Litau Büroo .............. Ostu-müügileping

................. Litau Büroo ..............

Ostu-müügileping

Käesolev Leping on sõlmitud “_____”______________________

Poolte andmed:

Müüja: ____________________________

Registrikood ____________________________

Aadress: ____________________________

Esindaja: ____________________________

Kontakttelefon: ____________________________

Faks: ____________________________

e-post: ____________________________

Arvelduskonto: ____________________________

Ostja: ____________________________

Isikukood: ____________________________

Aadress: ____________________________

Kontaktelefon: ____________________________

Faks: ____________________________

e-post: ____________________________

1. Müügiese: ____________________ (müüdava asja nimetus, kogus, hind, liik, kvaliteet, kirjeldus, pakend jne).

2. Ostja poolt tasutav ettemaks: ___________% Müügieseme hinnast, so ____________ (_________) krooni.

3. Üleandmise viis: ________________________________________________

4. Üleandmise tähtaeg: _____________________________________________

5. Lepingu xxxx: Lepingu lahutamatuks lisaks on müügi Üldtingimused. Ostja kinnitab käesolevaga, et on Üldtingimustega tutvunud.

Lisatud: Üldtingimused _________ lehel.

Poolte allkirjad:

Müüja: ____________________________ Ostja: ____________________________

Müügi üldtingimused (kuuluvad müügilepingu juurde)

Kehtivad alates “______”__________________

Märkus: Antud näidis on müügi tüüptingimuste näidis. Praktikas on müüja sageli oma müügitingimused välja töötanud. Reeglina on sellisel juhul tegemist VÕS §-s 35 ettenähtud tüüptingimustega.

Tüüptingimusi tavaliselt müügilepingu sõlmimisel poolte vahel eraldi läbi ei räägita. Kuna teine lepingupool ei saa üldjuhul tüüptingimuste sisu mõjutada, sätestab VÕS tüüptingimuste sisukeelud (§ 42). Kui tüüptingimused tervikuna või mõni tüüptingimuste punkt on lepingu teisele poolele ebamõistlikult kahjustav, loetakse vaidluse korral see tühiseks. Tüüptingimusi reguleerivate normide (VÕS § 35-45) kohaldamine ei sõltu sellest, kas lepingu pooleks on füüsilisest isikust tarbija või isik, kes teeb tehingu oma majandus- või kutsetegevuses.

Kui kasutatakse tüüptingimusi, siis tuleb konkreetse müügilepingu sõlmimisel neile selgelt viidata (tavaliselt on xxxxxx punkt lepingus), et need on müügilepingu osa xx xxxx teisele poolele võimalus tüüptingimustega tutvumiseks.

Lepingute sõlmimisel tuleb arvestada, et kuna tüüptingimused alluvad kõrgendatud sisukontrollile (VÕS § 42), siis poolte vahel eraldi läbi räägitavate lepingute sõlmimisel on pooled mõnevõrra vabamad lepingu tingimuste kokkuleppimisel. Nt on VÕS § 42 lg 3 p 1

kohaselt ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega välistatakse tingimuse kasutaja (nt müüja) seadusest tulenev vastutus või piiratakse seda juhuks, kui kahju tekitatakse tahtlikult või xxxxx hooletuse tõttu. Xxxxx xxx pooled sõlmivad lepingu, xxx xx kasutata tüüptingimusi ja lepivad kokku, et müüja vastutab üksnes tahtliku lepingu rikkumise puhul (so rikkumisel xxxxx hooletuse tõttu müüja ei vastuta), siis on selline kokkulepe üldjuhul kehtiv, va vastuolu korral hea usu põhimõttega.

