Kodukindlustuse
Kodukindlustuse
Swedbanki pensionifond 1960-69 sündinutele Swedbanki pensionifond 1970-79 sündinutele Swedbanki pensionifond 1980-89 sündinutele
Ptroinsgpeimktused
Kehtib alates 17.02.2023
Oluline info
Käesolev dokument on Swedbanki pensionifond 1960-69 sündinutele, Swedbanki pensionifond 1970-79 sündinutele ja Swedbanki pensionifond 1980-89 sündinutele (edaspidi koos nimetatud Fondid või eraldi Fond) avaliku pakkumise prospekt (edaspidi Prospekt) Eesti Vabariigis kehtiva investeerimisfondide seaduse tähenduses. Prospekt on Fondide avalikuks pakkumiseks koostatud dokument, milles kajastatakse Fondidega seotud teave.
Prospektis sätestatu kehtib kõigi Fondide kohta, kui Prospektis ei ole selgesõnaliselt välja toodud, et esitatud info puudutab konkreetset Fondi.
Prospekti lahutamatuks lisaks olevad Fondide tingimused (edaspidi Tingimused) on seadusega sätestatud korras kinnitatud dokumendid, millega nähakse ette Fondide tegevuse alused ja Fondide osakuomanike (investorite) suhted Fondivalitsejaga. Tingimused avalikustatakse Prospekti osas „Info Fondide kohta“ kirjeldatud viisil ja kohtades. Prospektis esitatud teavet ei tohi käsitleda investeerimisnõustamisena või muu investeerimisteenuse või investeerimiskõrvalteenusena ega kutsena omandada või võõrandada Fondide osakuid. Tutvuge enne investeerimist hoolikalt Prospekti ja Tingimustega, pöörake erilist tähelepanu investeerimisriskidele ning hinnake oma riskitaluvust. Sealjuures soovitame põhjalikumat selgitust investeerimisega kaasnevate erinevate aspektide kohta küsida professionaalsetelt maksu- ja investeerimisnõustajatelt.
Fondide osakute pakkumine peab xxxxx xxxxx vastavuses Prospekti, vastava Fondi Tingimustega ja õigusaktidega. Eksitavaid reklaame või muid Prospekti, Tingimuste ja õigusaktidega vastuolus olevaid lubadusi ei tohi käsitleda Fondivalitseja poolt heakskiidetuna. Fondivalitseja ei garanteeri, et Prospektis esitatud info on õige igal ajahetkel pärast osaku omandamist. Andmed on Prospektis esitatud tiitellehel märgitud seisuga.
Fonde pakutakse üksnes Eesti residentidele. Fonde ei ole registreeritud pakkumiseks välisriigis.
Fondivalitseja ei paku ega müü Fondide osakuid ega osuta mingeid investeerimisteenuseid Ameerika Ühendriikide (USA) isikutele, kui pole teisiti sätestatud. Ostukorralduse esitamisega Fondivalitsejale kinnitab investor, et ta ei ole USA isik. Kui investor on USA isik või muutub USA isikuks ajal, mil tal on Fondivalitsejaga kehtiv õigussuhe, on Fondivalitsejal õigus xxxxxx õigussuhe lõpetada vastavalt õigusaktidele. Investoril on kohustus teavitada Fondivalitsejat viivitamatult asjaoludest, mis võivad tingida investori kvalifitseerumise USA isikuks. Fondivalitseja võib investori USA isikuks kvalifitseerumise hindamisel xxxxx aluseks ka avalikud andmed. Füüsiline isik loetakse USA isikuks muuhulgas juhul, kui tal on USA kodakondsus, tema residentsuse riik on USA, kontaktaadress on USA-s või aadress residentsuse riigis on USA-x. Xxxx võidakse lugeda USA isikuks xx xxxx USA seadustest tuleneval alusel. Fondivalitseja ei vastuta mistahes kahju eest, mis investoril võib tekkida seoses USA isikuks olemise või selleks muutumisega, sealhulgas Fondivalitseja poolt Fondi osakute või investeerimisteenuse pakkumisest keeldumise, osakute lunastamise ja/või vastavate õigussuhete lõpetamisega või muul eeltooduga seonduval põhjusel.
Teave Fondide poolt edendatavate keskkonnaalaste ja sotsiaalsete omaduste kohta on leitav Prospekti lisas 2.
„Pangatingimused“ all, Swedbank Eesti teenindussaalides ja Fondivalitseja asukohas.
Lähem info Fondide kohta, asjakohased dokumendid ja muu oluline teave on leitav Fondivalitseja veebilehelt xxx.xxxxxxxx.xx/xxxxxx (edaspidi Veebileht).
Sisukord
ELUTSÜKLISTRATEEGIA TUTVUSTUS 7
FONDIDE VARA INVESTEERIMINE 10
Investeerimispiirangud xx xxxxx hajutamise reeglid 11
Lühiülevaade investeerimise ja riskijuhtimise tehnikatest 13
Peamiste investeerimisriskide kirjeldus 14
Fondide tegevust enam puudutavad riskid 16
Tüüpinvestori kirjeldus ja Fondide riskitasemed 17
Fondide ja Osakute puhasväärtuse määramine 20
Osakute väljalaskmishinna ja tagasivõtmishinna määramine 20
Osakute omandamine FIE poolt 22
Väljamaksed investorile, kellel on õigus kohustuslikule kogumispensionile 23
Väljamakse investorile, kellel ei ole veel õigust kohustuslikule kogumispensionile 24
Osakute väljalaske ja tagasivõtmise peatamine 25
FONDIDEGA SEOTUD TASUD JA KULUD 26
Omandatavate fondide valitsemistasu piirmäär 27
Fondide Tingimuste ja Prospekti muutmine 28
Teised Fondivalitseja poolt valitsetavad fondid 31
Fondivalitseja ülesannete edasiandmine 32
Fondivalitseja tasustamispoliitika 33
DEPOSITOORIUM JA OSAKUTE REGISTER 34
XXXX 1: FONDIDE EELMISTE PERIOODIDE TOOTLUSED 36
XXXX 2: KESKKONNAALASED JA/VÕI SOTSIAALSED OMADUSED 37
Swedbanki pensionifond 1960-69 sündinutele 37
Swedbanki pensionifond 1970-79 sündinutele 43
Swedbanki pensionifond 1980-89 sündinutele 49
Üldandmed
Fondide andmed Eesti Vabariigis registreeritud kohustuslikud pensionifondid: Swedbanki pensionifond 1960-69 sündinutele;
Swedbanki pensionifond 1970-79 sündinutele, eelnimetatud Fondid on moodustatud 26. aprillil 2002;
Swedbanki pensionifond 1980-89 sündinutele, moodustatud 5. mail 2009. Xxxxxxx asukohaks on Fondivalitseja asukoht.
Fondide majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Fondide osakud Fondidel on ühte liiki nimiväärtuseta osakud (edaspidi Osakud).
Xxxx on nimeline väärtpaber, mis tõendab osakuomaniku õigust proportsionaalsele osale Fondi varadest.
Osakutega ei kaubelda ega xxx xxxxx kaubelda reguleeritud väärtpaberiturul. Täiendavat infot vaata Prospekti osast „Fondi osakud“.
Finantsaruanded Fondide aastaaruanded koostatakse ja avalikustatakse Fondivalitseja asukohas ja Veebilehel hiljemalt neli kuud pärast Fondide majandusaasta lõppu.
Maksustamine Fondide tulu ei kuulu Eesti Vabariigis maksustamisele. Fondide teenitud tulu reinvesteeritakse. Fondi kasum või kahjum kajastub selle Fondi Osakute puhasväärtuse muutuses. Investori teenitud tulu maksustamine oleneb konkreetsetest investoriga seotud asjaoludest.
Fondivalitseja Swedbank Investeerimisfondid AS (edaspidi ka Fondivalitseja), asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn, Eesti Vabariik. Täiendavat infot vaata Prospekti osast „Fondivalitseja“.
Depositoorium Swedbank AS (edaspidi Depositoorium), asukoht: Liivalaia 8, 15040 Tallinn, Eesti Vabariik. Depositoorium hoiab Fondide vara. Täiendavat infot vaata Prospekti osast „Depositoorium ja Osakute register“.
Registripidaja AS Pensionikeskus (edaspidi Registripidaja), asukoht: Maakri 00, 00000 Xxxxxxx, Xxxxx Vabariik, registrikood 14282597. Registripidaja registreerib Osakud ja nendega seotud andmed Osakute registris. Täiendavat infot vaata Prospekti osast „Depositoorium ja Osakute register“.
Järelevalveasutus Järelevalvet Fondide, Fondivalitseja ja Depositooriumi tegevuse üle teostab Finantsinspektsioon, asukoht: Sakala 4, 15030 Tallinn, Eesti Vabariik.
1 Kellaajad on siin ja edaspidi antud Eesti aja järgi.
Audiitor Fondide audiitor on AS PricewaterhouseCoopers, registrikood 10142876, asukoht: Pärnu xxx 00, 00000 Xxxxxxx, Xxxxx Vabariik.
Elutsüklistrateegia tutvustus
Fondid on nn elutsüklifondid, mis tähendab, et aktsiariskiga investeeringute osakaal Fondides langeb Fondi dokumentatsioonis kindlaksmääratud aja jooksul ning iga Fond eksisteerib määratud tähtaja jooksul (vastava generatsiooni II pensionisamba kogumisfaasi ajal). Swedbanki pensionifond 1960-69 sündinutele on mõeldud peamiselt investoritele, kes on sündinud aastatel 1960-1969, Swedbanki pensionifond 1970-79 sündinutele on mõeldud peamiselt investoritele, kes on sündinud aastatel 1970-1979 ja Swedbanki pensionifond 1980-89 sündinutele on mõeldud peamiselt investoritele, kes on sündinud aastatel 1980-1989.
Eesti II pensionisamba kogumisfaas kestab tavapäraselt umbes 20. eluaastast (töötama asumine) kuni umbes 65. eluaastani (pensionile xxxxx). Vanaduspensioni iga on Eestis aastate jooksul pidevalt tõusnud ning see jätkub eeldatavasti ka edaspidi. Eesti II pensionisamba turupraktikas soovitatakse tavapäraselt nooremas eas raha koguda suurema maksimaalse aktsiaosakaaluga xxxxxx xx vanemas eas väiksema maksimaalse aktsiaosakaaluga fondis ning vahetult enne pensioniiga konservatiivses pensionifondis, et minimeerida enne pensionile minekut kogutud vahendite vähenemise riski finantsturgudel toimuvate ootamatute muutuste tõttu. Seetõttu peaks keskmine investor kogumisfaasi jooksul vahetama xxx XX pensionisamba fondi sageli xxxx xxxxx.
Nn elutsüklifondide puhul ei ole fondide vahetamine investori eluea suurenemisega kaasneva riskiprofiili muutuse tõttu vajalik, kuna elutsüklifondi aktsiariskiga investeeringute osakaal langeb ajas kindlaksmääratud ulatuses ning fond on moodustatud tähtajalisena ehk konkreetse generatsiooni II pensionisamba kogumisfaasi ajaks. Elutsüklifondi (life-cycle fund, target date fund) nimi tulenebki asjaolust, et taoline fond on loodud konkreetse vanusegrupi pensioniks kogumise eesmärki silmas pidades.
Elutsüklifondi investor ei pea terve II pensionisamba kogumisfaasi jooksul II samba pensionifondi vahetama, kuna tema pensioniinvesteeringute optimaalne riskitase langeb fondivalitseja parima hinnangu järgi määratud antud põlvkonna kliendi kogumisfaasi kestuse põhjal.2 Seega elutsüklifondi moodustamisel ja investori liitumisel on aktsiarisk selles seaduse järgi maksimaalselt lubatu (100%) lähedal ja hakkab seejärel langema vastavalt II pensionisamba kogumisfaasi (sihtinvestori investeerimisperioodi) kestusele. Järgnev joonis näitab aktsiariskiga investeeringute osakaalu ligikaudset langust Fondides alates 2022. aastast.
2 Kui leiavad aset olulised muutused klientide oodatavas kogumisperioodis ja/või keskmises elueas, võib hinnang optimaalsele riskitasemele muutuda.
Tabel 1.
Xxxxx | Swedbanki pensionifond 1980-89 sündinutele | Swedbanki pensionifond 1970-79 sündinutele | Swedbanki pensionifond 1960-69 sündinutele | ||||||
Minimaalne aktsiarisk | Aktsiariski sihttase | Maksimaalne aktsiarisk | Minimaalne aktsiarisk | Aktsiariski sihttase | Maksimaalne aktsiarisk | Minimaalne aktsiarisk | Aktsiariski sihttase | Maksimaalne aktsiarisk | |
60% | 100% | 100% | 60% | 98% | 100% | 8% | 28% | 48% | |
2023 | 60% | 100% | 100% | 60% | 95% | 100% | 8% | 28% | 48% |
2024 | 60% | 100% | 100% | 60% | 92% | 100% | 8% | 28% | 48% |
2025 | 60% | 100% | 100% | 60% | 88% | 100% | 7% | 27% | 47% |
2026 | 60% | 100% | 100% | 60% | 83% | 100% | 2% | 22% | 42% |
2027 | 60% | 100% | 100% | 58% | 78% | 98% | 0% | 18% | 40% |
2028 | 60% | 100% | 100% | 52% | 72% | 92% | 0% | 15% | 40% |
2029 | 60% | 100% | 100% | 45% | 65% | 85% | 0% | 12% | 40% |
2030 | 60% | 100% | 100% | 38% | 58% | 78% | 0% | 10% | 40% |
2031 | 60% | 100% | 100% | 32% | 52% | 72% | 0% | 10% | 40% |
2032 | 60% | 98% | 100% | 25% | 45% | 65% | 0% | 10% | 40% |
2033 | 60% | 95% | 100% | 18% | 38% | 58% | 0% | 10% | 40% |
2034 | 60% | 92% | 100% | 12% | 32% | 52% | 0% | 10% | 40% |
3 2022. aastal viib Fondivalitseja Fondide xxxxx vastavusse Tabelis 1 näidatud aktsiariski kandvate instrumentide osakaaluga nelja kuu jooksul Prospekti 02.05.2022 redaktsiooni jõustumisest arvates (üleminekuaeg).
2035 | 60% | 88% | 100% | 7% | 27% | 47% | 0% | 10% | 40% |
2036 | 60% | 83% | 100% | 2% | 22% | 42% | |||
2037 | 58% | 78% | 98% | 0% | 18% | 40% | |||
2038 | 52% | 72% | 92% | 0% | 15% | 40% | |||
2039 | 45% | 65% | 85% | 0% | 12% | 40% | |||
2040 | 38% | 58% | 78% | 0% | 10% | 40% | |||
2041 | 32% | 52% | 72% | 0% | 10% | 40% | |||
2042 | 25% | 45% | 65% | 0% | 10% | 40% | |||
2043 | 18% | 38% | 58% | 0% | 10% | 40% | |||
2044 | 12% | 32% | 52% | 0% | 10% | 40% | |||
2045 | 7% | 27% | 47% | 0% | 10% | 40% | |||
2046 | 2% | 22% | 42% | ||||||
2047 | 0% | 18% | 40% | ||||||
2048 | 0% | 15% | 40% | ||||||
2049 | 0% | 12% | 40% | ||||||
2050 | 0% | 10% | 40% | ||||||
2051 | 0% | 10% | 40% | ||||||
2052 | 0% | 10% | 40% | ||||||
2053 | 0% | 10% | 40% | ||||||
2054 | 0% | 10% | 40% | ||||||
2055 | 0% | 10% | 40% |
Fondid on tähtajalised, mis tähendab, et Fondide lõpptähtaja saabumisel (sihtinvestorite pensioniea saabumisel) lõpetab konkreetne Fond tegevuse. Fond lõpetab tegevuse ühinemise xxxx.
Swedbanki pensionifond 1960-69 sündinutele: Fondivalitseja ühendab Xxxxx xxx valitsetava konservatiivse pensionifondiga (Swedbanki pensionifond Konservatiivne) aastal 2036. Juhul, xxx Xxxxx xxxxxx turuväärtus on langenud 2030. aasta alguseks või langeb aastatel 2030-2035 alla kahe miljoni euro, võib Fondivalitseja Fondi lõpetada (ühendada) ka aastatel 2030-2035.
