INSTITUTSIOONIDEVAHELISED KOKKULEPPED
(Teatised)
INSTITUTSIOONIDEVAHELISED KOKKULEPPED
Mittesiduvad kriteeriumid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 290ojhaa2ld9a1mkiseks –
18. juuni 2019
(2019/C 223/01)
EUROOPA PARLAMENT, EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA EUROOPA KOMISJON,
arvestades järgmist:
(1) Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon („xxxx institutsiooni“) sõlmisid 13. aprillil 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (1) („kokkulepe“).
(2) tKitoulmtsioionnsi rõhutasid kokkuleppe punktis 26 rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide olulisust liidu
õiguses, samuti asjaolu, et kasutatuna tõhusal ja läbipaistval viisil ning põhjendatud juhtudel, on need parema õigusloome lahutamatud vahendid, mis aitavad xxxxx lihtsate ja ajakohaste õigusaktide koostamisele ning nende tõhusale ja kiirele rakendamisele.
(3) Kokkuleppe punktis 28 kavandasid xxxx institutsiooni kokkuleppe lisas esitatud delegeeritud õigusakte käsitlevat ühisseisukohta täiendada, nähes ette mittesiduvad kriteeriumid Euroopa Liidu toimimise lepingu („EoLimi itmise leping“) artiklite 290 ja 291 kohaldamiseks.
(4) Nende kriteeriumide rakendamist võidakse käsitleda nii poliitilisel kui ka tehnilisel tasandil toimuvatel iga-aastastel aruteludel osana kokkuleppe rakendamise üldisest jälgimisest kooskõlas kokkuleppe punktiga 50.
(5) KoiumigiimEisLei ltepingu artikli 291 lõikes 2eostnatusädt, et kui liidu õiguslikult siduvate aktide rakenda
miseks on vaja ühetaolisi tingimusi, antakse nende õigusaktide alusel rakendamisvolitused komisjonile või nõuete kohaselt põhjendatud erijuhtudel ja Euroopa Liidu lepingu artiklites 24ttjaen2ä6htued juhtudel nõukogule, on mittesiduvate kriteeriumide eesmärk eristada delegeeritud õigusakte ja rakendusakte ning mitte institutsioone, kellele rakendamisvolitused on antud. Nende mittesiduvate kriteeriumide eesmärk ei ole mingil moel määrata kind laks või kitsendada tingimusi, mille alusel institutsioon kasutab talle antud volitusi kooskõlas asjaomase liidu õigu sega, sealhulgas alusaktiga.
(6) Euroopa Liidu Xxxxx on juba mitmel juhul arutanud XXx toimimise lepingu artiklite 290ojhaa2ld9a1miksega
seotud konkreetseid küsimusi (2). See kohtupraktika võib tulevikus veelgi edasi areneda. Kui see on kohane, või dakse mittesiduvad kriteeriumid kohtupraktika arenedes uuesti läbi vaadata,
(1) | Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1). |
(2) | Muu hulgas: Euroopa Kohtu 18. märtsi 2014. aasta otsus: komisjon vs. parlament ja nõukogu („biotsiidide kohtuasi“), C-427/12, ECLI:EU:C:2014:170; Euroopa Kohtu 17. märtsi 2016. aasta otsus: parlament vs. komisjon („Euroopa ühendamise rahastu kohtuasi“), C-286/14, ECLI:EU:C:2016:183; Euroopa Kohtu 16. juuli 2015. aasta otsus: komisjon vs. parlament ja nõukogu („vastastikuse viisava baduse mehhanismi kohtuasi“), C-88/14, ECLI:EU:C:2015:499. |
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
I. ÜLDPÕHIMÕTTED
1. Käesolevate mittesiduvate kriteeriumidega antakse kolmele institutsioonile suunised selle kohta, kas seadusandlikes aktides peaks volitus olema delegeeritud või rakenduslikku laadi ning tuleks seega anda delegeeritud õigusakti vastu võtmiseks vastavalt XXx toimimise lepingu artiklile 290 või rakendusakti vastuvõtmiseks vastavalt XXx toimimise lepingu artiklile 291.
2. Kummalgi juhul tuleb kindlaks määrata kavandatava õigusakti laad, võttes arvesse nii kavandatava õigusakti kui ka seadusandliku akti enda eesmärke, sisu ja konteksti.
3. Seadusandja pädevuses on otsustada, kas ja millises ulatuses XXx toimimise lepingu raames delegeeritud õigusakte või rakendusakte kasutada. Sellega seoses on seadusandja ülesanne kindlaks määrata, kas anda komisjonile volitus xxxxx vastu delegeeritud õigusakte, ning hinnata, kas on vaja volitust, millega tagada seadusandliku akti ühetaolised raken damistingimused.
