Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia)

Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia)

Faktileht | Seisuga 31. mai 2018

Investeerimispõhimõtted

Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) on kohustusliku kogumispensioni võimaldamiseks loodud lepinguline investeerimisfond. Fondi eesmärgiks on saavutada vara väärtuse pikaajaline kasv, investeerides kuni 50% varadest aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse ning ülejäänud osa võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisasjadesse xx xxxxxx xxxxxxx.

Riskiaste

Xxxxxxx risk Kõrgem risk

Väiksem võimalik tulu Kõrgem võimalik tulu

1 2 3 4 5 6 7

Skaalal toodud kategooriad põhinevad Fondi vara väärtuse kõikumisele viimase viie aasta jooksul.

Üldandmed Xxxxxx jaotus (%)

Fondivalitseja Swedbank Investeerimisfondid AS

Asutamisaasta 2002

ISIN EE3600019758

58.5 Võlakirjad

Xxxxx xxxxxx puhasväärtus Fondiosaku puhasväärtus (NAV)

000 000 000 EUR

1.25253 EUR

36.9 Aktsiad

4.3 Kinnisvara

Valitsemistasu aastas 0.85%

Sisenemistasu 0%

Väljumistasu 0%

0.3 Raha ja deposiidid

Fondi tootlus*

1.30

1.20

1.10

1.00

0.90

0.80

0.70

07.2002

07.2003

07.2004

0.60

Ajalooline tootlus*

Fondiosaku puhasväärtus (NAV)

Aktsiaportfell regioonide järgi (%)

USA					29.3
Arenev Aasia				16.0
Kesk- ja Xxx-Euroopa			8.2
Jaapan			6.9
Ladina-Ameerika		2.8
Baltikum		2.3

Euroopa 34.3

USA 29.3

Arenev Aasia 16.0

Kesk- ja Xxx-Euroopa 8.2

Jaapan 6.9

Ladina-Ameerika 2.8

Baltikum 2.3

Globaalne 0.2

Euroopa

34.3

Globaalne 0.2

07.2017

Võlakirjaportfell regioonide järgi (%)

aasta algusest 1 kuu 3 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat 5 aastat loomisest

Euroopa 66.5

Kesk- ja Xxx-Euroopa 15.6

Baltikum 11.4

Globaalne 6.5

###

Euroopa

66.5

Kesk- ja Xxx-Euroopa

15.6

Baltikum

11.4

Globaalne

6.5

07.2005

07.2006

07.2007

07.2008

07.2009

07.2010

07.2011

07.2012

07.2013

07.2014

07.2015

07.2016

Kogutootlus 0.1% 0.2% 0.3% 2.2% 9.6% 4.2% 18.8% 96.0%

Aasta baasil tootlus 2.2% 4.7% 1.4% 3.5% 4.3%

Aasta 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Tootlus 9.9% -3.2% 10.9% 3.9% 6.1% 2.6% 3.4% 5.1%

Tootluse standardhälve (viimase 3 a põhjal) 4.3%

Suurimad investeeringud (%)

Aktsiaportfell

Lyxor ETF MSCI AC Asia Ex Japan Swedbank Robur Access Asien EfTEN Kinnisvarafond II

East Capital Baltic Proper III

AMUNDI MSCI EM LATIN AMERICA UCITS ETF

Võlakirjaportfell

Government of France 1.000% 25.05.2019

AMUNDI 12 M-I

Allianz Euro Oblig Court Term ISR Government of Spain 4.6% 30.07.2019

Osakaal

3.3

2.5

2.2

1.3

1.0

6.1

5.7

4.7

3.6

Portfell valuutade järgi (%)

11.8

3.4

2.6

2.5

1.4

0.4

0.2

EUR USD GBP JPY SEK CHF NOK

77.6

Government of Austria RAGB 0.250% 18.10.2019 3.4

DKK

* Fondiosaku väärtus võib ajas nii kasvada kui kahaneda. Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluse kohta. Xxxxx xxx Olulist teavet leheküljel 2.

