KT.0958.20

ERGO

tingimused

ettevõttekindlustuse

KT.0958.20

tingimused

ERGO ettevõttekindlustuse

KT.0958.20

ERGO Insurance SE ja ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal (edaspidi ERGO) kohaldavad ühiselt käesolevaid ettevõttekindlustuse tingimusi ettevõtete kindlustamisel eri kindlustusjuhtumite vastu ühe kindlustuslepingu alusel. Kindlustustingimused kirjeldavad järgmisi kindlustusliike: varakindlustus, seadmerikkekindlustus, ärikatkemise kindlustus, ehitise valdaja vastutuskindlustus, üldvastutuskindlustus, tootja vastutuskindlustus, tööandja vastutuskindlustus ja tööandja ravikindlustus.

ERGO Insurance SE on kindlustusandjaks varakindlustuse, seadmerikke kindlustuse, ärikatkemise kindlustuse, ehitise valdaja vastutuskindlustuse, üldvastutuskindlustuse, tootja vastutuskindlustuse ja tööandja vastutuskindlustuse kindlustusriskide kindlustamise ja lepinguliste kohustuste osas. ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal on kindlustusandjaks tööandja ravikindlustuse kindlustamise ja vastavate lepinguliste kohustuste osas.

ERGO lähtub kindlustuse pakkumisel kindlustusvõtja ja kindlustatud isiku kindlustushuvist ja -vajadustest. Lõpliku valiku teeb kindlustusvõtja. Kokkulepitud kindlustuskaitsed märgitakse kindlustuslepingus, mille sõlmimist tõendab kindlustuspoliis (edaspidi poliis).

Käesolevates kindlustustingimustes lahendamata küsimustes juhindutakse kindlustuslepingu eritingimustest, ERGOInsurance SEkindlustuslepinguteüldtingimustest(eilaienetööandjaravikindlustuse kindlustusliigile), ERGO Life Insurance SE Eesti filiaali ravikindlustuslepingute üldtingimustest (laieneb ainult tööandja ravikindlustuse kindlustusliigile), võlaõigusseadusest ja muudest õigusaktidest.

Sisukord

Varakindlustus

1. Kindlustatud ese

2. Kindlustuskoht

3. Varakindlustuse kindlustusjuhtumid

4. Lisakindlustuskaitsed

5. Kahju ärahoidmisest, lammutus- ja koristustöödest ning õigusaktidest tulenevad kulud

koristustöödest ning õigusaktidest

3 tulenevad kulud

5 17. Kindlustussumma ja kindlustusväärtus 21

6 18. Hüvitispiir ja esimese riski kindlustus 21

11 19. Kindlustushüvitis 21

12 20. Hüvitamise xxxx xx põhimõtted 21

21. Kindlustusvõtja kohustused 22

22. Ohutusnõuded 22

6. Kindlustussumma ja kindlustusväärtus 12

Ärikatkemise kindlustus

7. Hüvitispiir ja esimese riski kindlustus

8. Kindlustushüvitis

9. Hüvitamise xxxx xx põhimõtted

10. Kindlustusvõtja kohustused

11. Ohutusnõuded

Seadmerikkekindlustus

12. Kindlustatud ese

13. Kindlustuskoht

14. Seadmerikke kindlustusjuhtumid

15. Lisakindlustuskaitsed

16. Kahju ärahoidmisest, lammutus- ja

13 23. Kindlustatud ese 23

14 24. Kindlustussumma ja kindlustusväärtus 24

14 25. Omavastutus 24

15 26. Ärikatkemise kindlustusjuhtum 25

27. Ärikatkemise kahju xx xxxxx xxxxx

piiramiseks 25

17 28. Ärikatkemise välistused 25

18 29. Lisakindlustuskaitsed 26

18 30. Vastutusperiood 26

20 31. Arvestusperiood 27

20 32. Hüvitamise kord 27

33. Kindlustusvõtja kohustused 27

Ehitise valdaja vastutus

34. Kindlustustingimuste kohaldamine 28

35. Kindlustusjuhtum 28

36. Lisakindlustuskaitsed 29

37. Kindlustuslepingu kehtivus 29

38. Kindlustussumma 29

39. Omavastutus 30

40. Kindlustushüvitis ning õigusabi-, kohtu- 30 ja ekspertiisikulud

41. Tegutsemine kahjujuhtumi korral 30

42. Hüvitamise xxxx xx põhimõtted 31

43. Välistused 32

44. Soodustatud isik 34

Üldvastutuskindlustus

45. Kindlustustingimuste kohaldamine 34

46. Kindlustusjuhtum 34

47. Lisakindlustuskaitsed 35

48. Kindlustuslepingu kehtivus 35

49. Kindlustussumma 36

50. Omavastutus 36

51. Kindlustushüvitis ning õigusabi-, kohtu- 36 ja ekspertiisikulud

52. Tegutsemine kahjujuhtumi korral 37

53. Hüvitamise xxxx xx põhimõtted 37

62. Tegutsemine kahjujuhtumi korral 43

63. Hüvitamise xxxx xx põhimõtted 43

64. Välistused 44

65. Soodustatud isik 46

Tööandja vastutuskindlustus

66. Kindlustusjuhtum 46

67. Töötaja 47

68. Lisakindlustuskaitsed 47

69. Kindlustuslepingu kehtivus 47

70. Kindlustussumma 47

71. Omavastutus 48

72. Kindlustushüvitis ning õigusabi-, kohtu- 48 ja ekspertiisikulud

73. Tegutsemine kahjujuhtumi korral 48

74. Hüvitamise xxxx xx põhimõtted 49

75. Välistused 50

76. Soodustatud isik 51

Tööandja ravikindlustus

77. Kindlustatud isik 51

78. Ravikindlustuslepingu kehtivus. 51

Kindlustusperiood

79. Kindlustusrisk xx xxxx mõjutavad asjaolud51

80. Kindlustuskaitse kehtivusala 52

81. Kindlustussumma. Ravikulude hüvitamise 52 piir ja hüvitise määr

54. Välistused

55. Soodustatud isik

Tootja vastutuskindlustus

56. Kindlustusjuhtum

40 82. Tööandja ravikindlustuse 52

kindlustusjuhtumid

83. Kindlustuskaitse ja kindlustushüvitise 52

40 liigid

57. Lisakindlustuskaitsed 41

58. Kindlustuslepingu kehtivus 41

59. Kindlustussumma 42

60. Omavastutus 42

61. Kindlustushüvitis ning õigusabi-, kohtu- 42 ja ekspertiisikulud

Varakindlustus

1. Kindlustatud ese

1.1. Kindlustatud ese on:

1.1.1. hoone, rajatis või siseviimistlus;

1.1.2. inventar xx xxxxx;

1.1.3. xxxx;

1.1.4. muu poliisil märgitud ese.

84. Lisakindlustuskaitsed 59

85. Üldised ravikindlustuskaitsete välistused 59

86. Tegutsemine kahjujuhtumi korral 60

87. Hüvitamise xxxx xx põhimõtted 60

1.2. Kui poliisil ei ole märgitud teisiti, ei kuulu kindlustatud xxxxx xxxxx:

1.2.1. registreerimisele kuuluv mootorsõiduk, õhu- ja veesõiduk;

1.2.2. teave, tarkvara, litsents ja muu selletaoline;

1.2.3. xxxxxxxx, väärtpaber ja muu dokument või dokumentide kogum (nt arhiiv), plaan, joonis;

1.2.4. kaev, purskkaev, veekogu, sise- või avaveekogu rajatis (olenemata sellest, kas rajatis on kaldaga ühendatud või mitte);

1.2.5. tee, väljak, parkla, maapind;

1.2.6. relv, laskemoon, lõhkeaine;

1.2.7. xxxx, loom, muu elusorganism;

1.2.8. näidis või prototüüp, näituse eksponaat, mudel;

1.2.9. skulptuur, antiikne või kunstiväärtusega ese, väärismetallist ja muust väärismaterjalist ese;

1.2.10. klientide vara;

1.2.11. oma töötajate vara.

Hoone

1.3. Hoone on aluspinnaga kohakindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud, väliskeskkonnast xxxxxx xx teiste välispiiretega eraldatud, siseruumidega ehitis ning selle olulised osad, sealhulgas:

• sisseehitatud (teisaldamatu ega saa eraldada hoonet või eraldatavat osa oluliselt kahjustamata) esemed, sh mööbel, xxxx, dušikabiin, sanitaartehnika ja ripplaed;

• side-, TV- ja heliseadmete nõrkvoolujuhtmestik;

• tulekustutus-, valvesignalisatsiooni- ja tulekahjusignalisatsioonisüsteem;

• hoone väliskülgedele püsivalt paigaldatud jälgimiskaamerad, antennid, markiisid, valgustid ja reklaamrajatised, v.a elektroonilised tablood, nagu LED-ekraanid;

• muud hoonega püsivalt ühendatud osad (sh tootmisprotsessis kasutamiseks ettenähtud ventilatsiooni-, kohtäratõmbe-, kütte-, aurutootmis-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, külmutus- ja jahutussüsteemi osad), mida ei saa eraldada hoonet või eraldatavat osa oluliselt kahjustamata.

1.4. Kui poliisil ei ole kokku lepitud teisiti, ei loeta hooneks tema väliskülgedele paigaldatud muid, punktis 1.3 märkimata esemeid.

1.5. Tootmisprotsessis kasutamiseks ettenähtud ventilatsiooni-, kohtäratõmbe-, kütte-, aurutootmis-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, külmutus- ja jahutussüsteemi osad (nt katla- või pumbamaja seadmed, külmhoone külmutus- ja/või jahutusseadmed), mida on võimalik hoonest eraldada xxxx hoonet kahjustamata, kuuluvad kindlustamisele inventari ja seadmena.

1.6. Hoone tehnosüsteemide hoonevälised osad on kindlustatud kuni kinnistu piirini, kuid mitte kaugemale kui üldühenduseni (liitumiskohani). Samuti on koos hoonega kindlustatud kinnistu piires asuv hoonet teenindav kindlustatud isikule kuuluv tehnovõrgurajatis (nt kütte-, gaasi-, vee-, kanalisatsioonitorustik, elektri ja side maakaabel ja õhuliin), kuid mitte kaugemale kui üldühenduseni (liitumiskohani).

1.7. Koos hoonega on hüvitispiiriga 15 000 eurot kindlustatud kindlustuskoha kinnistu piires asuvad kuni 20 m2 suurune ehitis (nt varjualune) ja muud aluspinnaga kohakindlalt ühendatud rajatised, nagu reklaamrajatis, välisvalgusti, tõkkepuu, piirdeaed, lipumast ja muu selletaoline.

Rajatis

1.8. Rajatis on aluspinnaga kohakindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud ehitis, mis ei xxx xxxxx.

1.9. Kui poliisil ei ole kokku lepitud teisiti, ei ole rajatiseks aluspinnaga kohakindlalt ühendatud päikeseelektrijaam, tuulik koos mastiga, mahuti, reservuaar ega muu ese, mis on nimetatud punktis 1.2.

Siseviimistlus

1.10. Siseviimistlus on hoone osa, mille eemaldamine ei kahjusta hoone püsivust ega välisilmet, kõrvalasuva ruumi hooneosi ega kõrvalasuva ruumi valdaja õigusi.

1.11. Siseviimistluse hulka kuuluvad uksed ja aknad, mittekandev vahesein (sh klaastarind), põrand, ripplagi, xxxxx- xx põrandakattematerjal (v.a teisaldatav vaip), sisseehitatud mööbel (mis on teisaldamatu xx xxxx ei saa eemaldada xxxx siseviimistlust oluliselt kahjustamata), sanitaartehnika, ruumi tehnosüsteem (nt gaasi-, kütte-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni-, jahutussüsteem, elektri-, side- ja signalisatsioonisüsteem), millest sõltub ainult selle ruumi valdaja.

1.12. Kui poliisil ei ole kokku lepitud teisiti, ei kuulu siseviimistluse hulka hoone siseruumides asuv ese, mis on käsitletav kui inventar, seade või xxxx (nt mööbel, valgustid, kardinapuud).

Inventar xx xxxxx

1.13. Inventar xx xxxxx on kindlustuskohas asuv materiaalne vara, nt mööbel, arvuti, printer, tööriist, varuosa või tarvik, teisaldatav vaip ja valgusti, registreerimisele mittekuuluv mootorsõiduk, tootmisseadmed, tootmisprotsessis kasutamiseks ettenähtud ventilatsiooni-, kohtäratõmbe-, kütte-, aurutootmis-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, külmutus- ja jahutussüsteem, transformaator.

1.14. Inventar ja seadmed kindlustatakse xxxx kindlustatava vara nimekirjata ning kindlustatud on kogu kindlustuskohas asuv materiaalne vara (põhi- ja väikevahendid), v.a hoone, rajatis, siseviimistlus, xxxx xx punktis 1.2 loetletud esemed. Kindlustatud ese on ka kindlustusperioodil soetatud inventar ja seadmed.

1.15. Koos punktis 1.14 märgitud esemetega on kindlustatud hüvitispiiriga 5000 eurot inventar ja seadmed, mis ei kajastu kindlustatud isiku põhi- ja väikevahendite nimekirjas, kuid mis on kindlustatud isiku valduses xx xxxxx osas tal on kindlustushuvi, v.a juhul, kui poliisil ei ole kokku lepitud nimetatud vara kindlustamine xxxx ulatuses.

1.16. Iga loetletud üksikese on omaette kindlustatud ese.

Xxxx

1.17. Xxxx on tooraine, materjal, pool- ja valmistoodang, mida kasutatakse tootmisprotsessis või mille suhtes kindlustatud isikul on müügikavatsus.

1.18. Kaubaks ei loeta hoonet, siseviimistlust, rajatist, inventari xx xxxxx ega punktis 1.2 loetletud esemeid.

2. Kindlustuskoht

2.1. Kindlustuskohaks on poliisil märgitud ehitis või ehitise siseruum(id).

2.2. Inventari, seadme xx xxxxx kindlustuskohaks on poliisil märgitud aadressil asuva ehitise siseruum(id). Kindlustuskaitse laieneb kindlustuskohas väljaspool ehitist asuvale kindlustatud isiku territooriumil paiknevale kindlustatud esemele, kui nimetatud ese on ette nähtud väljas kasutamiseks või hoidmiseks. Sellisel juhul kehtib kindlustuskaitse tulekahju, tormi, üleujutuse ja koguriski vastu, kui poliisil on see kindlustuskaitse valitud.

3. Varakindlustuse kindlustusjuhtumid

3.1. Varakindlustuse kindlustusjuhtumid on tulekahju, toruleke, murdvargus, torm, üleujutus, vandalism, klaasi purunemine, kogurisk ehk mis tahes muu välistamata sündmus.

3.2. Kindlustusjuhtumi täpsemat sisu ja välistusi on selgitatud järgmistes alapunktides.

3.3. Alapunktides toodud välistustele lisaks ei kuulu hüvitamisele kahju, mille põhjuseks on kindlustuslepingute üldtingimuste välistustes märgitud sündmused.

3.4. Lisaks on võimalik valida punktis 4 toodud lisakindlustuskaitseid.

Tulekahju

3.5. Hüvitatakse kahju, mille otsene põhjus on:

3.5.1. tulekahju;

3.5.2. süütamine kolmanda isiku poolt;

3.5.3. pikselöögi otsetabamus;

3.5.4. pikselöögist tekkinud üle- ehk liigpinge;

3.5.5. plahvatus, sh lõhkekeha või mahuti plahvatus;

3.5.6. õhusõiduki või selle osa ja laadungi allakukkumine.

3.6. Tulekahju on lahtine xxxx, mis on süttinud väljaspool selleks ettenähtud kollet või on sealt väljunud ja levib xxxx xxxx.

3.7. Kui pikselöögi otsetabamuse, plahvatuse (sh lõhkekeha või mahuti plahvatus), õhusõiduki või selle osa ja laadungi allakukkumise tagajärjel on tekkinud purustused, kuid ei ole tekkinud tulekahju, kuulub xx xxxxxxx kahju hüvitamisele.

3.8. Lisaks hüvitatakse tulekahjuga kaasnev xxxxx- xx suitsukahju.

Tulekahju välistused

3.9. Hüvitamisele ei kuulu:

3.9.1. kahju, mille on põhjustanud xxxx, mis ei ole väljunud küttekoldest või seadmest, milles tuld kasutatakse, sh kahju küttekolde või seadme osadele (nt korsten, suitsukäik, juhtplokk, voolikud, kaablid);

3.9.2. kahju, mille on põhjustanud lõhkamistööd;

3.9.3. kahju, mille on põhjustanud elektrivoolu mõju elektripaigaldisele või -seadmele, xx xxx- ehk liigpinge, ülekoormus, isolatsiooniviga, nagu lühiühendus, ebapiisav kontakt ning xxxxx-, kontroll- või ohutusseadme tõrge või vigastus, v.a punkti 3.5.4 juhtumid;

3.9.4. kahju, mis on põhjuslikus seoses xxxxxxx- või ehitustöödega kindlustuskohas, v.a juhul, kui poliisil on valitud ehitustööde lisakindlustuskaitse.

3.10. Kui punktides 3.9.1-3.9.3 nimetatud sündmus põhjustab tulekahju, kuulub tulekahjust tingitud kahju hüvitamisele.

Toruleke

3.11. Hüvitatakse kahju, mille otsene põhjus on ehitise tehnosüsteemist (vee-, kütte-, kanalisatsiooni- või sademeveetorustik, tulekustutus-, ventilatsiooni- või kliimasüsteem) vedeliku väljavoolamine või gaasi väljatungimine.

3.12. Lisaks hüvitatakse:

3.12.1. kuni 2000 euro ulatuses kulud, mille põhjuseks on kahju põhjustanud tehnosüsteemi enda taastamine või tehnosüsteemi ehitisesisesele osale tekkinud külmakahjustuse kõrvaldamine;

3.12.2. kindlustusjuhtumi tõttu väljavoolanud vee või muu vedeliku maksumus kuni 1000 euro ulatuses.

Torulekke välistused

3.13. Hüvitamisele ei kuulu:

3.13.1. kahju, mis on tekkinud järk-järgult pika xxx xxxxxx või pikaajalise protsessi tagajärjel (nt korrodeerumine, oksüdeerumine, katlakivi moodustumine, aineosakeste või sette kogunemine, kondensaadi tekkimine, liigniiskuse ja hallituse tekkimine, kõdunemine, vammi või muu seenkahjustuse tekkimine);

3.13.2. kahju, mille otsene või kaudne põhjus on loodusnähtuste tõttu vedeliku sissetungimine kanalisatsiooni kaudu;

3.13.3. kahju, mis on põhjuslikus seoses xxxxxxx- või ehitustöödega kindlustuskohas, v.a juhul, kui poliisil on valitud ehitustööde lisakindlustuskaitse.

Murdvargus

3.14. Hüvitatakse kahju, mille otsene põhjus on kindlustuskohas aset leidnud:

3.14.1. xxxxxx hoonesse või selle ruumi sissemurdmise tagajärjel. Sissemurdmine on hoonesse või ruumi pääsemist takistava tõkke, piirde või lukustuse kõrvaldamine, samuti hoonesse või ruumi pääsemist takistava lukustuse avamine valevõtme või ebaseaduslikult saadud võtmega, muukraua või muu mehaanilise abivahendiga;

3.14.2. röövimine. Röövimine on kindlustatud eseme äravõtmine vägivallaga või sellega ähvardades, samuti kindlustatud eseme hävimine või kahjustumine röövimise käigus;

3.14.3. vandalism sissemurdmise või röövimise käigus.

3.15. Lisaks hüvitatakse sissemurdmise või röövimise või nende katse käigus kahjustatud piirdekonstruktsiooni või selle osa taastamise kulud. Samuti hüvitatakse põhjendatud kulutused luku vahetamiseks ja uute lukkude soetamiseks, kui võti või luku avamise kood on võetud kindlustatud isiku või tema volitatud isiku valdusest ära sissemurdmise või röövimise käigus.

Murdvarguse välistused

3.16. Hüvitamisele ei kuulu kahju, mille on põhjustanud:

3.16.1. kindlustatud isiku juures töötav isik ise või koos murdvarga või röövliga tegutsedes või isik, kellel on kindlustatud isikuga ühine majapidamine, v.a juhul, kui kindlustuskohaks olnud hoone või ruum oli nende isikute eest suletud ja lukustatud;

3.16.2. kindlustatud eseme äravõtmine xxxx vägivallata või sellega ähvardamata või xxxxxx, mis on pandud toime ajal, kui kindlustatud ese oli jäetud valveta (nn avalik xxxxxx).

Vandalism

3.17. Hüvitatakse kolmanda isiku poolt tekitatud kahju, mille otsene põhjus on:

3.17.1. kindlustatud eseme õigusvastane rikkumine või hävitamine;

3.17.2. maismaasõiduki otsasõit kindlustatud esemele, kui see kahju ei kuulu hüvitamisele liikluskindlustuse seaduse alusel;

3.17.3. kindlustatud hoone, siseviimistluse või rajatise osade xxxxxx, xx juhtumid, kui sissemurdmist ehitisse või selle ruumi pole toimunud.

Vandalismi välistused

3.18. Hüvitamisele ei kuulu kahju, mille on põhjustanud:

3.18.1. inventari, seadme, kauba või nende osade xxxxxx või minemaviimine;

3.18.2. süütamine;

3.18.3. lõhkekeha plahvatus.

Torm

3.19. Hüvitatakse kahju, mille otsene põhjus on:

3.19.1. torm, millega kaasneva tuule kiirus on vähemalt 18 m/s;

3.19.2. rahe;

3.19.3. kindlustatud esemele tormi tõttu langenud puu või muu ese.

3.20. Lisaks hüvitatakse kahju, mille põhjuseks on sademete tungimine ehitisse läbi ava, mis on tekkinud punktis 3.19 loetletud asjaolude tõttu.

3.21. Kindlustuskohaskuni72tunnijooksultormitõttutekkinudkahjudloetakseühekskindlustusjuhtumiks.

Tormi välistused

3.22. Hüvitamisele ei kuulu kahju:

3.22.1. mille otsene või kaudne põhjus on üleujutus, sh tormi tõttu tekkinud üleujutus;

3.22.2. mis on põhjuslikus seoses xxxxxxx- või ehitustöödega kindlustuskohas, v.a juhul, kui poliisil on valitud ehitustööde lisakindlustuskaitse;

3.22.3. mis on saanud võimalikuks pikaajalise protsessi tagajärjel (nt korrodeerumine, kõdunemine, hallitus, vamm, seenkahjustus);

3.22.4. mille on põhjustanud sademete kindlustuskohta sissetungimine läbi ehitise väliskonstruktsiooni (nt katus, sein, aken), v.a sissetungimine läbi ava, mis on tekkinud punktis 3.19 loetletud asjaolude tõttu.

Üleujutus

3.23. Hüvitatakse kahju, mille otsene põhjus on looduslik üleujutus.

3.24. Loodusliku üleujutuse all mõistetakse loodusnähtuste tõttu (sh torm, sademed, veekogu üleujutus) tekkinud erakorralist veetaseme tõusu maapinnal sellises ulatuses, mille korral maapind ning projektikohaselt rajatud kuivendussüsteem (sh drenaaži- ja kanalisatsioonisüsteem) ei suuda tekkinud veehulka vastu xxxxx.

3.25. Kindlustuskohas kuni 72 tunni jooksul üleujutuse tõttu tekkinud kahjud loetakse üheks kindlustusjuhtumiks.

Üleujutuse välistused

3.26. Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on:

3.26.1. tekkinud vee liikumisel allpool maapinda, kui vesi tungib hoonesse üksnes läbi maa-aluse konstruktsiooni. Seda välistust ei kohaldata punktis 3.23 toodud juhul;

3.26.2. tingitud vooluvee tõkestamise ehitise ehitamisest või purunemisest;

3.26.3. mis on põhjuslikus seoses xxxxxxx- või ehitustöödega kindlustuskohas, v.a juhul, kui poliisil on valitud ehitustööde lisakindlustuskaitse.

Klaasi purunemine

3.27. Hüvitatakse kahju, mille otsene põhjus on hoonele, rajatisele või siseviimistlusele kohakindlalt paigaldatud sise- või välisklaasi purunemine ja klaasile kantud, kindlustatud isikule kuuluva reklaami (värvitud või kleebitud tekstid) kahjustumine. Klaaspindadega on võrdsustatud plastmaterjalid, mida kasutatakse klaasi asemel (nt akrüülplast, polükarbonaat).

