VARAKINDLUSTUSLEPINGU EESMÄRK
Ettevõtte varakindlustuse tingimused 1/2014
VARAKINDLUSTUSLEPINGU EESMÄRK
1. Kindlustuslepingu eesmärgiks on hüvitada kindlus tusjuhtumi tagajärjel kindlustatud eseme kadumise, hävimise või kahjustumise tõttu tekkinud kahju ning eraldi nimetatud kulud vastavalt käesolevatele tingi mustele, üldistele lepingutingimustele ja hüvitis reeglitele.
KINDLUSTUSKOHT
2. Kindlustuskoht on poliisil märgitud aadress, kus asub kindlustatud ese.
KINDLUSTATUD ESE
3. Kindlustatud ese on kindlustuslepingu sõlmimisel või kindlustusperioodi xxxxxx kokkulepitud ja poliisil nimetatud kindlustuskohas asuv kinnisvara ja/või vallasvara (edaspidi vara).
3.1 Lisaks eeltoodud punktis sätestatule saavad kindlustatud esemeteks olla ka üüritud ruumide remondiinvesteeringud ning üüritulu kaotuse nõue.
3.2 Kindlustusvõtja saab valida, millist järgneva tes punktides nimetatud eset ta kindlustada soovib. Xxxxxxx xx vallasvara ning üüritulu kaotuse nõude kindlustamise standardvarian did on toodud punktides 5–15.
Kinnisvara
4. Kinnisvarana käesolevate tingimuste mõistes on võimalik kindlustada kinnisasjaga püsivalt ühenda tud ehitisi ja nende osasid. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoonet on võimalik kind lustada tervikuna, xxxxx xxxxxxx, xxxxx reaalosana või kokkulepitud ulatuses remondiinvesteeringuna.
Hoone
5. Hoone on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud väliskeskkon nast xxxxxx xx teiste välispiiretega eraldatud sise ruumidega ehitis ning selle olulised osad, milleks on:
5.1 põhikonstruktsioonid, näiteks vundament, trepid, xxxxx xx välisseinad, postid, talad, xxxxx
xxxx, fermid, katused;
5.2 siseviimistlus, näiteks seinte, põrandate ja lagede kattematerjalid, sanitaartehnika, sisse ehitatud valgustid, püsivalt hoone külge kinni tatud lükand ja liigenduksed;
5.3 fassaad ja välisviimistlus;
5.4 hoonega püsivalt ühendatud küttekolded ja korstnad;
5.5 hoones püsivalt asuvad tehnosüsteemid, näiteks kütte, jahutus, vee ja gaasivarustuse, kanalisatsiooni ning ventilatsioonisüsteem, liftid ja liikuvad trepid, samuti nende juurde kuuluvad juhtmed, torud, kanalid ning mahutid;
5.6 hoones püsivalt asuvad elektrivarustuse süsteem ja nõrkvoolusüsteemid, näiteks side, valve ja helisüsteemid;
5.7 muud hoones asuvad xx xxxxx funktsiooni täiendavad süsteemid ja seadmed;
5.8 muud hoone osad, mis ei ole nimetatud punkti des 5.1-5.7, näiteks sadeveetorud koos neid hoidvate kinnitustega.
6. Koos hoone xx xxxxx karbiga (p 8) on kindlustatud:
6.1 hoonevälised tehnosüsteemid ning elektri varustuse süsteem kuni krundi piirini või üld kasutatava torustiku või elektriliini liitumis kohani;
6.2 hoone väliskülgedele või katusele paigaldatud raadio ja teleantennid, valgustid ning kliima seadmete osad;
6.3 hoone väliskülgedele või katusele paigaldatud reklaamid ning hoone klaasidele paigaldatud tekstid, maalingud ja kleepribad on kindlus tatud esmariskiga 1000 euro ulatuses. Esma riskiga kindlustamise korral alakindlustust ei arvestata.
7. Koos hoone xx xxxxx karbiga ei ole automaatselt kindlustatud hoones asuvad:
7.1 mööbel, sh vannitoa ja köögimööbel;
7.2 majandustegevuseks kasutatavad seadmed (näiteks inventar, tootmisseadmed) ning nende juurde kuuluvad juhtmed, torustikud, kanalid, mahutid ja rajatised.
Xxxxx xxxx
8. Xxxxx karbi käesolevate tingimuste mõistes moodustavad hoone kandevkonstruktsioonid, xxxx xxxxxx, välispiirded, trepid, liftid, ventilatsiooni, gaasivarustuse, veevarustuse , kanalisatsiooni ja küttesüsteem üldkasutatava süsteemi liitumis kohast kuni ainult ruumi(de) valdaja kasutuses oleva toru liitekohani, elektrisüsteem maja peakilbist ruumi(de) valdaja elektrikilbini ning muud hoone osad, mis ei ole kindlustatavad hoone reaalosana (vt p 9). Näiteks ei xxx xxxxx karbina kindlustatud hoone reaalosa teenindav seinte ja lagede soojustus, siseviimistlus xx xxxx toetav aluskarkass.
8.1 Erandina on hoone karbi kindlustamise korral kind lustatud hoone kõik välisaknad. Xxx xxxxx karbi välisakende kahju kuulub hüvitamisele nii käesole vate tingimuste alusel kindlustatud hoone karbi kah xxxx xxx xx xxxx muu kindlustuslepingu alusel, mil lega on kindlustatud hoone reaalosade välisaknad, siis käesolevate tingimuste alusel hoone karbi xxxx xxxx nimetatud välisakende kahju ei hüvitata.
8.2 Erikokkuleppel, kui poliisile on tehtud sellekohane xxxxx, on xxxx xxxxx karbiga kindlustatud xx xxxxx üldkasutatavate fuajeede, trepikodade ning muude üldkasutatavate ruumide siseviimistlus, uksed, aknad xx xxxx ruume teenindavad tehnosüsteemid (vt p 5.2 ja p 5.5).
Hoone reaalosa
9. Hoone reaalosaks on tegelikkuses ehituslikult piirit letud ruum hoones, koos hoone kandevseintest ja lagedest sissepoole jäävate konstruktsioonide, tehnosüsteemide ja siseviimistlusega, millest on sõltuv ainult kindlustatud ruumide valdaja. Reaal osa juurde kuuluvateks olulisteks osadeks lähtuvalt eelnevast on:
9.1 siseviimistlus, näiteks seinte, põrandate ning lagede kattematerjalid, sanitaartehnika, püsi valt kinnitatud lükand ja liigenduksed. Sise viimistluseks ei ole mistahes mööbel, sh vannitoa ja köögimööbel;
9.2 reaalosa konstruktsioonid, mille eemaldamine ei ohusta hoone püsivust (näiteks mittekand vad vaheseinad, uksed, aknad, rõdu või terrassi viimistlus xx xxxx toetav karkass);
9.3 ruumides püsivalt asuvad tehnosüsteemid (näiteks kütte-, vee- ja gaasivarustuse-, kanali satsiooni ning ventilatsioonisüsteem, samuti nende juurde kuuluvad juhtmed, torud, kanalid ning mahutid) kuni hoonesisese üldkasutatava ühenduskohani;
9.4 ruumides püsivalt asuvad elektrivarustuse süsteem ja nõrkvoolusüsteemid (näiteks side, valve ja helisüsteemid) kuni elektrikilbini või muu üldkasutatava ühenduskohani.