1 | 2

Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia)
Faktileht | Seisuga 31. mai 2018
Fondijuhi kommentaar
Swedbank Pensionifond K3 tootlus oli mais 0.2% ning tootlus aasta algusest on 0.1%. Turuülevaade Maikuised ilmastikuolud finantsturgudel olid üsnagi mitmekesised ja heitlikud. Xxxxx xxxx kui USA aktsiad tõusid eurodes mõõdetuna väärtuses üle 6%, langesid Ladina-Ameerika aktsiaturud pea 11%. Võlakirjadest olid soodsamas seisus xxxxxx riskiga Saksamaa ja USA võlakirjad, samas riskantsemad võlakirjad kaotasid hindades ajendatuna arengutest Itaalia poliitilisel maastikul – Itaalia on suuruselt kolmas võlakirjaemitent maailmas. Meie pensionifond lõpetas maikuu tänu globaalselt hajutatuna paigutatud varadele kergelt positiivse tulemusega. Investorite tähelepanu all olid nii pinged arenevatel turgudel kui ka uuesti lahvatanud kaubandussõja oht. Maikuu teises pooles andis turgudele tooni närvilisus Itaalia uue koalitsioonivalitsuse ümber. USA majandusnäitajad näitasid ka maikuus tugevuse märke ning üldiselt pigem ületasid analüütikute ootuseid. Tööstussektori ostujuhtide kindlustunde indeks ISM tugevnes mais 58.7 punkti tasemele, mis viitab jätkuvalt kiirele kasvule tööstussektoris. USA tööturg püsis tugevana ning maikuu jooksul lisandus 223 000 uut töökohta. Tööpuudus langes 3.8%-le ning palgakasv kiirenes xxxxx xxxx kui oodati. Kuu xxxxx teatas president Xxxxx, et kehtestab tollid Euroopa, Xxxxxx xx Mehhiko alumiiniumi ning terase impordile. Tõenäoliselt on oodata nende riikide poolseid vastumeetmeid, mis omakorda võib viia kaubanduspiirangute vastastikuse eskaleerimiseni. Euroala tööstussektori ostujuhtide kindlustunde indeks vastas maikuus ootustele (55.5 punkti) ning on viimastel kuudel mõnevõrra nõrgenenud. Inflatsioon euroalal kiirenes aga oodatust oluliselt rohkem – tarbijahinnad tõusid eelmise aastaga võrreldes 1.9% võrra. Majandusstatistikast enam mõjutasid finantsturge aga taasteravnenud poliitilised pinged Euroopas. Märtsi alguses Itaalias toimunud parlamendivalimistele järgnenud pikalt kestnud valitsuskoalitsiooniotsingud jõudsid seisu, kus omavahel alustasid koalitsiooniläbirääkimisi populistlikud parteid Põhjaliiga ja Viie Tähe Liikumine. Nende esialgne ühisprogramm nägi muuhulgas ette osalist riigivõla restruktureerimist, s.t. võimalust, et Itaalia riigivõlakirjade omanikud ei saa tähtaja saabumisel investeeritud raha terviksummas tagasi. Ehkki lõplikus programmis nimetatud punkti enam ei olnud, reageerisid turud väga negatiivselt. Samuti on problemaatilised Itaalia valitsuskoalitsiooni moodustavate parteide muud programmilised seisukohad, sest need süvendavad eelarvedefitsiiti Itaalias ning suurendavad juba niigi väga kõrget riigivõlga. Näiteks sisaldab programm pensioniea vähendamist ning nö. kodanikupalka ehk garanteeritud sissetulekut vaesematele inimestele. Paanika turgudel süvenes veelgi, kui Itaalia president ei kiitnud heaks koalitsiooni euroskeptikust rahandusministri kandidaati. Hakkas näima, et riik liigub vastu uutele valimistele ning