Klaasi purunemise välistused

3.28. Hüvitamisele ei kuulu kahju:

3.28.1. mille tagajärjel on klaaspind kriimustatud, määrdunud või väiksema läbipaistvusega, kuid xxxxx xx ole kaotanud vastupidavust ega sea ohtu inimese tervist või elu;

3.28.2. mis on põhjustatud klaasi ebakvaliteetsusest või termilisest purunemisest;

3.28.3. mis tuleneb klaaspinna töötlemisest;

3.28.4. mis on põhjustatud paigaldamisel tehtud vigadest;

3.28.5. mis on põhjuslikus seoses xxxxxxx- või ehitustöödega kindlustuskohas, v.a juhul, kui poliisil on valitud ehitustööde lisakindlustuskaitse;

3.28.6. mis on tekkinud ehitise vajumisest, pragunemisest, kokkutõmbumisest või paisumisest, olenemata põhjusest ja sündmusest.

Kogurisk (ehk mis tahes muu välistamata sündmus)

3.29. Hüvitatakse kahju, mille otsene põhjus on muu ootamatu ja ettenägematu sündmus, mida pole eespool punktides 3.5-3.28 määratletud. Näiteks on koguriski kindlustusjuhtumiteks sündmused, mille põhjuseks on hoone tehnosüsteemi purunemine (nn sisemine xxxx), oma töötaja juhitud maismaasõiduki otsasõit kindlustatud esemele, kindlustatud eseme ümberminemine või mahakukkumine, puu, antenni või muu eseme kukkumine kindlustatud esemele, kui see kukkumine pole tingitud tormist.

Koguriski välistused

3.30. Hüvitamisele ei kuulu:

3.30.1. kahju, mis on tekitatud inventarile või seadmele ning mille põhjuseks on seadmerikkekindlustuse punktides 14.5–14.8 määratletud juhtum. Eeltoodud välistust ei rakendata inventarile ja seadmele, mis on punkti 1.3 kohaselt käsitletavad xxxxx xxxxx või punkti 1.11 kohaselt käsitletavad siseviimistluse osana;

3.30.2. kahju, mis on tekkinud programmeerimis- või projekteerimisvea tõttu, olenemata põhjusest ja sündmusest, mis on vea tinginud, või sellest, kes on vea teinud;

3.30.3. kahju, mille põhjuseks on monteerimine, demonteerimine, seadistamine, katsetamine või proovikäitamine, ebakvaliteetne töö, vigane või puudulik tööstandard või -võte, kindlustatud isiku või tema juures töötava isiku tegevusetus;

3.30.4. kahju, mis on tekitatud seadmele, mis pole valmis kasutamiseks (nt seade ei ole kokku pandud või on xxxxx võetud, tootja ettenähtud seadistamine, katsetamine või proovikäitamine ei ole tehtud või need on lõpetamata);

3.30.5. seadme funktsionaalne rike, häire, tõrge või korrast xxx xxxx xx xxxxx kõrvaldamisega seotud kulutused (nt tarkvara xxxx, korrast xxx xxxx, andmete muutmine, kustutamine või xxxxxx, andmete või tarkvara tahtlik kahjustamine, sh ebaseaduslikku juurdepääsu kasutades, arvutiviirus või andmete ja tarkvara ühildumatus või ülelaadimine);

3.30.6. kahju, mis on tekkinud mittesihtotstarbelise või ebaõige kasutamise tõttu;

3.30.7. kahju, mis on tingitud kasutus- või hooldusjuhendi või tootja ettenähtud nõude või kohustuse täitmata jätmisest (nt hoolduse tegemata jätmine, siseruumis ladustamiseks ettenähtud materjali ladustamine väljas);

3.30.8. sellise seadmeosa või detaili (nt tera, kett, lint, tihend, filter, laager, aku) asendamise kulu, mille kulumise määr on kõrge, kasutusiga on lühike või mis oleks kuulunud asendamisele pärast tootja ettenähtud ajavahemiku või kasutusea lõppu. Kui nimetatud seadmeosa või detail on kahjustunud kindlustusjuhtumi (nt tulekahju) tagajärjel, kuulub selle asendamise kulu hüvitamisele;

3.30.9. hooldus kulu xx xxxxx käigus asendatava osa (nt vedelik, õli, kütus või muu selletaoline) maksumus;

3.30.10.kahju, mille eest vastutab lepinguliselt kolmas isik (nt tootja, müüja, ehitaja, paigaldaja või hooldust teinud isik);

3.30.11.kahju, mis on põhjuslikus seoses xxxxxxx- või ehitustöödega kindlustuskohas, v.a juhul, kui poliisil on valitud ehitustööde lisakindlustuskaitse;

3.30.12.kahju, mis on tekkinud ehitise vajumisest, pragunemisest, kokkutõmbumisest või paisumisest;

3.30.13.kahju, mis on tekkinud järk-järgult pika xxx xxxxxx või pikaajalise protsessi tagajärjel (nt korrodeerumine, oksüdeerumine, katlakivi moodustumine, aineosakeste või sette kogunemine, kondensaadi tekkimine, liigniiskuse ja hallituse tekkimine, kõdunemine, vammi või muu seenkahjustuse tekkimine), samuti kahju, mis on tekkinud tavapärase ja loomuliku kulumise ning materjali väsimise tõttu (sh kriimustuse xx xxxxx tekkimine);

3.30.14.kahju, mille on põhjustanud läbi ehitise väliskonstruktsiooni (nt katus, sein, aken) sisse tunginud vesi või muu vedelik;

3.30.15.kahju, mille on põhjustanud taim, loom, xxxx, putukas või muu kahjur; 3.30.16.kahju, mis on tekkinud materjalile, pool- või valmistootele selle töötlemisel;

3.30.17.kahju, mis on tekkinud elektri-, vee-, gaasi- või muu energiavarustuse katkemise tõttu;

3.30.18.kahju, mis on tekkinud kauba riknemise, ülessulamise või omaduse muutumise tõttu; 3.30.19.kahju, mille põhjuseks on saastumine või reostumine (nt mürgi, tahma, sette, tolmu jms

tõttu);

3.30.20.kahju, mis on tekkinud väljaspool ehitist või avatud ehitises paiknevale kindlustatud esemele xx xxxxx põhjuseks on tuul, vihm, lumi, pakane, üleujutus või muu loodusnähtus, liiv või tolm, kui nimetatud ese pole ette nähtud väljas kasutamiseks;

3.30.21.kahju, mille põhjuseks on xxxxxx, kadumine või inventuuri käigus ilmnenud puudujääk, teabe salvestamine või asetamine valesse kohta;

3.30.22.kahju, mille põhjuseks on esteetilise iseloomuga puudused (nt kriimustus, mõlk, täke, plekk, rebend), mis ei mõjuta kindlustatud eseme sihtotstarbelist kasutamist.

4. Lisakindlustuskaitsed

Lisakindlustuskaitse kehtib xxxx juhul, xxx xxxxxx on poliisil eraldi kokku lepitud, sh on kokku lepitud võimalik hüvitispiir kindlustusjuhtumi kohta.

4.1. Omavastutuskindlustus

Hüvitatakse ka kokkulepitud omavastutuse osa juhul, kui kahjusumma ületab poliisil fikseeritud omavastutuse summat. Kui kahjusumma on omavastutuse summast väiksem, siis omavastutuskindlustus ei rakendu.

4.2. Alakindlustuse laiendus 20%

Alakindlustust ei rakendata juhul, kui kindlustatud eseme kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise hetkel ei erine kindlustussummast üle 20%.

4.3. Ehitustööd

Kui ehitustööde lepinguline maksumus ei ületa 50 000 eurot, laieneb kindlustuskaitse kindlustusjuhtumile, mille on põhjustanud kindlustuskohas teostatav ehitamine. Kui tööde maht ületab 50 000 eurot, tuleb sõlmida lisakokkulepe või eraldi kindlustusleping.

Kui kindlustuskohas tehakse tuletöid, peab nende tegemisel järgima Eesti Vabariigis kehtivaid tuleohutusnõudeid. Tuletööde tegemise nõuete eiramisest põhjustatud kahjusid ei hüvitata.

4.4. Terrorism

Kindlustuskaitse laieneb kahjule, mille põhjuseks on terrorism. Terrorismiks loetakse tegevust:

• mis on toime pandud poliitilistel, usulistel, ideoloogilistel vm samalaadsetel eesmärkidel, hõlmab vägivaldset tegu või ebaseaduslikku jõu kasutamist või õigusvastast tegu ning ohustab inimeste elu või ainelist vara;

• mille on toime pannud isik või isikute rühm, mis tegutseb poliitilistel, ideoloogilistel, etnilistel, usulistel vms kaalutlustel;

• mis on suunatud tsiviilelanikkonna, riigi või valitsuse ähvardamisele või mõjutamisele vms.

Vaatamata eeltoodule ei kuulu hüvitamisele mis tahes kahju, mille otsene või kaudne põhjus on mis tahes viisil seotud radioaktiivse või tuumaaine, -materjali, -seadme või -relvaga või bioloogilise või keemilise aine, materjali, seadme või relvaga.

4.5. Kaasaskantavate xxxx- xx tahvelarvutite kindlustuskaitse kehtivuspiirkond

Xxxx- xx tahvelarvutite kindlustuskaitse kehtib kogu maailmas. Kindlustuskaitse kehtib ka liiklusõnnetuse korral. Murdvarguse kindlustuskaitse väljaspool kindlustuskohta kehtib xxxx siis, kui kindlustatud ese asub hoone suletud ja lukustatud siseruumis või suletud ja lukustatud sõidukis kolmandatele isikutele mittenähtaval kohal pagasiruumis või kindalaekas.

4.6. Kindlustusperioodil lisandunud inventari ja seadme kindlustuskaitse

Kindlustuskaitse laieneb kindlustuskohas kindlustusperioodil lisandunud inventarile ja seadmele poliisil kokkulepitud kindlustussumma ulatuses.

4.7. Inventari ja seadme ajutine ümberpaigutamine

Inventari ja seadme kindlustuskaitse säilib nende xxxxxxx- ning hooldustööde tegemise ajaks väljaspool poliisil fikseeritud kindlustuskohta. Kaitse kehtib Eesti Vabariigi piires nimetatud tööde tegemise kohas eeldusel, et tööde tegemise kohas ei ole kindlustusjuhtumi võimalikkus suurem, kui on poliisijärgses põhikindlustuskohas. Kindlustuskaitse ei laiene kahjudele, mis on tekkinud esemele kindlustuskohtadevahelise transpordi käigus.

4.8. Hoone omaniku lisakaitse (rentniku poolt hoonele tekitatud kahju)

Kindlustuskaitse laieneb kindlustatud esemeks xxxxx xxxxx kahjule, mille põhjuseks on rentniku tekitatud kindlustusjuhtum sama moodi, nagu juhtumi oleks tekitanud kolmas isik kindlustuslepingu mõistes. See tähendab, et kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmisel ei võrdsustata rentnikku kindlustusvõtjaga ning kahju kuulub hoone omanikule hüvitamisele olenemata asjaolust, kas rentniku tegevus annab aluse hoone omanikule kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumiseks või selle vähendamiseks.

Lisaks eelpool toodule ei esita kindlustusandja kindlustusjuhtumi korral regressinõuet rentniku vastu, v.a juhul, kui kahju on põhjustatud rentniku raskest hooletusest, tahtlusest või rentniku tegevusest alkoholijoobes, narkootikumide või muude psühhotroopsete ainete mõju all.

5. Kahju ärahoidmisest, lammutus- ja koristustöödest ning õigusaktidest tulenevad kulud

5.1. Varakindlustuse kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse:

5.1.1. kahju ärahoidmise või vähendamise kulud, isegi kui need ei ole andnud soovitud tulemust;

5.1.2. kindlustatud eseme lammutamise ja koristamise kulud ning lammutus- ja koristusprahi äraveo vajalikud kulud;

5.1.3. kulud, mis tuleb kanda kindlustatud eseme taastamisel pädevate ametivõimude nõuete ja ettekirjutuste täitmiseks.

5.2. Punktis 5.1 loetletud põhjendatud kulud hüvitatakse kuni 10% ulatuses kindlustatud eseme kindlustussummast, maksimaalselt 300 000 euro väärtuses. Need kulud hüvitatakse ka siis, kui varalise kahju ja loetletud kulude kogusumma ületab kindlustussummat.

6. Kindlustussumma ja kindlustusväärtus

6.1. Kindlustussumma on suurim väljamakstav summa ühe kindlustusjuhtumi kohta.

6.2. Kindlustushüvitise väljamaksmisel kindlustussumma ei vähene.

6.3. Kindlustusväärtus on kindlustatud eseme väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Kindlustusvõtja on kohustatud teatama ERGO-le õige kindlustusväärtuse.

6.4. Hoone, rajatise ja siseviimistluse kindlustusväärtus on taastamisväärtus või jääkväärtus.

6.5. Taastamisväärtuse all mõistetakse uue samalaadse hoone, rajatise või siseviimistluse taastamise kulusid.

6.6. Jääkväärtuse all mõistetakse taastamisväärtust, mida on vähendatud hoone, rajatise või siseviimistluse kulumi võrra. Jääkväärtus on kindlustusväärtus, xxx xxxxx, rajatise või siseviimistluse kulum on üle 50% või kui poliisil on kindlustusväärtuseks määratud jääkväärtus.

6.7. Inventari ja seadmete kindlustusväärtus on taassoetamisväärtus või turuväärtus.

6.8. Taassoetamisväärtuse all mõistetakse uue samaväärse (sama kasutusotstarve xx xxxxx tehnilised näitajad) eseme taassoetamise kulusid.

6.9. Turuväärtuse all mõistetakse samaväärse (sama kasutusotstarve xx xxxxx tehnilised näitajad) eseme taassoetamise kulusid. Turuväärtust kasutatakse, xxx xxxxx turuväärtus on alla 50% eseme taassoetamisväärtusest või kui poliisil on kindlustusväärtuseks määratud turuväärtus.

6.10. Kauba kindlustusväärtus on selle taassoetamisväärtus, mille all mõistetakse samaväärse (xxxxx omadused ja tehnilised näitajad) kauba taassoetamise kulusid.

7. Hüvitispiir ja esimese riski kindlustus

7.1. Hüvitispiir on kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiir. See on suurim väljamakstav summa ühe kindlustusjuhtumi kohta, mille korral jäävad alakindlustust puudutavad tingimused kehtima. Hüvitispiiriga kindlustamises on kokku lepitud ainult siis, kui poliisil on tehtud sellekohane xxxxx.

7.2. Esimese riski kindlustus on kindlustatud eseme suhtes kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiir. See on suurim väljamakstav summa ühe kindlustusjuhtumi kohta, mille korral alakindlustust puudutavaid tingimusi ei kohaldata. Esimese riski kindlustuses on kokku lepitud ainult siis, kui poliisil on tehtud sellekohane xxxxx

8. Kindlustushüvitis

8.1. Kindlustushüvitis on rahasumma, mis makstakse välja kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud varalise kahju ja kindlustuslepingus kokkulepitud kulude hüvitamiseks.

8.2. Kindlustushüvitise suurus ühe kindlustusjuhtumi kohta on piiratud juhtumi tagajärjel tekkinud kahju suuruse, kindlustussumma, kindlustusväärtuse või kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiiriga. Kui varalise kahju ja punktis 5 määratletud kulude kogusumma ületab siiski kindlustussumma, hüvitatakse xxxxx kindlustussumma ka punktis 5 loetletud kulud, võttes arvesse punktis 5 kehtestatud piirmääri.

8.3. Kindlustushüvitisest arvestatakse maha omavastutus. Omavastutust kohaldatakse iga kindlustusjuhtumi korral, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

9. Hüvitamise xxxx xx põhimõtted

9.1. Kindlustusjuhtumi korral hüvitab ERGO tekkinud varalise kahju ja kindlustuslepingus kokkulepitud kulud. Kindlustushüvitise arvestamise aluseks võetakse kindlustatud eseme kindlustusväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist.

9.2. Kahjusumma koosneb kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustatud, hävinud või kaotsiläinud kindlustatud eseme taastamise või taassoetamise ja punktis 5 määratletud kuludest.

9.3. Kui kindlustatud eseme kindlustusväärtus on jääkväärtus, vähendatakse kahjusummat sellises proportsioonis, nagu on jääkväärtuse suhe taastamisväärtusesse.

9.4. Alakindlustuse korral hüvitab ERGO kahjusumma sellises proportsioonis, nagu on kindlustussumma suhe kindlustusväärtusesse. Kui kindlustussumma ei erine kindlustusväärtusest üle 10%, siis alakindlustust ei kohaldata.

9.5. Ülekindlustuse korral hüvitab ERGO kahjusumma kuni kindlustusväärtuseni.

9.6. Hüvitispiiriga kindlustamise korral hüvitab ERGO kahjusumma kuni kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiirini, alakindlustust puudutavad tingimused jäävad kehtima.

9.7. Esimese riski kindlustuse korral hüvitab ERGO kahjusumma kuni kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiirini, alakindlustust kohaldamata.

9.8. Kui kindlustusväärtus on taastamisväärtus, tekib õigus sellele osale hüvitisest, mis ületab jääkväärtust, xxxxx xxxx, kui kindlustushüvitist on kasutatud samas kohas asuva, sama liiki xx xxxx otstarbega eseme taastamiseks kahe aasta jooksul alates hüvitamisotsuse tegemisest.

9.9. Kindlustushüvitise osa, mis ületab jääkväärtust (või turuväärtust), hüvitatakse eseme taastamise kohta esitatud kalkulatsiooni alusel, xxx xxxxx taastamine on saavutanud proportsionaalselt samasuguse suhte, nagu on nimetatud eseme jääkväärtuse (või turuväärtuse) suhe eseme taastamisväärtusesse (või taassoetamisväärtusesse).

9.10. Käibemaksuseaduse alusel kindlustusvõtjale tagastatavat käibemaksu osa ei hüvitata.

10. Kindlustusvõtja kohustused

10.1. Kindlustusvõtja on kohustatud võimaldama kindlustusandja esindajal tutvuda kindlustatud esemega ja kindlustuslepingu sõlmimiseks vajalike dokumentidega ja informatsiooniga.

10.2. Kindlustusvõtja peab kõikidele temaga võrdsustatud isikutele selgitama kohustusi (sh ohutusnõuded), mis tulenevad kindlustuslepingust. Kui xxxxxx xxxx ei täida lepingut või ohutusnõudeid, tähendab see lepingu täitmata jätmist kindlustusvõtja poolt.

10.3. Kindlustusjuhtumi toimumise korral on kindlustusvõtja kohustatud:

10.3.1. teatama juhtunust viivitamata politseile – kui kahtlustatakse kolmanda isiku tahtlikku tegevust, sh esitama politseile kirjaliku avalduse;

10.3.2. teatama juhtunust viivitamata kohalikule päästeametile – kui tegemist on tulekahju või lõhkekeha plahvatusega;

10.3.3. teistel juhtudel teatama juhtunust vastavatele pädevatele asutustele või isikutele;

10.3.4. võimaluse korral säilitama kindlustusjuhtumi toimumise koha puutumatuna kuni kindlustusandja korraldusteni;

10.3.5. esitama kahjustatud, kindlustusjuhtumijärgses seisus eseme või selle jäänused kindlustusandjale ülevaatamiseks.

Kindlustusvõtja ei tohi asuda kahjustatud eset taastama või hävinud eset utiliseerima xxxx kindlustusandja nõusolekuta;

10.3.6. kinni pidama kõigist ohutusnõuetest, mis tulenevad Eestis kehtivatest õigusaktidest; seadmetootjate kasutusjuhenditest ja käesolevatest ohutusnõuetest.

11. Ohutusnõuded

11.1. Puhtus ja korrashoid

11.1.1. Ettevõtte tuleohutuse seisukohalt on tähtis ruumide ja territooriumi igapäevane puhtus ja korrashoid.

11.1.2. Ettevõtte siseruume ja territooriumi tuleb korrapäraselt puhastada tootmisjäätmetest ja prügist.

11.1.3. Prüginõud tuleb territooriumil paigaldada nii, et xxxx xxxxx nende süttimise korral oleks välistatud.

11.1.4. Ülemäärane põlemiskoormus (nt kaubaalused ja pakkematerjal) tuleb töökohalt kõrvaldada kohe pärast vastavate tööde lõpetamist.

11.1.5. Kõik vahekäigud tootmis- ja laoruumides tuleb xxxxx vabad.

11.1.6. Evakuatsiooniteed tuleb xxxxx vabad, seal ei tohi esemeid ladustada ka ajutiselt.

11.2. Suitsetamine

Suitsetamine on lubatud ainult selleks ettenähtud ja sisustatud kohtades.

11.3. Tuletööd

11.3.1. Tuletööd on detaili või materjali kuumutamisega või kuumenemisega, sädemete tekkimise või lahtise (küttekoldevälise) tule kasutamisega tehtavad tööd, nagu gaaskeevitus- ja gaasleektöö, elekterkeevitustöö, põlevvedelikuga metallilõikamine, põlevvedelikuga tehtav jootetöö, ketaslõikuriga metallilõikamine, bituumeni ja muu põlevmastiksi kuumutamine ning kasutamine, gaasileegi või kuumaõhupuhuri kasutamine, sepatöö või muu tegevus, mille käigus kasutatakse leeki, tekivad sädemed või temperatuur, mille mõjul võib süttida ümbritsev põlevmaterjal, tekitades sellega reaalse tuleohu.

11.3.2. Tuletööde tegemisel tuleb järgida kehtivaid õigusakte.

11.3.3. Tuletöid tohib teha vastavat kvalifikatsiooni ja tunnistust ning nõuetekohast kooskõlastust omav isik.

11.4. Ehituslik tulekaitse

11.4.1. Tuletõkkeuste, -luukide ja -akende korrashoiu eest tuleb pidevalt hoolitseda.

11.4.2. Tuletõkkeuksed peavad olema üldjuhul suletud, v.a automaatselt toimivad uksed, millele tuleb tagada takistamatu sulgumine ja fikseerumine kinniasendis.

11.4.3. Tuletõkkeuste blokeerimine (kinnikiilumine, -sidumine vms) on keelatud.

11.4.4. Xxxx xx kommunikatsioonide läbiviigukoht täidetakse kogu tarindi paksuses mittepõleva materjaliga, mis ei vähenda tarindi tulepüsivusaega.

11.5. Ladustamine

11.5.1. Allpool maapinda asuvas ruumis peab xxxxx hoidma vähemalt 12 cm kõrgusel põrandapinnast.

11.5.2. Põlevmaterjali hoiustatakse vastavalt ohtlike ainete ühtesobivusele.

11.5.3. Evakuatsiooniteid, juurdepääsu elektrilahutusseadmetele ja tulekustutusvahenditele ei tohi tõkestada materjalidega ega inventari ja seadmetega.

11.5.4. Seadmete ümbrus tuleb xxxxx materjalidest ja toodangust vaba.

11.5.5. Ladustamine hoones xx xxxxx vahetus läheduses (sh põlevmaterjali ladustamine) tuleb korraldada nii, et see ei põhjustaks tuleohtu ega raskendaks päästetöid.

11.5.6. Põlevmaterjal peab olema ladustatud ehitisest ohutus kauguses, lähtudes kehtivatest normidest.

11.6. Kütteseadmed

Kütteseadmed peavad vastama ehitise või kütteseadme ehitusprojektile. Nende paigaldamisel tuleb jälgida neile määratud ohutuskaugusi.

11.7. Tulekahjusignalisatsioon

11.7.1. Kui tulekahjusignalisatsioon on olemas, peab see olema ööpäev läbi sisse lülitatud.

11.7.2. Tulekahjusignalisatsiooni projekteerimisel, paigaldamisel ja hooldamisel tuleb järgida kehtivaid õigusakte.

11.8. Valvesignalisatsioon

11.8.1. Kui valvesignalisatsioon on olemas, tuleb see kindlustuskohast lahkumise korral lülitada valveseisundisse.

11.8.2. Valvesignalisatsioon peab olema paigaldatud selliselt, et kindlustatud ese, millele on valitud murdvarguse kindlustuskaitse, paikneks valvesignalisatsioonisüsteemi andurite tööpiirkonnas.