4. Kui seadusandja leiab, et teatav säte peaks olema alusakti lahutamatu osa, võib ta otsustada lisada selle sätte lisasse. Seadusandjal ei ole kunagi kohustust kasutada seadusandlikes aktides lisasid ning ta võib otsustada koostada selle asemel eraldi õigusaktid, kuid xxxx institutsiooni tuletavad meelde, et seadusandliku akti struktuur peaks juhinduma kokkuleppes võetud ühistest kohustustest ja seatud eesmärkidest, et kehtestada lihtsad, selged ja järjepidevad õigusak tid, mis on kodanikele, haldusasutustele ning ettevõtjatele kergesti mõistetavad ja arusaadavad, praktikas rakendatavad ning ei sõltu volituste andmisest. See xx xxxxx mingil moel seadusandja volitusi.
5. Õigusakti olemuslikud osad tuleb kindlaks määrata alusaktis. Seetõttu ei saa komisjonile anda volitust xxxxx vastu poliitilisi valikuid kätkevaid liidu seadusandja vastutusalasse kuuluvaid õigusnorme, näiteks juhtudel, mis nõuavad asjaomaste lahknevate huvide kaalumist mitme hindamise alusel (3). Kui komisjon kasutab delegeeritud või rakenda misvolitusi, peab ta täiel määral järgima selle volitava akti olemuslikke osi (4).
6. Seadusandliku aktiga võidakse anda volitus xxxxx vastu delegeeritud õigusakte üksnes komisjonile.
7. Kriteeriumide loetelu ei ole ammendav.
II. KRITEERIUMID
A. ÜLDAKT VÕI ÜKSIKAKT
1. Delegeeritud õigusakt võib olla üksnes üldakt. Üksikmeetmeid ei tohi vastu xxxxx delegeeritud õigusaktiga.
2. Rakendusakt võib olla üksikakt või üldakt.
3. Õigusakt on üldakt, xxx xxxx kohaldatakse objektiivselt kindlaks määratud olukordade suhtes ning sellel on õigus likud tagajärjed üldiselt ja abstraktselt määratletud isikute kategooriate suhtes (5).
B. SEADUSANDLIKE AKTIDE, SEALHULGAS NENDE LISADE MUUTMINE
1. Kui seadusandja annab komisjonile volituse muuta seadusandlikku akti, saab seda volitust kasutada üksnes dele geeritud õigusaktiga, (6) sealhulgas juhul, kui muutmisvolitus on seotud lisadega, kuna need moodustavad seadus andlike aktide lahutamatu osa.
2. Muutmisvolituse delegeerimise eesmärk on anda komisjonile õigus muuta või tunnistada kehtetuks seadusandja poolt kõnealuses õigusaktis sätestatud mitteolemuslikke osi (7). Muudatused võivad hõlmata seadusandliku akti teatavate mitteolemuslike osadega seotud lisandusi ja täiendusi või mitteolemuslike osade väljajätmisi või asendamisi.
(3) | Kohtuotsus, Euroopa Xxxxx, 5. september 2012, parlament vs. nõukogu, C-355/10, ECLI:EU:C:2012:516, punktid 64, 65 ja 76; koh tuotsus, Euroopa Xxxxx, 26. juuli 2017 Tšehhi Vabariik vs. komisjon, C-696/15 P, ECLI:EU:C:2017:595, punkt 78; kohtuotsus, Euroopa Xxxxx, 11. mai 2017, Dyson vs. komisjon, C-44/16, ECLI:EU:C:2017:357, punktid 61 ja 62. |
(4) | Euroopa Kohtu 11. mai 2017. aasta otsus: Xxxxx vs. komisjon, C-44/16 P, ECLI:EU:C:2017:357, punkt 65. |
(5) | Üldkohtu 14. juuni 2012. aasta otsus: Stichting Natuur en Milieu ja Pesticide Action Network Europe vs. Euroopa Komisjon, T-338/08, ECLI:EU:T:2012:300, punkt 30; Üldkohtu 7. märtsi 2013. aasta otsus: Bilbaína de Alquitranes ja teised vs. Euroopa Kemi kaaliamet, T-93/10, ECLI:EU:T:2013:106, punktid 32 ja 56. |
(6) | Euroopa Kohtu 15. oktoobri 2014. aasta otsus: parlament vs. komisjon, C-65/13, ECLI:EU:C:2014:2289, punkt 45; Euroopa Kohtu 16. juuli 2015. aasta otsus: komisjon vs. parlament ja nõukogu, C-88/14, ECLI:EU:C:2015:499, punkt 31. |
(7) | Euroopa Kohtu 17. märtsi 2016. aasta otsus: parlament vs. komisjon, C-286/14, ECLI:EU:C:2016:183, punkt 42. |
C. ALUSAKTI TÄIENDAVAD ÕIGUSNORMID
Meetmed, mis hõlmavad selliste täiendavate õigusnormide vastuvõtmist, mis põhinevad alusakti xxxxx või arendavad xxxx xxxxx, jäädes alusaktis kindlaks määratud õigusraamistikku, tuleks sätestada delegeeritud õigusaktides. See hõl mab meetmeid, mis mõjutavad sisuliselt alusaktis sätestatud õigusnorme ja võimaldavad komisjonil alusakti konkreti seerida, tingimusel et nad ei muuda selle olemuslikke osi.
