx. Ta oli väga hea suudleja. Võib-olla liiga agressiivne. Aga parem agressiivne kui niisama limpsija.

10 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021 Xxxxxx Xxxxx // 11

Xxxx Xxxx oli vallaline, käisime tihti väljas. Ta otsis xxxxxx xxxxx. Tema, mitte minu sõnad. Eeldan, et tal oli vaja mulle midagi tõestada. Et mees on tema jaoks tähtsusetu. Ta tahab xxxx xxx vajadusi rahuldada. Ütles, et xxx xxxxx pohhui. Siia juurde xxxx xx xxxx xxxxx „Ta tegelikult ei ole selline”, mida arvatavasti keegi ei usu, aga vahet pole.

Mäletan päeva Ekesparres, mil tema tollane suveafäär alguse sai. Tegemist oli xxxx xxxxx parima sõbraga. Mul oli neid palju. Nad olid kõik mulle väga armsad. Ta oli kõige xxxxx poiss, keda teadsin. Vot talle oli antud. Palju antud. Xxx xxxx seljas lõhikuga pruun triiksärk, mustad viigipüksid ning matsakad Dr. Martensi platvormid. Läbipaistvast triiksärgist kumasid läbi tema augus- tatud rinnanibud. Vaatepilt! Xxx xxxx õlgadeni lokkis juuksed, mis ta oli äsja patsikummi survest vabastanud, ning suur naeratus. Ma ei tea ühtki inimest, kes poleks temasse mingi hetk armu- nud olnud. Xxxx oli järjekorras järgmine. Muuseas, ta oli imeline sebija. Xxxx xxxx ootele pandud ning õhtu pärliks kujunes nibu- needitar. Keegi oli neile juustu ostnud ning Xxxx üritas talle kangesti parmesani näksimise kõrvalt keelt kurku ajada. Xxxx pälvisin hoopis mingi rootsi uusrikka tähelepanu, kes end ise xxxx xxxxx kutsus, kuhu mind xxxxxx üksi oli jäetud. Xxxx rootsi keelt praktiseerida. Hur mår du? Xxxx xxxx.

Uus laualine oli rootsi uusrikka kohta väga ilus. Ta oli kuskilt Norrköpingu lähistelt jahtlaevaga Kuressaarde seilanud. Ütles, et Eesti on tema lemmikpaik. Jajah. Üritasin oma räpast iha täis nägu peita. Raha oleks xxx xxxx praegu. Rääkisime pikalt Tove Jannsonist. Ma pole Muumisid lugenud, ent tarka nägu oskan teha laitmatult. Lugesin tema menukat biograafiat „Tee xxxx xx armasta”. Oli isegi mu lemmikraamat millalgi. Tema xxxxxx xxxxx- viniga punast veini. Valge korral oleksin saanud kõne sõbrannalt, kes kiiremas korras minu abi vajab. Selle odava veega lahjenda- tud Nueve Dosi asemel, millega enne uusrikka saabumist pokaali täitsin, oli stiilne juua päris veini. Maitses nagu raha ja heaoluühis- kond. Xxxxx ei julgenud ma küsida, sest siis oleks tekkinud mul tahtmine talle midagi vastu anda. Mul polnud midagi pakkuda xx xxxxxx peenist ma xx xxxxx ei soovinud. Võib-olla raha eest, aga see selleks. Enne eeldatavat kutset minna tema jahti vaatama põgenes minu juurde päeva staar, minu meestenaise silmailu. Ta ei tahtnud oma pressitud viikidele Xxxx tilkuvat xxx. Tüdrukule ähvardati xxxxx xxxx, sest ta pressis end xxxxx. Xxxxxx andeks. Neist xxx xxxx.

Esimest korda tegin kommi nende kahega Kuressaare linnateatri seljataguses hruštšovkas. Kurb tõdeda, aga see oli vist üks mu meeldejäävamaid õhtuid. Xxxx armunud. Esimest korda vist päriselt. Ma ei armu kunagi päriselt. Mulle meeldib idee sellest, kuid seda lihtsalt ei juhtu. Pean inimest kõigepealt tundma. Kaua tundma. Ta peab xxxxx xxxxx lähedane, alles siis saan armuda. Ja see on xx xxxxxxx aseksuaalne armumine, sest ma ei otsi seksuaalset pinget, vaid lähedust. See kõlab nii mornilt, aga tegelikult ma lihtsalt tahan kellegagi xxxx xxxx. Xxxx xxxxxx xxxxx. Mul pole vahekorra vastu midagi, aga see ei ole mu siht ega ihaldus. Ma tahaks xxxx xxxx. Xxxxx, et oleksin xxx xxxx. Eks see mees võib ka titefunktsiooni täita, tihti täidabki, ent siis peaksin nädalavahetuseti ka voodis tööd tegema, mida mitte ei viitsi. Naist tahaks. Kelleks Xxxxx mind nimetaks? Reitelmann kutsuks sodomiidiks. Xxxxx hetk tundsin end ära Xxxxxx da Vinci tõlgenduses, kus poisslaps ja tütarlaps istusid alasti xxxxx- xxxx. Kui poisslaps suunab oma teadmishimu kõigepealt suguelu mõistatusele, valitseb teda huvi omaenese suguelundi vastu. Poisi meelest on see kehaosa liiga väärtuslik xx xxxxxx, et uskuda, et see võiks puududa teistel inimestel, kellega ta end xxx xxxxx- xxxx tunneb. Näiteks tema ees istuval tütarlapsel. Kuna ta ei oska arvata, et on olemas veel teine, samaväärne suguelundi tüüp, oletab ta ilmselt, et kõikidel inimestel, ka naistel, on selline elund nagu temal. See eelarvamus juurdub noores uurijas nii tugevalt, et xx xxx xx xxxxxx xxxx, xxx ta on esimest korda väikese tüdruku genitaale silmitsenud. Ta paneb tähele, et midagi on teisiti xxx xxxxx endal, aga ta ei suuda mõista, xxxx xx väikesel tüdrukul peenist ei leia. Kus see on, jumal hoia? Ettekujutus, et see võiks üldse puududa, on talle kohutav ja talumatu, seepärast katsub ta sobitada: peenis on ka tüdrukutel olemas, aga see on veel väga väike, hiljem kasvab see suuremaks. Kui aga hilisematel vaatlus- tel selgub, et ootus ja lootus ei xxx xxxxx läinud, otsib ta uue välja- pääsu. Peenis on ka väikestel tüdrukutel olemas, aga see on ära lõigatud, selle xxxxxx on jäänud haav. Ta on kuulnud ähvardust, et tema kallis organ võetakse temalt ära, kui xx xxxx liiga tihti näpib. Selle kastreerimisähvarduse mõjul tõlgendab ta nüüd oma arusaama tüdrukute suguelundist teisiti; nüüdsest xxxxx väriseb ta oma mehelikkuse pärast, samas aga põlgab neid õnnetuid olendeid, xxxxx xxxxxx on tema arvates see julm karistus xxxx xxxxx viidud.

12 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021 Xxxxxx Xxxxx // 13

Mitte tüdrukuna ei tunne ma end, xxxx xxxxx vaese da Vincina. Siis peab mõtlema nii, et kas xxxx xxxx eenduva suguelundi omanik või keerame Freudi jutustuse pea xxxxx. Teeme väikese vahetuse. Aga võib-olla ma lihtsalt haletsen ennast. Seeläbi suudan end näha ainult koos teise „õnnetu olendiga”. Mõtlen, mida tegid need noored Kastaalia õpilased Xxxxx „Klaaspärlimängus”. Saksa kirjanik romaanis noorte poiste intiimelu ei kajasta, kuid huvitav mõtteots, kas pole? Noh, xx xxx nüüd seostele mõtlema hakata, et klaaspärlimäng jah. Ja poisid? Minu meelest sõna

„Glasperlenspiel” kasutus ei ole pelgalt pärlite kerguse ja peen- susega hästi põhjendatud, xxxx peab ikkagi mingi praktiline funktsioon ka olema. Ja need targad poisid olid kindlasti väga loomingulised. Seda hinnati xx xxxxxx klaaspärlimängus kõrgelt.

Niisiis, olime seal korteris xx xxxx oli maos. Tol esimesel korral sõin. Ainus kord, kui mul sellest kõht krampi ei läinud. Võtsime selle kõik xxxxx xxxx sisse. Xxxxx hakkas esimesena pähe. Ta põdes sellepärast xx xxxxx xxxxx juurde. Ise läks suitsule. Xxxxxxxx oma sõbraga voodis. Xxxx queue’s mussi ning kutsus mind rõdule tossama. Sündmusterohkel xxxx oli xxx xxxx. Xxxx xxxx pandud vaibad xx xxxx rõdu otsas oli peegel. Pesu kuivas. Läksin. Muusika xxxxxx xxx valjusti, et ma natuke kartsin alumiste naabrite veetorupeksu, mille kaudu nad meid valju lärmi korral hoiatasid. Arvasin, et seda juhtub ainult filmides, aga kae nalja, seda juhtub ka Saaremaal, koduses paneelikas.

Suurepärane oli olla. Istusime mõlemad xxxx, vastakuti, kohe ukse ees. Vahtisime tõtt. Ta suudles mind ja lisas, et xxxx xxxxxxx tüdruk, kellesse ta armunud on. Väga armunud. Naeratasin, sest mida muud ma oskan („hihi”). Siin oli mu šanss suu avada. Loomulikult tahtsin minagi seda öelda, ent mul juba oli teatud pede maine ning minu sõnavõtt oleks mõjunud ilmselgena. Ma ei tahtnud olla üks xxxxx, xxxxx xxxx xx tatsata saab. Aga nüüd xx xxxxx hüppab. Minu enda süü. Sõna „suudlema” mõjub eesti keeles ikka kohutavalt imalalt. Katsusime üksteist. „Hellitamine” on vist see sõna. Läksime xxxxx xx elasime üksteisel seljas. Ääretult hea oli lihtsalt olla, aeleda. See oli mu esimene xxxx xx ma xxxx xxxxx üle väga rõõmus, et xxxx nendega xxxx xxxx. Ma xx xxxx- nud millestki. Ma ei olnud armukade ega tahtnud midagi, sest xxxx seal toas kõik, mida soovisin. See tuba oli nii suur. Seal oli sein vahelt maha võetud ning elutuba seeläbi ühendatud köögi ja esikuga. Logelesime kolmekesi tema chaise-tugitoolil. Seal oli piisavalt ruumi üksteise otsas poolalasti lesida.

Muusika oli väga vali. Panin selle natuke tasemaks; libistasin vaikselt sõrme puutetundlikul ekraanil, sest muidu saadaks aru, et ma põen. Põen, et naaber tuleb ukse xxxx xx et mind saadetakse xxxxx xxx mustade sõstardega otsa vaatama. Veel hullem, päikese- prillidega. DJ xxxx oli sujuvalt mulle määratud. Xxxx ei suutnud enam helendavalt ekraanilt xxxx kokku lugeda. Nüüdsest karjus xx xxxxx nätsu närimise vahelt xxxxx, xxxx järjekorda panna.

Mingi hetk suutsime Xanaxi abil magamagi jääda. Ma xx xxxxxx küll, miks, aga eks see pole enam oluline. Sõbral läks enne pulss xxxxx xx ta kägises surelikult, kuid temasse vastarmunu xxxxxx xx eest hoolitsemisest südilt rõõmu. Xxxx xxxx ei hoolinud. Xxxx xxxx, sest teadsin, et tahaksin rohkemat xxx xxxx armetut õhtut Saare paneelikas, aga ei saa. Kunagi ei saa. Teadvustasin endale vastu tahtmist, et xxxx armunud.

Veetsime kolmekesi koos palju aega. Nad veetsid natuke rohkem aega kahekesi, aga ma ei lasknud xxxxx xxxx seedida. Ma ei taht- nud mõelda, mida nad koos teevad. Loomulikult xxxx xxxx. Xxxx xxxxx ju tahtnud olla rinnaneeditari asemel. Trehvasime tihti Kure kohvikus. Xxxx õppisime ja rääkisime niisama. Enim sellest, kuidas mu sõber talle end kätte ei xxxx ja kuidas Xxxx xxxx xxxxx lähemale saaks. Aitasin nii palju, kui suutsin. Xxxx rõõmus, et xxxxx xxxx olla, olenemata sellest, millest kõnelesime. Siis ta jutu sees küsis, et xxx xxxx asi käima ei lähe, kas ma oleksin nõus, noh, xxxx xxxx, midagi proovima. Proovida xxxx xxxx. Naeratasin. Ma väga ei uskunud, et xx xxxx päriselt mõtleb. Aga ma ei tea, mulle tundus see siiras. Võib-olla ma lihtsalt tahtsin seda uskuda. Kaks korda juhtus, et ta midagi sellist mainis. Esimene kord on xxxx- xxxx, xxxxx xxxx tagamõttega, või kuidas öeldaksegi. Lootsin, et võib-olla tõesti, sest täitsa kujutasin meid kaht koos ette. Nad lendasid kaheks nädalaks Pariisi.

Kohtusime taas Ekes. Tegin majaveiniga aega parajaks. See oli tollal ainus, mida mu rahakott xxxxx. Ainult seda ma jõingi, xxxx xxx pokaali, mida pidevalt täitsin. Imestan, et keegi töötajatest aru ei saanud. Võib-olla said, aga kannatasid haleda olluse rõdu peal välja. No xxx xxxx lihtsalt. Pokaali eest xxxxxx xxxx ühikut, pudel Nueve Dosi xxxxxx xxxx ühikut. Loomulikult maksan ka nendele rõõsadele nägudele, kes mulle sitsides selle pokaali päeviku kirjutamise ja lugemise kõrvale toovad. Kas ma jätan

14 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021 Xxxxxx Xxxxx // 15

xxxxx rusutud naiskunstnikust? Et ma õhkan sihilikku üleole- kut. Teie? Teeeeeeenindajad, hah! Xxxx! Kunstnik! Vastastikune haletsemine. Kõik on üks pidev haletsemine. Jõin suvega oma stipendiumi maha. Mida muud sa ikka rahaga xxxx. Ta oli täis. Oli tulnud sinna xxxx xxx õe toakaaslasega, kellega xxxx mingi seiklus oli olnud. Süütu seiklus tema xxxxx. Hiljem xxxx xxxxx, et nad nussisid. Istusime terrassi kõrval oleval muruplatsil koha- liku puu varjus. Pole aimugi, mis puu. Keda need puud huvi- tavad. Mind huvitas kordades rohkem kindlus meie ees. Ma xx xxxxxx, millest rääkisime. Õigemini, ma xx xxxx mäletada.

Inimesi oli nii palju, et keegi ei pannud meid tähele – mingi pidu oli. Xxxx xxx täis ei olnud. Tundsin xxxx natuke piinlikkust. Rohkem tundsin helgust, sest ta pani pea mulle sülle. Siis asetas suurivaevu jala üle minu jala. Ta pidi tegelikult koju minema. Nad olid takso tellinud. Tõusime püsti ning xxxx hoovist xxxxx xxxxx keset õue seisma. Hakkasin teda hüvastijätuks kallistama. Xxxx ei lasknud sel sündida, xxxx tahtis minuga tatistada. Xxxx ei tahtnud. See polnud see koht. Nii ütlesingi. Xxxxxxx, et ta on täis. Tema ütles, et tahab mind suudelda. Pärast veidrat akrobaatika- kava xxxx xx haardest xxxxx ning naasin oma turvalise veinipokaali taha. Xxxxxxxxxx, kas oleks pidanud. Mis siis oleks juhtunud. Mida ta oleks pärast seda öelnud? Mind xxxx xxxxx kutsunud? Kahtlen

– tal oli ju õde xx xxxxx toakaaslane xxxxx. Äkki oleksime läinud xxxx xxxxx? Nojah, aga ma xx xxxx joobes inimest ära kasutada. Vahet pole.

Enne I Land Soundi otsustasime kaheks nädalaks mere äärde minna. Mina tahtsin. Ööbisime kahe suure voodiga kämpingus. Need olid kõrvuti, vahel öölaud. Xxxx vaip. Meid oli õnnistatud suve ilusaimate ilmadega. Tuult peaaegu ei olnudki ja vesi oli nagu peegel. Xxxxxxx vahetpidamata ujumas, lugesime, jõime, suitsetasime. Tapsime üksteise peal parme. Esimesel õhtul pruu- kisime neidsamu pastelseid tablette. Kord, mil mu kõht krampi xxxx xx ma tühja naaberkämpingu valge männi taga näppe kurku toppisin, et end tühjaks krooksuda. See ka juhtus. Iga xxxx xxxx mingi laksu. Nii hea oli olla, et varisesin aromaatse xxxxx sisse kokku. Kogu stsenaarium oli sarnane linnateatri taga toimu- nuga, ainult et seekord xxxxxx Xxxx ka nussida. Xxxx ei tahtnud. Härra oli erapooletu. Tema märg unenägu oli ilmsiks saamas. Seni olid märksõnad lesbian threesome jäänud ainult Pornhubi

otsinguribale. Ütlesin, et võib-olla hiljem. Ma ei kujuta ette, milline see välja oleks näinud. See oleks olnud xxxx. Käisime suitsul ja amelesime. Olime toas. Amelesime. Öö lõppes sellega, et ma väidetavalt ODsin. Enda mäletamist mööda oli mul lihtsalt väga hea olla. Kuulasin muusikat ja lamasin. Varasemaga võrrel- des oli erinev ka see, et mina magasin üksi xx xxxxx magasid koos. Sel hetkel xxxx aru, et eelolev nädal xx xxxx tore. Xxxx siis ka oma esimese paanikahoo. Võtsin sõbra Xxxxxxx ja läksin mere äärde pilvi lugema. Xxxx xxxx xxxxx ning pani mu pea endale sülle. Me ei rääkinud. Vaatasime lihtsalt ees laiuvat horisonti. Kaugelt kostis laste hõikeid. Nussimine enam teemaks ei tulnud.

Vihkan ennast, et arvasin, et on xxx xxxx nende kahega kuhugi minna. Nädalaks. Ja siis veel I Land Soundile, minu korterisse, teiseks nädalaks. Kogu koos veedetud aja käisid nad kahekesi idüllilistel armuseiklustel. Kuulsin saunani nende hõikeid ja naeru, kui nad peahoone juures võrkpalli mängimas või batuu- dil teineteist kiusamas käisid. Päevitasime ja nad lihtsalt läksid kahekesi ära. Nad ei öelnud sõnagi. Tundsin end nagu koer, kes Prisma kõrvale jalgrattaparkla posti külge aheldatakse. Aga ma ei haugu, sest mind on hästi kasvatatud. Ma murdusin. Xxxx xxx kurb. Xxxx xxxxxx ise süüdi. Ja ma ainult ennast süüdistasingi. Siiani süüdistan, sest ei ole suutnud endiselt seda xxxx xxxxx. Tahtsin xx xxxx kolmekesi koos aega veeta, mitte olla tunnista- jaks lõõskavale armusuhtele. Tundsin end nii rumalana. Sellega seoses ka üks naljakas seik. Kui me pärast nädalat mere ääres linnaäärsesse korterisse sisse kolisime, karjusin üks õhtu nende xxxxx, xxx nad xxxx xxxxxx teineteist näppima kukkusid, et nüüd tõmbame normiks – te ei hakka xxxx xxxxxx all nussima. Et te ei nussi minu kuradi korteris, sest ma ei kutsunud teid selleks siia. Nad jäid üks öö teineteist kiusates mulle vahele. Hommikul ärka- sin külmas higis ning jooksin enne nende õndsat silmaavangut korterist välja. Lugesin xxxxx xxxxx paneelika ees Xxxxxx elulugu. Hea raamat kusjuures.

Pärast I Land Soundi läksid nad lahku. Xxxxxxx, kuidas ta mu selja taga nibuneeditarile ütles, kui too oli uurinud minu ja tema suhte kohta, et mina ei saa naljast aru. Et ta lihtsalt üritab xxxx xxxxx midagi, mida mul ei ole või mida ma ei saa. Ta haletses mind. Ta haletses mind, xxx xxxx andsin talle kõik, mida mul anda oli. Ma ei nurunud temalt midagi, ma ei palunud kellelgi

16 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021 Xxxxxx Xxxxx // 17

ennast katsuda. Xxxx eeskujulik sõber, ja nüüd? Nüüd mind halet- setakse. Teoorias pidi see mulle kõige rohkem haiget tegema, aga xxxx xxx müüri nii paksuks ladunud, et miski sealt enam läbi ei pääsenud. Endiselt ei pääse. Ega miski sealt välja ka ei pääse. Kool xxxxx xx ma hakkasin suhtlust temaga piirama. Kartsin haiget saada. Selle lühikese aja sees, mil seatud piirangutest kinni pidasin, suutis xx xxxxxx uue silmarõõmu xxxxx. Seekord polnud tegu minu sõbraga.

Uue musiga kohtusin Sveta ees. Oldi mingi suurema seltskon- naga ning xxxx xxxx nendega äsja liitunud. Vahetasime formaal- susi. Xx xxxx päris xxxx xxxxx. Noh, endiselt näeb. Ta ka pealinnast pärit. Õpib XXXx moekunsti ning xxxx xx xxxxxx xxxxx. Lõiganud endale moodsa mulleti, xxxxx mustad maani viigipüksid ja plat- vormid. Ülal oli graafiline kudum, mis sobis xxxxx xxxxx nagu valatult. Xxxx Xxxxxxx hiilgeajast tuntud päikeseprillid. Minuga sama pikk. Maneerilt oli xx xxxx antimacho. See mulle meeldis. Aus ja siiras. Ei häbenenud midagi. Ta meeldis mulle iga minu- tiga üha rohkem. Rääkis xxxx.