Märkus: Müügilepingu sõlmimisel tuleb arvestada, et VÕS sätestab erineva regulatsiooni juhul, kui ostjaks on tarbija. Tarbijalemüügiga on tegemist, kui tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Tarbija on füüsiline isik, kes sõlmib ostjana müügilepingu, mis ei ole seotud tema ettevõtlusega. Seega nt füüsilisest isikust ettevõtjaga (FIE) sõlmitud müügileping, millega FIE ostab talle tema ettevõtluses vajalikke asju, ei ole tarbijalemüügileping. Nt kui FIE ostab oma büroosse mööblit, arvutustehnikat jne. Füüsiliste isikute vahel sõlmitud müügileping ei ole üldjuhul tarbijalemüük, va juhul, kui müüjaks on FIE, kes müüb asja oma ettevõtluses.

Üldiselt tuleb arvestada, et nende müügilepingute puhul, kus müüjaks on oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev ettevõtja ja ostjaks on füüsiline isik, on reeglina tegemist tarbijalemüügilepingutega.

VÕS kehtestab tarbijalemüügi puhul rea erisätteid, mis on suunatud tarbija õiguste kaitsele. VÕS-s sätestatust tarbijate jaoks halvemate tingimuste kokkulepped on tühised. Seega nt automüüja, kes sõlmib auto müügilepingu juriidilise isikuga, on oluliselt vabam lepingutingimuste kokkuleppimisel võrreldes olukorraga, kui ostjaks on tarbija.

Lisaks VÕS-le tuleb tarbijalemüügilepingu sõlmimisel ja täitmisel arvestada tarbijakaitseseaduse xx xxxxx alusel kehtestatud õigusaktidega.

Märkus: Antud tüüptingimused on kohaldatavad müügilepingu sõlmimisel nii tarbijate kui ka teiste isikutega. Eraldi on välja toodud need VÕS sätted, mida tuleb arvestada, kui ostjaks on tarbija.

Näidises toodud tingimused- ettemaks, omandiõiguse üleminek jne on loomulikult tüüptingimusi kasutava ettevõtja praktika või poolte kokkuleppe küsimus. Tüüptingimuste näidis ei ole kohustuslik vorm, mida müügilepingute puhul tuleb kasutada. Eesmärgiks on juhtida tähelepanu xxxxx XXX sätetele, mida konkreetne ettevõtja, kui ta oma vajadustele vastavat müügilepingut või tüüptingimusi teeb, peab arvestama (eelkõige tarbija puhul).

1. Üldsätted ja mõisted

1.1. Käesolevad tüüptingimused (edaspidi nimetatud Üldtingimused) määravad kindlaks põhilised __________________ (müügiese- auto, mööbel, arvutid jne) müügitingimused ______________________ (müüja nimi) (edaspidi nimetatud Müüja) ja ostja vahel (edaspidi nimetatud Ostja). Ostjat ja Müüjat nimetakse Üldtingimustes edaspidi Pool või koos Xxxxxx.

Märkus: Näidises nimetatakse tüüptingimusi üldtingimusteks, kuna praktikas on see enam levinud nimetus, kui tüüptingimused.

1.2. Üldtingimused on Müüja ja Ostja vahel sõlmitava müügilepingu (edaspidi nimetatud Leping) lahutamatuks lisaks.

Märkus: Müüja ja ostja vahel sõlmitud müügileping koosneb:

1) kokkuleppest müüja ja ostja vahel, millega lepitakse kokku müüdavas asjas, selle hinnas jne - näidises nimetatud Lepinguks. Selline kokkulepe on alati individuaalne;

2) tüüptingimustest ehk näidise kohaselt üldtingimustest.

1.3. Lepingus määratakse kindlaks Müüja poolt müüdav asi või õigus (edaspidi nimetatud Müügiese), samuti Müügieseme omadused, kvaliteet, pakend, hind, ettemaksu suurus, üleandmise tingimused ja tähtaeg, veokulude suurus, Poolte andmed jm tingimused, mida Pooled peavad oluliseks.