11.8.3. Ladustamine, ehitustehniline lahendus, mööblipaigutus jms ei tohi vähendada andurite tööpiirkonda ega tundlikkust. Arvestada tuleb, et hoonesse või seal asuvasse ruumi võidakse sisse murda ukse, akna, seina, xxxxxx jms kaudu.

11.8.4. Valvesignalisatsioon peab toimima selliselt, et see rakenduks ohu korral ning tagaks xxxxx edastamise.

Kindlustusvõtja on kohustatud tagama, et valvesignalisatsiooni rakendumise xx xxxxx saamise korral vaatab turvafirma töötaja või kindlustusvõtja esindaja kindlustuskohaks xxxxx xxxxx või ruumi üle nii seest kui ka väljast.

11.8.5. Valvesignalisatsioon peab olema töökorras xx xxxxx toimimine ei tohi olla häiritud kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isikute tegevuse või tegevusetuse tõttu.

11.8.6. Valvesignalisatsiooni koodid ei tohi sattuda kolmanda isiku kätte.

11.9. Lukustamine ja võtmete (koodide) hoiustamine

11.9.1. Kindlustuskohast lahkumise korral peavad kindlustuskohaks xxxxx xxxxx või ruumi kõik aknad, luugid ja muud avad olema suletud selliselt, et xxxx sulguri(te) või sissepääsu takistava tõkke lõhkumiseta või eemaldamiseta ei ole võimalik kindlustuskohta siseneda.

11.9.2. Kindlustuskohast lahkumise korral peavad kindlustuskohaks xxxxx xxxxx või ruumi uksed, samuti kindlustuskohas olevad seifid ja turvakapid olema suletud ja lukustatud.

11.9.3. Lukkude võtmeid ja avamise koode, samuti valvesignalisatsiooni võtmeid ja koode ei tohi xxxxx xxxxx xx viisil, mis võimaldaks kolmandatel isikutel neile juurdepääsu.

11.9.4. Kui võti või kood kaob või satub võõrasse ebaseaduslikku valdusesse, peab kindlustatud isik luku või koodi viivitamata vahetama.

11.10. Veevarustus-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteem

11.10.1.Kindlustusvõtja on kohustatud hoolitsema veevarustus-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemi korrashoiu eest.

11.10.2.Kasutamata või kütmata hoones või hoone osas asuv veevarustus-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteem tuleb tühjendada, sulgeda xx xxxxx tühjana.

Seadmerikkekindlustus

12. Kindlustatud ese

12.1. Kindlustatud ese (edaspidi seade) on:

12.1.1. elektrooniline seade, mille xxxxx xx ületa poliisi väljastamise hetkel viit (5) aastat;

12.1.2. tööstus- ja tootmisseade, mille xxxxx xx ületa poliisi väljastamise hetkel xxxxxx (10) aastat;

12.1.3. meditsiini- ja laboriseade, mille xxxxx xx ületa poliisi väljastamise hetkel xxxxxx (10) aastat;

12.1.4. muu iseseisva kasutusotstarbega seade.

12.2. Seade on kindlustatud sellises komplektis, nagu tootja on selle kindlaks määranud. Koos seadmega on kindlustatud xx xxxxx sisend- ja väljundseadised, nagu arvuti hiir, klaviatuur ja muu selletaoline ese.

12.3. Kui poliisil ei ole märgitud teisiti, ei kuulu kindlustatud xxxxx xxxxx:

12.3.1. seade, mis pole valmis kasutamiseks selle tootja määratud viisil ja otstarbel (nt seade ei ole kokku pandud või on xxxxx võetud, tootja ettenähtud seadistamine, katsetamine või proovikäitamine ei ole tehtud või need on lõpetamata);

12.3.2. seadme vundament või post, xxxx xx muu selline ehitis, mille külge või xxxxx xxxxx on paigaldatud või kinnitatud;

12.3.3. seade, mis on määratletav xxx xxxxx oluline osa;

12.3.4. toote valmistamiseks vajalik valuvorm, šabloon ja mis tahes muu selline ese;

12.3.5. seadmesse või mis tahes andmekandjale installeeritud tarkvara ja salvestatud teave.

Elektrooniline seade

12.4. Elektrooniline seade on arvuti- ja kontoritehnika, nagu tahvel- ja sülearvuti, lauaarvuti, monitor, server, printer, skanner, koopiamasin, projektor, teler, ekraan, lauatelefon, telefonisüsteem, konverentskõnesüsteem või muu selline teabe salvestamiseks, töötlemiseks, edastamiseks, esitlemiseks ja taas esitamiseks ettenähtud iseseisva kasutusotstarbega ese.

Tööstus- ja tootmisseade

12.5. Tööstus-jatootmisseadeontootevõiselleosavalmistamiseksvõienergiatootmiseks,muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks ettenähtud iseseisva kasutusotstarbega ese.

Meditsiini- ja laboriseade

12.6. Meditsiini- ja laboriseade on ettenähtud ruumis uuringu, analüüsi, ravi või selle järelevalve või muu selletaolise tegemiseks ettenähtud iseseisva kasutusotstarbega ese.

Muu iseseisva kasutusotstarbega seade

12.7. Muu iseseisva kasutusotstarbega seade on näiteks mõõdistamiseks, mõõtmiseks, ehitusgeodeetilise või -geoloogilise uuringu tegemiseks ettenähtud ese või mis tahes muu iseseisva kasutusotstarbega ese. Muu iseseisva kasutusotstarbega seade võib olla ka katkematu toite allikas ehk UPS, õhutus- või jahutusseade, mida kasutatakse teise seadme (nt arvuti, server) talitluses hoidmiseks.

13. Kindlustuskoht

13.1. Kindlustuskohaks on poliisil märgitud ehitise siseruum(id).

13.2. Kindlustuskaitse laieneb kindlustuskohas väljaspool ehitist asuvale kindlustatud isiku territooriumil paiknevale kindlustatud seadmele, xxx xxxxx on ette nähtud väljas kasutamiseks.

14. Seadmerikke kindlustusjuhtumid

14.1. Seadmerikke kindlustusjuhtumid on elektrihäire ja seadmerike.

14.2. Kindlustusjuhtumi täpsemat sisu ja välistusi on selgitatud järgmistes alapunktides.

14.3. Alapunktides toodud välistustele lisaks ei kuulu hüvitamisele kahju, mille põhjuseks on kindlustuslepingute üldtingimuste välistustes märgitud sündmused.

14.4. Lisaks on võimalik valida punktis 15 toodud lisakindlustuskaitseid.

Elektrihäire

14.5. Hüvitatakse seadmele tekkinud kahju, mille põhjuseks on:

14.5.1. lühis, lühisvool, lühispinge, liig- ehk ülepinge, alapinge või muu elektriline või magnetiline mõju (nt elektriisolatsiooni kahjustumise tõttu tekkinud lühis seadmes, rikkevoolu tõttu tekkinud lühis seadmes);

14.5.2. juhtimis-, kontroll- või kaitseseadise xxxx (nt rikkevoolukaitsme, piksekaitsesüsteemi või muu elektripaigaldise xxxx);

14.5.3. pikselöögi ülekandumine elektrivõrgu või elektromagnetilise keskkonna kaudu;

14.5.4. elektrienergia edastamise ette teatamata katkestus (nt puu langemine elektri õhuliinile tormi tõttu või elektri maakaabelliini purunemine kaevamisel või tulekahju elektrivõrgu alajaamas, mille tõttu on tekkinud lühisvool või -xxxxx elektrivõrgus ning lühis seadmes). Samuti kuulub hüvitamisele seadme või selle osa purunemine lühise tõttu.

Elektrihäire välistused

14.6. Hüvitamisele ei kuulu:

14.6.1. kahju, mis on tekkinud elektripaigaldise või -seadme ettenähtud nõuetele mittevastavuse tõttu, kui nõuetele vastavuse eest on vastutav kindlustusvõtja (nt kui kaitsemaandus või rikkevoolukaitse xx xxxxx nõuetele või ei ole tehniliselt korras);

14.6.2. kahju, mis on tekkinud elektrienergia edastamise ette teatatud katkestuse tagajärjel;

14.6.3. kahju, mille eest seaduse või lepingu alusel vastutab võrguettevõtja;

14.6.4. kahju, mille eest seaduse või lepingu alusel vastutab tootja või müüja (nt toote garantii), paigaldaja või hooldust teinud isik;

14.6.5. elektripirni või -lambi asendamise kulu, kui poliisil ei ole kokku lepitud teisiti;

14.6.6. hoolduse tegemise ning ettenähtud nõuetega vastavusse viimise kulu xx xxxxx käigus asendatava osa maksumus.

Seadmerike

14.7. Hüvitatakse seadmele tekkinud kahju, mille põhjuseks on:

14.7.1. mehaaniline jõud või tsentrifugaaljõud, mis on tinginud seadme või selle osa purunemise või pragunemise;

14.7.2. juhtimis-, kontroll- või kaitseseadise xxxx, mis on tinginud seadme või selle osa purunemise või pragunemise (nt rõhu või temperatuuri kaitsepaigaldise xxxx);

14.7.3. vee-, auru- või gaasivarustuse ette teatamata katkestus, mis on tinginud seadme purunemise või kahjustumise;

14.7.4. ülerõhk, mis on tinginud seadme purunemise või kahjustumise;

14.7.5. seadmesse võõrkeha sattumine, mis on tinginud seadme purunemise või kahjustumise;

14.7.6. seadme valmistamisel ebakvaliteetse materjali kasutamine või tehnoloogilise vea tegemine, mis on tinginud seadme purunemise või pragunemise;

14.7.7. seadme kasutaja hooletus (nt kasutaja puudulikust väljaõppest tingitud tahtmatu töövõte), mis on tinginud seadme purunemise või pragunemise.

Seadmerikke välistused

14.8. Hüvitamisele ei kuulu:

14.8.1. kahju, mis on tekkinud väsimuspurunemise ja -pragunemise tõttu;

14.8.2. kahju, mis on tekkinud mehaanilise vibratsiooni tõttu;

14.8.3. kahju, mis on tekkinud programmeerimisvea tõttu, olenemata põhjusest ja sündmusest, mis on vea tinginud, või sellest, kes on vea teinud;

14.8.4. kahju, mis on seadmele tekkinud materjali või eseme töötlemise käigus (nt töötlemisel eraldunud osakeste sööbivalt mõjumine);

14.8.5. kahju, mis on tekkinud vee- või gaasivarustuse ette teatatud katkestuse tagajärjel;

14.8.6. kahju, mille eest seaduse või lepingu alusel vastutab võrguettevõtja;

14.8.7. kahju, mille eest seaduse või lepingu alusel vastutab tootja või müüja (nt toote garantii), paigaldaja või hooldust teinud isik;

14.8.8. sellise seadmeosa või detaili (nt tera, kett, lint, tihend, filter, laager, aku) asendamise kulu, mille kulumise määr on kõrge, kasutusiga on lühike või mis oleks kuulunud asendamisele pärast tootja ettenähtud ajavahemiku või kasutusea lõppu. Kui nimetatud seadmeosa või detail on kahjustunud kindlustusjuhtumi (nt võõrkeha sattumine seadmesse) tagajärjel, kuulub selle asendamise kulu hüvitamisele;

14.8.9. vedeliku, õli, kütuse ja muu selletaolise asendamise kulu, kui poliisil ei ole kokku lepitud teisiti;

14.8.10.hoolduse tegemise ning ettenähtud nõuetele vastavusse viimise kulu xx xxxxx käigus asendatava osa maksumus;

14.8.11.ületunnitasu kahjustada saanud seadme või selle osa taastamise eest, asendatava seadmeosa kiirendatud kohaletoimetamise kulu, eksperdi või nõuandja palkamise kulu ning sellega seotud reisi- ja majutuskulu, kui poliisil ei ole kokku lepitud teisiti;

14.8.12.kahju, mis on tekkinud järkjärgult pika xxx xxxxxx või pikaajalise protsessi tagajärjel (nt korrodeerumine, oksüdeerumine, katlakivi moodustumine, aineosakeste või sette kogunemine, kondensaadi tekkimine), samuti tavapärase ja loomuliku kulumise tõttu tekkinud kahju (sh kriimustuse xx xxxxx tekkimine).

15. Lisakindlustuskaitsed

Lisakindlustuskaitse kehtib xxxx juhul, xxx xxxxxx on poliisil eraldi kokku lepitud, sh on kokku lepitud võimalik hüvitispiir kindlustusjuhtumi kohta.

15.1. Omavastutuskindlustus

15.2. Alakindlustuse laiendus 20%

Alakindlustust ei rakendata juhul, kui kindlustatud eseme kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise hetkel ei erine kindlustussummast üle 20%.

16. Kahju ärahoidmisest, lammutus- ja koristustöödest ning õigusaktidest- tulenevad kulud

16.1. Seadmerikke kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse:

16.1.1. kahju ärahoidmise või vähendamise kulud, isegi kui need ei ole andnud soovitud tulemust;

16.1.2. kahjustada saanud eseme demonteerimise kulud, transportimise kulud lähimasse remonditöökotta ja tagasi kindlustuskohta ning taastatud eseme monteerimise kulud;

16.1.3. kulud, mis tuleb kanda kindlustatud eseme taastamisel pädevate ametivõimude nõuete ja ettekirjutuste täitmiseks.

16.2. Punktis 16.1 loetletud põhjendatud kulud hüvitatakse kuni 10% ulatuses kindlustatud eseme kindlustussummast, maksimaalselt 30 000 euro väärtuses. Need kulud hüvitatakse ka siis, kui varalise kahju ja loetletud kulude kogusumma ületab kindlustussummat.

17. Kindlustussumma ja kindlustusväärtus

17.1. Kindlustussumma on suurim väljamakstav summa ühe kindlustusjuhtumi kohta.

17.2. Kindlustushüvitise väljamaksmisel kindlustussumma ei vähene.

17.3. Kindlustusväärtus on kindlustatud eseme väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Kindlustusvõtja on kohustatud teatama ERGO-le õige kindlustusväärtuse.

17.4. Seadme kindlustusväärtus on taassoetamisväärtus või turuväärtus.

17.5. Taassoetamisväärtuse all mõistetakse uue samaväärse (sama kasutusotstarve xx xxxxx tehnilised näitajad) eseme taassoetamise kulusid.

17.6. Turuväärtuse all mõistetakse samaväärse (sama kasutusotstarve xx xxxxx tehnilised näitajad) eseme taassoetamise kulusid. Turuväärtust kasutatakse, xxx xxxxx turuväärtus on alla 50% eseme taassoetamisväärtusest või kui poliisil on kindlustusväärtuseks määratud turuväärtus.

18. Hüvitispiir ja esimese riski kindlustus

18.1. Hüvitispiir on kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiir. See on suurim väljamakstav summa ühe kindlustusjuhtumi kohta, mille korral jäävad alakindlustust puudutavad tingimused kehtima. Hüvitispiiriga kindlustamises on kokku lepitud ainult siis, kui poliisil on tehtud sellekohane xxxxx.

18.2. Esimese riski kindlustus on kindlustatud eseme suhtes kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiir. See on suurim väljamakstav summa ühe kindlustusjuhtumi kohta, mille korral alakindlustust puudutavaid tingimusi ei kohaldata. Esimese riski kindlustuses on kokku lepitud ainult siis, kui poliisil on tehtud sellekohane xxxxx.

19. Kindlustushüvitis

19.1. Kindlustushüvitis on rahasumma, mis makstakse välja kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud varalise kahju ja kindlustuslepingus kokkulepitud kulude hüvitamiseks.

19.2. Kindlustushüvitise suurus ühe kindlustusjuhtumi kohta on piiratud juhtumi tagajärjel tekkinud varalise kahju suuruse, kindlustussumma, kindlustusväärtuse või kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiiriga. Kui varalise kahju ja punktis 16 määratletud kulude kogusumma ületab siiski kindlustussumma, hüvitatakse xxxxx kindlustussumma ka punktis 16 loetletud kulud, võttes arvesse punktis 16 kehtestatud piirmääri.

19.3. Kindlustushüvitisest arvestatakse maha omavastutus. Omavastutust kohaldatakse iga kindlustus- juhtumi korral, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

20. Hüvitamise xxxx xx põhimõtted

20.1. Kindlustusjuhtumi korral hüvitab ERGO tekkinud varalise kahju ja kindlustuslepingus kokkulepitud kulud. Kindlustushüvitise arvestamise aluseks võetakse kindlustatud eseme kindlustusväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist.

20.2. Kahjusumma koosneb kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustatud või hävinud kindlustatud eseme taastamise või taassoetamise ja punktis 16 määratletud kuludest.

20.3. Alakindlustuse korral hüvitab ERGO kahjusumma sellises proportsioonis, nagu on kindlustussumma suhe kindlustusväärtusesse. Kui kindlustussumma ei erine kindlustusväärtusest üle 10%, siis alakindlustust ei kohaldata.

20.4. Ülekindlustuse korral hüvitab ERGO kahjusumma kuni kindlustusväärtuseni.

20.5. Hüvitispiiriga kindlustamise korral hüvitab ERGO kahjusumma kuni kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiirini, alakindlustust puudutavad tingimused jäävad kehtima.

20.6. Esimese riski kindlustuse korral hüvitab ERGO kahjusumma kuni kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiirini, alakindlustust kohaldamata.

20.7. Kindlustushüvitise osa, mis ületab turuväärtust, hüvitatakse eseme taastamise kohta esitatud kalkulatsiooni alusel, xxx xxxxx taastamine on saavutanud proportsionaalselt samasuguse suhte, nagu on nimetatud eseme turuväärtuse suhe eseme taassoetamisväärtusesse.

20.8. Käibemaksuseaduse alusel kindlustusvõtjale tagastatavat käibemaksu osa ei hüvitata.

21. Kindlustusvõtja kohustused

21.1. Kindlustusvõtja on kohustatud võimaldama kindlustusandja esindajal tutvuda kindlustatud esemega ja kindlustuslepingu sõlmimiseks vajalike dokumentidega ja informatsiooniga.

21.2. Kindlustusvõtja peab kõikidele temaga võrdsustatud isikutele selgitama kohustusi (sh ohutusnõuded), mis tulenevad kindlustuslepingust. Kui xxxxxx xxxx ei täida lepingut või ohutusnõudeid, tähendab see lepingu täitmata jätmist kindlustusvõtja poolt.

21.3. Kindlustusjuhtumi toimumise korral on kindlustusvõtja kohustatud:

21.3.1. teatama juhtunust vastavatele pädevatele asutustele või isikutele;

21.3.2. võimaluse korral säilitama kindlustusjuhtumi toimumise koha puutumatuna kuni kindlustusandja korraldusteni;

21.3.3. esitama kahjustatud, kindlustusjuhtumijärgses seisus eseme või selle jäänused kindlustusandjale ülevaatamiseks. Kindlustusvõtja ei tohi asuda kahjustatud eset taastama või hävinud eset utiliseerima xxxx kindlustusandja nõusolekuta;

21.3.4. kinni pidama kõigist ohutusnõuetest, mis tulenevad Eestis kehtivatest õigusaktidest; seadmetootjate kasutusjuhenditest ja käesolevatest ohutusnõuetest.

22. Ohutusnõuded

Kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isik on kohustatud järgima Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja ametkondlikke ohutusnõudeid (nt elektriohutusseadus, seadme ohutuse seadus, elektriseadmele esitatavad ohutusnõuded ning elektripaigaldisele või -seadmele esitatavad elektromagnetilise ühilduvuse nõuded) ning kindlustuslepingus fikseeritud ohutusnõudeid.

22.1. Seadme kasutusele võtmine ja kasutamine

22.1.1. Enne seadme kasutusele võtmist peab see vastama ettenähtud nõuetele ja olema tehniliselt korras.

22.1.2. Seadme nõuetekohaseks kasutamiseks ja korrashoiuks tuleb luua vajalikud tingimused.

22.1.3. Seadme kasutusele võtmisel ja kasutamisel tuleb järgida selle kasutus- ja hooldusjuhendit, tehnilisele korrashoiule ja seisundile ettenähtud nõudeid.

22.1.4. Seade peab olema paigaldatud, kokku pandud, seadistatud ja läbinud katsetamise või proovikäitamise tootja juhiste ja nõuete kohaselt.

22.1.5. Seadme kasutajale tuleb anda teavet seadme kasutamise kohta. Kui seadme kasutajale on ette nähtud väljaõpe või koolitus, peab väljaõppe või koolituse läbimine olema dokumenteeritud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

22.1.6. Seadet tohib kasutada ainult tootja määratud viisil ja otstarbel.

22.1.7. Elektrivõrk või -süsteem, xxxx xxxxx ühendatakse, peab olema maandatud.

22.1.8. Seadet ei tohi selle kasutamise ajal üle koormata, tootja ettenähtud piirmäära ei tohi ületada.

22.1.9. Seadme kasutamine tuleb peatada, kui ilmneb vahetu oht.

22.2. Seadme korrashoid ja sellega seotud nõuded

22.2.1. Seadme korrashoidmiseks tuleb seda regulaarselt puhastada tolmust ning eemaldada kogunenud ja settinud aineosakesed, auru veeldumisel tekkinud kondensaat, moodustunud katlakivi, settinud keemilised ained ja ühendid ning muu selline.

22.2.2. Seadme korrashoidmiseks tuleb seda hooldada, lähtudes seadme hooldusjuhendist. Hooldust tuleb teha ettenähtud ajavahemiku tagant. Xxxxxxxx ei tohi jätta tegemata ega edasi lükata. Hoolduse tegemise käigus tuleb kõrvaldada kõik kahjustused ning asendada kulunud või kahjustunud detail, vedelik, õli, kütus või muu selletaoline. Hoolduse tegemine peab olema dokumenteeritud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

22.2.3. Seadme hooldust tohib teha ainult selleks pädev isik.

Ärikatkemise kindlustus

23. Kindlustatud ese

23.1. Kindlustatud ese on poliisil märgitud äritegevuse (toodete müük ja/või teenuste osutamine) ärikasum ja püsikulud, renditulud või lisakulud.

23.2. Ärikasum ja püsikulud

23.2.1. Ärikasum on kindlustatud isiku äritegevuse tulude ja kulude xxxx, mis kajastab majandustulemust kindlal ajavahemikul (nt 12 kuu jooksul).

23.2.2. Ärikasum leitakse, kui kindlustatud äritegevuse tuludest lahutatakse müüdud toodangu (kaupade või teenuste) kulu, püsikulud ja muutuvad kulud.

23.2.3. Püsikulud on kindlustatud isiku väljaminekud, mis jäävad kindlustusjuhtumi tagajärjel muutumatuks olenemata toodangu, kaupade või teenuse mahu muutumisest. Püsikulud hüvitatakse, kui nende edaspidine tasumine on majanduslikult ja kehtivate õigusaktide kohaselt põhjendatud ning need oleks tehtud ka siis, kui kindlustusjuhtumit poleks toimunud.

23.2.4. Muutuvad kulud on kindlustatud isiku väljaminekud, mis on otseselt seotud toodangu, kaupade või teenuste mahu muutumisega.

23.3. Renditulud

Renditulu või üüritulu on kindlustatud isikule lepingu alusel makstav tasu kinnisasja või selle osa rendile või üürile andmise eest. Rendi- või üüritulu xxxxx xx arvata kõrvalkulusid ega muid renditasule või üürile lisanduvaid makseid.

23.4. Lisakulud

23.4.1. Lisakulud on kindlustatud isiku väljaminekud ärikatkemise tagajärjel tekkinud kahju piiramiseks ja/või vähendamiseks, xxxx xxxx on pidanud vajalikuks kanda (nt asenduspinna rendikulu, kolimiskulu).

23.4.2. Xxxxxxxx ei hüvitata, kui kindlustatud isik saaks sellest tõttu majanduslikku kasu.

23.5. Kui kindlustuslepingus ei ole kokkulepitud teisiti, ei kuulu kindlustatud xxxxx xxxxx:

23.5.1. kauba, tooraine, pooltoodete ja abivahendite hankimisega seotud kulu;

23.5.2. toodete ja/või teenuste müügiga kaasnevad transpordikulu;

23.5.3. kulud ja väljaminekud, mis on otseselt seotud toodangu, kaupade või teenuste mahu muutumisega;

23.5.4. puhaskasum ja muu kulu (nt intressitulu ja -kulu, kinnisvaratehingud ja sellega seotud xxxx xx kulu);

23.5.5. trahvid ja sanktsioonid lepingulise kohustuse täitmata jätmisest või nõuetele mittevastavast täitmisest tulenevad hüvitisnõue;

23.5.6. riiklikud ja kohalikud maksud (nt käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks, tulumaks).