D. ALUSAKTI RAKENDAVAD TÄIENDAVAD ÕIGUSNORMID
Täiendavad õigusnormid, millega rakendatakse või jõustatakse alusaktis juba kehtestatud õigusnorme, täpsustades täiendavalt selle õigusakti sisu, xxxx et see mõjutaks õigusraamistiku sisu, tuleks seevastu sätestada rakendusaktides. See on nii juhul, kui seadusandja on sätestanud piisavalt täpse õigusraamistiku, näiteks juhul, kui seadusandja on kehtestanud põhitingimused ja –kriteeriumid.
E. ÕIGUSAKTID, MILLEGA KEHTESTATAKSE MENETLUS, MEETOD VÕI METOODIKA
1. Meetmed, millega kehtestatakse menetlus (st viis, kuidas täita või saavutada alusaktis kindlaks määratud teatav eesmärk), võib sätestada kas delegeeritud õigusaktides või rakendusaktides (või need võivad isegi olla alusakti ole muslik osa), sõltuvalt nende laadist, eesmärgist, sisust ja kontekstist.
Näiteks tuleks delegeeritud õigusaktides sätestada meetmed, millega kehtestatakse menetluse osad, mis põhinevad alusakti xxxxx või arendavad xxxx xxxxx ning mis jäävad alusaktis kindlaks määratud õigusraamistikku.
Seevastu tuleks rakendusaktides sätestada meetmed, millega kehtestatakse menetlus alusaktis sätestatud õigus normi ühetaoliseks rakendamiseks.
2. Sarnaselt võib ka volituse andmise meetodi (st millegi tegemise viis, eelkõige regulaarse ja süstemaatilise tegevuse korral) või metoodika (st meetodite kindlaksmääramise reeglid) kindlaksmääramise sätestada delegeeritud õigusak tides või rakendusaktides, sõltuvalt nende laadist, eesmärgist, sisust ja kontekstist.
F. TEABE ESITAMISE KOHUSTUSEGA SEOTUD ÕIGUSAKTID
Teabe esitamise kohustusega seotud meetmed võib sätestada kas delegeeritud õigusaktides või rakendusaktides (või need võivad olla isegi alusakti olemuslik osa), sõltuvalt nende laadist, eesmärgist, sisust ja kontekstist.
Näiteks tuleks delegeeritud õigusaktides sätestada meetmed, millega määratakse kindlaks täiendavad õigusnormid, mis põhinevad teabe esitamise kohustuse xxxxx. Tavaliselt puudutab see teabe esitamise kohustust sisuliselt mõjutavaid täiendavaid mitteolemuslikke osi.
Seevastu tuleks rakendusaktides sätestada meetmed, mille eesmärk on tagada, et teabe esitamise kohustust täidetakse ühetaoliselt, näiteks vormi ja tehniliste vahendite osas. Näiteks kui alusaktis on piisavalt täpselt kindlaks määratud teabe esitamise kohustuse sisu, tuleks meetmed, mis täpsustavad täiendavalt esitatavat teavet, et tagada andmete võr reldavus või kohustuste tõhus jõustamine, sätestada rakendusaktides.
G. LUBADEGA SEOTUD ÕIGUSAKTID
Lubadega seotud meetmed, mis käsitlevad näiteks tooteid või aineid, võib sätestada kas delegeeritud õigusaktides või rakendusaktides (või need võivad olla isegi alusakti olemuslik osa), sõltuvalt nende laadist, eesmärgist, sisust ja kontekstist.
Üksikaktidega antavaid lube võib vastu xxxxx üksnes rakendusaktidega. Üldkohaldatavad load, mille puhul komisjoni otsus põhineb alusaktis piisavalt täpselt kindlaks määratud kriteeriumidel, tuleks vastu xxxxx rakendusaktidega.
Alusakti täiendavad üldkohaldatavad load, mis ei piirdu alusaktis sätestatud kriteeriumide kohaldamisega, vaid põhi xxxxx xxxxx ajal alusakti xxxxx (antud volituse piires), tuleks vastu xxxxx delegeeritud õigusaktidega.
III. KÄESOLEVATE KRITEERIUMIDE KOHALDAMISE JA LÄBIVAATAMISE JÄRELEVALVE
1. Xxxx institutsiooni jälgivad ühiselt ja regulaarselt käesolevate kriteeriumide kohaldamist.
2. Kui see on vajalik ja asjakohane Euroopa Liidu Kohtu praktika arengu arvesse võtmiseks, vaatavad xxxx institutsiooni kriteeriumid xxx xxxxxxx sisekorra kohaselt läbi, kui see on xxxxxx, xxx organite kaudu, kellel on kõnealuses vald konnas eripädevus.