Swedbanki pensionifond 1970-79 sündinutele: Fondivalitseja ühendab Xxxxx xxx valitsetava konservatiivse pensionifondiga (Swedbanki pensionifondiga Konservatiivne) aastal 2046. Juhul, xxx Xxxxx xxxxxx turuväärtus on langenud 2040. aasta alguseks või langeb aastatel 2040-2045 alla kahe miljoni euro, võib Fondivalitseja Fondi lõpetada (ühendada) ka aastatel 2040-2045.
Swedbanki pensionifond 1980-89 sündinutele: Fondivalitseja ühendab Xxxxx xxx valitsetava konservatiivse pensionifondiga (Swedbanki pensionifondiga Konservatiivne) aastal 2056. Juhul, xxx Xxxxx xxxxxx turuväärtus on langenud 2050. aasta alguseks või langeb aastatel 2050-2055 alla kahe miljoni euro, võib Fondivalitseja Fondi lõpetada (ühendada) ka aastatel 2050-2055.
Fondide vara investeerimine
Investeerimiseesmärgid
Fondid on kohustusliku kogumispensioni fondid, mille tegevuse põhieesmärgiks on võimaldada Fondide osakuomanikele pärast pensioniikka jõudmist täiendav sissetulek lisaks riiklikule pensionile. Fondide investeerimiseesmärgiks on Fondide vara väärtuse stabiilne pikaajaline kasv läbi riskide hajutamise.
Fondidesse investeerimisega kaasneb alati risk. Fondidesse investeerimisega seotud riskid on täpsemalt kirjeldatud Prospekti osas „Investeerimisriskid”. Hindamaks konkreetse Fondi sobivust, tuleb investoril tutvuda Prospekti osaga
„Tüüpinvestori kirjeldus ja Fondide riskitasemed”. Investor peab meeles pidama, et Fondide tootlus ega Fondidesse tehtud investeeringu säilimine ei ole garanteeritud.
Investeerimispoliitika
Fondide investeerimispoliitika põhiprintsiibid sisalduvad vastava Fondi Tingimustes. Fondid erinevad üksteisest eelkõige aktsia- ja võlakirjariski kandvate instrumentide lubatud osakaalu osas. Aktsiad on võrreldes võlakirjadega pakkunud ajalooliselt paremat tootlust, kuigi lühikese aja jooksul võib nende väärtus tugevasti kõikuda. Võlakirjad on ajalooliselt olnud pikas perspektiivis madalama tootlusega, kuid stabiilsemad.
Swedbanki pensionifond 1960-69 sündinutele: aktsiariski kandvate instrumentide investeeringuid (aktsiad, aktsiafondid, aktsiatega sarnased instrumendid) Fondi varas vähendatakse aja jooksul vastavalt Tabelis 1 toodule; ülejäänud osa Fondi varast investeeritakse võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisasjadesse xx xxxxxx õigusaktidega lubatud varasse. Fondivalitseja eesmärgiks on Fondi varasse kuuluvate aktsiariski kandvate instrumentide osakaalu xxxxx Tabelis 1 näidatud sihtosakaalust lähtuvalt, kuid sõltuvalt turuolukorrast või muudest asjaoludest võib Fondivalitseja Fondi varasse kuuluvate aktsiariski kandvate instrumentide osakaalu suurendada või vähendada Tabelis 1 näidatud piirmäärani. Fondivalitseja ühendab Fondi Swedbanki pensionifondiga Konservatiivne aastal 2036, viies vajadusel Fondi vara vastavusse Õigusaktides konservatiivse pensionifondi vara koosseisule sätestatud piirangutega. Juhul, xxx Xxxxx xxxxxx turuväärtus on langenud 2030. aasta alguseks või langeb aastatel 2030-2035 alla kahe miljoni euro, võib Fondivalitseja ühendada Fondi Swedbanki pensionifondiga Konservatiivne ka aastatel 2030-2035.
Swedbanki pensionifond 1970-79 sündinutele: aktsiariski kandvate instrumentide investeeringuid (aktsiad, aktsiafondid, aktsiatega sarnased instrumendid) Fondi varas vähendatakse aja jooksul vastavalt Tabelis 1 toodule; ülejäänud osa Fondi varast investeeritakse võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisasjadesse xx xxxxxx õigusaktidega lubatud varasse. Fondivalitseja eesmärgiks on Fondi varasse kuuluvate aktsiariski kandvate instrumentide osakaalu xxxxx Tabelis 1 näidatud sihtosakaalust lähtuvalt, kuid sõltuvalt turuolukorrast või muudest asjaoludest võib Fondivalitseja Fondi varasse kuuluvate aktsiariski kandvate instrumentide osakaalu suurendada või vähendada Tabelis 1 näidatud piirmäärani. Fondivalitseja ühendab Fondi Swedbanki pensionifondiga Konservatiivne aastal 2046, viies vajadusel Fondi vara vastavusse Õigusaktides konservatiivse pensionifondi vara koosseisule sätestatud piirangutega. Juhul, xxx Xxxxx xxxxxx turuväärtus on langenud 2040. aasta alguseks või langeb aastatel
2040-2045 alla kahe miljoni euro, võib Fondivalitseja ühendada Fondi Swedbanki pensionifondiga Konservatiivne ka aastatel 2040-2045.
Swedbanki pensionifond 1980-89 sündinutele: aktsiariski kandvate instrumentide investeeringuid (aktsiad, aktsiafondid, aktsiatega sarnased instrumendid) Fondi varas vähendatakse aja jooksul vastavalt Tabelis 1 toodule; ülejäänud osa Fondi varast investeeritakse võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisasjadesse xx xxxxxx õigusaktidega lubatud varasse. Fondivalitseja eesmärgiks on Fondi varasse kuuluvate aktsiariski kandvate instrumentide osakaalu xxxxx Tabelis 1 näidatud sihtosakaalust lähtuvalt, kuid sõltuvalt turuolukorrast või muudest asjaoludest võib Fondivalitseja Fondi varasse kuuluvate aktsiariski kandvate instrumentide osakaalu suurendada või vähendada Tabelis 1 näidatud piirmäärani. Fondivalitseja ühendab Fondi Swedbanki pensionifondiga Konservatiivne aastal 2056, viies vajadusel Fondi vara vastavusse Õigusaktides konservatiivse pensionifondi vara koosseisule sätestatud piirangutega. Juhul, xxx Xxxxx xxxxxx turuväärtus on langenud 2050. aasta alguseks või langeb aastatel 2050-2055 alla kahe miljoni euro, võib Fondivalitseja ühendada Fondi Swedbanki pensionifondiga Konservatiivne ka aastatel 2050-2055.
Fondid ei xxx xxxx investeerimisel spetsialiseerunud majandusharude ega piirkondade või riikide järgi. Täpsed vara ning emitendi liigid, regioonid, riigid ja majandusharud ning nende omavahelised osakaalud määrab Fondivalitseja Fondi igapäevase valitsemise käigus. Sõltuvalt turuolukorrast võib Fondide vara jaotus erinevate varaklasside ja instrumentide vahel oluliselt muutuda. Fondivalitseja teeb investeerimisotsuseid vastavalt Fondi strateegia eesmärkidele. Seetõttu võivad investeerimisotsused Fondide lõikes aeg-ajalt erineda. Fondide investeeringud võivad olla noteeritud eri valuutades ning Fondid võivad investeerida erinevatesse valuutadesse.
Fondide vara investeeritakse mh teiste investeerimisfondide kaudu. Aktsiafondidesse tehtud investeeringutena käsitatakse investeeringuid fondidesse, mille varast oluline osa paigutatakse otse või teiste fondide kaudu aktsiatesse või muudesse sellistesse instrumentidesse ja see on üks osa sellise fondi tavapärasest investeerimispoliitikast. Aktsiatega sarnastesse instrumentidesse tehtud investeeringutena käsitatakse investeeringuid väärtpaberitesse, hoiustesse või muudesse instrumentidesse, mille hind või millest saadav tulu sõltub osaliselt või täielikult aktsia või muu sarnase instrumendi hinnast või selle muutusest, v.a õigusaktides sätestatud tingimustele vastavad investeerimishoiused või võlaväärtpaberid, mille põhiosa on garanteeritud. Investeerimisfondi, mis ei ole aktsiafond, aktsiaid ei käsitleta aktsiatena. Aktsiateks, aktsiafondideks ega aktsiatega sarnasteks instrumentideks ei loeta sellise äriühingu aktsiaid või aktsiatega sarnaseid väärpabereid, mis tegeleb peamiselt avalikkusele olulise taristu (nt elektrituru, teedevõrgu, veevarustuse, jäätmehoolduskorralduse jms) arendamise, haldamise või opereerimisega, sellise aktsiafondi osakuid või aktsiaid, mis investeerib peamiselt taristuettevõtetesse ega sellise äriühingu aktsiaid või fondi osakuid või aktsiaid, mille vara paigutatakse peamiselt kinnisasjadesse.
Investeerimispiirangud xx xxxxx hajutamise reeglid
Fondivalitseja lähtub Fondide vara investeerimisel piirangutest xx xxxxx hajutamise reeglitest, mis on sätestatud õigusaktidega (peamiselt Eesti investeerimisfondide seadus ning selle alusel antud õigusaktid nagu nt valdkonna eest vastutava ministri määrused). Nimetatud piirangud ja reeglid ei ole täies mahus Prospektis taasesitatud ning võivad muutuda vastava õigusakti muutmisel.
Fondide vara võib investeerida, lähtudes õigusaktides, Tingimustes ja Prospektis sätestatud piirangutest ja tingimustest: väärtpaberitesse (nt aktsiad või muud sarnased õigused, võlakirjad või muud sarnased võlakohustused ja
märkimisõigused või muud õigused, mis annavad õiguse omandada eelnimetatud väärtpabereid, pandikirjad, vahetusväärtpaberid; edaspidi käesolevas alapeatükis Väärtpaberid), rahaturuinstrumentidesse, krediidiasutuste hoiustesse, teiste fondide osakutesse või aktsiatesse, tuletisinstrumentidesse, väärismetallidesse ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või mille hind sõltub väärismetallist, kinnisasjadesse xx xxxxxx õigusaktides lubatud varasse, samuti võib Fondide vara arvelt anda laenu vastavalt õigusaktides sätestatud tingimustele.
Fondi vara võib kuni 100% ulatuses Fondi vara väärtusest investeerida Väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse, millega kaubeldakse Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) lepinguriigi, Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriigi, Venemaa, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Serbia, Montenegro, Ukraina, Valgevene, Moldova, Makedoonia, Kasahstani, Usbekistani, Kõrgõstani, Türkmenistani, Tadžikistani, Gruusia, Aserbaidžaani, Armeenia, Argentiina, Brasiilia, Kolumbia, Hiina, India, Hongkongi, Singapuri, Egiptuse, Lõuna-Aafrika Vabariigi, Bahama, Bermuda, Kaimanisaarte, Kanalisaarte, Mani saare väärtpaberibörsil või muul reguleeritud turul või mis võetakse nimetatud turul kauplemisele 12 kuu jooksul pärast Väärtpaberite emiteerimist vastavalt emiteerimise tingimustele. Fondi vara võib kuni 100% ulatuses Fondi vara väärtusest investeerida ka õigusaktides sätestatud tingimustele vastavatesse reguleeritud turul mittekaubeldavatesse rahaturuinstrumentidesse. Xxxxx xxxxx võib anda laenu kokku kuni 10% ulatuses Fondi vara väärtusest isikutele, xxxxx emiteeritud võlakirjadesse on Fondil lubatud investeerida. Fondi vara võib investeerida eelnimetatud turgudel mittekaubeldavatesse Väärtpaberitesse, eelpool nimetamata rahaturuinstrumentidesse ning anda Fondi xxxx xxxxx eelnimetatud laenu kokku kuni 50% ulatuses Fondi vara väärtusest.
Fondi vara võib ühe isiku emiteeritud Väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse investeerida kuni 15% ulatuses Fondi vara väärtusest, v.a ühe isiku emiteeritud pandikirjadesse, millesse võib investeerida kuni 25% ulatuses Fondi vara väärtusest. Fondi vara võib ühe riigi, EEA lepinguriigi kohaliku omavalitsuse üksuse või sellise rahvusvahelise organisatsiooni, millesse kuulub vähemalt üks EEA lepinguriik, emiteeritud või tagatud Väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse investeerida kuni 35% ulatuses Fondi vara väärtusest.
Fondi vara võib investeerida kuni 100% ulatuses Fondi vara väärtusest krediidiasutuse nõudmiseni või kuni 12-kuulise tähtajaga hoiustesse, kui krediidiasutus on registreeritud EEA lepinguriigis või kolmandas riigis, Kolmandas riigis registreeritud krediidiasutuse suhtes kehtivad usaldatavusnõuded peavad Finantsinspektsiooni hinnangul vastama vähemalt sama rangetele nõuetele, kui on sätestatud Euroopa Liidu õigusaktides. Fondi vara võib ühe krediidiasutuse või samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste hoiustesse paigutada kokku kuni 20% Fondi vara väärtusest.
Fondide vara võib investeerida teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse, lähtudes õigusaktides, Tingimustes ja Prospektis sätestatud piirangutest ja tingimustest. Fondi vara võib investeerida kuni 100% ulatuses Fondi vara väärtusest eurofondi (UCITS) osakutesse ja aktsiatesse või muu õigusaktidega lubatud (nn eurofondiga võrdsustatud) fondi osakutesse või aktsiatesse. Eelpool nimetamata fondi osakutesse või aktsiatesse, mis ei ole võetud kauplemisele õigusaktides nimetatud reguleeritud turul, võib Fondi vara investeerida kuni 50% Fondi vara väärtusest. Ühe fondi osakute või aktsiate väärtus võib moodustada kuni 20% Fondi vara väärtusest või 30% Fondi vara väärtusest, kui tegemist on indeksit järgiva eurofondiga vastavalt õigusaktides sätestatud tingimustele. Fondi vara võib investeerida Fondivalitseja poolt või sellise äriühingu poolt, kellega Fondivalitseja on seotud ühise juhtimise või kontrolli või olulise osaluse kaudu, valitsetava teise fondi osakutesse või aktsiatesse, vastavalt õigusaktides sätestatud tingimustele.
Fondivalitseja võib Fondide arvel teha tehinguid tuletisinstrumentidega Fondi investeerimiseesmärkide saavutamiseks xx Xxxxx varasse kuuluvate väärtpaberite hinna kõikumisest tuleneva riski maandamiseks. Fondi vara võib investeerida reguleeritud turul kaubeldavatesse tuletisinstrumentidesse või reguleeritud turu väliselt omandatavatesse tuletisinstrumentidesse, kui nende alusvaraks on järgmine vara või kui nende hind sõltub otseselt või kaudselt järgmistest mõjuteguritest: hoiused, Väärtpaberid, fondide osakud ja aktsiad, rahaturuinstrumendid ja xxx xxxx, millesse Fond võib investeerida, sh finantsvara, millel on eelnimetatud varaga sarnaseid tunnusjooni, intressimäärad, valuuta või valuutakursid, mistahes väärtpaberi- või muud finantsindeksid.
Fondi vara võib investeerida väärismetallidesse ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või mille hind sõltub väärismetallist, kokku kuni 5% ulatuses Fondi vara väärtusest.
Ühe kinnisasja soetusväärtus ei või omandamise ajal ületada 10% Fondi vara väärtusest. Kinnisasjade, kinnisasjadesse investeeriva teise fondi või muu äriühingu osakute ja aktsiate ja muude väärtpaberite väärtus kokku ei või moodustada rohkem kui 40% Fondi vara väärtusest.
Xxxxx xxxxx võib xxxxx xxxxx kuni 10% ulatuses Fondi vara väärtusest. Fondivalitsejal on õigus Xxxxx xxxxx tagada väärtpaberite väljalaset, teha repo- ja pöördrepotehinguid xx xxxx väärtpaberite laenamise tehinguid kuni 10% ulatuses Fondi vara väärtusest ning lühiajalise tähtajaga.