Kõik need kutid olid üsna sarnased. Suured huuled ja aland- lik pilk. Keegi xxxxx xx vaadanud mulle kordagi silma. Žestid olid üsna naiselikud. Me veetsime Sveta ees istudes kaks rasvast tundi. Omavahel vahetasime üksnes paar lauset, nalja. Ülejäänud osa ajast vestlesin oma pealinna sõpradega. Xxxxx hetkeks teine- teisele silma vaatama ning xx xxxxxx xxxxx xx sosistas xxxxx xxxxx- matult kõrva: „Xxxx xxxxxxxx sind.” Vaatasin üles Jumala xxxxx xx kaotasin usu. Mitte et oleksin usklik, aga usu kaotasin ikka. Vastasin monotoonselt „ahhaa” ning jätkasin vestlust mingil muul teemal. Ülimalt möödaminnes. Ta polnud seda teinud eesmärgiga minuga sel teemal dialoogi astuda, xxxx niisama. Niisama mõtles, et ütleb. Lahekas. Ma ei tundnud liblikaid xxxxx ega midagi. Mõtlesin lihtsalt, et mispärast. Kas xxxx nende kahe vahel teemaks olnud? Kui jah, siis millest on ta sellele moetuden- xxxx minust – või meist – rääkinud. Mida on tal rääkida? On see lihtsalt lahe jutt, mida puhuda, või tähendab see talle midagi?

Kõik sellised olukorrad olid muutunud kuidagi nii tavaliseks. Kuulen, xxxx Xxxx minust arvab üksnes kolmanda osalise kaudu. Kord ta kas armastab või haletseb mind, siis xxxx xxxxx atraktiivne, või tahab ta mind nussida. Muidu nii suure suuga,

aga näkku ei julge midagi öelda. No mis asja. Xxxx xxx kluttidega ümber nagu lativorstidega. Üks siia, teine sinna. Sümboolne toit. Hammustab tüki ja järelejäänud viskab minema. Xxxx xxxx ampse kõrvalt nii palju näinud ja ta ometi ju xxxx xxxx. Kas xxxx väljund püüdele olla „teistsugune”? Morn.

Aga ega mina ka ei julge. Pole talle midagi öelnud. Pole aimugi, kas ta teab, et ma temasse armunud xxxx. Oma arust peitsin seda briljantselt. Kuid seeläbi xxxxx xxxxxx xx xxxx istuda. Lubasin kõigel sellel endaga juhtuda. Endaga mängida. Tead, maru vastik tunne. Näost näkku, kahekesi oleks nagu xxxxx xxxx neelanud xx xxxx füüsi- lisest puudutusest on kalgistav, ennekuulmatu. Aga seltskonnas! Seal ei paista imalustel lõppu olevat, rääkimata jazz hands’idest, mis pea kõik kehaõõnsused ära tahavad katsuda. Xx xxxx joogi kõrvalt xxxxx xx. Hea oli, aga üha rohkem hakkasin tundma ennast nagu mingi eskordina. Võtmehoidjana, mida kõigile näidata, aga mis muul ajal kasutu ilulisa. Nii ärakasutatud tunne oli. Raha ma ju ei saanud. Midagi ei saanud. Pigem võeti ära. Julgus võeti ära. Selline paigatud nuku tunne, xxxxx naerusui nurka võib visata, kui isu täis. Barbie kiheleb ikka edasi, xxxx xx on rõõmus. Xxxx jookseb piir? Äkki ma lihtsalt mõtlen üle, kujutan ette. Xxxx xxxxxxxxx.

Xxxxx sai Camel otsa. Tegime terrassil minu Kenti. Suitsulkäik tõi kuidagi reaalsusesse tagasi. Eriti need külmad piisad, mis nahale langesid. Rääkisime Xxxxxxxx Xxxxxxx. Kuidas tänapäeval poleks ta keegi. Keegi ei võtaks teda tõsiselt. Istub oma Königsbergi xxxxx- ris ja mõtleb. Ainult mõtleb. Tekstides xx xxxxx ega midagi. Nätsu hoidsin vasakus xxxx. Väljas oli seenevihmast hoolimata pehme olla. Õhk oli malbe ning taevas hahetas punakalt. Päike oli just loojunud. Terrassilt oli näha koju sööstvaid linde ning Nautleja kohvikut, xxxx oli kosta mahedat inimmula, lapsi ei olnud. Jumal tänatud. Küsisin, miks nad nii tihti muru niidavad. Ta ei teadnud. Ma ei viitsinud enam rääkida.

Niiskena oli xxxx-xxxxxx imelik olla. Xxxx täitis õues tühjenenud muumikruusid ning rüüpas seistes minu omast ühe sõõmu. Xxxx xxxxx xxxx-tooli kaissu. Ütles, et musutama ei hakka. Aitäh. Ma ei oleks sellega hakkama saanud. Ma ei mõelnud väga, sest xxxxx oli olla. Siis vist ei mõeldagi. Mille üle on xxxxxx xxxx murda, xxx xxxxxx on kõik olemas. Xxx xxxx on hästi. Selline tunne, xxxx xxxxx üht head luuletust. Väga head. Toetasin xxxx xxxxx xxxxx xxxxx ning

18 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

xxxx xxx vaibale pidama. Muusika taustal oli läbi lahtise akna kuulda lehtedele langevaid piisaplõkse. Keerasin pilgu aknast välja. Päike veel kumas. Olekski võinud nii jääda.

Aga ka hea luuletus saab kord otsa. Xxxx xxxxxx xxxxx xx ma lõin lõua vastu ta xxxx ära. Ta ei pannud seda tähele. Ma ei tea, kui palju aega oli möödunud. Xx xxxxxx veel ühe lonksu veini ning läks vetsu. Jäin pehkinud tundega lamama nagu surnult sündinu. Tõmbasin kleidi sirgu, et see ära ei kortsuks, ning võtsin tema muumikruusi. Tõusin istukile ja jõin seda odavat veini nagu viina. Ohkasin ja vaatasin pulbriseid Prisma tšekke värskel Müürilehel. Xxxx naasis, istus teisele xxxxx xxxxx xx xxxx välja kahtlaselt opakas, nagu oleks seenel käinud. Murdsin endale antud lubadust ja avasin suu. Xxxxxxx, et see tema EKA tüüp tundus väga xxxxx. Ma xx xxxxxx- nud. Ta vastas, et jah, ta meeldib xxxxx xxxx. Tore. Viisin pilgu xxxx- teleri helendavale ekraanile. Life’s good. Küsisin, kas tead, mis xx xxxxx ütles. „Mm, seda, et ma armastan sind?” Libistasin näpuga üle tšeki xx xxxxx sõrme suhu. Vaatasin Norale üleolevalt otsa nagu ahvile, kes õppis äsja oma pöialt kasutama. No kihvt, huvitav, kui kaua see mäng veel kesta tõotab. Endalgi hakkab rõve, kui naiivne ma xxxx xxxx xx xxx kaua ümber selle xxxx xxxx jahtunud pudru joosta jaksan. Xxxxx pole isegi jahtunud, xxxx otsas. „Sa ju tead, et sa xxxx xxxxxx, kellega ma …” Ja sellega sai luuletus otsa. Sulgesin

raamatu.

20 21

Xxxxxx Xxxxx (20)

License no. 00240025 - e

Mis tunne on armastusest kirjutada? Kas kirjandus suudab armastust taasluua?

Xxxx xxxx, aga ma pole suutnud romantilist armastust enda jaoks veel defineerida ega tea, kas kunagi selleni jõuan. Ei tea, kas see muust armastusest erineb. Xxxx xxxxx all vist mitte. See on pigem selline süvasõprus. Xxx et mis tunne on sest kirjutada? Hea vist. Kui mainisin oma psühholoogile, et kirjutan ja tunnen, et saan sellest tegevusest rohkem kui kuskilt mujalt, ütles ta, et xxxxx xx meeldi mitte kirjutada, xxxx mõelda. Ja see xxxx mind nüüd kummitab. Nõnda vist ka on. Segaseid (ja vahel ka valulisi) inimsuhteid on võimalik kirjutamise abil tükkideks xxxxx xxxxx xx xxxxx konstruktiivset tähelepanu juhtida. See võtab xxxx aega, aga aitab ka kõige pimedamasse nurka valgust heita.

Ma xx xxxx vastata ei ei ega jah. Kuskil seal vahepeal ehk. Noh, aga kui nüüd mõelda, siis taasluua xx xxxx ei suuda. Midagi ei saa taasluua. Samas pole mõtet juuksekarva lõhki ka ajada. See koht, kus armastusest kirjutades paiknetakse, on miski membraanitagune (taasloome). Xxxxxx udu sees, natuke lõhnatu ja natuke maitsetu. Aga sinna ei pääse, tee mis tahad. Temaga saab üksnes xxxxx lainepikkusel püsida. Rikkis raadiot mängida. No xx xxx edasi. Vist ikkagi natuke suudab.

Võib-olla siis kirjandus mitte ei taasloo armastust, vaid loob mingi teistmoodi, uue armastuse. Mina vähemalt usun xxxx. Kuidas seda aga ära tunda, on omaette küsimus. Mis sa arvad, kas on võimalik aru saada, kas miski on kirjutatud südamega (ei xxx xxxx) või mitte? Sinu tekstist jääb mulle selline xxxxx xxxx, aga miks ma xxxx xxxxx, on xxxxx kirjeldada …

Mhmh, seda usun minagi. Aga miks keegi tahab armastust luua? See on nii ennastsalgav. Ometi ju teatakse, kui kähku loodu sureb. Räägin nüüd xxxx endaga, aga jah. Jah. Sellepärast mul ehk ongi neid erinevaid tükke nii huvitav luua, et ma kuidagi tajun xxxxx paremini (keegi teine ütles xx xxxx?). Kõlab kohutavalt romantistliku mõttekõlksuna, kuid ega ma täpselt teagi. Surm on veidralt leige, või noh, ei aja nutma. Aga mingi lahtilaskmine käib temaga kaasas xxxx. Peab olema hea ema või isa vaist! Sulle see xxxxx jääb, aga mõnele teisele ehk ei jää. Mõnele on see võib- olla eriti võlts! Ja mõnele eriti tuim. Xxxxx, et südamega kirjutamisele keegi väga ei mõtle, ja ma ei tea, kas peakski. Pakun, et kõik on süda- mega kirjutatud. Või vähemalt loodan. Kes see naljalt nii suurt vaeva näha viitsib. Xxxx xxxxxx on sirvideski tekstis näha, teisel aga nii hästi ära peidetud, et ka kolmandal lugemisel pole teda märgata. Kumb neist

siis suurem kunst on? Mõlemad vist. Sama suured.

22 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

Xxxx Xxxxxx

kontaktivõimetu aeg vajutab

kobamisi

öökulliahastus tegelen oma pimedusega

ei otsi lülitit

küünised keskendumisvõimesse

mõistruatsioonivaludes neuronid loovad paaniliselt uusi ühendusi uusi pääseteid mitte kuhugi

järsud mõtestamispidurdused lõhuvad kõiksuse käigukasti

puseriti kasvanud vastused kukuvad välja kui valehambad

kõrvus kumiseb krohviselt

uus info xx xxxx enam kinnistuda

allasurutud emotsioonide hapestunud rakud

vabanevad röövlinnu huilgena

öökullistunud silmades sähvatab tarkus

probleemid lahenevad unenäolisel viisil

hirmust hõõgvel silmadega

xx xxxx, et valgus püstitaks veel ühe õõnestava kultuse

see sügav pimedus

mida võib näha xxxx pinnale tõusvatest õhumullidest

see vari, millele on kleebitud tuhat ja üks ööd

xx xxxx valguse puudujäägist

pimedus pole alati lämbumine pimedus pole alati väsimus

ma xx xxxxx (seekord) maha

oma võimendunud surmainstinkti

ma ei pleegita lehekülgi tumedate mõtete pühakirjas

xxxxxxxx xxxxx ei saa toimuda säraküünalde valgel

liigne lõbusus kaotab jumalate huvi

raskemeelsuses sumbates aina uuesti sündides

kasvab maailm tuhandeaastaseks

päevad muudavad alusvärvi ööd tahmavad lahtised haavad

ja roosiliseks raiutud rohumaad pole enam pungil

päikese aega raiskavaid umbrohuseid ulmi

24 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

kõnelused iseendaga 3

ärevus äratab

mängupõrgus

Xxxx Xxxxxx // 25

pühendumise tahte

soovi xxxxx xxxx jäänud hullukesi, kes süütaksid

enesearmastuse teejuhile uusi tulukesi

kes vaataksid päikest fotosünteesiva pilguga

ka siis, kui ma ise xx xxxxx veateateist (välja) sirguda

ka siis

kui iga stressor aimab haavade aatomnumbreid

algatab tuumareaktsioone ja tarbib xxx xxxx õnnetunde

kui puudub jälle kontroll keemiliste käskude reaalsuses

kui domineerib leinasagedus xxxxx sirgeldatud raadiuses

kui võidukäigu määravad algoritmilised täheseisud

kui alaväärsuse vikat on jälle xxx xxxxx leidnud

kui ka värssidest rajatud linnutee iluni

võtab püsivalt mõistuse nagu igiliikurist tivoli

kui ka muusade suudlus on (xxxx) trumpkaart

mis elatub lõbude laenudest

ja armastus polegi väljapääs (mulle) pärandatud vaesusest

ka siis

kui ma ei talu enam äppide närvilist üksindust

ja meemi-teraapiate infobaite

sisyphose sõltlaslikku skrollimist ja tühjust kompenseerivaid laike

oma põlvkonna lõputut voogedastust

sisemist rahu viivitavat segadust ka siis

kui usun, et valgus pole valuvaigisti mis avaldub tunneli xxxxx

xx aju pole muud

kui teadvuse filter

ja aeg alasäriga sähvatav klõps

et jumal saaks teha tumedaid pilte perekonna albumi jaoks

ja käärinud ängist saab uute pandeemiate patogeen

ja ärevus äratab pühendumise tahte

et otsida edasi …

kuigi filtrid on pigised

et otsida kedagi …

mõnd inspireerivat inimest

26 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

Xxxxxx Xxxx

õhtu.

vahin sama molliga samu molle. xxxxx xx vahetu, xxxxx xx lähe.

pale kaetud koorunud huulepulgaga. hüppa veel.

ütle, kas sa armastad inimesi? ega sa ei pea, ega ma ei sunni.

xxxxx xxxx annelinna printsess xxxxx xxxx vaikus müra sees xxxxx xxx hambusse

osata kõigis maailmakeeltes seda kuradi armastust avaldada öelda head isu

noh, söö

söö mu keeleoskust pese need xxxx xxx

ja söö lihtsalt lihtsalt lihtsalt

* *

mu eesti, see on tartu.

kivisilla varemetest läbi ujumine ja läppunud akadeemiline õhk. eelmise sajandi igatsejad.

mu eesti, see on tartu-tallinna maantee. kükita xxxxxx määrdunud coca-cola reklaamid ja ilus-rõve unistus pealinnast.

kasutada ja minema visata.

mu eesti, see on peipsi sibul. nii kihiline xx xxx võrgutav. hea suutäis ja silmavesi.

mu eesti, see on mulgimaa.

unustatud sugulased ja volga tagaiste. istmekate.

mu eesti, see on elva. solgivesi xx xxxx. metsaalune.

mu eesti, see on jõgeva. väljaveninud retuusid ja botikud. kartulivõtt ja kodukali.

noor xxxx xxxx põse vastu.

28 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

tuleb tõdeda, et majadel on korstnad

ja et käärid peakski natukenegi teravad olema tuleb teha tulemusi, tuletisi, tulemisi

tuleb tulla kapist välja

tuleb manada näole ebalev-süütu xxxx xx pärast pahandusi

ühe jalaga üle teise tõmmata ja öelda, et mina pole teinud tuleb sipelda siplemisi

tuleb teha valemi järgi nii nagu on olnud

või olemata jäänud

et ei küsitaks liialt küsimusi, mil vastused on toored.

* *

et vastataks

vastuseid, mis vastavad.

et puuduksid vastused, neid ise mõelda saaks.

ma ise, ma ise oleks enesele.

et leiduks vastajaid. vastajaid,

kes vastavad hinge seest. ma enam ei küsiks.

et osataks vaikida. vaikida, kui

sees pakatab vastustejanu. ma vaikiks.

Xxxxxx Xxxx // 29

30 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021 31

Xxxxxx Xxxx (16)

Oled üks meie noorimaid autoreid – avaldasid esimesed luuletused Värskes Xxxxx (nr 60) juba 14aastasena. Kuidas luuletamine sinuni jõudis?

Mäletan end seitsmeaastasena kirjutamas pikki jutukesi ja näidendeid järjekordsetesse Wordi dokumentidesse. Enamasti oli lookeste peatege- xxxx xxxx Pipi Pikksuka sarnane tüdruk, kes igasugustesse sekeldustesse sattus. Ja peategelasel oli alati võimalikult keeruline nimi ning tegelasi oli üldse väga palju. Näidenditest mäletan näiteks laste kahekõne narivoodi korruste vahel. Ühel hetkel oli valdav osa perekonna arvuti mälust minu kirjutisi täis. Sealt tundus luuletuste kirjutamine asjade loomuliku kulge- misena. Alguses olid muidugi riimid, aga siis xxxx xxxxx suureks üllatu- seks, et saab kirjutada ka vabamas vormis.

Su luules on ühtaegu tajuda nii idealismi kui küünilisust, mis on põnev ja vastuoluline kombinatsioon. Kuidas sinu luuletused sünnivad? Mis sind inspireerib, kes on eeskujuks?

Tihtipeale sünnivad nad sõnasabast, uitmõtetest ja ütlemistest kinni haarates. Endale meelepäraseimad xxxxx on sündinud siis, kui kellegi või millegi xxxxx xxxxxx xxxx. Xxx xxxxx xxxxx xxxxx, tekib järsku meeletult palju xxxx ja on midagi öelda. Argipäev ja inimesed oma lihtsuses-keeru- lisuses annavad ka suure osa. Mulle tohutult meeldib inimesi vaadelda, kohvikutes jalgu kõlgutada, liinibussidega sõita ja ilmatumaid ringe Tartu peal jalutada – sealt tulebki inspiratsioon.

Mõni lugemissoovitus?

Loomingu Raamatukogus ilmunud Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxxx „Xxxx öösel magan xxxx xxxxx pool xx xxxxx xxxxx” on sisukas lugemine. Kirjanikul on palju öelda ja ta teeb xxxx xxxx tabavalt. Xxxxx lugeja silme ette huvi- tavaid portreesid Leedu ja muu maailma inimestest. Tekstides on palju vaatenurki ja räägitud on justkui kõigest, mida elu endas hõlmab. Täpselt selline raamat, mida on kahju käest ära panna, tahaks kirjanikule öelda:

„Räägi palun veel!”

32 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

Vootele Ruusmaa

kuivetunud nahkhiire lend lõppes helerohelises läbipaistvas vaasis

süütus kõlakojas

xxxx kaeblik kriisk

elumahlad on aurustunud kevad ja suvi ja sügis xx xxxx

veenuse voolujoontes

* *

nurga taga vilguvad täistuled, mis öösiti tungivad

vägivaldselt magamistuppa

kui nuhkivad konservatiivid

edasi-tagasi voorivad rasked rekad uluvad huntidena kurjakuulutavalt –

elagu transiit, elagu transiit e-la-guuu-uuu-uuuu

on omasoodu krigisenud kui kaevukett xxxx kaeblik kriisk

kilestunud keha rebeneb purjena auklikuks krabiseb kui puuleht kolletunud sügise xxxxx

xxxx kaeblik kriisk

ja RMK mõrvarlik metsamajandamine

on jätnud xxxx lepavõsa ja kännud ja kõrged lumevaalud

xxx xxxxxxxx isetekkeline mets

mu maalapi peal, kes sa püüad

valvata mu und

1 hektaril Roosna-Allikul

34 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

* * üksik xxxxxx

Xxxxxxx Ruusmaa // 35

esivanemate xxxx on varasemate põlvede ajarände retsepti raamat

uste avanemisel vallandub kleepuv lõhnade bukett

kadunud aegade hapukas hõng

pahvatab nähtamatu pilvena õhku ringlema –

hommikust xxxxx keevate köögiviljade udu praekartuli, xxxxxx xx liha rasvane sudu

sekka laudahais, mis imbunud puitu

võid xx xxxxx, üle värvida millega iganes kadunud aegade hapukas hõng

on end ankurdanud jäädavalt kappi

kas nüüd ootame jaanipäeva, või kohe xxxx otsa?

xx xxxx

xx xxxx nautima

heidab lumele musta lubjaka

varju

taamal huikab koorina mets, mets, mets talve udu kerkib

eetrina

soojas sumisevad uimased kärbsed

kriiksuvad xxxx ahjuust

ja tühjad puukorvid

ootavad ukse taga

xx xxxx nautima iga

xx xxxx nautima iga xxxxx

xx xxxx nautima iga xxxxx xxx

xx xxxx nautima iga xxxxx xxx xxxx

xx xxxx nautima iga xxxxx xxx xxxx xxx

xx xxxx nautima iga xxxxx xxx xxxx xxx viimast

vabatahtlikult

lõpuni

Intervjuu

Xxxxx Xxxxxxxxxx

Liisa Mudist

Selleks et tuleviku- mõtteid vaigistada, hakkasin vaatama rohkem minevikku

Värske Raamatu sarja verivärskeim teos on Xxxxx Xxxxxxxx debüüt- luulekogu „Verihaljas”. Sel puhul rääkis Xxxxx Xxxxxx Xxxxxxxx vaatle- misest ja kogemisest, pärimusest ja inspiratsioonist.

Kas mäletad, kuidas luulega tutvust tegid ja mis inspi- reeris sind ise luulet kirjutama?

Luulega tutvusin ammu. Mäletan, et esimene luuletus, mille kirjutasin, algas järgmiselt: „Elas kord üks siga, / kel oli mitu viga, / talle meeldis lammas, / kel puudus üks hammas …” Xxxx siis vist kaheksa-aastane. Xxxxxxx on helgelt meenutanud, et kui ma veel lugedagi ei osanud, võisin tundide viisi – endal raamat tagurpidi xxxx, st tekst pea alaspidi – xxxxxxxxx Xxxxxxx „Xxxxxxx Xxxxxxxx”. Ju mind midagi nendes ridades võlus.