24. Kindlustussumma ja kindlustusväärtus

24.1. Kindlustussumma on suurim väljamakstav summa ühe kindlustusjuhtumi kohta.

24.2. Kindlustusväärtus on kindlustatud esemete rahaliste väärtuste summa vastutusperioodi ulatuses, lisaks võetakse arvesse ka oodatavat käibe muutumist.

24.3. Kindlustushüvitise väljamaksmisel kindlustussumma ei vähene.

24.4. Kindlustusvõtja on kohustatud teatama ERGO-le õige kindlustusväärtuse.

25. Omavastutus

25.1. Omavastutus on poliisil märgitud ajalise perioodi ja rahasumma kombinatsioon.

25.2. Kindlustusjuhtumi toimumisele järgnevast päevast rakendub ajaline periood ehk ooteaeg. Kui ärikatkemise periood jääb ooteaja piiresse, ei kuulu tekkinud kahju hüvitamisele.

25.3. Kui ärikatkemise periood on ooteajast pikem, kuulub tekkinud kahju hüvitamisele ja vastutusperioodil arvestatud kindlustushüvitisest arvestatakse maha kokkulepitud rahaline omavastutus.

25.4. Juhul, kui poliisil ei ole kokku lepitud teisiti, rakendatakse omavastutust iga kindlustusjuhtumi korral ning lisaks xxxx- xx seadmerikkekindlustuse omavastutusele.

26. Ärikatkemise kindlustusjuhtum

26.1. Kindlustusjuhtum on kindlustatud isiku suhtes ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille käigus katkeb kindlustuskohas kindlustuskaitse kehtivuse ajal poliisil märgitud äritegevus vara- või seadmerikkekindlustuse kindlustusjuhtumi tagajärjel.

26.2. Äritegevuse katkemise xx xxxx- või seadmerikkekindlustuse kindlustusjuhtumi vahel peab olema põhjuslik seos.

26.3. Lisaks on võimalik valida punktis 29 toodud lisakindlustuskaitseid.

27. Ärikatkemise kahju xx xxxxx xxxxx piiramiseks

27.1. Äritegevuse katkemise kahju on kindlustusjuhtumi tagajärjel saamata jäänud ärikasum ja püsikulud või renditulud, mis kindlustusvõtjal oleksid vastutusperioodi jooksul olnud, kui kindlustusjuhtumit poleks toimunud.

27.2. Püsikulud hüvitatakse xxxx juhul, kui nende edaspidine tasumine on majanduslikult ja kehtivate õigusaktide kohaselt põhjendatud ning need oleks tehtud ka siis, kui kindlustusjuhtumit poleks toimunud.

27.3. Ärikatkemise tagajärjel tekkinud kahju piiramiseks tehtavad põhjendatud kulud hüvitatakse xxxx juhul, kui need vähendavad ERGO hüvitiskohustuse suurust ja nende tegemine on enne ERGO-ga kokku lepitud. Nimetatud kulusid ei hüvitata, kui kindlustusvõtja saab sellest majanduslikku kasu.

28. Ärikatkemise välistused

28.1. Hüvitamisele ei kuulu:

28.1.1. kahju, mille põhjuseks on asjaolu, et kindlustatud isikul ei ole võimalik kasutada kahjustatud, hävinud või kaotsiläinud eseme taastamiseks või taassoetamiseks õigel ajal piisavalt tööjõudu või rahalisi või tehnilisi vahendeid (nt varakindlustus on sõlmitud alakindlustusega);

28.1.2. kahju, mis on tekkinud seoses sularaha, väärtpaberite ja muude dokumentide, plaanide, jooniste või teiste andmekandjate, raamatupidamisdokumentide või mis tahes muude kirjalike märkmete hävimise, vigastumise või kadumisega;

28.1.3. kahju, mis on tingitud riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse otsusest või tegevusest, samuti selle tagajärjel tekkinud ettenägematust viivitusest (nt tegevuspiirang);

28.1.4. kahju, mille on põhjustanud asjaolu, et vastutusperioodi on ametiisikute nõudel tehtud ka selliseid parendusi, laiendusi või muudatusi, mida käesolevate tingimuste kohaselt ei hüvitata;

28.1.5. kahju, mille on põhjustanud lepingupartnerid, jättes täitmata oma lepingulised kohustused või täites neid mittenõuetekohaselt;

28.1.6. kahju, mis on tekkinud elektrienergia-, vee-, gaasi- või soojavarustuse puudumisest või ebapiisavusest, v.a juhul, kui kahju on tingitud kindlustusjuhtumist;

28.1.7. kahju, mis kuulub hüvitamisele kolmanda isiku poolt või muu kindlustuslepingu alusel;

28.1.8. trahvid ega sanktsioonid (nt viivised), mis tulenevad kindlustatud isiku lepinguliste kohustuste täitmata jätmisest;

28.1.9. äriühingu likvideerimise kulud.

29. Lisakindlustuskaitsed

Lisakindlustuskaitse kehtib xxxx juhul, xxx xxxxxx on poliisil eraldi kokku lepitud, sh võimalik hüvitispiir kindlustusjuhtumi kohta.

29.1. Omavastutuskindlustus

29.2. Alakindlustuse laiendus 20%

Alakindlustust ei rakendata juhul, kui kindlustatud eseme kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise hetkel ei erine kindlustussummast üle 20%.

29.3. Ehitustööd

Kui kindlustuskohas teostatakse tuletöid, peab nimetatud tööde teostamine toimuma vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele tuleohutusnõuetele. Tuletööde teostamise nõuete eiramisest põhjustatud kahjud hüvitamisele ei kuulu.

29.4. Terrorism

Kindlustuskaitse laieneb kahjule, mille põhjuseks on terrorism. Terrorismiks loetakse tegevust:

• mille on toime pannud isik või isikute rühm, mis tegutseb poliitilistel, ideoloogilistel, etnilistel, usulistel vms kaalutlustel;

• mis on suunatud tsiviilelanikkonna, riigi või valitsuse ähvardamisele või mõjutamisele vms.

29.5. Rendilevõtja ärikatkemise kindlustuskaitse laiendus

Kui rendipinna asukohaks olevas hoones toimunud vara- või seadmerikkekindlustuse kindlustusjuhtum põhjustab ärikatkemise, mille vastu rendilevõtja on oma äritegevuse kindlustanud, siis kuulub sellest äritegevuse katkemisest tekkinud kahju hüvitamisele xx xxxx ka siis, kui rendilevõtja xxxx xxxx kahjustada ei saanud.

30. Vastutusperiood

30.1. Vastutusperiood on poliisil kokkulepitud aeg, mille jooksul tekkinud äritegevuse katkemise kahju ERGO hüvitab.

30.2. Vastutusperiood algab vara- või seadmerikkekindlustuse kindlustusjuhtumi toimumise hetkest.

31. Arvestusperiood

31.1. Arvestusperiood on ajavahemik, mille majanduslikud näitajad võetakse aluseks kindlustusväärtuse kindlakstegemisel ja kindlustushüvitise arvestamisel. Seejuures võetakse arvesse asjaolusid, millel on mõju müügitulu tekkimisele või suurusele (nt hooajalisus, tsüklilisus, müügihinna muutus, kulude muutus vms).

31.2. Arvestusperioodi pikkuseks on 12 kuud, mis eelnevad kindlustusjuhtumi toimumise kuupäevale.

32. Hüvitamise kord

32.1. Kindlustusjuhtumi korral hüvitab ERGO tekkinud kahju äritegevuse katkemise perioodi eest, mis algab kindlustusjuhtumi toimumise hetkest ning lõpeb majandusliku olukorra saavutamisega, mis oleks kindlustatud isikul olnud, kui kindlustusjuhtumit poleks toimunud või siiski hiljemalt vastutusperioodi lõppemisega.

32.2. Alakindlustuse korral hüvitab ERGO tekkinud kahju sellises proportsioonis, nagu on kindlustus- summa suhe kindlustusväärtusse. Sama suhet rakendatakse lisakulude hüvitamisel. Kui kindlustussumma ei erine kindlustusväärtusest üle 10%, alakindlustust ei kohaldata.

32.3. Ülekindlustuse korral hüvitab ERGO tekkinud kahju kuni kindlustusväärtuseni.

32.4. Kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud ärikatkemise kahju suuruse arvestamisel võetakse arvesse kõiki asjaolusid, mis oleksid võinud ettevõtte käekäiku ja tulemust nii positiivselt kui ka negatiivselt mõjutada (nt ei kuulu hüvitamisele ärikahjum xx xxxxx xxxxx ulatuses vähendatakse kahjusummat), kui kindlustusjuhtumit poleks toimunud.

32.5. Kui varakindlustus või seadmerikke kindlustustingimuste alusel on kindlustushüvitist vähendatud või kahju hüvitamisest keeldutud, siis vähendatakse proportsionaalselt xxxxx määral ka ärikatkemise kindlustushüvitist või keeldutakse selle hüvitamisest.

32.6. Kui ärikatkemisest on möödunud üks kuu ja ärikatkemise algusest kulunud aja eest on võimalikkindlaks määrata minimaalne hüvitatav summa, siis on kindlustusvõtjal õigus nõuda selle väljamaksmist. Samuti võib seda nõuda iga järgneva kuu eest. Nimetatud summasid käsitletakse sellisel juhul kui avansilist kindlustushüvitist ning see arvestatakse hiljem lõplikust kindlustushüvitisest maha.

32.7. Kui selgub, et kindlustuslepingus kirjeldatud äritegevust ei jätkata, arvestatakse kahju suurus ajavahemiku ulatuses, mis eksperthinnangu järgi oleks kulunud sama äritegevuse taasalustamiseks maksimaalselt vastutusperioodi jooksul. Sellisel juhul hüvitatakse ainult ärikasum.

33. Kindlustusvõtja kohustused

33.1. Kindlustusvõtja on kohustatud:

33.1.1. teatama ERGO-le poliisil märgitud äritegevust või kindlustusväärtust oluliselt mõjutavatest asjaoludest (nt masinate ja seadmete lisandumine, uute ehitiste valmimine, tootmis- tegevuse laiendamine);

33.1.2. teatama ERGO-le viivitamatult vara- või seadmerikkekindlustuse juhtumist, mille tagajärjel võib äritegevus katkeda;

33.1.3. korraldama oma raamatupidamist Eesti Vabariigi õigusaktide, sh raamatupidamise seaduse ja hea raamatupidamistava kohaselt;

33.1.4. säilitama kolme viimase majandusaasta aruanded ja raamatupidamise algdokumendid, tehes nendest koopiad, mida tuleb xxxxx turvaliselt (sh tulekindlalt) xx xxxxxx originaalidest, et vältida nende üheaegset hävimist.

33.2. Kindlustusjuhtumi toimumise korral on kindlustusvõtja kohustatud:

33.2.1. võtmaviivitamatatarvituseleabinõud kindlustatud eseme päästmiseks, kahju suurenemise vältimiseks, äritegevuse katkemise aja lühendamiseks ja äritegevuse katkemisest tingitud kahju piiramiseks (nt palgakulude vähendamine), küsides ERGO juhiseid;

33.2.2. lubama ERGO-l kahjukäsitluse käigus kindlaks teha kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju põhjust ja suurust, esitama selleks vajaliku dokumentatsiooni, sh kolme viimase majandusaasta aruanded.

33.3. Kindlustusvõtja peab esitama ERGO-le kogu tema xxxx xxxxx teabe, mis on vajalik ERGO lepinguliste kohustuste kindlaksmääramiseks, ja volitama ERGOt hankima vajalikku teavet. Kui kindlustusvõtja ei xxxxx xxxx kohustust, vabaneb ERGO kindlustuslepingu täitmise kohustusest.

Ehitise valdaja vastutuskindlustus

34. Kindlustustingimuste kohaldamine

34.1. Ehitise valdaja vastutuskindlustuse tingimusi kohaldatakse üksnes sama kindlustuslepingu varakindlustuse osas kindlustatud ehitise omamisest või valdamisest tekkiva vastutuse kindlustamiseks.

34.2. Kui kindlustuslepingus on valitud ehitise valdaja vastutuskindlustuse kaitse, ei saa eraldi juurde valida üldvastutuskindlustuse kaitset. Ehitise valdaja vastutuskindlustuse kaitsest ulatuslikuma kaitse soovi korral tuleb valida üldvastutuskindlustuse kaitse.

35. Kindlustusjuhtum

35.1. Kindlustusjuhtum on kindlustusperioodil toimunud ootamatu ja ettenägematu sündmuse tagajärjel kindlustuslepingus määratletud kahju tekkimine kolmandale isikule, mille tagajärjel on kindlustatud isikul tekkinud seadusjärgne kahju hüvitamise kohustus.

35.2. Kahju tekkimine peab olema põhjuslikus seoses kindlustuslepingus märgitud kinnisasja, ehitise või selle osa omamise või valdamisega (nt jää või lume kukkumine katuselt, reklaamtahvli kukkumine, puudulikult hooldatud libe tee, ehitisest tekkinud kahju rentnikele vms).

35.3. Kindlustus kehtib ka kindlustatud isiku xxxxx xxx kohustuste täitmisel kasutatud juriidiliste isikute (nt haldus- ja hooldusettevõtted) tekitatud kahjude osas, kuid seda ainult juhul, kui kahju tekitamine on vahetult seotud kindlustuslepingus märgitud kinnisasja, ehitise või selle osa heakorra ja ohutuse tagamisega. Kindlustuskaitse laieneb üksnes niivõrd kuivõrd kindlustatud isik on seaduse järgi vastutav kahjustatud isiku ees ja kahjunõue on esitatud kindlustatud isiku vastu. Kindlustatud isiku xxxxx xxx kohustuste täitmisel kasutatud teist isikut ei loeta kindlustatud isikuks. Kahju hüvitamise järgselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tegeliku põhjustaja vastu.

35.4. Kõik xxx xx sama ootamatu ja ettenägematu sündmuse tagajärjel tekkinud kahjud loetakse üheks kindlustusjuhtumiks.

36. Lisakindlustuskaitsed

Lisakindlustuskaitse kehtib xxxx juhul, xxx xxxxxx on poliisil eraldi kokku lepitud, sh on kokku lepitud võimalik hüvitispiir kindlustusjuhtumi kohta.

36.1. Omavastutuskindlustus

Hüvitatakse ka kokkulepitud omavastutuse osa juhul, kui kahjusumma ületab poliisil fikseeritud omavastutuse suuruse. Kui kahjusumma jääb alla omavastutuse, siis omavastutuskindlustus ei rakendu.

36.2. Kindlustatud isiku valduses xxxx xxxx

ERGO hüvitab kindlustatud isiku valduses, kasutuses, kontrolli all või hoiul oleva kolmanda isiku vara kahjustumisest või hävimisest tekkinud kahju vastavalt lisakindlustuskaitse ostmisel poliisile lisatavatele eritingimustele. Kui poliisil puudub xxxxx lisakindlustuskaitse ostmise kohta, ei ole lisakindlustuskaitse kehtiv.

37. Kindlustuslepingu kehtivus

37.1. Kahju hüvitamisel lähtutakse kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud kindlustuslepingu tingimustest, kindlustussummast ja omavastutusest.

37.2. Kindlustuslepingu pooled võivad kindlustuslepingu sõlmimisel kokku leppida kindlustatud isiku vastu esitatud nõuetest teatamise pikendatud perioodi.

37.3. Kindlustatud isiku vastu esitatud nõuetest teatamise pikendatud perioodi korral hüvitab kindlustus nõude, mis esitatakse kindlustatud isiku vastu kokku lepitud aja jooksul pärast kindlustusperioodi lõppemist, kuid mille aluseks olnud kahju on tekkinud kindlustusperioodi jooksul.

37.4. Kui nõuetest teatamise pikendatud perioodis pole eraldi kokku lepitud, hüvitab ERGO nõude, mis esitatakse kindlustatud isiku vastu ühe aasta jooksul pärast kindlustusperioodi lõppemist.

37.5. Kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti, siis ERGO hüvitab kindlustusjuhtumist tuleneva nõude, kui kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kindlustuslepingus märgitud kinnisasja, ehitise või selle osa asukohas toimunud sündmusega, kahjunõue on esitatud Eesti Vabariigi õiguse alusel ja kuulub lahendamisele Eesti Vabariigi kohtus.

38. Kindlustussumma

38.1. Kindlustussumma on kindlustuslepingus kokku lepitud ERGO poolt hüvitatavate kahjude maksimaalne hüvitispiir.

38.2. Lisaks võib kindlustuslepingus kokku leppida hüvitispiiri ühe kindlustusjuhtumi kohta või kindlustuslepingus määratletud konkreetsel riskiasjaolul põhineva kindlustusjuhtumi kohta (näiteks tuletöödest tekkinud kahju) või teatud kulu liigi kohta. Kui üksikjuhtumi hüvitispiiri ei ole märgitud, loetakse see võrdseks kindlustussummaga.

38.3. Kindlustussumma väheneb sama kindlustuslepingu alusel välja makstud kindlustushüvitise võrra.

38.4. Kokkuleppel kindlustusandjaga on võimalik taastada kindlustussumma või hüvitispiir.

39. Omavastutus

39.1. Omavastutus on kindlustuslepingus kokku lepitud summa, millise ulatuses ERGO ei hüvita kahju, mille eest kindlustatud isik vastutab kindlustustingimustega määratletud ulatuses. Omavastutust kohaldatakse iga kindlustusjuhtumi kohta, kui ei ole kindlustuslepingus kokku lepitud teisiti.

39.2. Ühest ja samast kindlustusjuhtumist tulenevate nõuete suhtes kohaldatakse omavastutust üks kord.

39.3. Ühest ja samast põhjusest tekkinud kahjude (mitme kindlustusjuhtumi) korral kohaldatakse ühte omavastutust.

39.4. Õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulude suhtes omavastutust ei rakendata, v.a juhul, kui on kokku lepitud teisiti.

40. Kindlustushüvitis ning õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulud

40.1. Kindlustushüvitis on see osa kahjust ning õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikuludest, mis kuulub ERGO poolt hüvitamisele seoses toimunud kindlustusjuhtumiga.

40.2. ERGO hüvitab:

40.2.1. kahjustatud isiku asja väärtuse vähenemise, mis tuleneb asja hävimisest või kahjustumisest;

40.2.2. kahjustatud isikule või isikule kellel lasub tekkinud kulude kandmise kohustus kehavigastuse tekitamisega, tervisekahjustamisega või xxxxx põhjustamisega seotud kulud ja nende tagajärjel sissetuleku vähenemisest tekkinud kahju.

40.2.3. varalise kahju, mis ei ole punktides 40.2.1. ja 40.2.2. nimetatud kahju, kuid on otsene tagajärg kas punktis 40.2.1. või 40.2.2. nimetatud kahjule.

40.3. Õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulud on mõistlikud ja vajalikud kulutused seoses kindlustatud isiku kindlustatud vastutuse tuvastamisega.

40.4. ERGO ei hüvita õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulusid, kui kahjunõude hüvitamine on kindlustustingimustega välistatud (nt mittevaralise kahju nõue, leppetrahvi seotud nõue) või kui ERGO on vabanenud kindlustuslepingu täitmise kohustusest..

40.5. Hüvitamisele kuulub ainult ERGO-ga eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastatud õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulud.

41. Tegutsemine kahjujuhtumi korral

41.1. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata ERGO-le teatama asjaolust, mille tagajärjeks võib olla kindlustatud isiku vastutusel kahju tekkimine kolmandale isikule või nõude esitamine kindlustatud isiku vastu, samuti teatama viivitamata kindlustatud isiku vastu esitatud nõudest.

41.2. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata ERGO-le teatama asjaolust, mille tagajärjeks võib olla kindlustusvõtjaga sõlmitud kindlustuslepingust tulenev ERGO vastutus kolmanda isiku ees (nt kohustuslikus kindlustuses).

41.3. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata ERGO-le teatama asjaolust mistahes kohtu- või muu menetlusprotsessi algatamisest, kus võib olla seos ERGO õiguste ja kohustustega tulenevalt eelkõige kindlustusvõtjaga sõlmitud kindlustuslepingust.

41.4. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata sooritama esmased vajalikud päästetoimingud ja võtma tarvitusele abinõud kahju suurenemise vältimiseks;

41.5. Kindlustusvõtja peab tegema kõik endast oleneva, et säiliksid tõendid kahju toimumise asjaolude kohta, ning võtma viivitamata tarvitusele abinõud edasise kahju tekkimise või olemasoleva kahju suurenemise ärahoidmiseks.

41.6. ERGO on kohustatud pärast kindlustatud isiku vastu esitatud nõude või käesolevate tingimuste punktis 41.1. toodud asjaolude kohta avalduse saamist alustama viivitamata nõude käsitlemist.

41.7. Kindlustusvõtja on kohustatud esitama ERGO-le kogu tema käsutuses oleva kahjujuhtumiga seotud dokumentatsiooni, tõendid, piltmaterjali, seletuskirjad jms, mis on vajalik kahjujuhtumi asjaolude ja kindlustatud isiku vastutuse tuvastamiseks.

41.8. Kindlustusvõtja peab ERGO nõudmisel lubama kahjukäsitluse käigus tutvuda sündmuse asukohaga, et kindlaks määrata tekkinud kahju põhjus, suurus vm asjaolud. Kindlustusvõtja peab esitama ERGO-le kogu tema xxxx xxxxx teabe, mis on vajalik kahjujuhtumi asjaolude ja kindlustatud isiku vastutuse tuvastamiseks, ERGO lepinguliste kohustuste kindlaksmääramiseks, ja volitama ERGO-t hankima vajalikku teavet.

41.9. Kui kindlustusvõtja ei ole täitnud eelnimetatud kohustusi ja kohustuste täitmata jätmine on põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumi toimumise põhjuste ja asjaolude väljaselgitamise või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse tuvastamisega, on ERGO-l õigus hüvitist vähendada või hüvitise maksmisest keelduda.

42. Hüvitamise xxxx xx põhimõtted

42.1. ERGO teeb kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse pärast kõigi kahjujuhtumiga seotud ja kindlustatud vastutuse tuvastamiseks vajalike dokumentide ja informatsiooni saamist ning kahju suuruse ja tekkimise asjaolude kindlakstegemist. Kui on alustatud kriminaalasi või väärteomenetlus, on ERGO-l õigus otsuse tegemist edasi lükata kuni kahtlusalusele süüdistuse esitamiseni või vastava menetluse lõpetamise või peatamise otsuse kättesaamiseni.

42.2. ERGO maksab kindlustushüvitise kindlustusvõtjale välja kahe nädala jooksul pärast xxxx, xxx ta on kindlustatud isiku vastu esitatud nõude tõendatuks lugenud, või ajast, mil kahjustatud isiku nõue on tuvastatud kohtulahendi, nõude tunnustamise või kompromissilepinguga.

42.3. Kui kindlustatud isiku vastu esitatud nõue ei ole tõendatud kogu selle ulatuses, siis ERGO hüvitab selle osa nõudest, mis on tõendatud ja on setud kindlustatud vastutusega.

42.4. Kui kindlustatud isik on tema vastu esitatud nõude kas osaliselt või täielikult tunnustanud ja täitnud ERGO-ga kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastamata, siis ei ole ERGO-l hüvitamiskohustust, kui kahju asjaolud, selle suurus või kindlustatud isiku vastutus ei ole tõendatud.

42.5. Kindlustatud isiku osa- või solidaarvastutuse korral hüvitab ERGO selle osa nõudest, mille eest kindlustatud isik on käesolevate vastutuskindlustuse tingimuste järgi vastutav kahjustatud isiku ees. Kui kahju hüvitamise järgselt on ERGO-l õigus esitada tagasinõue osa- või solidaarvõlgniku vastu, kui seadus või xxxxxx xxxx võimaldab.

