KESKLINNA LINNAOSA
KESKLINNA LINNAOSA
ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD JA
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJA-
1 KESKLINNA LINNAOSA ÜLDPLANEERING // ıä+teseısuho+aD a hs+ väıatöötaпıse havatsus
TÖÖTAMISE KAVATSUS
KESKLINNA LINNAOSA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJA -
TÖÖTAMISE KAVATSUS
1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUSEST 5 2. XXXXXXXXXX 00
3. ÜLDPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROTSESSI OSAPOOLED JA KAASAMINE 16
3.2 KOOSTÖÖ LÄHTESEISUKOHTADE KOOSTAMISEL 17
3.3 IDEEKORJE – AVALIK KAASAMISE PLATVORM 18
4. ÜLDPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD ÜLESANDED 24
5. ÜLDPLANEERINGU LAHENDUSEGA 31
EELDATAVALT KAASNEDA VÕIV OLULINE KESKKONNAMÕJU 31
6. ÜLDPLANEERINGU VORMISTUS 35
7.1 STRATEEGILISED JA PLANEERINGULISED ALUSDOKUMENDID 36
8. ÜLDPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEEGILISE HINDAMISE XX XXXXX TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA 41
Linna planeerimise aluseks on kogu linna hõlmav arengu nägemus ehk visioon. Linnaruum on pidevas muutuses, mistõttu on vajalik ka järjepidev arengusuundade ja strateegiliste alusdokumentide üle vaatamine ning uuendamine, et vältida vastuolu olemasolevate trendide ja tänapäevaste linnaplaneerimise põhimõtetega.
Üldplaneeringu ülesanne on luua terviklik ruumilahendus, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Üldplaneeringu peamine väljund on anda maakasutuse- ja ehitustingimused, mis on aluseks detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste koostamiseks.
Kesklinna linnaosa üldplaneering algatati 21. veebruar 2019 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 34. Koos üldplaneeringuga algatati ja viiakse paralleelselt lahenduse koostamisega läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH).
Kesklinna üldplaneeringu lähteseisukohad loovad raamistiku, milliseid ülesandeid üldplaneering lahendab ja milliseid alusuuringuid on vaja lisaks koostada, et tagada erinevate huvide vajadusi tasakaalustav planeeringulahendus. Koos üldplaneeringu lähteseisukohtadega koostatakse KSH väljatöötamise kavatsus (VTK), milles märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju.
Üldplaneering on avalik ruumiline kokkulepe, mis kujuneb läbi avatud koostöö erinevate osapoolte ja huvigruppidega – neid õigeaegselt teavitades ja kaasates. Lähteseisukohtade etapis viidi läbi avalik ideekorje (02.-26. mai 2019), millega kutsuti avalikkust xxxxx mõtlema Kesklinna tänase linnaruumi üle xx xxxxxx ideid, kuidas suunata linnaosa ruumilist arengut.
Kesklinna linnaosa hõlmab väga eriilmelisi piirkondi – mereäärne ala koos sadamaga, vanalinn, südalinn, kõrghoonete kvartalid, puitasumid, endised tööstuspiirkonnad, paneelelamute kvartalid, Ülemiste järv, osaliselt Xxx xxxxx territooriumile ulatuv Mõigu asum ja Aegna saar.
Kesklinna üldplaneeringu algatamise ostus seab eesmärgiks luua kesklinnast elamisväärne, funktsionaalselt mitmekesine, sidus ja konkurentsivõimeline linnakeskus Jätkusuutlikule linnakeskusele on omane erinevate funktsioonide ja tegevuste mitmekesisus ning kompaktsus, millega linnaruum on pidevas aktiivses kasutuses. Soodustada tuleb elanike arvu kasvu ja erinevate maakasutusfunktsioonide koostoimimist, transpordivajaduse vähendamist ning väikekaubanduse elavdamist. Hea linnakeskus soodustab erinevaid maakasutusi (elamu,- äri,- kaubandus,- vabaaja veetmise-, meelelahutusfunktsioon) ja liikumisviise, eelistab inimmõõtmelist ja liigendatud linnaruumi.
.
1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUSEST
Meeldiv linnakeskkond on see, mille xxxxx iga linn peaks püüdlema
– xxxxx xxxx, xxx soovitakse viibida, tegutseda ja kuhu soovitakse tagasi tulla. Hea linnaruum on meeldejääv ja inspireeriv, mis loob sotsiaalseid kontakte, tugevdab ühiseid väärtusi ja turvatunnet ning paneb üksteisega arvestama. Linn peab olema avatud kõigile ja pakkuma valikuvõimalusi, kus olulisemaks printsiibiks on ligipääsetavus ja kasutajamugavus. Igaühel on õigus end linnas hästi tunda.
Linn on oma olemuselt väga keeruline organism, kus igapäevaselt läbivad väga erinevad sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised huvid. Ühes ruumis toimuv muutus võib mõjutada väga erinevaid ühiskonnagruppe ning luua konflikte, millega kohanemine osutub keeruliseks. Linn on aga loodud ennekõike inimesele ning tema vajadustele. Seega tuleb linna planeerima asudes küsida kõigepealt, kuidas luua inimkeskne linnaruum, kus kõikidel ühiskonnagruppidel on hea olla?
Linnasüda on linna keskne organ, mis ühendab erinevad linnaosad ja kogu linnaregiooni toimivaks tervikuks. Seetõttu saab Kesklinna üldplaneeringu üheks ülesandeks ka kogu linna arengu visiooni läbi mõtestamine, xxxx milleta ei ole võimalik linnakeskuse arengut suunata. See, millise arengustsenaariumi Kesklinn endale valib, mõjutab kogu Tallinna regiooni inimeste heaolu – nende liikumishajumusi, majanduslikku käitumist - xx xxxxx olulise suuna kogu regiooni arengus tasakaalu leidmiseks
Linna arengut kujundavate otsuste tegemine eeldab endas nii mitmeid erinevaid teadmisi ja mõjutab otseselt kõiki linnakodanikke, et inimväärse elukeskkonna saavutamiseks peame olema võimelised kokku leppima ühistes väärtustes. Xxxx xx saa teha kaasamata inimesi, kes igapäevaselt linnaruumi kasutavad. Tallinna tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks tuleb luua ühtne arusaam sellest, millised on hea linnakeskkonna tunnused.
Linna planeerimise eesmärk on luua inimkeskne ja sotsiaalseid kontakte loov linnaruum, kus inimesel on hea olla. |
Strateegilisel tasandil on selleks hetkel koostamisel olev Tallinna arengukava 2021, mis saab olema alus ka Kesklinna linna planeerimisel. Ruumiliste otsuste tegemisel on kõige olulisem selle järjepidevus, milles on kokku lepitud, need ka ellu viiakse.
KESKLINNA VARASEMAD PLANEERINGULISED VISIOONID JA LAHENDUSED
Kesklinna arengut on suunatud varasemalt läbi erinevate ruumiliste visioonide ja planeeringute. 1913. aastal koostas arhitekt Xxxxx Xxxxxxxx Suur-Tallinna üldplaneeringu ehk suurprojekti.
Xxxxx Xxxxxxxx, 1913
1930ndate aastate keskel hakati Tallinnas koostama peamiste tänavate ja väljakute ruumilise mõju projekte, mis oma sisult olid lähedased detailplaneeringutele tänapäeva mõistes.
Projekt Narva maantee ruumilise mõju kujundamise Vene turu ja Pronksi tänava vahel
1981. aastal koostati Kesklinna detailplaneering, mille arhitektideks olid Xxxxxx Xxxxx, Xxxxx Xxxxxx xx Xxxxx Xxxx ning Hain Karu. Antud detailplaneeringut aluseks ei võetud ja telliti alternatiivlahendus.
X. Xxxxx, X. Xxxxx, X. Xxxx, H Karu, 1981.
1984. aastal kehtestati arhitektide Xxxxx Xxxx, Xxxxx Xxxxx, Xxx Xxxxxx, Xxxxx Xxxxxx, Xxxx Xxxxxxxxx, Xxxx Xxxx koostatud Tallinna keskosa detailplaneering.
X. Xxxx, X. Xxxx, X. Xxxxx, X. Xxxxx,
X. Xxxxxxxx, X. Xxxx, 1984
KESKLINNA RUUMILISE ARENGU SUUNAMISE ALUSEKS OLEVAD KEHTIVAD ÜLDPLANEERINGUD
Xxxx on kogu Kesklinna linnaosa ulatuses on olemas kehtiv Tallinna üldplaneering, millega on määratud linnaosa üldised maakasutuse põhimõtted. Kehtiv Tallinna üldplaneering on aga aastast 2001 ja vajab seetõttu kaasajastamist. Samuti on aluseks xxxx xxxxx üldplaneering piisavalt xxxxxx, et Kesklinna senist pikaajalist arengut iseloomustab pigem krundipõhine planeerimine ning puudub terviklik visioon, kuhu suunas Kesklinna areng peab liikuma, xxxx xxx linnaosana kui kogu Tallinna regiooni kontekstis.
Tallinna linna
üldplaneering, mis- Kesklinna üldplaneeringu kehtestamisega kaotab Kesklinna linnaosa ulatuses oma kehtivuse.
Kesklinna arengut on täpsustatud xxxxxx xxxxx üldplaneeringu kehtestamist valdkondlike teemaplaneeringute kaudu - „Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine” ja „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” Kesklinna mereääre piirkonna kohta kehtib „Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering“.
Kesklinna üldplaneering avab kehtivad teemaplaneeringud ja täpsustab nende lahendust.
Teemaplaneering - Kõrghoonete paiknemine Tallinnas
Teemaplaneering - Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride määramine ning kaitse– ja kasutamistingimuste seadmine
KESKLINNA ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK
Algatatud Kesklinna linnaosa üldplaneering peab vajalikuks aktiviseerida linnakeskust ning tugevdada linnaosa identiteeti tervikuna. Linnakeskus kui xxxxx xxxx peab kujunema atraktiivseks paigaks nii ettevõtluse arendamiseks kui ka meeldiva elu - ja vabaaja veetmise kohana, kus on mugav liikuda jalgsi ja jalgrattaga ning ühistransport on kättesaadav.
Kesklinna linnaosa kujundavad lisaks vanalinnale ja linnasüdamele mitmed eriilmelised piirkonnad, millel kõigil on oma tunnused ja oluline roll linnaosa iseloomu kujundamisel. Linnaosa eripärased piirkonnad loovad mitmekesisust ja valikuvõimalusi, mida läbi üldplaneeringu tugevdama peab.
Üldiste eesmärkidena on Kesklinna linnaosa arengus on oluline pöörata tähelepanu, kuidas saavutada:
• elamisväärne, funktsionaalselt mitmekesine, sidus ja konkurentsivõimeline linnakeskus.
• erinevate kasutajagruppide liikumisvajadusi arvestav ohutu ja mugav kesklinlik tänavavõrk;
• eratranspordivajaduse vähenemine, ühistranspordi osakaalu xx xxxxx-ning jalgsikäidavuse kasv
• mitmekesine ja inimmõõtmeline linnaruum
• xxxxxx avatus
• sotsiaalselt mitmekesise elanikkonna kasv
• aktiivne ja innovaatiline ettevõtlus- ja töökeskkond
ÜLDPLANEERINGU VÄLJAKUTSE
• MAAKASUTUSE PAINDLIKKUS
Üldplaneeringu peamisi üleandeid on suunata linnaosa maakasutust tervikuna ning anda arengusuunad erinevate maa-alade kasutamiseks. Maakasutuse käsitlus strateegilise planeerimise mõistes tähendab juhtfunktsiooni määramist, millisel otstarbel ala eelisarendatakse. See tähendab samaaegselt ka ühiselt kokku leppimist, milliseid funktsioone alal näha ei soovita ning seeläbi vähendab paindlikkust tulevikus ala kasutusfunktsiooni muuta.
Linnakeskuses, kus eesmärk on ala tihendamine ja funktsionaalse mitmekesisuse suurendamine, ei xxx xxx juhtfunktsiooni määramine õige. See pidurdab linnakeskuse majandussotsiaalset aktiivsust ja ööpäevaringset kasutust.