Märkus: Müüdav asi peab vastama lepingutingimustele. Selleks, et võimaliku vaidluse korral hinnata, kas ostjale üleantud asi ikka vastas kokkulepitule, on äärmiselt oluline müügilepingus täpselt määrata müügilepingu ese (nimetus, liik, kogus, kvaliteet, kirjeldus, pakend jne). Praktiliselt on vaidluse korral märksa lihtsam oma väiteid tõendada poolte poolt allkirjastatud lepingudokumendiga, kui nt tunnistajate ütluste või hoopiski kaudsete tõenditega. Kohtupraktikas on jäänud nõuded seoses müüdava asja mittevastavusega sageli rahuldamata, kuna ostja ei ole suutnud oma väiteid tõendada.

Müüja seisukohalt väldib müügilepingu eseme täpne määratlus ja tema omaduste kirjeldus lepingus ostjapoolsete nõuete esitamist seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega. Müüja ei vastuta selliste müüdud xxxxx esinevate puuduste eest, millest ostja oli lepingu sõlmimisel teadlik või millest ostja peab lepingu sõlmimisel teadma (VÕS § 218 lg 4).

Sama põhimõte kehtib ka ostja puhul. Lepingus täpselt dokumenteeritud müüdav asi ja tema omadused võimaldavad ostjal edukalt oma nõudeid müüja vastu maksma panna, kui üleantud asi xx xxxxx kokkulepitule.

Tarbijalemüügi puhul tuleb arvestada xx XXX § 217 lg 2 p-ga 6, mille kohaselt tarbijalemüügi puhul mõjutavad müügilepingu sisu ja seeläbi ka müüja vastutust tarbija põhjendatud ootused müüdud asja omaduste ja kvaliteedi suhtes, mille aluseks on eelkõige müüdud asja kohta avalikkusele või konkreetsele tarbijale kättesaadavaks tehtud informatsioon, eelkõige reklaammaterjal. Sellist informatsiooni võivad avalikkusele või tarbijale anda nii asja müüja, tootja, varasem müüja või muu vahendaja. Seega nt juhul, kui asja tootja on välja reklaaminud, et xxxxx on sellised ja sellised omadused, on tarbija õigustatud eeldama, et xxxxx, xxxx xxxxx müüb tootja edasimüüja, on väljareklaamitud omadused. Nende omaduste puudumine toob xxxxx xxxx müüja vastutuse mittevastava asja müümise eest.

1.4. Üldtingimuste ja Xxxxxxx vastuolu korral lähtutakse Lepinguga kokkulepitud tingimustest.

1.5. Leping jõustub Lepingus toodud ettemaksu laekumise momendist Müüja pangaarvele.

Märkus: Praktikas sõlmitakse sageli müügilepinguid, kus ostja tasub lepingu sõlmimisel ettemaksu ning ülejäänud osa müüdava asja hinnast asja kättesaamisel. Näidise kohaselt jõustub poolte poolt allkirjastatud müügileping arvates ettemaksu laekumisest. VÕS § 213 lg 4 kohaselt tuleb silmas pidada, et tarbijalemüügi puhul ei või ostjalt nõuda ettemaksu suuremas summas kui 50 % ulatuses ostuhinnast.

1.6. Pooltel on õigus Lepingust taganeda enne selle täitmist Lepingus ettenähtud juhtudel xx xxxxxx.

2. Müügihinna muutmine

2.1. Müüjal on õigus muuta pärast Xxxxxxx sõlmimist Müügieseme xxxxx juhul, kui Müügieseme tootja (edaspidi nimetatud Tootja) muudab pärast Xxxxxxx sõlmimist Müüjale kehtestatud hindu. Sellisel juhul on Müüjal õigus muuta müügihinda proportsionaalselt

Tootja poolt muudetud hindadele.

Müüja on kohustatud Ostjat müügihinna muutumisest informeerima vastava kirjaliku teatega.

Märkus: Alapunkt 2.1. on kohaldatav juhtudel, kus müüja on müüdava asja vahendaja, mitte otse tootja. Selline lepingupunkt on otstarbekas, kui lepingu sõlmimise ja asja üleandmise vahele jääb pikem ajavahemik, mille jooksul võivad muutuda tootja poolt kehtestatud hinnad võrreldes lepingu sõlmimisel kehtinud hindadega.