Lühiülevaade investeerimise ja riskijuhtimise tehnikatest
Mitmesse varaklassi investeeriva Fondi puhul kasutab Fondivalitseja üldjuhul Fondi vara investeerimisel strateegilist jaotust erinevate varaklasside vahel, arvestades vastava Fondi investeerimispoliitikat, -piiranguid, varaklasside iseloomu ja investeerimisväljavaadet. Seejärel kasutatakse erinevate varaklasside taktikalist üle- või alakaalumist vastavalt muutuvatele tingimustele finantsturgudel. Ühte varaklassi kuuluvate väärtpaberite valikul lähtutakse üldjuhul globaalsest ja piirkondlikust makromajanduslikust analüüsist, kasvupotentsiaalist ning finantsturgude üldistest suundadest ja vajadusel suundadest vastavas regioonis. Samuti lähtub Fondivalitseja investeeringute valimisel vastutustundliku ja jätkusuutliku investeerimise põhimõtetest, mis on avalikustatud Fondivalitseja veebilehel. Jätkusuutlikkusriskide lõimimisel investeerimisotsustesse lähtub Fondivalitseja oma vastavast sise- eeskirjast, mis on avalikustatud Fondivalitseja veebilehel.
Fondivalitseja on kehtestanud riskide tuvastamiseks, juhtimiseks, mõõtmiseks ja maandamiseks sisemised riskijuhtimise protseduurireeglid ning raporteerimise reeglid. Fondivalitseja teostab regulaarset vastavuskontrolli investeerimispiirangute xx xxxxx hajutamise nõuete jälgimiseks. Juhul, kui toimuvad arengud, mille tagajärjel Fondi portfell investeerimispiirangutega vastuollu satub, siis võtab Fondivalitseja viivitamata tarvitusele meetmed selle vastuolu kõrvaldamiseks.
Investeerimisriskid
Fondidesse investeerides peab investor arvestama investeerimisega kaasnevate riskidega, mis võivad mõjutada Fondi tootlust. Fondid võivad teenida nii kasumit kui ka kahjumit, s.t investeeringu säilimine ja kasvamine ei ole garanteeritud ning investeerimisega kaasnevad riskid kannab investor (osakuomanik). Fondi puhasväärtus võib ajas oluliselt kõikuda ning Fondi varasem tootlus ei xxxx indikatsiooni Fondi tulevase tootluse kohta. Seetõttu peab investor alati veenduma, et konkreetse Fondi riskiprofiil on talle vastuvõetav. Enne Fondi investeerimist on investoril soovitav tutvuda Prospekti ja Tingimustega, Fondi aastaaruandega ning muude dokumentide ja informatsiooniga, mis on Fondivalitseja asukohas ja Veebilehel Fondi kohta avaldatud. Kohustusliku kogumispensioni investeerimisriski kannab investor. Riik ei xxxx garantiisid pensionifondi osakute väärtuse säilimise kohta.
Investoril on soovitav hinnata Fondi investeerimise xxx- xx asjakohasust, xxxxx arvesse investeerimisega kaasnevaid juriidilisi, maksualaseid, finantsilisi xx xxxx aspekte. Fondide riskiprofiilid ning tüüpinvestorid, kellele Fondid on suunatud, on erinevad (vt allpool). Vajadusel tuleb investoril enne investeeringu tegemist konsulteerida professionaalse maksu- ja/või investeerimisnõustajaga.
Peamiste investeerimisriskide kirjeldus
Igasuguse investeerimisega kaasneb alati risk. Riski võib iseloomustada kui võimalust mitte saavutada kavandatud investeerimistulemust. Investeerimisfondi investeerimisega kaasnevad riskid võivad tuleneda investeerimistegevusest, õiguskeskkonna muutustest, investeerimisfondi xxxxxx hoidmisest või hindamisest, operatsiooniriskidest, huvide konfliktidest xx xxxxx ebalikviidsusest. Allpool on kirjeldatud mõningaid peamisi investeerimisega kaasnevaid xxxxx. See loetelu ei ole ammendav ning riskid võivad kumuleeruda ja kontsentreeruda.
Tururisk (sh aktsiarisk ja intressirisk) on oht, et investeeringu väärtus võib väärtpaberiturul toimuvate ebasoodsate muutuste (nt makromajanduslikud sündmused, ebastabiilsus poliitilises või sotsiaalses süsteemis, investorite käitumine jne) tõttu muutuda. Aktsiainvesteeringu puhul võib see väljenduda aktsiahinna muutumises, aktsiakursi volatiilsuse muutumises, eri aktsiate või aktsiaindeksite kursisuhete muutumises või dividendimaksete muutumises. Võlainstrumendiinvesteeringu puhul võib see väljenduda intressimäärade muutumises, tulukõvera muutumises, intressimäärade volatiilsuse muutumises, erineva riskitasemega instrumentide intressimäärade xxxx muutumises.
Valuutarisk tuleneb välisvaluuta kursi ebasoodsast muutusest fondi baasvaluuta suhtes, millega kaasneb selles valuutas noteeritud vara väärtuse ebasoodus muutus.
Likviidsusrisk tuleneb investeeringu realiseerimisega kaasnevast ebasoodsast olukorrast – investeeringule ei leidu turul soovitud ajal või soovitud hinnaga piisavalt ostjaid või puudub turg (ostja) üldse. Likviidsusrisk võib olla suurem reguleeritud turu väliselt kaubeldavatesse väärtpaberitesse investeerimise korral. Fondi likviidsusrisk tuleneb fondi osakuomanike käitumise ebasoodsast muutusest, mis võib viia suutmatuseni täita xxxxx xxxxx võetud kohustusi (sh osakute tagasivõtmine). Fondi likviidsusrisk võib näiteks tekkida olukorras, kus fondile laekuvate osakute tagasivõtmis- ja vahetuskorralduste maht lühikese ajaperioodi jooksul on väga ulatuslik, mille tõttu peab peatama tagasivõtmissummade väljamaksmise mingiks ajaperioodiks.
Inflatsioonirisk tuleneb sellest, et inflatsiooni tõttu võib investeeringu reaalne väärtus jääda alla hinnatõusule.
Turu kontsentratsioonirisk tuleneb sellest, et suur osa fondi investeeringutest võib mingil ajahetkel olla paigutatud teatud riiki või piirkonda, mis võib xxxxx xxxx täiendava hindade kõikumise riski.
Emitendirisk tuleneb võlakirja emitendi suutmatusest täita oma võlakohustust õigeaegselt (sh ennetähtaegse tagasimaksmise risk) või täielikult. Taolise riski ilmnemisel võib emitendi võlaväärtpaberi väärtus oluliselt väheneda või muutuda väärtusetuks, mõjutades fondi vara väärtust. Aktsiatesse investeerimise puhul tuleneb emitendirisk sellest, et ettevõte, mille aktsiatesse fond on investeerinud, väärtus võib ajas muutuda ettevõtte tegevuse tõttu (nt majandustulemused, finantstugevus). Erinevatesse aktsiatesse investeerimise riskid võivad sisaldada endas nii valuutariski, poliitilisi ja majanduslikke kui ka õigussüsteemi xxxxx. Samuti varieeruvad emitentidele esitatavad maksu- ja raporteerimise standardid. Arenevate turgude emitentide poliitilised, majanduslikud ja õigussüsteemi riskid võivad oluliselt erineda arenenud turgudele investeerimisega kaasnevatest riskidest, väljendudes muuhulgas kõrgemas hinna volatiilsuses, väiksemas likviidsuses ja kontrollis emitendi üle, aga xx xxxxxx repatrieerimisele seatud limiitides. Samuti võivad investeeringuga seotud kulud olla arenevatel turgudel kõrgemad.
Tehingu vastaspoole risk tuleneb fondi varaga tehtava tehingu vastaspoole suutmatusest täita tehingu sõlmimisega endale võetud kohustusi.
Arveldusrisk tuleneb tehingu vastaspoole suutmatusest kanda arvelduse käigus üle vajalikku rahasummat või väärtpaberikogust, kuigi lepinguline kohustus tema vastu on juba täidetud. Arveldussüsteemi risk seisneb selles, et väärtpaberite või xxx xxxx arveldussüsteemis ei toimu arveldust ettenähtud ajal või ulatuses seetõttu, et tehingu vastaspooleks xxxx xxxx ei täida oma kohustusi õigeaegselt või täies ulatuses.
Xxxxxx hoidmisest tulenev risk (depoorisk) on depositooriumi või xxx xxxx hoidja poolt hoitava vara kadumise või hävimise oht tema pankroti, maksejõuetuse, hooletuse või tahtliku mitteõiguspärase teo tõttu.
Õigussüsteemi risk tuleneb sellest, et fondi tegutsemist xx xxxxx investeerimist puudutavad õigusaktid võivad muutuda (nt võib riik muuta reegleid, mille järgi maksustatakse tulu, mis investorid fondist saavad).
Poliitiline- ehk riigirisk on seotud asjaoluga, et riigis või piirkonnas, xxxx xxxxx xxxx investeeritud on, toimuvad olulised poliitilised muudatused või muud sündmused, mille tulemusena investeeringute väärtus väheneb (vt ka emitendirisk ülal).
Xxxxxx hindamisega seotud risk tuleneb sellest, et reguleeritud turu väliselt kaubeldavatele investeeringutele võib olla keeruline määrata õiglast xxxxx või fondi varadel võib puududa (tunnustatud) noteering.
Tuletisinstrumentidega kaasnevad riskid. Sõltuvalt tuletisinstrumendi liigist võib tuletistehinguga kaasneda suur finantsvõimendus, mille tõttu võib ka väike alusvara hinnamuutus põhjustada tuletisinstrumendi väärtuse olulise muutuse või suurema kahjumi kui tuletistehingu tegemisel antud tagatise väärtus.
Huvide konfliktiga seotud risk tuleneb sellest, et on võimalik otsene või kaudne kahju investorile eelkõige järgmiste asjaolude tõttu: Fondivalitseja võib Fondide nimel teha tehinguid endaga seotud isikutega või teiste Fondivalitseja poolt valitsetavate fondidega, Fondivalitseja ja temaga seotud isikute vahel esineb huvide konflikti olukordi, Fondivalitseja võib investeerida Fondi vara teistesse tema või temaga samasse kontserni kuuluva ettevõtte poolt valitsetavatesse investeerimisfondidesse, Fondivalitseja töötajad vastutavad samaaegselt mitme erineva fondi juhtimise eest, Depositoorium või isik, kellele Fondivalitseja on oma kohustusi üle andnud, kuulub Fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi. Võimalike huvide konfliktide tuvastamiseks ja maandamiseks on Fondivalitseja kehtestanud sisereeglid ja -piirangud (sh reeglid valitsemistasu tagasimaksmiseks teistesse Fondivalitseja, temaga samasse kontserni kuuluva ettevõtte või Fondivalitsejaga mitteseotud ettevõtte poolt valitsetavatesse
investeerimisfondidesse investeerimisel) ning Fondivalitseja vastavuskontroll jälgib regulaarselt Fondide tehinguid ja investeeringuid (sh kas need on tehtud seotud isikutega või seotud isikutesse ning millised on sellisel juhul tehingu tingimused). Lisaks eeltoodule jälgib Fondivalitseja vastavuskontroll regulaarselt Fondivalitsejale teenuse osutajaid ning teenuse osutamise tingimusi.
Fondidesse investeerimise risk tuleneb sellest, et juhul, xxx Xxxxx xxxx investeeritakse edasi investeerimisfondidesse, mis omakorda investeerivad otseselt või kaudselt edasi teistesse fondidesse, võivad kaasnevad valitsemistasud ning muud tasud ületada nn otseinvesteeringuga seotud kulusid. Lisaks ei ole Fondivalitsejal võimalik alati täielikult kontrollida investeerimisfondide tegevust, kuhu Fondid on investeerinud, kuna taoline investeerimisfond võib kasutada investeerimisstrateegiaid, mis ei ole täielikult Fondivalitsejale avalikustatud või sisaldada endas teatud turusituatsioonides xxxxx, xxxx Fondivalitseja pole ette näinud. Samuti võivad mõnede investeerimisfondide haldurid omada lühikest tegutsemisajalugu või nende üle ei pruugita teostada regulatiivset järelevalvet või xxxx võib puududa sõltumatu depositoorium.
Auditeerimise, raamatupidamise ja finantsraporteerimisega seotud risk tuleneb sellest, et arenevate riikide emitentidele esitatavad raporteerimise standardid, praktikad ja avalikustamise nõuded ei pruugi pakkuda xxxxx tasemel informatsiooni ja kaitset investoritele, nagu arenenud turgudele omane.
Jätkusuutlikkusrisk on keskkonnaalane, sotsiaalne või juhtimisega seotud sündmus või tingimus, mis toimumise korral võib avaldada reaalset või potentsiaalset olulist negatiivset mõju fondi xxxxx xxxxx investeeringu väärtusele. Jätkusuutlikkusriskide realiseerumine võib mõjutada Fondide tootlust. Fondide investeerimisobjektiks oleva ettevõtte nõrgad juhtimistavad ja kontrollmehhanismid võivad tekitada probleeme, mis mõjutavad ettevõtte emiteeritud väärtpaberite xxxxx. Oluline avatus ülemineku- ja füüsilistele kliimariskidele võib nende riskide realiseerumisel vähendada Fondide investeeringute turuväärtust. Pikaajalise jätkusuutliku tootluse saavutamiseks on oluline lõimida jätkusuutlikkusriskid investeerimisotsuste tegemise protsessi.
Fondide tegevust enam puudutavad riskid
Fondide tegevust enam puudutavad riskid on välja toodud, võttes arvesse praegust ajahetke ning riskid muutuvad tulevikus vastavalt Tabelis 1 toodud aktsiariski muutumisele.
Oluline osa Fondide varadest võib olla investeeritud Fondi baasvaluutast (euro) erinevas valuutas. Valuutakursside järsk muutumine võib endaga xxxxx xxxx Fondi Osaku puhasväärtuse märkimisväärse muutumise, mistõttu tuleb oluliseks hinnata valuutariski.
Swedbanki pensionifond 1960-69 sündinutele investeerib suures ulatuses võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse ning muusse õigusaktidega lubatud varasse, mistõttu on sellele Fondile omane kõrgem intressi- ja krediidirisk.
Swedbanki pensionifond 1970-79 sündinutele ja Swedbanki pensionifond 1980-89 sündinutele investeerivad vastavalt kuni konkreetse Fondi Tingimustes nimetatud piirmäärani aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse, mistõttu hindab Fondivalitseja nende Fondide puhul tavapärasest kõrgemaks aktsiariski, samuti turu kontsentratsiooniriski xx xxxx likviidsusriski.
Kõikide Fondide puhul võib oluliseks hinnata ka õigussüsteemi riski, mis tuleneb sellest, et Fondi tegutsemist xx Xxxxx investeerimist puudutavad õigusaktid võivad muutuda investorile ebasobivas suunas.
Fondivalitseja hindab, et tuletisinstrumentide kasutamise võimalik mõju Fondide riskitasemetele ei ole suur.
Tüüpinvestori kirjeldus ja Fondide riskitasemed
Fondid on suunatud Eesti residendist füüsilisest isikust investorile ja ei eelda eelnevat investeerimiskogemust. Fondid on moodustatud elutsükli loogikast lähtuvalt, s.t iga Fond on mõeldud investeerimiseks teatud sihtinvestorite grupile (generatsioonile). Sobiva pensionifondi valimisel tuleb investoril lisaks elutsükli loogikale lähtuda ka enda ootustest ja personaalsest riskitaluvusest. Seetõttu soovitab Fondivalitseja enne investeerimisotsuse langetamist konsulteerida professionaalse investeerimisnõustajaga, et hinnata ja mõista investeeringutega kaasnevaid xxxxx xx riskide seotust võimaliku kahju või tuluga.