Pikka aega kirjutasin luulet lihtsalt selleks, et xxxxx xxxxx, ja see ei pidanud isegi hea riim olema. Mulle lihtsalt meeldis sõnadega mängida. Hiljem tulid vabavärsilised katsetused ka. Tõsisemalt hakkasin luulega tegelema alles ülikooli esimesel aastal loovkirjutamise kursusel. Tunnen, et seal hakkas luuletaja minus avanema xx xxxx- vima ennast xxxxx. Seal xxxx xx esimene avalik esinemis- kogemus: klassi ees lugeda enda luulet. Varem oli mu luuletusi kuulnud peamiselt ainult vanaema. Ma xxxx hingepõhjani tänulik, et ta on viitsinud kõik need aastad mu kirjutisi lugeda, xxxxx mõelda ja innustada.

Luules liigud ringi eri kohtades ja vaatepunktides. Kuidas tajud oma luules iseennast? Mis suhe on sul kirjutades enda tunnete ja isikliku vaatevinkliga?

Paratamatult tajun ennast vaatlejana, aga sugugi mitte alati kogejana. Kogemused ei pruugi olla mu enda omad, aga ma ikkagi proovin kanda võõraid xxxxx xx kujutada ette, kuidas ja mis võiks olla. Või lisan oma kogemusele veel aspekte, mistõttu pole lõpptulemus enam päris see, mis alge. Igasugune luuletus on dialoog, ja dialoogi saab pidada ka iseendaga – sisemine hääl ja hääl, mida maail- male esitatakse. Suhe tunnete ja isikliku vaatevinkliga polegi kirjutades alati teadvustatud. Vahest kohtungi oma tunnete ja arvamustega alles tekstis ja leian tõe sealt, kus tunne või arvamus saab vormi, tähenduse, väljenduse.

License no. 00240025 - e

38 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

Kuidas kirjeldaksid oma kirjutamisprotsessi ja kas sul on ettekujutus, millist emotsiooni soovid lugejas tekitada?

On kordi, kui hakkangi tundetuuma xxxxx xxxx ehitama. Aga on ka juhuseid, xxx xxxx kellegi teise luulet, lühijuttu või romaani ja mingid sõnad või fraasid haagi- vad end nii külge, et pean haarama paberi ja pliiatsi ning kirjutama, muidu nad jäävadki kummitama.

Luuletuse viimistlemisel püüan xxxxx lugeja positsiooni, tajuda, kas tekst on arusaadav ja kas kujutlusse tekib selline pilt, nagu soovin. Xxxxx vastavalt xxxx ja kujun- deid, muist lisan juurde, muist kustutan ära. Vahepeal on viimistlemine xxxxx xxxxx tegevus, sest algne liha tuleb luudelt ära nokkida, alles jääb skelett – idee –, mida uuesti tervikuks kasvatada ja ehitada. Samas, kirjutamis- tuhinas xxxx silmitsi ainult iseendaga ja lugeja vajub tagaplaanile või haihtub üldse, sest üritan endas selgu- sele jõuda.

Rääkides nüüd sinu äsja ilmunud esimesest luule- kogust „Verihaljas”, siis xxxx xxxx pealkiri ja kuidas kujunes nii, et sinu lähtepunktiks sai müütiline väljenduskeel?

Üritasin seda isegi meenutada, et xxxx haakis mulle külge sõna „verihaljas”. Tean, et lugesin midagi ja see sõna vaatas mulle sealt vastu. Kirjutasin kohe üles xx xxxxxx ka äratundmine, et just see sõna peaks olema luulekogu pealkiri. Aasta oli siis 2019. Päris pikalt olid luulekogul hoopis teised pealkirjavariandid, mida ma pole päris kõrvale heitnud, nad ootavad oma aega, ehk sobituvad hoopis mõnesse luuletusse.

„Verihalja” luuletusi kirjutasin xxxxx xxxx magistritööga, milles uurisin rahvalaule – osalt just selle eesmärgiga, et neist inspiratsiooni saada. Uurisin naisega seotud värvi- xxxxxxx eesti rahvalauludes. Tegelikult xxxx xxxx xxxxxx tõsimeeli kinnitanud, et ei hakka kunagi rahvalaule uurima, sest ei tundnud ennast selles teemas üldse kind- lalt. Rahvalaulude mõistmiseks on vaja teadmisi ajaloost, kultuurist, laulu tekkimise ühiskonnast ja kohast, lisaks

Xxxxx Xxxxxxx // i ntervjuu 39

arusaama kujundi- ja laulukeelest. Teisalt tundsin, et kui ma lõputöös rahvalauludesse ei süvene, võib juhtuda, et ma ei puutugi nendega ülejäänud elu jooksul kokku.

Võib-olla võlub mind rahvalauludes sisemine soov xxxxx juured, taastada sild tänapäeva ja mineviku vahel, proovida mõelda nii, nagu võisid mõelda vaaremad ja vaarisad. Mul ei kujunenud välja kindlat teemat, mille hulka kuuluvad laulud rohkem inspireerisid. Xxxx pigem korilane, noppisin siit-sealt xxxx, xxxxxx, vahepeal jäi kummitama ka värss või kaks, mõjuda võis xx xxxxxx uurijate sõnastatud pealkiri, mitte laulud pealkirja all.

Luulekogu kokku pannes tahtsin, et luuletused kõlaksid kokku loodusega. Mulle meeldib looduses liikuda vaat- lejana, avastajana. Isegi kui pole võimalust metsa või rabasse minna, saab ikkagi kasutada kujutlusvõimet ja mälestusi, et ehitada lugu ja kujundada stseen. Loodusest kirjutamine on üks viis loodust nelja seina vahel kogeda. Looduse kõrval otsisin „Verihaljast” suhestumist ka esivanematega, nende maailma ja maailmanägemusega. Üritasin ennast nende hulka paigutada. Selleks, et tulevi- kumõtteid vaigistada, hakkasin vaatama rohkem mine- vikku – kuhu on kuulunud need, kes elanud enne mind.

Millele mõtlesid sel ajal, kui „Verihalja” luuletusi kirjutasid?

Vastandasin mõneti küla xx xxxxx, aga selle taga on peidus see, missugusena ennast esitlen seal, kus tunnen end kõige turvalisemalt, ja xxxxxxx xxxx paljude silmapaaride jälgiva pilgu all. Küla on see, mis tundub kohati väikseks jäävat või pärssivat, sest võimalusi pole nii palju, aga xxxxx xxxx xx xxxx kedagi vastu avasüli ja oliivipärga- dega. Ja muidugi mõtisklesin xxxxx xxx: kuidas kolitakse mujale, ent sageli tuntakse, et juured kutsuvad tagasi. Tunnen juba praegu, et juured hoiavad mind kagunul- gas kinni. Ma pole eriline reisija, pigem istun verandal, söön kasvuhoonest korjatud tomateid, kuulan tuult ja linnulaulu ja matkajate juttu, mis maanteelt kostab. Xx xxx ongi hea.

40 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021 Xxxxx Xxxxxxx // i ntervjuu 41

Kas nõustud väitega, et kõik on poliitiline? Kuidas suhtuksid oma luulekogu poliitilisse tõlgendusse? Mul on pakkuda näiteks üks variant. Üks huvitavamaid luuletusi su luulekogus oli minu jaoks „Minu nimi on näkk”, sest see vastandub sinu teistele tekstidele, mis tunduvad enamasti ebaisiklikud; xxx xxxxx lugeja on justkui kehatu jälgija. Selle luuletuse puhul mõju- tas mind just see, et üldiselt oma eesnime ei muudeta, see on miski, mis on inimesele antud ja millega ta peab kuidagi toime tulema. Ja ma ehk loen ise mõtteid sellesse luuletusse sisse, aga mul tekkis tunne, et sulle on ühis- kondlikult antud mingisugune (näki)roll, mida xx xxxx kandma, aga kes sa tingimata ei ole.

Algul polnud see luuletus üldse nii sügavamõttelisena mõeldud – või äkki oli ka?

Xxxx xxxx sellest, et mu perekonnanimes on komponent

„aal”, mis tähendab ’näkk’ (seda kohtab tihti ristsõna- des). Tahaksin olla näkk: müütiline, müstiline ja põnev, aga tegelikult xxxx tavaline inimene, lihtsurelik. Eks sinna luuletusse sulandus sisse muudki, mida ma ehk ise ei oska xxxx xxxxx harutada. Tõlgendusvõimaluste paljusus on tore – inimesed on erineva kogemustepagasi ja mõtlemisviisiga, päris ühtset lähenemist luuletusele xx xxxxx olla, ikka jäävad mingid varjundid erinema.

Ma ei tea, kas kõik on poliitiline, aga kõike saab poliiti- liseks mõelda. Kindlasti pole luulekogu ühiskonnakriiti- xxxx xxxxx vaba. Näiteks luuletus

mind on meri söötnud, jõed jootnud aardeid, laevu xx xxxxx

laintel xxxx meheks saanud kodu ma ei igatse ammugi ei xxxx xxxx. tundmatus

on võluvam, vesi armastusest selgem ütled, et xxxx xxxxxxx. ma olengi, xxxxx. kogun pärleid ja tuult

ja kajakate kisa. igas sadamas kellelegi kallim

annab edasi süüdimatust ja varjatud hirmu ennast siduda. Seda teksti saab lugeda ka lihtsalt kui luule- tust meremehe vaatepunktist, aga võib käsitleda ka kriitilisemalt.

Tegeled ühtlasi kunstiga. Sinu maalidel kujutatud inimesed tunduvad mulle olevat pigem universaalsed, sa (justkui?) ei kujuta mingit konkreetset isikut, kesk- seks tundub olevat pigem subjekti suhe tema keskkon- naga. Kuidas sinu ümbruskond ja eluviis su loomingut mõjutavad?

Keskkond on igal sammul oluline ja mõjutab. Mul on tihtipeale dilemma, kas peaksin rohkem inimeste seltsi pürgima või oleks mul vaja rohkem aega üksinda olemi- seks – kumb mind edasi viiks?

Mu kodukoht Võru on olnud suureks inspiratsiooniks. Mulle meeldib ta vaikus, meeldib kõndida ta tühja- del või pooltühjadel tänavatel, tekib illusioon, justkui terve linn oleks minu päralt. Vaikus ja tühjus annavad ruumi ja õhku mõteteks. Saan olla avalikult üksi, kuulu- des ikkagi millessegi suuremasse. Linnatänavatel üksi uitamine on midagi muud kui metsas üksi olla. Mitte et Võru linn olekski kogu aeg tühi ja vaikne. Pigem põhjus- tab tühjuse ja vaikuse tunde see, et ma lähengi jalutus- käikudele üksinda ja kaon mõtetesse, haaran tihtipeale telefoni, et kirjutada märkmetesse mõttevälgatusi, ja pahandan endaga, sest põrnitsen jälle ekraani, kuigi jalutuskäigu eesmärk on vahelduseks vaadata kauge- male, anda silmadele puhkust. Linnapilt on aastate jook- sul ilusamaks muutunud: kergliiklusteed, korras pargid, Xxxxxxxxx xxxxx. Mu lemmikrada on Koreli-xxxxx xxxx- liiklustee, xxxx on seal parte, xxxx kallast mööda uitavaid xxxxx, xxxx näinud õhtupimeduses haigruid, kuulanud ööbikute laksutamist, imetlenud luiki. Mulle meeldib, et Võrus on xxx xxx – mida võiks nimetada ka jõeks – kui ka järv. Voolav vesi annab paigale teistsuguse hinga- mise. Ma ei suudaks xxxxx xxxxx, mille läheduses pole veekogu.

Oled esinenud ka slämmidel ja teistel luuleüritustel. Kas sinu jaoks erinevad suuliselt esitatud ja paberilt lugemiseks mõeldud luule?

Erinevad. Xxxxxxx on vaja, et kirjaniku hääl pääseks löögile iseseisvalt. Lavale jõuab esineja ise xxxx xxx teks- tiga ja pole parata, et mõni inimene köidab tähelepanu rohkem kui teine; kui lisada veel ka lööv või mõjuv tekst,

42 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

siis ongi täistabamus. See, mis teksti efektseks muudab, on suhteline. Kord mõjub huumor, kord ilusad kujun- did, xxxx xxxxxx esitus ja tekst jääbki tagaplaanile. Ma pole veel avastanud hea teksti ja esituse valemit. Slämm annabki võimaluse katsetada. Iga kord, kui lavale lähen, seisan silmitsi uue olukorraga: uus tekst, uus publik, eks esineja ise ka muutub ajas. Esinemine annab julgust ja slämm on hea võimalus tagasiside saamiseks, mõnikord on tagasiside positiivne ja upitab ego, teinekord on just vaja maa xxxxx tagasi toomist, et iga tekst xx xxxxx xxxx xxxx. Xxxxx, et slämm toob luule inimestele lähemale ja pole nii pingestatud kui iseseisvalt luule lugemine.

Slämmidel on minu jaoks alati huvitav kuulata igasuguseid erinevaid luuletajaid – isegi neid, kes otse- selt ehk minu maitse ei ole, nende kuulamine tekitab ikka mingeid uusi mõtteid. Kas sinu jaoks on autoreid, kes kirjutavad sinust erinevalt, kuid kes sind inspiree- rivad? Kes sind üldse praegu luules inspireerib?

Jah, mind inspireerivad kõik slämmarid, aga inimloo- mus – või vähemalt xxxx xxxxxx – on end pidevalt teis- tega võrrelda. Võrdlemine pole otseselt halb, ka sellest on võimalik inspiratsiooni xxxxx. Ma vahepeal ikka mõtlen, mida mõtleb esineja X teistmoodi, et tema nali või kujund on huvitavam kui minu oma. Näiteks sinu luule on minu omast nii erinev. Mina ei oska xxxx Xxxxx Xxxxxx, ma pole ka xxxxx xxxxxx, kas oskan üldse olla Xxxxx Xxxxxxx. Aga ma proovin!

Xxxxxx Xxxxxxx „Loojalind”

Luules inspireerivad mind näiteks Xxxxxxx Xxxxxx, Xxxxxxxxx Xxxx xx Triin Paja. Väga tihti sünnib idee hoopis ühest sõnast või fraasist, värsireast või lausest, xxxx- xxxx kuuldud vestluskatkest. Konkreetsete nimede nimetamine jätab xxxxx xxxxxx alatult varju kõik muud inspiratsiooniallikad.

Mind innustab seegi, kui lähedased inimesed minusse usuvad. See paneb mind tundma, et ju ma ikka teen midagi õigesti; xxx xxxxx juba usuvad, siis peaksin ise ka uskuma. Mõnikord inspireerib ka see, kui leidub keegi, kes üldse ei usu, või keegi, kes suhtub ükskõikselt. Trots on suurepärane kannustaja.

Mida soovitaksid inimesele, kes on juba luuletusi kirjutanud, ent pole julgenud neid avaldada?

Eks alati on neid, kes sünnivad geeniusteks, aga kõigile pole seda saatust antud. Xxxxx proovida ning oma unis- tuste xxxxx püüelda, sest kui ise ei püüdle, kes siis veel. Xxxx näiteks kirjutasin alguses sahtlisse, siis osalesin luulekonkurssidel. Paljud luuletused olid halvad, mõned on siiamaani halvad, xxxxx xxxx parandanud ja viimistle- nud. Ja kuigi nüüd on piisavalt luuletusi, millega xxxxx xxxx, kirjutan aeg-ajalt ikka käkke. „Verihaljas” pole esimene luulekogu, mille ma kirjastada pakkusin, aga mul on hea meel, et esimesele ära öeldi, muidu poleks neid luuletusi, mis luulekogusse jõudsid. Xx xxx kõik libe- dalt läheks, poleks mul xx xxx palju kannustavat trotsi.

Kui avaldamine tundub liiga hirmus, minge slämmile! Siis kuulevad luulet ainult need, kes on xxxxxx ilmunud. Nii nagu igale asjale on ostja, nõnda on xx xxxxx luuletu- sele lugeja. Looming inspireerib loomingut. Seega aval- dama! Inspireerima! Julgema!

44 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

Xxxxxx Xxxxxxxxxx

see autobaasi maja,

kus xxxxxxxxx xx juuksur. Ja see autobaasi putka, kus müüdi mullinätsu. Need külmad, siledad, lausa libedad kiviplaadid esindustrepil ja

meeletu vaesus,

mis lillepoes nelkidena otsa vaatab, on

vali.

Lage xxxx xx mutimullahunnikud on ka vaesed, kui meeletu kiirusega

neist üle jooksen. Jooksuga üle tee, kus autod

enam ei sõida. Ostan putkast auto- pildiga nätsu.

Xxxx xxxx

Leivalõhna palavuses magada ei saa.

Sõõrmeis voogab paksu musta.

Ahju taga vanaema peegli mustjas raam,

kellad valjemad xxx xxxxxx mujal.

Tõstan üle uksepiida end. Pole pääsu.

Paks must koorukene vanaema valge xxxxx xxxx peeglist vaatab vastu.

46 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

Xxxxxx xxxxx nagu enda veerel vaataks sisse.

Silmad harjuvad, astun sammu, peatun, valjult kõhklen.

astun sammu ikka kõhklen valjult astun sammu muudkui kõhklen

Järsku komistan.

Nõtkel kaelal veeren

enda pervelt ürgmetsa xxxxx.

Tüved jämedad ja

kõrgeid latvu ei näe ega näe.

Tunnen, kuidas sambla sisse juukseid pidi leian tee.

Sinilille pungad

kasvavad mu vabastatud kehasse.

Maakividest aia ääres

* *

samblases murus sureb ja kasvab ühel ajal.

Haralioksne.

Ei kannatand külma, ütlevad nad.

Liig tuuline.

Ei kannatand välja, xxxxx ma,

xxxxxxx xxxxxxx.

Lõpuks jääb xxxx kirsikivi tummine aroom:

tuuline, haralioksne, tuumakas, maalähedane ühel ajal.

Xxxxxx Xxxxxxxxxx // 47

48 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

Juurtest ülespoole sihvakas-sirge,

sisimas aga piiranguteta; võnklen ja vooklen sinavasse.

Tunnen, kuidas päike mu nahal kuldama lööb. Samas tumeda õena iseenda tüve taga iseendana seisan,

kuid erinevalt heledast minust xxxxxx valgust ega

peegelda midagi tagasi. Ka minu oksad ja raod sirutuvad sinavasse, kus kokku põimudes ajame pilvi

laiali või taga.

2017

17. jaanuar, hommik

PÄEVIK

Inimesed on naljakad 1

License no. 00240025 - e

Xxxxx-Xxxxxxx Xxxx Triinu Kööba

Raamatupood Puänt avas uksed

26. novembril 2016. aastal. Vajadus sellise pealkirjaga fail xxxx xxxxxx 2017. aasta jaanuaris, xxx xxxxx aru, et pidevalt tuleb ette naljakaid, kummastavaid ja toredaid olukordi, mida teineteisega jagada tahaksime. Teie ees on neist xxxxx xxxxx.

1 Me ise ka.

Vana onu astub poodi sisse ja küsib esimese asjana: „Mis raamatupood see nüüd on? Mis kommipakk see laual on? Kas te sööte ise neid siin?”

31. jaanuar

Veidi külahullu olemisega vanem meesterahvas (osutab Xxxxxx Xxxxx luulekogule): „Kui teil ainult kunstikirjandus on, siis mis see Hirv siin teeb?” Elisa: „Xxxx xx ole ainult kunstikirjandus.”

Sama mees: „Sina olid see kunstiteadlane, jah?” Elisa: „Ma xxxx xxxx õppinud jah.”

Mees: „Mul on siin mõned pildid, vaatame, kas sa tunned ära …”

(Kuu alguses ilmus Eesti Päevalehes artik- kel väikestest raamatupoodidest Eestis, kus muu seas oli ka mainitud, mida me ülikoolis õppisime.)

7. märts

Vanem naisterahvas (kõnnib kiiresti riiulitest xxxxx xx jääb keset poodi seisma): „Mis te siis veel pakute siin?

Inimesi xxxx xxxx?

Jah, ma mõtlesin, et siinsamas kohe veel üks raamatupood, et kas saate ikka hakkama.

Üritusi xx xxxxx siin? Koduleht on teil või midagi?”

Elisa: „Kodulehte veel ei ole, aga Facebookis oleme olemas.”

„Nojah, ma siis vaatan sealt.”

Ja lahkub xxxx riiulitele tähelepanu pööramata.

52 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

20. juuni, hommik

Elisa ja Triinu koristavad taga väikest laoruumi- kest. Elisa läheb vaatama, et äkki on keegi vahe- peal märkamatult poodi sisenenud. Kes otsib, see leiab. Ligi hiilib hilises keskeas meesterahvas.

Mees: „Ahaa … eelmine kord oli siin üks tüdruk.” Elisa: „Jah, xxxx xxxx poiss.”

Mees: „Ei, aga eelmine kord oli üks tüdruk siin.” Elisa: „Xx xxx xxxx siis xxxx?”

Xxxx: „Ei, eelmine kord oli üks tüdruk siin, kes pidi kaaluma, kas mu luulekogu siia müüki xxxxx.” Elisa (taibates, et tegu on rohkem kui ekstsentrilise luuletajahärraga, kes eelmisel korral Triinule luulet ette luges ja soovitas Rahva Raamatust oma kogu osta, et seda siis edasi müüa): „Jah, me arutasime seda, aga ei ole huvitatud.”

Mees: „Ahah, aga ma saaksin teile kirjanikuhin- naga seda müüa. NELI eurot.”

Elisa: „Aitäh, aga me ei ole huvitatud.” Mees: „Tahate, ma loen teile?”

Elisa: „Ei, ei soovi.”

Mees: „Teile ei meeldi luule, jah?” Elisa: „Ei, ei meeldi jah.”

Mees: „Nojah siis, aga äkki ma ikka toon mõned …”

Elisa: „Ei, me ei soovi.” (Lõigates nii ära edasise arut- luskäigu, mis võinuks xxxxxx piinarikkalt pikaks.) Mees väljub poest.

Triinu hoiab kogu xxxxx xxx end peidus, targasti teeb.

5. juuli

Tuleb naine poodi sisse, jääb laua juurde seisma. Lihtsalt seisab ja seisab ja siis ütleb: „Ma tahtsin xxxx xxxxx. Mu sõbrannal oli õigus.”

Me Xxxxxxx jääme kohmetute nägudega teda vaatama …

Siis lisab: „Siin on tõesti mõnus,” ja lahkub poest.

2 Ei, aitäh (ingl).

Puänt // 53

Tuleb üks naine uksest sisse, me ütleme talle rõõm- salt: „TERE,” ja tema ütleb: „No, thank you2 ,” ja lahkub.