2.2. Juhul, kui alapunktis 2.1. nimetatud hinnamuutuse tulemusena müügihind suureneb rohkem kui _______ %, võib Ostja oma kirjaliku avaldusega Lepingust taganeda ühe (1) nädala jooksul arvates Müüjalt hinnatõusu kohta kirjaliku xxxxx saamisest. Sellisel juhul Lepingust taganemisel kohustub Müüja tagastama Ostjale tasutud ettemaksu 1 (ühe) nädala jooksul arvates Ostja taganemisavalduse saamisest.

Märkus: VÕS § 42 lg 3 p 15 kohaselt on ostjat ebamõistlikult kahjustavaks (xx xxxxx tühine) selline tüüptingimus, millega antakse müüjale võimalus asja üleandmise xxxx xxxxx suurendada, xxxx et ostjal oleks sellisel juhul õigust lepingut lõpetada. See ei kehti juhul, kui tegemist on hinna indekseerimise õiguspäraste tingimustega, xxxxxx xxxxx muutmise viis on otse ette nähtud.

Alapunktis 2.2. on ette nähtud ostja õigus lepingust taganeda, kui müüja pärast lepingu sõlmimist xx xxxx asja üleandmist müüdava asja hinda muudab.

3. Müügihinna tasumine

3.1. Ostja tasub ettemaksuna 3 (kolme) kalendripäeva jooksul arvates Xxxxxxx sõlmimisest Lepinguga kokkulepitud summa

3.2. Ülejäänud osa Müügieseme hinnast tasub Ostja 3 (kolme) kalendripäeva jooksul pärast xxxx, xxx Müüja on Ostjale teatanud Müügieseme Ostjale üleandmiseks valmispanekust.

Ostja kohustub tasuma Müügieseme hinna täies ulatuses enne Müügieseme kättesaamist ja omandiõiguse üleminekut.

3.3. Lepingus ettenähtud maksed tasub Ostja Müüja pangaarvele.

3.4. Ostjal on õigus xxxx xxxx enne Lepingu täitmist Lepingust taganeda, millest Ostja informeerib Müüjat kirjaliku avaldusega. Juhul, kui Ostja taganeb xxxx, et Müüja oleks omapoolseid kohustusi rikkunud, enne Lepingu täitmist ja Müügieseme üleandmist Lepingust, jääb Ostja poolt tehtud ettemaks, kuid mitte rohkem kui ________ % Müügieseme hinnast, Müüjale.

4. Müügieseme üleandmine ja vastuvõtmine

4.1. Müügieseme üleandmise viis ja tähtaeg määratakse Lepinguga.

Märkus: VÕS näeb ette 3 viisi müüdud asja üleandmiseks: müüdud asi tuleb ostja jaoks valmis panna kindlaks määratud kohas (praktikas enamasti müüja asukohas, ostja tuleb asjale järgi); müüja peab müüdud asja ostjale kätte toimetama; müüja ei pea ise asja ostjale toimetama, aga ta peab korraldama asja veo ostjani. Millisel viisil xx xxx üleandmine toimub, peavad pooled kokku leppima.

Märkus: Tarbijalemüügi puhul on tegemist olulise lepingurikkumisega, kui müüja on jätnud asja tarbijale õigeaegselt üle andmata (VÕS § 209 lg 5), kusjuures viivitus asja üleandmisel võib olla ka mitteolulise pikkusega. Kui müüja on müügilepingut oluliselt rikkunud, on tarbijal õigus lepingust taganeda xx xxxxx kahju hüvitamist (näidise puhul ettemaksu tagastamist, leppetrahvi maksmist, samuti muu kahju hüvitamist, kui tarbijal on see tekkinud ja xx xxxxx ära tõendab).

Seda tuleb tähtaegade kokkuleppimisel arvestada. VÕS § 209 lg 5 sätestatud tarbija õigus lepingust taganeda on imperatiivne ja müügilepinguga ei saa siin teisiti kokku leppida - nt ette näha täiendavaid tähtaegu, millal müüja veel võib kohustust täita xx xxxxx jooksul ei ole tarbijal õigust lepingust taganeda.