Linnakeskus toimib, kui seal on piisavalt kohalikke elanikke, töökohti, kultuuri- ja meelelahtusasutusi, kaubandus ja teenindust, ajaveetmisvõimalusi, kõik on „käe-jala“ juures ja linnaruum toetab erinevaid liikumisviise–Mida enam erinevad tegevusruumid omavahel kattuvad, seda aktiivsem on linn.
Mõistlik on määrata võimalikult suurele alale segahoonestusala funktsioon ning soodustada maakasutuse muutumise paindlikkust ning jätta maakasutuse otstarve pigem vabaks. Üldplaneeringu oluline roll tihendavas linnakeskuses on suunata linnaruumi arengut läbi hoonestuse ehitusliku iseloomu ja tänavaruumi jaotuse ning erinevatele võrgustike – liikuvus, avaliku ruum, rohestruktuur jne.
Erinevate maakasutuse juhtfunktsioonide määramine koostatava Põhja- Tallinna üldplaneeringu näitel
• ÜHISTRANSPORDI KASUTUSEFEKTIIVSUSE TÕSTMINE
Linnakeskuses viibib korraga xx xxxx xxxxx teiste linnaosadega võrreldes oluliselt suurem hulk inimesi ehk omavahel põimuvad väga erinevad liikumisvõrgustikud. Ruumikasutus on aga piiratud, xxxx xxxx xxxxx linnalise hoonestustiheduse ja mitmekesise maakasutuse. Piiramatu autokasutus, nii linnakeskusega seotud xxx xxxx läbiv, mõjutab oluliselt ruumi kvaliteeti kuivõrd auto on kõige ruuminõudlikum ja kiirem liikumisvahend. Suured parkimisalad ja laiad sõiduteed vähendavad oluliselt jalakäijate liikumisruumi, hõivavad väärtuslikku avalikku ruumi, mõjutavad teiste liikumisviiside mugavust ning ohutust. Oluline alternatiiv autole on ühistransport, mis on võimeline kiiresti inimesi xxxxxx xxxxx kaugematest linnaosadest ning toimima efektiivselt ka tihedas linnaruumis.
Tallinna ühistranspordivõrgule on xxxx iseloomulik kesklinna põhisus, ehk enamus liinidest algab kesklinna piirkonnas. Kõige aktiivsem ühistranspordisõlm ja linnaosade vahelise liinivõrgu ümberistumisjaam on Viru terminal. Hobujaama-Laikmaa liiklussõlme xxxxx xx kogu xxxxx trammivõrk. Liiga suure ühistranspordi koormuse kontsentreerimine aga ühte kohta ei ole jätkusuutlik ega konkurentsivõimeline, kuna paratamatult ühistranspordi läbilaskvus ühel hetkel ammendub. Ühistranspordi kasutusefektiivsuse tõstmiseks tuleks muuta osa senistest n-ö pendelliinidest keskust läbivateks xx xxxxx eri piirkondi ühendavateks liinideks. Samuti tasub kaaluda Viru terminalile sarnaste ühistranspordi jaamade kavandamist ka teistesse asukohtadesse linnakeskuses. See aitaks tagada piisavat läbilaskvust ja hajutada ühistranspordi kättesaadavust linnakeskuses. Ühistranspordi kasutusaktiivsust mõjutab otseselt kui kiire on see võrreldes autoga
– ühistransport peab andma ajakulus ja mugavuses eelise.
• TÄNAVARUUMI KASUTUSE MÕTESTAMINE
Linna kõige aktiivsem tegevus koondub tänavatele, mis võrgustikuna määravad linna ligipääsetavuse ning kasutusintensiivsuse. Tänav ei ole pelgalt transpordikoridor, xxxx on samaaegselt liikumisruum erinevatele kasutajatele ning peatumisteks ja tegevusteks – tänav on linna nägu, mille järgi võime öelda, kas linn on kasutajasõbralik, kas see kutsub inimesi linnaruumis viibima ja eelistama autole ühistransporti ja jalgsi ning rattaga liiklemist. Hea tänavaruum on disainitud nii, kus erinevatel kasutajagruppidel on võimalus üksteise vajadustega arvestada. Üha enam on hakatud mõistma, et just tänavaruumi mitmekeseisus määrab xxxxx, xxx aktiivselt on linnaruum kasutuses ja kas erinevad kasutajad tunnevad end seal hästi.
Erinevate kasutajatega arvestav tänavaruum suurendab ohutust ja tõstab tänava aktiivsust ja muudab selle inimsõbralikumaks (näide Vancouver) |
Kuidas kavandada linnatänavaid, kus kõikidel kasutajatel on meeldiv ja ohutu (jalakäijad, jalgratturid, erinevad aeglased veermikud ruladest velotaksodeni, autod, ühistransport nii ratastel kui rööbastel)? Tänavaruumi kavandamise hierarhia algab jalakäijast kui kõige haavatavamast ja aeglasemalt liikuvast kasutajagrupist. Ruumivajadus erinevatele kasutajatele sõltub liikumiskiirustest,
kuivõrd suudetakse üksteisega ruumi xxxxxx xx millal on vajalik need ohutult eraldada.
Hea tänavaruum lähtub kõigepealt jalakäija kui kõige tundlikuma kasutajagrupi vajadustest. | Hea tänavaruumi komponendid on proportsionaalne ruumikasusutus erinevatele liikumisgruppidele, tänavahaljastus, tänavamööbel. |
Kesklinna arengu suunamisel tuleb xxxxx xxxxx suund, kas suurendatakse autoliikluse jätkuvat kasvu võimaldavat tänavaruumi või eelisarendatakse ühistransporti ja antakse enam ruumi jalakäijatele ja jalgratturitele. Tallinna ning ka linnakeskusesse sisenevad tänavad on xxxx xxxx saavutanud autoliikluse läbilaskvuse osas kriitilise piiri ja see omakorda seab olulise fookuse ühistranspordi eelisarendamiseks Kesklinnas.
• AVALIKU RUUMI KVALITEEDI PARANDAMINE
Kesklinna üldplaneeringu oluline ülesanne on soodustada avaliku ruumi teket, kus inimesel oleks meeldiv viibida ning leiduks erinevaid tegevusvõimalusi - miks viibida tänaval, pargis, väljakul või mereääres pikemalt, xxx xxxx teekonna läbimiseks? Avaliku ruumi kvaliteeti ei hinnata xxxx piisava ruumi olemasolu järgi xxxx, kuivõrd
on see vahelduv ja inimmõõtmeline, kas seal on haljastust ja istumisvõimalusi. Oluline kriteerium sealjuures on sidusus, et teekonnal oleks võimalikult xxxx takistusi (nagu laiad sõiduteed, parkivad autod, postid). Avalik ruum mõjutab liikumisviiside valikuid – rahustatud ja mitmekülgne ruum soodustab jalgsikäidavust, xxxxx xxxx kui monotoonne ja mürarikas keskkond autokasutust. Mida enam on linnaruumis inimesi, seda paremini läheb tänavaäärsetel äridel ning kasvab ühistranspordikasutus. Üha enam leidub ka tõestust, et atraktiivne avalik ruum tõstab kinnisvara väärtust ning linna mainet tervikuna.
Avaliku ruumi kasutust tõstavad istumisvõimalused
Avalikku ruumi ei saa käsitleda üksikute fragmentidena, xxxx kvaliteetne linnaruum peab looma arusaadava ja sidusa võrgustiku. Avalik linnaruum seob hooned tänavate, väljakute, platside ja parkidega tervikuks. Kesklinna planeerimine on suure eraomandi tõttu väga krundipõhine, mistõttu on üldplaneeringul suur vastutus pöörata enam tähelepanu, kuidas erinevad arengualad omavahel inimkeskselt siduda.
• SEGREGEERUMISE VÄHENDAMINE
Kesklinna elavdamise eesmärk ei ole soodustada xxxx töökohtade ja ettevõtete loomist, xxxx toetada ka linnaosa elanikkonna kasvu. Tartu Ülikooli poolt juhitav Xxx-Euroopa linnade segregeerumise uuringu1 tulemused tõid välja, et Tallinnal on oht muutuda Euroopa kiiremini segregeeruvaks linnaks. Ühe ohualana märgiti ka Tallinna kesklinna, kus madalama sissetulekuga inimestel on üha keerulisem elamispinda omada. Võimalusi on erinevaid, kuidas leevendada ruumilist ja sotsiaalset ebavõrdsust xx xxxxx arenev linnakeskkond hinnatasemelt kättesaadav erinevatele ühiskonnagruppidele. Teiste riikide näitel saab välja tuua, et segregeerumist aitab leevendada näiteks xxxxxx hinnaga linna üürikorterite hajutamine linnakeskkonnas (mitte koondada ühte piirkonda) või erineva hinnatasemega eluasemete kavandamine uusarendustes. Oluline on kõigepealt teadvustada piirkondi, kus segregeerumise oht on olemas, reserveerida maid taskukohaste elamispindade kavandamiseks ja avalikele funktsioonidele ning anda suuniseid, kuidas läbi planeerimise xxxxx leevendavaid meetmeid koostöös arendajatega. Kesklinnas on arendamisel mitmeid suuri maa-alasid, nt Xxxxxx xx Veerenni piirkonnas, millega kaasneb ka oluline elanikkonna kasv. Kuidas üldplaneering saab aidata xxxxx, et Kesklinn ei muutuks xxxx jõukama elanik- ja kasutajaskonnaga piirkonnaks?
pildi autor Kadi-Liis Xxxxxx | Noblessneri kvartal Põhja-Tallinnas on xxxx xxxxx, xxx meeldiv elukeskkond mereääres koos teenustega on kättesaadav ennekõike suurema sissetulekuga inimestele |
• VÄIKEETTEVÕTLUSAKTIIVSUSE SUURENDAMINE
Ettevõtlus on linnalise keskkonna lahutamatu osa, omades muuhulgas olulist mõju ka tänavaruumi aktiivsusele ning inimeste liikumisvalikute kujundamisele. On selge, et pealinna keskusena on Kesklinna näol tegemist ühe atraktiivsema ettevõtluspiirkonnaga Eestis ja tihe linnaruum xxxx xxxx eeludis jalgsikäidavusele. Tallinnale on iseloomulik suurte kaubanduspindade koondumine äärelinna. Linna jaoks on aga valikukoht, kas ettevõtlusaktiivsus suunata pigem äärelinna, kus autoga ligipääs on hõlpsam, või xxxxx eesmärgiks koondada aktiivsem ettevõtlustegevus linnakeskusesse. Ettevõtluse hajutamine linnas on vajalik, aga oluline on teadvustada, milline nende mõju üksteisele. Kuivõrd konkurentsivõimeline on linnakeskuse ettevõtlus äärelinna kaubanduskeskustele?
„Socio-Economic segregation in European capital cities. East meets Xxxx“
1
(„Sotsiaalmajanduslik segregatsioon Euroopa pealinnades. Xxx kohtub Läänega“)
Kuivõrd peaks soodustama linnakeskuses erinevate kaubanduspindade koondumist suurematesse ostu- ja vabaajakeskustesse xx xxxxxxx on xxxxx mõju tänavaruumile ja liikuvusele? Kesklinnas on aktiivne kaubandustegevus koondunud pigem suurematele pindadele ning väikeettevõtlus on oluliselt vähenenud. Selleks aga et xxxxx linnakeskus aktiivsena ja muuta tänavaruum inimkesksemaks vajab linnakeskus ka väikeettevõtlust.
Ostukeskustel on oluline mõju ka inimeste liikumisviiside eelistusele ning avaliku ruumi kasutusele. |
• VANALINNA MITMEKÜLGSE KASUTUSE SUURENDAMINE
Vanalinn on Tallinna vanim linnaosa ja ajaloolis-kuluuriline sümbol- ajalooline linnasüda, kus on säilinud terviklikult keskaegne miljöö koos tänavavõrgu ja hoonestusega. Seetõttu on täiesti loomulik, et Vanalinna külastab igal aastal suurel hulgal turiste, mistõttu ka suur hulk teenindusettevõtteid ja kultuuri- ning meelelahutustegevusi orineteerivad end turistidele. Samaaegselt väheneb aga Vanalinnas püsielanike hulk ja kohalikku elukeskkonda toetavate teenindus- ning kultuuriasutuste osakaal. Lisaks kohalikele elanikele väheneb vanalinna kasutusaktiivsus ka laiemalt linlaste seas, sest vanalinn ei paku enam piisavalt igapäevaseid tegevusvõimalusi erinevatele huvigruppidele. Tulemus on see, et südalinna ajalooline keskus on kaotanud oma tähtsuse linlaste seas ja mõjub turistide jaoks kohaldatud muuseumi laadse keskkonnana, mis õhtuti tühjaks jääb.