Renditud või üüritud ruumide remondiinvesteeringu kindlustamine
10. Remondiinvesteering on kindlustusvõtjast rentniku või üürniku poolt renditud ruumidesse tehtud inves teering, mille täpses ulatuses on kindlustuslepingu pooled kindlustuslepingu sõlmimisel kokku leppi nud kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.
10.1 Kindlustusvõtja kohustuseks on kindlustus lepingu sõlmimisel esitada Seesamile täpne nimekiri xxxx xxxxx tehtud investeeringutest, mille kindlustamist ta soovib.
10.2 Remondiinvesteeringute kindlustussumma määratakse kindlustusvõtja poolt esitatud andmete alusel ning kindlustusvõtja vastutab andmete õigsuse eest.
10.3 Juhul, kui kindlustusvõtja esitab Seesamile ebaõigeid andmeid remondiinvesteeringute kindlustussumma määramiseks, on Seesamil õigus kohaldada kahju hüvitamisel hüvitis reeglites nimetatud ala või ülekindlustuse põhimõtteid.
Rajatis
11. Rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud, inim tegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei xxx xxxxx (vt p 5).
11.1 Kui kindlustatud esemeks on rajatis, on auto maatselt esmariskiga kindlustatud kuni 15 000 euro ulatuses kindlustuskohas püsivalt asuvad järgmised rajatised: piirdeaiad, väravad, tõkke puud, lipumastid, õuevalgustus ning katusealu sed ja väikehooned brutopindalaga kuni 20 m2 (näiteks auto, jäätmete või muud varjualused, kuur, valvurihoone). Esmariskiga kindlustami se korral alakindlustust ei arvestata.
11.2 Automaatselt ei ole kindlustatud esemeks muud punktis 11.1 nimetamata rajatised (näi teks: piirded, xxxx, kasvuhooned, skulptuurid, xxxxxx xx mänguväljakud, prügikastid, ajutiselt paigaldatud rajatised) ja tootmisrajatised (vt p 11.3).
11.3 Erikokkuleppel on kindlustatavad tootmis rajatised (näiteks: pumba ja katlamajad, ala jaamad, päikesepaneelid, mahutid, reservuaa rid) ning muud rajatised, mis ei ole eelnimeta tud punkti 11.1 alusel automaatselt kindlusta tavad.
Vallasvara
12. Kindlustatud esemeks on poliisil märgitud kindlus tuskohas olevas hoones asuv vallasvara. Kindlusta tud esemeks saab olla kindlustusvõtja omandis või tema poolt rendile, üürile või liisingusse võetud vara või tema valduses olev tarnijate xxxx. Käesole vate tingimuste kohaselt liigitatakse vallasvara järg
12.1 kontoritehnika, milleks on kontoritööks tarvi tatavad seadmed (näiteks arvutid, printerid, koopiamasinad jms), sh. seadme tööks vajalik legaalselt omandatud operatsioonisüsteem, mille kohta on esitada soetamist tõendav dokument. Kindlustatud ei ole xxxx kokku leppeta mistahes muu tarkvara;
12.2 mööbel, sh garderoobid, vannitoa ja köögi mööbel;
12.3 väikevahendid, milleks on kontoritöös kasu tatavad tarvikud, mis ei kajastu teistes siin toodud kindlustatud eseme liigitustes (näiteks kirjutusvahendid, dokumentide köitmisvahen did, käärid, riidepuud, lillepotid v.a taimed, sisekujunduse elemendid v.a xxxxx xx antiik esemed). Väikevahendite kindlustamise korral on need kindlustatud esmariskiga ehk alakind lustust arvestamata poliisil märgitud kindlus tussumma ulatuses;
12.4 tootmisseadmed, sh mootoriga varustatud töövahendid ja seadmed. Tootmisseadme xxxx xx ole kindlustatud xxxx xx veesõidukid, liikluses kasutatavad registreeritavad sõidu kid ja nende varustus ning muud mootori jõul liikuvad või liigutatavad liiklusvahendid ja töömasinad (näiteks kahveltõstuk, traktor) ning nende varustus. Tootmisseadmena ei ole xxxx erikokkuleppeta poliisil kindlustatav mistahes tarkvara, mis ei ole vajalik tootmis seadme käivitamiseks või seadme põhiülesan de täitmiseks;
12.5 kaubad, milleks on tooraine ja materjal, xxxxx xxxxxx toodang, valmistoodang ning kaupade pakkematerjal.
13. Juhul, kui kindlustusvõtja soovib kindlustada vara, mis ei asu hoones või mis ei ole nimetatud punk tis 12, tuleb selles eraldi kokku leppida, mille kohta tehakse xxxxxx xxxxx poliisile.
Väljaspool kindlustuskohta asuv vallasvara
14. Erikokkuleppel on võimalik kindlustada väljaspool kindlustuskohta asuvat vallasvara Eesti Vabariigi piires. Erikokkuleppe kohta tehakse xxxxxx xxxxx poliisile.
14.1 Väljaspool kindlustuskohta asuva vallasvara hoiustamisel tuleb järgida punktides 102-146 toodud ohutusnõudeid.
Üüritulu kaotuse nõue
15. Üüritulu kaotuse kindlustuskaitse korral hüvitatakse kindlustusjuhtumi tagajärjel kindlustatud esemeks xxxxx xx kindlustusjuhtumi ajal välja üüritud hoone, hoone karbi või hoone reaalosa kasutuskõlbmatuks muutumisega kaasnev saamata jäänud kuni 12 kuu
üüritulu poliisil toodud üüritulu kaotuse kindlustus summa ulatuses järgmistel tingimustel:
15.1 üüritulu arvutamise aluseks võetakse kindlustus võtja poolt üürnikuga sõlmitud üürilepingus toodud summa, mida üürnik oleks pidanud kindlustus võtjale üüritud ruumide eest igakuiselt tasuma;
15.2 üürilepingus märgitud summa hüvitatakse kindlus tusvõtjale ajaperioodi eest, mil kindlustatud hoonet või selle osa pole võimalik kasutada kindlustus juhtumi tagajärjel;
15.3 kindlustusvõtja peab Seesamile kindlustushüvitise arvestamiseks esitama üürilepingu ning muud üüri tulu laekumist xx xxxxx suurust tõendavad tõendid (näiteks: üüritulu saamist tõendavad pangavälja võtted);
15.4 kindlustusvõtja on kohustatud pärast kindlustusjuh tumi toimumist viivitamata kindlustatud esemeks xxxxx xxxxx, xxxxx karbi või reaalosa taastama;
15.5 juhul, kui kindlustusvõtja rikub punktides 15.3 ja
15.4 nimetatud kohustusi, xxxx Seesam seda kahju suurendavaks käitumiseks, mis annab Seesamile õiguse vähendada üüritulu kaotuse korral makstavat kindlustushüvitist proportsionaalselt kindlustusvõt ja kohustuse rikkumisega kaasneva kahju ulatusega;
15.6 kui poliisi järgi kohaldatakse lisaks käesolevate le tingimustele töökatkestuskindlustuse või muid tingimusi, millega on kindlustatud üüritulu kaotus, siis käesolevaid tingimusi ei rakendata, xxxx xxxxxx datakse muid tingimusi, millega on kindlustatud üüritulu kaotus.