42.6. Kui kahju on tekitatud raskest hooletusest, on ERGO-l õigus hüvitist vähendada või hüvitamisest keelduda.

43. Välistused

43.1. ERGO ei hüvita:

43.1.1. kuikahjuontekkinudseoseskindlustuslepingusmärkimatavarakindlustusegakindlustamata kinnisasja, ehitise või selle osa omamise või valdamisega;

43.1.2. kui kahju on tekkinud mujal, kui kindlustuslepingus märgitud kinnisasja, ehitise või selle osa asukohas;

43.1.3. kui kahju on tekkinud seoses ehitise või selle osa või ehitise tehnosüsteemi või selle osa (nt vesi, kanalisatsioon, ventilatsioon, lift vms) ehitamisega, renoveerimisega, remontimisega, lammutamisega, monteerimisega, demonteerimisega. Selliste tööde alustamine on oluline riskiasjaolu suurenemine. ERGO-t tuleb enne selliste tööde alustamist teavitada ja kokkuleppel ERGO-ga xxxxx suurenenud riski kindlustamiseks sobilik lahendus;

43.1.4. tahtlikult tekitatud kahju;

43.1.5. vääramatust jõust põhjustatud kahju;

43.1.6. saamata jäänud tulu, v.a punktis 40.2.2. märgitud isikukahjuga seotud sissetuleku vähenemist;

43.1.7. mittevaralist kahju;

43.1.8. alusetut rikastumist;

43.1.9. kui kindlustatud isiku vastu esitatud nõue on aegunud;

43.1.10.xxxx, mida oleks pidanud tegema ka juhul, kui ei oleks toimunud kindlustusjuhtumit; 43.1.11.käsundita asjaajamisest tekkinud kahju;

43.1.12.kui kahju on tekitatud ebaseadusliku tegevusega, sh puudus õigusaktidega nõutav registreering, luba, litsents, kvalifikatsioon jms;

43.1.13.kahju, mis tuleneb lepingulisest vastutusest või lepinguga võetud kohustusest (nt garantiid, aegumistähtaja pikendamine, leppetrahvid, viivised, intressid, kokku lepitud tähtaja või hinnakokkuleppe rikkumine, eelarvest mitte kinni pidamine jms), v.a juhul, kui kahju hüvitamise kohustus tekiks ka xxxx lepinguta;

43.1.14.kindlustatud isikule mõistetud avalikõiguslikest sanktsioonidest tulenevat kahju (nt trahvid, sunniraha jms);

43.1.15.xxx xx sama kindlustuslepinguga kindlustatud isikute omavahelisi nõudeid; 43.1.16.kindlustatuga samasse kontserni kuuluvate ettevõtete omavahelisi nõudeid, ema-, tütar-

ja sidusettevõtete omavahelisi nõudeid;

43.1.17.kui nõude on esitanud isik, kes on kindlustatud isiku omanik, seaduslik esindaja, juhtimisorgani liige, prokurist, likvideerija, pankrotihaldur;

43.1.18.kui kahju on tekitanud renditöötaja renditööandjale või renditööandja renditöötajale; 43.1.19.kui nõude on esitanud kindlustatud isiku juures töötav isik seoses toimunud tööõnnetuse

või kutsehaigestumisega;

43.1.20.kui on tuvastatud kahjustatud isiku osalus endale kahju tekkimisel;

43.1.21.kui füüsilisest isikust kindlustatu vastu on nõude esitanud kindlustatuga töösuhtes xxxx xxxx, temaga koos elav isik, tema lähikondlane, sh abikaasa, elukaaslane, laps, lapselaps, vanemad, vanavanemad jms;

43.1.22.kui kahju on põhjustatud seoses erialase teenuse osutamisega. Erialasteks teenusteks loetakse eelkõige projekteerimine jm ehituserialased teenused (sh omanikujärelevalve, geodeesia, geoloogia jt), planeerimine, auditeerimine, uuringud, hindamine, kindlustusvahendus, meditsiini-, finants-, kinnisvaramaakler-, õigusabi-, koolitus-, konsultatsiooni-, raamatupidamis-, audiitor-, notariteenus, programmeerimine, infotehnoloogiateenus jms;

43.1.23.pensioni- või muu sotsiaalkindlustuse korras hüvitatavat kahju;

43.1.24.kahju, mis kuulub hüvitamisele kohustusliku kindlustuse (nt liikluskindlustuse seadus, vedelkütuse seadus) alusel ega liikluskindlustuse vm kohustusliku kindlustuse tagasinõudeid;

43.1.25.kahju, mis tuleneb kindlustatud isiku poolt toodetud, müüdud, vahendatud tootest xxxxx xxxxx üle andmist või väljumist tema kontrolli alt (tootja vastutus);

43.1.26.kulu seoses mittenõuetekohaselt tehtud töö parandamiseks või ümbertegemiseks; 43.1.27.nõudeid seoses toksilises, alkoholi-, narko- või xxxx joobeseisundis tekitatud kahjuga; 43.1.28.intellektuaalse omandi rikkumisest tulenevaid nõudeid, sh patendi- või autoriõiguse või

kaubamärkide kasutamist reguleeriva normatiivakti rikkumisest;

43.1.29.kahju seoses lõhkamistöödega, lõhkeainega, laskemoonaga, tulirelvaga, keemiarelvaga, bioloogilise relvaga, elektromagnetilise relvaga, tuumarelvaga;

43.1.30.kahju seoses mistahes aine kiirguslikkusesega, radioaktiivsusega, tuumaenergia- või kütusega;

43.1.31.kahju seoses tubaka, tubakatoodete, e-sigareti või asbesti tervistkahjustava mõjuga, elektromagnetväljast, hallitusseenest või majavammist põhjustatud kahjuga;

43.1.32.kahju seoses mistahes nakkushaigusega (sh AIDS, hepatiit, COVID, SARS vms viirustega), taimekahjustajatega, väetistega;

43.1.33.ureaformaldehüüdist (UF), dietüülstilbestroolist (DES), dioksiinidest või furaanidest põhjustatud kahjuga;

43.1.34.kahju seoses kindlustatud isiku valduses, kasutuses, kontrolli all või hoiul oleva kolmanda isiku eseme kahjustumise, hävimise või kadumisega (sh dokumendid, andmekandjad).

43.1.35.elektrienergia või interneti edastamise häiretest või vee-, sooja-, gaasivarustuse edastamise häiretest tekkinud kahju;

43.1.36.kui kahju põhjustas sademete tungimine hoonesse selle osaliselt või täielikult avatud konstruktsioonide, akende, uste, xxxxxx kaudu või kui need xxxx xxxx kaetud ajutise kattega;

43.1.37.kui kahju on seotud poliisil mitte märgitud hoone juurde kuuluva tee, parkla või territooriumiga, kaevandusega, karjääriga, maaparandussüsteemiga;

43.1.38.kui kahju on seotud loodusliku veekoguga, sadamaga, maismaal mitte asuvate objektiga, vesiehitistega, sh sild, kai, muul, tamm, veehoidla, pais, tiik;

43.1.39.kui kahju on seotud raudteeveeremi, raudteeinfrastruktuuri, allmaaraudtee (xxxxxx) infrastruktuuri, trammiköisraudtee, köistõstukiga;

43.1.40.kui kahju on seotud maismaa-, õhu- ja veesõidukiga või mistahes toiminguga seoses nimetatud objektidega. ERGO siiski hüvitab, kui maismaa sõiduki kasutamisega tekitati kahju poliisil märgitud ehitise aadressil või selle vahetusläheduses seoses nimetatud ehitise xx xxxxx juurde kuuluva territooriumi heakorratöödega ja eeldusel, et kahju ei kuulu hüvitamisele liikluskindlustuse lepingu või -seaduse alusel.

43.1.41.kui kahju on seotud lennuvälja, lennuväljarajatistega (sh lennujuhtimiskeskus vm mistahes lennuvälja juurde kuuluvad ehitised või rajatised), lennukite või mistahes muude õhusõidukitega, droonidega;

43.1.42.kui kahju on seotud elektrijaamadega, sh hüdroelektrijaamadega, soojuse- ja elektri koostootmisjaamadega, tuuliku või tuuleparkidega; tuumaelektrijaamadega, nafta- või gaasiplatvormide ja nafta- või gaasipuurtornidega;

43.1.43.kui kahju on seotud prügilaga või jäätmekäitluskeskusega;

43.1.44.tarkvara, side- või internetiteenuse korraldamise või edastamise, küberintsidendi tõttu tekkinud kahju (vt. lisaks välistus kindlustuslepingute üldtingimustes);

43.1.45.rahvusvahelise finants- majandus- või muu kaubandussanktsiooni rikkumisest tekkivat kahju ning Euroopa Liidu või Eesti õigusaktides sätestatud isikuandmete kaitse rikkumisest tekkivat kahju (vt. lisaks välistus kindlustuslepingute üldtingimustes);

43.1.46. keskkonnale tekkinud kahju, sh reostuse piiramis- või koristuskulusid, keskkonnale tekkinud kahjuga seoses välja mõistetud sanktsioone ja trahve vms.

44. Soodustatud isik

Vastutuskindlustuse puhul soodustatud isikut ei määrata.

Üldvastutuskindlustus

45. Kindlustustingimuste kohaldamine

Üldvastutuskindlustuse tingimused sisaldavad ehitise valdaja vastutuskindlustuse kaitset. Valides Üldvastutuskindlustuse kaitse, ei xxx xxxx eraldi juurde osta Ehitise valdaja vastutuskindlustuse kaitset ehitise omamisest või valdamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks.

46. Kindlustusjuhtum

46.1. Kindlustusjuhtum on kindlustusperioodil toimunud ootamatu ja ettenägematu sündmuse tagajärjel kindlustuslepingus määratletud kahju tekkimine kolmandale isikule, mille tagajärjel on kindlustatud isikul tekkinud seadusjärgne kahju hüvitamise kohustus.

46.2. Kahju tekkimine peab olema põhjuslikus seoses kindlustuslepingus märgitud kindlustatud tegevusega või selles tegevuses kasutatava kinnisasja, ehitise või selle osa omamise või valdamisega.

46.3. ERGO ei hüvita kahju, mille on põhjustanud kindlustatud isiku poolt kasutatud teine isik (nt alltöövõtja) kolmandale isikule seoses kindlustuslepingus märgitud kindlustatud tegevusega, v.a juhul, kui kindlustuslepingus on valitud lisakindlustuskaitsena „Alltöövõtjad“.

46.4. Kõik xxx xx sama ootamatu ja ettenägematu sündmuse tagajärjel tekkinud kahjud loetakse üheks kindlustusjuhtumiks.

47. Lisakindlustuskaitsed

Lisakindlustuskaitse kehtib xxxx juhul, xxx xxxxxx on poliisil eraldi kokku lepitud, sh on kokku lepitud võimalik hüvitispiir kindlustusjuhtumi kohta.

47.1. Omavastutuskindlustus

Hüvitatakse ka kokkulepitud omavastutuse osa juhul, kui kahjusumma ületab poliisil fikseeritud omavastutuse suuruse. Kui kahjusumma jääb alla omavastutuse, siis omavastutuskindlustus ei rakendu.

47.2. Kindlustatud isiku valduses xxxx xxxx

ERGO ei hüvita, kui kahju on tekkinud varale, mida kindlustatud isik kasutab oma majandustegevuses (tööriistad, sõidukid, tehnika vms).

47.3. Alltöövõtjad

ERGO hüvitab kahju, mille on põhjustanud alltöövõtja, keda kindlustatud isik kasutab oma kohustuste täitmisel. ERGO hüvitab, kui alltöövõtja tekitas kahju seoses kindlustuslepingus märgitud kindlustatud tegevusega eeldusel, et alltöövõtjaga on sõlmitud tööde tegemiseks töövõtuleping. ERGO hüvitab, kui tekkinud kahju osas esineb kindlustatud isiku vastutus kahjustatud isiku ees ja kahjustatud isik esitab kahjunõude kindlustatud isiku vastu.

Kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti, ei loeta alltöövõtjat kindlustatud isikuks. Kahju hüvitamise järgselt on ERGO-l õigus esitada tagasinõue kahju tegeliku põhjustaja vastu.

48. Kindlustuslepingu kehtivus

48.1. Kahju hüvitamisel lähtutakse kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud kindlustuslepingu tingimustest, kindlustussummast ja omavastutusest.

48.2. Kindlustuslepingu pooled võivad kindlustuslepingu sõlmimisel kokku leppida kindlustatud isiku vastu esitatud nõuetest teatamise pikendatud perioodi.

48.3. Kindlustatud isiku vastu esitatud nõuetest teatamise pikendatud perioodi korral hüvitab ERGO nõude, mis esitatakse kindlustatud isiku vastu kokku lepitud aja jooksul pärast kindlustusperioodi lõppemist, kuid mille aluseks olnud kahju on tekkinud kindlustusperioodi jooksul.

48.4. Kui nõuetest teatamise pikendatud perioodis pole eraldi kokku lepitud, hüvitab ERGO nõude, mis esitatakse kindlustatud isiku vastu ühe aasta jooksul pärast kindlustusperioodi lõppemist.

48.5. Kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti, siis ERGO hüvitab kindlustusjuhtumist tuleneva nõude, kui kahju on tekkinud Eesti Vabariigis, kahjunõue on esitatud Eesti Vabariigi õiguse alusel ja kuulub lahendamisele Eesti Vabariigi kohtus.

49. Kindlustussumma

49.1. Kindlustussumma on kindlustuslepingus kokku lepitud ERGO poolt hüvitatavate kahjude maksimaalne hüvitispiir.

49.2. Lisaks võib kindlustuslepingus kokku leppida hüvitispiiri ühe kindlustusjuhtumi kohta või kindlustuslepingus määratletud konkreetsel riskiasjaolul põhineva kindlustusjuhtumi kohta (näiteks tuletöödest tekkinud kahju) või teatud kulu liigi kohta. Kui üksikjuhtumi hüvitispiiri ei ole märgitud, loetakse see võrdseks kindlustussummaga.

49.3. Kindlustussumma väheneb sama kindlustuslepingu alusel välja makstud kindlustushüvitise võrra.

49.4. Kokkuleppel ERGO-ga on võimalik taastada kindlustussumma või hüvitispiir.

50. Omavastutus

50.1. Omavastutus on kindlustuslepingus kokku lepitud summa, millise ulatuses ERGO ei hüvita kahju, mille eest kindlustatud isik vastutab kindlustustingimustega määratletud ulatuses. Omavastutust kohaldatakse iga kindlustusjuhtumi kohta, kui ei ole kindlustuslepingus kokku lepitud teisiti.

50.2. Ühest ja samast kindlustusjuhtumist tulenevate nõuete suhtes kohaldatakse omavastutust üks kord.

50.3. Ühest ja samast põhjusest tekkinud kahjude (mitme kindlustusjuhtumi) korral kohaldatakse ühte omavastutust.

50.4. Õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulude suhtes omavastutust ei rakendata, v.a juhul, kui on kokku lepitud teisiti.

51. Kindlustushüvitis ning õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulud

51.1. Kindlustushüvitis on see osa kahjust ning õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikuludest, mis kuulub ERGO poolt hüvitamisele seoses toimunud kindlustusjuhtumiga.

51.2. ERGO hüvitab:

51.2.1. kahjustatud isiku asja väärtuse vähenemise, mis tuleneb asja hävimisest või kahjustumisest;

51.2.2. kahjustatud isikule või isikule kellel lasub tekkinud kulude kandmise kohustus kehavigastuse tekitamisega, tervisekahjustamisega või xxxxx põhjustamisega seotud kulud ja nende tagajärjel sissetuleku vähenemisest tekkinud kahju.

51.2.3. varalise kahju, mis ei ole punktides 51.2.1. ja 51.2.2. nimetatud kahju, kuid on otsene tagajärg kas punktis 51.2.1. või 51.2.2. nimetatud kahjule.

51.3. Õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulud on mõistlikud ja vajalikud kulutused seoses kindlustatud isiku kindlustatud vastutuse tuvastamisega.

51.4. ERGO ei hüvita õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulusid, kui kahjunõude hüvitamine on kindlustustingimustega välistatud (nt mittevaralise kahju nõue, leppetrahvi seotud nõue).

51.5. Hüvitamisele kuulub ainult ERGO-ga eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastatud õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulud.

52. Tegutsemine kahjujuhtumi korral

52.1. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata ERGO-le teatama asjaolust, mille tagajärjeks võib olla kindlustatud isiku vastutusel kahju tekkimine kolmandale isikule või nõude esitamine kindlustatud isiku vastu, samuti teatama viivitamata kindlustatud isiku vastu esitatud nõudest.

52.2. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata ERGO-le teatama asjaolust, mille tagajärjeks võib olla kindlustusvõtjaga sõlmitud kindlustuslepingust tulenev ERGO vastutus kolmanda isiku ees (nt kohustuslikus kindlustuses).

52.3. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata ERGO-le teatama asjaolust mistahes kohtu- või muu menetlusprotsessi algatamisest, kus võib olla seos ERGO õiguste ja kohustustega tulenevalt eelkõige kindlustusvõtjaga sõlmitud kindlustuslepingust.

52.4. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata sooritama esmased vajalikud päästetoimingud ja võtma tarvitusele abinõud kahju suurenemise vältimiseks;

52.5. Kindlustusvõtja peab tegema kõik endast oleneva, et säiliksid tõendid kahju toimumise asjaolude kohta, ning võtma viivitamata tarvitusele abinõud edasise kahju tekkimise või olemasoleva kahju suurenemise ärahoidmiseks.

52.6. ERGO on kohustatud pärast kindlustatud isiku vastu esitatud nõude või käesolevate tingimuste punktis 52.1. toodud asjaolude kohta avalduse saamist alustama viivitamata nõude käsitlemist.

52.7. Kindlustusvõtja on kohustatud esitama ERGO-le kogu tema käsutuses oleva kahjujuhtumiga seotud dokumentatsiooni, tõendid, piltmaterjali, seletuskirjad jms, mis on vajalik kahjujuhtumi asjaolude ja kindlustatud isiku vastutuse tuvastamiseks.

52.8. Kindlustusvõtja peab ERGO nõudmisel lubama kahjukäsitluse käigus tutvuda sündmuse asukohaga, et kindlaks määrata tekkinud kahju põhjus, suurus vm asjaolud. Kindlustusvõtja peab esitama ERGO-le kogu tema xxxx xxxxx teabe, mis on vajalik kahjujuhtumi asjaolude ja kindlustatud isiku vastutuse tuvastamiseks, ERGO lepinguliste kohustuste kindlaksmääramiseks, ja volitama ERGO-t hankima vajalikku teavet.

52.9. Kui kindlustusvõtja ei ole täitnud eelnimetatud kohustusi ja kohustuste täitmata jätmine on põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumi toimumise põhjuste ja asjaolude väljaselgitamise või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse tuvastamisega, on ERGO-l õigus hüvitist vähendada või hüvitise maksmisest keelduda.

53. Hüvitamise xxxx xx põhimõtted

53.1. ERGO teeb kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse pärast kõigi kahjujuhtumiga seotud ja kindlustatud vastutuse tuvastamiseks vajalike dokumentide ja informatsiooni saamist ning kahju suuruse ja tekkimise asjaolude kindlakstegemist. Kui on alustatud kriminaalasi või väärteomenetlus, on ERGO-l õigus otsuse tegemist edasi lükata kuni kahtlusalusele süüdistuse esitamiseni või vastava menetluse lõpetamise või peatamise otsuse kättesaamiseni.

53.2. ERGO maksab kindlustushüvitise kindlustusvõtjale välja kahe nädala jooksul pärast xxxx, xxx ta on kindlustatud isiku vastu esitatud nõude tõendatuks lugenud, või ajast, mil kahjustatud isiku nõue on tuvastatud kohtulahendi, nõude tunnustamise või kompromissilepinguga.

53.3. Kui kindlustatud isiku vastu esitatud nõue ei ole tõendatud kogu selle ulatuses, siis ERGO hüvitab selle osa nõudest, mis on tõendatud ja on setud kindlustatud vastutusega.

53.4. Kui kindlustatud isik on tema vastu esitatud nõude kas osaliselt või täielikult tunnustanud ja täitnud ERGO-ga kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastamata, siis ei ole ERGO-l hüvitamiskohustust, kui kahju asjaolud, selle suurus või kindlustatud isiku vastutus ei ole tõendatud.

53.5. Kindlustatud isiku osa- või solidaarvastutuse korral hüvitab ERGO selle osa nõudest, mille eest kindlustatud isik on käesolevate vastutuskindlustuse tingimuste järgi vastutav kahjustatud isiku ees. Kui kahju hüvitamise järgselt on ERGO-l õigus esitada tagasinõue osa- või solidaarvõlgniku vastu, kui seadus või xxxxxx xxxx võimaldab.

53.6. Kui kahju on tekitatud raskest hooletusest, on ERGO-l õigus hüvitist vähendada või hüvitamisest keelduda.

54. Välistused

54.1. ERGO ei hüvita:

54.1.1. kui kahju on tekkinud seoses poliisil kirjeldamata tegevuse või teenuse osutamisega;

54.1.2. tahtlikult tekitatud kahju;

54.1.3. vääramatust jõust põhjustatud kahju;

54.1.4. saamata jäänud tulu, v.a punktis 51.2.2. märgitud isikukahjuga seotud sissetuleku vähenemist;

54.1.5. mittevaralist kahju;

54.1.6. alusetut rikastumist;

54.1.7. kui kindlustatud isiku vastu esitatud nõue on aegunud;

54.1.8. xxxx, mida oleks pidanud tegema ka juhul, kui ei oleks toimunud kindlustusjuhtumit;

54.1.9. käsundita asjaajamisest tekkinud kahju;

54.1.10.kui kahju on tekitatud ebaseadusliku tegevusega, sh puudus õigusaktidega nõutav registreering, luba, litsents, kvalifikatsioon jms;

54.1.11.kahju, mis tuleneb lepingulisest vastutusest või lepinguga võetud kohustusest (nt garantiid, aegumistähtaja pikendamine, leppetrahvid, viivised, intressid, kokku lepitud tähtaja või hinnakokkuleppe rikkumine, eelarvest mitte kinni pidamine jms), v.a juhul, kui kahju hüvitamise kohustus tekiks ka xxxx lepinguta;

54.1.12.kindlustatud isikule mõistetud avalikõiguslikest sanktsioonidest tulenevat kahju (nt trahvid, sunniraha jms);

54.1.13.xxx xx sama kindlustuslepinguga kindlustatud isikute omavahelisi nõudeid; 54.1.14.kindlustatuga samasse kontserni kuuluvate ettevõtete omavahelisi nõudeid, ema-, tütar-

ja sidusettevõtete omavahelisi nõudeid;

54.1.15.kui nõude on esitanud isik, kes on kindlustatud isiku omanik, seaduslik esindaja, juhtimisorgani liige, prokurist, likvideerija, pankrotihaldur;

54.1.16.kui kahju on tekitanud renditöötaja renditööandjale või renditööandja renditöötajale; 54.1.17.kui nõude on esitanud kindlustatud isiku juures töötav isik seoses toimunud tööõnnetuse

või kutsehaigestumisega;

54.1.18.kui on tuvastatud kahjustatud isiku osalus endale kahju tekkimisel;

54.1.19.kui füüsilisest isikust kindlustatu vastu on nõude esitanud kindlustatuga töösuhtes xxxx xxxx, temaga koos elav isik, tema lähikondlane, sh abikaasa, elukaaslane, laps, lapselaps, vanemad, vanavanemad jms;

54.1.20.kui kahju on põhjustatud seoses erialase teenuse osutamisega. Erialasteks teenusteks loetakse eelkõige projekteerimine jm ehituserialased teenused (sh omanikujärelevalve, geodeesia, geoloogia jt), planeerimine, auditeerimine, uuringud, hindamine, kindlustusvahendus, meditsiini-, finants-, kinnisvaramaakler-, õigusabi-, koolitus-, konsultatsiooni-, raamatupidamis-, audiitor-, notariteenus, programmeerimine, infotehnoloogiateenus jms;

54.1.21.pensioni- või muu sotsiaalkindlustuse korras hüvitatavat kahju;

54.1.22.kahju, mis kuulub hüvitamisele kohustusliku kindlustuse (nt liikluskindlustus) alusel ega liikluskindlustuse tagasinõudeid;

54.1.23.mis tulenevad kindlustatud poolt toodetud, müüdud, vahendatud tootest vallasasjana xxxxx xxxxx üleandmist või väljumist tema kontrolli alt (tootja vastutus);

54.1.24.kulusid seoses mittenõuetekohaselt tehtud töö parandamiseks või ümbertegemiseks; 54.1.25.nõudeid seoses toksilises, alkoholi-, narko- või xxxx joobeseisundis tekitatud kahjuga; 54.1.26.intellektuaalse omandi rikkumisest tulenevaid nõudeid, sh patendi- või autoriõiguse või

kaubamärkide kasutamist reguleeriva normatiivakti rikkumisest;

54.1.27.kahju seoses lõhkamistöödega, lõhkeaine, laskemoonaga, tulirelvaga, keemiarelvaga, bioloogilise relvaga, elektromagnetilise relvaga, tuumarelvaga;

54.1.28.kahju seoses mistahes aine kiirguslikkusesega, radioaktiivsusega, tuumaenergia- või kütusega;

54.1.29.kahju seoses tubaka, tubakatoodete, e-sigareti või asbesti tervistkahjustava mõjuga, elektromagnetväljast, hallitusseenest või majavammist põhjustatud kahjuga;

54.1.30.kahju seoses mistahes nakkushaigusega (sh AIDS, hepatiit, COVID või SARS viirustega), loomataudi, taimekahjustajatega, väetistega jm;

54.1.31.ureaformaldehüüdist (UF), dietüülstilbestroolist (DES), dioksiinidest või furaanidest põhjustatud kahjuga;

54.1.32.kahju seoses kindlustatud isiku valduses, kasutuses, kontrolli all või hoiul oleva kolmanda isiku eseme kahjustumise, hävimise või kadumisega (sh dokumendid, andmekandjad).