avaliku arvamuse uuringute kohaselt oli tõenäoline, et populistlikele parteidele antud häälte arv oleks veelgi kasvanud. Itaalia 2-aastase riigivõlakirja intressimäär tõusis paari päevaga 2.5 protsendipunkti võrra, jõudes tasemele, xxxx xxxxxx 2012. aastal Euroala võlakriisi ajal. Xxx xxxxx jõuti siiski kokkuleppele ning Xxxxxxxx Xxxxx juhitud valitsus nimetati ametisse 1. juunil. Poliitiliste pingete eskaleerumine mõjus nõrgestavalt ühisraha kursile – euro nõrgenes maikuus USA dollari suhtes 3.2% ja jeeni suhtes 3.7%. Jaapani SKT kasv oli esimeses kvartalis negatiivne ning märksa nõrgem kui oodati (-0.6%). Aprillis tõusid ka tarbijahinnad vähem kui analüütikute keskmine prognoos. USA kehtestas xxxx imporditariifid oma liitlaste suhtes, samas aga toimus kaubandussuhetes Hiinaga hoopis teatav rahunemine – Hiina soostus suurendama USA kaupade importi. Siiski pole täpselt teada, kuidas seda tehakse. Xxx xxxxxx avaldas MSCI nimekirja Hiina A-seeria aktsiatest, mis lisatakse MSCI indeksitesse. See on oluline samm, mis viib mandri-Hiina aktsiaturu suurema integratsioonini globaalse finantssüsteemiga. Maikuu lõpetasid meie fondi aktsiaportfellis parima tulemusega USA aktsiad (+6.1%, kõik tootlused on näidatud eurodes). Tänu jeeni kursi tugevnemisele lõpetasid kuu meie fondi jaoks positiivselt ka koduvaluutas miinuspoolele jäänud Jaapani aktsiaturud (+2.7%). Hoolimata poliitilistest pingetest jäid Lääne- Euroopa aktsiad kuu lõikes sisuliselt muutumatule tasemele (+0.1%). Sealjuures oli Itaalia aktsiaturg siiski väga xxxx ning MSCI Itaalia indeks nõrgenes kuu jooksul pea 10% võrra. Sarnane saatus xxxxx xx Hispaania aktsiaturge, ehkki sealne olukord on Itaaliaga võrreldes oluliselt parem. Kesk- ja Xxx-Euroopa aktsiaturud olid samuti väga nõrgad, kaotades väärtuses 8.7%. Samuti jäi tänu hoogsalt nõrgenevale liirile taas nõrgaks Türgi aktsiate tulemus (-9.7%). Seni on liiva jooksnud sealse keskpanga katsed võidelda valuuta nõrgenemisega väga agressiivselt baasintressimäärasid tõstes. Väga nõrgaks jäi xx Xxxxxx-Ameerika tulemus (-10.9%). Samuti lõpetasid miinuspoolel Baltikumi aktsiad, kukkudes 2.3%. Ainsana jäid plussi meie pensionifondis arenevatest piirkondadest suurima osakaaluga esindatud areneva Aasia aktsiad (+2.3%). Sündmused Itaalias varjutasid maikuus Euroopa võlakirjaturgudel kõik muu. Tugeva müügisurve all olid nii Itaalia kui ka teiste Lõuna-Euroopa riikide võlakirjad. Itaalia 2-aastase riigivõlakirja intressimäär lõpetas kuu rohkem xxx xxx protsendipunkti võrra kõrgemal. Intressierinevus Saksamaa valitsuse võlakirjaga jõudis kõrgeimale tasemele alates 2012. aastast. Samuti nõrgenesid Euroopa ettevõtete võlakirjade hinnad, eriti Hispaania ja Itaalia emitentide omad. Saksamaa ja teiste Põhja-Euroopa valitsuste võlakirjade intressid seevastu valdavalt langesid, sest investorid tõid raha xxxxxx xxx turvalisematesse varadesse. Mai alguses jätkus USA intressimäärade tõus ning 10-aastase riigivõlakirja intress ületas kuu jooksul xxxx xx 3.1% piiri. Kasvanud poliitilised