24. juuli

Üks keskealine naisterahvas alustab juttu tavaliste küsimustega:

„Te olete raamatupood, jah? Kaua te siin xxxxx xxxx olnud? Xxxx xx raamatuid saate?” Xx xxx edasi.

Xxx xxxx kõikidele küsimustele vastanud, siis ta vaikib natuke ja seejärel küsib: „Aga kas te puuvil- last pesu tahaksite omale? Head trussikud on.”

30. september

Vanem naisterahvas: „Tere! Ma tulin vaatama, mis teil siin on. Uus pood, jah?”

Elisa: „Kümme kuud oleme nüüd siin olnud.” Naine: „Ega te plaate juhuslikult ei müü? Ma ei xxxxx xxxx (näitab vinüülide xxxxx), xxxx xxxx väike- xxxx. Ma otsin …” [Xxxx xxxx kaduma.]

Elisa: „Ei, xxxx xxxx kahjuks ei ole. Meil ainult xxxx erinevat on.” (Näitab.)

Naine: „No ma mõtlesin, et xxx xxxxxxx uus pood on, siis võiksid mõned üksikud olla.”

Elisa: „No mõned üksikud ongi.” Naine: „No rohkem võiks ikka olla.”

6. oktoober

Vanem naisterahvas: „Kas SEE siin on pood???” Triinu: „Jah, on xxxx.”

Naine: „Aaa …”

Naine (uuesti): „Kuidas äriga läheb siis kah?” (Triinu ei jõua veel vastatagi, xxx xxxx tulistab): „Saan aru xxxx, ega siin hästi ei lähe.”

30. november

„Kas inimesed ostavad siit päriselt raaaamatuid ka?”

54 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

2018

9. jaanuar

Vanem meesterahvas (podisedes): „Kas see on siin raamatupood?”

„Jah.”

„Kas ta ongi selline imelik vä?”

24. jaanuar

Siseneb meesterahvas:

3 Teil oli siin umbes kaks kuud tagasi raamatuesitlus. Ma jõin veini, aga unustasin maksta. Tahaksin nüüd ära maksta. See on põhimõtte küsimus, väikeseid poode tuleb toetada! (ingl)

„You had a book presentation about two months ago. I drank wine there but forgot to pay for it. I would like to pay now. It’s a matter of principle, supporting a small shop.” 3

30. aprill

„Ma teie rahakotis sobrama ei hakka, noh, aga PALJU TEIL SIIS KUU KÄIVE ON?”

7. juuni

(Kolisime vahepeal Pärnu maanteelt Telliskivi Loomelinnakusse.)

Siseneb üks ähmi täis veidike vanem naisterah- vas. Ei ühtegi tere ega midagi, kohe hakkab viha- selt küsima, kus siin Telliskivis see trükikoda on. Triinu: „Kahjuks minu meelest seda siin enam ei ole.”

Naine: „Kuidas te üldse raamatupoodi xxxxx, xxx ei tea, kus trükikoda on. Xxxx xxxx raamatud siis üldse tulevad?” (Käib närviliselt poes ringi.)

„Kas teil wifi on?” (Midagi ütleb veel, aga me ei saa aru.)

Triinu ei jõua vastatagi, kui naine kuskile raama- tute juurde puhiseb ja moka otsast vihaselt mõmi- seb: „Mis xxxxx neeed veel on. Mis seee on?”

(Jne …)

Puänt // 55

Liigub keskmise laua juurde ja vaatab raamatut

„Kliima: külmavõitu”, mille xxxxx teeb põlastava HÕÖÕÖH ja viskab selle tagasi lauale.

Podiseb veel midagi ja läheb vihaselt uksest välja. Muidugi ei ütle head aega ega midagi …

23. juuli

Umbes 60ndates mees: „Siin oli enne kohvik.” Triinu: „Xxxx xxxxx pole siin olnud …”

Mees: „A xxxx xx tead???” (Kõnnib midagi enamat lausumata minema.)

2. september

Siseneb paarike (25 ringis). Xxxxxx suundub raamatuid vaatama ja tüüp küsib, uksest sammu kaugusel seisatades:

„See on raamatupood?” Elisa: „Jah, tundub nii.”

„Raamatupood siis, jah? Mitte raamatukogu ega midagi muud?”

Elisa: „Jah, raamatupood.”

Tüüp (astub sammukese edasi poodi): „See on siis see raamatupood, kus kasutatud raamatuid müüakse?”

Elisa: „Ei ole, ehk xxxx xxx xxxx väikse ringi.” Teeb kiire ringi, tüdruk lahkub vahepeal. Tüübile ei xxxx ikka rahu.

„Ma siin üritan aru saada, et te müüte siis neid kunstipäraseid raamatuid?”

Elisa: „Meil on eestikeelne väärtkirjandus. Ilukirjandus, filosoofiline, akadeemiline, kunstikir- jandus. Ingliskeelne ilukirjandus ja kunstikirjandus.”

„Mis see oli, mis sa esimesena ütlesid. Väärt- kirjandus? Mis see on?”

(Xxxxx xxxxxxx.)

„Ma siis lähen harin end.”

Läheb vaatab ühte raamatut (Juske) ja lahkub kiiresti.

56 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

26. september

8. detsember

Puänt // 57

Elisa naaseb tualetist ja koridoris tuleb vastu noor- mees, kes ütleb, et just teda ta tagasi ootaski. Xxxxx veel, et üht-teist xxx xxxx akna tagant silma.

Vestlus võtab aga päris kummalise pöörde, xxx xxxx poodi sisenetud.

Tüüp: „Kuulsin teist xxxxx xxxx, kui mult küsiti, kas ma tean, mis Puänt on. Mis raamatuid te siis pakute siin või mis põhimõttel te valiku teete? Väikeses kohas paistavad ikka raamatud pare- mini välja.”

Jutu käigus on aru saada, et xx xxxx midagi pakkuma.

Elisa: „Aga äkki siis vaatad ringi, mis meil on, enne kui mina sulle rääkima hakkan?”

Tüüp: „Jah, mulle tuli meelde, et mul on ju ka raamat.” (Muidugi tuli alles nüüd meelde.)

Elisa: „Aga äkki siis vaatad enne, mida me pakume. Oleks viisakas, enne kui oma asja pakud, et aru saada, kas sobiks.”

Tüüp: „Jah, mul on selline hästi pisike raamat. Kohe hästi pisike. Rahva Raamatule viisin müüki ja siis nad peitsid selle kuhugi ära, ja siis üks neti- pood müüs, aga nad ei täitnud kokkulepet, et sellele eraldi reklaami teha.”

Elisa on skeptiline. Tüüp otsib raamatu kotist välja.

Elisa: „Teeme siis nii, et sa vaatad, mis meil on, ja mina vaatan su raamatut. Tundub ju aus?”

Tüüp: „Tundub väga aus.” (Aga ikka ei vaata midagi.)

Elisa vaatab raamatut (vihikut), mis talle ulata- takse: „Lõpuni rahuldatud naised ehk Kolme stopi teooria”. Mõtleb veel, et okei, äkki on lihtsalt provotseeriv pealkiri. Ei ole. Ongi täiesti tuimalt kirjutatud vihik sellest, kuidas naisi rahuldada. Okei, lahe, ei.

Tüüp ei lepi eitava vastusega ja küsib, kas keegi teine on veel otsustaja (klassika). Ja kingib meile oma raamatu.

Elisa jätab siis raamatu Triinule tutvumiseks. Triinu viskab selle prügikasti.

Keskealine naisterahvas: „Ma ukse pealt ei vaadanud, mis raamatuid te siin pakute … suva- lisi vä?”

18. detsember

Siseneb naine ja trambib kohe leti juurde: „Mul on vaja prantsuse keele õpetajale kingitust.”

Ma küsin vastu: „Kas soovid, et see oleks siis kuidagi Prantsusmaaga seotud?”

„Nojah, midagi Prantsusmaast või prantsuse autorilt.”

Pakun talle üht TLÜ raamatut, mille peale turt- satab: „Ehh, kas teil kõvade kaantega raamatut pole, kuidas ma pehmete kaantega kingin, see läheb ju kortsu.” Pööritab siis silmi ja ütleb, et vaatab ise edasi.

Suunan ta eestikeelse ilukirjanduse juurde: äkki leiab sealt midagi toredat. Pakun välja ka Veronika Kivisilla raamatu – see võiks kingi- tuseks päris ilus olla –, mille peale naine jälle nähvab: „Tegu on MEESTERAHVAGA!!!”

Olen veidi segaduses ja mõtlen endamisi, milline see prantsuse keelt õpetav mees peaks siis olema … Või mis selle naise peas üldse toimub. Ta vaatab mind pilguga, mis ütleb, et ma ei saa ikka mitte millestki aru ja olen talle pigem tüliks. Jätan ta rahule ega ürita rohkem abi pakkuda.

Natukese aja pärast on ta valiku teinud, tuleb maksma ja küsib, kas meil kinkekotti ehk ka on. Vastan, et meil on enda paberkott, kuhu sisse saab selle panna. Näitan talle.

Naine vaatab taas põlastava pilguga: „Sinna kotti ma seda vist ei paneks, raamat ei mahu selle sissegi ju.”

Ütlen, et mahub väga ilusti, mille peale ta krah- mab mul käest paberkoti ja hakkab raamatut sinna sisse suruma, ise ei voldi kotti lahtigi, ja juba käratab uuesti: „See ei mahu ju! Ei, ma ikka ei taha SEDA!”

Lõpuks maksab raamatu eest ja lahkub.

58 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

30. detsember

Vanem meesterahvas sammub poodi sisse, vaatab mulle silma ja tuleb hooga leti poole. Viimasel

2019

4. jaanuar

Puänt // 59

hetkel keerab end 90 kraadi (kui juba mõtlesin, et ta kõnnib letile otsa). Siis teeb veel paar äkilist pööret, vaatab mulle otsa, nagu tahaks midagi öelda, aga ikkagi ei ütle ja tormab välja.

Vanem naisterahvas: „Tere! Mul oleks tarvis miskit ühele 14aastasele poisile, kes Eestis ei ela.”

Võtan suuna lasteraamatute juurde ja mõtlen, mis võiks sellisele sobida.

Naine: „Teda ei huvita mitte miski, talle ei meeldi ükski asi ja ta arvab, et Eesti on kõige igavam koht üldse. Ma ei tea, mis sellisele osta … tegeli- kult ta eesti keelt põhimõtteliselt ei räägigi, kuigi ta ema on eestlane.”

…

„Aga kas teil midagi kihvti on sellisele?”

5. jaanuar

Vanem mees: „Tere! Ma siin uues osas pole käinud, kas siin on plaadipoodi ka?”

Triinu: „Ei, siin osas plaadipoodi pole, kõrval poetänaval on üks.”

Mees: „Jajah, seda ma tean. Aga mul oleks vaja Adele’i plaati.”

Triinu: „Tundub, et te peate siis Viru keskusesse minema, seal kindlasti on.”

Mees: „No ma siis võiks juba saja euro eest Londonisse ka sõita ja sealt selle osta.”

Triinu: „Aga Viru keskus pole üldse kaugel, sinna saab täitsa tasuta.”

Mees: (Podiseb midagi nina alla.)

Mees: „Aga kas teil fotoalbumeid on?” Triinu: „Ei ole.”

Mees: „Siis ei ole mul siin küll midagi teha!” ja lahkub.

60 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

23. aprill

Siseneb naisterahvas ja ütleb, et nägi akna peal raamatut „Handmaid’s Tale” ja sooviks seda lähemalt vaadata. Ise maru õhinas.

Küsib, kas ma olen ka sarja näinud ja kas see raamat on täpselt sarja järgi kirjutatud.

Naeru varjates vastan, et ikka vastupidi. Raamatu järgi on sari tehtud.

„Aaa, issand! Ma mõtlesin, et vastupidi tehakse.”

4 „Kas teil on veel mõni? Uus?” – „See on kahjuks viimane.” – „Seda on inimesed katsunud.” – „Jah, teie katsusite ka.” – „Aga minu käed pole räpased …” (ingl)

8. mai

Reibas keskealine naine tuleb kahtlustava näoga poodi sisse: „Oeh, ma olen vist jälle valel ajal vales kohas! Kas siin ei toimugi praegu raamatuesitlust?”

Mõtlen, et pood on ju täitsa tühi, vist ei toimu tõesti … aga ütlen viisakalt: „Tõesti, meil siin praegu raamatuesitlust ei ole.”

„Kas see on ikka Rahva Raamat?”

„Ei, see siin on raamatupood Puänt.”

„Aga kus see Rahva Raamat on?”

Seletan siis ära, kus see asub: peab minema nii ja nii ja siis jõuab kohale.

„No selge, aitäh teile.” Naine tõttab poest välja, kui küsib veel kiirelt: „Olete te ikka täitsa kindel, et see siin Rahva Raamat ei ole, jah?”

31. mai

Naine tuleb kustutuskummiga leti juurde: „Do you have another one? A new one?”

Elisa: „I’m afraid it’s the last one.”

Naine: „People have touched this one …” Elisa: „Yes, so have you.”

Naine: „But I don’t have dirty hands …”4

Puänt // 61

15. juuni, hommik

Esimene klient poes: „Mis nende kääridega teha saab?”

Elisa: „Tavaliselt kääridega lõigatakse.” Naine: „Ahaa, et ongi lõikamiseks.”

Naine: „Aga miks nad nende pliiatsitega koos siin on?”

õhtu

Naine tuleb leti äärde semiootikaõpiku ja Jungi raamatuga.

Elisa: „See semiootikaõpik on väga hea.” Naine: „Kasutasite seda õppetöös?”

Elisa: „Jaa … loengutega koos kasutasin, tuli minu jaoks sobival ajal välja, sain A, nii et midagi seal siis ikka on.”

Naine: „Te tundute jah selline tubli.”

Naine jätkab: „Aga samas, teil on tätoveeringud igal pool kätel, nii et olete ikka paha tüdruk.”

13. juuli

Kaks vanemas eas prouat tulevad poodi. Räägivad omavahel.

„Vaatame, mis raamatud siin siis on kah.”

„Mulle tundub, et siin on sellised, mis tekita- vad minus allergiat. Hirmus. Lähme siit parem minema.”

„Oii, äkki sa nakatad mind ka. Lähme ära jah.”

26. juuli

Vanem paar vaatab raamatuid.

Mees naisele: „Arvutiga on nii, et kukub esime- selt korruselt alla ja kõik pilbasteks. Informatsioon kõik kadunud. Raamatu võid seitsmendalt korru- selt ka alla visata, midagi ei juhtu.”

62 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

8. detsember

18. detsember

Puänt // 63

Pealt kuuldud vestluskatke: „Siin ei pea mingist jamast läbi sorteerima.”

9. detsember

„Teil ikka kaardiga saab maksta? Ma pole ammu nii head valikut näinud!”

12. detsember

Eellugu. Ühel päeval andis meie sõber Ave Elisale teada, et kui ta mees Tõnu tuleb poodi ja tahab talle miskit kingituseks osta, siis see võiks olla „The Book of Symbols”. Olgu öeldud, et Triinu ei teadnud sellest vestlusest midagi.

Hommikul tuleb Ave ämm koos Ave tütre Itiga poodi ning nad teatavad, et Tõnu saatis neid kingitust otsima ja et Avele peaks siit poest kindlasti midagi meeldima. Triinu võtab Elisaga kiiresti ühendust lootuses, et talle on salajast infot poetatud. Tuli välja, et oligi, ja ämm saab rõõmsalt õige raamatu endaga kaasa viia.

Saabub õhtu ning juhuslikult astub samal päeval Puänti sisse ka Ave ise, kaasas Iti. Kuna Itiga juba hommikul kohtusime, siis ta teab, mis värk on. Näitab näpuga Triinu peale ja pugistab naerda. Hea, et ta veel rääkida ei oska, muidu oleks sala- dus ilmselgelt paljastatud.

Ave aga vaatab natuke mõtliku ja mureliku näoga ringi ning küsib, kas meil enam raamatut

„The Book of Symbols” polegi. Triinu peab ette manama kõige usutavama poker face’i ja teatama, et kahjuks on see tõesti otsa saanud ja praegu ei oska öelda ka, millal juurde tellime. Selle peale Ave kirub, et oleks ikka pidanud kohe reagee- rima, mitte ootama ja mõtlema.

Jajah :)

Siseneb meesterahvas: „Tere, tere, jah, ma olen siin esimest korda. Mõtlesin, et vaatan, mis siin siis on. Raamatud, jah, jah, kas teil laulikuid ka on? Ei ole jah. Aga siin on igasugu asju, jah, jah. Kas te teate, kas pükse on? Odavaid, aga head peavad olema. Nii palju asju on, et mina ei taha enda aega raisata, nii palju asju on, jah.”

Elisa: „Raamatupoest te pükse ei leia.”

Mees: „Aga kas te teate, kas kuskil siin on? Nii palju asju on, jah, et mina ei taha oma aega raisata, jah, nii palju asju. Odavad peavad olema, ja head, odavad ja head. Aga kas teil keeleõpi- kuid on?”

Elisa: „Meil on ilukirjandust.” (Oli aru saada, et pole mõtet hakata pikemalt seletama.)

Mees: „Ilukirjandus, jah, see on ajaraiskamine. Ma tahan praktilisi asju, jah, ei saa siin aega raisata, ikka praktilisi asju.”

Elisa (suutmata vastu panna): „Ja kuidas teil empaatiavõimega on?”

Mees: „See on mul hea, loomupärane omadus, ma olen tugev isiksus, jah, see on mul kaasa sündinud, jah. Ma ise olen laulja, ma olen väga tugev isiksus. Ma olen nii tugev isiksus, et ma laulan mitmes keeles. Hiina keeles, jaapani keeles, saksa ja itaalia muidugi, aga peab olema tugev isiksus, et laulda hiina keeles, jah. Te kuulete, kui võimas hääl mul on, laulan hiina keeles. Ott Lepland on minu kõrval poisike. Ma olen tugev isiksus. Jah, head aega siis.”

64 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

2020

1. veebruar

Siseneb vanem meesterahvas: „Kas siin mingit lastepoodi ka on, kus värviraamatuid müüakse?” Elisa: „Ei ole vist …”

Mees: „Vaeseks on jäänud see linn, pean Viljandisse tagasi minema.”

Lahkub.

9. juuni

Kell 17.50 (10 minutit enne sulgemist) paneb Elisa koridoripoolset ust lukku, et tualetti joosta. Joostes läheneb püsiklient Aet: „Vabandust! Kas te panete kinni?”

Elisa: „Ma lasen su poodi sisse ja käin ise tualetis ära.”

Elisa jõuab tagasi.

Aet: „Vahepeal ei käinud rohkem kedagi, aga teil on mingi loom siin kuskil.”

Elisa hakkab naerma ja teeb „looma” häält. Aet: „Jah, just!”

Elisa: (näitab kraanikausi all olevat kassi pilti): „See on mingi torude kiuks, mida vahepeal polnud, aga nüüd on tagasi tulnud!”

28. juuni

Tuleb naine koos sõbraga ja helistab kellelegi:

„Kuule, kes see prantsuse filosoof on, kellest sa kogu aeg räägid ja keda tsiteerid? Mis sa ütle- sid, FORKOO? Kes see on? Ahh, parem saada sõnumiga.”

Räägib sõbrale, et inimene telefonis ütles, et seda autorit poest küll kindlasti ei saa ja poes maksaks see niikuinii liiga palju. Kindlasti peab raamatukokku minema.

Tuleb leti juurde ja näitab telefoni: „Tere, mul üks selline ebakultuurne küsimus: kas teil on

Puänt // 65

sellist autorit nagu see siin? Michel Foucault?” Näitan talle neli teost ette ja ta valib neist ühe välja. Räägib veel poes olevale sõbrale, et need naabrid on tal sellised, et kogu aeg on Foucault ees ja taga ja nad võib-olla üldse ei räägi temaga enam, kui ta Foucault’ga ei tutvu.

Ostab raamatu, 15 € (polegi niiii kallis, kui tele- fonis hoiatati).

21. november

Naisterahvas kerib poe ukse ees telefoni, vaatab logo ukse kohal mitu korda, kerib edasi ja siis pöördub: „Tere … kas teie juurest saab Apollost tellitud raamatuid kätte?”

Elisa (komm maski all põses, ei saa rääkida) raputab vaikselt pead.

Sama päeva õhtul heliseb telefon:

„Tere, ma tahaks teile ühte raamatut müüki pakkuda, aga ma tahan seda näitama tulla, et millal ma võiksin tulla, kui on keegi kohal, kes saaks kohe otsustada selliste asjade üle?”

Elisa: „Aga mis raamat see selline on?”

Naine vastu: „Ilukirjandus, ma ei taha siin telefonis seda seletama hakata, sellepärast ma tahaksingi kohapeale tulla. Ma ei hakka midagi peale suruma.”

Elisa: „Aga kelle kirjutatud see raamat on?” Naine: „Elukutselise kirjaniku kirjutatud.” Elisa: „Kas sellel kirjanikul nimi ka on? Meil oleks mingit taustainfot ikkagi enne vaja.” Naine (teeb sellised hääli, nagu ei teaks või ei tahaks öelda): „Teate, ma olen praegu sellises kohas, kus ma ei saa rääkida, kas ma võin teile viie minuti pärast tagasi helistada?”

No vaatame … Praeguseni pole veel helistanud. Tekib küsimus, mida sa häbened, kui isegi kirja- niku nime ei taha öelda?

19. detsember

Perekond kõnnib koridoris meie uksest mööda. Laps: „Lähme vaatame siia.”

Ema: „See on raamatupood, te ju ei loe.”

66 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021 67

Maris Pedaja Kuuelureform

* *

Unes võtsin rauatablettide asemel kogemata testosterooni üledoosi

ja kasvatasin pikad krässus rinnakarvad, millega oli hea peletada pealetükkivaid mehi sõna otseses mõttes.

Ostsin seitsme euro eest üliõpilase kuupileti,

ISICustasin ära

ja sõitsin Tartu linnaliiniga Kuule.

Kuu taristu on veel hõre:

nr 5 peatub Kosmose peatuses, kuid kino eikuskil.