Erikokkuleppel kindlustatavad esemed
16. Järgnevad esemed on kindlustatud üksnes juhul, xxx xxxxx kohta on poliisil sõlmitud erikokkulepe:
16.1 raha;
16.2 elusolendid sh taimed;
16.3 tarkvara (va punktides 12.1 ja 12.4 nimetatud), infosüsteemides sisalduva info ja andme baaside taastamiskulud;
16.4 mudelid ja vormid;
16.5 paadisillad, muulid, xxxx xx muud vette ehita tud rajatised;
16.6 kindlustusvõtja poolt hooldusesse või remonti võetud vara.
Mittekindlustatavad esemed
17. Ei kindlustata järgmiseid esemeid:
17.1 joonised, projektid, andmekogud, arhivaalid;
17.2 väärtpaberid, xxxxxx, kinkekaardid, xxxxxx, võlakirjad ja dokumendid;
17.3 haljastus, vesi (s.h kaevuvesi), tiigid ja muud veekogud;
17.4 hoonealune või mistahes muu maa.
18. Kindlustuskaitse on Seesami lepingu tingimuste ga piiritletud kohustus maksta kindlustusjuhtu mi korral kindlustushüvitist või täita xxxxxx xxxx kokkulepitud viisil.
19. Kindlustusvõtjal on võimalik kokkuleppel Seesamiga kindlustada kindlustatud ese punktides 21-57 nime tatud ulatuses.
19.1 Kindlustusvõtja on kohustatud kindlustama kindlustatud eseme vähemalt tulekahju riski vastu. Xxxx tulekahju riski vastu kindlustamata ei ole kindlustusvõtjal võimalik kindlustada teistes punktides 21-44 nimetatud kindlustus riskide vastu. Kõik punktides 45-57 toodud kindlustuskaitse variandid sisaldavad tule kindlustust.
19.2 Kokkulepitud kindlustuskaitse variandid ja kindlustusriskid märgitakse poliisile.
Kindlustusriskid
20. Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse.
Tulekahju
21. Hüvitatakse kahju, mille on tekitanud tulekahju. Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemisprotsess, mida iseloomus tab kuumuse ja/või suitsu eraldumine ning millega kaasneb varaline kahju.
22. Erinevalt punktist 21 ei hüvitata kahju:
22.1 elektriseadmele, mille põhjustas lühis samas elektriseadmes ning xxxx xx väljunud nimetatud seadme piiridest;
22.2 mille põhjustas kuumus, mis ei ole tekkinud tulekahju tagajärjel.
23. Eriomavastutus – kui tulekahju on põhjustatud tule töödest (vt p 125-128), on kindlustusvõtja omavastu tuseks kümnekordne poliisile märgitud omavastu tus, kuid mitte rohkem kui 10 000 eurot.
Otsene pikselöök
24. Hüvitatakse kahju, mille on põhjustanud otseselt ja vahetult kindlustatud eset tabanud pikselöök.
24.1 Erinevalt punktist 24 hüvitatakse pikselöögi poolt kindlustatud vallasvarale tekkinud kahjustuste likvideerimise kulud ka juhul, kui pikselöök tabab hoonet, kus kindlustatud vallasvara asub.
Plahvatus
25. Hüvitatakse kahju, mille on tekitanud plahvatus. Plahvatus on suure energiahulga järsu vabanemise tõttu tekkinud lööklaine, mis tekitab kahju ja mis ei ole välistatud punktis 26.
26. Erinevalt punktist 25 ei hüvitata kahju, mis on:
26.1 põhjustatud tsentrifugaaljõust, sisemisest pingest, tihendi purunemisest või vedeliku rõhust;
26.2 põhjustatud lõhkeainelaos toimunud plahvatu sest;
26.3 põhjustatud professionaalsetest lõhkamis ja kaevetöödest, olenemata, kes neid töid teostab;
26.4 tekkinud sisepõlemismootorile, kui see on põhjustatud antud mootoris toimunud plahva tusest;
26.5 tekkinud plahvatanud, seadmele, torule, sule tud rõhukindlale nõule või mahutile endale.
Automaatse tulekustutussüsteemi rakendumine
27. Hüvitatakse kahju, mille on tekitanud automaatse tulekustutussüsteemi äkiline ja ettenägematu rakendumine kindlustatud ruumides.
Õhusõiduki poolt tekitatud kahju
28. Hüvitatakse kahju, mille on tekitanud mehitatud õhusõiduki või selle osade allakukkumine.
Varavastased teod
29. Hüvitatakse kahju, mille põhjuseks on:
29.1 kindlustatud eseme kadumine varguse või röövi tagajärjel;
29.2 kindlustatud eseme õigusvastane kahjusta mine või hävitamine kolmanda isiku poolt (vandalism).
30. Kui kindlustatud ehitise või selle osa võti väljus kindlustusvõtja valdusest röövi või varguse taga järjel ning edasiste kahjude ärahoidmiseks on vajalik kindlustuskohas lukkude ümberkodeerimi ne, uuendamine või uue lukusüsteemi paigalda mine, hüvitatakse nimetatud kulud kuni 2000 euro ulatuses alakindlustuse mõju arvestamata. Kindlus tusvõtja omavastutus nimetatud juhul on 100 eurot.
Kindlustatud isiku kohustused pärast varavastase teo avastamist
31. Kindlustusvõtja on kohustatud tegema punktides 29-30 nimetatud juhtudel politseile avalduse ja esi tama politseilt saadud vastused Seesamile.
32. Varguse, röövi ja asja tahtliku kahjustamise või hävitamise mõistete tõlgendamisel ja sisustamisel lähtutakse karistusseadustikus nimetatud mõistete le antud sisust.
33. Punktides 29-30 nimetatud süütegude kvalifitsee rimisel lähtub Seesam kriminaalmenetluses neile antud kvalifikatsioonist.
Torustiku leke
34. Torustiku leke on vedeliku, auru või gaasi äkiline ja ettenägematu vahetu väljavoolamine või immitse mine vigastatud või katkisest mahutist, torustikust või seadmest.
35. Hüvitatakse kahju, mille on tekitanud:
35.1 hoonesisese statsionaarse veevarustus, kana lisatsiooni, kütte, jahutussüsteemi, auru, gaasi või õlitorustiku katkimineku tagajärjel väljavoolanud vedelik;
35.2 hoonesisese sadeveetorustiku katkimineku tagajärjel väljavoolanud vedelik;
35.3 kindlustatud seadmest või seadme statsio naarse torustiku katkimineku tagajärjel välja voolanud vedelik;
35.4 statsionaarselt paigaldatud mahuti katkimi neku tagajärjel väljavoolanud vedelik;
35.5 hoonesisesest kolmanda isiku kasutuses oleva statsionaarse veevarustus, kütte või kanali satsioonisüsteemi, auru, gaasi või õlitorusti ku sulgemata avast väljavoolanud vedelik;
35.6 hoone sisekanalisatsioonisüsteemi ummis tuse tagajärjel väljavoolanud xxxxx või reovesi.