Swedbanki pensionifond 1960-69 sündinutele | Fond sobib investorile, kes on sündinud aastatel 1960-1969. Fondi aktsiainvesteeringute osakaal langeb ajas investori pensioniea lähenedes (vt Prospekti peatükk „Elutsüklistrateegia tutvustus“), seega tuleb arvestada keskmise investeerimisperioodiga. Fondi riskitase on keskmisest xxxxxxx. |
Swedbanki pensionifond 1970-79 sündinutele | Fond sobib investorile, kes on sündinud aastatel 1970-1979. Fondi aktsiainvesteeringute osakaal langeb ajas investori pensioniea lähenedes (vt Prospekti peatükk „Elutsüklistrateegia tutvustus“), seega tuleb arvestada pikema investeerimisperioodiga. Fondi riskitase on keskmisest kõrgem. |
Swedbanki pensionifond 1980-89 sündinutele | Fond sobib investorile, kes on sündinud aastatel 1980-1989. Fondi aktsiainvesteeringute osakaal langeb ajas investori pensioniea lähenedes (vt Prospekti peatükk „Elutsüklistrateegia tutvustus“), seega tuleb arvestada võimalikult pika investeerimisperioodiga. Fondi riskitase on keskmisest kõrgem. |
Fondi xxxx xx maksustamine
Järgnevalt antakse maksustamispõhimõtetest xxxxxx ülevaade. Enne investeerimisotsuse langetamist on soovitatav konsulteerida professionaalse maksunõustajaga, et võimaliku teenitud tulu maksustamisega kaasnevaid aspekte paremini mõista ja hinnata.
Maksustamist puudutavad õigusaktid ning neist lähtuv investori maksustamine võivad ajas muutuda.
Fondi tulu
Fondi investeerimistulu võib tekkida intressitulust, dividenditulust ja väärtpaberihindade muutusest.
Fondi tulu ei maksta investoritele välja, xxxx reinvesteeritakse. Fondi vara puhasväärtus sõltub kasumist või kahjumist, mida Fond investeerides teenib ja see kajastub Fondi vara puhasväärtuse kasvus või kahanemises ning seeläbi Osaku puhasväärtuse muutuses.
Tulumaks
Fond ei ole maksukohustuslane xx Xxxxx teenitud tulu ei kuulu Eesti Vabariigis maksustamisele. Fondi poolt välisriigis teenitud tulu või tehtud tehingud võivad vastavas riigis kehtivast regulatsioonist tulenevalt maksustamisele kuuluda.
Kohustusliku kogumispensioni makse (2%) arvatakse maha maksustatavast tulust ning II samba väljamaksed maksus- tatakse tol ajahetkel kehtiva tulumaksumääraga.
Investorile, tema pärijatele või teiste seaduses nimetatud isikutele Fondist tehtud väljamaksed maksustatakse tulumaksuseaduse kohaselt. Tulenevalt tulumaksuseadusest võib Fondist tehtud väljamaksete maksustamine sõltuda nii väljamakse tegemise viisist kui ka investori isikust (nt kas väljamakse tegemine toimub investorile, kellel on õigusaktidest tulenevalt tekkinud õigus kohustuslikule kogumispensionile või investorile, kellel ei ole veel õigust kohustuslikule kogumispensionile). Pärijale Osakute tagasivõtmisel tehtud väljamaksed maksustatakse tol ajahetkel kehtiva tulumaksumäära alusel. Osakute kandmine xxxxxx pensionikontole ei ole maksustatav. Fondi Osakute vahetamist teise kohustusliku pensionifondi osakute vastu või Osakute tagasivõtmist pensioni investeerimiskontole raha kandmiseks ei maksustata.
Käibemaks
Käibemaksuga maksustatakse mh väärtpaberite hoidmise ja haldamise teenus ning vara hoidmise teenus. See tähendab, et nt Depositooriumi osutatavale depooteenusele ning Fondi vara hoidmisega seotud kuludele lisandub käibemaks.
Fondi osakud
Osakud on nimelised mittemateriaalsed väärtpaberid, mis väljendavad investori osalust vastava Fondi varas. Fondidel on ühte liiki nimiväärtuseta Osakud. Osakud on jagatavad. Osakute pakkumine on avalik. Osaku kohta ei väljastata omandiõigust tõendavat materiaalset dokumenti. Osakud annavad investoritele võrdsetel alustel võrdsed õigused. Osakud ei xxxx investorile otsustusõigust vastava Fondi varaga tehingute tegemisel. Osakud ei xxxx hääleõigust ja Fondidel ei ole üldkoosolekut.
Fondide ja Osakute puhasväärtuse määramine
Fondide xxxx xx Osakute puhasväärtuse määramisel lähtub Fondivalitseja oma sisereeglitest ja õigusaktidest. Nimetatud sisereeglid on avaldatud Veebilehel.
Fondi vara puhasväärtus on Fondi varasse kuuluvate väärtpaberite ning muude asjade ja õiguste väärtus, millest on maha arvatud nõuded Fondi vastu. Fondi vara puhasväärtus määratakse kindlaks eelkõige Fondi vara turuväärtuse alusel. Fondi vara turuväärtus määratakse kindlaks igal pangapäeval, milleks on iga kalendripäev, välja arvatud laupäev, pühapäev ning Eesti Vabariigi rahvus- ja riigipüha (edaspidi Pangapäev). Fondi vara puhasväärtuse leidmiseks arvatakse Fondi vara turuväärtusest maha kogunenud, kuid maksmata Fondivalitsejale kuuluv valitsemistasu, nõuded Fondi vastu (sh arveldamata tehingud) ja muud Fondi valitsemisega seotud kulutused. Fondide vara puhasväärtust arvutatakse eurodes. Fondide vara puhasväärtus avaldatakse vähemalt kord kuus Veebilehel.
Osaku puhasväärtus saadakse Fondi vara puhasväärtuse jagamisel kõigi arvestuse hetkel välja lastud ja tagasi võtmata Osakute arvuga, mida on eelnevalt korrigeeritud Fondivalitsejale laekunud, kuid arveldamata väljalaske- ja tagasivõtmiskorraldustest tulenevate Osakutega. Osakute puhasväärtust arvutatakse eurodes. Osakute puhasväärtus arvutatakse vähemalt üks xxxx xxxx Pangapäeval ja avaldatakse Veebilehel igal puhasväärtuse arvutamise päeval hiljemalt xxxx 12.00. Osaku puhasväärtus määratakse täpsusega viis kohta pärast koma.
Xxx xxxxxx Xxxxx xxxx või Osaku puhasväärtuse kindlaksmääramist toimub sündmus või ilmneb asjaolu, mis Fondivalitseja parima professionaalse hinnangu kohaselt mõjutab oluliselt Fondi vara või Osaku puhasväärtust, on Fondivalitsejal õigus kindlaksmääratud turuväärtust, puhasväärtust ja Osaku puhasväärtust ümber hinnata, kui sellise ümberhindamise tegematajätmine kahjustaks investorite huve.
Osakute väljalaskmishinna ja tagasivõtmishinna määramine
Osaku väljalaskmishind ning tagasivõtmishind arvutatakse Tingimustes sätestatud korras üks xxxx xxxx Pangapäeval ja avaldatakse Veebilehel hiljemalt xxxx 12:00. Osaku väljalaskmishind ja tagasivõtmishind arvutatakse täpsusega viis kohta pärast koma.
Tehingud osakutega
Liitumine II sambaga
Teise samba ehk kohustusliku pensionifondi osakute omandamiseks või maksete tegemiseks pensioni investeerimiskontole esitab õigusaktides sätestatud tingimustele xxxxxx xxxx (investor) Registripidajale või kontohaldurile4 isiklikult või selleks kirjalikult volitatud esindaja kaudu valikuavalduse. Valikuavalduse esitamisel avatakse investorile pensionikonto, see on väärtpaberikonto eriliik, millel registreeritakse kohustusliku pensionifondi osakud ja osakutega seotud andmed. Pensioni investeerimiskonto avamiseks sõlmib investor õigusaktides sätestatud tingimustele vastava krediidiasutusega xx xxxxxxx lepingu. Käesolev Prospekt kirjeldab üksnes tehinguid Fondide osakutega ning ei kirjelda pensioni investeerimiskontoga seotud tehinguid, xx XX samba sissemakseid sellele.
Valikuavalduse esitamisega kohustub investor tegema kohustusliku kogumispensioni sissemakseid tema valitud kohustusliku kogumispensioni fondi või pensioni investeerimiskontole, õigusaktides sätestatud tingimustel xx xxxxxx. Valikuavalduse puudumise korral tehakse sissemakseid Registripidaja poolt loosiga määratud pensionifondi või õigusaktides sätestatud tingimustel pensioni investeerimiskontole. Sissemakse tasumise kohustus lõpeb õigusaktides sätestatud xxxx xx alustel.
Investor võib alustada sissemaksete tegemist uude kohustuslikku pensionifondi või pensioni investeerimiskontole, esitades kontohaldurile või Registripidajale uue valikuavalduse. Registripidaja asendab kohustusliku pensionifondi või pensioni investeerimiskonto, kuhu investor teeb sissemakseid, uues valikuavalduses märgitud kohustusliku pensionifondi või pensioni investeerimiskontoga hiljemalt kolmandal tööpäeval valikuavalduse vastuvõtmisest Registripidaja poolt.
Valikuavalduse või tehingukorralduse esitamisega kinnitab investor, et on vastava(te) Fondi(de) Tingimuste ja Prospektiga vajalikul määral tutvunud, nendega nõus ja kohustub neid järgima.
Xxx XX sambaga liituma kohustatud isik ei soovi II sambasse sissemakseid teha, ei teki tal sissemakse tasumise kohustust, kui ta esitab kontohaldurile või Registripidajale õigusaktides sätestatud sissemakse tasumisest vabastamise avalduse hiljemalt õigusaktides sätestatud tähtpäevaks.
Sissemaksed II sambasse koosnevad tinglikult kahest osast: kohustusliku kogumispensioni maksest, mis on töövõtja brutopalgast 2% xx xxxxx peab kinni tööandja ning maksust (4% brutopalgast), mille lisab Maksu-ja Tolliamet sotsiaalmaksu arvelt. Teatud tingimustele vastavatele isikutele (nt väikelast kasvatav vanem) võivad õigusaktidega olla võimaldatud täiendavad sissemaksed. Füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE) kohustusliku kogumispensioni makseks on 2% tema ettevõtlustulult, lisaks arvestab ja kannab Maksu- ja Tolliamet FIE poolt tasutud sotsiaalmaksust 4% FIE kogumispensioni makseks. Fondid ei väljasta osakutehingute kohta tehingukinnitusi. Infot Osakutega tehtud tehingute ja pensionikonto saldo kohta saab investor Registripidajalt ja/või oma kontohaldurilt.
4 Vaata kontohaldurite nimekirja Pensionikeskuse veebilehelt.
Osakute väljalaskmine
Sissemakse tegemiseks peab tööandja või mõni muu õigusaktides sätestatud isik kinni investorile makstavatelt ja õigusaktidega ette nähtud tasudelt kohustusliku kogumispensioni xxxxx xx kannab selle Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole. Maksu- ja Tolliamet kontrollib kinni peetud makse korrektsust ning edastab Registripidajalt II sambaga liitunute kohta saadud info alusel korrektsed maksed ning õigusaktidega ette nähtud täiendava sissemakse summad ja andmed makse kohta Registripidajale.
Registripidaja kannab Maksu- ja Tolliametist laekunud summade põhjal xx xxxxxxx Fondi Osaku puhasväärtuse alusel investori pensionikontole vastava arvu Osakuid (leiab omandatavate Osakute arvu, jagades laekunud summa Osaku puhasväärtusega, ja kannab omandatud Osakud investori pensionikontole). Samaaegselt kantakse sellele Osakute arvule xxxxxx sissemakse summa edasi Fondi pangakontole. Kui sissemakse eest ei ole võimalik omandada täisarvu Osakuid, kantakse investori pensionikontole xxxxxx murdosak. Investori pensionikontol registreeritud murdosakud liidetakse.
Xxxx loetakse väljalastuks ning kõik sellest tulenevad õigused tekkinuks Osaku registreerimisega investori pensionikontol.
Investoril on õigus kohustusliku kogumispensioni makset mitte tasuda, kui ta esitab kontohaldurile või Registripidajale õigusaktides sätestatud makse tasumisest vabastamise avalduse. Sissemakse tasumisest vabastatakse investor alates
1. jaanuarist, 1. maist või 1. septembrist, kui avaldus on Registripidajale esitatud vastavalt hiljemalt 31. juulil, 30. novembril või 31. märtsil. Nimetatud avalduse esitamise tähtpäevadeni võib investor oma avaldust muuta, esitades selleks uue avalduse.
Investoril, kes on esitanud kohustusliku pensionifondi sissemakse tasumisest vabastamise avalduse või kasutanud õigusaktides sätestatud raha väljavõtmise õigust enne kohustuslikule kogumispensionile õiguse tekkimist, tekib kümne aasta möödumisel makse tasumise lõppemisest arvates uuesti õigus tasuda kohustusliku pensionifondi sissemakset, kui ta esitab kontohaldurile või Registripidajale õigusaktides sätestatud tingimustele vastava makse tasumise avalduse.
FIE puhul on makse tasumise periood kalendriaasta. Maksu- ja Tolliamet arvutab välja FIE kogumispensioni makse suuruse vastavalt perioodile, mille eest FIE oli kohustatud makset tasuma ja edastab maksuteate FIE-le sotsiaalmaksuga maksustamise perioodile järgneva aasta 1. septembriks. FIE tasub kogumispensioni makse Maksu- ja Tolliameti pangakontole üks kord aastas ehk sotsiaalmaksuga maksustamise perioodile järgneva aasta 1. oktoobriks.
FIE pensionikontole laekuvad tema ettevõtlustulude pealt arvestatud Fondi Osakud üks kord aastas.
Osakute vahetamine
Osakud või osa nendest saab investor soovi korral vahetada teise kohustusliku pensionifondi osakute vastu, kui vahetamine ei ole õigusaktidest tulenevalt keelatud. Samuti on investoril vastavalt õigusaktidele õigus Osakud või osa nendest tagasi xxxxx ning kanda saadud xxxxx xxx pensioni investeerimiskontole.
Investoril on õigus õigusaktides sätestatud vahetustehinguid xxxx xxxx xxxxx aastas. Vahetustehingu tegemiseks esitab investor kontohaldurile või Registripidajale vahetamise avalduse. Osakute vahetustehinguid tehakse 1. jaanuarile ja 1. maile järgneval esimesel tööpäeval ning 1. septembril või sellele järgneval tööpäeval, kui 1. september ei ole tööpäev. Vahetustehingu avaldus peab vahetuse toimumiseks nimetatud päevadel olema Registripidajale laekunud hiljemalt vastavalt 30. novembril, 31. märtsil, 31. juulil. Nimetatud tähtpäevadeni võib investor oma avaldust muuta, esitades selleks uue vahetamise avalduse.
Vahetustehingu tulemusel omandab investor Xxxxxxx tagasivõtmisel saadud summa eest vastava arvu valitud pensionifondi osakuid, tasudes viimaste eest sama päeva puhasväärtuse ulatuses või laekub investori pensioni investeerimiskontole Osakute tagasivõtmisel saadud summa. Vahetustehingu tegemisel investorile väljamakseid ei tehta. Osakute vahetamisel tasub investor Fondivalitsejale Osakute tagasivõtmistasu Tingimustes ja Prospektis sätestatud xxxxxx xx määras.
Osakute tagasivõtmine
Väljamaksed investorile, kellel on õigus kohustuslikule kogumispensionile
Investoril on õigus saada Fondist väljamakseid (kohustusliku kogumispensioni väljamakseid), kui ta on jõudnud õigusaktides sätestatud vanusesse või kui ta vastab muudele õigusaktides sätestatud tingimustele.
Väljamakseid tehakse pensionilepingu alusel, aga ka otse Fondist – fondipensioni või ühekordse väljamaksena.
Osakute tagasivõtmine pensionilepingu sõlmimisel
Pensionileping on investori, kellel on õigusaktides sätestatud tingimustel õigus kohustuslikule kogumispensionile, ja kindlustusandja vahel sõlmitud kohustusliku kogumispensioni kindlustusleping, mille alusel kindlustusandja kohustub tegema investorile pensionimakseid kuni tema surmani või pensionilepingus kokkulepitud tähtpäevani ning investor kohustub kindlustusandjale tasuma kindlustusmakse.