54.1.33.kui kahju on põhjustatud maa-alusele või konstruktsioonisisesele kaablile või torustikule.

Erinevalt eelnevast, ERGO siiski hüvitab nimetatud asjaolul tekkinud ja kindlustustingimustega piiritletud kahju, xxx xxxx tööde alustamist oli kaabli või torustiku asukoht plaani või projekti järgi kindlaks tehtud, tööd kooskõlastatud kaabli või torustiku omaniku või valdajaga, kaevetööde käigus on järgitud kõiki ohutusnõudeid (sh kaeveloal näidatud juhised, nt kaevamine lubatud xxxx labidaga).

54.1.34.elektrienergia või interneti edastamise häiretest või vee-, sooja-, gaasivarustuse edastamise häiretest tekkinud kahju;

54.1.35.mis tulenevad vibratsioonist või ehitise toestuselementide eemaldamisest või nõrgestamisest põhjustatud kahjudest;

54.1.36.kui kahju on tekkinu lammutustööde käigus lammutatava ehitise lammutamisele mitte kuuluvale ehitise osale või selles paiknevale varale või kui ehitist on lammutatud enam kui projektdokumentatsioonis vms ette nähtud;

54.1.37.kui kahju põhjustas sademete tungimine hoonesse selle osaliselt või täielikult avatud konstruktsioonide, akende, uste, xxxxxx kaudu või kui need xxxx xxxx kaetud ajutise kattega;

54.1.38.kui kahju on mis on seotud lõhkamistööde, kaevanduste, maaparandussüsteemide, kinnisel meetodil rajatud tunneliga;

54.1.39.kui kahju on seotud veealuste töödega või maismaal mitte asuvate objektiga, vesiehitisega, sh sild, kai, muul, tamm, veehoidla, pais, tiik;

54.1.40.kui kahju on seotud raudteeveeremi, raudteeinfrastruktuuri, allmaaraudtee (xxxxxx) infrastruktuuri, trammiköisraudtee, köistõstukiga;

54.1.41.kui kahju on seotud õhu- ja veesõidukiga või mistahes toiminguga seoses nimetatud objektidega;

54.1.42.on seotud lennuväljade, lennuväljarajatistega (sh lennujuhtimiskeskus), lennukite või mistahes muude õhusõidukitega, droonidega;

54.1.43.kui kahju on seotud elektrijaamadega, sh hüdroelektrijaamadega, soojuse- ja elektri koostootmisjaamadega, tuuliku või tuuleparkidega; tuumaelektrijaamadega;

54.1.44.on seotud nafta- või gaasiplatvormide ja nafta- või gaasipuurtornidega; 54.1.45.kui kahju on seotud prügilaga või jäätmekäitluskeskusega

54.1.46.tarkvara, side- või internetiteenuse korraldamise või edastamise, küberintsidendi tõttu tekkinud kahju (vt. lisaks välistus kindlustuslepingute üldtingimustes);

54.1.47.rahvusvahelise finants- majandus- või muu kaubandussanktsiooni rikkumisest tekkivat kahju ning Euroopa Liidu või Eesti õigusaktides sätestatud isikuandmete kaitse rikkumisest tekkivat kahju (vt. lisaks välistus kindlustuslepingute üldtingimustes).

54.1.48.keskkonnale tekkinud kahju, v.a ühekordsest, ootamatust ja ettenägematust sündmusest tekkinud reostuse koristuskulud ja esmaste päästetoimingutega seotud mõistlikud kulutused, sh kulutused kahju suurenemise ärahoidmiseks.

Kindlustuskaitse laiendus kehtib juhul, kui nimetatud kahju ja kulud on tekitatud kindlustatud isiku poolt kindlustatud tegevusala raames ja kindlustatud isik on vastutav nende hüvitamise eest.

ERGO ei hüvita, kui kahju või kulud on seotud mistahes regulaarse, järk-järguliselt tekkinud keskkonna saastumise või reostumisega.

ERGO ei hüvita Euroopa Liidu keskkonnavastutuse direktiivil, Eesti keskkonnavastutuse seadusel vm õigusaktil põhinevaid keskkonnale tekkinud kahju heastamise tasusid või keskkonnale tekkinud kahjuga seoses välja mõistetud sanktsioone ja trahve.

55. Soodustatud isik

Vastutuskindlustuse puhul soodustatud isikut ei määrata.

Tootja vastutuskindlustus

56. Kindlustusjuhtum

56.1. Kindlustusjuhtum on kindlustusperioodil toimunud ootamatu ja ettenägematu sündmuse tagajärjel kindlustuslepingus määratletud kahju tekkimine kolmandale isikule, mille tagajärjel on kindlustatud isikul tekkinud seadusjärgne kahju hüvitamise kohustus.

56.2. Kahju tekkimine peab olema põhjuslikus seoses poliisil märgitud toote puudusega.

56.3. Toode on kindlustuslepingus märgitud kindlustatud isiku poolt toodetud, müüdud, vahendatud vallasasi. Toode võib olla osa teisest asjast.

56.4. Toode on puudusega, kui see ei ole ohutu määral, xxxx xxxx on õigustatud ootama xx xxx see on tekitanud või võib tekitada kindlustustingimustes määratletud kahju. Toote puuduseks loetakse xx xxxx toote kasutusjuhendis või informatsioonis pakendil.

56.5. Kõik ühest ja samast põhjusest tekkivad kahjud ja samast kahju tekkimisest tulenevad nõuded loetakse üheks kindlustusjuhtumiks. Kindlustusjuhtumile kohaldatakse ühte hüvitispiiri, kui see on poliisil märgitud lisaks kindlustussummale, xx xxxx omavastutust. Kindlustusjuhtumi toimumise ajaks loetakse esimest kahju tekkimist.

57. Lisakindlustuskaitsed

Lisakindlustuskaitse kehtib xxxx juhul, xxx xxxxxx on kindlustuslepingus eraldi kokku lepitud, sh on kokku lepitud võimalik hüvitispiir kindlustusjuhtumi kohta.

57.1. Omavastutuskindlustus

ERGO hüvitab kokku lepitud omavastutuse osa juhul, kui kahjusumma ületab kindlustuslepingus fikseeritud omavastutuse suuruse. Kui kahjusumma jääb alla omavastutuse, siis omavastutuskindlustus ei rakendu.

57.2. Toote tagasikutsumise kulude kindlustus

ERGO hüvitab Tootjavastutuskindlustuse kaitse osas märgitud puudusega toote turult tagasikutsumisega seotud kulud vastavalt lisakindlustuskaitse sõlmimisel kindlustuslepingus märgitavatele eritingimustele. Kui kindlustuslepingus puudub xxxxx lisakindlustuskaitse ostmise kohta, ei ole xxxxxx lisakindlustuskaitse kehtiv.

58. Kindlustuslepingu kehtivus

58.1. Kahju hüvitamisel lähtutakse kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud kindlustuslepingu tingimustest, kindlustussummast ja omavastutusest.

58.2. Kindlustuslepingu pooled võivad kindlustuslepingu sõlmimisel kokku leppida kindlustatud isiku vastu esitatud nõuetest teatamise pikendatud perioodi.

58.3. Kindlustatud isiku vastu esitatud nõuetest teatamise pikendatud perioodi korral hüvitab ERGO nõude, mis esitatakse kindlustatud isiku vastu kokku lepitud aja jooksul pärast kindlustusperioodi lõppemist, kuid mille aluseks olnud kahju on tekkinud kindlustusperioodi jooksul.

58.4. Kui nõuetest teatamise pikendatud perioodis pole eraldi kokku lepitud, hüvitab ERGO nõude, mis esitatakse kindlustatud isiku vastu ühe aasta jooksul pärast kindlustusperioodi lõppemist.

58.5. Kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti, siis ERGO hüvitab kindlustusjuhtumist tuleneva nõude, kui kahju on tekkinud Eesti Vabariigis, kahjunõue on esitatud Eesti Vabariigi õiguse alusel ja kuulub lahendamisele Eesti Vabariigi kohtus.

59. Kindlustussumma

59.1. Kindlustussumma on kindlustuslepingus kokku lepitud ERGO poolt hüvitatavate kahjude maksimaalne hüvitispiir.

59.2. Lisaks võib kindlustuslepingus kokku leppida hüvitispiiri ühe kindlustusjuhtumi kohta või kindlustuslepingus määratletud konkreetsel riskiasjaolul põhineva kindlustusjuhtumi kohta (näiteks toodetud ja müüdud betoonelementidest tekkinud kahju) või teatud kulu liigi kohta. Kui üksikjuhtumi hüvitispiiri ei ole märgitud, loetakse see võrdseks kindlustussummaga.

59.3. Kindlustussumma väheneb sama kindlustuslepingu alusel välja makstud kindlustushüvitise võrra.

59.4. Kokkuleppel ERGO-ga on võimalik taastada kindlustussumma või hüvitispiir.

60. Omavastutus

60.1. Omavastutus on kindlustuslepingus kokku lepitud summa, millise ulatuses ERGO ei hüvita kahju, mille eest kindlustatud isik vastutab kindlustustingimustega määratletud ulatuses. Omavastutust kohaldatakse iga kindlustusjuhtumi kohta, kui ei ole kindlustuslepingus kokku lepitud teisiti.

60.2. Ühest ja samast kindlustusjuhtumist tulenevate nõuete suhtes kohaldatakse omavastutust üks kord.

60.3. Ühest ja samast põhjusest tekkinud kahjude (mitme kindlustusjuhtumi) korral kohaldatakse ühte omavastutust.

60.4. Õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulude suhtes omavastutust ei rakendata, v.a juhul, kui on kokku lepitud teisiti.

61. Kindlustushüvitis ning õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulud

61.1. Kindlustushüvitis on see osa kahjust ning õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikuludest, mis kuulub ERGO poolt hüvitamisele seoses toimunud kindlustusjuhtumiga.

61.2. ERGO hüvitab:

61.2.1. kahjustatud isiku asja väärtuse vähenemise, mis tuleneb asja hävimisest või kahjustumisest;

61.2.2. kahjustatud isikule või isikule kellel lasub tekkinud kulude kandmise kohustus kehavigastuse tekitamisega, tervisekahjustamisega või xxxxx põhjustamisega seotud kulud ja nende tagajärjel sissetuleku vähenemisest tekkinud kahju.

61.2.3. varalise kahju, mis ei ole punktides 61.2.1. ja 61.2.2. nimetatud kahju, kuid on otsene tagajärg kas punktis 61.2.1. või 61.2.2. nimetatud kahjule.

61.3. Õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulud on mõistlikud ja vajalikud kulutused seoses kindlustatud isiku kindlustatud vastutuse tuvastamisega.

61.4. ERGO ei hüvita õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulusid, kui kahjunõude hüvitamine on kindlustustingimustega välistatud (nt mittevaralise kahju nõue, leppetrahvi seotud nõue).

61.5. Hüvitamisele kuulub ainult ERGO-ga eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastatud õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulud.

62. Tegutsemine kahjujuhtumi korral

62.1. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata ERGO-le teatama asjaolust, mille tagajärjeks võib olla kindlustatud isiku vastutusel kahju tekkimine kolmandale isikule või nõude esitamine kindlustatud isiku vastu, samuti teatama viivitamata kindlustatud isiku vastu esitatud nõudest.

62.2. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata ERGO-le teatama asjaolust, mille tagajärjeks võib olla kindlustusvõtjaga sõlmitud kindlustuslepingust tulenev ERGO vastutus kolmanda isiku ees (nt kohustuslikus kindlustuses).

62.3. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata ERGO-le teatama asjaolust mistahes kohtu- või muu menetlusprotsessi algatamisest, kus võib olla seos ERGO õiguste ja kohustustega tulenevalt eelkõige kindlustusvõtjaga sõlmitud kindlustuslepingust.

62.4. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata sooritama esmased vajalikud päästetoimingud ja võtma tarvitusele abinõud kahju suurenemise vältimiseks;

62.5. Kindlustusvõtja peab tegema kõik endast oleneva, et säiliksid tõendid kahju toimumise asjaolude kohta, ning võtma viivitamata tarvitusele abinõud edasise kahju tekkimise või olemasoleva kahju suurenemise ärahoidmiseks.

62.6. ERGO on kohustatud pärast kindlustatud isiku vastu esitatud nõude või käesolevate tingimuste punktis 62.1 toodud asjaolude kohta avalduse saamist alustama viivitamata nõude käsitlemist.

62.7. Kindlustusvõtja on kohustatud esitama ERGO-le kogu tema käsutuses oleva kahjujuhtumiga seotud dokumentatsiooni, tõendid, piltmaterjali, seletuskirjad jms, mis on vajalik kahjujuhtumi asjaolude ja kindlustatud isiku vastutuse tuvastamiseks.

62.8. Kindlustusvõtja peab ERGO nõudmisel lubama kahjukäsitluse käigus tutvuda sündmuse asukohaga, et kindlaks määrata tekkinud kahju põhjus, suurus vm asjaolud. Kindlustusvõtja peab esitama ERGO-le kogu tema xxxx xxxxx teabe, mis on vajalik kahjujuhtumi asjaolude ja kindlustatud isiku vastutuse tuvastamiseks, ERGO lepinguliste kohustuste kindlaksmääramiseks, ja volitama ERGO-t hankima vajalikku teavet.

62.9. Kui kindlustusvõtja ei ole täitnud eelnimetatud kohustusi ja kohustuste täitmata jätmine on põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumi toimumise põhjuste ja asjaolude väljaselgitamise või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse tuvastamisega, on ERGO-l õigus hüvitist vähendada või hüvitise maksmisest keelduda.

63. Hüvitamise xxxx xx põhimõtted

63.1. ERGO teeb kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse pärast kõigi kahjujuhtumiga seotud ja kindlustatud vastutuse tuvastamiseks vajalike dokumentide ja informatsiooni saamist ning kahju suuruse ja tekkimise asjaolude kindlakstegemist. Kui on alustatud kriminaalasi või väärteomenetlus, on ERGO-l õigus otsuse tegemist edasi lükata kuni kahtlusalusele süüdistuse esitamiseni või vastava menetluse lõpetamise või peatamise otsuse kättesaamiseni.

63.2. ERGO maksab kindlustushüvitise kindlustusvõtjale välja kahe nädala jooksul pärast xxxx, xxx ta on kindlustatud isiku vastu esitatud nõude tõendatuks lugenud, või ajast, mil kahjustatud isiku nõue on tuvastatud kohtulahendi, nõude tunnustamise või kompromissilepinguga.

63.3. Kui kindlustatud isiku vastu esitatud nõue ei ole tõendatud kogu selle ulatuses, siis ERGO hüvitab selle osa nõudest, mis on tõendatud ja on setud kindlustatud vastutusega.

63.4. Kui kindlustatud isik on tema vastu esitatud nõude kas osaliselt või täielikult tunnustanud ja täitnud ERGO-ga kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastamata, siis ei ole ERGO-l hüvitamiskohustust, kui kahju asjaolud, selle suurus või kindlustatud isiku vastutus ei ole tõendatud.

63.5. Kindlustatud isiku osa- või solidaarvastutuse korral hüvitab ERGO selle osa nõudest, mille eest kindlustatud isik on käesolevate vastutuskindlustuse tingimuste järgi vastutav kahjustatud isiku ees. Kui kahju hüvitamise järgselt on ERGO-l õigus esitada tagasinõue osa- või solidaarvõlgniku vastu, kui seadus või xxxxxx xxxx võimaldab.

63.6. Kui kahju on tekitatud raskest hooletusest, on ERGO-l õigus hüvitist vähendada või hüvitamisest keelduda.

64. Välistused

64.1. ERGO ei hüvita:

64.1.1. kui kahju on tekkinud seoses poliisil märkimata tootega;

64.1.2. tahtlikult tekitatud kahju;

64.1.3. vääramatust jõust põhjustatud kahju;

64.1.4. saamata jäänud tulu, v.a punktis 61.2.2. märgitud isikukahjuga seotud sissetuleku vähenemist;

64.1.5. mittevaralist kahju;

64.1.6. alusetut rikastumist;

64.1.7. kui kindlustatud isiku vastu esitatud nõue on aegunud;

64.1.8. xxxx, mida oleks pidanud tegema ka juhul, kui ei oleks toimunud kindlustusjuhtumit;

64.1.9. käsundita asjaajamisest tekkinud kahju;

64.1.10.kui kahju on tekitatud ebaseadusliku tegevusega, sh puudus õigusaktidega nõutav registreering, luba, litsents, kvalifikatsioon jms;

64.1.11.kahju, mis tuleneb lepingulisest vastutusest või lepinguga võetud kohustusest (nt garantiid, aegumistähtaja pikendamine, leppetrahvid, viivised, intressid, kokku lepitud tähtaja või hinnakokkuleppe rikkumine, eelarvest mitte kinni pidamine jms), v.a juhul, kui kahju hüvitamise kohustus tekiks ka xxxx lepinguta;

64.1.12.kindlustatud isikule mõistetud avalikõiguslikest sanktsioonidest tulenevat kahju (nt trahvid, sunniraha jms);

64.1.13.toote saboteerimisest või toote hinna muutmisest tekkinud kahju; 64.1.14.xxx xx sama kindlustuslepinguga kindlustatud isikute omavahelisi nõudeid;

64.1.15.kindlustatuga samasse kontserni kuuluvate ettevõtete omavahelisi nõudeid, ema-, tütar- ja sidusettevõtete omavahelisi nõudeid;

64.1.16.kui nõude on esitanud isik, kes on kindlustatud isiku omanik, seaduslik esindaja, juhtimisorgani liige, prokurist, likvideerija, pankrotihaldur;

64.1.17.kui nõude on esitanud kindlustatud isiku juures töötav isik seoses toimunud tööõnnetuse või kutsehaigestumisega;

64.1.18.kui on tuvastatud kahjustatud isiku osalus endale kahju tekkimisel;

64.1.19.kui füüsilisest isikust kindlustatu vastu on nõude esitanud kindlustatuga töösuhtes xxxx xxxx, temaga koos elav isik, tema lähikondlane, sh abikaasa, elukaaslane, laps, lapselaps, vanemad, vanavanemad jms;

64.1.20.kui kahju on põhjustatud seoses erialase teenuse osutamisega, selle raames üle antud töö või teenusega. Erialasteks teenusteks loetakse eelkõige projekteerimine jm ehituserialased teenused (sh omanikujärelevalve, geodeesia, geoloogia jt), planeerimine, auditeerimine, uuringud, hindamine, kindlustusvahendus, meditsiini-, finants-, kinnisvaramaakler-, õigusabi-, koolitus-, konsultatsiooni-, raamatupidamis-, audiitor-, notariteenus, programmeerimine, infotehnoloogiateenus jms;

64.1.21.pensioni- või muu sotsiaalkindlustuse korras hüvitatavat kahju;

64.1.22.kahju, mis kuulub hüvitamisele kohustusliku kindlustuse (nt raudteeseadus) alusel ega liikluskindlustuse vm kohustusliku kindlustuse tagasinõudeid;

64.1.23.kulusid seoses puudusega toote väärtuse vähenemisega, kahjustumise või hävimisega, parandamise, ümbertegemise, välja vahetamise, turult tagasi kutsumisega;

64.1.24.kui kahju tekkis tootest enne, kui kindlustatud xxxx xxxxx üle andis kolmandale isikule; 64.1.25.kui kahju tekitas realiseerimistähtaja ületanud toote;

64.1.26.kui kahju tekkis toote mittesihtotstarbelisest kasutamisest, kasutusjuhendi mittejärgimisest;

64.1.27.nõudeid seoses toksilises, alkoholi-, narko- või xxxx joobeseisundis tekitatud kahjuga; 64.1.28.intellektuaalse omandi rikkumisest tulenevaid nõudeid, sh patendi- või autoriõiguse või

kaubamärkide kasutamist reguleeriva normatiivakti rikkumisest;

64.1.29.kahju seoses mistahes aine kiirguslikkusesega, radioaktiivsusega, tuumaenergia- või kütusega;

64.1.30.kahju seoses tubaka, tubakatoodete, e-sigareti või asbesti tervistkahjustava mõjuga, elektromagnetväljast, hallitusseenest või majavammist põhjustatud kahjuga;

64.1.31.kahju seoses lõhkeainega, laskemoonaga, tulirelvaga, keemiarelvaga, bioloogilise relvaga, elektromagnetilise relvaga, tuumarelvaga või nende osadega;

64.1.32.ureaformaldehüüdist (UF), dietüülstilbestroolist (DES), dioksiinidest või furaanidest põhjustatud kahjuga;

64.1.33.kahju seoses mistahes nakkushaigusega (sh AIDS, hepatiit, COVID, SARS vms viirustega), 64.1.34.meditsiiniseadmest ja -tarvikutest, silikoonimplantaadist, ravimist, vaktsiinist;

hormoontoodetest, vere ja verepankadega seotud kahjud, kahjulikust mõjust geenidele

tulenevad kahjud;

64.1.35.taimekahjustajatega, putukamürgi, umbrohutõrje- ja taimekaitsevahenditega, väetiste, kasvusubstraatidega (sh turvas, muld), kahjurite tõrjevahenditega (nt rotimürk), põllumajanduslooma või hobuse söödaga seotud kahjud;

64.1.36.kui tooteks on elusloom, -xxxx, -kala;

64.1.37.kui kahju on seotud kaevandusega, seal kasutatava asja või selle osaga;

64.1.38.kui kahju on seotud maismaal mitte asuvate objektiga, vesiehitistega, sh sild, kai, muul, tamm, veehoidla, pais, tiik või nende osadega;

64.1.39.kui kahju on seotud veesõidukitega või nende osadega;

64.1.40.kui kahju on seotud raudteeveeremi, raudteeinfrastruktuuri, allmaaraudtee (xxxxxx) infrastruktuuri, trammiköisraudtee, köistõstuki või nende osadega;

64.1.41.kui kahju on seotud autotööstuse tarbeks toodetud, müüdud, vahendatud toodetega; 64.1.42.kui kahju on seotud lennuvälja, lennuväljarajatistega (sh lennujuhtimiskeskus vm mistahes

lennuvälja juurde kuuluvad rajatised), lennukite või mistahes muude õhusõidukitega,

droonidega, kosmosetehnikaga või nende osadega;

64.1.43.kui kahju on seotud elektrijaamadega, sh hüdroelektrijaamadega, soojuse- ja elektri koostootmisjaamadega, tuuliku või tuuleparkidega; tuumaelektrijaamadega, nafta- või gaasiplatvormide ja nafta- või gaasipuurtornidega või nende osadega;

64.1.44.kui tooteks on erinevad gaasid, vedelkütus või elekter;

64.1.45.tarkvara, side- või internetiteenuse korraldamise või edastamise, küberintsidendi tõttu tekkinud kahju (vt. lisaks välistus kindlustuslepingute üldtingimustes);

64.1.46.rahvusvahelise finants- majandus- või muu kaubandussanktsiooni rikkumisest tekkivat kahju ning Euroopa Liidu või Eesti õigusaktides sätestatud isikuandmete kaitse rikkumisest tekkivat kahju (vt. lisaks välistus kindlustuslepingute üldtingimustes).