36. Kui poliisile on tehtud xxxxxx xxxxx, kuulub hüvita misele torustiku lekke kindlustusjuhtumi tagajärjel väljavoolanud vedeliku või gaasi maksumus.
37. Ei hüvitata:
37.1 xxxx xxxxx konstruktsioonide (näiteks sein, katus, avatud aken) tunginud vedeliku poolt tekitatud kahju;
37.2 hoonevälisest torustikust väljavoolanud vede xxxx xxxxx tekitatud kahju;
37.3 xxxx, lume sulamise või üleujutuse (p 40.2) tõttu kanalisatsioonisüsteemi üleujutusest tekkinud kahju;
37.4 kindlustusjuhtumi põhjustanud kahjustunud tehnosüsteemi enda (nt torud, mahutid) xxxxxxx või taassoetamise kulu.
Torm ja rahe
38. Hüvitatakse kahju, mille on tekitanud torm ja tormiga kaasnenud sademed või rahe, purustades otseselt hoonet või rajatist. Hoones asuvale xxxxxxx varale tekkinud tormikahjustused hüvitatakse üks nes juhul, kui vallasvara kahju on põhjuslikus seoses kindlustatud hoonele tekkinud tormikahjuga.
38.1 Tormiks loetakse tuulehoogu, mille kiirus on vähemalt 18 meetrit sekundis vastavalt kindlustuskohale lähima ilmavaatlusjaama andmetele.
38.2 Kui tugev tuul kahjustab kindlustatud eset väiksema tuulehoo tagajärjel, kui punktis
38.1 nimetatud, kehtib eeldus, et kindlustatud eseme kahjustumine on põhjuslikus seoses
kindlustustud eseme puuduliku ehituskvali teediga.
39. Ei hüvitata kahju:
39.1 mis on tekkinud hoonest väljas olevale xxxxxxx varale;
39.2 mille on tekitanud hoone sulgemata avade või hoone piirdetarindite kaudu hoonesse tungi nud sademed, v.a juhul, xxx xxxx tekkisid tormi käigus;
39.3 mille on põhjustanud jää või lume raskus;
39.4 mille on põhjustanud mistahes üleujutus (p 40.2), sh veekogu veepinna tõus, lainetus tormituule tagajärjel, jää liikumine või kuhju mine, kõrgvesi lume sulamisel, paduvihm.
Paduvihmast või tormist põhjustatud üleujutus
40. Hüvitatakse vahetult kindlustuskohas toimunud paduvihma või tormi (p 38) tagajärjel tekkinud üle ujutuse poolt põhjustatud kahju.
40.1 Paduvihmaks loetakse tugevat vihmasadu sajuhulgaga vähemalt 15 mm kuni 12 tunni jooksul vastavalt kindlustuskohale lähima ilmavaatlusjaama andmetele.
40.2 Üleujutus on ajutine veepinna tõus ja vee kandumine tavapäraselt kuivale maale, samuti ajutine vee kogunemine või vee poolt kantud esemete või ainete kuhjumine tavapäraselt kuivale maale, kui maapind ning projekti kohaselt rajatud kuivendussüsteem ei suuda loodusnähtuse poolt esile kutsutud erakorra list veehulka vastu xxxxx.
40.3 Ei hüvitata kahju, mis on tekkinud vee ära voolutorustiku või süsteemi, kanalisatsiooni või veetorustiku ehitusliku või projekteerimis vea tagajärjel.
40.4 Kui üleujutus kahjustab kindlustatud eset väiksema sajuhulga tagajärjel kui punktis 40.1 nimetatud, kehtib eeldus, et projektikohaselt rajatud kuivendussüsteem on vigane.
41. Üleujutuse poolt põhjustatud kahju ülempiiriks on poliisile märgitud esmariski hüvitislimiit, mille puhul alakindlustust ei arvestata.
Lühiajalisest jää xx xxxx raskusest põhjustatud kahjud
42. Hüvitatakse lume xx xxx raskusest põhjustatud kahju, kui kahju on tekkinud lumetormi või intensiivse lumesaju tagajärjel ning lumesaju lõpust kindlustus kohas ei ole kahjujuhtumi tekkimise ajaks möödas rohkem kui 48 tundi. Vt ohutusnõuete punkt 143.
42.1 Kui intensiivsest lumesajust on möödas rohkem, kui 48 tundi, eeldatakse, et hoone omanikul või valdajal on olnud piisavalt aega katuselt liigse lume eemaldamise korraldami seks.
Kulu majandustegevuse jätkamiseks
43. Hüvitatakse poliisil kokkulepitud esmariski hüvitis limiidi ulatuses kindlustusjuhtumi vahetul tagajärjel majandustegevuse jätkamiseks kindlustusvõtjale tekkinud põhjendatud lisakulu ajutiste ruumide, seadmete ja muu vallasvara rendiks, kolimiseks ning klientide uuest asukohast teavitamiseks.
44. Ei hüvitata kahjujuhtumi tagajärjel tekkinud bru tokasumi vähenemist. Brutokasum on ettevõtte müügikasumi ja muutuvate palkade (koos sotsiaal maksudega) summa arvestusperioodil.
Kindlustuskaitse variandid
45. Kindlustuskaitse variandid on kindlustuslepingus Seesami poolt piiritletud lahendused kindlustatud esemega realiseeruda võivate kindlustusriskide vastu.
Tulekindlustus
46. Tulekindlustuskaitse variandi korral on kindlus tatud punktides 21-28 nimetatud kindlustusriskid, mille realiseerumisel hüvitatakse kahju eelnimeta tud punktides toodud ulatuses.
Pakettkindlustus A
47. Pakettkindlustus A variandi korral on kindlustatud punktides 21-39 nimetatud kindlustusriskid, mille realiseerumisel hüvitatakse kahju eelnimetatud punktides toodud ulatuses.
Komplekskindlustus
48. Komplekskindlustuskaitse variandi korral on kind lustatud punktides 21-39 ja 50-51 nimetatud kind lustusriskid, mille realiseerumisel hüvitatakse kahju eelnimetatud punktides toodud ulatuses.
49. Erinevalt punktist 24 hüvitatakse kindlustatud esemele lisaks otsesest pikselöögist põhjustatud kahjustustele ka kaudselt pikselöögi poolt põhjus tatud kahjustused (näiteks alajaama tabanud pikse löögi tagajärjel tekkinud ülepinge poolt kindlustatud eseme kahjustumine).
50. Hüvitatakse lume või jäämassi liikumisest või kukkumisest põhjustatud kahju kindlustatud hoone osadele (näiteks lumepiiretele ja vihmaveetorudele).
51. Hüvitatakse äkilise ja ettenägematu sündmuse (p 52) tõttu kindlustatud eseme kahjustumine, hävimine või kadumine, mida ei ole välistatud käesolevate tingimuste punktides 58-78.