Pensionilepingu sõlmimiseks esitab investor avalduse vastavat toodet pakkuvale kindlustusandjale. Pensionileping sõlmitakse kogumispensionide seaduses sätestatud tingimustel xx xxxxxx. Kui investor ei ole määranud teisiti, võetakse pensionilepingu sõlmimisel tagasi kõik investorile kuuluvad Osakud ning xxxxx xxxxxxx xxxxx eest tehakse kindlustusandjale ühekordne kindlustusmakse. Osakutele xxxxxx xxxxx saadakse tagasivõetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel. Osakute tagasivõtmise ning xxxxx xxxxxxx xxxxx kandmise Fondist kindlustusandjale korraldab Registripidaja.
Kui investori pensionikontol on pärast pensionilepingu sõlmimist Osakuid, on investoril õigus sõlmida uus pensionileping, leppida kokku fondipension, taotleda ühekordset väljamakset Fondist või esitada kindlustusandjale avaldus täiendava kindlustusmakse tasumiseks allesolevate Osakute ulatuses.
Fondipensioni alusel tehakse investorile Fondist perioodilisi väljamakseid kuni fondipensioni lõppemiseni. Fondipension hõlmab kõiki kohustuslikke pensionifonde, mille osakuid investor omab xx xxxxx tagasivõtmine pole õigusaktide kohaselt keelatud.
Fondipensioni kokkuleppimiseks esitab investor kontohaldurile või Registripidajale vormikohase fondipensioni avalduse. Fondipensioni kokkuleppimisel arvutatakse selle tähtaeg õigusaktides sätestatud alustel, kuid investor võib määrata arvutatud tähtajast ka lühema või pikema tähtaja. Fondipensioni kokkuleppimisel määrab investor väljamaksete sageduse, mille kohaselt tehakse väljamakseid kas kord kuus, kvartalis või pensioniaastas. Pärast fondipensioni kokkuleppimist on investoril õigus, esitades selleks oma kontohaldurile või Registripidajale vormikohase avalduse, õigusaktides sätestatud korras fondipension lõpetada.
Investorile fondipensioni väljamakse tegemisel võetakse ettenähtud arv kohustuslike pensionifondide osakuid tagasi ning xxxxx xxxxxxx xxxxx eest tehakse väljamakse. Nimetatud summa saadakse tagasivõetavate kohustuslike pensionifondide osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel. Osakute tagasivõtmise ja investorile väljamakse tegemise korraldab Registripidaja. Fondipensioni väljamaksete aluseks olev osakute arv leitakse iga kord enne väljamakse tegemist, vastavalt õigusaktides sätestatud tingimustele.
Kui investor omandab kohustusliku pensionifondi osakuid pärast fondipensioni kokkuleppimist, võetakse täiendavalt omandatud osakud arvesse järgmise väljamakse tegemisel väljamaksete aluseks olevate osakute arvu leidmisel.
Kui investor on jõudnud õigusaktides sätestatud vanusesse või kui ta vastab muudele õigusaktides sätestatud tingimustele, on tal õigus nõuda kõigi Osakute või neist osa tagasivõtmist ning xxxxx xxxxxxx xxxxx ühekordset ehk korraga väljamaksmist.
Ühekordse väljamakse saamiseks Fondist esitab investor kontohaldurile või Registripidajale õigusaktides sätestatud andmetega ühekordse väljamakse avalduse. Ühekordse väljamakse teeb ning kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmise korraldab Registripidaja. Ühekordse väljamakse tegemisel võetakse aluseks Osakute puhasväärtus nende tagasivõtmise päeval.
Kui ühekordse väljamakse tegemisel võeti tagasi kõik investorile kuulunud Osakud ja tema pensionikontole laekub pärast ühekordset väljamakset raha, korraldab Registripidaja ühe kuu jooksul investorile uue väljamakse tegemise. Ühekordse väljamakse tegemise järel investori pensionikontole jäänud osakute tagasivõtmiseks või sinna laekunud raha väljavõtmiseks on investoril õigus vastavalt õigusaktides sätestatud tingimustele esitada avaldus uue ühekordse väljamakse saamiseks, leppida kokku fondipension või sõlmida pensionileping.
Väljamakse investorile, kellel ei ole veel õigust kohustuslikule kogumispensionile
Investoril, kellel ei ole õigusaktide kohaselt veel õigust kohustuslikule kogumispensionile, on õigus nõuda kõigi kohustuslike pensionifondide osakute tagasivõtmist ning xxxxx xxxxxxx xxxxx xx kõigil pensioni investeerimiskontodel oleva raha väljamaksmist vastavalt õigusaktides sätestatud tingimustele. Investor saab taolist õigust kasutada kuni kaks korda.5 Raha väljavõtmisega lõpetab investor kogumispensioni maksete tegemise.
Kõigi kohustuslike pensionifondide osakute tagasivõtmiseks ning xxxxx xxxxxxx xxxxx xx kõigil pensioni investeerimiskontodel oleva raha väljamaksmiseks esitab investor kontohaldurile või Registripidajale õigusaktides sätestatud andmetega ja tähtajaks avalduse. Väljamakse tegemise korraldab Registripidaja. Väljamakse tegemisel
5 Tulenevalt kogumispensionide seadusest on investoril õigus nõuda teist korda kõigi oma pensionifondi osakute tagasivõtmist ning xxxxx xxxxxxx xxxxx xx pensioni investeerimiskontodel oleva raha väljamaksmist, xxx xxxxxx eelmist raha väljavõtmist on tema makse tasumise kohustuse tekkimisest möödunud vähemalt kümme aastat.
võetakse kõik investorile kuuluvad pensionifondi osakud tagasi ning xxxxx xxxxxxx xxxxx eest tehakse väljamakse ja pensioni investeerimiskontolt tehakse väljamakse investeerimiskontol xxxxx xxxxx ulatuses. Osakutele xxxxxx xxxxx saadakse tagasivõetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel. Osakud võetakse tagasi ning neile xxxxxx xxxxx makstakse investorile välja hiljemalt 20. jaanuaril, 20. mail või 20. septembril, kui avaldus on Registripidajale esitatud vastavalt hiljemalt 31. juulil, 30. novembril või 31. märtsil.
Osakute pärimine
Osakud on päritavad. Pärijal, kes vastab kogumispensionide seaduses sätestatud tingimustele (nt ta on kohustatud tasuma II samba sissemakseid), on õigus kanda päritud Osakud oma pensionikontole või tagasi xxxxx. Pärijal, kes xx xxxxx kogumispensionide seaduses sätestatud tingimustele, on õigus nõuda Osakute tagasivõtmist. Osakute kandmiseks oma pensionikontole või nende tagasivõtmiseks tuleb kontohaldurile esitada õigusaktides ette nähtud vormis avaldus. Osakute tagasivõtmise ja väljamakse tegemise või kandmise xxxxxx pensionikontole korraldab Registripidaja.
Osakute väljalaske ja tagasivõtmise peatamine
Fondivalitseja peab peatama Osakute väljalaskmise või tagasivõtmise, kui väljalaskmine või raha väljamaksmine kahjustaks oluliselt osakuomanike huve või Fondi korrapärast valitsemist. Osakute väljalaskmise peatamisel säilitab Registripidaja nende Osakute omandamiseks laekunud vahendid õigusaktides sätestatud korras.
Fondivalitseja võib Finantsinspektsiooni loal (v.a õigusaktidega sätestatud juhud) peatada Osakute tagasivõtmise, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
- Fondi kontodel olevast rahast ei piisa Osakute tagasivõtmishinna väljamaksmiseks;
- Fondi väärtpabereid või muud xxxx xx ole võimalik viivitamata müüa;
- Fondi vara puhasväärtuse arvutamine on takistatud.
Osakute tagasivõtmise peatamise korral võib Osakuid välja lasta üksnes õigusaktides sätestatud juhtudel. Fondivalitseja teavitab Osakute väljalaskmise või tagasivõtmise peatamisest Veebilehel.
Fondidega seotud tasud ja kulud
Osakuid saab omandada väljalaskmishinnaga, milleks on Osaku puhasväärtus. Osakuid võetakse tagasi tagasivõtmishinnaga, milleks on Osaku puhasväärtus.
Tasud, mis arvestatakse maha investori paigutatud rahasummast
Osakute väljalaskmistasu | Puudub |
Osakute tagasivõtmistasu | Puudub |
Tasud, mis arvestatakse Fondi varast maha enne Fondi puhasväärtuse arvutamist
Baasvalitsemistasu (arvutatakse Fondi aktivate turuväärtuselt)* | 1,2% aastas |
Edukustasu | Puudub |
Xxxxx xxxxx tehingu tegemisega vahetult seotud ülekandekulud ja teenustasud (nt teenus-, tehingu-, maakleritasud, raha ja väärtpaberite ülekandetasud, märkimis-, börsi-, registreerimistasud, riigilõivud, kontode hooldustasud) ning tehingu vastaspoolega seotud analüüsikulud | Teenuse osutaja hinnakirja kohaselt |
Xxxxx xxxxx laenu võtmisega seotud kulud (sh repo- ja pöördrepo tehingutega ning muude väärtpaberite laenamise tehingutega seotud kulud) | Teenuse osutaja hinnakirja kohaselt |
Muud Fondi valitsemisega seotud tasud ja kulud (Fondi | |
investeeringutega seotud õigusabi kulud (nt | |
kohtukulud), likvideerimiskulud, Fondi | |
investeeringutega seotud maksud (nt soodsama | |
maksustamise taotlemisega seotud kulud), lõivud ning | |
intressikulud (sh hoiuste ja muude püsitulu | Teenuse osutaja hinnakirja kohaselt või vastavalt |
investeeringute negatiivse intressiga seotud kulud, v.a | reaalselt kantud kuludele |
depooteenuse raames Fondi depositooriumi kontol | |
hoiuste ja raha hoidmise kulud, mis on kaetud | |
depositooriumile makstava depootasuga), Fondi | |
aruandluse auditeerimise kulud, Fondi varaga seotud | |
õiguste realiseerimisega seotud kulud) |
* Baasvalitsemistasu arvestatakse Fondide aktivate turuväärtusest maha iga päev ning makstakse välja hiljemalt aruandekuule järgneva kuu viimasel kuupäeval. Baasvalitsemistasu arvestatakse baasil: tegelik päevade arv perioodis jagatud tegelik päevade arv aastas (actual/actual). Baasvalitsemistasu määra vähendatakse vastavalt õigusaktides sätestatule.
Iga Xxxxx xxxxx makstavad tasud ja kulud ei või aastas ületada 3% Fondi aktivate aasta keskmisest turuväärtusest.
Kõik muud Fondi valitsemisega seotud tasud ja kulud, nagu nt depootasu, registritasu, õigusaktide alusel tehtavad Tagatisfondi pensionikaitse osafondi osamaksed ja Finantsinspektsiooni järelevalvetasu, kannab Fondivalitseja. Fondivalitseja poolt makstava depootasu määr on 0,06% aastas (sisaldab käibemaksu, arvutatakse Fondi vara turuväärtuselt).
Omandatavate fondide valitsemistasu piirmäär
Fondi varasse omandatava investeerimisfondi valitsemistasu kehtiv määr ei tohi olla kõrgem kui 3% omandatava fondi vara turuväärtusest aastas. Juhul, kui investeeritakse sellisesse fondi, mis arvestab valitsemistasu investorite poolt võetud investeerimiskohustuse väärtusest, siis ei tohi sellise fondi valitsemistasu piirmäär olla kõrgem kui 3% investeerimiskohustuse suurusest. Juhul, kui omandatav fond võtab lisaks valitsemistasule fondi tulemustest sõltuvat edukustasu, siis ei tohi need tasud kokku ületada 6% xxxxx xxxxxx turuväärtusest aastas. Kui Fondile tagastatakse osa valitsemistasust või edukustasust, siis arvestatakse omandatud fondi valitsemistasu vastavas ulatuses väiksemana.
Info Fondide kohta
Fondivalitseja asukohas ja Veebilehel on võimalik tutvuda järgmiste andmete ja dokumentidega:
1) Tingimused;
2) Fondi viimane aastaaruanne;
3) Prospekt ja investorile esitatav põhiteave;
4) Fondivalitseja kontaktandmed;
5) Fondide vara investeerimisega tegelevate isikute nimed;
6) Depositooriumi nimi ja kontaktandmed;
7) andmed Fondivalitseja osaluse suuruse kohta Fondis;
8) Fondivalitseja sisereeglid Fondi xxxx xx Osakute puhasväärtuse määramiseks.
Ülalnimetatud dokumentide ja andmetega on võimalik Fondivalitseja asukohas tutvuda igal Pangapäeval kl 10.00-
16.00. Punktides 1-3 nimetatud dokumentide ärakirja annab Fondivalitseja Osakute omandajale või osakuomanikule nende nõudmisel tasuta. Fondi aastaaruanne koostatakse ja avaldatakse nelja kuu jooksul pärast Fondi majandusaasta lõppemist.
Osakute puhasväärtus ning väljalaskmis- ja tagasivõtmishinnad avaldatakse Fondivalitseja Veebilehel igal Pangapäeval pärast puhasväärtuse arvutamist hiljemalt kl 12.00. Fondivalitseja võib eelnimetatud infot avaldada ka muudel veebilehtedel või meediaväljaannetes.
Fondivalitsejal on õigus saata talle teadaoleval investori posti- või e-posti aadressil teateid ja raporteid Fondi kohta.
Fondide Tingimuste ja Prospekti muutmine
Tingimuste muutmise otsustab Fondivalitseja juhatus omal äranägemisel, sealhulgas võidakse muuta ka olulisi tingimusi, mis puudutavad näiteks Osakust tulenevaid olulisi õigusi. Pärast muudatuste Finantsinspektsioonis kooskõlastamist või muudetud Tingimuste Finantsinspektsioonile esitamist avaldab Fondivalitseja muudetud Tingimused ning õigusaktidega nõutud teated Veebilehel. Muudatused, mis tuleb Finantsinspektsioonis kooskõlastada, jõustuvad 1. jaanuarile või 1. maile järgneval tööpäeval või 1. septembril või sellele järgneval tööpäeval (kui 1. september pole tööpäev), kuid mitte enne 100 kalendripäeva möödumist vastava xxxxx avaldamisest. Muud Tingimuste muudatused jõustuvad üldjuhul ühe kuu möödumisel vastava xxxxx avaldamisest.
Prospekti muutmise otsustab Fondivalitseja juhatus, sealhulgas võidakse muuta olulisi tingimusi, mis puudutavad näiteks Fondi investeerimispoliitikat. Muudetud Prospekti avaldab Fondivalitseja Veebilehel ning see jõustub üldjuhul kohe pärast avalikustamist või oluliste muudatuste korral sama tähtaja möödumisel, mis kehtib Finantsinspektsioonis kooskõlastatavatele Tingimuste muudatustele.
Fondi lõpetamine
Fondid on tähtajalised, mis tähendab, et Fondide lõpptähtaja saabumisel (sihtinvestorite pensioniea saabumisel) lõpetab konkreetne Fond tegevuse. Fondid lõpetavad tegevuse ühinemise xxxx:
Swedbanki pensionifond 1960-69 sündinutele: Fondivalitseja ühendab Xxxxx xxx valitsetava konservatiivse pensionifondiga (Swedbanki pensionifondiga Konservatiivne) aastal 2036. Juhul, xxx Xxxxx xxxxxx turuväärtus on langenud 2030. aasta alguseks või langeb aastatel 2030-2035 alla kahe miljoni euro, võib Fondivalitseja Fondi lõpetada (ühendada) ka aastatel 2030-2035. Ühinemiseks on vajalik Fondivalitsejal taotleda Finantsinspektsioonilt ühinemisluba. Loa saamise järgselt lastakse ühinemisel Fondi investoritele välja selline kogus Swedbank pensionifond Konservatiivne osakuid, mille puhasväärtus vastab investorile kuulunud Fondi Osakute puhasväärtusele. Ühinemisel ei tehta investorile väljamakseid rahas, Fondi Osakud tühistatakse ning Fond loetakse seejärel likvideerituks.