Vanalinna kasutusaktiivsue suurendamiseks tuleb xxxxx võimalusi kuidas vanalinna tuua tagasi elanikud, töökohti, avalikke teenuseid, ning soodustada mitmekülgseid tegevusvõimalusi.
Kesklinna linnaosa (edaspidi Kesklinn, pindalaga 30,6 km2) on Tallinna üks kaheksast linnaosast xx xxxx oma keskse asukoha tõttu käsitletakse Tallinna linnasüdamena.
Kesklinna linnaosa asend
Linnaosa muudab ainulaadseks asjaolu, et linnaosa koosseisu kuulub lisaks linnakeskusele ka Ülemiste järv (9,75 km2) ja Aegna saar (2,9 km2). See mõjutab oluliselt Kesklinna territooriumi ulatust (suurim Tallinna linnaosa) ning tõstab muuhulgas märkimisväärselt linnaosa haljastuse osakaalu (Aegna xxxx xx Ülemiste xxxxx xxxxx roheala). Kesklinna asukohale on iseloomulik piirnemine samaaegselt nii mere (põhja piir) kui Xxx xxxxx territooriumiga (lõuna piir). Kesklinna iseloomu kujundab mitme kilomeetrine rannajoon, mis ulatub Linnahallist Maarjamäe memoriaalini. Olulise osa mereäärsest alast hõlmavad sadam, liivarand Kadriorus ja Piritani kulgev rannapromenaad. Kesklinna alt voolab Tallinna veerikkaim Härjapea jõgi, mis aastal 1936 maa alla suunati.
2020. aasta 1. mai seisuga oli Kesklinna registreerinud end 63 152 elanikku. Kõige suurem oli elanike arv Uue-Maailma asumis (2020. aasta 1. jaanuari seisuga 7471 elanikku). Kesklinna elanikkond on alates 2004. aastast kasvanud 28%. 2019. aasta seisuga oli Kesklinna linnaosas Tallinna suurim tööealiste osakaal.
Kesklinna oluline ajalooline sümbol on Tallinna vanim asum Vanalinn, mis kuulub alates 1997 oma keskaegse miljöö ja struktuuriga UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kesklinnale on eripärane mitmest ajajärgust pärit hoonestus. Lisaks muinsuskaitse all olevale vanalinnale on Kesklinnas üheksa miljööväärtuslikku piirkonda, millest tuntuimad on Kadriorg, Uus Maailma ja Kassisaba.
.
Kesklinna alla kuulub 20 asumit – Vanalinn, Südalinn, Kompassi, Maakri, Tatari, Tõnismäe, Sibulaküla, Raua, Sadama, Kadriorg, Uus Maailm, Kassisaba, Veerenni, Torupilli, Kitseküla, Juhkentali, Keldrimäe, Ülemiste järve, Luite, Mõigu (vt skeem).
KESKLINNA LINNAOSA RUUMILINE ISELOOM:
• Kesklinna linnaosa funktsioon on väga mitmenäoline – riigi administratiivne keskus ja rahvusvaheline peavärav, Tallinna regiooni keskus, kiirema arenguga linnakeskus - olles seeläbi Eesti kõige aktiivsem tõmbekeskus.
• Linnaosa moodustub erineva aktiivsuse ja identiteediga piirkondadest:
o Majanduslik ja kultuuriline keskus on koondunud südalinna ja suuremate peatänavate äärde (nt Pärnu mnt), hõlmates nii Vanalinna kui südalinna aktiivset äri -sh kõrghoonete piirkonda.
o Vanalinna kui Tallinna vanima terviklikult säilinud asumi ehituslik areng on tugevalt reguleeritud ja turismikeskne, xxxxx xxxx väheneb selle aktiivne kasutus kohalike seas.
o Linnasüdames paiknev sadama ala ei ole saavutanud linnasüdamele omast tihedust ja on olnud pikalt alakasutuses.
o Linnaosa ettevõtluskeskkonda iseloomustab xxx- xx kaubandustegevusega seotud ettevõtete koondumine suurematesse keskustesse – kaubanduskeskused, büroohooned. Tänavaid elavdav väikeettevõtlus on oluliselt vähenenud.
o Linnaosa areng ei ole seni taganud piisavalt avatust xxxxxx – mereäär on alakasutuses ja puudub selge seotus linnalise keskkonnaga.
o Südalinna ümber moodustuvad puithoonestusega terviklikud elamukvartalid (Kadriorg, Uus Maailm, Kassisaba), mis ühtlasi on määratletud ka
miljööväärtuslike aladena. Lisaks on silmapaistvaid terviklikke miljööväärtuslikke piirkondi säilinud Veerenni, Torupilli, Tatari, Kitseküla, Raua, Sadama (Rotermann) asumites.
o Juhkentali asumis paikneb linnaosa suurim paneelelamute piirkond ning sellega piirnevas Keldrimäe asumis paikneb Tallinna bussijaam ja Siselinna kalmistu.
o Kesklinna suurima eramajade piirkonna moodustab Luite asum.
o Ülemiste järve asumi põhiosa moodustab järv xx xxxxx ümber kitsas maariba. Ülemiste järv on ühtlasi ka Tallinna joogivee haare, mistõttu on järve ümbritsev rekretaiivse väärtusega roheala kasutus piiratud.
o Mõigu asumil puudub tugev seos ülejäänud linnaosaga, paiknedes eraldatuna Lasnamäe linnaosa xx Xxx xxxxx territooriumi vahel ja on osaliselt laienenud juba Xxx xxxxx territooriumile.
o Aegna saarel puudub seos linnaosaga.
• Südalinnas ristuvad Tallinna põhilised peatänavad (Tartu mnt, Pärnu mnt, Paldiski mnt, Narva mnt), alal on ka kõige tihedam ühistranspordivõrk sh läbivad trammiliinid ja rongiliiklus, mis muudab linnaosa enim läbitavaks piirkonnaks Tallinnas.
• Kõik peamised rahvusvahelised ja regionaalsed transpordiväravad paiknevad ruumiliselt Kesklinna mõjualas
– sadam ja bussijaam (Kesklinna territooriumil), lennujaam ja raudteejaam (linnaosa piiril).
• Linnasüdamele omast aktiivsust mõjutavad (viivad linnasüdamest välja) Kesklinna linnaosaga piirnevad arenevad tõmbepiirkonnad – Ülemiste linnak ja Ülemiste keskus (Lasnamäe linnaosa), Telliskivi loomelinnak ja Balti jaama turg (Põhja- Tallinn), Kristiine keskus (Kristiine linnaosa).
• Haljastuse osakaal on Kesklinnas kõrge, omades kokku üle
42 haljasala sh palju pargialasid, millest suuremad on Kadrioru park ja Vanalinna ümbritsev Bastioni vöönd.
• Mitmed Kesklinna pargialad on kaitse all – Aegna saar kogu ulatuses on liidetud Natura 2000 kaitsealade koosseisu.
3.ÜLDPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROTSESSI OSAPOOLED JA KAASAMINE
• Üldplaneeringu algataja ja kehtestaja on Tallinna Linnavolikogu (Xxxx-Xxxx 00, 00000 Xxxxxxx; tel 0000 000, e-post: xxxxxxxxx@xxxxxxxxx.xx).
• KSH koostaja on keskkonnaekspertidest koosnev töögrupp, koostaja leidmiseks viib xxxx xxxx riigihanke.
3.2 KOOSTÖÖ LÄHTESEISUKOHTADE KOOSTAMISEL
Koostöö tegemine lähteseisukohtade koostamisel on olemuselt sisendi saamine üldplaneeringu koostamiseks.
Enne lähteseisukohtade sõnastamist kaardistati koostöös linna ametite ja linnaosadega üldplaneeringu koostamiseks vajaminevad alusandmed ja vajalikud uuringuteemad (olemasolevad ja juurde tellitavad). Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete kaardistamiseks küsiti lähteülesande tööversioonile ettepanekuid erinevatelt linnaametitelt ja linnaosadelt aprill-juuni 2019. Lisaks lähteülesandele koostati koostöös Keskkonna- ja Kommunaalametiga keskkonnamõju hindamise välja töötamise kavatsus.
Avalikkuse ja erinevate huvigruppide laiapõhjalisemaks kaasamiseks viidi läbi ideekorje (mai 2019), et saada tagasisidet, millised on kesklinna linnaosa kasutajate nägemus ja vajadused Kesklinna linnaruumist ja võimalikest teemadest üldplaneeringu koostamisel. Ideerkorjest teavitati avalikkust läbi linnavalitsuse ja linnaosade kodulehe, sotsiaalmeedia, xxxxx xx linnaosade ajalehtede ja suuremate huvigruppide esindajaid kirja xxxx.
Linnavalitsuse sisese koostöö ja ideekorje tulemuste kaasabil valminud üldplaneeringu lähteseisukohtade ja strateegilise keskkonnamõju hindamise väljatöötamise kavatsuse esitatakse tutvumiseks ja ettepaneku tegemiseks puudutatud linnaametitele, linnaosadele, asumite seltsidele, riigiasutustele, seotud omavalitsustele, erialaliitudele ja ühingutele, ülikoolidele ja
suurmaaomanikele (vt tabel ptk 9). Täiendavate koostöö osapoolte määramiseks esitatakse lähteseisukohad ja KSH välja töötamise kavatsus Riigihaldusministrile.
Lähteseisukohtade koostamise avalikkuse kaasamise protsess
3.3 IDEEKORJE – AVALIK KAASAMISE PLATVORM
Lähteseisukohtade koostamise raames läbi viidud Ideekorjega (02.-
26. mai 2019) kutsuti avalikkust xxxxx mõtlema Kesklinna tänase linnaruumi üle xx xxxxxx ideid, kuidas suunata linnaosa ruumilist arengut. Ühe kuu jooksul kogutud ideed aitasid planeerijatel paremini mõista, kuidas tunnetab Kesklinna kasutaja linnakeskkonda, millised on selle kitsaskohad ja kuidas saab muuta linnaruumi kasutusvõimalusi meeldivamaks. Ideekorje viidi läbi interaktiivses veebikeskkonnas kasutades selleks avalikkuse kaasamise platvormi Maptionnaire.
Ideekorje koosnes 11 küsimusest, mis suunasid vastajat arutlema veidi laiemalt Kesklinna väärtuste ja puuduste üle ning tegema ettepanekuid, kuidas muuta linnakeskkonda meeldivamaks. Iga küsimuse juures oli võimalik ideid visualiseerida ka kaardil.
• Kas Kesklinn on atraktiivne Sinu jaoks?
• Mis mõjutab konkurentsivõimet teiste linnaosade suhtes?
• Kuidas sina piiritled linnakeskust?
• Kas kesklinnal on üks või mitu keskust?
• Kuidas kujundada kesklinnast meeldiv elukeskkond?
• Kuidas elavdada kesklinnas väikekaubandust?
• Kuidas parandada kesklinnas liikumist ja soodustada erinevaid liikumisviise (jalgsi, jalgrattaga, ühistranspordiga, autoga)?
• Kuidas tuua rohkem loodust kesklinna?
• Kuidas tugevdada kesklinna merega seotud identiteeti?
• Mis on Aegna saare tähtsus Sinu jaoks?
• Sinu ettepanekud, milliseid teemasid peaks kesklinnas üldplaneeringuga kindlasti lahendama
Küsimustik oli koostatud selliselt, et ideekorjes osaleja saaks arutleda Kesklinna olemuse üle erinevate teemade kaudu, xxxx et oleks ette antud linnaplaneerijate nägemus, kuhu suunas Kesklinna linnaosa areng peaks liikuma või millised konfliktid tänases linnaruumis esile kerkivad. Ideekorje teemade püstitus lähtus üldplaneeringu koostamise esimese etapi ülistusastmest, mille järgi lähteseisukohad alles kaardistavad üldplaneeringuga lahendatavaid teemasid ning konkreetseid lahendusettepanekuid veel ei tee. Seetõttu oli oluline, et enne lahendusega tööle hakkamist oleks linnaplaneerijatel ettekujutus, millised on Kesklinna kasutajate ootused, millele üldplaneeringuga tähelepanu suunata.