Sellegipoolest on taristu areng Kuul olnud viimastel kümnenditel hämmastav.

Kuuelumininister on kuuelureformiga jaganud lapikese kuud

kõigile Kuule saadetud eluheidikutele, luuseritele ja luuletajatele,

kes on jagunenud kuukondadesse.

Kuust-madalast kasvatavad nad järelpõlvi Kuurdus ja Kuurjamäel,

meelelahutuseks „Kuumees otsib naist” ja „Nädalalõpp kanal Kuuega”.

Kalendris peetakse ajajärge maade kaupa ja noortel Kuu neidudel algab teismeeas maapuhastus.

Kuul areneb hüppeliselt majandus.

Kuu kraatreisse on paisutatud järved

ja kuupind lõhatud kuuvarade kaevandamiseks, mis tagab tõhusa tulu ja turvatunde

suur- ja väikeettevõtjates.

Kuuletoojad hangeldavad luksuskaupadega: enim lähevad peale

küpsed Polka kuusikad

ja Kuustrichti auke täis juustukera, mida saab pealekauba kasutada veel kuukaardina.

68 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

Sport on kuulaste meelisajaviide.

Nõrgema gravitatsiooni tõttu on kõik kuuilmarekordid kõrgemad kui maailmarekordid.

Kõrgushüpped keelati pärast seda, kui teivashüppe kuuilmameister lendas kurval kombel kuuilmaruumi,

kuid kuulitõuge ja kuuesaja meetri jooks on endiselt au sees.

Kuulaste lemmiksport on kuudlemine.

Ka kuuelanike koorekiht on kosunud: kirjanikud viljelevad kuugilist realismi,

kunstnikud kuulivad lõuendeile vaid parimat kubismi

..ja viisipidajad leelotavad laulupeol „Kuu ja ilm” kuurjaliisiliku inglihäälega

isakuust, hingavad ühes

ning kutsuvad seda: kosmopolitanism.

Maris Pedaja // 69

Sugugi mitte kõik pole Kuu pinnal nõnda roosiline. Mõnel pool tuleb ette niivõrd raskeid kuuvärinaid, et apostlid kuulutavad Kuugle’i keskkonnas kuuilma lõppu,

tõmbavad end viimse maatõusu koidul kuuni täis ja pistavad nahka viimsed varud kuupähklivõid.

Kuid kuuilmalõppu ei kusagil. Ainult võlad ja kuumaks laostanud nad kuutasa.

Veel külvavad muret immigratsioonikvoodid,

sest üha enam saadetakse Maa elanikke Kuule ümber asuma.

Maalt nad siis langetatud päi tulevad, vaesed asüülitaotlejad,

ja kuunduvad

kõigi võimaluste Kuul.

Õnneks aitab neil puhkudel Kuukohus.

Kuna kuuelanikud on kuuilmavaatelt solidaarsed kummunistid,

saab iga raha maha joonud joodik uue kuulapi ning iga uustulnuk halli passi,

mis jääb neile kuueks kuuks (kuukeeli maaks),

Q-residentsuse

ja kirsiks tordil sotsiaalministrilt kuueluks ette valmistava

Betti Alveri „Kuulajale”.

70 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

1 Vt xxxxx://xxxxxxx.xxx.xx/0000000/xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxx-xxxx-xxxxx-xxxxxxx-xx-

joudu-et-hea-kirjandus-on-olemas.

2 Vt xxxxx://xxxxxxxx.xx/xxxxxxxx/xxxxxx-xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxx.

VÄLGATUS

Anna Linda Tomp

Hea tõlke võima- likkusest

Virginie Despentes

„Vernon Subutex 1”, „Vernon Subutex 2” Tõlkinud Maria Esko

Varrak, 2019; 2020

Tunamullu esines Mudlum Viker- raadio kuulajate ees 1 soovitusega lugeda Tõlkija Häält. Vastuseks küsimusele, mida lugeja sellest kogemusest saab, vastas kirjanik tõlkija tööpõldu kokku võtvalt:

„[Lugeja] saab julgust ja jõudu, et hea kirjandus on olemas, et raama- tud on midagi väärt, et pühen- dumus ning parimate tulemuste taotlemine ei sõltu majandusli- kust kasust, et just tõlkijad on sageli need, kes otsivad võima- lusi ja kirjastajaid väärt kirjanduse ilmumiseks, et nende nähtamatud hääled kujundavad meie keelt, kultuuri ning olemust rohkem, kui me suudame endale ettegi kuju- tada. Ja isegi kui me ei jaksa lugeda läbi kõiki neid häid raamatuid, on ometi julgustav teada, et nad on olemas. Siinsamas. Siruta ainult käsi.”

Tõepoolest. Ehkki Eesti turg on imetilluke, siis võta ainult raamat ja loe. Igal aastal ilmub lugematul (!) hulgal väärt raamatuid, seehulgas ka tohutult tõlkekirjandust. Eesti on tõsiseltvõetav kultuuripartner anglo-, franko- jt hiiglastele, ning pakub samas ohtralt lugemis- rõõmu ka eestikeelsele lugejaskon- nale, kes õigupoolest moodustab üsnagi eksklusiivse klubi. Eesti tõlkekirjanduse hea kvaliteedi üle võib uhkust tunda. Aga mis on see, mis neid vapraid tõlkijaid, kelle suure töö tulemusena selline tase on saavutatud, tekstis köidab ja

kätt juba järgmise teose poole siru- tama paneb? Üks selliseid elemente võiks olla – ilmselt etteaimatavalt – õnnestunud tõlkeni jõudmine.

Alustavale tõlkijale valmistab siirast elevust ja hasarti kohtu- mine suurepäraselt ümber pandud teosega, ning veelgi enam, kui see pärineb teise noore vahendaja sulest. Selline kohtumine annab lootust hea tõlke võimalikkusest. Tunnustatud tõlkijate raskekahurvägi tekitab aukartust ning üdini nauditavat teost kohates adub noor tõlkija, kui pikk on teekond, mis tegelikult viib ühe hea tõlkeni. Milline on meisterlik ümberpanija? Kuidas on ta jõudnud oma teadmiste ja vilu- museni? Need on küsimused, mis panevad algaja mõtlema ning õige pea ka üle mõtlema. Kuidas sellist taset saavutada? Kas see on üldse võimalik? Kuidas peaks algaja selle arenguprotsessi läbi tegema? Kas lugeja peal katsetades?

Noore tõlkija sulest ilmunud tugev teos annab aga tunnistust sellest, et oskuslikuks tõlkimiseks ei pea ilmtingimata ootama vana profi paguneid – juba tõlketee algus võib olla tugev. Julgustavaid tegijaid, keda debütant saab eesku- juks võtta ja kellega suhestuda, õnneks leidub, suuresti tänu Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioo- nile, kes teeb tõlkijate järelkasvu kindlustamiseks 2 väsimatult tööd. Sektsiooni pingutuste tulemusena on hoo sisse saanud nii mõnigi noor tõlkija, nende seas ka Maria Esko, kelle töö Virginie Despentes’i

72 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021 Anna Linda Tomp // 73

3 Triloogia kolmas osa ilmub 2021. aastal.

4 Vt xxxxx://xxxxxxx.xxx.xx/0000000/xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx-0000.

5 Siim Nestor. „Vernon Subutexi imelised ja igavapoolsed seiklused” – Eesti Ekspress, 22.04.2020.

9 Meuf – slängisõna naise ja tüdruku kohta. Ei ole ilmtingimata halvustav, ent kõnekeelne kahtlemata. Moodustub sõnas femme („naine”) silpide ümbertõstmisest (levinud viis prantsuskeelse slängi moodustamiseks) ning kirjapilt on kujunenud häälduse järgi.

Subutexi-triloogia (edaspidi VS1, VS2)3 kallal ei ole jäänud lugejas- konna ega üldsuse seas õnneks tähe- lepanuta. Nii leidis juba esimene osa tee ERRi 2019. aasta lemmikraama- tute hulka4 ning laitmatut tõlget kiitis Siim Nestor Areeniski, ehkki raamat ise talle meeltmööda ei olnud.5

Vernon Subutexi triloogia esime- sed kaks jagu tõlkinud Maria Esko demonstreerib suurepärast võimet anda edasi tõlkimatut kultuuri ja prantsuskeelset slängi tekstis, mis nõuab ohtralt „loomingulist ropen- damist”6, pistes nii rinda teosega, mille eestindamine võiks komistus- kive pakkuda kogenud tõlkijalegi. Esko töötab põhjalikult iga sõna kallal, unustamata seejuures teose terviklikku õhustikku. Tõlkija on tabanud registri, mis annab edasi prantsuse tänavakultuuri ja argi- keele tahke, toomata samas liialt sisse eestikeelset slängi, mis ei saaks ega võikski kõlada prants- lase suust.

Esko peab läbivalt silmas tege- laste sotsiaal-majanduslikku tausta, vanust ja iseloomu. Kuidas räägib kibestunud keskealine mees õlle- lauas? Aga kahekümnendates eluaastates naine? Esko on neile küsimustele mõelnud ja leidnud ka lahendused. Tõlkeprotsessis läbi- valt esile tulnud küsimus, millele Esko mullu oktoobris toimunud Vaba Akadeemia tõlkeseminaril ka tähelepanu osutas 7, on naistest rääkimine. Kui autor lööb lauale kõikse kirjumad mõisted, mis

moel või teisel naisinimest tähista- vad – meuf, nana, poulette, gonzesse, bonne femme, fouffe, madame, folle, poufiasse, bombe, grognasse, femelle, zouze, mégère jt – seejuures pole ükski neist otsetõlge naise kohta –, siis sünonüümisõnastikus tuhni- des vaatab sõnale „naine” süno- nüümi otsides vastu üsna trööstitu vaatepilt. Ehkki emakeele kirevus ei piirdu mõistagi sõnaraamatuga, leiab sealt8 peaasjalikult iganenud või kummalisi sõnu („põllekandja”,

„voodiloomake”, „tulehark”, „naise- tükk”, „lehtsaba”, muidugi ka

„proua”, „mamma”, „tädi” jt), mis ei aita tõlkijat palju edasi, ning nii peabki murele lahenduse leidma ise. Ega eelnev prantsuskeelne loetelugi täielikult Larousse’i sõnaraamatusse jõudnud ole, ent on siiski võimalik, et süüdi on eesti tänavakeelsete vastete vähesus, eristudes nii prantsuse keelest, mis paistab silma ülimalt mitmekihilise slängikultuuriga.

Ehkki eraldiseisvalt ei tohiks valdav osa neist mõistetest tõlki- jal halle ajurakke paigast nihu- tada (poulette/tibu, madame/proua, bombe/pomm, femelle/emane), siis selles raamatus nii lihtsasti läbi ei saa. Ning taas on põhjust tõlkija kiit- miseks – Maria Esko ei aseta nais- tegelased mitte ainult konteksti, vaid ta ka ei unusta hetkekski, kes neist räägib või mida nad ise ütle- vad-mõtlevad. Ilmselt nii mõnegi prantsuse keelest tõlkija ahastusse viinud meuf võiks konnotatsiooni poolest olla „tšikk” või „piff” – elik

kõnekeelne, mitte ilmtingimata halvustav väljend naise kohta. Ent niimoodi räägib eesti keeles peaasjalikult üks demograafiline grupp – noored. Meuf 9 seevastu on kanda kinnitanud eri põlvkondade frankofoonide sõnavaras.

„Charles armastab hulle ja kole- daid naisi. Ta on alati vastupidist väitnud. Ta noogutab kaasa, kui sõbrad räägivad mõnest normaal- semast eidest nagu mingist erili- sest aardest, mida kätel kanda, Charles on korduvalt väitnud, et unistab väikesest kabedast linnu- kesest, kes kunagi kära ei teeks ja nõusid ei loobiks, aga see on liht- salt niisugune jogajutt, mida tema tüüpi sellid omavahel ajavad: kui tal oli võimalust endale mõistlik naine võtta, jäi ta Véro juurde, ja iga naine, kellega ta tiiba ripsutab, on paras peletis. Kõik maitsed on loomuses kinni. Korralikud naised on Charles’i jaoks igavad.” (VS2, lk 18)

„Aga ta pole selline timmitud mimm, kes värvib küüned puna- seks, mukib ennast ära ja otsib endale päevad läbi Zarast sobi- vaid kulinaid või mässab juustega, et saaks ennast hästi naiselikuks pidada.” (VS2, lk 268)

Paksu kirjaga on tähistatud kohad, kus prantsuse keeles on kasutatud sõna meuf. Tänu tõlkija tööle võib ainuüksi nendest

märksõnadest aimata, millise inimese mõtted need olla võiksid. Autor teeb seda loomulikult ja intuitiivselt, ent tõlkija peab sammu pidama, et sama muljet edasi anda: silme ette peaks joonistuma värvi- kas, sõnakasutusega juba kaugele kumav pilt. Ning see ei kehti üksnes tõlkimatut tõlkides. Eestikeelses Subutexis on paeluvalt olemas emotsioonid, mida tekst ka origi- naalkeeles edasi annab. Raamatu peatükid on jutustatud eri tege- laste perspektiivist, mis võimaldab näha maailma ning ühiskondlikke muresid väga erisuguste silma- paaride kaudu. Nii argipildikesed kui ka põhjalikud eneseanalüüsid kerkivad elavalt esile ning anna- vad aimu jutustajate minapildist: valus lahkuminek, sõltuvused, elu hammasrataste vahele jäämine, armukadedus, luhtunud karjäär, klassiviha, kättemaksuhimu.

Ehkki tegelaste isiklikud mured on küllaltki tihedasti seotud Prantsusmaa probleemidega10, tu- leb ka tõlkes esile nende universaal- sus, jäämata võõraks ei eestlasele ega prantslasele.

Ka hea nali on suurepäraselt edasi antud. Tekstile jumet andev kõnekeel ajab teinekord pisarateni naerule just tänu suurepärasele kontekstitajule ja täpsele sõna- tunnetusele. Sõnad „maakas” või

„sitalint” ei oleks kaugeltki nii efektsed, kui need poleks ümbritse- tud hoolega valitud kaadervärgist. Samuti kumab tekstist mõnusat

6 Vt xxxxx://xxxxxxxxxxx.xxx.xx/000000/xxxxxx-xx-xxxxxxxxxx-xxxxxxxx-xxxxxxxxx-xxxxxx-xxxxxxx0.

7 Vt xxxxx://xxx.xxxxxxxx.xxx/xxxxxxxxxxxxx/xxxxx/0000000000000000.

8 Vt xxxx://xxx.xxx.xx/xxxx/xxx/.

10 Nt sotsialismis pettunud keskealine mees ei ole tegelaskujuna küll eestlasele täielikult arusaamatu nähtus, kuid ajalooliselt tugevate ametiühingutega Prantsusmaal kannab selline karakter endas konkreetseid ühiskondlikke hoiakuid, mida Eesti lugeja ei ole ilmselt kohanud.

74 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021 75

11 Triinu Tamm. „Kuidas elab Eesti kirjandustõlkija aastal 2020?” – Sirp, 31.01.2020.

prantslastele omast absurdi ja eneseirooniat. Imaam, „kes djel- laba all Nike tosse kannab” (VS2, lk 146), või vanamees, kes „tunneb, kuidas kuumus läbi püksiriide kintsu kinni hakkab” (VS2, lk 40), peegeldavad autori oskust märgata pisimatki, kuid tabavat detaili ning tõlkija oskust seda vähemalt sama muhedalt kõlama panna. Naastes ka loomingulise ropenda- mise juurde, tuleb kindlasti märkida, et raskusi ei tekita mitte ainult pealt- näha ületamatu meuf, vaid teisedki levinud väljendid. À la con – side- sõnana kasutust leidev väljend on justkui tõlkimatu – pimesi „lolla- kaks” või „kuradimaks” tõlkimine võiks pakkuda leevendust, ent see poleks siiski ideaalne vaste. Esko on selle küsimuse lahendanud aga igati sujuvalt, hetkekski konteksti unustamata:

„Alex Bleach oli igavene kretiin, ülbe ja ülitundlik, tüüpiline persse kukkunud poeet.” (VS1, lk 91)

„Ma ei tea, kust sul nihuke lollakas teooria tuleb, aga vähemalt on see originaalne …” (VS2, lk 28)

Originaalis on mõlemas kasutu- sel à la con, ent valitud eestikeelsed vasted ei ole omavahel ka süno- nüümid mitte. Nendele detailidele tähelepanu juhtimine võib tunduda juuksekarva lõhkiajamisena, kuid just pisiasjadest moodustub lugemis- kogemus. Olles lugenud triloogia läbi originaalkeeles ning võrrelnud seda

kahe esimese osa eestindusega, võib näha, kuidas tõlkija enese- kindlus on ajapikku kasvanud. Kui „Vernon Subutexi” esimestes peatükkides on tõlkija üsna käreda ja ropu tekstiga vastamisi seistes veidike ettevaatlik, siis aegamisi kasvab tema julgus katsetada ning ka lausestus on lehekülgede edene- des üha ladusam.

Kiidusõnu tõlkijale jaguks veelgi, ning tähelepanuta ei saa jätta ka toimetaja Leena Tomasbergi panust (ehkki tõlkija ja toimetaja koostöö jääb lugejale lõpuni saladuseks). Olgu Subutexi eestindamisel tehtud töö noorele tõlkijale kinnituseks, et suurepäraselt ümber pandud teose eelduseks ei ole sugugi mitte terve elutee jagu ilmunud tõlkeid. Need mõtted ei ole mitte ajendatud soovist vastandada noort tõlkijat, kel käsil esimesed teosed, aastate- pikkuse töö eest tunnustet tõlkijaga kui ühildamatuid, eri maailmade esindajaid. Kogemusest hoolimata peab ju (ka tulevane) tõlkija olema voolitud õigest puust. Kannatlik, uudishimulik, loominguline kirjan- dus- ja keelefanatt, kes on parasjagu imelik ja jäärapäine, et üldse ühel heal päeval võtta kätte ja leida, et just tõlkimine on see, „mis on talle olemuslikult vajalik”11, isegi täisko- haga töö kõrvalt. Olgu need mõtted meeldetuletuseks, et aukartusest müütiliste mõõtmetega tõlkijate ees tasub julgemalt kaugemale vaadata ja ennatliku pabistamise asemel keskenduda sellele, mis tegelikult oluline: tõlkimisele.

VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

VENE VIHIK

vene keelest Eda Ahi

Täname luuletuste vahendamise ja luuleseletamise eest Mihhail Truninit.

License no. 00240025 - e

Denis Larionov

MEDEA FOR EXAMPLE

Mis toimub sinu kehaga nüüd küsis ta vajutades pidemele mille küljes oli esinduspoe allahindluselt ostetud

Gipfel Professional Line’i žiletitera riivamata kudedes peituvaid sooni seal kus juba enne seda oli arm paakunud nagu lõpuni läbi lõikamata sündmuste- võrgustik või lühifilmina lahti rulluv päev

Aga nüüd jättes reljeefse jälje mis helkis külmast Kolchisest lõigatud viletsatest tükkidest kokku pandud euroaknal, kuid mida ei märgatud plaanilise dispanseerimise ajal keset reedeste barbarite

marraskil kederluid mille järgi sai eksimatult määratleda tahet

Noh, aga nüüd kuumavas eilses mis paiskas meid võrguniidi- perioodi ühiskondlike suhete arengus mis aina tikkisid litsentseeritud versioonis ette nähtud närvilisi komistusi liigutuste üleküllust sõna- valingut teisigi vigu, samuti logaritmiliste unelmate pilve mis tungib niiskelt frondilt peale sõuab välja ootamatust suunast

VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

License no. 00240025 - e

WHY NOT MERMERUS

paakunud arm? reljeefne jälg?

sedasi

tõmbub pingule uppuva südame sitke

lihas

ühtaegu LG

nutitelefoni mitte segada režiimiga

tardub klombina libedas kõris

või tolmuna tasulises parklas

estakaadi all

pea- tuses

metroo lähedal jalutuskäigu kau-

gusel kõigest

sealhulgas kahtlusest tema kitsas

taskus on zoloft relium fenibut

100 € ta mõtteis

ALMOST JASON

raudtellingud needivad kokku õhu, nende kondimaastik

on jahtunud ja luuvalust vaevatud juuni värvifiltriga kärbitud

siis kui ootasime külmi öid mis kummutaksid esmaspäeva hargnevate väljendite teisipäevaks kangelasnarratiivide neljapäevaks aneemiliste ridade vooks millest mälu pole siiani puhas:

nad liiguvad silmnähtavalt edasi tahavad nii väga

teha koostööd maailmaga kus head poisid on surnud võlg struktureeritud hemoglobiin madal mõtleb mees Nissan Qashqai maasturi kokkusurutud keres mis murrab valgusvõrke nii et teravad seemned

Denis Larionov //

või hiline veebruarilumi paiskuvad silmaga tabamatus raadiuses laiali ajamata ühtegi juurt külmunud maapinda

VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

Asun teele jaamast, mis kogenud eimiskina mu riietele nõrgus: ma ei vaja teie abi,

ei-ei, pigem vastupidi.

Kohe viiakse see maailm ära.

Rong sõidab üle silla

mööda kuulsast kaotsiminekupaigast.

Siin, siin ja siin olen vabade osakesteta mina, mittemina, nappide varude toel kiratseb taju

ja igatseb haihtuda.

License no. 00240025 - e

Põleda viimaks ära.

Reisija number üheksa täiskäigul avamerre.

Miinus kakskümmend vertikaalis: kas pitsitab? Kipitab? Kas tuleks venitada? Kangestuda?

Tuul tõmbab üdini läbi alternatiivideta ööst – keevat kohvi sulle

võrkkestale. Milliseks vereloomeringiks muutud sa homme?

82 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

Lev Oborin

Aborigeenid lähenevad paadile, mille meri liivaletile tagastas.

Paadis magab eurooplane, hinnasilt tekiks peal. Miks tagastate? Meri: leidsin soodsama.

Direktorite nõukogu koosolek.

Juba kolmas kord sel aastal, EBITDA lonkab.

CEO istub õlgedest lennukisse ja lendab läbirääkimistele.

Naaseb: kontaktivõimetud tüübid. Tuleb pingutada püksirihma. Meenutagem, mida õpetas meile oral tradition.