Samas pole tarbija taganemisõigus sellisel juhul piiramatu. Ostja-tarbija kaotab VÕS § 209 lg 5 tuleneva lepingust taganemise õiguse, kui müüja, kes xxxx on viivitanud asja üleandmisega, annab selle tarbijale üle enne, kui viimane on jõudnud müüjale teatada, et soovib lepingust taganeda. Sellisel juhul on müüja heastanud oma kohustuse rikkumise. Pärast heastamist saab tarbija lepingust taganeda üksnes juhul, kui hilinenud täitmine kujutab endast olulist lepingurikkumist VÕS § 116 lõike 2 mõistes (nt soovis tarbija tellitud pulmakleiti kokkulepitud tähtajal xx xxxxx hilinenud üleandmise vastu ei ole tarbijal enam huvi, sest pulmapäev on möödas jt juhud).

4.2. Juhul, kui Müüja on kohustatud Müügieseme Ostjale või tema poolt määratud asukohta toimetama, kannab Ostja Müügieseme transpordikulud. Transpordikulude suurus määratakse Lepingus.

Märkus: Tarbijalemüügi puhul tuleb silmas pidada VÕS § 215 lg 3 sätestatut, mille kohaselt: kui müüja ise või müüjaga sõlmitud lepingu alusel vedaja toimetab asja ostja kätte, võib ostjalt nõuda veokulude hüvitamist üksnes juhul, kui veokulude suurus on ostjale teatavaks tehtud hiljemalt lepingu sõlmimisel. Seadus nõuab, et ostjale tuleb hiljemalt lepingu sõlmimisel teatavaks teha veokulude suurus või andmed, mille alusel kulude suurus arvestatakse (nt tasu suurus iga kilomeetri eest jms).

4.3. Omandiõigus Müügiesemele xxxxx xxx Müüjalt Ostjale vahetult xxxxx üleandmise - vastuvõtmise aktile allakirjutamist. Müügieseme üleandmine toimub xxxxx Müügieseme müügihinna täielikku laekumist Müüjale.

Märkus: Näidises on ette nähtud üleandmise-vastuvõtmise akti koostamine. Sellisel aktil on praktikas eelkõige tõenduslik väärtus: müüja tõendab, et ta on xxxx xxx andnud ja ostja tõendab kättesaamist. Praktikas asendab üleandmise-vastuvõtmise akti edukalt muu sarnase otstarbega dokument - saateleht või akt tellimuse vastuvõtmise kohta jne, millele ostja alla kirjutab, et on kauba kätte saanud.

4.4. Koos Müügiesemega annab Müüja Ostjale üle kõik Müügieseme juurde kuuluvad dokumendid.

4.5. Juhul, kui Ostja saadab Müügieset vastu võtma ja üleandmise - vastuvõtmise aktile alla kirjutama kolmanda isiku, peab viimatinimetatu esitama kirjalikus vormis volikirja, mis tõendab, et kolmandal isikul on õigus Ostja nimel Müügiese vastu xxxxx.

5. Garantii

5.1. Müügiesemel defekti ilmnemisel seisneb Müüja garantii Müügieseme defektse osa remondis või asendamises uuega tasuta vastavalt Üldtingimustele. Kui Müügiese xx xxxxx olulisel määral Lepingus kokkulepitud tingimustele või xxxx xx saa olulisel määral kasutada ettenähtud otstarbel, kohustub Müüja garantiitähtaja jooksul tasuta Müügieseme asendama.

5.2. Müüja annab Müügiesemele garantii tähtajaga ________________________ alates Müügieseme üleandmisest Ostjale. Garantii kohta vormistatakse xxxxxx sertifikaat.