Ideekorjes osales kokku üle 450 inimese, kellest üle xxxxx xxxxxx oma elukohaks Kesklinna linnaosa. Lisaks elukohale xxxx xxxxxxx xxx xxxxx, sugu ja tegevusala. Ruumi valdkonnaga seotud vastajaid oli ligikaudu 25% ehk üle xxxxx vastanutest olid muu valdkonna esindajad. Kokku said linnaplaneerijad mitu tuhat seisukohta ja ettepanekut, mis oma täpsusastmelt varieerusid nii üldistest kirjeldustest kuni väga selgete lahendusettepanekuteni. Võrdselt palju oli nii tekstilisi kui kaardinäiteid.
IDEEKORJE KOKKUVÕTE
Järgnevalt on esitatud ideekorje tulemuste põhjal kokkuvõte, kuidas tajuvad Kesklinna kasutajad selle väärtusi ja puudusi, mida läbi üldplaneeringu oleks võimalik parendada. Antud kokkuvõte annab ülevaate neist teemadest, mida kõige enam mainiti. Detailsem ülevaade ideekorje tulemustest esitatakse eraldi aruandena Kesklinna üldplaneeringu kodulehel.
Kas Kesklinn on atraktiivne Sinu jaoks?
Kesklinna atraktiivsust vähendab xxxx:
• Autokeskne tänavaruum – liiga lai ruum tänavast on eraldatud autodele (nt Liivalaia ja Ahtri tänav).
• Puudulik rattateedevõrgustik.
• Ebamugav ja ohtlik tänavaruum jalakäijatele ja jalgratturitele.
• Liiga suured autokiirused.
• Vähene tänavahaljastus ja taskuparkide osakaal ning olemasolevate haljasalade xxxx seotus omavahel ning loogiliste liikumisteekondadega.
Negatiivselt tajutav linnaruum – kõige negatiivsemalt tajuti tänavaruumi ehk tingimusi igapäevaseks liiklemiseks jalgsi ja jalgrattaga ja sõiduteedest tekkivat tugevat barjääriefekti.
Mis mõjutab konkurentsivõimet teiste linnaosade suhtes?
Kesklinna konkurentsivõime suurendamiseks on oluline:
• Tänavaruumi kasutuse hierarhia kavandada selliselt, et eelistatud on kõigepealt jalakäija vajadused - jalakäija- jalgrattur-ühistransport-auto.
• Sidus ja tihe jalgrattateede võrgustik.
• Inimmõõtmeline ja erinevaid tegevusvõimalusi pakkus avalik ruum
• Jalgsikäidavust soodustav tihe ja mitmekülgne liikumisteekondade võrgustik.
• Avatud ja aktiivses kasutuses mereäär – tihe ja arusaavad tänavavõrk mere ääreni ja erinevaid tegevusvõimalusi.
• Autoliikluse vähendamine linnasüdames sh läbiva transiitliikluse vähendamine.
Kuidas sina piiritled linnakeskust?
Linnakeskuse ulatust (tunnetuslikult) mõjutavad ruumilised tegurid:
• Keskusala on tinglik xx xxxx ei ole võimalik täpselt piiridega määratleda (tunnetuslik).
• Mõigu, Ülemiste ja Aegna ei seostu linnakeskusega.
• Linnasüda jääb raudteest sissepoole sh Tehnika tänavast (raudtee ja merevaheline ala)
• Liivalaia tänaval on tugev barjääriefekt ja takistab seetõttu keskuse laienemist kaugemale.
• Linnakeskuse arterid on aktiivsed peatänavad (sh positiivne näide kavandatav Peatänava projekt)
• Sadam ei ole endiselt linnakeskusega piisavalt seotud (kuigi oma asukohalt sinna kuulub) – Ahtri tänav piirab oluliselt ligipääsu mereäärde.
• Linnakeskuses peaks olema inimmõõtmelised tänavad (sh positiivne näide kavandatav Peatänava projekt) ja platsid.
Peatänava projekti elluviimine aitab muuta Kesklinna linnaruumi kasutust meeldivamaks. |
• Balti jaam sh turg ja Telliskivi Loomelinnak omavad meeldiva linnakeskuse tunnuseid – Kesklinna linnaosas ei leidu nii inimsõbralikku keskusala.
• Linnakeskust defineeritakse xxxx kaubanduskeskuste järgi – Viru keskus ja Kaubamaja, Solarise keskus, Stockmann.
Kas kesklinnal on üks või mitu keskust?
Tajutavad lokaalsed keskusalad:
• Vanalinn
• Viru väljak ja Hobujaama sh Viru keskus xx Xxxxxxxxx park
• Vabadus väljak
• Sadama piirkond sh Admiraliteedi
• Rotermanni kvartal
• Estonia teatriväljak, Solarise keskus xx Xxxxxx pst
• Telliskivi kvartal ja Balti jaam (väljapool Kesklinna linnaosa)
• Kadrioru park (Luige tiigi ümbrus)
Tajutavad lokaalsed keskusalad
Kuidas kujundada kesklinnast meeldiv elukeskkond?
Meeldivat keskkonda aitab kujundada:
• Tänavaruumi kasutuse hierarhia jalakäija vajadustest lähtuvalt - jalakäija- jalgrattur-ühistransport-auto.
• Vähem barjääre - tiheda liiklusega magistraalid, torupiirded äärekivideta üleminekud.
• Madalamad autokiirused (30 - 40 km/h).
• Peatänava projekti elluviimine.
• Haljastus tänavatel ja väljakutel ja rohkem taskuparke ning linnaaiandust.
Jalakäijale on ebameeldiv, kui puuduvad selged ja ohutud jalakäijate liikumisteed. |
Kuidas elavdada kesklinnas väikekaubandust?
Väikekaubandust aitab elavdada:
• Jalgsikäidavust soodustav atraktiivne avalik ruum (tänavaruum).
• Tänavatasandil sh keldrikorrusel väikepindade säilitamine ja kavandamine.
• Madalamad autokiirused (30-40 km/h).
• Vähem tänavaruumi autodele sh maapealsetele parklatele.
• Kaubanduskeskuste piiramine linnakeskuses.
• Kaubandustänavate määratlemine ja nende suunatud arendamine väikeettevõtluse elavdamiseks.
Kuidas parandada kesklinnas liikumist ja soodustada erinevaid liikumisviise (jalgsi, jalgrattaga, ühistranspordiga, autoga)?
Erinevaid liikumisviise soodustab:
• Sidus rattateede võrgustik (piisav ruum igal tänaval).
• Eraldatud rattateed (üle 30 km/h sõidutee puhul).
• Autode hulga sh transiitliikluse ja autokiiruste vähendamine (30-40 km/h) linnakeskuses.
• Rööbastranspordi eelisarendamine (nt Vanalinna ümber ringtramm, öötramm).
• Vaheldust pakkuvad liikumisteekonnad, nt mereääres, läbi parkide, avatud hoovide.
Eraldatud rattateede vähesus kesklinnas piirab oluliselt rattakasutust. |
Kuidas tuua rohkem loodust kesklinna?
Kesklinna aitab tuua rohkem loodust:
• Parkide parem sidumine liikumisteekondadega.
• Tegevusvõimaluste loomine parkidesse.
• Parklate/asfaltpindade ümbermõtestamine parkideks/haljasaladeks.
• Haljastus kui loomulik osa tänavaruumist.
• Rohkem niitmata rohealasid.
Mitmekesine tänava ja parkide haljastus ning istumisvõimalused rikastavad avalikku ruumi ja kutsu- vad seda kasutama. |
Kuidas tugevdada kesklinna merega seotud identiteeti?
Mereääre kasutust suurendab:
• Arusaadavate ühenduste rohkus jalakäijatele sh turistidele ja ratturitele.
• Katkematu ja mugav liikumisteekond mereääres (promenaad).
• Barjäärivaba liikumine mereäärde ( nt Ahtri tn tugeva barjääriefektiga).
• Pargiala loomine linnahalli äärde (ala korrastamine).
• Avaliku kasutusega funktsoonide kavandamine (nt ooperiteater, festivali alad).
• Avalike ruumide jada mereääres sh erinevaid veega seotud tegevused (nagu välibassein).
Välibassein Kopenhaagenis |
Mis on Aegna saare tähtsus Sinu jaoks?
Aegna saare tähtsus:
• Puudub seos Kesklinna linnaosaga (ülekaalukas seisukoht).
• Moodustab osa Tallinna rohealast (linnalähedane park).
• Sobilik linnalähedaseks puhkealaks (päevakruiis, matka- ja õpperajad, RMKA telkimisala).
• Ligipääs saarele on puudulik (veeühenduste tihendamise vajadus, ringliin Kalasadam- Aegna-Pirita Top sadam).
Ideekorje tulemuste analüüs näitas, et erinevate küsimuste all pöörati tihtilugu tähelepanu samadele linnaruumilistele aspektidele. Näiteks, kui mingit tänavat tajuti suure liikluskoormuse tõttu barjäärina, siis oli sellel ühtemoodi negatiivne mõju sellele, kuidas tajuti Kesklinna elukeskkonnana, kuidas see mõjutas linnakeskuse konkurentsivõimet, väikekaubanduse elavdamise võimalusi, või mere ja haljasalade kättesaadavust. Kesklinna kasutaja tajub oluliste väärtustena Vanalinna, eriilmelisi piirkondi (funktsionaalselt ja miljööliselt mitmekülgne), suurt parkide osakaalu ja mere lähedust,
kuid toob välja puudusena nende omavahelist äralõigatust. Liiga palju on linnaruumis barjääre laiade ja liiklusintensiivsete sõiduteede, suurte autokiiruste, parkivate autode, torupiirete, kõrgete äärekivide näol. Enim pöörati erinevate küsimuste all tähelepanu puudulikule rattateede võrgustikule, mis muudab rattasõidu tänastest tingimustes ebameeldivaks ja ohtlikuks. Kesklinna tugevuseks peetakse tema linnasüdamele omast tihedust ning funktsionaalsust, kuid puudu jääb kvaliteetsest ja aktiivsest tänavaruumist, mis pakuks erinevaid tegevusvõimalusi (sh istumiseks), oleks mitmekesine ning kaubanduslikult elav. Tänavaruumi tänane jaotus on liialt kaldu autodele ning ei jäta piisavalt ruumi jalakäija ja jalgratturi kasutusruumi vajadustele.
Ideekorje abil saadud tagaside tõi selgelt välja need olulised teemad ja linnaosa ruumilise arengu tänased kitsaskohad, mida üldplaneeringu koostamisel tuleb käsitleda. Üldplaneeringu lähteseisukohtade koostamisel arvestati, et antud teemad oleksid lähteisukohtades vastavas üldistusastmes käsitletud.
Põhjalikum ülevaade lähteseisukohtade ideekorje tulemustest avalikustatakse Kesklinna üldplaneeringu veebilehel.
Üldplaneeringu koostamisel viiakse edaspidi läbi mitmeid avalikke ideekorjeid, millega küsitakse Kesklinna kasutajate arvamust juba täpsemalt üldplaneeringuga lahendavate erinevate teemade osas.
Oluline on märkida, et käesoleva ideekorjega saadud mõtteid ja ettepanekuid võetakse arvesse ka edaspidi üldplaneeringu lahenduse välja töötamise juures.
4. ÜLDPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD ÜLESANDED
Järgnevalt on loetletud olulisemad teemad, mida üldplaneeringu lahenduse välja töötamisel käsitletakse. Lahenduse koostamise protsessi käigus ja koostöös keskkonnamõjude strateegilise hindamisega võib lisanduda lahendusse täiendavaid teemasid.
1. KESKLINNA XXXXX MÄÄRATLEMINE RAHVUSVAHELISES JA TALLINNA REGIOONI (SUUR-TALLINN) KONTEKSTIS
• Kesklinna xxxxx tugevdamine kui riigi (juhtimise) ja pealinna keskusena.
• Rahvusvaheliste ja regionaalsete ühenduste tugevdamine - xxxxxx xx bussijaama areng, Helsingi tunneli asukoht(d), Tallinna lennujaama ja Balti jaama ja Rail Baltic raudtee- jaama kesklinliku asukoha tugevdamine.