Ranna all on asfalt. Basalt. Kaljude kihistused. Seda pidagem meeles.

slasher ja ahinsa kulli-kirja heitsid sära-paatina saab küllap nõnda meistki

isanda portree mündilt vaatab otsa kord kui uhke kotkas nüüd ent hädine

lebab liiva sees: vaarikas mis satub pihku närakale

tihti meid ei leita

küll märkab keegi meid ka meist saab asja talle

License no. 00240025 - e

84 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

Ahvid viskasid pärlid nii osavalt maha, et neist moodustus siga.

Olgu pealegi kujundeid krutitud, reeglid tühistatud,

juhus palgata puhkusele saadetud –

Lev Oborin // 85

mõte ilmneb mahakukkunud pärlite konstellatsioonides.

Siis, kui tõmbuvad sirgu fluvioglatsiaalsed setted punasiniste pliiatsite, punasiniste magnetite surve all

ning maagipabulad kajavad vastu

ja tõmbavad endale muuseumi selga, pistab galaktika ürgmetsast pea välja metssea tähtkuju.

License no. 00240025 - e

86 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

Kirill Kortšagin

armas hippolytos, nägin korintost, mis on merede jagada,

kus acheron varjul on surnute suus, jõudsin elisesse ja jätsin tainaroni seljataha sattusin mere äärde, kuhu langes ikaros helge aasta apogees

armas theramenes, too naine läks mööda üleni oksüdeerunud vase karva

ta korjas linde, mu poole pöördus ja kordas: tuli viib ära kõik –

metsa ja metsas küttimise, seemne ja une, päikesetõusu, mis läbi kaljude lõikab,

ja tema iivelduse ja janu

vaata, hippolytos, kuidas liigub me poole see naine ja diskotuled

valgustavad teda, pungad värisevad harali okstel ja tungivad

mäenõlvadena läbi mere äärde sirutuvate tehasepiirkondade pragudest

ja kõik, millest tuul läbi voolab, pöördub meie poole, theramenes, muhkliku olemasoluga,

teda ümbritsevad tolm

ja me akna taga rippuv öö

mis laskub varsti me tasandile ja ütleb: see, kes on surnud, ei karda armastust

ei karda see, kes on lõpetanud tegevuse, kelle deposiidid ja hoiused põlesid maha ja kes vastutab siiakogutute eest,

nende laevade ja naljakate paatide eest, väina kõrguse eest, mis lahutab

meid meist, selle eest, et just nüüdsama põles me maailm maha ja uuesti

teda ei tule

ma kohtasin teda vana sadama kandis üsna neeme lähedal,

kus kaks väiksemat sorti jõge koos libeda hallendava

taeva all majaakendes lõkendavad minu verest, mis koosneb haribo karudest,

seebi-

mullidest, aga peamiselt vahtra-

siirupist – seda villitakse suure järvistu piirkonnas,

viski vahtra-

siirupiga või sellest tehtud küpsetised, magus tee kose juurde

mööda pinnase- pragusid: me pidime kohtuma seal

aga kohtusime pärast kui pilvisse sulas ära

jaanuari tinaraskus,

et ta mulle ütleks, kuis tahab tulla tagasi meie armastuse

kambreisse, meie aja

kose juurde, kus mustas mantlis lendas ta üle

moskva vitraažide

ja meie, surematud,

saime klubi ees turvadelt peksa

License no. 00240025 - e

VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

Alla Gorbunova

piibelehed lõhnavad

nagu siis, kui käisime neid tädi Ljusjaga metsas korjamas ja saime riielda

et need on ju punases raamatus ja meie veel katkume öösel maapeldikus lendavad sääsed

License no. 00240025 - e

lambipirni tuhmi valguse poole, naaberkruntide suits mootorrattamürin maanteel ja öise äikese aimdus

vana duširuum, kus emaga äikese ajal end pesemas käisime, on ammu lukus lapsepõlves meeldis mulle vaadata ema rindu:

need tundusid nii toredad ja hea meel oli näha neid kas või möödaminnes vannitoas

eile nägin poegadega pardiema, kelle sabas ujus

pisikene tige peni, keda paljakspöetud peaga omanik armastab nii nagu ainukest lihast poega.

täna pesime poega kausis, mäletan: nii pesti ka mind tabureti peale pandi kauss, selle alla teine

mina kallutasin pead ja kopsikuga valati vett pärast seoti minu märgadele juustele rätt

ja kord nägin ma seda rätti kandes ennast peeglist

ja olin hämmingus nagu Narkissos, tundusin endale nii jube kaunis

et ei saanud silmigi ära, nii ilus pole ma enam kunagi olnud veel mäletan: poisid sõidutasid mind äikese ajal mootorrattaga ja ükskord lasi Jura mul ise sõita ja lõi taga risti ette

kui täiskäigul mööda maanteed ajama panin

pärast sõitis Jura end surnuks, nägin maanteel ta mootorratta romu mõistsin siis: poiss võib ennast surnuks sõita

või hukkuda kakluses, aga tüdrukuid ootab tihti ees vägistamine

„anna end mulle, enne kui keegi sind veel ära vägistanud pole,” rääkis mulle mu esimene armastus, kui olin kolmteist

siis kui olin neliteist, üritasidki viis maffiavenda

mind vägistada: nõnda me kasvasime – just nagu ohakas tuul rebis pesunööridelt ühes pulkadega pesu

mida polnud äikese ajaks ära korjatud, vesi täitis rennid, ajas üle tünniääre tünnid õitsesid, katteks magus kollane tolm, me rebisime kärsaklastel päid otsast ja nende kehadest voolas välja valget mäda moodi vedelikku

ja vana vastuvõtja kaudu kuulsin, kuidas midagi räägiti raadios Majak

ning taevas kees – just nagu muna keetes, ta pragunes ja pinnale imbus natuke valget kõikjal oli seda paradiisivahtu

tundus, nagu oleks jumala vanaema pesnud pesu pulbriga puhtaks ja siis valanud kõik põõsasse ära

otse mulla peale

90 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

laskub öö tulvil hirme tulvil lõhnasid

öösel ütleb vanamutt mulle:

LAS KUB ÖÖ

laskub öö

mil inimesed oma vooditest kaovad

laskub öö teisel planeedil

Alla Gorbunova // 91

„nonoh, anna süüa, keeda üks supike mulle” aga mul pole kohta, kus talle öösel suppi keeta

armukesega veedetud öö öö, mis on unelmaid täis öö, mis on täis migreeni

kui öösel äratab karje

tundmatu öine linn, ja ei tea, mida edasi teha öine telefonikõne

öösel pooleli jäänud kirjatükk

öö on langev lift

öö on inimeste muutumine putukateks öö on veider kummitustest kubisev hotell

Peterburi raske, tüütu sügisöö, ma heidan end Fontanka vette

mööda pikki tühje koridore uitamise öö laskub

müstilise teenistuse öö laskub

armastatud venna seltsis veedetud otsatu naudingu öö laskub

selle eest saab meile osaks lõpmatu needus

boheemlaslike pidude öö laskub

laskub öö

sama valge kui päev ja taevas on kuldsed kujud

lapsepõlvesõbrannad seisavad aia ääres, nad on tulnud mind kaasa kutsuma et minna koos olematusse, mida öö endas peidab

laskub öö

mil asjade seest paistab valgus ja kõikidest keeltest saab aru laskub öö

92 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

Mina olingi varesepoeg, mina õppisin lendama. Emme, kunagi olid sa päris, sa olid ka varesepoeg.

iga päev näen ma endas

Alla Gorbunova // 93

ma olin varesepoeg õppisin lendama

Jegor

kord varesepoega, kord oravat, kord hiirt tunnen ära, meenutan –

ma olen kõik see ikka veel kas tunned mind ära, poja?

kord istusin mahasaetud õunapuul kord pekslesin aia ääres

mu kohal kraaksus ema

valmis nokkima silmad peast igaühel kes julgeb mulle liiga teha

ma olin orav

keksisin mööda kaske pärast kargasin tamme otsa ronisin alla

ja varjusin padrikusse

ma olin siga kellelt nüliti nahk

tulin lihuniku juurest

koerad vedasid mu naha minema jätsid tee peale vedelema

pärast korjati see roobiga üles ja põletati ahjus ära

nii põleski minu nahk

ma olin siil

ja mets laulis mulle laule nagu väikelapsele ema ma elasin siilikohas

ent läksin maailma rändama läksin üle maantee

ja mind korjasid sealt üles poisikesed

ma olin hiir väike ja metsik

tulin majja paremat põlve otsima tuhnisin prügikastis

mu nina tõmbus kirtsu eeterlike õlide lõhna peale mida perenaine kõikjale valas

AED

selline olin ma algelus

siis kui olin veel päris

kohtume aias, kus elavad vaimud hämaral varahommikul

seal, kus sirelipõõsastes seisavad peeglid ja sinu peegelpilt naeratab sulle kõigepealt ja sina naeratad kohusetundlikult vastu kohtume aias, kus kassipoeg mängib püüab kumalast

ainsal olemasoleval tuikaval silmapilgul kohtume viljapuuaias, mis libiseb verandaakendest mööda

kus jalutavad kaunites kergetes rõivastes inimesed kohtume aias, kus leidub laiali pillutud labürindifragmente kus taevasse tõuseb suur sinine Maa

ja topeltkuu all tuhande tiivaga putukas muutub rattaks

aias, kus eile oli nii, nagu on homme ja homme on nii, nagu oli eile

kus surnud tukuvad lamamistoolides, silmitsedes üle tähistaeva heidetud sillavikerkaart

kohtume aias, kus linnud punuvad pesi katkistel robotikeredel

kus tööstustornide varemeis kasvab ristikhein kohtume aias …

94 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

esimene kord ja viimane kord

* nii ma siis elan

Alla Gorbunova // 95

ei mahu mälusse ära

näen vihma esimest korda näen udu esimest korda

seni ma ju ei teadnud, mis asi see on

nii ei öelda nii ei mäletata

esimest korda ronisin aias rändrahnu otsa hingasin sisse lõkkelõhna

nägin, kui sakiliselt lõikab õhku väike lind

ma ei mäleta, millal ma viimati avasin lapsepõlve lemmikraamatu

lugesin seda palju, väga palju kordi ja jätsin siis järele

ja raamat seisis veel kaua mu riiulil

nüüd seda enam pole

kas viimane kord oligi ära?

kui ma viimast korda toitsin rinnaga poega

ei teadnud ta, et see on viimane kord, ent mina teadsin

hirmutav teadmine:

teada esimest ja viimast

alfat ja oomegat kas sina tead seda

mõned elavad

nagu oleks iga kord päriselt viimane aga minu jaoks on ses palju ängi ja valu

nagu viimane kord ei olekski viimane kõigest üks teiste seas

nagu alati võiks tulla veel üks kord

nagu see kord oleks igavene tuleks tagasi kohe, kui kutsun

ja seepärast võib temasse suhtuda kergelt

mitte hoida jõuga kinni lasta tal minna

isegi kui ma tean, et see pole nii et see ei tulegi tagasi

suhtuda kergelt

nagu igaviku reamehesse

nagu sellesse, millel pole algust ega lõppu

minu vihm minu udu minu lõke minu väike lind

minu reaigavikud niikuinii

ei jätku hingetõmbeid

96 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

Alla Gorbunova

License no. 00240025 - e

(35)

Kuidas sünnivad teie luuletused?

Tavaliselt käib see nii, et korraga tekib (tavaliselt iseenesest, aga vahel üritan seda jahimehe kombel püüda) sihtmärk, täpne, punk- tipealne noot, punktiks kokku surutud tervik, puhas loominguline võimalus, teatav tihendus, mulle adresseeritud kutse. Võib koguni öelda, et ma „näen” seda sihtmärki, toda intensiivsust. Kuigi ehk on nägemisest täpsem metafoor siiski lõhna eristamine. Tõepoolest, mõtet ei pruugi kanda mitte ainult sõna ega kujund, vaid – palju ürgsemal viisil – ka lõhn. Ja loomeprotsessis on minu meelest midagi sellist, mis meenutab lõhna järgi saagi väljanuhkimist.

Keda ja mida te loete?

Peamiselt luulet ja filosoofiat. Aga üldiselt loen harva. Rohkem meeldib mulle lihtsalt asju vaadelda või ammutada teadmisi iseenda sisemusest.

Minu lemmikluuletajate hulka kuulub endise Leningradi underground’i ja omakirjastusliku ehk samizdatkirjanduse klassik Sergei Stratanovski, kes on ikka veel täies loomejõus. Nende seas on ka mu lähedane sõber Dmitri Grigorjev, kelle luuletused on juba kaua olnud minu maailma lahutamatu osa, ja Nina Stavrogina, samuti hea sõber, imeline luuletaja ning tõlkija. Võiksin veel palju nimesid nimetada. Muide, hindan kõrgelt ka suurepärase eesti luuletaja Jaan Kaplinski vene keeles kirjutatud luuletusi.

Mis praegu vene luules ja kirjanduses laiemalt toimub?

Vene luules on praegu täiesti imelisi poeete, kusjuures väga erine- vaid, ja ka luule ise areneb samal ajal õige mitmes suunas. On väga uuenduslikku luulet, mis eksperimenteerib keelega, ent samal ajal kirjutatakse vene keeles endiselt väga tugevat luulet suhteliselt traditsioonilises vormis. Viimasel ajal on kaalukas roll poliitilisel ja feministlikul luulel.

Mis küsimust te ise endale kõige sagedamini esitate (nii elus kui ka kirjanduses)?

Eelistan asjadega otse dialoogi astuda. Nad saavad ju ka ise endast jutustada. Tavaliselt küsin neilt: kes sa oled? Siis räägivad nad endast või näitavad midagi vastuseks. Mõnikord pöördun küsi- mustega ka oma siseilma poole, kuid nendel küsimustel pole tava- liselt sõnalist vormi, vaid pigem on nende endasse pöördumiste puhul tegu küsimusest laetud tihendustega. Ka neile tulevad vastused, millel pole tavaliselt sõnalist vormi, aga mis lubavad end ajuti sõnastada. Sõnadesse rüütatuna võivad neist muu hulgas saada luuletused.

98 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

Marianne Harju

hääl möödunud elust äratas mind liig pikast suveõhtu uinakust

aga kui olin kalmistut pidi mööda põigelnud tõukeratastel turistidest

siis teisel pool ei oodanud mind keegi hääl möödunud elust

läks tagasi möödunud ellu

ja mina istusin võõra haua veerele jalga puhkama

kas mäletad

kuidas ükskord unustasid et olen võõras

kaugelt maalt

ja rääkisid minuga omaenese keeles

(ja mina sain aru igast sõnast) kuni sa vabandasid

sest sulle meenus et olin võõras kaugelt maalt

ood tartule

olen jälle

kõik see mis ükskord varem albiinopart emajõel

päike paneelmaja aknas tudeng kõrtsis

kohv papptopsis poeet elu vaagkausil vihm anne kanalis

kõik see mis ükskord varem olen jälle

varastan minuteid ja sekundeid tänaselt

võtan nad endaga homsesse

ehk kuluvad marjaks ära kui aeg saab otsa

aga lahkuda veel ei raatsi

100

VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

ma pole kunagi näinud et keegi hoiaks sigaretti sõrmede vahel

nii õrnalt ütlesin ma

sa kissitasid silmi

justkui ei suudaks otsustada kas see oli solvang

või kompliment mõlemat

või mitte kumbagi ja siis ma ütlesin:

ma pole kunagi näinud et keegi kissitaks silmi

justkui ei suudaks otsustada kas see oli solvang

või kompliment mõlemat

või mitte kumbagi sa vangutasid pead

hoidsid sama sigaretti sama õrnalt edasi

ma ütlesin:

ma pole kunagi näinud …

aga sa ei lasknud mul lõpetada ja ütlesid:

ma pole kunagi näinud kedagi kes oleks nii vähe näinud viipasid ettekandjale

ja tellisid veel ühe kohvi ainult iseendale

pesupäev

puhtaks saavad aknad ja põrandad potid ja pannid särgid ja püksid hambad ja juuksed

aga südametunnistused ah midagi peab jääma

ka järgmiseks laupäevaks

Marianne Harju //

101

102

VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

103

1 Kaisa Ling. „Intervjuu Ave Taavetiga. Maagiline naivist peidab tõrva meepotti” – Värske Rõhk,

nr 68, 2020, lk 16–27.

Trammi ümber laiub

maailmaruum

Saara Liis Jõerand

Ave Taavet

„Valerahategija”

Värske Raamat, nr 26, 2020

Kui paljud debüütraamatud nõuavad lugejalt julgust tundmatus kohas vette hüpata, olla tunnistajaks esimes- tele sammudele ja esimest korda avanevatele maailma- dele, siis Ave Taavet on eesti kultuurimaastikul end juba üsna jõuliselt kehtestanud. Karikaturist, kolum- nist, dokumentalist, humorist, lisaks animaator ja kunstiõpetaja – Taaveti teemad ja tegelased on huvilisi ümbritsenud juba pikemat aega. Seda poolküpset debü- teerijapositsiooni on ka „Valerahategijas” tunda. Midagi on tuttavlikku, midagi on nagu juba valmis, aga see pole veel kõik, sest miski hästi kihvt, uus ja omanäoline alles ärkab. Taaveti maailm laieneb, hõlvab, põimub, imbub.

Kogumikus on neliteist lugu, mis on vormiliselt üsnagi eriilmelised. Siit leiab lühemaid ühesoojalugusid (nagu nimilugu või „Valter ja kalakari”), aga ka ühtse teema alla koondatud vinjette nii lesestumisest kui sise- nevast Koprovist, mõned, nagu „Täispilet” ja „Aadu saladus”, on jälle austusavaldused klassikalisele lühiloo- vormile. Intervjuus Värskele Rõhule on Taavet öelnud, et ta alustab kirjutamist just enamasti tegelastest, mitte motiivist ega konfliktist1– siit pole jälle kuigi pikk samm väiteni, et iga loo vormgi on just selline, nagu tegelase jaoks kõige paremini sobib. „Valerahategija” on eelkõige elukoht, Ida-Euroopa magalarajooni paneelmaja, kus iga akna taga on keegi ning selle kellegi kujundatud ruum, tema asjad, lõhnad ja lood.

Animatsioonilikkus

Tegelased, asjad ja ruumid on hämmastavalt pildilised ning usun, et seda on tunda ka siis, kui ei tea Taaveti tausta või seda, et esialgu pidi mitmest loost saama animafilmistsenaarium. Igal väiksemalgi detailil on selge, ühekordse joonega tõmmatud piir, asetus kaadri- kompositsioonis ja kestus: „Mütsi kõrvalapatsid liigu- vad trammi loksumise rütmis paremale ja vasakule, vasakule ja paremale, lüües Jürit kergelt näkku” (lk 114). Veelgi enam, pildistuvad ka sellised asjad ja nähtused, mis seda muidu ei tee – mõelgem näiteks, mis saab küll

104

VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

Saara Liis Jõerand //

105

Kõik on võimalik, sest kõik on üks.

ohkest siis, kui „ohkas raskelt” asemel öelda „väljutas raske ohke” (lk 26)? Ka tema ärkab ellu, kolib Taaveti paneelmajja ja hakkab endale pikaldaselt borši soojen- dama. Igal asjal on iseloom ja värv, sest selle kirjeldus on niivõrd täpne. Kui keegi liigub „piki linoleumi ja roheka krohvikihi kokkupuutejoont” (lk 14), tean täpselt, milline ja mis lõhnaga on kogu ülejäänud ruum, ning kui keegi ostab „kassile natuke krõbinaid ja endale prääni- kut Klassikaline” (lk 25) (jah, präänikut Klassikaline!), näen inimest, tema kilekotti ja ammu surnud abikaasa raamitud portreed kummutilinikul.

Kuid peale detailitäpsuse on animatsioonilikkusel ka teine, veel olulisemgi külg – kõik on võimalik, sest kõik on üks. Joonisfilmis võib karussellist sujuvalt saada hoopis keerdtrepp või kohvitassis suhkrut segav lusi- kas, kulinaaria võib seostuda mullastiku ning energia- tööstus hingevaluga. Taavetki ei piirdu argireaalsusega, vaid ühendab seda kõigi teiste võimalike tegelikkustega. Mõnikord võtab selline ühendamine üsnagi lihtsa ja konkreetse küsimuse kuju, mis on ka maagilise realismi austajatele hästi tuttav: „Mis juhtuks, kui sisestaks niisu- gusesse igapäevasituatsiooni just naasuguse elemendi?” Nii hakkavad sündmuste ahelad hargnema näiteks võimekate tsirkusetegelaste töötuksjäämisest, vanade- koduelaniku Aadu võimest väljutada endast erisugust heatujunänni või kohtumisest kummalise looma või tundmatu anumaga. Sedasorti üsnagi lihtsates lugudes on autori mõttelõnga küll mõnus jälgida, sest silme ees lahti rulluv pilt on värvikas ja püstitatud küsimus leid- lik, aga selle lahenduskäik ei paku enam erilisi üllatusi. Teekond on turvaline – rööpad on ees ja lõpp-peatus numbri järgi enam-vähem aimata, naudi ainult sõitu.

Ajuti on kõikvõimalikkus aga raskemini tabatav ja see teeb asja põnevamaks. Seda tüüpi ootamatud ühendu- sed on eriti esil jutukestes nagu „Sügis ehk Pedro seadis viiuli häälde”, „Silitada siili” ja „Kosmose kodusta- mine”, aga ilmutavad end ka mitmes teises tekstis. Ühest reaalsusest ning vormist teise liikumine on Taaveti jaoks sama loomulik kui kartmatute laste reis seinale sodi- tud džungli kaudu neljandasse dimensiooni ja tagasi.

Nihestused toimuvad äkki ja nagu muuseas, neid võib olla raske märgatagi. Lugejal kaob jalge alt kindel pind, sest reegleid ei rikuta mitte ühel, lihtsasti sõnastataval põhimõttel, vaid kõikjal korraga ja ainult natuke – Pedro viiuli noodikirjaks võivad olla pesunöörid ja elektritraa- did ning inimeste elurütmi saab juhtida läbi tänava- korrashoiu. Põhjusliku loogika asemele asuvad asjade sisemised seosed, nii et asi pole enam ainult asi, vaid ka kõik muu, millega see piirneb. Ja siis, otsekui nipsust, on kõik jälle vanaviisi – maailmade võimalikkust on hetkeks näidatud, aga ei jää sinna pidama ning jõuan tagasi post- sovetlikku argipäeva.