51.1 Kadumiseks loetakse kindlustatud eseme kadumist üksnes röövi või varguse tagajärjel.
52. Äkiline ja ettenägematu on sündmus, mis leiab aset kiireloomuliselt ehk äkiliselt xx xxxxx toimumist või millest tingitud kahju ei saa kindlustusvõtja vahetult mõjutada ning mille
toimumine kindlustusperioodil ei ole kind lustusvõtjale ette nähtav kindlustuslepingu sõlmimise ajal ega kindlustusperioodi jooksul.
53. Ei hüvitata punktides 40-44 toodud kahjusid, väl jaarvatud juhul, kui nimetatud kindlustusriskid on poliisil eraldi märgitud.
Laiendatud komplekskindlustus
54. Laiendatud komplekskindlustuskaitse variandi korral kehtib komplekskindlustuse (p 48-53) kindlustuskaitse ulatus, arvestades punktides 58-78 toodud välistusi.
54.1 Erinevalt punktist 79.1 hüvitatakse esma kordselt xxxx xxxxx väliskonstruktsioonide voolanud vee põhjustatud kahju, sh jää või lume sulamisest tekkinud kahju. Ei hüvitata järgmistel kordadel samast piirkonnast läbi konstruktsioonide voolanud vee tõttu tekkinud kahju.
54.2 Erinevalt punktist 79.2 hüvitatakse kahju, mille on põhjustanud äkiline ja ettenägematu (p 52) sisemine või väline sündmus, sh seadme sise mine elektriline xxxx.
Xxxxx klaasi- ja sildikindlustuse erikokkulepe
55. Hoone klaasid on võimalik kokkuleppel Seesamiga kindlustada muudest hoone osadest erineva kind lustuskaitse ulatuse (p 56) või omavastutusega.
56. Hüvitatakse äkilise ja ettenägematu sündmuse tõttu (p 52) kokkulepitud klaasidele, nende raamidele ja lengidele tekkinud kahjustuste taastamiskulud eeldusel, et kindlustatud on ka ehitis.
56.1 Juhul, kui klaasid on kahjustunud punktis 56 toodud põhjusel, hüvitatakse ka klaasidele paigaldatud tekstide, maalingute ja kleepribade taastamiskulud.
57. Erinevalt tingimuste punktist 56 ei hüvitata kahju, mis on välistatud punktides 58-79.
Üldised välistused
58. Kindlustuslepingu alusel ei kuulu hüvitamise le kahju, mis on tekkinud punktides 59-78 toodud põhjustel, kui tingimustes või poliisil pole toodud erandid.
59. Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on põhjustatud pikaajalisest protsessist, kriimustumisest, kulumi sest, külmumisest, ülekuumenemisest, materjali väsimisest, riknemisest, oksüdeerumisest, sööbimi sest, katlakivist, hallitusest, seenhaigusest, maja vammist, kõdunemisest, niiskusest, sh klaasele xxxxx niiskumisest, kondenseerunud veest, joogi vee kõlbmatuks muutumisest, vedeliku struktuuri muutumisest, lainetusest, vibratsioonist, määrdumi sest, materjali värvuse ja lõhna muutumisest, mater jali kuivamisest, materjali struktuuri või viimistluse muutumisest.
61. Erandina punktis 60 märgitust hüvitatakse torusti ku lekke (p 34-37), komplekskindlustuse (p 48-53) ja laiendatud komplekskindlustuse (p 54) kindlustus juhtumite puhul punktides 59 ja 60 toodud põhjuste tagajärjel kahjustunud kindlustatud eseme või selle osa poolt teisele korras olevale kindlustatud esemele või selle osale tekkinud kahju.
61.1 Ei hüvitata mittekohase või ebakvaliteetse töö või detaili enda maksumust, xxxx ainult mittekohasest või ebakvaliteetsest ehitus või remonditööst kindlustatud esemele põhjusta tud kahjustused.
62. Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on põhjustatud või mille tekkimisele aitas xxxxx kindlustuskohas toimunud ehitustöö, mille kohta pole sõlmitud eri kokkulepet poliisil.
62.1 Ehitustööd on: ehitise püstitamine, laiendami ne, rekonstrueerimine, näiteks ehitise piirde konstruktsioonide (v.a xxxxxx xx uste vahetus) muutmine ning xxxxxx xx jäigastavate konst ruktsioonide muutmine ja asendamine, tehno süsteemi või selle osa ulatuslik muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine või ehitise lammutamine.
62.2 Ulatuslikuks muutmiseks loetakse rohkemates xxx xxxx ruumis läbiviidavaid töid.
62.3 Remonttööd on näiteks tapetseerimine, värvi mine, põrandakatte, akende või uste vahetus xx xxxx xx xxxxx käesolevate tingimuste mõistes ehitustöödeks.
63. Hüvitamisele ei kuulu kahjustuste taastamisku lud, mis on tekkinud installeerimise, montaaži, testimise, ülekoormamise või katsetamise käigus esemele endale.
64. Hüvitamisele ei kuulu kahju ja kulutused, mis on tingitud kindlustatud eseme tavapärasest säilitami sest, korrashoiust, uuendamisest, parendamisest, seadistamis või hooldustöödest, hooldusega seotud detailide vahetamisest või remontimisest.
65. Hüvitamisele ei kuulu lepingulise kohustuse rikku misest tingitud kahju, sh saamata jäänud tulu, leppe trahvid, viivised, intressid.
66. Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on tekkinud kind lustatud eseme unustamisest, kaotamisest või kadu misest, sh ei kuulu hüvitamisele kahju juhul, xxx xxxx kadumine avastati inventuuri käigus.
67. Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on tekkinud kind lustatud eseme kahjustumisest, kadumisest või hävimisest muude süütegude tõttu xxx xxxxxx, rööv või kindlustatud eseme tahtlik rikkumine või hävita
mine (näiteks ei hüvitata kelmusest või omastami sest põhjustatud kahju).
68. Hüvitamisele ei kuulu selliste kahjustuste taastamis kulud, mille on põhjustanud kindlustatud varale võlausaldajad, eelmised omanikud või valdajad.
69. Hüvitamisele ei kuulu kahju, mille põhjuseks on maapinna, ehitise või selle osade vajumine, pragu nemine, paisumine, kokkutõmbumine, vibratsioon või liikumine.
70. Hüvitamisele ei kuulu kahju, mille on põhjustanud mistahes üleujutus, mis ei ole hüvitatav punkti 40 alusel, sh veekogu veepinna tõus, jää liikumine või kuhjumine, kevadine kõrgvesi lume sulamisel.
71. Hüvitamisele ei kuulu kahju, mille on põhjustanud põhjavee taseme muutumine.
71.1 Põhjavesi on maakoore kivimite ja setete poorides, lõhedes jm tühikuis xxxx xxxx vesi, mis lasub vettpidaval kihil.
72. Hüvitamisele ei kuulu loomade, lindude, putukate ja mikroorganismide (näiteks seened) poolt tekitatud kahju.
72.1 Erandina hüvitatakse punktis 72 loetletud elus olendite poolt põhjustatud löögi tagajärjel kind lustatud esemele tekkinud kahju kompleks kindlustuse, laiendatud komplekskindlustuse ja klaasikindlustuse kindlustuskaitsevariandi korral.