• Naaberlinnaosade ja valdade ruumiliste suundumustega arvestamine, et toetada Tallinna ja lähiregiooni ehk Suur- Tallinna terviklikku arengut. Kesklinna sidumine ülelinnaliste ja lähivaldade võrgustikega – avaliku ruumi, tõmbekeskuste, rohealade, xxxxx xx autoteed, ühistransport sh trammivõrk ja rendirattad, sotsiaalne taristu, parkimine, elektriautode laadimise võrgustik jm.
• Tallinna linnasüdamele omase ainulaadsuse ja ruumilise eripära tugevdamine nagu kompaktne asustusstruktuur ja tihe tänavavõrk, linnaehituslikult mitmekülgne ja – funktsiooniline, jalakäidav, startup linn.
2. KESKLINNA PIIRKONDLIK MITMEKESISUS –
STRUKTUURNE ÜLESEHITUS JA LINNAOSA ÜLDISED
RUUMILISED ARENGUSUUNAD
• Tugevdada linnasüdame tervikut ja linnaosa struktuurset mitmekesisust– linnaosa struktuuri määramine (linnasüda, asumid, mereäär jne).
• Määrata linnakeskuse arengu kiirendamise meetmed, et suurendada Kesklinna sidusust, kompaktsust (ennekõike linnasüdame), kasutusaktiivsust, konkurentsivõimet elu- ja ettevõtluskeskkonnana ja säästvate liikumisviiside osakaalu.
• Tugevdada Kesklinna (sh linnaosa piiriülesed) erineva identiteediga piirkondade (nt vanalinn, eriajastuga asumid ja kvartalid, mereäär, nn xxx- xx kultuurilinnakud) eraldiseisvat arengut ja konkurentsivõimet, xxxxx xxxx tagades neile ligipääsu läbi erinevate liikumisviiside ja roheühenduste.
• Selgitada välja Kesklinna linnaosa piiri muutmise vajadus (nt Mõigu asum kuni Lennujaamani, Ülemiste ärilinnak, Lennujaam, Kelmiküla asum, Linnahalli piirkond, Aegna saar, väiksemad korrektuurid piiriga seotud ebakõlade vähendamiseks).
3. KESKUSALAD
• Määrata linnakeskuse ulatus, millest kujundada aktiivne ja funktsionaalselt mitmekesine (enim valikuvõimalusi pakkuv elu- ja majanduskeskkond) ja meeldivalt jalakäija- ja
jalgrattasõbralik linnaline keskus: Tallinna linnasüda. Selgitada välja keskusala mõjuala Kesklinna piiri üleselt ja luua sellest ruumiliselt loogiline tervik.
• Määrata Kesklinna linnaosa asumite keskusalad (lokaalsed piirkonnakeskused) ja nende ehituslikud printsiibid ning linnaruumilised seosed ümbritsevate aladega, mis toetavad erinevate lokaalsete keskuste põhise võrgustiku kujunemist. Erineva suuruse ja olemusega keskuste tugevdamine aitab erinevaid funktsioone hajutada ja muuta kogu Kesklinna ala nii sotsiaalselt kui majanduslikult aktiivsemaks.
4. MAAKASUTUS
• Tagada maakasutuse suunamisel kesklinna elanike elukeskonna säilimise või parandamise ja uute arenduste rajamise vahel sobiv tasakaal.
• Linnakeskuse maakasutuse arengule on vajalik tagada ajaline paindlikkus ja muutumisvõime, mistõttu erinevalt klassikalisest maakasutuse käsitlusest üldplaneeringutes (maakasutuse juhtfunktsiooni määramine) on maakasutuse suunamisel põhirõhk erinevate funktsioonide segamisel/koostoimel.
• Kesklinna kompaktsuse/tiheduse suurendamiseks laiendada Kesklinna segahoonestusala ja määrata vajadusel vastavalt piirkondlikele eripäradele segahoonestusala juhtfunktsioonid. Elamumaa juhtfunktsiooniga maa-aladele (nt väljakujunenud asumite elamukvartalid) seada maakasutuslikud tingimused, mis soodustavad elukeskkonda toetavate teenuste ja avalike funktsioonide kavandamist (haridusasutused). Rohealadele maa-alade reserveerimisel tagada, et nende vahel tekiks
sidus võrgustik, mis toetab ka uute linnaliste parkide ja haljakute kavandamist (nt piirkonnad, kus need puuduvad). Vaadata üle riigikaitselise otstarbega maa-alade piirid ja täpsustada vajadusel kasutustingimusi.
• Kaardistada alakasutusega või kasutusest välja langenud maa-alad nn jääkalad ning määrata neile sobilik funktsioon.
• Määrata maakasutuslikud ja ehituslikud tingimused alade vahekasutuse soodustamiseks sh reserveeritud maakasutuse elluviimiseni ajutiste kasutusvõimaluste soodustamiseks. Vahekasutus aitab korrastada ja elavdada kasutuseta linnaruumi.
• Reserveerida maa-alad ning määrata linnaruumilised ja ehituslikud/arhitektuursed printsiibid avalikkusele suunatud hoonetele, linna olulistele maamärkidele ja avalikele väljakutele ning parkidele. Eesmärk on suunata enam avalikku funktsiooni ja maamärgilisi hooneid ning puhketegevusi eeldatavalt suure kasutusatraktiivsusega aladele ja olulistesse vaatekoridoridesse nagu ühistranspordi koridorid, mereäär, linnaväljakud, peatänavad, tänavanurgad, piirkonnad, kus puhkevõimalused on piiratud.
• Määrata linnaruumilised põhimõtted segregeerumise leevendamiseks, kuidas suurendada taskukohaste elamispindade kättesaadavust (sh uutel arendusaladel nagu Sadama piirkond, Veerenni jne) ning soodustada sotsiaalset lõimumist läbi avaliku ruumi kujundamise ja funktsioonide segamise.
5. LIIKUVUS
• Määrata tänavatüübid, nende funktsionaalsus ja erinevate liikumisviiside tänasest tasakaalustatum ruumi jaotus, et tagada kõikidele liikumisgruppidele ohutu ja meeldiv liikumiskeskkond.
• Tihendada tänavavõrku, et hajutada liiklust, tagada parem ligipääsetavus kvartalitele ja mereäärde ja muuta kesklinn jalakäidavamaks.
• Määrata ühistranspordi peamised trassid ja sõlmpunktid, mis on vajalikud ühistranspordivõrgu arendamiseks ja kättesaadavuse parandamiseks.
o Mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede ja nende ühendamise kavandamine. Uute võimalike asukohtade määramine lisaks Hobujaamale, Teatri väljakule, Vabaduse väljakule, Balti jaamale, sh arvestatakse linnaosa piiril paiknevate potentsiaalsete ühistranspordisõlmedega (Kristiine, Ülemiste).
o Uute ühendusvajaduste välja selgitamine ühistranspordi liinivõrgu
ümberkavandamiseks/tihendamiseks ning üldised põhimõtted peatuste kättesaadavuse parandamiseks.
o Olemasoleva rööbastranspordi taristu potentsiaali maksimaalne ära kasutamine ning uute ühendusvajaduste määramine (nt Vana-Sadama trammi koridor). Perspektiivse Tallinn-Helsingi tunneli peatuse asukoha (asukohtade) määramine kesklinnas.
• Kavandada jalakäijatele tihe ja vahelduv liikumisteede võrgustik, kus lisaks tänavatele on loodud liikumisvõimalused
läbi rohealade ja hoonekvartalite avatud läbipääsude. Määrata jalakäijate eelistusega alad sh tänavalõigud, kus autoliiklus on osaliselt piiratud. Kaardistada liikumis- ja nägemispuudega inimeste vajadustega arvestavad liikumismarsruudid ja määrata liikumisteedele (kõnniteed, ülekäigukohad) üldised põhimõtted.
• Kavandada jalgratturitele ja tõukeratastele tihe ja sidus jalgrattavõrk kesklinna siseselt ja ühenduste parandamiseks teiste linnaosadega. Rakendada Tallinna rattastrateegia põhimõtteid ja kavandatud põhivõrku, mis on vajalik kesklinna muutmiseks jalgrattasõbralikuks. Määrata põhimõtted jalgrattahoiu tingimuste parandamiseks.
• Määrata liikluskorralduslikud üldprintsiibid, mis toetavad tasakaalustatud liikumiskeskkonda ja soodustavad jalgsi käimist ja rattaga liiklemist ning ühistranspordi kasutust. Liikuvuse kavandamisel arvestada selliste näitajatega nagu teekonna ohutus, sidusus (või barjäärid/takistused), ajakulu, xxxx xx õhusaaste ja meeldivus. Xxxxx võimalusi sundliikumiste ja transiitliikluse vähendamiseks ning jalakäijale/ratturile ja ühistranspordile eelise andmiseks. Selgitada alad ja tänavad sh südalinna piirkond, kus on vajalik autoliiklusele kiiruspiirangute seadmine (20 km/h, 30 km/h, 40 km/h alad) ning täiendavate jalakäijate alade loomine. Määrata xxxxx- ja ohtlike veoste marsruudid ja käsitleda nende ohuga (sh olemasolevad marsruudid) seotud piiranguid, et vähendada raskeveokite osakaalu kesklinnas.
• Selgitada välja mitmetasandiliste ristumiste (sh erinevate liikumisviiside eraldamiseks) rajamise vajalikkus ja võimalikud asukohad.
• Tuua välja üldised põhimõtted parkimise korraldamiseks. Määrata ruumilised printsiibid tänavaäärse parkimise ja avalike parkimisalade, parkimismajade ja ajutiste parkimisalade kavandamiseks ja kasutamiseks, sh arvestada ka täiendavate invaparkimise kohtade olemasoluga.
6. AVALIK RUUM
• Mõtestada Kesklinna kontekstis avaliku ruumi mõiste ning selle erinevad käsitlusvormid (nt avalik, pool-avalik, jagatud avalik ruum).
• Määrata põhimõtted kvaliteetse avaliku ruumi kavandamiseks ning selle ligipääsetavuse parandamiseks (sh erivajadusega kasutajatele), et suurendada linnaruumi kasutusvõimalusi ja inimmõõtmelisust.
• Luua kvaliteetsest avalikust ruumist terviklik võrgustik, mis seob omavahel tänavad, väljakud, haljasalad, pargid, veealad (sh veeäärsed promenaadid), kvartalite avatud läbipääsud.
• Järgida avaliku ruumi kvaliteedi nõuet kõikide üldplaneeringuga lahendavate ülesannete juures (kui see mõjutab avaliku ruumi kvaliteeti).
7. VANALINN
• Määrata meetmed Vanalinna elanikkonna säilimiseks ja linlastele kasutusaktiivsuse suurendamiseks. Eesmärk on samaaegselt tugevdada vanalinna kui Tallinna olulise ajaloolis-kultuurilise sümboli väärtust ning xxxxx võimalusi, kuidas vanalinna tuua tagasi elanikud ning soodustada erinevaid kasutusvõimalusi.
o Parandada ligipääsetavust vanalinna ja soodustada linlaste igapäevast liikumist läbi vanalinna.
o Kasutusaktiivsuse tõstmine – avalike teenuste ja hoonete hoidmine ning nende juurde toomiseks võimaluste reserveerimine (linnale ja riigile kuuluvate hoonete ja maa-alade reserveerimine avalikele funktsioonidele).
o Parkimispõhimõtete määramine.
• Tugevdada Vanalinna bastionivööndi terviklikkust ja parandada selle ligipääsetavust ümbritsevate aladega.
8. MEREÄÄR
• Tagada linnasüdame kompaktne ja inimmõõtmeline laienemine mereni xx Xxxxxx xxxxx. Mereääre piirkonna kasutusaktiivsuse suurendamiseks on vajalik selle tihendamine, hea juurdepääsetavus - jalakäija- jalgratturina ja ühistranspordiga ning mitmekülgne funktsionaalsus (elu- ja äri- avalikud- ning puhkefunktsioonid, taskukohased elamispinnad, avalik rannaala). Tagada mereääre piirkonnas kvaliteetse avaliku ruumi ja haljasalade olemasolu ning arusaadavad ning meeldivad liikumisteed sh sadamaga seotud reisijate suunatud liikumiseks.