64.1.47.keskkonnale tekkinud kahju, v.a ühekordsest, ootamatust ja ettenägematust sündmusest tekkinud reostuse koristuskulud ja esmaste päästetoimingutega seotud mõistlikud kulutused, sh kulutused kahju suurenemise ärahoidmiseks.

Kindlustuskaitse laiendus kehtib juhul, kui nimetatud kahju ja kulud on tekitatud kindlustatud isiku poolt kindlustatud tegevusala raames ja kindlustatud isik on vastutav nende hüvitamise eest.

ERGO ei hüvita, kui kahju või kulud on seotud mistahes regulaarse, järk-järguliselt tekkinud keskkonna saastumise või reostumisega.

65. Soodustatud isik

Vastutuskindlustuse puhul soodustatud isikut ei määrata.

Tööandja vastutuskindlustus

66. Kindlustusjuhtum

66.1. Kindlustusjuhtum on kindlustusperioodil töötajaga toimunud ootamatu tööõnnetus või ettenägematult diagnoositud kutsehaigus, mille tagajärjel on kindlustatud isikul (kindlustuslepingus märgitud tööandja) tekkinud seadusjärgne kahju hüvitamise kohustus. Kutsehaigestumise kindlustuskaitse kehtib ainult siis, kui kindlustuslepingus on tehtud sellekohane xxxxx.

66.2. Tööõnnetuse ja kutsehaiguse määratlemisel on aluseks töötervishoiu ja tööohutuse seadus.

66.3. Kõik ühest ja samast sündmusest, mis põhjustab mitu tööõnnetust, tulenevad kahjud loetakse üheks kindlustusjuhtumiks.

66.4. Kõik ühest ja samast kutsehaigestumise diagnoosimisest tulenevad kahjud loetakse üheks kindlustusjuhtumiks.

67. Töötaja

Töötajaks loetakse kindlustatud isiku juures töö- või teenistuslepingu alusel töötavaid isikuid, kindlustatud isiku juhatuse liikmeid, prokuristi ja praktikanti, renditöötajat.

68. Lisakindlustuskaitsed

Lisakindlustuskaitse kehtib xxxx juhul, xxx xxxxxx on kindlustuslepingus eraldi kokku lepitud, sh on kokku lepitud võimalik hüvitispiir kindlustusjuhtumi kohta.

68.1. Omavastutuskindlustus

68.2. Välislähetus (kogu maailm)

Kindlustuskaitse laieneb töötajate välislähetusele.

69. Kindlustuslepingu kehtivus

69.1. Kahju hüvitamisel lähtub ERGO kindlustusjuhtumi ajal kehtinud kindlustuslepingu tingimustest, kindlustussummast ja omavastutusest.

69.2. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, hüvitab ERGO nõude, mis esitatakse kindlustatud isiku vastu kolme aasta jooksul pärast kindlustusperioodi lõppemist.

69.3. Kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti, siis ERGO hüvitab kindlustusjuhtumist tuleneva nõude, xxx xxxxx aluseks olev sündmus või kahju on tekkinud Eesti vabariigis.

69.4. ERGO hüvitab kindlustusjuhtumist tuleneva nõude, kui see on esitatud Eesti Vabariigi õiguse alusel ja kuulub lahendamisele Eesti Vabariigi kohtus.

69.5. Kui tööandja ja töötaja vahelisele õigussuhtele kohaldatakse muu riigi õigust, ei ole ERGO-l kohustust hüvitada rohkem, kui samasugustel asjaoludel oleks kohustus hüvitada Eesti Vabariigi õigusaktide alusel.

70. Kindlustussumma

70.1. Kindlustussumma on kindlustuslepingus kokku lepitud ERGO poolt hüvitatavate kahjude maksimaalne hüvitispiir.

70.2. Lisaks võib kindlustuslepingus kokku leppida hüvitispiiri ühe kindlustusjuhtumi kohta või kindlustuslepingus määratletud konkreetsel riskiasjaolul põhineva kindlustusjuhtumi kohta (näiteks kutsehaigestumisest tekkinud kahju) või teatud kulu liigi kohta. Kui üksikjuhtumi hüvitispiiri ei ole märgitud, loetakse see võrdseks kindlustussummaga.

70.3. Kindlustussumma väheneb sama kindlustuslepingu alusel välja makstud kindlustushüvitise võrra.

70.4. Kokkuleppel ERGO-ga on võimalik taastada kindlustussumma või hüvitispiir.

71. Omavastutus

71.1. Omavastutus on kindlustuslepingus kokku lepitud summa, millise ulatuses ERGO ei hüvita kahju, mille eest kindlustatud isik vastutab kindlustustingimustega määratletud ulatuses. Omavastutust kohaldatakse iga kindlustusjuhtumi kohta, kui ei ole kindlustuslepingus kokku lepitud teisiti.

71.2. Ühest ja samast kindlustusjuhtumist tulenevate nõuete suhtes kohaldatakse omavastutust üks kord.

71.3. Ühest ja samast põhjusest tekkinud kahjude (mitme kindlustusjuhtumi) korral kohaldatakse ühte omavastutust.

71.4. Õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulude suhtes omavastutust ei rakendata, v.a juhul, kui on kokku lepitud teisiti.

72. Kindlustushüvitis ning õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulud

72.1. Kindlustushüvitis on see osa kahjust ning õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikuludest, mis kuulub ERGO poolt hüvitamisele seoses toimunud kindlustusjuhtumiga.

72.2. ERGO hüvitab:

72.2.1. kahjustatud isikule (töötajale) või isikule, kellel lasub tekkinud kulude kandmise kohustus kehavigastuse tekitamisega, tervisekahjustamisega või xxxxx põhjustamisega seotud kulud ja nende tagajärjel sissetuleku vähenemisest tekkinud kahju.

72.2.2. kindlustuslepingus kokku lepitud hüvitispiiri ulatuses kahjustatud isiku isikliku asja väärtuse vähenemise, mis tuleneb asja hävimisest või kahjustumisest seoses asja omanikust töötajaga toimunud tööõnnetusega;

72.3. Õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulud on mõistlikud ja vajalikud kulutused seoses kindlustatud isiku kindlustatud vastutuse tuvastamisega.

72.4. ERGO ei hüvita õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulusid, kui kahjunõude hüvitamine on kindlustustingimustega välistatud (nt mittevaralise kahju nõue, leppetrahvi seotud nõue).

72.5. Hüvitamisele kuulub ainult ERGO-ga eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastatud õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulud.

73. Tegutsemine kahjujuhtumi korral

73.1. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata ERGO-le teatama asjaolust, mille tagajärjeks võib olla tööõnnetus või kutsehaigestumise diagnoosimine, samuti viivitamata teatama töötajaga toimunud tööõnnetusest või kutsehaigestumise diagnoosimisest või nõude esitamisest kindlustatud isiku vastu seoses toimunud tööõnnetuse või kutsehaigestumisega.

73.2. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata ERGO-le teatama asjaolust, mille tagajärjeks võib olla kindlustusvõtjaga sõlmitud kindlustuslepingust tulenev ERGO vastutus kolmanda isiku ees.

73.3. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata ERGO-le teatama asjaolust mistahes kohtu- või muu menetlusprotsessi algatamisest, kus võib olla seos ERGO õiguste ja kohustustega tulenevalt eelkõige kindlustusvõtjaga sõlmitud kindlustuslepingust.

73.4. Kahjujuhtumi korral on kindlustusvõtja kohustatud:

73.4.1. registreerima tööõnnetuse või kutsehaiguse Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras ning täitma kõiki õigusaktidest tulenevaid tööandja kohustusi (nt teavitamiskohustused);

73.4.2. tegema kõik endast oleneva tööõnnetuse või kutsehaiguse tekkimise asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks, sh täitma kõik sellesisulised õigusaktides nõutud kohustused;

73.4.3. viivitamata sooritama esmased vajalikud päästetoimingud ja võtma tarvitusele abinõud kahju suurenemise vältimiseks;

73.4.4. tegema kõik endast oleneva, et säiliksid tõendid kahju toimumise asjaolude kohta, ning võtma viivitamata tarvitusele abinõud edasise kahju tekkimise või olemasoleva kahju suurenemise ärahoidmiseks.

73.4.5. esitama ERGO-le kogu tema käsutuses oleva kahjujuhtumiga seotud dokumentatsiooni, tõendid, piltmaterjali, seletuskirjad jms, mis on vajalik kahjujuhtumi asjaolude ja kindlustatud isiku vastutuse tuvastamiseks.

73.4.6. ERGO nõudmisel lubama kahjukäsitluse käigus tutvuda sündmuse asukohaga, et kindlaks määrata tekkinud kahju põhjus vm asjaolud. Kindlustusvõtja peab esitama ERGO-le kogu tema xxxx xxxxx teabe, mis on vajalik kahjujuhtumi asjaolude ja kindlustatud isiku vastutuse tuvastamiseks, ERGO lepinguliste kohustuste kindlaksmääramiseks, ja volitama ERGO-t hankima vajalikku teavet. Kui kindlustusvõtja ei xxxxx xxxx kohustust, vabaneb ERGO kindlustuslepingu täitmise kohustusest.

73.5. Kui kindlustusvõtja ei ole täitnud eelnimetatud kohustusi ja kohustuste täitmata jätmine on põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumi toimumise põhjuste ja asjaolude väljaselgitamise või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse tuvastamisega, on ERGO-l õigus hüvitist vähendada või hüvitise maksmisest keelduda.

73.6. ERGO on kohustatud pärast kindlustatud isiku vastu esitatud nõude või käesolevate tingimuste punktis 73.1. toodud asjaolude kohta avalduse saamist alustama viivitamata nõude käsitlemist.

74. Hüvitamise xxxx xx põhimõtted

74.1. ERGO teeb kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse pärast kõigi kahjujuhtumiga seotud ja kindlustatud vastutuse tuvastamiseks vajalike dokumentide ja informatsiooni saamist ning kahju suuruse ja tekkimise asjaolude kindlakstegemist. Kui on alustatud kriminaalasi või väärteomenetlus, on ERGO-l õigus otsuse tegemist edasi lükata kuni kahtlusalusele süüdistuse esitamiseni või vastava menetluse lõpetamise või peatamise otsuse kättesaamiseni.

74.2. ERGO maksab kindlustushüvitise kindlustusvõtjale välja kahe nädala jooksul pärast xxxx, xxx ta on kindlustatud isiku vastu esitatud nõude tõendatuks lugenud, või ajast, mil kahjustatud isiku nõue on tuvastatud kohtulahendi, nõude tunnustamise või kompromissilepinguga.

74.3. Kui kindlustatud isiku vastu esitatud nõue ei ole tõendatud kogu selle ulatuses, siis ERGO hüvitab selle osa nõudest, mis on tõendatud ja on setud kindlustatud vastutusega.

74.4. Kui kindlustatud isik on tema vastu esitatud nõude kas osaliselt või täielikult tunnustanud ja täitnud ERGO-ga kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastamata, siis ei ole ERGO-l hüvitamiskohustust, kui kahju asjaolud, selle suurus või kindlustatud isiku vastutus ei ole tõendatud.

74.5. Kindlustatud isiku osa- või solidaarvastutuse korral hüvitab ERGO selle osa nõudest, mille eest kindlustatud isik on käesolevate vastutuskindlustuse tingimuste järgi vastutav kahjustatud isiku ees. Kui kahju hüvitamise järgselt on ERGO-l õigus esitada tagasinõue osa- või solidaarvõlgniku vastu, kui seadus või xxxxxx xxxx võimaldab.

74.6. Kui kahju on tekitatud raskest hooletusest, on ERGO-l õigus hüvitist vähendada või hüvitamisest keelduda.

75. Välistused

75.1. ERGO ei hüvita:

75.1.1. tööandja poolt tahtlikult tekitatud kahju, sh kui tööandja tahtlikult rikub lepingut, ohutusnõudeid, kohustuslikuks järgimisest ette nähtud juhiseid vms;

75.1.2. vääramatust jõust põhjustatud kahju;

75.1.3. saamata jäänud tulu, v.a kindlustusjuhtumist põhjustatud sissetuleku või elatise vähenemine või kaotus;

75.1.4. mittevaralist kahju;

75.1.5. alusetut rikastumist;

75.1.6. kui kindlustatud isiku vastu esitatud nõue on aegunud;

75.1.7. kahju seoses töösulu või streigiga;

75.1.8. kulu või sissetuleku vähenemine, mis oleks tekkinud ka juhul, kui ei oleks toimunud kindlustusjuhtumit;

75.1.9. tööst põhjustatud haigusest (mis ei ole kutsehaigus) tekkinud kahju; 75.1.10.käsundita asjaajamisest tekkinud kahju;

75.1.11.tööandja seadusest tulenevast kõrgendatud vastutusest tulenevad nõuded (nt turvaseadus);

75.1.12.kui kahju on tekitatud ebaseadusliku tegevusega kas kindlustatud isiku või töötaja poolt, sh puudus õigusaktidega nõutav registreering, luba, litsents, kvalifikatsioon, juhiluba jms;

75.1.13.kahju, mis tuleneb lepingulisest vastutusest või lepinguga võetud kohustusest (nt kollektiivlepingust, garantiid, aegumistähtaja pikendamine, leppetrahvid, lihtsustatud tõendamine jms), v.a juhul, kui kahju hüvitamise kohustus tekiks ka xxxx lepinguta;

75.1.14.kindlustatud isikule mõistetud avalikõiguslikest sanktsioonidest tulenevat kahju (nt trahvid, sunniraha jms);

75.1.15.pensioni- või muu sotsiaalkindlustuse korras hüvitatavat kahju;

75.1.16.kahju, mis kuulub hüvitamisele kohustusliku kindlustuse (nt liikluskindlustus) alusel ega liikluskindlustuse vm kohustusliku kindlustuse tagasinõudeid;

75.1.17.nõudeid seoses toksilises, alkoholi-, narko- või xxxx joobeseisundis tekitatud kahjuga; 75.1.18.kahju seoses lõhkamistöödega, lõhkeainega, laskemoonaga, tulirelvaga, keemiarelvaga,

bioloogilise relvaga, elektromagnetilise relvaga, tuumarelvaga;

75.1.19.kahju seoses mistahes aine kiirguslikkusesega, radioaktiivsusega, tuumaenergia- või kütusega;

75.1.20.kahju seoses tubaka, tubakatoodete, e-sigareti, asbesti, plii või räni tervistkahjustava mõjuga, elektromagnetväljast, hallitusseenest või majavammist põhjustatud kahjuga;

75.1.21.kahju seoses mistahes nakkushaigusega (sh AIDS, hepatiit, COVID, SARS vms viirustega) või manustatud ravimiga;

75.1.22.ureaformaldehüüdist (UF), dietüülstilbestroolist (DES), dioksiinidest või furaanidest põhjustatud kahjuga;

75.1.23.rahvusvahelise finants- majandus- või muu kaubandussanktsiooni rikkumisest tekkivat kahju ning Euroopa Liidu või Eesti õigusaktides sätestatud isikuandmete kaitse rikkumisest tekkivat kahju (vt. lisaks välistus kindlustuslepingute üldtingimustes).

76. Soodustatud isik

Vastutuskindlustuse puhul soodustatud isikut ei määrata.

Tööandja ravikindlustus

77. Kindlustatud isik

77.1. Kindlustatud isik(-ud) on kindlustuslepingus nimeliselt määratud kindlustusvõtja töötaja(-d).

77.2. Töötajaks loetakse töölepingu alusel töötavat isikut, samuti võlaõigusliku lepingu alusel, avalikus teenistuses, juriidilise isiku juhtimisorgani liikme või prokuristina tegutsevaid isikuid.

77.3. Kindlustatud isikuks võib olla ka töötaja pereliige, xxx xxxxxx on kindlustuslepingus eraldi kokku lepitud.

77.4. Xxxxxxxxxxxx loetakse töötaja abikaasat, elukaaslast ja nende lapsi.

77.5. Kindlustatud isiku nimekirja lisamiseks või sealt kustutamiseks peab kindlustusvõtja saatma ERGOle kirjaliku xxxxx.

77.6. Kindlustatud isikute lisamise korral jõustub kindlustuskaitse xxxxx esitamise kalendrikuu päeval, mis vastab kindlustusperioodi alguse kuupäevale.

77.7. Kindlustatud isikute kustutamise korral lõpeb kindlustuskaitse xxxxx esitamise kalendrikuu viimasel päeval.

77.8. Kindlustusperioodi jooksul kindlustatud isikute lisamise ja kindlustuskaitse lõpetamise korral arvestatakse kindlustusmakset täiskuudes.

78. Ravikindlustuslepingu kehtivus. Kindlustusperiood

78.1. Kindlustusleping on tähtajatu.

78.2. Kindlustusperiood on üks aasta, mille algus- ja lõppkuupäev on märgitud poliisil.

78.3. Kui pooled ei avalda soovi lõpetada kindlustuslepingut enne kindlustusperioodi lõppu, väljastab kindlustusandja igaks järgmiseks kindlustusperioodiks uue poliisi.

79. Kindlustusrisk xx xxxx mõjutavad asjaolud

79.1. Kindlustusriski võivad suurendada kindlustusvõtja või kindlustatud isikuga seotud riskiasjaolud, mille tõttu kindlustusjuhtumi tõenäosus või kindlustusjuhtumiga seotud kulud suurenevad.

79.2. Suurema kindlustusriski korral on ERGOl õigus lepingu sõlmimisel suurendada kindlustusmakset, kohaldada eritingimusi või keelduda kindlustuslepingu sõlmimisest.

80. Kindlustuskaitse kehtivusala

Kindlustuskaitse kehtib Eestis, Xxxxx xx Leedus osutatud raviteenuste ja soetatud retseptiravimite, abivahendite, prillide ja läätsede kohta.

81. Kindlustussumma. Ravikulude hüvitamise piir ja hüvitise määr

81.1. Kindlustussumma on kindlustuslepingus ette nähtud rahasumma, mille ulatuses maksab ERGO kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumi korral kindlustushüvitist.

81.2. Ravikulude hüvitamise piir on poliisil märgitud maksimaalne rahasumma, mille ERGO maksab välja kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumi korral.

81.3. Ravikulude hüvitise määr on kindlustuslepingus märgitud protsent arvestatuna ravikuludest iga kindlustushüvitise liigi kohta. Määra ületav osa jääb kindlustusjuhtumi korral kindlustatud isiku xxxx xxxxx.

81.4. Pärast kindlustushüvitise väljamaksmist väheneb kindlustusperioodi vastava kindlustushüvitise liigi kindlustussumma väljamakstud hüvitise võrra.

82. Tööandja ravikindlustuse kindlustusjuhtumid

82.1. Kindlustusjuhtum on kindlustatud isiku ootamatu ja ettenägematu haigestumine, temaga toimunud õnnetus või muu kindlustuslepingus ette nähtud juhtum, mille tõttu on kindlustatud isikule kindlustusperioodil xx xxxxxx ooteaja lõppu osutatud meditsiiniliselt näidustatud tervishoiuteenust või määratud meditsiinilisi abivahendeid või ravimeid kindlustuslepingus kokku lepitud xxxxx xx tingimustel.

82.2. Iga kindlustusjuhtumi definitsioonile vastavat sündmust, mis on kindlustatud isikuga toimunud, loetakse eraldi kindlustusjuhtumiks.

83. Kindlustuskaitse ja kindlustushüvitise liigid

Alljärgnevalt on loetletud kindlustushüvitiste liigid, mille katmises võivad ERGO ja kindlustusvõtja kokku leppida. Kaetud kindlustushüvitiste liigid, nende hüvitamise piir ja hüvitise määr märgitakse kindlustuslepingus.

83.1. Ambulatoorne pere- ja eriarstiabi

83.1.1. ERGO hüvitab kulud, mis on seotud kindlustatud isiku ambulatoorse raviga:

• patsiendi omaosalus;

• arsti tasuline vastuvõtt, sh korraline arstlik kontroll, mis on vajalik haiguste ärahoidmiseks ja varajaseks avastamiseks või kroonilise haiguse jälgimiseks;

• arsti määratud uuringud, diagnostika, analüüsid ja protseduurid;

• rasedusaegsed meditsiiniliselt näidustatud uuringud, analüüsid ja läbivaatused;

• psühhiaatriliste haiguste või nende sündroomide diagnostika ja ravi (sh psühhoteraapia, psühholoogi nõustamine), mis on arsti poolt määratud.

83.1.2. Ambulatoorse pere- ja eriarstiabi välistusteks on järgmised teenuseosutajad, teenused ja uuringud:

• narkoloog;

• toitumisspetsialist;

• proteesimisortopeed;

• skleroteraapia ja muud veenilaiendite ravi protseduurid;

• baroteraapia;

• homöopaatia;

• toidutalumatuse uuringud;

• allergiatestid;

• geneetilisedjatsütogeneetiliseduuringud,v.ajuhul,kuineedonseotudkindlustusjuhtumiga või on meditsiiniliselt näidustatud raseduse jälgimisel;

• osteoporoosi uuringud.

83.1.3. Ambulatoorse pere- ja eriarstiabi kindlustuskaitse xx xxxxx xxxx xxxxxx kokkuleppeta järgmisi kindlustuskaitseid:

• retseptiravimite kulud;

• taastusravi kulud;

• vaktsineerimise kulud.

83.2. Haiglaravi

83.2.1. Kindlustusandja hüvitab kulud, mis on seotud kindlustatud isikule meditsiiniliselt näidustatud plaanilise või plaanivälise haiglaraviga nii statsionaaris kui ka päevastatsionaaris, sh:

• patsiendi voodipäevatasud;

• tasulise (sh sünnitusjärgse) palati lisakulud;

• operatsioonid ja xxxx xxxxxxx;

• analüüsid ja diagnostilised uuringud.

83.2.2. Haiglaravi kindlustuskaitse välistusteks xxxxx ravikindlustuslepingute üldtingimustes ette nähtu on:

• veenioperatsioonid;

• munajuhade läbitavuse ja liidete eemaldamise laparoskoopilised operatsioonid;

• nägemisteravust korrigeerivad laseroperatsioonid;

• plastilised operatsioonid;

• lähisugulaste haiglas viibimise kulud, v.a sünnitusjärgse tasulise palati lisakulud;

• sünnitusabi;

• enne kindlustuslepingu jõustumist diagnoositud kroonilise haiguse või trauma tasuline haiglaravi.

83.2.3. Haiglaravi kindlustuskaitse xx xxxxx xxxx xxxxxx kokkuleppeta järgmisi kindlustuskaitseid:

• elundite ja kudede siirdamine;

• vähiravi;

• tasulise ämmaemanda lisakulu sünnitusel, v.a juhul, xxx xxxxxx on kindlustuslepingus eraldi kokku lepitud.

83.3. Profülaktiline tervisekontroll

83.3.1. Kindlustusandja hüvitab kindlustatud isiku soovil:

• tasulise tervisekontrolli, sh allergia ja toidutalumatuse testid;

• optometristi konsultatsiooni kulu;

• reisiga seotud meditsiinilise nõustamise kulu.

83.3.2. Profülaktilise tervisekontrolli kindlustuskaitse xx xxxxx xxxx xxxxxx kokkuleppeta järgmist kindlustuskaitset:

• seadusest tuleneva kohustusliku töötervishoiukontrolli kulud.

83.4. Hambaravi

83.4.1. Kindlustusandja hüvitab hambaarsti ambulatoorselt osutatud teenused, sh:

• hambaarsti ambulatoorne vastuvõtt;

• suupiirkonna pehme- ja kõvakudede haiguste, defektide, traumade ja kaasasündinud arenguhäirete diagnostika, ravi ja profülaktika, sealhulgas näiteks anesteesia, plombeerimine, juureravi, kirurgia, sooda- või pärlipesu.

83.4.2. Hambaravi kindlustuskaitse välistusteks on:

• hammaste valgendamise kulu;

• hammaste ja suuõõne kosmeetiliste raviprotseduuride ja operatsioonide kulu.

83.4.3. Hambaravi kindlustuskaitse xx xxxxx xxxx xxxxxx kokkuleppeta järgmisi kindlustuskaitseid:

• ortodontia;

• proteesimine ja proteeside parandamine.