Rööbaste asetamine

Selline võimalikele lugudele, ruumidele, reaalsustele viitavate radade kättenäitamine teeb Taaveti väheste sõnadega ehitatud maailma pea piirituks. Tähelepanu võib olla küll ainult ühel köögilaua taga istuval tege- lasel, aga ka see, mis parasjagu aknast paistab või kes elab kõrvalkorteris, on otsekui võrdväärsena kohal. Jüri „mõtleb aeg-ajalt tahtmatult sinivaalale” (lk 116) ja kui Anton pillab Ljusja jalga kahvli, teeb see „pigem mentaalset kui füüsilist valu” (lk 97), ent miks peaks mõtlema just sinivaalast ning mis Antoni ja Ljusja vahel täpsemalt toimub, pole nende lugude fookus. See aga ei tee neid küsimusi kõrvaliseks, vaid osutab, et vastami- seks on vaja lihtsalt mõnd teist lugu – sama hästi võiks rääkida Lermontovi-nimelise 32. lasteaia armulugudest ja mainida muu hulgas nõudeluugi kaudu sisenevat Koprovit, aga Taavet on otsustanud rääkida Koprovist. Maailmaruum on liiga lai, et seda ühtede (või kasvõi kõikide) kaante vahele panna, ning „Valerahategijas” nähtavaks tehtud valikud ei lase seda unustada.

Seesama teistele võimalustele viitamine toimub ka fiktsionaalsest maailmast väljaspool. Tasapisi hülges- tuva lühiproosategelase Viktori jaoks võivad „kultuuri- line identiteet, sotsiaalsed konventsioonid ja ühiskondlik sidusus” (lk 45) küll olla võõrad mõisted, aga Taavet

106

VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

Saara Liis Jõerand //

107

ja keskmine lugeja tunnevad neid see-eest üsna hästi. Sellised müürilehelikud sissepisted paigutavad muidu ajatud lood ühiskondlikku konteksti, mis tegelastesse ja sündmustesse kuidagi ei puutu. Kui Taavet kirjutab, et olümpia-Miša oli „oma ringkondades hinnatud semioo- tik” (lk 47), tundub Miša salaelust naljakamgi see, et lugeja teab seda „oma ringkondades hinnatud olemist” hästi, ja kui ema pakub karjuvale jõnglasele „erinevaid mate- riaalseid hüvesid” (lk 115), virguvad kiirest uinakust ka need ajusagarad, mis tegelevad (igamehe)kasvatustea- duse ja (-)kapitalismikriitikaga. Toimub pidev konteks- tualiseerimine, piiritlemine, raja valimine – Taavet on küll kirjutanud lühilookogumiku, aga esseistikatki pole unustatud. Ka kogumikku laiali puistatud kultuurilised viited kannavad mingil määral sarnast, tehtud valikuid rõhutavat funktsiooni. Nägin enda meelest nii Viidingut, Puškinit, Ellen Niitu kui Lindgrenit (või seostasin ehk

„väiketonti” ja Vaasalinna liiga meelevaldselt?) ning iga selline kohtumine tuletas meelde nii ülejäänud kirjan- duse olemasolu kui minu otsust lugeda just Taavetit.

Kosmos ja kirjandus

Kahjuks satub see nauditav, lahtisi otsi jättev jutustus- viis ohtu, kui minategelase positsioon kirjanikult-kõike- teadjalt kellelegi teisele anda. Lugudes nagu „Saudade rústica” ja „Valerahategija” pole sellega muret, sest ka jutustaja valdab kirjandust ja kasutab selle võimalusi, tema identiteet ei sea jutustusele piire. Vastupidigi, mõle- mas loos hakkavad jutustaja siseilma ja kirjanduslikkuse piirid hästi mõnusalt hajuma: „Loojang ise on mulle sein, mille vastu nõjatun. Olen päevavaras ja velbas, kelm ja puhvaika siselooder! Poolenisti silmapiiri taha vajunud päike moodustab mõnusa uru, kus kerra tõmmata, ja las keegi teine kustutab tuled.” (lk 30) Aga näiteks „Lesepuu ehk Seitse surmavinjetti”, mis koondab enda alla seitsme naise leseksjäämise lood, teeb tahes-tahtmata oma eriilmelistele jutuvestjatele järeleandmisi, nii et lugusid ei vürtsita enam sõbralik kõrvaltpilk, mis neid maailmale avatuna hoiaks. Sõna saavad „Valerahategija” trepikoja

elanikud ise, ja nemad pole ju kirjanikud, vaid lihtsad inimesed, kes vahendavad sündmustikku umbes sama- moodi nagu intervjueeritavad uudistereportaažis. Ka nii võib, aga avaruseigatsus jääb veidi kripeldama.

Sest tõesti, just need avad, mille jätab kirjandus, see turvalisest trammiaknast ajuti vilksatav kosmos, mis visuaalile ei allu, paelub mind Taaveti maailmas kõige enam, pigem selle napi annustamise tõttu kui kiuste. Mida kindlapiirilisem kontekst ja ebamäärasem piiriületus, seda nauditavam on. Kuigi olen sobivaid näiteid juba toonud, olgu neile lisaks siin ka mu ületa- matu lemmik: „Viktor liigutas vuntse ja inises abitult. Ei ole palju mooduseid, kuidas ümbritseva maailmaga kontakti astuda, kui oled hüljes. Ei ole palju asju, millest unistada, kui oled mees.” (lk 45) Kuna esiteks ei mõjuta tsitaadi viimane lause üldse loo kulgu ja teiseks on mees- tel ikkagi üsna palju asju, millest unistada, tekib vaakum, kust edasi ei oska kuhugi minna. Milline segadus ja täiuslik harmoonia samal ajal! Kogu võim on sõnadel, mis teevad mida iganes – kui ei ole palju asju, millest unistada, siis ei ole. Otsekui kogemata on kehtestatud kirjandusreaalsus, mis jätab kõik otsad lahti ja logisema. Suletus ja avatus, kindlus ja pidetus, pilt ja sõna – kui teha nägu, et kõige kaheks jaotamine on paslik ning et arvustuse pealkirjaks valitud „Kosmose kodustamisest” pärinev tsitaat pole siin tasahilju juba päris ära kurna- tud (ega räägi iseenda eest), võin need terviklikkuse huvides ka kokkuvõtte tegemisel appi võtta. Tramm, mis koondab suurepäraselt nii Taaveti argipäevasust, konkreetsust kui usaldusväärsust sihtkohta jõudmisel, on täiesti loogiline. Ja maailmaruum, see on ju piiritu fantaasia – lahtised otsad, ainukordsed seosed ja kaaluta olek. Üks ilma teiseta on igav, teine ilma esimeseta abso- luutselt ligipääsmatu (järgmine peatus: „Kosmos”). Priit Pärn rääkis mullu sügisel Tartu Ülikoolis peetud loengus, et just need, loogika ja fantaasia, peavad hea karikaturisti puhul tasakaalus olema. Laiendagem seda mõtet kriimsilm-Taaveti teistelegi ametitele. Kusjuures, õppida olevat Pärna sõnul võimalik just teist, fantaasiat.

Universum paisub, aga tramm sõidab sama rada, ehk ainult ägiseb kurvides.

108

VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

1 Loe „Tuultest Toa” tutvustust Rahva Raamatu kodulehelt. 2 Vt EKI ühendsõnastikust sõnaartiklit „litootes”.

109

Puhu, tuul, ja

tõuka poeeti

Saara Lotta Linno

Annika Sellik

„Tuultest Tuba”

A. Sellik, 2020

Annika Sellik huikab uue häälena eesti kirjandusmaas- tikul oma debüütluulekoguga „Tuultest Tuba”. Tuba, millesse Sellik lugejad kutsub, tõotab juba lävepa- kul olla huvitav: 63 lehekülge luulet peitub heledasse kangasse köidetud kaante vahele, millele on kohrutatud gooti kirjas tekst. Nõnda leiab lugeja end sõrmedega üle kaane libistamas, raamatut siia-sinna kallutamas, justkui püüaks pääseda salatuppa raamaturiiuli taga. Nõudlikum lugeja võib-olla kiikab, kas lävele on jäetud veel vihjeid toa sisule, ja jõuab kiirete nutinäppudega e-raamatupoe kirjelduseni, kus Lauri Sommer tutvus- tab luulekogu järgmiste märksõnadega: minimalistlik, vaikne, haprust ja õrnust otsiv.1 Lugeja noogutab juba nõusolevalt kaasa: jajah, tõepoolest, kaaneltki näha, et minimalistlik ja habras. Sellised märgid lävepakul tunduvad ju paljutõotavad? On loodud pilkupüüdev ja viimistletud esmamulje. Järgmiseks on mõistlik kaant paotada, lasta end hetkeks sisekaane kuldkollasest pimestada ja siis lugema hakata.

Napisõnaline

Luulekogu poeetiline laad selgub juba pealkirjas ja esimestes tekstides. Pealkiri „Tuultest Tuba” toob meelde poeetilise vähenduse tüüpnäite: „tegi toa tuule peale, maja marjavarre peale.”2 „Tuultest Tuba” lubab viia vähenduse veel sammukese kaugemale: tuba pole tehtud tuule peale, vaid tuulest enesest. Ent kui poee- tiline vähendus on tavaliselt kõnekujund, mis avaldub metafoorikas, siis selles luulekogus vähendatakse esma- joones lausetasandil. Lausa otseses mõttes: peaaegu iga

110

VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

Saara Lotta Linno //

111

3 Leheküljed on nummerdatud Rooma numbritega.

luuletus on nagu üks terviklik lausung. Kasutatakse põhiliselt kolme kujundit, mis omal viisil toetavad õrna poeetikat ja viivad kasutatavate sõnade arvu näiliselt miinimumini: esiteks tseugma, mis seob fraasis ühe sõna mitu kasutusvõimalust, teiseks kalambuur, mis teeb sedasama sõna piires, ja kolmandaks ellips, mis jätab sõnu või tähti hoopis vahele. Tihti ühendavad nad jõu ainult paari luulerea vältel nagu esimeses luuletuses:

kõrvetab nõgeseid meelel

kel peo

soe

heledam on kui pale (VII)3

Esimese kahe reaga justkui küsitakse: kelle peopesad kõrvetavad mõttes nõgeseid? Järgmise reaga muutub küsimärgita küsimus juba väiteks: nõgeseid kõrveta- vad need, kelle peod on soojad. Või öeldakse hoopis, et see, kes kibedaid rohte meelel mõlgutab, selle pihud on soojad ja heledad? Lugemisvõimalusi, mille vahel mõte vilklema hakkab, on palju ja ühtegi neist ei saa esikohale seada. Samasugust siirdega segunevat tseugmat leiab kõige rohkem, ta teeb tihedat koostööd kalambuuriga:

„hetk / Veel, allikselgel” (VIII). Lausekujundid on seega vähenduse teenistuses: mitme tähenduse tarbeks kasuta- takse nii vähe sõnu kui võimalik.

Tuuline

Nagu eelmisest näitest paistab, avaldub elliptilisus luule- kogus ka tüpograafilistes võtetes, mis on kahtlemata Selliku tekstide silmatorkavaim eripära. Luuletused olek- sid nagu õue tormi kätte jäetud, neist on tuul üle käinud: mõned tähed ja sõnad minema puhunud, teisi ükstei- sest eemale lükanud või laiali sõrendanud („hetkena /

Luuletused oleksid nagu

sähvav j u u n i”), kolmandaid kokku kolinud („seis- majäädes / rahulolles” (XI)), värsiridu nihutanud … Kusjuures sõnalisel tasandil tuul eriti ei figureeri, seal on esiplaanil teised loodusjõud, millest tuleb juttu hiljem. Ühes tekstis on tuul hoogsalt pool luuletust (või lauset) minema puhunud:

Nüüd jäänud on veel

oma hing mäletada ja hoida, (XVIII)

Komaga rippuma jäetud lõpp tekitab kujutluspildi, kuidas hingele jälile jõudes ei tohi temast lahti lasta – hinge tuleb kinni hoida. Tuul on osav värsitehnik!

Samas pole siin ja mõnes teises näites sugugi võimatu, et mulje „poolikust” luuletusest tekitab puudulik toime- tamine. Nimelt kasutatakse tekstides heakõlalisuse nimel kirjakeelest märgatavalt lahknevat keelt, mida iseloo- mustab tihe sõnavormide lühendamine. Alati pole aga kindel, kas mõni täht on ära jäetud või unustatud (nendei

(XIII) – kas iseäralik omastav või kadunud gi-liide). Üksikute häälikute väljavahetamisega muutuvaid tähen- dusi kohtab luulekogus veel: „need mõtted mis / siin läitud läinud” (XIV), „udu läbi akna / rohenõgise” (XIV; miks mitte ka rohenõgese), „nõrkjalt veendub / su tahe (LXII; mõrkjalt sobiks samuti). Viimased kaks on justkui elliptilised riimid: paralleelvariant heliseb mõttes kaasa. Mitmetähenduslikkusele püüdlev poeetika ja elliptilised riimid panevad arvama, et ka ärajäetud tähed viitavad mitmele lugemisvõimalusele, ehkki šanss, et luulekogu oleks võinud tähelepanelikumalt toimetada, jääb samuti õhku.

õue tormi kätte jäetud.

113

112 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

Tuule kunstnikutöö pole siiski läbinisti õnnestunud. Kuigi abiks võetud ebareeglipärased komad, pikad lüngad ja nihestatud read tekitavad huvitava ja pidurdatud luge- misrütmi, siis näiteks sõrendatud sõnade eesmärk jääb küsitavaks. Ka tekstisisesed suurtähed ei ilmuta kuns- tilist järjekindlust ja võinuks ilmselt suureks puhumata jääda. Paar teksti saanuks tuul rahumeeli männilatvadesse keerutada.

Impressionistlik

Niisiis on need tuulepitsilised tekstid, mis püüdlevad mini- malistliku väljenduse poole. Aga mida seal väljendatakse?

„Tuultest Tuba” on kui kogu impressionistlikke minia- tuure. Suur osa luuletustest püüab jäädvustada hetke- muljet ja pöörab tähelepanu valgusmängu tabamisele. Valgus kordub motiivina kõikjal, temas peitub nende teks- tide süda, aga ta pole ainult sügav hingeline nähtus, vaid ka sillerdav visuaal: kord helgib paneelmaja seinal, siis peegeldub kuu küljel, „veel ulatub / õhtupäikese kulda / mu sülel puhkama” (XLVIII), viimaks „hõõgub ruugelt” männiladvul (XXXVII). Ehkki vahendid valgusmeeleolude edasiandmiseks on napid, luulekogu sõnavara piiratud, luuakse pildid tabavalt: valgus seotakse teiste tajudega ja muljepildid ei muutu üksluiseks. Peale valguse ilmestavad pilti ka puud-taimed: „Tuultest Toas” kasvavad sõnajalad, karikakrad ja piparmünt, kõrvetavad nõgesed ja ohakad, kõrguvad männid, kuused, kased ja kadakad. Kui impres- sionistlikud maalid toovad kujutelma pigem Lääne- ja Lõuna-Euroopa maastikud, siis Selliku tekstides figureerib siinmaine müstiline loodus. Inimloodu vilksatab tekstides harva, ent tasakaalustab habrast ja õhulist argise, käega- katsutavamaga: paneelmaja, kraavivesi ja männilaudadest põrand maandavad kõrgele-kaugele püüdlevat mõtte- lendu ja tundeelu.

Metafoorikas on mõjuvaim võte sünesteesia, mis annab muljepiltidele viimase lihvi. Erinevad tajud – sageli

114

VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

115

Shhhhh... shhhhh... shhh... Rahu, kõik saab korda.

Hinga...

Rahune.

Kõik saab ajaga korda.

nägemine, kuulmine ja kompimine – seotakse luuletus- tes ühte. „Tuultest Toas” puudutab „eha puna / nii valu- salt” (XXX), tumedus lõhnab ja valgus sumiseb, taevasina on võimalik kuulata, tunded teevad häält. Kõik kordu- vad motiivid põimitakse kokku, olgu nad kombatavad ja nähtavad (vesi, sõrmeotsad, haprus, valgus, pime- dus, loodus) või vaimselt haaratavad (nimed, mõtted). See, mis terviktähendused aga sünesteetilisele lõuendile ilmuvad, jäägu avastamisrõõmuks.

Kas astuda „Tuultest Tuppa”?

Palun rahune maha!

„Tuultest Toa” sisekujunduse eest hoolitsevad seega kolm olulist võtet: vähendatud väljendus, tuulised värsi- read ja sünesteetiline muljetamine. Esimesed kaks teevad teksti küllaltki raskesti loetavaks, pidev sõna eri tähen- duste kaalumine on aeganõudev töö. Samuti pidurdab teksti lugemist selle eripärane rütm, kus komad, tühi- kud ja nihestatud read sunnivad ootamatutes kohtades peatuma. Vormi raskepära koormab sisukust, kuna tekib ootamatu vastuolu aeglustava teksti ja hapra valgus- mängu vahel. Siiski on suurem osa luuletusi nauditavad ja moodustavad heakõlalise terviku, hetkemuljed loovad küll nõudliku, ent uudishimu tekitava luuleilma, kus mõned mustad noodid ei riku koguteost ära. Kindlasti tasub „Tuultest Tuba” lugeda neil, kes avastavad end imetlemast päikeselaike seinal, naudivad Jaan Kaplinski poeetilisi mõtisklusi valguse üle, on juba aasta linna- korteris isolatsioonis istunud või lihtsalt vajavad õhtu- hämaruses midagi kirgast. Ühe luulekogu pikkune aja mahavõtt tuleb infoühiskonna kodanikele ainult kasuks, eriti kui tegu on põneva debüüdiga, mille kindel käekiri ja terviklik luuleilm ei jäta tuulest hoolimata lugejat külmaks.

Ellu-Marie Blond //

116

VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

117

1 Pille-Riin Larm. „Esimene vasikas” – Sirp, 27.11.2020.

Kes tasub

trükitöölise vaeva?

Märkmeid noore kirjanduse aastast 2020

Rauno Alliksaar

Koroona-aastana meelde jääv 2020 mõjutas meie kultuurielu märgatavalt – üritused jäid ära, raamatud sestap ka esitlemata, ja ka kirjastamist, iseäranis debüü- tide kirjastamist, on see märkimisväärselt mõjutanud. Et ettevalmistus käib meie ajal suuresti kompuutrite taga ning trükkiminegi on tubane töö, tegutsesid kirjas- tajad-toimetajad ikka edasi ja trükimasinad huugasid samamoodi. Siinses ülevaates käsitlen kuni 35aastaste debütantide teosed, mida mulle teadaolevalt ilmus ühte- kokku 21. Eelmisel aastal Betti Alveri preemia žüriis olnud Pille-Riin Larmi andmetel ilmus aasta jooksul aga 67 debüüti1, seega tuleb praeguses kirjatöös eritlu- sele neist pääaegu kolmandik. Seejuures on arvesse on võetud üksnes ilukirjanduslikke taieseid ning kõrvale jäetud näiteks Minu-sarjas ilmunud raamatud, esseistika ja selgelt autobiograafilise sisuga tööd (nagu nt Vaido Neigausi „Mees metsast”). Kahtlemata võib fiktsiooni ja tõsielu, aga ka kirjanduse ja mittekirjanduse vahele piiri tõmbamine puhuti olla subjektiivne ning mõnelgi juhul pidi järele mõtlema, kas teost vaatluse alla võtta või mitte. Loodetavasti ei tunne keegi, et tema teose käsitle- mise või mittekäsitlemisega on talle liiga tehtud.

Enne üksikteoste eritlemist võiks lugeja tarvis ära märkida siiski mõned üldisemad tähelepanekud ja kõnelda veidi tänapäeval kõigis eluvaldkondades popu- laarses arvude keeles.

Ootuspäraselt on debüütide seas rohkem luule- kui proosateoseid, vastavalt 13 ja 7. Ühe debüüdi puhul jääb žanrimääratlus ebalevaks – see pole luule, ent mitte ka proosa, pigem võiks seda pidada eriti napiks mõttepäe- vikuks. Luule ja proosa ebavõrdsest jaotumisest veelgi ebavõrdsem on autorite sooline jaotus: 21 raamatu 22 autorist 6 on mehed, 16 aga naised. 10 autorit on sündi- nud enne 1990. aastat, ülejäänud aga hiljem, 3 debü- tanti on sündinud suisa sel sajandil. Tõsi, ei saa salata, et autorite hulgas on ka üks, kes ei ole ei debütant ega kuulu kõnealusesse vanuserühma, ent kaasaautorina ei saa teda päriselt ka maha salata. Kirjastajate seas anna- vad debüütidele kohaselt mõõdukalt tooni isekirjastajad (21st teosest 6). Suurkirjastustest on esindatud Tänapäev

118

VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

Rauno Alliksaar //

119

2 Marja Unt. „Linna laulud ja hääled” – Vikerkaar, nr 12, 2020, lk 110. 3 Peeter Sauter. „Hübriidne lüroeepika” – Sirp, 02.10.2020.

4 Peeter Sauter. „Järsku ongi hea kiire mööda lasta?” – Sirp, 23.10.2020.

5 Maarja Jaanits. „Teele Lember on oma esikkogus kriitiline ja eneseirooniline” – Postimees, 03.12.2020. 6 Alvar Loog. „Kes kirjutas aasta parima ilukirjandusliku debüütraamatu?” – Postimees, 22.11.2020.

(1 raamat), Varrak (1), Hea Lugu (2) ja Kultuurileht (2). Ülejäänud teosed jagunevad väikekirjastuste või muidu muudes valdkondades tegutsevate ettevõtete vahel. Märkimisväärne on seegi, et sel korral ei sattunud käsit- letavate teoste hulka mitte ühtegi kirjastuse Paljasjalg üllitist. On raske öelda, kas see on märk kirjastuse vaibu- vast hoost või noorte autorihakatiste soovist viletsa kvaliteedi märki vältida.