• Tagada mereääre võimalikult avatud ja aktiivne kasutus. Kavandada katkematu ja mugav liikumistee ehk rannapromenaad, kuhu äärde suunata avalikku funktsiooni, väikeettevõtlust, looduslikke alasid (looduslik rand, haljasalad). Määrata ruumilised printsiibid, kuidas kogu kallasraja ulatuses on tagatud mõistlike vahemaade (120-150 m) tagant juurdepääs mereäärde. Xxxxx võimalusi, kuidas lahendada jalakäijate ja jalgratturite ligipääsu mereäärde
ristumisel liiklusintensiivsete tänavatega (Ahtri tn, Põhja pst, Mere pst, Rannamäe tee).
• Määrata rannajoone iseloom ja tagada lauge rannajoone säilimine kohtades, kus see avaliku ruumi osana võimaldab vahetut kontakti veega.
• Määrata alad ja põhimõtted jahisadamate arengule.
• Selgitada välja ranna ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus ning üleujutusohuga alad ja täpsustada tingimusi.
• Määrata mereranna erosiooni- ja kaldavaringute piirkonnad ning tuua välja ohud ja tegevuste piirangud.
• Määrata meetmed kaldareostuse vähendamiseks.
9. ETTEVÕTLUS
• Määrata üldised põhimõtted ettevõtluskeskkonna elavdamiseks. Määrata ruumilised printsiibid, kuidas suunata enam väikeettevõtlust tänavapoolsete hoonete esimestele korrustele, elamupiirkondadesse, mereäärde, vanalinna, uutele arendusaladele. Selgitada välja, milliseid linnaruumilisi võtteid sh läbi avaliku ruumi kujundamise, on võimalik kavandada, et soodustada tänava tasandil väikekaubandust ja määrata selleks sobilikud tänavad/piirkonnad. Hinnata kaubanduskeskuste mõju kesklinna ettevõtluskeskkonnale ja määrata üldised põhimõtted nende edasiseks käsitlemiseks.
• Määrata põhimõtted hooajalisele ja liikuvale välikaubandusele (turg, pop kaubandus, välikohvikud, kioskid, toidutreilerid), et soodustada erinevaid kaubandusvorme sh vahekasutusi xx xxxx enam aktiivsust väliruumi.
10. HOONESTUSTINGIMUSED JA ARHITEKTUUR
• Määrata üldised ruumilised ja arhitektuursed ning ehituslikud printsiibid (maksimaalne ehitusmaht, maksimaalne kõrgus, tihedus, arhitektuurne liigendatus, esifassaad, ärifront, haljastuse, sh kõrghaljastuse osakaal, kvartalite terviklikkus) erineva iseloomu ja tüpoloogiaga kvartalitele xx xxx funktsioonilt kui asukohalt olulistele hoonetele.
• Määrata arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuri konkursi korraldamise vajadusega alad ja arhitektuursed/ehituslikud põhimõtted lähtetingimuste koostamiseks, sh avalikule funktsioonile sobilikele ja maamärgilistele asukohtadele.
• Vaadata üle olemasolevad kõrghoonete piirkonnad (kehtiv teemaplaneering) ja täpsustada tingimusi ning kaardistada vajadusel perspektiivsed kõrghoonete piirkonnad. Täiendavat rõhku tuleb panna kõrghoonete vahelisele väliruumile sh taskuparkidele ja tänava haljastusele, et vältida monotoonsete klaaspindadega ja tuulekoridoridena mõjuva tänavaruumi tekkimist.
• Vaadata üle olemasolevad (kehtivate) miljööväärtuslike hoonestusalade piirid (kehtiv teemaplaneering) ja täpsustada tingimusi.
• Määrata väljaspool miljööväärtuslikke alasid paiknevate väärtuslike hoonete ja hooneansamblite säilitamiseks ja ümberehitamiseks tingimused eriilmeliste ja terviklike kvartalite väärtustamiseks ning linnapildi rikastamiseks.
11. HALJASTUS
• Määrata Kesklinna rohevõrgustiku ruumielemendid ja nende hierarhia, tagada nende omavaheline sidusus nii planeeringuala ulatuses kui piirnevate linnaosade ja
ülelinnaliste võrgustikega. Rohevõrgustiku struktuurse sidususe ja toimivuse analüüsimisel arvestada selle püsivust ja mõju elurikkusele, loodushoiule, mikrokliimale, kliimamuutuste mõjude leevendamisele, inimesele sh puhkealade kättesaadavusele. Selgitada välja piirkonnad, kus pargialade ja puhkealade kättesaadavus ei ole piisav ning määrata alad ja üldised põhimõtted nii suuremate pargialade/rohealade kui ka lokaalsete haljasalade (nt taskuparkide) kättesaadavuse parandamiseks.
• Tugevdada ülelinnaliste rohe- ja sinialade omavahelisi seoseid, sh Ülemiste järve äärse roheala kasutusfunktsiooni võimaluste piires.
• Määrata Aegna saare ehituslikud tingimused asustuse arengu suunamiseks ja kasutusvõimalused rekreatiivsete tegevuste (puhkevõimaluste) kavandamiseks.
• Selgitada välja kohaliku kaitse alla võetavad objektid (puud, kooslused jms) ja haruldased (kultuuriloolised, väärikad, jämedad) puud.
12. TEHNORAJATISED
• Selgitada välja olemasolevate tehnovõrkude olukord ja määrata magistraalsete tehnovõrkude (sh sademeveekanalisatsiooni) asukohad ja üldised põhimõtted sademevee juhtimiseks ning nende rajamise etapilisus. Üldiste sademevee ärajuhtimise põhimõtete väljatöötamisel arvestada täiendavate nõuete esitamisega sademevee kokkuvoolu aja pikendamise (muu hulgas seotud katusehaljastuse rajamisega), kinnistult ärajuhitava vooluhulga ühtlustamise ning kinnistul kogumise xx xxxxx kasutamise osas.
• Hinnata kaugjahutuse rajamise otstarbekust ja määrata võimalikud piirkonnad.
• Määrata põhimõtted valgustuse kavandamiseks avaliku ruumi valgustusele sh anda ruumilised tingimused valgusreostuse vähendamiseks.
13. VAATED
• Täpsustada määramist (Tallinna vanalinnale ning linnaosa ja ülelinnaliselt olulistele objektidele, xxxxxx, tänavate koridorides).
• Viia läbi audit, et hinnata olemasolevate (varem määratud) vaatekoridoride toimivust.
14. KLIIMAMUUTUSEST TINGITUD MÕJUDE LEEVENDAMINE
• Määrata põhimõtted ja meetmed kliimamuutustest tingitud soojussaare efekti leevendamiseks ja sademevee puhverdamiseks ja säästlikuks käitlemiseks sh meetmed sademevee reostusohu vähendamiseks.
15. KLINT
• Määrata põhimõtted ehitustegevuse suunamiseks klindi (Kesklinna linnaosa ulatuses) xxx Xxxxx-Eesti omanäolisema loodusobjekti esile toomiseks ja väärtustamiseks.
• Siduda klint jalakäijate liikumisteede ja terviseradade võrgustikega nii, et need ei läheks vastuollu klindi loodus- ja muinsuskaitseliste väärtustega.
MUU
• Määrata põhjavee reostusohu tegurid ja vastavad reostusohtlikud piirkonnad.
• Kaardistada radooniohtlikud piirkonnad.
• Määrata põhimõtted kaasaegse jäätmete kogumissüsteemi kavandamiseks sh jäätmete liigiti kogumiseks üldkasutatavatel aladel nagu pargid, tänavad.
• Seada põhimõtted keskkonnareostuskollete (jääkreostuse) likvideerimiseks.
• Käsitleda ohtlike kemikaalide kasutusega seotud piiranguid ja ohutegureid Kesklinnas.
• Kajastada välisõhu kvaliteedi xx xxxx olukorda ning seada üldised edasised suunad; Määrata potentsiaalsed xxxxxx xx xxxxx müratasemega tsoonid ning võimalusel leevendusmeetmed.
EELDATAVALT KAASNEDA VÕIV OLULINE KESKKONNAMÕJU
Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH koostatakse tulenevalt üldplaneeringu eesmärkidest, lahendavatest ülesannetest ja käsitlevast territooriumist. KSH aruanne on osa strateegilisest planeerimisdokumendist, mis peab arvestama antud juhul üldplaneeringu sisu ja kehtestamise tasandit (vastavalt KeHJS § 40 lg 3 p 2).
KSH käigus prognoositakse, kirjeldatakse ja hinnatakse üldplaneeringu lahenduse elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid mõjude leevendamiseks.
KSH eesmärk on:
• arvestada sotsiaalmajanduslikke, looduskeskkonna ja kultuurilisi kaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel;
• tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;
• edendada säästvat arengut.
Koos üldplaneeringu lähteseisukohtadega koostatakse KSH väljatöötamise kavatsus (VTK), milles märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu
rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku xxxxx xx muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave. Tulenevalt Aegna saare kuulumisest Natura 2000 võrgustikku tuleb KSH käigus läbi viia Natura eelhindamine ja vajadusel ka Natura-hindamine. Aegna saarel on ka mitmeid kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kaitsealuseid liike.
KSH ulatuse määrab Tallinna Linnavolikogu 21.02.2019 nr 34 Kesklinna linnaosa üldplaneeringu algatamise otsus. Territoriaalselt on KSH hindamise ala ulatus Kesklinna linnaosa territoorium. Mõju hindamise sisu võtab aluseks KeHJS § 40 nimetatud teemad ja lähteülesandega kavandatavad üldplaneeringu ülesanded.
KSH aruande koostamisel hinnatakse üldplaneeringu lahenduse seost ja vastavust muudele asjakohastele strateegilistele planeerimisdokumentidele. Samuti, kuidas lahendus arvestab erinevate rahvusvaheliste, Euroopa Liidu või riiklike keskkonnakaitseliste eesmärkidega.
Erinevate mõjude hindamisel analüüsitakse nende omavahelisi seoseid ja eeldatavat piiriülest mõju. Kesklinna üldplaneeringuga seonduvalt võib kaasneda kaudne piiriülene mõju näiteks transpordiühenduste kaudu (raudtee, Tallinn-Helsingi raudteetunnel).
KSH teeb ettepanekuid sobivamate alternatiivide valikuks ning annab ülevaate sellest, kuidas saadi parim alternatiivne arengustsenaarium.
Kesklinna linnaosa üldplaneeringu KSH läbiviimisel on oluline pöörata tähelepanu järgmistele planeeringulahenduse elluviimisega kaasneda võivatele võimalikele mõjudele:
• Mõju sotsiaalsele keskkonnale – inimese tervisele ja heaolule, sotsiaal-majanduslikele vajadustele xx xxxxxx
Hinnata üldplaneeringu mõju linnaosa asustuse arengusuundumustele ja tasakaalustatud arengule - linnakeskuse ja erinevate linnaosa piirkondade elujõulisusele, elukeskkonnale, funktsionaalsele mitmekesisusele ja avaliku ruumi kvaliteedile. Hinnata, kas üldplaneering tagab eeldused funktsionaalse ja inimsõbraliku avaliku linnaruumi loomisele, et võimaldada erinevate sotsiaalsete vajadustega arvestamist. Hinnata, kuidas üldplaneering mõjutab liikumiskeskkonda erinevate liikumisviiside vajadusi arvestades ning milline on selle mõju linnaosa tasakaalustatud ruumi kasutusele, inimese tervisele ja heaolule. KSH hindab, kas lahendus toetab inimese heaolu ja tervist läbi üldplaneeringuga seatud eesmärgi tugevdada linnasüdamele omast kompaktsust ja jalgsikäidavust, linnaehituslikku ja funktsionaalset mitmekesisust.
Tallinn moodustab koos lähivaldadega ühtse linnaregiooni, mille keskseks sõlmpunktiks on Kesklinn (nii funktsionaalselt kui liikuvuse aspektist). KSH hindab, milline on üldplaneeringu mõju Tallinna linnaregiooni tasakaalustatud arengule sh arvestab vajadusega leevendada autostumise mõju valglinnastumise kontekstis ja vajadust suurendada säästvate liikumisviiside osakaalu (jalakäijate ühendused, rattateede võrgustikud, ühistransport xx xxxxx xx xxxxx lahendused).