83.5. Õnnetusjuhtumi järel tehtav taastusravi ja vajalikud abivahendid

83.5.1. Kindlustusandja hüvitab õnnetusjuhtumi järel tehtava ambulatoorse taastusravi kulud xxxx xxxx kuud pärast aktiivse haiglaravi lõppu, sh näiteks:

• osteopaatia, kiropraktika, massaaži kulud;

• mudaravi, manuaalteraapia, elekterravi kulud;

• ravivannide, ravivõimlemise kulud.

83.5.2. Kindlustusandja hüvitab õnnetusjuhtumi järel vajalike abivahendite kulud, sh näiteks:

• ratastooli, ortopeediliste kingade ja abivahendite, tugiaparaatide, kuuldeaparaadi kulud;

• liigeseproteesi kulud;

• tugisidemete, osteosünteesi metallplaatide kulud.

83.6. Õnnetusjuhtumi järel tehtav hambaravi

Kindlustusandja hüvitab õnnetusjuhtumi tagajärjel kahjustatud hammaste parandamise, lõualuu või hammaste plastiliste operatsioonide ja proteesimise (sh ortodontia) kulud.

83.7. Õnnetusjuhtumi kindlustuskaitse välistused

Õnnetusjuhtumi kindlustushüvitise liikidele laienevad järgmised välistused, kui need ei ole tingitud õnnetusjuhtumist:

• ajurabandus, epilepsiahoog või muud kogu keha haaravad krambitaolised hood;

• naha või limaskesta väikesed vigastused, mille kaudu nakkusetekitajad satuvad organismi, v.a marutõve ja teetanuse juhtumid juhul, kui need on põhjustatud õnnetusjuhtumist;

• xxxx kaudu vabatahtlikult manustatavatest tahketest ainetest või vedelikest põhjustatud mürgistused, sh toidumürgistused;

• kõhupiirkonna song;

• selgroolülidevahelise ketta kahjustus;

• siseelundite xx xxx verejooks.

83.8. Retseptiravimid

83.8.1. Retseptiravimite kindlustuskaitse korral hüvitab kindlustusandja kindlustusperioodil arsti retsepti alusel määratud Euroopa Liidus registreeritud ravimite kulud.

83.8.2. Retseptiravimite kindlustuskaitse välistusteks on kulud:

• käsimüügiravimitele;

• rasestumisvastastele vahenditele;

• toidulisanditele;

• vitamiinidele;

• dieetkokteilidele.

83.9. Arsti määratud ambulatoorne taastusravi

83.9.1. Kindlustusandja hüvitab arsti ettekirjutusel määratud ambulatoorse taastusravi kulud, sh näiteks

• osteopaatia, kiropraktika, massaaži kulud;

• mudaravi, manuaalteraapia, elekterravi kulud;

• ravivannide, ravivõimlemise kulud.

83.9.2. Taastusravi teenuse osutaja võib teenust osutada xx xxxxx kui raviasutuses.

83.10. Vaktsineerimine

83.10.1.Kindlustusandja hüvitab kindlustusperioodi jooksul tehtud vaktsineerimiste kulud kuni poliisil märgitud hüvitispiiri ja hüvitise määrani.

83.10.2.Kindlustusandja hüvitab ka väljaspool tervishoiuteenuse osutaja ruume tehtud vaktsineerimise kulu.

83.11. Oftalmoloogiliste abivahendite kulud

83.11.1.Kindlustusandja hüvitab kindlustusperioodi jooksul arsti või optometristi väljastatud retsepti alusel määratud prillide ja kontaktläätsede kulu kuni poliisil märgitud hüvitispiirini.

83.11.2.Oftalmoloogiliste abivahendite kulude hüvitamise tingimuseks on kindlustatud isiku nägemisteravuse muutumine, mis on kindlustusperioodil kinnitamist leidnud.

83.12. Kriitilised haigused

83.12.1.Kriitiliseks haiguseks loetakse haigust või operatsiooni, mille puhul on täidetud kõik järgmised tingimused:

• haigus või muu juhtum sisaldub „Kriitiliste haiguste nimekiri ja kirjeldus“ toodud nimistus ja vastab seal kirjeldatud kriteeriumidele;

• xxxxxx või muu juhtum on esimest korda ilmnenud kindlustusperioodil xx xxxxxx ooteaja lõppu;

• kriitilise haiguse ravi või operatsiooni vajaduse on kinnitanud arstina praktiseerimise õigust omav tervishoiutöötaja.

83.12.2.Kriitiliste haiguste lisakaitsele kohaldub kahe kuu pikkune ooteaeg, mida arvestatakse kindlustusperioodi algusest või kindlustusperioodil kindlustatud isiku lisamisest.

83.12.3.Kriitiliste haiguste lisakaitse korral maksab kindlustusandja kindlustushüvitise:

• ühekordse väljamaksena või

• ravikulude hüvitisena.

83.12.4.Ühekordse väljamaksega hüvitise korral rakendatakse üleelamisperioodi.

Üleelamisperiood on 30-päevane ajavahemik, mida arvestatakse kindlustusjuhtumiks oleva kriitilise haiguse diagnoosi määramise kuupäevast.

Kui kindlustatu sureb üleelamisperioodil, ei ole kindlustusandjal hüvitise väljamaksmise kohustust.

Kui kindlustatu sureb üleelamisperioodil, lõpeb kindlustuskaitse selle kindlustatu suhtes ja kindlustusvõtja poolt tasutud kindlustusmakset ei tagastata.

Kindlustusandja teeb otsuse hüvitise väljamaksmise kohta 10 tööpäeva jooksul pärast üleelamisperioodi lõppu.

83.12.5.Ravikulude hüvitisega kriitiliste haiguste kaitse korral hüvitab kindlustusandja kriitilise haiguse ravi kulud, sh:

• ambulatoorse või statsionaarse ravi kulu;

• ravi jooksul määratud ravimite kulu;

• taastusravi kulu.

83.12.6.Ravikulude kindlustushüvitist makstakse maksimaalselt 18 kuu jooksul alates kriitilise haiguse diagnoosi määramise kalendrikuu lõpust või kuni poliisil märgitud hüvitispiiri summa on välja makstud.

83.12.7.Kui kindlustusperioodil tekib mitu kriitilist haigust, on kindlustusandja vastutus piiratud kindlustussummaga.

83.12.8.Kui kindlustusandja on kriitilise haiguse ravi tõttu maksnud kindlustatud isikule välja kogu kindlustussumma, ei laiene järgmiseks kindlustusperioodiks poliisi väljastamise korral kindlustuskaitse enam sellele kriitilisele haigusele, mille ravi kulud on kindlustatud isikule juba hüvitatud.

83.12.9.Kindlustusandja maksab tervishoiuteenuse osutaja väljastatud maksedokumendi alusel hüvitise kas otse tervishoiuteenuse osutajale või kindlustatud isikule.

83.12.10. Kriitiliste haiguste kindlustushüvitise xxxx xx hüvitamise piir märgitakse poliisile.

83.12.11. Kindlustushüvitise väljamaksmise juhtumid

Kriitiline haigus on käesolevate tingimuste mõistes kindlustatud isiku ootamatu ja ettenägematu xxxxx haigus, mis on esimest korda ilmnenud kindlustusperioodi jooksul, sisaldub järgnevas nimistus ja vastab siin kirjeldatud tingimustele.

Kindlustushüvitist makstakse juhul, kui kindlustatu haigestub kindlustusperioodil pärast ooteaja lõppu xxxxx järgmistest haigustest.

83.12.11.1. Aktiivne tuberkuloos (RHK-10 järgi A15–A19) on nakkushaigus, mille tekitajaks on mükobakter. Haigus levib tavaliselt piisknakkuse xxxx xx avaldub kopsudes, harvem teistes elundites. Diagnoosi peavad kinnitama laboratoorsed ja radioloogilised uuringud ning haigus peab olema diagnoositud kehtivate diagnoosimis- ja ravijuhiste järgi.

83.12.11.2. Alzheimeri tõbi, mis tekib enne 65. eluaastat (RHK-10 järgi G30, F00), on neurodegeneratiivne haigus, mida iseloomustab kortikaalse närvitegevuse xxxxx. Haigus peab olema diagnoositud kehtivate asjakohaste diagnoosimis- ja ravijuhiste järgi. Kindlustusjuhtumiks ei loeta dementsust, mis on tekkinud muude aju või süsteemsete haiguste või psühhiaatriliste seisundite tõttu.

83.12.11.3. Aordi operatsioon on avatud või minimaalinvasiivne ja endovaskulaarne kirurgiline operatsioon, mille eesmärk on aordi ahenemise, obstruktsiooni ehk sulguse, aneurüsmi või dissektsiooni ravi. Aordi operatsiooni peab tegema kvalifitseeritud kirurg ning diagnoosi peab kinnitama angiograafiline uuring. Kindlustusjuhtumiks ei loeta aordi mõne haru operatsiooni ega operatsiooni kaasasündinud sidekoe kahjustuse tõttu (nt Xxxxxxx sündroom, Ehlersi-Danlosi sündroom) ega operatsiooni aordi traumaatilise kahjustuse tõttu.

83.12.11.4. Aplastiline aneemia (RHK-10 järgi D60–D61) on haigus, mille on põhjustanud luuüdi talitluse krooniline ja püsiv puudulikkus xx xxxxx kõrvaldamiseks on vajalik vähemalt üks järgmistest ravi liikidest:

• vere või verepreparaatide ülekandmine;

• luuüdi stimuleerivate ravimite tarbimine;

• immunosupressiivsete ravimite tarbimine;

• luuüdi siirdamine.

Kindlustusjuhtumiks ei loeta:

• hemorraagilist aneemiat;

• hemolüütilist aneemiat;

• rauavaegusaneemiat;

• B12-vitamiini puudusest tingitud aneemiat.

83.12.11.5. Baktermeningiit (RHK-10 järgi G00) on ajukestapõletik, mille on põhjustanud bakteriaalne infektsioon xx xxxxx tagajärjel võivad tekkida rasked ning püsivad närvisüsteemi kahjustused. Haigus peab olema diagnoositud kehtivate asjakohaste diagnoosimis- ja ravijuhiste järgi.

83.12.11.6. C-hepatiit (RHK-10 järgi B17.1 ja B18.2) on äge või krooniline nakkushaigus, mille põhjustab C-hepatiidi viirus. Haigust loetakse kindlustusjuhtumiks juhul, kui nakatumine on toimunud vere või verepreparaatide ülekande või tööõnnetuse tõttu. Haigus peab olema diagnoositud kehtivate diagnoosimis- ja ravijuhiste järgi.

83.12.11.7. Crohni tõbi (RHK-10 järgi K50, K51) on soolestiku mis tahes osas avalduv autoimmuunne põletikuline haigus, mis võib põhjustada mitmesuguseid sümptomeid. Diagnoosi peavad kinnitama kliiniline xxxx xx instrumentaalsed uuringud. Haigus peab olema diagnoositud kehtivate asjakohaste diagnoosimis- ja ravijuhiste järgi.

83.12.11.8. Elundi või luuüdi siirdamine on kirurgiline operatsioon, mille käigus siiratakse süda, neer, maks (terve või osaliselt), kops (mõlemad kopsud või üks kops või kopsu osa), luuüdi (allogeenne), peensool, pankreas (tervikuna), kogu nägu, käsi või jalg. Kindlustusjuhtumiks loetakse siirdamist juhul, kui see on ainuvõimalik raviviis. Kindlustusjuhtumiks ei loeta muude elundite, kehaosade, kudede (sh sarvkesta, luukoe, naha) ega rakkude (sh pankrease saarekeste rakkude, tüvirakkude, vereloomerakkude) siirdamist.

83.12.11.9. Healoomuline ajukasvaja (RHK-10 järgi D33.0–D33.2) on kasvaja, mis on kindlaks tehtud kompuutertomograafia või magnetresonantstomograafia uuringuga ja mis hoolimata ravist (kirurgia, kiiritusravi, gammanuga) põhjustab püsiva neuroloogilise kahjustuse, mis kestab üle kolme kuu. Kindlustusjuhtumiks ei loeta tsüste, granuloome, ajuarterite ega –veenide arenguanomaaliaid, peaaju verevalumeid ega hüpofüüsi, seljaaju ega kuulmisnärvi kasvajaid.

83.12.11.10. Idiopaatiline Parkinsoni xxxx xxxx 65. eluaastat (RHK-10 järgi G20) on haigus, mis põhjustab püsiva füüsiliste võimete xxxxx. Haigus peab olema diagnoositud kehtivate asjakohaste diagnoosimis- ja ravijuhiste järgi. Haigust loetakse kindlustusjuhtumiks juhul, kui ta ei allu ravile, on progresseeruva kuluga ning kui vähemalt kuue kuu jooksul ei suuda haige täita vähemalt kolme igapäevast tegevust (pesemine, riietumine, voodisse heitmine ja voodist tõusmine, toas ringiliikumine, söömine, tualetis käimine).

83.12.11.11. Inimese immuunpuudulikkuse viirustõbi ehk HIV-tõbi (RHK-10 järgi B20–B24) on krooniline nakkushaigus, mille põhjustab inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV). Haigus loetakse kindlustusjuhtumiks juhul, kui nakatumine on toimunud vere või verepreparaatide ülekande, tööõnnetuse või füüsilise vägivalla tõttu. Haigus peab olema diagnoositud esimest korda ning diagnoos peab olema kinnitatud riiklikus võrdluslaboris kindlustuslepingu kehtivuse ajal. Kindlustusjuhtumiks ei loeta inimese immuunpuudulikkuse viirusnakkuse asümptomaatilist seisundit (RHK-10 järgi Z21) ega perinataalset ehk sünnipuhust inimese HIV-tõbi (RHK-10 järgi P35).

83.12.11.12. Jäseme või jäseme funktsiooni täielik kaotus. Jäseme all mõistetakse tervikjäset: käsi alates õlaliigesest, jalg alates puusaliigesest. Jäseme funktsiooni täielik kaotus on lihasfunktsiooni kaotus vähemalt kahel jäsemel, mis kestab üle kolme kuu, on diagnoositud neuroloogi xxxxx xx mille põhjuseks on trauma või selja- või peaaju haigus. Kindlustusjuhtumiks ei loeta jäseme või jäseme funktsiooni kaotust enesevigastamise või psüühikahäire tagajärjel, Guillaini-Barré sündroomi ega perioodilist või pärilikku kahjustust.

83.12.11.13. Mõlema kõrva kuulmisvõime täielik ja pöördumatu kahjustus, mis on kindlaks tehtud audiomeetrilisel uuringul ning mida iseloomustab parema kuulmisvõimega kõrva kuulmislävi üle 90 dB helisagedustel 500, 1000 ja 2000 Hz.

83.12.11.14. Kõnevõime osaline või täielik kaotus, mis on tekkinud mis tahes kehalise kahjustuse või haiguse tagajärjel ja mis on kestnud üle kuue kuu. Kindlustusjuhtumiks ei loeta psühhiaatrilise haigusega kaasnevat kõnevõime kaotust.

83.12.11.15. Maksapuudulikkus (RHK-10 järgi K71 ja K72) on maksa talitlushäire, mille kõige sagedasem põhjus on viirusnakkustest, toksiinidest või immuunsüsteemi häiretest tingitud maksakärbus ehk maksanekroos. Diagnoosi peavad kinnitama:

• kliiniline xxxx (kollatõbi, oksendamine, maksakasvaja, astsiit ehk vesikõht, entsefalopaatia või koagulopaatia);

• maksapuudulikkust iseloomustavad laboratoorsed näitajad.

Kindlustusjuhtumiks ei loeta maksapuudulikkust, mis on tekkinud põhjendamatust ravimite tarbimisest, samuti alkoholi või mõnuainete tarbimisest.

83.12.11.16. Multiipel- ehk hulgiskleroos (RHK-10 järgi G35) on krooniline haigus, mida iseloomustavad muutused kesknärvisüsteemi valgeaines. Haigus peab olema diagnoositud kehtivate asjakohaste diagnoosimis- ja ravijuhiste järgi.

83.12.11.17. Pahaloomuline kasvaja (RHK-10 järgi C00–C97, D46) on haigus, mida iseloomustab pahaloomuliste rakkude kontrollimatu paljunemine xx xxxxx tervetesse kudedesse. Definitsioon hõlmab ka pahaloomulist vereloomehaigust leukeemiat, lümfoomi ja Hodgkini tõbe ning müelodüsplastilist sündroomi. Diagnoosi peab kinnitama patomorfoloogiline uuring. Kindlustusjuhtumiks ei loeta in situ ehk tekkekohaga piirdunud kasvajat, prekantseroosi, emakakaela düsplaasiat, emakakaelavähki CIN1–CIN3, varajast eesnäärmevähki (rahvusvahelise kasvajate klassifikatsiooni TNM järgi T1), basaalrakulist ega skvamoosset ehk soomuselist nahavähki ega naha melanoomi, mis on väiksem kui 1,5 xx Xxxxxxx’ paksuse järgi või väiksem kui Xxxxxx III tase. Kindlustusjuhtumiks ei loeta ka HI-viiruse kandjal tekkinud kasvajaid.

83.12.11.18. Peaaju insult (RHK-10 järgi I60–I64) on tserebrovaskulaarne haigus, mille tagajärjel tekib üle 24 tunni kestev neuroloogiline kahjustus, mis väljendub motoorse ja sensoorse funktsiooni häirena ning üldsümptomitena. Definitsioon hõlmab peaajuinfarkti ning intratserebraalset või subarahnoidaalset mittetraumaatilist hemorraagiat. Diagnoosi peab kinnitama peaaju kompuutertomograafia või magnetresonantstomograafia uuring. Kindlustusjuhtumiks ei loeta transitoorset ehk mööduvat ajuisheemiat ega traumast tingitud ajusisest verevalumit ega peaajuinfarkti. Haigus peab olema diagnoositud kehtivate asjakohaste diagnoosimis- ja ravijuhiste järgi.

83.12.11.19. Puukentsefaliit (RHK-10 järgi A84) on xxx xx ajukestapõletikuga kulgev nakkushaigus, mille põhjustab spetsiifiline viirus, mida tavaliselt levitavad puugid. Kindlustusjuhtumiks loetakse ainult sellist puukentsefaliidi juhtumit, mis on tekkinud hoolimata õigel ajal tehtud täielikust vaktsineerimiskuurist, tingimusel, et haigusjuht on vajanud vähemalt kümnepäevast statsionaarset ravi. Õigeaegne täielik vaktsineerimiskuur ja statsionaarne ravi peavad olema dokumentaalselt tõendatud (vaktsineerimispass, haigusloo väljavõte jm).

83.12.11.20. Puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi ehk Lyme’i borrelioos (RHK-10 järgi A69.2) on puugiründe järel tekkiv borreeliabakteri poolt põhjustatud nakkushaigus, mis kahjustab korraga kaht või enamat elundit või elundkonda (nahka, liigeseid, närvisüsteemi, südamelihast vm).

83.12.11.21. Pärgarteri šunteerimine on üldanesteesias toimuv kirurgiline operatsioon, mille käigus avatakse rindkere xx xxxxx eesmärk on südamelihase verevarustuse parandamine. Koronaararteri šunteerimisel paigaldatakse ahenenud pärgarteri(te)le lisasoon(ed), tagades arteriaalse vere juurdevoolu kahjustunud verevarustusega südamelihasele.

Kindlustusjuhtumiks ei loeta pärgarterite endovaskulaarseid protseduure (angioplastika, pärgarteri stentimine, laserravi).

83.12.11.22. Xxxxx krooniline neerupuudulikkus (RHK-10 järgi N18, N19) on haigus, mille põhjuseks on xxxxxx xxxxx talitluse pöördumatu kahjustus, kui see vajab neeruasendusravi kroonilise dialüüsravi või neerusiirdamise näol.

83.12.11.23. Südameoperatsioon on üldanesteesias toimuv kirurgiline operatsioon, mille käigus avatakse rindkere xx xxxxx eesmärk on parandada või asendada üks või mitu südameklappi. Südameoperatsioon on ka veresoonte kaudu tehtav südameklapi parandamine või asendamine. Kindlustusjuhtumiks ei loeta kateetri kaudu tehtavat mitraalklapi klippimist

83.12.11.24. Äge müokardi infarkt (RHK-10 järgi I21) on südamelihase kahjustus, mille on põhjustanud südamelihase verevarustuse xxxxx. Haigus peab olema diagnoositud kehtivate asjakohaste diagnoosimis- ja ravijuhiste järgi.

83.12.11.25. III xx XX astme põletused on põletused, mis põhjustavad nahakahjustusi naha kogu paksuse ulatuses kuni nahaaluste kudede või lihasteni ning hõlmavad vähemalt 20% keha pinnast. Kindlustusjuhtumiks ei loeta:

• endale tahtlikult tekitatud põletusi;

• I xx XX astme põletusi.

84. Lisakindlustuskaitsed

Lisakindlustuskaitse kehtib xxxx juhul, xxx xxxxxx on poliisil eraldi kokku lepitud, sh on kokku lepitud võimalik hüvitispiir kindlustusjuhtumi kohta.

84.1 Kui poliisile on märgitud hambaravi laiendatud kindlustuskaitse, hüvitab kindlustusandja lisaks punktis 83.4.1 nimetatule ka ortodontia, proteesimise ja proteeside parandamisega seotud kulud.

84.2 Kui poliisile on märgitud lisakindlustuskaitseks kohustuslikud tervisekontrollid, hüvitab kindlustusandja seadusest tuleneva kohustusliku tervisekontrolli kulud, sh:

• töötervishoiukontroll;

• töötamiseks vajalik seadusest tulenev tervisekontroll.

85. Üldised ravikindlustuskaitsete välistused

Xxxxx ERGO ravikindlustuse üldtingimustes märgitu kohalduvad kõikidele ravikindlustuse kindlustushüvitise liikide puhul ka järgmised välistused:

• kõne- ja ergoteraapia;

• uneteraapia, unehäirete diagnostika ja ravi;

• seksuaalpatoloogia;

• pere planeerimine, sh viljatusravi, kunstlik viljastamine, raseduse katkestamine meditsiinilise näidustuseta;

• immunoteraapia;

• peamiselt sugulisel xxxx levivate haiguste, AIDSi ning HIVi ravi ja diagnostika, v.a PAP-test ja HPV;

• organite ja kudede siirdamine või hemodialüüs, v.a kriitiliste haiguste lisakaitse korral;

• toidulisandid, dieetkokteilid, eritoit;

• fotodünaamiline laserravi;

• infoloengud;

• spaas viibimine;

• psühhiaatriliste haiguste või nende sündroomide diagnostika ja ravi, v.a ambulatoorse ravi kindlustuskaitse korral;

• osteoporoosi uuringud;

• trihholoogia;

• podomeetria.

86. Tegutsemine kahjujuhtumi korral

86.1. Kindlustatud isik võib kahju korral pöörduda ravi saamiseks nii ERGO lepingupartneri kui xx xxxxxx sobiva tervishoiuteenuse osutaja xxxxx. Lepingupartnerite kontaktid on leitavad ERGO kodulehel xxxxx://xxx.xxxx.xx/xx xxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxx

86.2. Kindlustatud isik on kahjujuhtumi korral kohustatud:

• pöörduma esimesel võimalusel arsti xxxxx, täitma arsti ettekirjutusi ja tegema kõik endast oleneva, et xxxxx xxx kindlustusjuhtumist põhjustatud vigastuste suurenemist;

• xxxxxxx politseile isiklikult või teiste isikute vahendusel kehavigastusest, mille on kindlustatule tekitanud kolmas isik või kolmandad isikud;

• teatama kindlustusandjale kirjalikult ravi vajadusest, et saada kindlustusandja garantiikiri.

87. Hüvitamise xxxx xx põhimõtted

Kindlustatud isik või kindlustushüvitist taotlema õigustatud isik kohustub ERGOle esitama:

• hüvitistaotluse;

• arsti määratud uuringute, analüüside ja ravi korral väljavõtte haigusloost või tervisekaardist;

• tervishoiusteenusega seotud kulutusi tõendavad dokumendid;

• retseptiravimite hüvitise korral retsepti koopia;

• kolmanda(te) isiku(te) poolt tekitatud kehavigastuse korral politsei tõendi.

Document Metadata

Table of Contents

KT.0958.20

Document Metadata