riskid Euroopas viisid kuu teisel poolel aga USA riigivõlakirjade intressimäärad allapoole mai alguse tasemetest. Siiski väärib märkimist, et alles eelmise aasta septembris oli sealse 10- aastase võlakirja intress 2% lähedal. Kuu jooksul jätkus USA dollari kiire tugevnemine ning nafta hinna tõus. Nimetatud xxxx faktorit tekitasid investorites närvilisust arenevate turgude osas. Suurema löögi alla sattusid Xxxxx xx Argentiina, eeskätt suure jooksevkonto defitsiidi ja inflatsiooni tõttu. Türgi puhul mõjutas sentimenti negatiivselt veel võimalik keskpanga iseseisvuse vähendamine pärast juunis toimuvaid valimisi ning sellest tulenev riskantsem majanduspoliitika. Väljavaade Suur osa meie taktikalise mudeli signaalidest on aktsiaturgude suhtes pigem neutraalsed või negatiivsed. Samas toetavad aktsiaturge jätkuvalt tugev globaalse majanduskasvu väljavaade, tugevad kasumid eeskätt USA-s ning atraktiivsem hinnatase võrreldes võlakirjadega. Jätkuvalt on oluliseks riskifaktoriks nn kaubandussõda, sest ilmselt vastavad Mehhiko, Xxxxxx xx Euroopa Liit USA tariifidele omapoolsete meetmetega. Riskiks on ka Itaalia, sest kui uus valitsus hakkab jõuliselt oma programmi ellu viima, saab turgude reaktsioon olema sellele ilmselt väga negatiivne. Hoiame aktsiate osakaalu fondi portfellis neutraalsel tasemel. Hetkel ei ole näha ka olulisi faktoreid, mis paneksid eelistama üht regionaalset aktsiaturgu teisele. Ootame lähikvartalitel Euroopa majanduskasvu stabiliseerumist ning teatavat kiirenemist. Jätkuvalt tugeva majanduskasvu ja tsükliliselt pigem kiireneva inflatsiooni tingimustes peame tõenäoliseks valitsusvõlakirjade intresside tõusu praegustelt tasemetelt. Usume, et pigem on tõenäoline poliitilise olukorra mõningane stabiliseerumine Itaalias, mis viiks samuti Põhja-Euroopa riikide valitsuste võlakirjade intressid tõusule. Seetõttu oleme intressitõusude suhtes kaitsvalt positsioneeritud ning hoiame portfelli võlakirjade keskmist pikkust lõpptähtajani lühikesena. Euroala investeerimisjärgu reitinguga ettevõtete võlakirjade riskimarginaalid on jaanuari madalaimate tasemetega võrreldes tõusnud ca 0.4 protsendipunkti võrra. Seega näeme, et varaklass pakub mõnevõrra paremat xxxxx-xxxx xxxxx xxx aasta alguses. Samas on riskiks poliitilised arengud Itaalias. Näeme jätkuvalt väärtust ka arenevate turgude võlakirjades, ehkki dollari tugevnemine on arenevad turud xxxxx xxxx pannud. *Kommentaaris indeksitele viitamine ei tähenda, et fondi investeerimispoliitika oleks seotud nimetatud või mõne teise indeksi tootluse järgimisega.
Oluline teave	2 | 2
Fondiosaku väärtus võib ajas nii kasvada kui kahaneda. Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluse kohta. Käesolev dokument xx xxxxxx esitatud teave ei ole käsiteldav investeerimissoovitusena ega investeerimisnõustamisena. Tutvuge fondi tingimuste ja prospektiga veebilehel xxx.xxxxxxxx.xx/xxxxxx. Täiendava info saamiseks pöörduge Swedbanki investeerimistoe xxxxx telefonil x000 000 0000, E-R kl 8.30-18.00 või külastage lähimat Swedbanki kontorit.