Swedbanki pensionifond 1970-79 sündinutele: Fondivalitseja ühendab Xxxxx xxx valitsetava konservatiivse pensionifondiga (Swedbanki pensionifondiga Konservatiivne) aastal 2046. Juhul, xxx Xxxxx xxxxxx turuväärtus on langenud 2040. aasta alguseks või langeb aastatel 2040-2045 alla kahe miljoni euro, võib Fondivalitseja Fondi lõpetada (ühendada) ka aastatel 2040-2045. Ühinemiseks on vajalik Fondivalitsejal taotleda Finantsinspektsioonilt ühinemisluba. Loa saamise järgselt lastakse ühinemisel Fondi investoritele välja selline kogus Swedbanki pensionifond Konservatiivne osakuid, mille puhasväärtus vastab investorile kuulunud Fondi Osakute puhasväärtusele. Ühinemisel ei tehta investorile väljamakseid rahas, Fondi Osakud tühistatakse ning Fond loetakse seejärel likvideerituks.
Swedbanki pensionifond 1980-89 sündinutele: Fondivalitseja ühendab Xxxxx xxx valitsetava konservatiivse pensionifondiga (Swedbanki pensionifondiga Konservatiivne) aastal 2056. Juhul, xxx Xxxxx xxxxxx turuväärtus on langenud 2050. aasta alguseks või langeb aastatel 2050-2055 alla kahe miljoni euro, võib Fondivalitseja Fondi lõpetada (ühendada) ka aastatel 2050-2055. Ühinemiseks on vajalik Fondivalitsejal taotleda Finantsinspektsioonilt ühinemisluba. Loa saamise järgselt lastakse ühinemisel Fondi investoritele välja selline kogus Swedbanki pensionifond Konservatiivne osakuid, mille puhasväärtus vastab investorile kuulunud Fondi Osakute puhasväärtusele. Ühinemisel ei tehta investorile väljamakseid rahas, Fondi Osakud tühistatakse ning Fond loetakse seejärel likvideerituks.
Finantsinspektsiooni loal võib Fondivalitseja anda Fondi valitsemise kokkuleppel teise fondivalitsejaga temale üle. Kui Fondivalitseja õigus Fondi valitseda lõpeb (nt Fondivalitseja tegevusloa kehtetuks tunnistamisel) xx Xxxxx valitsemist ei anta üle teisele fondivalitsejale, xxxxx Xxxxx valitsemine üle tema depositooriumile. Fondi lõpetamise võib otsustada üksnes juhul, xxx Xxxxx valitsemise üleandmine teisele fondivalitsejale õigusaktides sätestatud korras ei ole olnud võimalik.
Fond lõpetatakse likvideerimismenetlusega ning selleks peab Fondivalitseja või muu õigusaktides nimetatud isik taotlema Finantsinspektsioonilt likvideerimisloa. Pärast loa andmise otsusest teadasaamist avaldab Fondivalitseja likvideerimisteate. Likvideerimismenetlus algab likvideerimisteate avaldamisele järgnevast päevast ning lõpeb likvideerimisaruande esitamisega vastavalt õigusaktides sätestatule. Fond loetakse likvideerituks likvideerimisaruande esitamisest arvates.
Fondi likvideerimisel võõrandab likvideerija Fondi vara, nõuab sisse Fondi võlad ja rahuldab Fondi võlausaldajate nõuded. Fondi likvideerimise käigus võib Fondivalitseja teha Xxxxx xxxxx üksnes tehinguid, mis on vajalikud Fondi likvideerimiseks. Fondi likvideerimisel omandab investor õigusaktides sätestatud tingimustel xx xxxxxx likvideerimisel järele jäänud raha jaotamisel tema osale vastava arvu uue kohustusliku pensionifondi osakuid või kantakse
õigusaktides sätestatud tingimustel investori osa tema pensioni investeerimiskontole. Xxxxx xxxxx võib xxxxx üksnes Fondi likvideerimise tegelikke kulusid, mis ei või ületada 2% Xxxxx xxxxxx puhasväärtusest Fondi likvideerimise otsuse vastuvõtmise päeva seisuga, välja arvatud juhul, kui likvideerimise otsuses on esitatud täiendavate likvideerimiskulude suurus ja põhjendus.
Fondivalitseja
Üldandmed
Swedbank Investeerimisfondid AS (aktsiakapital 3 004 800 eurot, registrikood 10194399), asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn, Eesti Vabariik, asutatud Eesti Vabariigi õigusaktide alusel 21.10.1994 investeerimisfonde valitseva äriühinguna. Swedbank Investeerimisfondid AS-il on 05.04.2002 Finantsinspektsiooni poolt väljastatud Fondivalitseja tähtajatu tegevusluba F-4/0009, mis annab õiguse investeerimisfondide (sh kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondide) ja väärtpaberiportfellide valitsemiseks. Swedbank Investeerimisfondid AS-i 100% aktsiate omanik on Swedbank Robur AB.
Fondivalitseja tegevus peab vastama õigusaktidele, Fondivalitseja põhikirjale, Tingimustele ning lähtuma Fondide osakuomanike parimatest huvidest.
Fondivalitsejal on õigus Fondi vara käsutada xx xxxxxxx ning muud sellest tulenevad õigused. Fondivalitseja teeb Xxxxx valitsemisel tehinguid oma nimel ja Xxxxx xxxxx. Fondivalitseja valitseb Fondi vara lahus omaenda varast ja Xxxxxxxxxxxxxx poolt valitsetavate teiste investeerimisfondide varast ja varakogumitest. Fondivalitsejal on kohustus esitada Fondi või Fondi investorite nõuded Depositooriumi või kolmanda isiku vastu, kui nimetatud nõuete esitamata jätmine toob või võib xxxx xxxxx kahju tekkimise Fondile või selle kaudu Fondi investoritele. Fondivalitseja ei ole kohustatud esitama nimetatud nõudeid, kui Fond või Fondi investorid on nõuded juba esitanud või kui kahju on väikese ulatusega (kuni 0,5% Fondi vara väärtusest) või selle nõude esitamisega kaasnevad ebaproportsionaalsed kulud.
Nõukogu
Xxx Xxxxxxxx – Swedbank Robur Xxxxxx XX, juriidilise osakonna juht.
Xxxxxx Xxxxx – OÜ Finora Capital juhatuse esimees ja Eesti Eelarvenõukogu liige. Xxxxxx Xxxxx – AS Xxxxx Xxxxxx juhatuse esimees.
Xxxxxxxx Xxxxxxx – Swedbank Robur Xxxxxx XX ühingujuhtimise vanemdirektor. Xxxxx Xxxx – Swedbank AS peadirektor.
Xxxxxxxx
Xxx Xxxxxx – juhatuse esimees alates 2021. aastast. Xxxxxx Xxxx – juhatuse liige alates 2010. aastast.
Teised Fondivalitseja poolt valitsetavad fondid
Swedbanki pensionifond Konservatiivne
Swedbanki pensionifond indeks 1990-99 sündinutele Swedbanki pensionifond 2000-09 sündinutele Swedbank Pensionifond Indeks
Swedbank Pensionifond V30 Swedbank Pensionifond V60 Swedbank Pensionifond V100
Swedbank Pensionifond V30 indeks (väljumine piiratud) Swedbank Pensionifond V60 indeks (väljumine piiratud) Swedbank Pensionifond V100 indeks (väljumine piiratud) Swedbank III Samba Pensionifond Indeks
Swedbank Venemaa Aktsiafond Swedbank Xxx-Euroopa Aktsiafond
Fondivalitseja ülesannete edasiandmine
Fondivalitseja võib õigusaktidega sätestatud ulatuses xx xxxxxx kolmandatele isikutele edasi anda kõiki Fondi valitsemisega seotud tegevusi, sealhulgas Fondi vara investeerimine xx Xxxxx xxxx investeerimisega seotud riskide juhtimine, Fondi administreerimine ning Xxxxx pakkumine. Ülesannete edasiandmine kolmandale isikule ei vabasta Fondivalitsejat vastutusest seoses Fondi valitsemisega.
Fondivalitseja on kolmandatele isikutele edasi andnud järgmised ülesanded:
Osaliselt Fondi vara investeerimine (investeerimisotsuste tegemise osas Fondi vara paigutamisel) | Swedbank Robur Xxxxxx XX, reg nr 556198-0128, SE-105 34 Stockholm, Rootsi (välisriigis registreeritud fondivalitseja, allub Rootsi Finantsinspektsiooni järelevalvele) |
Fondi pakkumine | Swedbank AS |
Fondi vara arvestuse pidamine ning Fondi raamatupidamise korraldamine | Swedbank Robur Xxxxxx XX ja Swedbank Robur AB, xxx.xx. 556110-3895, SE-105 34 Stockholm, Rootsi |
Investoritele vajaliku teabe edastamine ja muu klienditeenindus, xx Xxxxx investorite kaebuste lahendamine | Swedbank AS AS Pensionikeskus |
Fondi vara hindamine xx xxxxx puhasväärtuse kindlaksmääramine, xx Xxxxx xxxx xxxxx teabe ja aruannete esitamine | Swedbank Robur Xxxxxx XX ja Swedbank Robur XX |
Xxxxx tegevuse õigusaktidele vastavuse jälgimine, sh asjakohase sisekontrolli süsteemi rakendamine Fondi suhtes | Osaliselt edasi antud Swedbank AS-ile ja Swedbank Robur Xxxxxx XX-le |
Osakute registri pidamise korraldamine | AS Pensionikeskus |
Fondi tulu arvestamine | Swedbank Robur Xxxxxx XX ja Swedbank Robur AB |
Osakute väljalaskmine ja tagasivõtmine | AS Pensionikeskus (vajadusel koostöös Depositooriumi ja kindlustusandjaga) |
Osakute väljalaskmise ja tagasivõtmisega ning vara valitsemisega seotud arvelduste korraldamine, sh vajalike tõendite väljastamine | Swedbank AS AS Pensionikeskus |
Fondiga seotud dokumentide säilitamine | Swedbank Robur Xxxxxx XX ja Swedbank Robur AB |
Fondivalitseja tasustamispoliitika
Fondivalitseja töötajate tasustamispoliitika põhimõtted on sätestatud Swedbank Grupi tasustamispoliitikas ning Fondivalitseja tasustamisreeglites ja need kirjeldavad nii põhitasu (kindlaksmääratud kuine tasu) kui ka muutuva tasu maksmisele kohalduvaid reegleid. Tasustamispoliitika põhimõtted kinnitab Fondivalitseja nõukogu. Fondivalitsejas ei ole loodud töötasukomiteed. Fondivalitseja töötajate kogu töötasu koosneb põhitasust ning muutuvast tasust, mida makstakse Swedbank grupi emaettevõtte Swedbank AB aktsiate xxxxx. Kogu töötasu põhineb tööturu tingimustel ja on kujundatud nii, et saavutada mõistlik tasakaal töötasu muutuvate ja püsivate osade vahel. Fondivalitseja tasustamise põhimõtete täielik kirjeldus on esitatud Xxxxxxxxxx (xxx.xxxxxxxx.xx/xxxxxx), dokumendis „Oluline info“. Investori taotluse korral tehakse Fondivalitseja tasustamispoliitika paberkandjal tasuta kättesaadavaks Fondivalitseja asukohas.
Depositoorium ja osakute register
Depositoorium
Fondide depositoorium on Swedbank AS, asutatud 07.01.1992, registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 00000 Xxxxxxx, Xxxxx Xabariik. Swedbank AS-il on tähtajatu krediidiasutuse tegevuslitsents EP-13PO, mille on 26.01.1993 väljastanud Eesti Panga nõukogu ning mille alusel ta osutab mitmesuguseid pangandus- ja investeerimisteenuseid. Depositoorium hoiab Fondide xxxx xx kontrollib, kas tehingud, mis Fondivalitseja Fondide xxxxx teeb, on vastavuses kehtivate õigusaktide ning Fondide Tingimustega. Depositoorium rakendab oma kohustuste täitmisel tavapäraselt nõutavat hoolsust ning teeb kõik mõistlikult vajaliku, et tagada investorite huvide kaitse.
Depositooriumil on depoolepingu kohaselt õigus sõlmida Fondi vara hoidmiseks, sellega arveldamiseks ja muude ülesannete edasiandmiseks lepinguid kolmandate isikutega. Selliste isikute valikul ja ka edaspidi peab Depositoorium rakendama vajalikku hoolsust, et tagada vastava kolmanda isiku usaldusväärsus ning veenduda, et vastava kolmanda isiku organisatsiooniline ja tehniline tase ning finantsseisund võimaldavad tal täita oma kohustusi.
Xxxxxxx nimekiri, kellele Depositoorium on vara hoidmise ülesandeid edasi andnud (seisuga 29.09.2022):
Globaalne | State Street Bank International GmbH |
Leedu | „Swedbank“ AB |
Läti | „Swedbank“ AS |
Norra | Citibank Europe plc |
Poola | Bank Handlowy w Warszawie S.A. |
Rootsi | Swedbank AB |
Soome | Citibank Europe plc |
Taani | Citibank Europe plc |
Välisriigi fondid | Allfunds Bank International, Swedbank Robur Xxxxxx XX |
Depositoorium vastutab Fondile või investorile tekkinud kahju eest, mille põhjuseks on Depositooriumi või kolmanda isiku, kellele depositooriumi ülesanded on edasi antud, poolt hoitava vara kaotsiminek või asjaolu, et Depositoorium ei ole rakendanud vajalikku hoolsust kohalduvates õigusaktides sätestatud kohustuste täitmisel. Depositooriumi vastutus on välistatud Tingimustes sätestatud ulatuses.
Depositooriumi tegevusega Fondide vara hoidmisel ning muude Fondi varadega seotud kohustuste täitmisel võib kaasneda erinevaid huvide konflikte. Fondivalitseja ning Depositoorium kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi ning sellest tulenevalt võivad tekkida huvide konfliktid Depositooriumi ning Fondide vahel. Swedbank AS võib, tulenevalt oma tegevusprofiilist, osutada Fondidele ja/või Fondivalitsejale teatud juhtudel lisaks depooteenusele xx xxxxx teenuseid ning sellega seonduvalt võib tekkida huvide konflikti olukordi Swedbank AS-i erinevaid teenuseid osutavate allüksuste vahel. Depositoorium võib osutada depoo- ning xxxxxx hoidmise teenuseid ka teistele klientidele ning sellest
tulenevalt võib tekkida huvide konflikt Fondi ning Depositooriumi teiste klientide vahel. Lisaks võivad kaasneda teatud huvide konfliktid Depositooriumi ülesannete edasiandmisega, näiteks juhul, kui ülesanded on edasi antud Depositooriumiga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale ettevõttele. Võimalike huvide konfliktide tuvastamiseks ja maandamiseks on Depositoorium kehtestanud sisereeglid ja -piirangud vastavalt kehtivatele õigusaktidele, lisaks on Fondivalitseja ja Depositooriumi juhtimisstruktuur organiseeritud selliselt, et see võimaldaks Fondivalitsejal ning Depositooriumil oma ülesannete täitmisel tegutseda sõltumatult ning Osakuomaniku parimatest huvidest lähtuvalt.
Fondi osakuomaniku taotlusel esitatakse talle ajakohastatud teave Depositooriumi teenuste osutamisel tekkida võivate huvide konfliktide ning kolmandate isikute kohta, kellele Depositooriumi on xxxxxx hoidmise ülesanded edasi andnud.
Osakute register
Vastavalt õigusaktides sätestatule registreeritakse Osakud elektroonilises vormis Registripidaja poolt peetavas pensioniregistris. Osaku omamist tõendab xxxxx registris. Registripidaja poolt Osakute registri pidamist reguleerivad õigusaktid. Registriandmete töötlemine toimub elektroonilise andmetöötluse xxxx.
XXXX 1: Fondide eelmiste perioodide tootlused
Järgnevas tabelis on näidatud Fondide keskmine aastane kumulatiivne tootlus (31.12.2022 seisuga).