73. Hüvitamisele ei kuulu infotehnoloogia seadme te või muude programmeeritavate elektrooniliste seadmete, nende andmekandjate, andmete või prog rammide kahjustused, kui kahjustused on põhjus tatud vigasest programmist või vigase programmi tööst, seadme mitte korrasolekust, ebaõigest and mete sisestamisest või magnetvälja mõjul andmete kahjustumisest või kadumisest.
74. Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on tekkinud masina või seadme kuluvate osade (näiteks xxxx bid, klapid, kaitsmed, juhtmed, ventiilid, tihendid, kangad, lindid, rihmad, trossid, ketid, torud, filtrid, noad, saelehed, xxxxx xx väliskummid) tavapärasest tööprotsessist kulumisest.
74.1 Hüvitamisele ei kuulu kahju ja kulutused, mis on tekkinud tööks vajaminevatele ainetele nagu õlid, kütused, määrdeained, vedelikud jms nende kasutamisest, põlemisest tööprot sessis, ebapiisavusest või väljavoolamisest.
75. Punktis 74 nimetatud vara kahjustuste taastamisku lud hüvitatakse juhul, kui kahju on tekkinud kindlus tusjuhtumi (näiteks tulekahju) tagajärjel.
76. Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on põhjustatud seadme töötamiseks vajaliku energiaallika (näiteks elekter, gaas, vesi, küte, aur) katkemisest.
76.1 Erandina hüvitatakse üldises elektrijaotus võrgus tekkinud elektrikatkestuse tagajärjel
külmutatud kaupadele tekkinud kahju, xxx xxxxxx on poliisil eraldi kokkulepitud.
77. Hüvitamisele ei kuulu kahju, mille on kaubale põhjustanud kauba enda omadus, valguse, niiskuse või kaalu muutus.
78. Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis kuulub hüvitami sele kindlustatud esemele antud garantii alusel.
Täiendavad välistused, kui ei ole valitud laiendatud komplekskindlustuse kindlustuskaitset
79. Punktides 21-42, 46-53, 55-57 nimetatud kindlustus kaitse korral ei hüvitata:
79.1 xxxx xxxxx väliskonstruktsioonide voolanud vee põhjustatud kahju sh jää või lume sulamisest tekki nud kahju;
79.2 kahju, mida ei ole põhjustanud äkiline ja ettenäge matu väline sündmus (näiteks seadme sisemine elektriline xxxx või purunemine).
Täiendavad välistused, kui ei ole valitud kompleks- kindlustuse, laiendatud komplekskindlustuse või klaasikindlustuse kindlustuskaitset
80. Punktides 21-42 ja 46-47 nimetatud kindlustuskaitse korral ei hüvitata:
80.1 kahju, mille põhjuseks on kindlustatud esemele kukkunud kraana või muu tõsteseade;
80.2 kahju, mis on põhjustatud akvaariumi ja akvaariumi seadmete purunemisest.
KINDLUSTUSRISKI MÕJUTAVAD OLULISED ASJAOLUD JA NENDEST TEATAMINE
81. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisena käsit letakse kindlustusjuhtumi realiseerumise tõenäosu se suurenemist.
82. Kindlustusriski realiseerumise tõenäosust mõjuta vad tegevused on sätestatud käesolevate tingimuste ohutusnõuetes, mida kindlustusvõtja on kohustatud järgima.
83. Kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist xxxx Seesami nõusolekuta suurendada kindlustusriski ega lubada selle suurendamist isikute xxxxx, xxxxx eest ta vastutab.
84. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest tuleb Seesamile viivitamatult teatada, välja arvatud juhul, kui kindlustusriski võimalikkuse suurenemise on põhjustanud üldteada asjaolu.
85. Seesamit tuleb teavitada enne kindlustuslepingu algust või selle kehtivuse ajal toimunud andmete muutumisest, mida on küsitud kindlustuse soovi avalduses või xxxx xxxxx kindlustuspoliisi sõlmimi sel. Samuti tuleb teavitada kindlustusriski mõjuta vatest olulistest asjaoludest.
85.1 Olulisteks asjaoludeks on näiteks: kindlusta tud eseme rendile andmine, ehitise rekonst rueerimine, renoveerimine ning muud ehitises toimuvad ehitustööd (p 62.1), hoone kasutus otstarbe muutumine, hoone kasutusest loobu mine, valvesüsteemidest osaliselt või täielikult loobumine.
86. Kindlustusvõtja peab tagama, et tegevused kindlus tatud hoones või rajatises oleksid kooskõlas sellele väljastatud kasutusloaga. Vajadusel viima viivita matult sisse vajalikud muudatused, taotlema uue kasutusloa ning teavitama sellest Seesamit.
87. Kui kindlustusvõtja rikub kohustust, mille eesmär giks oli kindlustusriski realiseerumise võimalikku se vähendamine, siis on Seesamil õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda kindlustushüvitise maksmisest juhul, kui kohustuse rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ning Seesami täitmise kohustusele.
88. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamatult teavi tama Seesamit kindlustusriski mõjutavatest asja oludest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid mitte hiljem, kui 3 tööpäeva pärast kindlustus riski mõjutavast asjaolust teadasaamist.
89. Kui kindlustusvõtja rikub kindlustusriski võimalik xxxx suurenemisest teatamise kohustust, vabaneb Seesam kindlustuslepingu täitmisest täies ulatuses, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödu mist ajast, mil Seesam oleks pidanud vastava xxxxx xxxxx saama.
VARA NIMEKIRJA ESITAMISE KOHUSTUS
90. Juhul, kui kindlustuslepingu sõlmimisel ei ole kokku lepitud vallasvara grupi kindlustamist osaliselt, on kindlustatud kogu poliisil nimetatud vallasvara xxxxx vastavalt punktis 12 toodud jaotusele.
91. Kindlustusvõtja on kohustatud esitama Seesamile kindlustatava vallasvara ja remondiinvesteeringu na kindlustatud vara nimekirja koos nende soetus väärtust xx xxxxx tõendavate dokumentidega (v.a väikevahendite puhul).
92. Kindlustusvõtja kohustub esitama vara nimekirja hiljemalt kahjujuhtumi järgselt või Seesami xxxxxx xxxx ajal.
93. Juhul, kui vallasvara xxxxx kindlustatakse osaliselt, kohustub kindlustusvõtja esitama kindlustatud vara nimekirja lepingu sõlmimisel. Nimekirjaga kindlus tamisel on kindlustatud ainult nimekirjas märgitud esemed.
94. Seesam ei hüvita kahju enne vara nimekirja esita mist ja kahjustunud esemete soetusdokumentide esitamist.
95. Esitatud dokumente võetakse arvesse kindlustatava
96. Punktis 91 nimetatud vara nimekirja ei nõuta juhul, kui kindlustatud eseme suhtes on poliisil kokku lepitud esmariskikindlustus. Esmariskiga kindlus tamise korral alakindlustust ei arvestata. Kahju juhtumi järgselt on kindlustusvõtjal kohustus esitada kahjustunud eseme soetusväärtust xx xxxxx tõendavad dokumendid.