Inimese tervist ja heaolu mõjutavad mitmed keskkonna häiringud nagu õhusaaste, müra, tolm, vibratsioon, valgus, põhjavee- ja pinnasereostus, ohtlikud veosed. Kesklinnas on oluline keskkonna mõjutaja liiklus. Tootmistegevusega seotud häiringuid on Kesklinnas xxxx. Seetõttu tuleb ennekõike tähelepanu pöörata, kuidas vähendada autoliikluse negatiivset mõju. Lisaks tuleb võimalike negatiivsete mõjudena käsitleda radooni, mikroklimaatilisi tingimusi nagu tuulekoridorid, sademeveest põhjustatud üleujutused, soojussaared.
Tuua välja lahenduse võimalikud mõjud elukohtade, teenuste ja avalike funktsioonide sh puhke- ja rekreatsioonivõimaluste ning kvaliteetse avaliku ruumi kättesaadavusele vastavalt piirkondlikele eripäradele (linnasüda, mereäär, elamupiirkonnad, vanalinn). Hinnata kuivõrd üldplaneering aitab leevendada ruumilist segregatsiooni ja soodustab sotsiaalset lõimumist.
Hinnata kuivõrd üldplaneeringu lahendus arvestab Kesklinna erinevate piirkondade sh miljööalade kultuurilist ja ajaloolist eripära ja nende miljöölist terviklikkust, et väärtustada xx xxxxx seeläbi erinevaid kohaidentiteete.
Hinnata mõju joogivee kättesaadavusele ja kvaliteedile.
Käsitleda võimalikke mõjusid inimese varale, sh kinnisvara väärtusele ja elamuaseme taskukohasusele.
Analüüsida üldplaneeringu mõju Vanalinna kasutusele nii turistide ja elanike seisukohast ning tuua välja võimalikud konfliktalad. Hinnata ka laiemalt kogu Kesklinna kontekstis üldplaneeringu mõju turismile.
Hinnata erinevate teemade käsitluses selle mõju Kesklinna kasutaja
turvalisusele.
• Mõju tehiskeskkonnale
KSH-s käsitletakse üldplaneeringu mõju linnaehituslikule struktuurile ja tänavavõrgule, sh erinevatele nii regiooni kui üleriigilise tähtsusega logistilistele sõlmpunktidele nagu sadam, raudtee, bussijaam, ühistranspordi terminalid, xx xxxxx xx xxxxx parklad. Käsitleda ka võimalikke mõjusid perspektiivse Helsingi tunneli kavandamisel Kesklinna.
Hinnata üldplaneeringu mõju arhitektuursele keskkonnale, sh kultuuripärandile, miljööväärtuslikele hoonestusaladele muinsuskaitselistele ja muu väärtusklassiga hoonetele, vanalinnale.
Käsitleda võimalikke tehnovõrkude arendamisega seotud mõjusid
– veevõrgu kasutus (xx xxxxx- ja pinnavee kasutamine, kanalisatsioon), elektrivarustuse ja gaasivarustusega seotud võimalikud mõjud, küttesüsteemid, valgustus. Hinnata sealjuures nende vastavust säästlikule ressursikasutusele.
Hinnata jäätmeteket ja jäätmekäitluse põhimõtteid ja nende vastavust kaasaegsele kogumissüsteemile.
• Mõju looduskeskkonnale
Hinnata mõju elurikkusele, taimestikule ja loomastikule, kuidas üldplaneeringu lahendus arvestab elustiku elupaikade ja kasvukohtadega ja toetab bioloogiliste mitmekesisust.
Analüüsida xx xxxx hinnang üldplaneeringu lahenduses Kesklinna
rohe- ja sinivõrgustiku toimivusele ja sidususele nii linnaosa
siseselt kui naaberlinnaosadege ehk lähiregiooni sidusust läbi
rekreatsiooni- ja roheühenduste, sh Ülemiste järv äärse roheala.
Lähtuda rohevõrgustiku hindamisel üldplaneeringus käsitlevatest rohevõrgustiku struktuurielementidest, kus ühelt pool on oluline tagada rohevõrgustiku kui laiema ökoloogilise võrgustiku toimivus kuid teisalt luua tihedas linlikus keskkonnas mikrotasandi rohestruktuur.
Hinnata mõju kaitstavatele loodusobjektidele, kaitstavatele liikidele ja looduskaitsealustele parkidele (nt Kadrioru park, Toompark, Tornide väljaku park, Tuvi park jne).
Tulenevalt Aegna saare kuulumisest Natura 2000 võrgustikku tuleb KSH käigus läbi viia Natura eelhindamine.
Hinnata mõju põhja- ja pinnavee kaitsele (rannikumereosa, voolu ja seisuveekogud) ja veetarbimisele. Pöörata tähelepanu võimalikule pinnasereostuse ohule sh jääkreostusele, kas üldplaneeringuga võib kaasneda täiendavaid xxxxx põhjavee kvaliteedi halvenemisele.
Tuua välja üleujutusohuga seotud riskid ja võimalikud mõjud.
Käsitleda võimalikke mõjusid klindile kui maastikuelemendile tervikuna.
Lahenduse koostamise käigus selgub, kas tekib vajadus ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamise järele ning selle hindamiseks.
• Mõju kultuurilisele keskkonnale:
Hinnata mõju ajaloolisele asustusstruktuurile, miljööväärtuslikele aladele ja erineva ajastu arhitektuuripärandi säilimisele, sh kultuurimälestised ja erineva väärtusklassiga hooned.
Analüüsida üldplaneeringu mõju olulistele vaatekoridoridele.
• Mõju majanduslikule keskkonnale
KSH-s hinnatakse üldplaneeringu mõju ettevõtluskeskkonnale, töökohtade kättesaadavusele ja kinnisvara väärtusele ning konkurentsivõimele nii regionaalselt kui globaalselt. Tuuakse välja muuhulgas võimalikud mõjud sellele tulenevalt maakasutuse paindlikkusest, avaliku ruumi kvaliteedist, liikuvusest. Mõjude hindamisel arvestatakse vajadusega elavdada Kesklinnas väikeettevõtluse arengut ja soodustada selle erinevaid kaubandusvorme. Hinnatakse erinevate kaubandusvormide (väikeettevõtlus, kaubanduskeskused, pop-up kaubandus, interneti kaubandus) mõju Kesklinna kasutusaktiivsusele, liikuvusele ja avaliku ruumi elavdamisele.
Analüüsida üldplaneeringu lahenduse võimalikke mõjusid elamumajandusdünaamikale, sh elamispindade kättesaadavusele ehk taskukohasusele ning kinnisvara väärtusele.
• Mõju kliimamuutustele ja ressursikasutusele
KSH peab hindama, kuidas üldplaneering arvestab vajadusega rakendada meetmeid kliimamuutustega kohanemiseks ja leevendamiseks sh arvestab soojussaare efektiga, võimalike sademevee hulkadega, erinevate liikumisviiside mõjuga.
Hinnatakse, kuidas üldplaneering toetab säästlikku ressursikasutust sh läbi liikuvuse, energiaallikate, rohestruktuuride, tehnovõrkude, hoonestus – ja ehituspõhimõtete.
• Mõju riigikaitselistele objektidele
Hinnata, kuidas üldplaneering mõjutab kesklinna territooriumil paiknevaid riigikaitselisi objekte ja nende tegevust (nt Kaitseväe territoorium). Samuti hinnata nende mõju Kesklinna arengule.
• Alternatiivsed stsenaariumid
Hinnata üldplaneeringu lahenduse käigus välja töötatud erinevaid alternatiivseid arengustsenaariumeid, nende võimalikku mõju xx xxxx välja põhjused, mille alusel tehti ettepanek parima arengustsenaariumi valikul. Võimalikud hinnatavad arengustsenaariumid selgitatakse välja üldplaneeringu lahenduse koostamise käigus.
Näide rohevõrgustiku ruumielementide määramisest (Xxxxxxxx Xxxx Centre Design Guide- Matser Plan) |
Üldplaneering koosneb traditsiooniliselt tekstiosast ja graafilisest materjalist (joonised, skeemid) ning lisadest, mis omavahel moodustavad seotud terviku ning on käsitletavad ühtse lahendusena. Üldplaneeringu vormilise külje välja töötamisel pööratakse olulist rõhku lahendusettepanekute visualiseerimisele, et vältida ülemäära suurt kirjeldavat tekstimahtu ja luua selgem seos kohapõhiste näidetega. Selleks, et lahenduse fookus ei hajuks liialt laiali, on mõistlik xxxxx xxxxx, kuidas tekstiline ja illustreeriv materjal oleksid omavahel võimalikult selgelt integreeritud ja samaaegselt kuvatavad. See võimaldab luua planeeringu erinevate osade vahel lihtsamini tajutava terviku ja aitab paremini orienteeruda erinevate teemade vahel.
Näide avaliku ruumi põhimõtete visualiseerimisest |
Planeeringu kaardimaterjali koostamisel kasutatakse GIS tarkvara ja erinevaid joonestustarkvarasid (AutoCAD, Rhino3 jne). Sõltuvalt lahenduse käsitluse täpsusastme vajadusest koostatakse 3D mudeleid. Üldplaneeringu põhijooniseid toetavad skeemid, 3D illustratsioonid ja fotod. Lahenduse sisu paremaks esitlemiseks avalikkusele kaalutakse erinevaid interaktiivseid keskkondi, nt teemakaartide loomiseks, teemakaardid.
Üldplaneeringu koostamise käigus avalikkuse kaasamiseks kasutatakse erinevaid interaktiivseid ideekorje platvorme nagu AvaLinn, Maptionnaire (xxxxx://xxxxxxxxxxxx.xxx/).
7.1 Strateegilised ja planeeringulised alusdokumendid
Üldplaneeringu koostamisel lähtutakse Tallinna arengukavast ja erinevatest valdkondlikest strateegiatest ehk ülelinnalistest ruumilistest kokkulepetest. Arengukava ja strateegiad sõnastavad linna pikaajalise arengusuuna ja annavad linnaruumilised põhiprintsiibid, millega igal planeerimistasandil ja nende elluviimisel arvestama peaks.
Tallinna 2021 ja strateegiad
Koostamisel olev Tallinn 2021 sõnastab Tallinna visiooni, millisena näeme Tallinnat aastal 2035. Arengustrateegias lepitakse kokku, millised on inimsõbraliku ja jätkusuutliku linnakeskkonna tunnused ja üldised põhimõtted hea linnaruumi kavandamiseks, et neist siis edaspidi kõikides Tallinna ruumiotsustes lähtuda.
Lisaks linna üldisele arengustrateegiale on Tallinnal mitmeid linnaruumi arengut suunavaid kokkuleppeid (strateegiaid), mida Kesklinna üldplaneeringus arvestada. Kesklinna üldplaneeringu koostamisel saab olema oluliseks teemaks liikuvus ja kuidas suurendada jätkusuutlike liikumisviiside osakaalu. Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 2035 on seadnud visioonina Tallinna säästvama liikuvuse korraldamiseks eesmärgi, et aastaks 2025 tehakse Tallinna regiooni kõikidest igapäevastest liikumistest ühistranspordiga, jalgsi või jalgrattaga vähemalt 50%.
Rattastrateegia 2018-2027 annab suunised rattakasutuse võimaluste parandamiseks, et Tallinn areneks päriselt rattalinnaks.
Tallinna rattateede põhivõrk (Rattastrateegia 2018-2027) |
Koostamisel on Tallinna tänavatüübid, mis arvestab lisaks tavapärasele tänava autoliikluse intensiivsusele samaväärselt tänavaruumi iseloomu ja olulisist jalakäijatele ja ratturitele.
Tallinna tänavatüübid |
Kliimamuutustega kaasnevate mõjude leevendamiseks on Tallinn välja töötamas säästva energia ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava. Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013- 2025 peab oluliseks haljastuse käsitlemist linnakeskkonnas võrdväärse elemendina tehiselementide kõrval, kus erineva suurusega haljas- ja rohealad loovad süsteemse võrgustiku.
Lisaks eelpool mainutud strateegiatele arvestatakse üldplaneeringu koostamisel kõikide valdkondlike (sh üleriigilistega), linnaosade ja asumite arengukavadega, mis annab suuniseid Kesklinna linnaruumi arengu suunamiseks.
Tallinna üldplaneering
Kesklinna linnaosas on endiselt aluseks 2001 aastal kehtestatud Tallinna üldplaneering, mis on oma olemuselt ajale jalgu jäänud ja täpsusastmes liiga xxxxxx, et xxxxx järgi linnaehituslikke tingimusi seada. Arvestades muutusi linnaosa arengus ja muutunud xxxxxx linnaplaneerimises on vajadus üle vaadata ja täpsustada seni Kesklinna linnaosas kehtivaid arengupõhimõtteid.