Värskes luules ilmneb märkimisväärne polariseeru- mine. Kõrvuti seisavad teosed, mis on leidnud selgelt positiivset kriitilist vastukaja ja saanud auhinnanominat- sioone, ning tõenäoliselt siiralt hääde kavatsustega kirju- tatud ja ära trükitud raamatud, mis on kõigest hoolimata siiski küündimatud ning kuuluvad väärtuse poolest sestap pigem trükitud paberi ajalukku kui kirjanduse varasalve.

Väärtuslikumast osast alustades tulebki esmalt mainida kolme teost, mis nomineeriti ka 2020. aasta Betti Alveri auhinnale: Joosepi Vesselovi (snd 1997)

„Linna laul” (Kultuurileht), Piret Põldveri (snd 1984)

„Alati nii järsku” (Henrik) ja Teele Lemberi (snd 1986)

„Süstemaatiline unistaja” (Kultuurileht). Nende senine retseptsioon on olnud üsnagi üksmeelselt rahulolev, et mitte öelda kiitev. Sestap teeme siinkohal väikese ülevaate senisest kriitikast.

„Linna laulu” arvustades on Marja Unt nentinud, et raamat on „loogiline samm selles jadas, mida võiks kutsuda kenaks ja sihipäraseks algavaks luuletajateeks”, isegi kui „otsitakse mingit oma keelt, aga see ei paista veel päris käes olevat”. 2 Peeter Sauter on lisanud, et

„Vesselov on narratiivne, aga sisukam ja värskem siiski seal, kus sooritab piruette ja kõrvalehüppeid”, ning leiab, et ülepää on teos „arhailine, kuid ühtlasi moodne ja fantaasiasse eksiv poeem või minieepos Tartust”.3

„Alati nii järsku” kohta on Sauter aga tõdenud, et „elu

ilu ja tuuma, isegi kire nägemine triviaalses või negatiiv- ses on Põldveri raamatu tugevus” ning autor „on tali- tanud tasa ja targu – ja järsku küps luuletaja valmis”4.

„Süstemaatiline unistaja” pälvis tähelepanu tugeva femi- nistliku ja kapitalismivastase hoiakuga, milles on Maarja Jaanitsa sõnul „värskust ja otseütlevat hoogu, teatavat lusti ja valjuhäälset iseteadvust”5, Alvar Loog leiab, et

„sõnavalikus ja kujundiloomes on palju leidlikku, meis- terlikku ja vaimukat”6.

Auhindade nominendid (Vesselov ja Põldver on lisaks Alveri auhinnale nomineeritud ka Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnale) on tunnustuse ja kommentaarid juba suuresti kätte saanud. Palju huvi- tavam on heita pilk neile kogudele, mis kriitikute luge- mislauale jõudnud pole. Laias joones võib need jagada kaheks: arvestatavad debüüdid, mida küll märkimis- väärselt tugevaks nimetada ei saa, kuid mida pole ka piinlik lugeda, ning taiesed, mille pärisosaks on – nagu juba öeldud – olla osa trükitud paberi ajaloost.

Esimeste hulka võiks lahterdada ema ja tütre Jane (snd 1971) ja Nele Tiidelepa (snd 1998) koostöös sündi- nud „Palun öelge ma pole veel suur” (J. Sarapu). Tegu on praeguseks juba tüüpiliseks muutunud rütmi ja riimita vabavärsilise koguga (NB! iseäranis riimi puudu- mine pole debüütkogudes sugugi iseenesestmõistetav), mille tuuma moodustavad kujundlikud pildikesed:

„pühapäeva õhtul / ristiku bussipeatuses / joon pakist / piima / ja mõtlen / et kõiki hetki ei tahagi / jagada / kui ma täna ei helista / siis tea / rüüpan / bensiinijaamast ostetud / piima / ja mõtlen kuidas / lakata / olemast” (lk 51) või „veini liiga vähe / orientatsioon / teeb jälle mure- likuks / imetlen täiskuupaistes / paljaid õlgu / kuigi / pilved on ees / sulle ma seda ei ütle / räägime eksmees- test” (lk 28). Samuti leidub kogus krüptilisi kōan’ilikke tähendusi: „pärast supitegu / tuleb / terve köök ära

Värskes luules ilmneb märkimisväärne polariseerumine.

120 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

Rauno Alliksaar //

121

7 „Skandaalne poliitik Ruuben Kaalep avaldas luulekogu, kus tuleb juttu ka isamaalisest pruudist” –

Xxx00.xx, 10.09.2020.

visata” (lk 32). Luulekogu tugevus seisneb pääasjalikult konkreetsuses ja selguses, mille kaudu väljendatakse enamasti originaalseid mõtteid ning motiive. Otseseid klišeesid, mis luulelugeja silmad pööritama paneks, siit ei leia.

Teine samasse kategooriasse kuuluv teos on Annika Selliku (snd 1986) „Tuultest Tuba” (A. Sellik), mis on ühtlasi ainus vaatlusalustest isekirjastatud raamatutest, mis on saanud Eesti Kultuurkapitali toetuse. Juba sedagi võiks pidada teatavaks kvaliteedimärgiks. Selliku luule- kogu on kerge ja eeterliku meeleoluga hoolimata sellest, et kujundite poolest on see veidi rabe ja klišeelik: „Ja siis

/ sa seisad / ja loodad / et valgus / sinuta / ei kustuks” (lk 15), „jälle uskuda / näha, kuis / inimlaps valgust // ära tunda võiks” (lk 17), „läinud selge öö / on kui elu” (lk 35). Tõsi, korduvad valguse, elu ja puudega seotud motiivid mõjuksid ilmselt palju labasemalt ja kulunu- malt, kui autor, kes on ühtlasi ka raamatu kujundaja, ei mängiks atmosfääri tekitamiseks niivõrd palju teksti liigendusega – siin leidub vaevu lehekülgi, kus ei oleks pruugitud mitmekordseid tühje ridu värsside vahel, eriti pikki lünki või teksti suhtes üsna juhuslikuna näivat vasakule-paremale joondust. Säärase kavala tüpograa- filise võttega on tekstile lisatud näilist õhulisust ning sestap mõjub kogu lugedes tervikuna isegi sümpaatsena, ehkki põhjalikku sisusse süüvimist hästi ei talu.

Ülejäänute kohta ei saa midagi sarnast paraku öelda, sest kahjuks ei kannata need isegi pääliskaudset lugemist, ilma et lugeja pääs kangastuks teatav paljas- jalgne element. Birgot Kivinurme (snd 1985) „Elusarm” (Trükiviis) sisaldab enamjaolt kitši armastusluulet ning lihtsaid elutõdesid, mis originaalsusega ei hiilga, samuti naiivseid sõnamänge stiilis „sa näed minu ilu. / Ma näen sinu valu” (lk 14) ja riimikesi: „me jões saime mängida

/ rabajärvedes ujuda // nüüd vaid linnas hängida / kuidas võiks see küll sujuda” (lk 27). Veelgi mahukam näide sarnasest stiilist on suisa 212 lehekülje pikkune Gerda Laura Liivi (snd 1994) „Enne” (G. L. Liiv), millest leiab veelgi banaalsemaid tõdemusi: „see, et oled 40, ei tähenda, et oled täiskasvanud / see, et oled 20, ei tähenda,

et sul pole kogemust” (lk 13), samuti loovat keelekasu- tust, mis mõjub siiski labaselt ja konarlikult: „inimesed / kes algatavad meis midagi suurt / aga kellega alustatut koos ei läbi // neid valutame kõige kauem” (lk 184). Olgu öeldud, et Liivi tekstid on varem lugejani jõudnud Instagrami vahendusel ning ehk olekski parem, kui see nõnda ka jäänud oleks.

Gerli Kase (snd 1986) „Mind ei ole olemas, ma mõtle- sin end välja” (Trükiviis) parim osa on illustratsioonid, ehkki needki pole teab mis uhked. Raamatu liigenda- mine Edgar Allan Poe ja Antoine de Saint-Exupéry tsitaa- tidega ning tekstid nagu „Mis on elu?” („Mis on elu? / Elu on kohustused / Elu on võlad / Elu on laenud / Elu on kaotatud aeg”; lk 17) või „COVID-19” („Me kõik sureme / Mõni varem / Mõni hiljem”; lk 35) jätavad mulje pigem gümnasisti mõttepäevikust kui mingisu- guselegi tähelepanuväärsusele pretendeerivast kirjan- dusteosest. Lihtsaid ja väheütlevaid riimikesi sisaldab ka Kaidi Koppeli (snd 1987) isekirjastatud „Elan. Usaldan. Armastan” („Vaid aeg see annab arutust / Ehk taastub meie armastus. / Ka usaldus, mil kõrge hind, / kui väge täis on meie rind”). Helen Saksoni (snd 2001) koolitööna alguse saanud „Avastamata võlumaa” (H. Sakson) pais- tab muu hulgas silma äärmiselt ebaõnnestunud kalli- graafilise kirjatüübivalikuga.

Trükitud paberi ajalukku minevatest kogudest on kõige laiemat tähelepanu pälvinud riigikogulase Ruuben Kaalepi (snd 1993) „Litoriinamere loits” (R. Kaalep), mille märkimisväärse osa moodustavad autori ligi kümme aastat tagasi keskkoolipäevil kirjutatud luuletu- sed. Lisaks nõretavale ning mõnikord lahjade kujundite sisse kätketud isamaalisusele on kogus ka paras annus lihtsakoelist vemmalvärssi: „Kui sa oleks väike hüljes, / siis sul oleks loivad küljes, / et saaks oma halli kõhtu / sügada, kui algab õhtu” (lk 14). Ei ole ilmselt üllatus, et raamatukese uudisväärtuse (lõppeks näidati seda isegi televiisoris)7 põhjus on autori isik, mitte kaante vahele saanu.

Eraldi peab mainima Helen Maandi (snd 1987) teost

„Muhusse uhutud” (ISE Creative), mida võiks pidada

122

VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

Rauno Alliksaar //

123

8 Helen Pärk. „Kirjanik tapab Tallinna parkides noori naisi” – Postimees, 30.03.2020.

mõttepäevikuks, ent samuti on see näide koroonakirjan- dusest. Raamatus vahelduvad Muhu fotod võikalt kulu- nud mõtteteradega („Võimalik, et tühjus annab ruumi uuele”, „Kuidas enda varju mängima kutsuda?” jne). Autori kaanetekst annab mõista, et see on möödunudke- vadise eriolukorra ajal Muhus eraldatuses elades kirjuta- tud raamat. Siit leiab ohtralt küsimusi, vastuseid-väiteid aga kahjuks vähe. Nõnda jääb see raamat justkui õhku rippuma, olemata ei tuumakas mõttepäevik ega ka lihtne fotoalbum.

Võiks öelda, et kitšist ja klišeest koosneva harrastus-

luulesektsiooni viib täiusele Kristo Tuurmanni (snd 1986)

„Eneseleidja” (K. Tuurmann), millest pole ilmselt mõtet isegi ühtki värssi tsiteerida, vaid tasub piirduda pigem katkega tutvustusest: nimelt mõtestab raamat luule- tuste kaudu „elu müsteeriumit ja elukestvat eneseleid- mise protsessi”. Iseenesest võtab see väga kenasti kokku lõppenud aasta enamiku noorte luuledebütantide tööde tuuma. Nimelt pretendeerivad need sageli sügavmõtteli- susele, ent piirduvad siiski pelgalt n-ö diipi panemisega, mis on harilikult mitte pelgalt pseudofilosoofiline, vaid ka karjuvalt ebaoriginaalne. Autorite olulisim või vähe- malt tugevaim iseloomujoon näib olevat enesekindlus, mida täiendab põhjalik enesekriitika (ja õigupoolest ka välise kriitika) puudumine, mille tagajärjel trükitakse ära enam-vähem mida iganes, mis paberile (õigupoolest arvutiekraanile) voolama on juhtunud. Üksikud sära- vad tähed (nagu Alveri preemia nominendid), pakuvad mõningat lohutust. Muidu võib tekkida tunne, et eesti noor luule ongi juba piinlikke mänge mängivaile harras- tajaile kaotatud.

Proosas oli tase õnneks palju ühtlasem. Žanrikirjandusest paistab silma Helen Prinsi (snd 1989) „Pargimõrvad” (Hea Lugu), mis on lobedalt loetav krimka, millest leiab küll nii mõnegi krimikirjanduses lõpmatuseni ekspluateeritud

Ükski debütant ei püüdnud

võtte: eraklik, aga suurepärane politseiuurija, pingeli- sed suhted kolleegidega, oht uurija enda elule. Ometigi väärib „Pargimõrvad” võimalust, sest peale meelela- hutusliku potentsiaali kujutab romaan ka politseitööd tõepärasemalt kui keskmine mõrtsukalugu (autoril on aastatepikkune kogemus tööst jõustruktuurides)8 . Ja ülepää oleks meeldiv, kui krimihuviline eesti lugeja loeks aeg-ajalt M. C. Beatoni raamatute kõrval läbi ka mõne algupärase teose.

Geidi Raua (snd 1992) „Ümber ahju paremale. Võrumaagia” (Tänapäev) põhiliseks veetluseks on muhe huumor, mida pakutakse lõunaeestilises kast- mes. Ladusad võrokeelsed dialoogid, tempokas süžee ning mõningane fantastiline element pakuvad isevärki raamatute austajale üsna kobeda lugemiselamuse. Seevastu on noorele lugejale mõeldud Kaia Raudsepa (snd 1995) romaan „Nähtamatu tüdruk” (Varrak) üsna klassikaline eneseleidmislugu, ei midagi põhjapanevat, ent kergesti hoomatav ja ladusalt kirjutatud. Aga Caspar Vega (snd 1991) „Roosa ritsikas” (Hea Lugu) nii hästi mõistetav pole – loogikahüpped raamatu osade vahel häirivad, süžeegi on niivõrd kliiniliselt filmilik, et mõjub suisa läbimõtlematult. Ning tagatipuks pole see ka päri- selt debüüt – nimelt on raamat varem juba inglise keeles e-raamatuna („The Pink Beetle”) ilmunud.

Lühiproosa au kaitsesid sel aastal Ave Taaveti (snd 1990) jutukogu „Valerahategija” (Kultuurileht) ja Mart Alaru (snd 1989) miniatuurikogu „Pimeduse raadio” (Omailm) ning mõlemat teost iseloomustab teatav unenäolisus või reaalsusest irdumine. Tõsi, sellal kui

„Valerahategija” jääb tegelikult jalgadega maa peale, hõljub „Pimeduse raadio” kusagil kõrgemates sfäärides, muutudes paiguti suisa esoteeriliseks. Kumbki aga luge- des vastu ei hakka. Õnnetuseks peab nentima, et erine- valt luulest, kus joonistus välja selge dominant, oli noor proosa-aasta 2020 liialt napp, et mingeid põhjalikumaid

avaldada totaalset romaani.

Rauno Alliksaar // 125

124 VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

üldistusi teha. Kui, siis võib ehk mainida, et ükski rada- rile ilmunud autor ei püüdnud avaldada n-ö totaalset romaani, vaid jäädi pigem lühikeste vormide või spet- sialiseerunud žanride juurde pidama.

Kokkuvõtlikult võib nentida, et trükikunsti võidu- käik on teinud võimalikuks olukorra, kus kes tahes avaldab mida tahes. Noortele autoritele, iseäranis luule- tajatele, jääb üksnes soovida jõudu ponnistustes ning veel kord (enese)kriitikat. Viimase puudumine on nii Paljasjala kui ka „sa näed minu ilu / ma näen sinu valu” taga. Mulle näib sageli, et avalikkuse ette paisatava kirja- sõna parema kvaliteedi tarvis oleks karmimat sõela, millesse jääksid kinni nood kirjanikuhakatised, kes ei ole veel küpsed raamatut avaldama. Osalt funktsioneerib sellena kirjandusperioodika, ent sellest on lihtne mööda minna. Institutsioonilist tsensuuri või kvaliteedikontrolli muidugi kehtestada ei saa, ja kui saakski, siis kuivõrd saaks usaldada inimesi, kes on valmis endale säärase kohtumõistjarolli võtma? Eks väljendub siingi demo- kraatliku maailma võlu ja valu – kui igaühel on võimalik sõna sekka öelda, siis on paratamatu, et see on võimalik tõesti.

Aga alustavad sõnakunstiarmastajad, kes te maksate, et iga teie uitmõte ja hingeliigahtus trükivormi valataks, et teid raamatuks tehtaks ja nõnda surematuks muude- taks (vähemalt DIGARis ja sundeksemplare koguvate raamatukogude hoidlates), siis makske vähemalt hästi, et kellelgi sellest midagi tolku oleks. Kasvõi trükitööli- sel, kuigi vast saab temagi leiva mõne mõistlikuma tööga lauale.

126

VÄRSKE RÕHK // aprill 2021

127

Raamatu- soovitused

Imar Koutchoukali

Viimaste aastakümnete jooksul on poliitiliste arengute tõttu nii Eestis kui ka mujal Euroopas islamit kajastatud pigem poliitilisel taustal.

Õnneks on hiljuti ilmunud raamatuid, mis pakuvad islamile laiemat perspektiivi.

Peet Lepik,

„Universaalid ja islam” Ilmamaa, 2020

Peet Lepiku „Universaalid ja islam” ei ole monograafia, vaid kogumik varasematest semioo- tika ning islami tekstidest. Islamit puudutavad peatükid on kokku võetud pealkirjaga „Sissevaateid islamisse”. Pealkiri peegeldab sisu täielikult, kuna Lepiku kirjutised hõlmavad väga erinevaid teema- sid, sealhulgas araablaste (eel) ajalugu, prohveti elulugu ning sufismi. Lepiku kirjutised esinda- vad Vene koolkonna perspektiivi religiooniuuringutele, mis kahjuks tähendab seda, et autor ei ole arvestanud hiljutiste uurimustega islamieelse araabia ajaloost. Sellest hoolimata on see suurepärane ja hädavajalik sissejuhatus islami mitmekülgsusesse.

Ibn al-Kalbī,

„Ebajumalate raamat” (tlk Helen Geršman ja

Üllar Peterson) Tartu Ülikooli Kirjastus,

2019

Teose pealkiri annab justkui mõista, et tegemist on lihtsalt tõlkega. Tegelikult on ainult teine pool raamatust kurikuulsa Ibn Kalbī eestikeelne tõlge – esimene osa osutub eriti põhjalikuks eessõ- naks, mis ei keskendu ainult autori taustale, vaid kirjeldab lugejale ka teose sotsiaalset ja poliitilist konteksti ning žanri, ning selgi- tab, milline oli islamieelne araabia luule ja kuidas varase islami ilukir- janduslik traditsioon välja kujunes. Pärast lugemist ei tea lugeja mitte ainult seda, kuidas islamiaegsed araablased islamieelset ajalugu ette kujutasid, vaid on omandanud ka põhjalikud teadmised klassika- lise islami kirjandusest.

Usāma ibn Munqidh,

„Õpetlike näidete raamat: Araabia rüütli mälestused”

(tlk Üllar Peterson) Tallinna Ülikooli Kirjastus,

2015

Araabiakeelset sõna ´i`tibār on selle mitmetähenduslikkuse tõttu raske täpselt eesti keelde tõlkida. Petersoni pakutud pealkiri „Õpetlike näidete raamat” sobib teose sisuga suurepä- raselt, sest see oligi mõeldud juhen- diks härrasmehelikele Araabia rüütlitele spetsiifiliste olukordade näitel. Lisaks sellele on teos ka Euroopa ajaloo huvilistele äärmi- selt põnev ja kasulik, sest räägib igapäevasest elust Süürias risti- sõdade ajal ning aitab mõista, kuidas jagasid tolleaegsed musli- mid maad ristirüütlitega. Nagu

„Ebajumalate raamatus”, eelneb ka sellele tõlkele sisurikas ja põhja- lik ülevaade kohalikust poliitilisest ning religioossest olukorrast, mis hõlmab teosest lausa kolmandiku.

128

VÄRSKE RÕHU AASTAAUHINNAD 2020

Maryliis Teinfeldt

Luule (nr 64, 68)

Maryliis Teinfeldt taaselustab õrnalt, ent veenvalt hääbuva murdekeele. Kadrina murrakus kirjutatud napid luuletused mõjuvad ühtaegu maagi- liselt ja koduselt. Teinfeldt käib sõnadega õrnalt ja tähelepanelikult ümber, pigem kuulatab, kui et üritab nendega midagi jõuliselt kehtes- tada, saavutades seekaudu erilise toimejõu.

Ave Taavet

Lühijutt „Täispilet” (nr 67)

Ave Taaveti elurõõmsad ja värvikad lood on teretulnud leeven- dus, tema tegelased on alati elusad, miljöö ühtaegu detailitundlik ja avar – kõigest aimub paeluv ja täiesti omapärane maagilis-naivistlik

maailm, millesse sukelduda on igati värskendav. Lühijutt „Täispilet” viib meid Moskvasse, kus ühe väga kummalise muuseumi hämar alateadvus küünitab peategelase poole, ja lugejagi ei jää sellest puutumata. Soovitame lugeda ka Ave detsembris ilmunud jutukogu

„Valerahategija”.

Agne Pilvisto

Arvustus „Saatana sada palet” (nr 64)

Agne Pilvisto käsitlus László Krasznahorkai apokalüptilisest romaanist

„Saatana tango” kontekstualiseerib laialt (ja vajadusel ka kitsalt) teose eri tunnusjooni, liigub eri tasanditel, väited on selged ja põhjendatud. Pilvisto näitab, et heal arvustusel võib olla tugev esseistlik potentsiaal ning selle lugemine on vaimne ja ratsionaal-intelligentne nauding.

Rauno Alliksaar

Jasmin B. Frelihi tõlge (nr 65)

Rauno Alliksaar on Jasmin B. Frelihi „Rothkot” tõlkides leidnud teksti Lickeenseernuo.k00u2s40t0e2l5e- ee legantsed, tundlikud ja täpsed lahendused. Tõlkija on tabanud nii Frelihi keele õrnust kui ka jõhkrust ning lausete mõjuvat rütmi.

License no. 00240025 - e

Document Metadata

Table of Contents

E-TEAVIKU LITSENTSILEPING

Document Metadata