KINDLUSTUSVÕTJA TÕENDAMISKOHUSTUS
97. Kindlustusvõtjal on kohustus tõendada kindlus tusjuhtumi toimumist, kahju tekkimist ning kahju suurust.
98. Punktis 97 nimetatud kindlustusvõtja tõendamis kohustuse rikkumise korral puudub Seesamil kind lustushüvitise maksmise kohustus.
Kindlustusvõtja kohustused
pärast kindlustusjuhtumi toimumist
99. Kindlustusvõtja on pärast kindlustusjuhtumi toimu mist kohustatud tagama Seesami esindajale juurde pääsu kindlustatud esemele, andma vajalikku infor matsiooni ja avaldama kindlustatud varaga seotud lepinguid. Seesami esindajal on õigus kindlustatud ese üle vaadata ning vajadusel anda juhiseid.
100. Kui kindlustusvõtja rikub tahtlikult või raskest hoole tusest kohustust, mida ta pidi täitma pärast kind lustusjuhtumi toimumist ning rikkumisel on mõju kindlustusjuhtumi asjaolude ja Seesami täitmise kohustuse kindlakstegemisele, vabaneb Seesam täitmise kohustusest osaliselt või täielikult.
101. Seesamil on õigus kindlustuslepingust taganeda või see üles öelda, kui kindlustusrisk suureneb pärast lepingu sõlmimist kindlustusvõtjast sõltumata ning suurenenud kindlustusriski korral ei oleks Seesam selle kindlustatud eseme või isiku suhtes lepingut sõlminud. Seesam teavitab eelnimetatud juhul kindlustusvõtjat taganemisest või üles ütlemisest ette 20 päeva. Kindlustuslepingust taganemine on võimalik xx xxxx mõne kindlustatud eseme või isiku suhtes. Kui kindlustusriski võimalikkus on suure nenud kindlustusvõtjast tulenevatel asjaoludel, võib Seesam kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda.
OHUTUSNÕUDED
102. Käesolevate ohutusnõuete näol on tegemist kind lustusvõtjale lepinguga pandud kohustustega, mille eesmärgiks on vähendada kindlustusriski realisee rumise tõenäosust.
Üldised ohutusnõuded
104. Punktis 103 nimetatud isikud on kohustatud:
104.1 vara hoidma ja kasutama üksnes õigusaktides või käesolevates tingimustes ettenähtud viisil;
104.2 vara xx xxxxx ladustama, laadima ja transporti ma üksnes õigusaktides või käesolevates tingi mustes ettenähtud viisil ja piisavas pakendis;
104.3 tagama kindlustatud vara paigaldus, kasutus ja hooldustingimuste (sh tarbitav voolutuge vuse, õhu niiskuse, temperatuuri) vastavuse maaletooja või valmistaja poolt etteantud juhistele, õigusaktidele, kindlustustingimus tele ja lepinguga kehtestatud normidele ning ohutusnõuetele;
104.4 võtma kasutusele mõistlikud ettevaatus abinõud kahju tekkimise ärahoidmiseks;
104.5 kahju tekkimisel võtma kasutusele mõistlikud ettevaatusabinõud kahju minimeerimiseks.
105. Kindlustusobjekt xx xxxxx osad peavad olema projek teeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutusse võetud nõuetekohaselt, nõuete puudumisel selliselt, et nende kasutamine ja hooldamine on ohutu inimes tele ja kindlustatud varale.
Signalisatsioonide ja kustutussüsteemidega seotud ohutusnõuded ja kohustused
106. Signalisatsioonisüsteem on kindlustatud esemele spetsialisti poolt paigaldatud tehniliste seadmete kogum isikule või varale suunatud ohu või xxxxx avastamiseks ja häireteate edastamiseks.
107. Valvesignalisatsiooni ja tulekahjusignalisatsioo ni süsteemid (edaspidi signalisatsioonisüsteemid) ning automaatne tulekustutussüsteem peavad arvestama ruumi suurust ja eripära ning olema piisavad, et katta kogu ruumi. Andurite tööpiirkond ei tohi olla varjatud mööbli, kaupade või muude ese metega.
108. Kindlustusvõtja peab tagama, et signalisatsiooni süsteemid on töökorras.
108.1 Signalisatsioonisüsteemidele ja automaatsele tulekustutussüsteemile peab olema koostatud hooldusprogramm ning neid tuleb regulaarselt kontrollida ja hooldada kvalifitseeritud hooldus- ettevõtte poolt.
108.2 Kindlustusvõtja peab Seesami nõudel esitama hoolduspäeviku ning lepingu.
109. Signalisatsioonsüsteeme tuleb kontrollida xxxxx esemete või kauba ladustamise olulist ümber paigu tamist ruumis.
110. Vajadusel tuleb punktis 107 nimetatud süsteeme täiendada või uuendada.
111. Seesami nõudel kohustub kindlustusvõtja esitama signalisatsioonisüsteemide ja automaatse tulekus tutussüsteemi hoolduspäeviku ning lepingu.
112. Signalisatsioonisüsteemide rakendumisel peab kindlustusvõtja esindaja tulema viivitamatult kind lustuskohta, hoone põhjalikult üle vaatama, tegema kõik endast oleneva, et kahju ulatust minimeerida, ning tagama edasise valve.
113. Hoone põhjalik ülevaatamine on vajalik, et avastada varjatud tulekolle või võimalikud hoonesse varjunud isikud.
Tuleohutus
114. Kindlustusvõtja on kohustatud täitma kõiki õigus aktidega kehtestatud tuleohutuse nõudeid.
115. Kõiki suitsulõõre, ventilatsioonikanaleid xx xxxx äratõmbesüsteeme tuleb puhastada vähemalt kord aastas või vastavalt kasutuskoormusele tihedami ni selleks, et vältida ladestunud rasvade, mustuse, tahma ja muu jääkaine süttimist.
116. Lahtised põrandaalused, tunnelid, seadmete alused jne tuleb perioodiliselt puhastada.
117. Ajutise kütteseadme kasutamisel tuleb arvestada seadme jaoks ettenähtud kaitseabinõude ja ohutus vahemaadega. Enne seadme kasutamist peab kont rollima seadme korrasolekut ja paigaldust.
118. Hõõgpindadega kütteseadmeid või hõõgelementi dega lahtiseid elektrikütte seadmeid ei tohi paigal dada tolmustesse, tule või plahvatusohtlikesse ruumidesse.
119. Suitsetamine ja lahtise tule kasutamine on keelatud tolmustes ja tuleohtlike vedelike, gaaside, lõhke ainete ning prügi ladustamise või kasutamise kohta des. Suitsetamise keelualad ja suitsetamiskohad tuleb märgistada
vastavate siltidega.
120. Hoone seinte lähedusse ei tohi ladustada tuleohtlik ke materjale, aineid, masinaid või seadmeid.
121. Kindlustuskohas on keelatud ladustada selliseid xxxxx, põlevvedelikku ja gaasi, mis ei ole ehitus projekti ning kasutusloaga antud kohas ettenähtud.