Tallinna üldplaneeringu maakasutuse väljavõte |
Valdavalt on Tallinna üldplaneering xxxx xxxx linnaosade üldplaneeringute oma kehtivuse juba kaotanud. Linnaosa üldplaneeringud on maakasutuslike tingimuste poolest juba oluliselt täpsemad kui Tallinna üldplaneering. Linnaosa üldplaneeringud on kehtestatud Kristiine, Mustamäe, Pirita, Haabersti linnaosades. Koostamisel on Nõmme (vastu võetud) xx Xxxxx-Tallinna (kooskõlastusringi ootel) linnaosa üldplaneeringud.
Teemaplaneeringud
Lisaks Tallinna üldplaneeringule kehtivad Kesklinna osas ja suunavad linnaosa ehitustegevust mitu valdkondlikku teemaplaneeringut ja üks linnaosa-osa üldplaneering, millega koostatav Kesklinna üldplaneering arvestab ja täpsustab:
Kesklinna linnaosas kehtivad linnaosa-osa ja teemaplaneeringud:
• Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering (linnaosa-osa üldplaneering)
• Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride määramine ning kaitse- ja kasutustingimuste seadmine
• Kõrghoonete paiknemine Kesklinnas
Linnaruumi arengu ettepanekud
Üldplaneeringus arvestatakse linnaosa osade kohta koostatud linnaruumi ettepanekuid ja analüüse (struktuurplaanid, linnaruumi visioonid).
Olulisemad linnaruumi analüüsid Kesklinna linnaosas:
• Tallinna Merevisioon (Kavakava)
• Vanasadama arendusplaan 2030 (Xxxx Xxxxx Architects)
• Lõpetamata linn (EKA) - Tallinna linnaehituslikud visioonid ja ruumilised stsenaariumid
Tallinna mereääre visioon (Kavakava) |
Regionaalsed arengudokumendid
Lisaks Tallinna arengudokumentidele arvestatakse kõrgema tasandi planeeringutest Üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030“ xx Xxxxx maakonna planeeringuga. Ühtlasi võib Kesklinna üldplaneering teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks.
Detailplaneeringud
Samuti on oluline alus xx xxxx kehtivad detailplaneeringud, kuivõrd suur osa Kesklinna territooriumist kuulub eraomandisse ning Samuti linnaehituslikku arengut on kujundatud suurel määral krundipõhiselt läbi detailplaneeringut.
Üleriigilised ja linnasisesed olulisemad strateegilised dokumendid
• Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020
• Üleriigiline planeering Eesti 2030+
• Harju maakonnaplaneering 2030+
• Tallinna linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia
• Tallinn 2021 – Arengukava aastani 2035 (koostamisel)
• Tallinna Keskkonnastrateegia aastani 2030
• Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 2035 (koostamisel)
• Tallinna linna üldplaneering ja linnaosa üldplaneeringud
• Rattastrateegia 2018-2027
• Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013-2025
• Tallinna jäätmekava 2017-2021
• Tallinna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2010-2021
• Tallinna sademevee strateegia aastani 2030
• Tallinna säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks 2011-2021
• Tallinna linna säästva energia ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava (koostamisel)
• Tallinna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019-2023 (pole volikogu poolt kehtestatud dokument, kuid on vist direktiivist tulenev kohustus)
• Tallinna rahvastiku tervise edendamise arengukava aastateks 2017–2021
• Kesklinna linnaosa arengukava aastateks 2012-2016
• Tallinna vanalinna arengukava 2014-2021
Üldplaneeringu koostamise raames tellitavad uuringud*
• Kesklinna liikuvusuuring (jaguneb erinevateks etappideks)
• Jalakäijate liikumisteekondade kaardistamine
• Linnakeskuse ettevõtlus ja vabaaja veetmise aktiivsuste uuring kesklinna üldplaneeringu jaoks
• Arhitektuurne inventuur - Kesklinna linnaosa üldplaneeringus väärtuslike üksikobjektide (-hoonete) xx xxxxx/kvartalite määramine (eksperthinnangud olemasoleva inventuuri üle vaatamiseks)
• Avaliku ruumi mõju inimese käitumisele
• Kliimamuutustest tingitud riskide (üleujutusrisk rannikul, rannikuerosioon, sademeveest tingitud üleujutusrisk, soojussaarte terviseriskid) poolt haavatavate alade kaardistamine Kesklinna linnaosa ja lähialade territooriumil ning meetmete väljatöötamine
• Linnalise keskkonna kuumasaartest tingitud ohutegurite hindamine ja häiringute leevendamine läbi praktiliste planeeringulahenduste Kesklinna linnaosas.
• Riskianalüüs Ülemiste xxxxx xxxxx võimaliku kasutusega kaasnevate mõjude välja selgitamiseks
• Audit Kesklinna linnaosa olemasolevate määratud vaatekoridoride toimivuse kohta.
• Olemasolevate Kesklinna parkide ja teiste rohealade kasutuskoormuse ja koormustaluvuse kaardistamime.
• Välisõhu ja mürahinnangud olemasoleva mürakaardi põhjal (juhtumipõhine)
*Üldplaneeringu koostamise käigus võib tekkida vajadus täiendavate uuringute järele.
Olemasolevad ja koostamisel olevad alustööd ja uuringud (üldplaneeringu väliselt tellitud)
• Tallinna linna parkimiskorralduse analüüs (liikuvuskava alusuuring) (SPINUNIT)
• Tallinna lennujaama ja Ülemiste äripiirkonna liikuvusuuring (SPINUNIT)
• Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus- ja tasuvusanalüüs.
• Vanasadama arendusplaan 2030 (Xxxx Xxxxx Architects)
• Lõpetamata linn – Tallinna linnaehituslikud visioonid ja ruumilised stsenaariumid (EKA)
• Tallinna tänavatüübid (TLPA, 2019)
• Tallinna kesklinna jalakäijate liikuvusuuring (2018, EKA, Arhitektuurikeskus, Xxxxxxxxxx & Ko)
• Tallinna linna strateegiline mürakaart 2018
• Tallinna mereääre visioon (Kavakava, 2016)
• Tallinna liiklusseire (kvartalis)
• Parem mobiilsuse korraldus ja ligipääs avalikele hoonetele (Stratum, 2017)
• Sadama-ala xx xxxxx lähiala detailplaneeringute liiklusmõju analüüs.
• Taskukohane eluase (Xxxxx Xxxxxxx, 2018)
• Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine (2012)
• Tallinna ENSV ehituspärand
• Tallinna pinnase radooni sisalduse kaart (2015)
• Härjapea xxx visioonikonkurss (Villem Tomiste)
• Tallinna ja Tallinnaga seotud liikumiste lähte- ja sihtkohtade korrespondentsmaatriks (ODM) mobiilpositsioneerimise andmetel
• Eesti 20. saj arhitektuurne inventeerimine Tallinn 1870-1940 (Kibuspuu, 2009
• Tallinna Ülikooli liikuvusuuring ja liikuvuskava
• Urban Green Infrastructure mapping and Assesment : case studies across Europe. Part 1 (Trento, Limassol, Tallinn, oslo, Glasgow and Atnwerp). 2018
• Superministeeriumi liikuvuskava.
8.ÜLDPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE XX XXXXX TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA
Üldplaneeringu lahenduse välja töötamine viiakse läbi tihedas koostöös KSH-ga.
Üldplaneering | Keskkonnamõju strateegiline hindamine | Eeldatav toimumisaeg |
ÜP ja KSH algatamine | veebruar 2019 | |
ÜP lähteseisukohtade koostamine | märts-november 2019 | |
ÜP lähteseisukohtade täiendamine | KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine | oktoober 2019 – märts 2020 |
ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu kohta seisukohtade küsimine | mai-juuni 2020 | |
Esitatud seisukohtade läbivaatamine ja asjakohaste ettepanekute sisseviimine | juuli 2020 | |
ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kinnitamine ja avalikustamine Tallinna linnaveebilehel: | august 2020 | |
ÜP eskiislahenduse väljatöötamine | KSH aruanne eelnõu koostamine | September 2020 – jaanuar 2023 |
ÜP eelnõu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek | veebruar – märts 2023 | |
ÜP eelnõu ja KSH aruande eelnõu avalikud arutelud | aprill 2023 | |
Esitatud ettepanekute läbivaatamine ja asjakohaste paranduste sisse viimine | mai-juuni 2023 | |
Avalikustamise tulemustest ülevaate andmine | august-september 2023 | |
ÜP ja KSH aruande esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks | september-oktoober 2023 | |
Kooskõlastamise käigus esitatud ettepanekute läbivaatamine ja täienduste sisseviimine | november-detsember 2023 | |
ÜP ja KSH aruande vastuvõtmine | jaanuar 2024 | |
ÜP avalik väljapanek | veebruar-märts 2024 | |
ÜP avalikud arutelud | aprill 2024 | |
ÜP avalike arutelu tulemuste arvestamine ja avalikustamine | mai-september 2024 | |
ÜP esitamine heakskiitmiseks riigihalduse ministrile | oktoober –november 2024 | |
ÜP kehtestamine | jaanuar 2025 | |
Linnakantselei | |
Haridusamet | |
Linnavaraamet | |
Kultuuriamet | |
Spordi- ja Noorsooamet | |
Sotsiaal- ja tervishoiuamet | |
Tallinna Energiaagentuur | |
Kesklinna Linnaosa Valitsus | |
Pirita Linnaosa Valitsus | |
Nõmme Linnaosa Valitsus | |
Lasnamäe Linnaosa Valitsus | |
Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsus | |
Mustamäe Linnaosa Valitsus | |
Kristiine Linnaosa Valitsus | |
TEHNOVÕRKUDE VALDAJAD | |
elektrienergia-, soojuse-, gaasi-, veekanalisatsiooni jm teenust osutavad ettevõtted; | |
Tallinna Vesi | |
AS Eesti Raudtee | |
ASUMISELTSID | |
Vanalinna Selts | |
Uue Maailma Selts | |
Juhkentali Selts | |
Kadrioru Selts | |
Kassisaba Selts | |
Veerenni Selts | |
Kitseküla selts | |
Luite Selts | |
Mõigu Selts |
Tulenevalt PlanS § 81 lg 1 tuleb üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kavatsuse kohta küsida ettepanekuid üldplaneeringuga seotud osapooltelt.
RIIGIASUTUSED | |
Rahandusministeerium | |
Kaitseministeerium | |
Keskkonnaministeerium | |
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium | |
Maa-amet | |
Maanteeamet | |
Keskkonnaamet | |
Terviseamet | |
Politsei- ja Piirivalveamet | |
Päästeamet | |
Tehnilise Järelevalve Amet | |
Veeteede Amet | |
Muinsuskaitseamet | |
Lennuamet | |
Kaitsevägi | |
KOHALIKUD OMAVALITSUSED | |
Viimsi Vallavalitsus | |
Rae Vallavalitsus | |
Saue Vallavalitsus | |
Kiili Vallavalitsus | |
Harku Vallavalitsus | |
LINNAAMETID JA LINNAOSAD | |
Keskkonnaamet | |
Transpordiamet | |
Kommunaalamet |
Telliskivi Selts (Põhja-Tallinn) | |
Kalamaja Selts (Põhja-Tallinna) | |
MTÜ Maarjamäe Selts | |
Mähe Selts (Pirita) | |
Tallinna Sadam | |
Tallinna Lennujaam | |
T xxxxx AS (Tallinna Bussijaam) | |
Eesti Keskkonnaühenduste Koda | |
Avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused, liidud, MTÜ-d | |
Eesti Arhitektide Liit | |
Eesti Planeerijate Xxxxx | |
Eesti Maastikuarhitektide Liit | |
Linnalabor | |
Jalakäijate Xxxxx | |
Eesti Puuetega Inimeste Koda | |
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda | |
Tallinna Ülikool | |
Eesti Kunstiakadeemia | |
Eesti Muusika- ja teatriakadeemia | |
Tallinna Tehnikaülikool | |
Tartu Ülikool |
Tallinna Linnaplaneerimise Amet
Kontakt: Xxxxx Xxxx Xxxxx.xxxx@xxxxxxxxx.xx Xxx 2020