5.3. Garantiitähtaja möödumisel või Üldtingimustes ettenähtud juhul Müüja garantiist tulenevad kohustused lõpevad.

5.4. Garantii läbiviimise protseduur: _____________________________________ (kuhu, millal ja kuidas peab ostja pöörduma, kui defektid ilmnevad, mis dokumendid tuleb esitada jne. Garantii läbiviimise protseduur võidakse vormistada ka garantii kohta eraldi välja antavas sertifikaadis)

5.5. Garantii alla ei kuulu: _______________________________________________ (juhtumid, mil müüja ei ole kohustatud garantiiga võetud kohustusi täitma - nt müügieseme loomulik kulumine, müügieseme hooldustööd jne)

5.6. Garantii lõpeb enne Üldtingimustes ettenähtud tähtaja saabumist: ____________________________ (juhud, mille esinemisel garantii lõpeb ennetähtaegselt- praktikas reeglina juhud, kui asja kasutatakse selleks mitte ettenähtud eesmärkidel ja viisil, asja on garantiiaja jooksul remontinud või parandanud selleks mitteettenähtud isik, ostja on iseseisvalt asja täiendanud või modifitseerinud jne)

5.7. Garantiitähtajal asendatud Müügieseme suhtes hakkab kehtima uus garantii Üldtingimustes ettenähtud tingimustel arvates asendatud Müügieseme Ostjale üleandmisest.

Garantiitähtajal asendatud Müügieseme osa suhtes jääb garantii kehtima Müügieseme üldise garantiiaja lõpuni.

Märkus: VÕS § 231 lg 4 sätestab rea tingimusi, mida tarbijalemüügi garantii puhul eeldatakse, so vastavad seaduses toodud põhimõtted kehtivad juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. VÕS § 231 lg 4 punktides 1-3 eeldatakse, et ostjal on õigus garantii xxxxxx nõuda puudusega asja tasuta parandamist või asendamist; et garantiitähtajal asendatud asja suhtes hakkab kehtima samade tingimustega ja pikkusega uus garantii, kui oli algselt kokku lepitud; et asja parandamise puhul garantiitähtajal pikeneb müügigarantii parandamise aja kestuse võrra.

Näidise punktis 5.7. on teistsugune kokkulepe- kui müüdud asja osa asendatakse garantiiaja xxxxxx, siis xxxxx asendatud osa garantii lõpeb üldisel garantiitähtajal, mitte ei pikene. Pooled võivad ka kokku leppida, et garantii alla kuulub asja osade vahetamine või parandamine juhul, kui osa maksumus ületab kokkulepitud summa jne. Oluline on, et juhul, kui soovitakse VÕS § 231 lg-s 4 sätestatust erinevalt kokku leppida, see ka müügilepingus või ostjale garantii kohta antud sertifikaadis või xxxx dokumendis fikseeritaks.

5.8. Müügieseme omandiõiguse muutumine ei mõjuta Müüja Lepingust tulenevat garantiikohustust.

6. Poolte vastutus

6.1. Xxxxxx vastutavad oma Lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, kui rikkumine on põhjustatud süüliselt.

Märkus: Xxxxxx vastutavad üldjuhul kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Rikkumine on vabandatav, kui ilmnevad vääramatu jõu asjaolud. Vastavalt VÕS § 103 lg 1 eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Seega on erinevalt varemkehtinud tsiviilkoodeksis sätestatud süülisest vastutusest VÕS-s üldreegliks riskivastutus ehk vabandatavusele tuginev vastutus. Tüüptingimustes või lepingus võidakse poolte vastutust piirata.

Näidise kohaselt on poolte vastutust piiratud; pooled vastutavad siis, kui nad on rikkumises süüdi (so kohustust rikutakse kas tahtlikult või raskelt hooletult või jäetakse järgimata käibes vajalik hool).

Samas oleks tühine kui ostjat ebamõistlikult kahjustav selline tüüptingimus, et nt müüja vastutab ainult lepingu tahtliku rikkumise eest (VÕS § 42 lg 3 p 1).

6.2. Juhul, kui Müüja viivitab Müügieseme üleandmisega üle kokkulepitud tähtaja, on Ostjal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,2 (null koma kaks) % Müügieseme müügihinnast iga üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem, kui _________________ % müügihinnast. Ostjal on õigus Müügieseme eest tasumisel vähendada müügihinda leppetrahvi summa võrra.