122. Tuletõkkeuksed peavad olema üldjuhul suletud, välja arvatud automaatselt toimivad tuletõkke uksed, millele tuleb tagada takistamatu sulgumine ja fikseerumine kinnises asendis.
123. Ehitises on keelatud tõkestada evakuatsiooniteed või evakuatsiooniväljapääsu seadme, pakendi, taara, mööbli, sisustuse või muude esemetega.
124. Kindlustusobjekt peab olema varustatud esmas te tulekustutusvahenditega vastavalt kehtivatele normatiividele. Esmased tulekustutusvahendid, evakuatsioonitrepid ning redelid peavad olema töö korras, siltidega varustatud xx xxxxx nähtaval ning kättesaadaval kohal.
Tuletööde ohutusnõuded
125. Tuletööd on detaili või materjali kuumutamise või kuumenemisega, sädemete tekkimise või lahtise (küttekoldevälise) tule kasutamisega tehtavad tööd (näiteks keevitustöö, metalli töötlemi ketaslõikuriga, bituumeni kuumutamine, kuumaõhupuhuri kasuta mine, küttekoldevälise tule tegemine jms).
126. Tuletööde teostamisel tuleb juhinduda tuletöödele õigusaktidega kehtestatud nõuetest (näiteks sise ministri määrusest «Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded») ja tuletööde ohutusnõuetest (vt punktid 125–128).
127. Tuletöö tegemiseks ajutises tuletöö kohas peab olema tuletöö luba.
128. Tuletööd võib teha üksnes vastavat kvalifikatsiooni ja kutsetunnistust omav ning tööandjalt tuleohutus tunnistuse saanud isik.
Varguse ja vandalismi ohu vähendamise nõuded
129. Vallasvara ei tohi jätta järelevalveta või xxxxx xxxxxx tamata ruumis.
129.1 Järelevalveks loetakse kohest ohu avastamist ning viivitamatut meetmete rakendamist ohuallika tõkestamiseks.
129.2 Ruumid loetakse lukustatuks, kui aknad, uksed ja muud avad on suletud nii, et hoonesse või hoone reaalossa pääsemine on võimalik xxxx lukke või konstruktsioone lõhkudes või xxxxx xxxxx kasutades.
130. Võtmeid või muid sissepääsu võimaldavaid vahen deid ei tohi jätta kõrvalistele isikutele nähtavasse kohta ega anda kõrvalistele isikutele. Sissepääsu koode tuleb kasutada selliselt, et kõrvalistel isikutel ei oleks võimalik neid teada saada.
131. Kui võti või isikukaart on kadunud või sattunud
131.1Kõrvaline isik on isik, kellel ei ole õigust võtit või isikukaarti xxxx xxxx xxxxx ega kasutada, samuti kindlustatud eseme ruumidesse siseneda või seal viibida.
132. Kassaaparaadid ja sahtlid tuleb töö lõpetamisel tühjendada ning jätta suletud ruumidesse lukusta xxxx xx avatuna.
133. Seifid ja rahakapid tuleb kasutamise järel lukustada ning nende võtmeid ei tohi xxxxx xxxxx või rahakapiga samas ruumis.
134. Väljaspool tööaega peab kindlustatud vallasvara olema valvatud.
135. Vara loetakse valvatuks, kui täidetud on vähemalt üks alljärgnevatest tingimustest:
135.1 töökorras ja sisselülitatud valvesignalisatsioon kindlustatud eseme hoiuruumis, xxxxx xxxxx väljundiga turvaettevõttesse;
135.2. töökorras ja sisselülitatud valvesignalisatsioon hoiuruumis, xxxxx xxxxx väljundiga vähemalt xxxxxx pidevalt jälgitavale mobiiltelefonile;
135.3. valve füüsilisest isikust valvuri poolt.
136. Valve on tegevus kindlustuskohas xx xxxxx ümbruse jälgimisel ohuolukorra või xxxxx avastamiseks ja kõrvaldamiseks ning kindlustatud esemete puutu matuse tagamiseks sissetungihäire süsteemi abil.
137. Töökorras valvesignalisatsioon tähendab süsteemi olekut, xxxxxx xx esine puudusi (s.o mittevastavust ettenähtud tingimustele sh kokkulepetele ja/või kohustustele) ega rikkeid (s.o seisund, mil süsteem seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt).
138. Valvur on isik, kellel lasub vastavalt kirjalikule kokkuleppele kohustus teostada valveobjekti xx xxxxx ümbruse jälgimist ohuolukorra või xxxxx avastami seks ning tagada objekti puutumatus.
139. Turvaettevõte on äriregistrisse kantud äriühing, kellel on litsents ja tegevusluba turvateenuste osuta miseks.
Muud ohutusnõuded
140. Keldrikorrusel või allpool maapinda asuva põran dapinnaga ruumides hoitavaid xxxxx, seadmeid ja muud vallasvara tuleb hoiustada vähemalt 10 cm kõrgusel põrandapinnast.
141. Katuseid, vihmavee- ja reoveetorustikke, drenaaže ning settekaevusid tuleb regulaarselt hooldada ja kontrollida. Enne reoveetorustike kaevude xx xxxxxx kaevude hooldamist tuleb need hoolikalt ventileeri da (plahvatusoht: väävelvesinik).
142. Torustikke tuleb regulaarselt hooldada ja kaitsta külmumise eest. Hoones, mida kütteperioodil ei köeta või mille õhutemperatuur langeb alla 0 kraadi, tuleb vee ja küttesüsteemid veest tühjendada.
143. Ohutuse tagamiseks tuleb pidevalt jälgida jää xx xxxx kogust (sh jääpurikad) hoone katusel. Liigne lumi ning jää tuleb hoone katuselt eemaldada hilje malt 48 tunni jooksul xxxxx xxxx. Lumekihi paksus katusel ei tohi olla suurem kui 0,3 meetrit. Samuti ei tohi jää xx xxxx mass ületada projektis ette nähtud koormust.
144. Elektroonilised seadmed peavad olema varustatud xxxxx kõikumise või ülepingekaitse seadmetega, kui see on nõutav punktis 103 nimetatud dokumentides või kui kindlustuskohas esineb piksest või muudest põhjustest tingitud ülepinget või xxxxx kõikumisi.
Väljaspool kindlustuskohta asuva vallasvara hoiustamise täiendavad ohutusnõuded
145. Erinevalt ohutusnõuete punktist 129 on lubatud väljaspool kindlustuskohta asuva kindlustatud vallasvara (p 14) hoiustamine päevasel xxxx xxxxxx tatud mootorsõidukis mittenähtavas kohas, näiteks pagasiruumis või kindalaekas. Ööseks (xxxx 22.00 – 08.00) tuleb kindlustatud ja väljaspool kindlustus kohta asuv vallasvara viia suletud valvatavatesse ruumidesse või paigutada lukustatud mootorsõiduk, xxxxxx xxxx hoitakse, valvega territooriumile või hoonesse.
146. Punktis 14 nimetatud väljaspool kindlustuskohta asuv kindlustatud vallasvara tuleb lennureisi ajaks xxxxx xxxxx reisijate salongi.