2 aastat | 3 aastat | 5 aastat | 10 aastat | moodustamisest alates | |
Swedbanki pensionifond 1960-69 sündinutele | -2,5% | -0,5% | 0,3% | 1,3% | 2,2% |
Swedbanki pensionifond 1970-79 sündinutele | -0,2% | 1,1% | 1,9% | 3% | 3,8% |
Swedbanki pensionifond 1980-89 sündinutele | 3,8% | 3,8% | 4,3% | 5% | 5,1% |
Järgneval joonisel esitatud Fondide eelnevate kalendriaastate tootlused on arvutatud vastava kalendriaasta kohta Fondi vara puhasväärtuse alusel euros. Väljalaskmis- ja tagasivõtmistasusid ei ole arvesse võetud.
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1960-69 sündinutele 1970-79 sündinutele 1980-89 sündinutele
9,1%
10,9%
12,7%
1,8%
3,9%
4,2%
5,0%
6,1%
7,5%
0,4%
2,6%
3,4%
1,5%
3,4%
5,7%
2,8%
5,1%
7,9%
-2,3%
-3,5%
-4,8%
5,3%
10,0%
15,7%
3,5%
3,9%
3,9%
6,1%
13,2%
23,1%
-10,3%
-12,1%
-12,5%
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
1960-69 sündinutele – Swedbanki pensionifond 1960-69 sündinutele, moodustatud 2002. aastal 1970-79 sündinutele – Swedbanki pensionifond 1970-79 sündinutele, moodustatud 2002. aastal 1980-89 sündinutele – Swedbanki pensionifond 1980-89 sündinutele, moodustatud 2009. aastal
NB! Fondide varasem tootlus ei tähenda lubadust ega viidet Fondide järgmiste perioodide tootluse kohta.
XXXX 2: Keskkonnaalased ja/või sotsiaalsed omadused
Swedbanki pensionifond 1960-69 sündinutele
Toote nimetus: Swedbanki pensionifond 1960-69 sündinutele Juriidilise isiku tunnus: ISIN: EE3600019741
Kestlik investeering on investeering majandustegevusse, mis aitab saavutada xxxxx keskkonnaalast või sotsiaalset eesmärki, tingimusel et investeering ei kahjusta oluliselt ühtegi keskkonnaalast või sotsiaalset eesmärki ning et investeerimis- objektiks olevad äriühingud järgivad xxxx juhtimistavasid.
Kas sellel finantstootel on kestliku investeerimise eesmärk?
Jah Ei
Sellega tehakse vähemalt järgmises ulatuses kestlikke investeeringuid, millel on keskkonnaalane eesmärk:
%,
XXx taksonoomia on klassifitseerimissüste em, mis on sätestatud määruses (EL)
2020/852 ning millega kehtestatakse keskkonnakestlike majandustegevuste loetelu. Nimetatud määruses ei ole sätestatud sotsiaalselt kestlike majandustegevuste loetelu. Keskkonna- eesmärgiga kestlikud investeeringud võivad olla taksonoomiaga kooskõlas või mitte.
majandustegevustesse, mis kvalifitseeruvad XXx taksonoomia kohaselt keskkonnakestlikeks majandustegevusteks
majandustegevustesse, mis ei kvalifitseeru XXx taksonoomia kohaselt keskkonnakestlikeks majandustegevusteks
Sellega tehakse vähemalt järgmises ulatuses kestlikke investeeringuid, millel on sotsiaalne eesmärk: %
Sellega edendatakse keskkonnaalaseid/sotsiaalseid omadusi ning kuigi
selle eesmärk ei ole kestlik investeerimine, on selle selliste kestlike investeeringute minimaalne osakaal
%,
millel on keskkonnaalane eesmärk ja midatehakse majandustegevustesse, mis kvalifitseeruvad XXx taksonoomia kohaselt keskkonnakestlikeks majandustegevusteks
millel on keskkonnaalane eesmärk ja midatehakse majandustegevustesse,
mis ei kvalifitseeru XXx taksonoomia kohaselt keskkonnakestlikeks majandustegevusteks
millel on sotsiaalne eesmärk
Sellega edendatakse keskkonnalaseid/sotsiaalseid omadusi, kuid ei tehta kestlikke investeeringuid
Xxxxxxxxx keskkonnaalaseid ja/või sotsiaalseid omadusi see finantstoode edendab?
Fond edendab teiste omaduste hulgas keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid omadusi, nt võttes investeeringute tegemisel arvesse allkirjeldatud jätkusuutlikkustegureid ning välistades investeeringuid allkirjeldatud tegevusvaldkondadesse.
Keskkonnalaased omadused, eelkõige kliima- ja keskkonnaalane jätkusuutlikkus on integreeritud fondi investeeringute valiku protsessi peamiselt järkjärgulise CO2 intensiivsuse vähendamise, keskkonnatemaatiliste investeeringute tegemise ja roheliste võlakirjade osakaalu suurendamise kaudu portfellis (juhul kui asjakohane) ja jätkusuutlikkusega seotud riskide kindlakstegemise ja juhtimise kaudu. Fond edendab ka sotsiaalseid omadusi, nagu vastavus rahvusvahelistele põhimõtetele ja suunistele sotsiaalsetes ja töötajatega seotud küsimustes ning kokkupuute vähendamine vastuoluliste relvadega,
vältides/vähendades investeeringuid ettevõtetesse, mis rahvusvahelisi põhimõtteid ja suuniseid rikuvad või omavad kokkupuudet vastuoluliste relvadega.
Fondiga edendatavate keskkonnaalaste ja sotsiaalsete omaduste saavutamiseks ei ole määratud võrdlusalust.
Kestlikkuse näitajatega mõõdetakse, kuidas saavutatakse finantstootega edendatavad keskkonnaalased või sotsiaalsed omadused.
Milliseid kestlikkuse näitajaid kasutatakse selle finantstootega edendatavate keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste saavutamise mõõtmiseks?
Fondiga edendatavate keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste saavutamise mõõtmiseks kasutatakse peamiselt kahte tüüpi kestlikkuse näitajaid:
1. ESG (environmental, social, governance) reiting, mis on avaldatud väliste andmepakkujate poolt ning mis mõõdab investeerimisobjekti finantsiliselt relevantseid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ning ühingujuhtimisega seotud xxxxx xx võimalusi.
2. Põhilise negatiivse mõju näitajad. Teatud põhilise negatiivse mõju näitajate puhul jälgib Fond nende puudumist või vähendamist ajas ning teatud näitajaid mõõdetakse koondtasemel koos teiste Fondivalitseja poolt valitsetavate fondide vastavate näitajatega. Fond mõõdab järgnevaid põhilise negatiivse mõju näitajaid:
Kliimanäitajad ja muud keskkonnanäitajad:
1. Kasvuhoonegaaside xxxxx;
2. CO2 jalajälg;
3. Investeerimisobjektiks olevate äriühingute kasvuhoonegaaside heitemahukus.
Sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste austamise ning korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase võitlusega seotud näitajad:
1. ÜRO üleilmse kokkuleppe põhimõtete ning OECD rahvusvaheliste ettevõtete suuniste rikkumine;
2. Kokkupuude vastuoluliste relvadega (jalaväe vastased miinid, kobarlahingumoon, xxxxxx- xx bioloogilised relvad).
Fond edendab keskkonnaalseid ja sotsiaalseid omadusi, kuid Fond ei ole võtnud eesmärgiks teha üksnes või kindlaksmääratud ulatuses investeeringuid, mille suhtes võetakse arvesse XXx kriteeriume jätkusuutliku investeerimise kohta (sh XXx taksonoomiaga kooskõlas olevad investeeringud) ning Fond ei vali investeeringuid lähtuvalt sellest, kas investeeringud põhinevad majandustegevustel, mis aitavad xxxxx EL-i kriteeriumitel põhinevatele keskkonnaga seonduvatele eesmärkidele.
Kas finantstoote puhul võetakse arvesse põhilist negatiivset mõju kestlikkusteguritele?
x
Jah, Fond võtab vara investeerimisel arvesse põhilist negatiivset mõju kestlikkusteguritele. Fond analüüsib ettevõtete, emitentide ning väliste fondipakkujate põhilist negatiivset mõju
Põhiline negatiivne mõju on
investeerimisotsuste kõige suurem
negatiivne mõju kestlikkusteguritele, mis on seotud keskkonnalaste, sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste austamise ning korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase võitlusega.
kestlikkusteguritele nii koondtasemel koos teiste Fondivalitseja poolt valitsetavate fondidega kui ka iga fondi portfelli tasemel, sõltuvalt portfelli tüübist. Seda analüüsitakse mitmel moel, näiteks kasutades väliste andmepakkujate poolt pakutavaid andmeid ülalpool nimetatud parameetrite jälgimiseks, toetades seda Fondivalitseja sisemiste analüüsidega ning dialoogiga ettevõtetega. Väliseid fondipakkujaid kontrollitakse samuti väliste andmepakkujate andmeid kasutades või Fondivalitseja vastavate sisemiste hindamisreeglite alusel, mis võib tähendada jätkusuutlikkusega seotud minimaalsete reitingute/aspektide või jätkusuutlikkusega seotud hindamiste integreerimist investeeringute valiku protsessi. Põhilise negatiivse mõju arvestamine võib samuti xxxxx xxxx teatud investeeringute välistamise, lähtudes Fondivalitseja vastutustundlike investeeringute poliitikast, mis on avaldatud Fondivalitseja veebilehel. Rohkem informatsiooni põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele avaldatakse edaspidi Fondi aastaaruandes Fondi veebilehel: xxx.xxxxxxxx.xx/xxxxxx.
Xxxxxxx investeerimisstrateegiat see finantstoode järgib?
Fondi vara võib investeerida mitmetesse erinevatesse varaklassidesse vastavalt Prospektis sätestatule, järgides seejuures Fondile kehtivaid investeerimispiiranguid. Fond on elutsüklifond, mis tähendab, et aktsiariski kandvate instrumentide osakaali vähendatakse aja jooksul vastavalt Prospektis toodule. Fond ei ole spetsialiseerunud piirkondade, riikide või majandusharude järgi.
Millised on investeerimisstrateegia siduvad elemendid, mida kasutatakse investeeringute valikul, et saavutada kõik selle finantstootega edendatavad keskkonnaalased või sotsiaalsed omadused?
Investeerimis- strateegia suunab investeerimis- otsuseid selliste tegurite põhjal nagu investeerimis- eesmärgid ja riskitaluvus.
Fondivalitseja lähtub investeeringute valimisel vastutustundliku ja jätkusuutliku investeerimise põhimõtetest, mis on avalikustatud Fondivalitseja veebilehel. Fondi kogu portfelli eesmärgiks on edendada keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid omadusi. Selle saavutamiseks kohaldab Fond kolme peamist meetodit investeeringute valikul.
1. Lisamine
Fond lisab jätkusuutlikkuse investeeringute tegemise protsessi erinevate meetoditega sõltuvalt iga investeeringu asjaoludest. Meetoditeks on muuhulgas näiteks dialoogi pidamine investeerimisobjektiga, jätkusuutlikkuse analüüs, temaatiliste investeeringute suurendamine. Xxxxxxxxx, kus Xxxx investeerib läbi teiste investeerimisfondide, eelistatakse jätkusuutlikkusfookusega investeerimisfonde.
2. Välistamine
Fondivalitseja välistab investeeringud, millega kaasnevad kindlasti jätkusuutlikkusriskid ning osalused, mis on Fondivalitseja hinnangul keskkonnale või ühiskonnale kahjulikud, lähtudes seejuures vastutustundlike investeeringute poliitikast, mis on avaldatud Fondivalitseja veebilehel. Lisaks võib Fond välistada investeeringud, mille puhul Fondivalitseja tuvastab Fondi poolt jälgitavate põhilise negatiivse mõju näitajate olulise suurenemise.
3. Kaasamine
Investeerides otse äriühingute aktsiatesse või osakutesse, eelkõige Balti ettevõtetesse (börsil noteeritud või börsivälised), rakendab Fondivalitseja aktsionäride kaasamise põhimõtteid, mis on avaldatud Fondivalitseja veebilehel. Ettevõtete kaasamise eesmärgiks on adresseerida olulisi jätkusuutlikkusriske või xxxxx võimalus avaldada positiivset mõju. Seda tehakse üldkoosolekutel hääletamise ning dialoogi pidamise kaudu nii olemasolevate kui ka potentsiaalsete portfelli osalustega. Juhul, kui Fond investeerib läbi ETF-ide/teiste investeerimisfondide, on võimalused ettevõtete kaasamiseks piiratud. Fondivalitseja võib pidada dialoogi investeerimisfondide tootjatega ja jälgida väliste andmepakkujate poolt avaldatud ESG reitinguid, mis võtavad muude aspektide hulgas arvesse ka ettevõtete xxxx juhtimistavasid.
Milline on enne kõnealuse investeerimisstrateegia kohaldamist kaalutud investeeringute ulatuse vähendamiseks kokkulepitud miinimummäär?
Fond edendab keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid omadusi kogu Fondi investeerimisportfelli ulatuses, seega kohustus vähendada investeeringute ulatust miinimummäära võrra ei ole Fondile kohaldatav.
Head juhtimistavad hõlmavad usaldusväärseid juhtimisstruktuur e, töösuhteid, töötajate tasustamist ja maksukuulekust.
Millised on investeerimisobjektiks olevate äriühingute hea juhtimistava hindamise põhimõtted ?
Investeerides otse börsil noteeritud või börsivälistesse äriühingutesse, lähtub Fondivalitseja nende ettevõtetega suhtlemisel aktsionäride kaasamise põhimõtetest, mis on avaldatud Fondivalitseja veebilehel. Kaasamise eesmärgiks on adresseerida olulisi jätkusuutlikkusriske või avaldada positiivset mõju. Seda tehakse üldkoosolekutel hääletamise kaudu ning dialoogi pidamise kaudu nii olemasolevate kui ka potentsiaalsete portfelli osalustega. Äriühingute hea juhtimistava kriteeriumid Balti noteeritud äriühingute puhul on samuti täpsemalt kirjeldatud aktsionäride kaasamise põhimõtete dokumendis, mis on avaldatud Fondivalitseja veebilehel. Kaudsete investeeringute puhul, mida Fond teeb läbi alusfondide, on võimalus hinnata ja mõjutada investeerimisobjektiks olevate ettevõtte hea juhtimistava põhimõtteid piiratud. Fond võib jälgida selliste investeeringute ESG reitinguid, mida avaldavad välised andmepakkujad, mis võtavad lisaks muudele aspektidele arvesse ka äriühingute hea juhtimistava põhimõtteid. Fond võib jälgida ka alusfondide vastavust Fondivalitsejale kohalduvale välistamisnimekirjale vastavalt vastutustundlike investeeringute poliitikale, eesmärgiga piirata/vältida investeerimist alusfondidesse, millel on teistsugused välistamise kriteeriumid.
Milline on selle finantstoote jaoks kavandatud xxxxxx jaotus?
Xxxxxx kirjeldab
jaotus
konkreetsetesse varadesse tehtud investeeringute osakaalu.
Kategooria #1 „Kooskõlas keskkonnaalaste/sotsiaalsete omadustega“ hõlmab finantstoote investeeringuid, mida kasutatakse finantstootega edendatavate keskkonnaalaste või sotsiaalseteomaduste saavutamiseks.
Kategooria #2 „Muud“ hõlmab finantstoote ülejäänud investeeringuid, mis ei ole kooskõlas keskkonnaalaste või sotsiaalsete omadustega ega kvalifitseeru kestlikuks investeeringuks.
Investeeringud
#2 Muud
#1 Kooskõlas keskkonnaalaste/sotsiaal sete omadustega
Fondi vara võib investeerida mitmetesse erinevatesse varaklassidesse vastavalt Prospektis sätestatule, järgides seejuures Fondile kehtivaid investeerimispiiranguid. Fondi eesmärgiks on edendada keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid omadusi kogu Fondi investeerimisportfelli ulatuses, kuivõrd investeerimisstrateegia ning ülalpool kirjeldatud investeerimisstrateegia siduvad elemendid kohalduvad kõigile Fondi poolt tehtavatele investeeringutele. Fond võib investeerida ka kategooriasse
„Muud“. Näiteks Fondi kontol raha hoidmine ja tuletisinstrumentide kasutamine likviidsuse ja riskide maandamise eesmärgil, mille suhtes ei pruugi eksisteerida minimaalseid keskkonnaalaseid või sotsiaalseid tagatisi.