6.3. Juhul, kui Ostja Lepingust taganeb, kuna Müüja ei xxxx Müügieset üle kokkulepitud tähtajaks, on Ostjal õigus nõuda Müüjalt alapunktis 6.2. ettenähtud leppetrahvi tasumist lisaks kahju hüvitamise nõudele.

Märkus: Leppetrahvi võib vastava kokkuleppe olemasolul lepingus nõuda ka siis, kui kahjustatud poolele kahju tekkinud ei ole. Kui aga kahju on tekkinud ja esitatakse nii leppetrahvi kui ka kahju hüvitamise nõue, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Lepingus võib ette näha, et kahju kuulub vaatamata leppetrahvi maksmisele hüvitamisele täies mahus- sellekohane kokkulepe on sätestatud alapunktis 6.3.

6.4. Ostja peab esitama Müüjale Lepingust tuleneva leppetrahvi tasumise nõude 3 (kolme) kuu jooksul arvates päevast, mil Ostjal tekkis leppetrahvi nõude esitamise õigus.

6.5. Juhul, kui Ostja viivitab müügihinna tasumisega üle kokkulepitud tähtaja, on Müüjal õigus nõuda viivist, mille suuruseks on 0,2 (null koma kaks) % tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem, kui ______________ % müügihinnast.

Märkus: Tarbijalemüügi puhul poolte vastutuse sätestamisel tuleb arvestada VÕS § 237 lg-ga 1, mille kohaselt ei saa lepingupooled VÕS-s lepingu rikkumise puhul kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta sätestatust tarbija kahjuks kõrvale kalduda.

Seega ei saa tarbijalemüügi puhul sätestada, et tarbija loobub teatud õiguskaitsevahendist, mis tal seaduse kohaselt on - nt kahju hüvitamise nõudest, samuti ei saa määrata kahju piirmäära, mida müüja kohustub tarbijale hüvitama xx xxxxxxx ülejäänud osas müüjal hüvitamiskohustust pole jne.

Muude müügilepingute kui tarbijalemüügileping puhul saavad pooled kokku leppida seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendite kohaldamise välistamises või piiramises. Xxxxx, xxx vastavad piirangud sätestatakse tüüptingimustes, tuleb arvestada VÕS § 42 sisukeeldudega.

7. Teadete edastamine

7.1. Üks Pool edastab Lepinguga seotud teated teise Xxxxx Lepingus märgitud aadressil. Aadressi muutusest on Pool kohustatud koheselt informeerima teist Lepingupoolt.

7.2. Teadete edastamine toimub telefoni, e-posti või faksi xxxx, va juhtudel, kui Xxxxxxxx on ette nähtud xxxxx kirjalik vorm. Kirjalikud teated saadetakse teisele Poolele posti xxxx tähitud kirjaga või antakse teisele Xxxxxxx üle allkirja vastu. Kirjalik teade loetakse teisele Xxxxxxx üle antuks, kui postitamisest on möödunud 3 (xxxx) kalendripäeva.

7.3. Poolte Lepingust taganemise avaldused, samuti Xxxxx nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest, peab olema kirjalikus vormis.

Märkus: Teadete vormi sätestamisel tuleb silmas pidada, et seda vormi ka praktikas suudetaks järgida. Kui on kokku lepitud nt taganemise avalduse kirjalik vorm, siis tuleb xxxxxx avaldus ka kirjalikus vormis teha. Alati võib xxxxx saata rangemas vormis, kui oli ette nähtud, pidades silmas vajadust kohtuvaidluse korral xxxxx edastamist tõendada.

8. Lõppsätted

8.1. Kõik Lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist xxxxxx Xxxxx poolt allakirjutamise momendist või Poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.

8.2. Lepinguga seonduvaid eriarvamusi ja vaidlusi lahendavad Xxxxxx eelkõige läbirääkimiste xxxx. Kui Xxxxxxxxx tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus kostja elu- või asukohajärgses kohtus.

6