Kuidas saavutatakse tuletisinstrumentide kasutamisega finantstootega edendatavad keskkonnaalased või sotsiaalsed omadused?
Fond kasutab tuletisinstrumente eelkõige teatud riskide maandamise eesmärgil, st Fond ei kasuta tuletisinstrumente keskkonnalaste või sotsiaalsete omaduste edendamiseks. Nagu allpool kirjeldatud, võivad tuletisinstrumendid kuuluda kategooriasse „Muud“.
Millises miinimumulatuses on keskkonnaeesmärgiga kestlikud investeeringud kooskõlas XXx taksonoomiaga?
Kahel allpool esitatud joonisel on rohelisega näidatud XXx taksonoomiaga kooskõlas olevate investeeringute miinimumosakaal. Kuna puudub asjakohane metoodika riigivõlakirjade* taksonoomiaga vastavusse viimiseks, näitab esimene joonis kõigi finantstoodete, sealhulgas riigivõlakirjade investeeringute kooskõla taksonoomiaga, xxxxx xxxx kui teisel joonisel on esitatud üksnes muude finantstoodete kui riigivõlakirjade investeeringute kooskõla taksonoomiaga.
1. Investeeringute kooskõla taksonoomiaga, sh riigivõlakirjad*
2. Investeeringute kooskõla
taksonoomiaga, v.a riigivõlakirjad*
Taksonoomiaga
kooskõlas olevad investeeringud
Muud investeeringud
100%
Taksonoomiaga
kooskõlas olevad investeeringud
Muud investeeringud
100%
* Joonistel hõlmavad riigivõlakirjad kõiki riiginõudeid
Fond ei ole võtnud eesmärgiks xxxx xxxxxx osakaalu investeeringuid, mis on kooskõlas EL-i taksonoomiaga. Siiski ei saa välistada, et xxxx Xxxxx investeering on klassifitseeritud täielikult või osaliselt kui kooskõlas EL-i taksonoomiaga.
Millised investeeringud kuuluvad kategooriasse #2 “Muud”, mis on nende eesmärk ja kas on olemas minimaalsed keskkonnaalased või sotsiaalsed tagatised?
Kategooriasse #2 „Muud“ kuuluvad investeeringud, mis varaklassi tüübi tõttu ei edenda keskkonnaalased või sotsiaalseid omadusi või investeeringud, mille puhul ei ole piisavalt andmeid, et selles veenduda. Sinna hulka kuulub näiteks Fondi kontol raha hoidmine ja tuletisinstrumentide kasutamine likviidsuse ja riskide maandamise eesmärgil. Taoliste investeeringute suhtes ei pruugi eksisteerida minimaalseid keskkonnaalaseid või sotsiaalseid tagatisi.
www
Xxxx on võimalik xxxxx rohkem tootepõhist teavet?
Täiendav tootepõhine teave on kättesaadav järgmisel veebisaidil: xxx.xxxxxxxx.xx/xxxxxx Fondi veebisektsiooni „jätkusuutlikkus“ all.
Swedbanki pensionifond 1970-79 sündinutele
Toote nimetus: Swedbanki pensionifond 1970-79 sündinutele Juriidilise isiku tunnus: ISIN: EE3600019758
Kas sellel finantstootel on kestliku investeerimise eesmärk?
Kestlik investeering on investeering majandustegevusse, mis aitab saavutada xxxxx keskkonnaalast või sotsiaalset eesmärki, tingimusel et investeering ei kahjusta oluliselt ühtegi keskkonnaalast või sotsiaalset eesmärki ning et investeerimis- objektiks olevad äriühingud järgivad xxxx juhtimistavasid.
Jah Ei
Sellega tehakse vähemalt järgmises ulatuses kestlikke investeeringuid, millel on keskkonnaalane eesmärk:
%,
XXx taksonoomia on klassifitseerimissüste em, mis on sätestatud määruses (EL)
2020/852 ning millega kehtestatakse keskkonnakestlike majandustegevuste loetelu. Nimetatud määruses ei ole sätestatud sotsiaalselt kestlike majandustegevuste loetelu. Keskkonna- eesmärgiga kestlikud investeeringud võivad olla taksonoomiaga kooskõlas või mitte.
majandustegevustesse, mis kvalifitseeruvad XXx taksonoomia kohaselt keskkonnakestlikeks majandustegevusteks
majandustegevustesse, mis ei kvalifitseeru XXx taksonoomia kohaselt keskkonnakestlikeks majandustegevusteks
Sellega tehakse vähemalt järgmises ulatuses kestlikke investeeringuid, millel on sotsiaalne eesmärk: %
Sellega edendatakse keskkonnaalaseid/sotsiaalseid omadusi ning kuigi
selle eesmärk ei ole kestlik investeerimine, on selle selliste kestlike investeeringute minimaalne osakaal
%,
millel on keskkonnaalane eesmärk ja midatehakse majandustegevustesse, mis kvalifitseeruvad XXx taksonoomia kohaselt keskkonnakestlikeks majandustegevusteks
millel on keskkonnaalane eesmärk ja midatehakse majandustegevustesse,
mis ei kvalifitseeru XXx taksonoomia kohaselt keskkonnakestlikeks majandustegevusteks
millel on sotsiaalne eesmärk
Sellega edendatakse keskkonnalaseid/sotsiaalseid omadusi, kuid ei tehta kestlikke investeeringuid
Xxxxxxxxx keskkonnaalaseid ja/või sotsiaalseid omadusi see finantstoode edendab?
Fond edendab teiste omaduste hulgas keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid omadusi, nt võttes investeeringute tegemisel arvesse allkirjeldatud jätkusuutlikkustegureid ning välistades investeeringuid allkirjeldatud tegevusvaldkondadesse.
Keskkonnalaased omadused, eelkõige kliima- ja keskkonnaalane jätkusuutlikkus on integreeritud fondi investeeringute valiku protsessi peamiselt järkjärgulise CO2 intensiivsuse vähendamise, keskkonnatemaatiliste investeeringute tegemise ja roheliste võlakirjade osakaalu suurendamise kaudu portfellis (juhul kui asjakohane) ja jätkusuutlikkusega seotud riskide kindlakstegemise ja juhtimise kaudu. Fond edendab ka sotsiaalseid omadusi, nagu vastavus rahvusvahelistele põhimõtetele ja suunistele sotsiaalsetes ja töötajatega seotud küsimustes ning kokkupuute vähendamine vastuoluliste relvadega, vältides/vähendades investeeringuid ettevõtetesse, mis rahvusvahelisi põhimõtteid ja suuniseid rikuvad või omavad kokkupuudet vastuoluliste relvadega.
Fondiga edendatavate keskkonnaalaste ja sotsiaalsete omaduste saavutamiseks ei ole määratud võrdlusalust.
Milliseid kestlikkuse näitajaid kasutatakse selle finantstootega edendatavate keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste saavutamise mõõtmiseks?
Kestlikkuse näitajatega mõõdetakse, kuidas saavutatakse finantstootega edendatavad keskkonnaalased või sotsiaalsed omadused.
Fondiga edendatavate keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste saavutamise mõõtmiseks kasutatakse peamiselt kahte tüüpi kestlikkuse näitajaid:
3. ESG (environmental, social, governance) reiting, mis on avaldatud väliste andmepakkujate poolt ning mis mõõdab investeerimisobjekti finantsiliselt relevantseid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ning ühingujuhtimisega seotud xxxxx xx võimalusi.
4. Põhilise negatiivse mõju näitajad. Teatud põhilise negatiivse mõju näitajate puhul jälgib Fond nende puudumist või vähendamist ajas ning teatud näitajaid mõõdetakse koondtasemel koos teiste Fondivalitseja poolt valitsetavate fondide vastavate näitajatega. Fond mõõdab järgnevaid põhilise negatiivse mõju näitajaid:
Kliimanäitajad ja muud keskkonnanäitajad:
4. Kasvuhoonegaaside xxxxx;
5. CO2 jalajälg;
6. Investeerimisobjektiks olevate äriühingute kasvuhoonegaaside heitemahukus.
Sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste austamise ning korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase võitlusega seotud näitajad:
3. ÜRO üleilmse kokkuleppe põhimõtete ning OECD rahvusvaheliste ettevõtete suuniste rikkumine;
4. Kokkupuude vastuoluliste relvadega (jalaväe vastased miinid, kobarlahingumoon, xxxxxx- xx bioloogilised relvad).
Fond edendab keskkonnaalseid ja sotsiaalseid omadusi, kuid Fond ei ole võtnud eesmärgiks teha üksnes või kindlaksmääratud ulatuses investeeringuid, mille suhtes võetakse arvesse XXx kriteeriume jätkusuutliku investeerimise kohta (sh XXx taksonoomiaga kooskõlas olevad investeeringud) ning Fond ei vali investeeringuid lähtuvalt sellest, kas investeeringud põhinevad majandustegevustel, mis aitavad xxxxx EL-i kriteeriumitel põhinevatele keskkonnaga seonduvatele eesmärkidele.
Kas finantstoote puhul võetakse arvesse põhilist negatiivset mõju kestlikkusteguritele?
x
Jah, Fond võtab vara investeerimisel arvesse põhilist negatiivset mõju kestlikkusteguritele. Fond analüüsib ettevõtete, emitentide ning väliste fondipakkujate põhilist negatiivset mõju kestlikkusteguritele nii koondtasemel koos teiste Fondivalitseja poolt valitsetavate fondidega kui ka iga fondi portfelli tasemel, sõltuvalt portfelli tüübist. Seda analüüsitakse mitmel moel, näiteks
Põhiline negatiivne mõju on
investeerimisotsuste kõige suurem
negatiivne mõju kestlikkusteguritele, mis on seotud keskkonnalaste, sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste austamise ning korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase võitlusega.
kasutades väliste andmepakkujate poolt pakutavaid andmeid ülalpool nimetatud parameetrite jälgimiseks, toetades seda Fondivalitseja sisemiste analüüsidega ning dialoogiga ettevõtetega. Väliseid fondipakkujaid kontrollitakse samuti väliste andmepakkujate andmeid kasutades või Fondivalitseja vastavate sisemiste hindamisreeglite alusel, mis võib tähendada jätkusuutlikkusega seotud minimaalsete reitingute/aspektide või jätkusuutlikkusega seotud hindamiste integreerimist investeeringute valiku protsessi. Põhilise negatiivse mõju arvestamine võib samuti xxxxx xxxx teatud investeeringute välistamise, lähtudes Fondivalitseja vastutustundlike investeeringute poliitikast, mis on avaldatud Fondivalitseja veebilehel. Rohkem informatsiooni põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele avaldatakse edaspidi Fondi aastaaruandes Fondi veebilehel:
Xxxxxxx investeerimisstrateegiat see finantstoode järgib?
Investeerimis- strateegia suunab investeerimis- otsuseid selliste tegurite põhjal nagu investeerimis- eesmärgid ja riskitaluvus.
Fondi vara võib investeerida mitmetesse erinevatesse varaklassidesse vastavalt Prospektis sätestatule, järgides seejuures Fondile kehtivaid investeerimispiiranguid. Fond on elutsüklifond, mis tähendab, et aktsiariski kandvate instrumentide osakaali vähendatakse aja jooksul vastavalt Prospektis toodule. Fond ei ole spetsialiseerunud piirkondade, riikide või majandusharude järgi.
Millised on investeerimisstrateegia siduvad elemendid, mida kasutatakse investeeringute valikul, et saavutada kõik selle finantstootega edendatavad keskkonnaalased või sotsiaalsed omadused?
Fondivalitseja lähtub investeeringute valimisel vastutustundliku ja jätkusuutliku investeerimise põhimõtetest, mis on avalikustatud Fondivalitseja veebilehel. Fondi kogu portfelli eesmärgiks on edendada keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid omadusi. Selle saavutamiseks kohaldab Fond kolme peamist meetodit investeeringute valikul.
4. Lisamine
Fond lisab jätkusuutlikkuse investeeringute tegemise protsessi erinevate meetoditega sõltuvalt iga investeeringu asjaoludest. Meetoditeks on muuhulgas näiteks dialoogi pidamine investeerimisobjektiga, jätkusuutlikkuse analüüs, temaatiliste investeeringute suurendamine. Xxxxxxxxx, kus Xxxx investeerib läbi teiste investeerimisfondide, eelistatakse jätkusuutlikkusfookusega investeerimisfonde.
5. Välistamine
Fondivalitseja välistab investeeringud, millega kaasnevad kindlasti jätkusuutlikkusriskid ning osalused, mis on Fondivalitseja hinnangul keskkonnale või ühiskonnale kahjulikud, lähtudes seejuures vastutustundlike investeeringute poliitikast, mis on avaldatud Fondivalitseja veebilehel. Lisaks võib Fond välistada investeeringud, mille puhul Fondivalitseja tuvastab Fondi poolt jälgitavate põhilise negatiivse mõju näitajate olulise suurenemise.
6. Kaasamine
Investeerides otse äriühingute aktsiatesse või osakutesse, eelkõige Balti ettevõtetesse (börsil noteeritud või börsivälised), rakendab Fondivalitseja aktsionäride kaasamise põhimõtteid, mis on avaldatud Fondivalitseja veebilehel. Ettevõtete kaasamise eesmärgiks on adresseerida olulisi jätkusuutlikkusriske või xxxxx võimalus avaldada positiivset mõju. Seda tehakse üldkoosolekutel
hääletamise ning dialoogi pidamise kaudu nii olemasolevate kui ka potentsiaalsete portfelli osalustega. Juhul, kui Fond investeerib läbi ETF-ide/teiste investeerimisfondide, on võimalused ettevõtete kaasamiseks piiratud. Fondivalitseja võib pidada dialoogi investeerimisfondide tootjatega ja jälgida väliste andmepakkujate poolt avaldatud ESG reitinguid, mis võtavad muude aspektide hulgas arvesse ka ettevõtete xxxx juhtimistavasid.
Milline on enne kõnealuse investeerimisstrateegia kohaldamist kaalutud investeeringute ulatuse vähendamiseks kokkulepitud miinimummäär?
Fond edendab keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid omadusi kogu Fondi investeerimisportfelli ulatuses, seega kohustus vähendada investeeringute ulatust miinimummäära võrra ei ole Fondile kohaldatav.
Head juhtimistavad hõlmavad usaldusväärseid juhtimisstruktuur e, töösuhteid, töötajate tasustamist ja maksukuulekust.
Millised on investeerimisobjektiks olevate äriühingute hea juhtimistava hindamise põhimõtted ?
Investeerides otse börsil noteeritud või börsivälistesse äriühingutesse, lähtub Fondivalitseja nende ettevõtetega suhtlemisel aktsionäride kaasamise põhimõtetest, mis on avaldatud Fondivalitseja veebilehel. Kaasamise eesmärgiks on adresseerida olulisi jätkusuutlikkusriske või avaldada positiivset mõju. Seda tehakse üldkoosolekutel hääletamise kaudu ning dialoogi pidamise kaudu nii olemasolevate kui ka potentsiaalsete portfelli osalustega. Äriühingute hea juhtimistava kriteeriumid Balti noteeritud äriühingute puhul on samuti täpsemalt kirjeldatud aktsionäride kaasamise põhimõtete dokumendis, mis on avaldatud Fondivalitseja veebilehel. Kaudsete investeeringute puhul, mida Fond teeb läbi alusfondide, on võimalus hinnata ja mõjutada investeerimisobjektiks olevate ettevõtte hea juhtimistava põhimõtteid piiratud. Fond võib jälgida selliste investeeringute ESG reitinguid, mida avaldavad välised andmepakkujad, mis võtavad lisaks muudele aspektidele arvesse ka äriühingute hea juhtimistava põhimõtteid. Fond võib jälgida ka alusfondide vastavust Fondivalitsejale kohalduvale välistamisnimekirjale vastavalt vastutustundlike investeeringute poliitikale, eesmärgiga piirata/vältida investeerimist alusfondidesse, millel on teistsugused välistamise kriteeriumid.
Milline on selle finantstoote jaoks kavandatud xxxxxx jaotus?
Xxxxxx kirjeldab
jaotus
konkreetsetesse varadesse tehtud investeeringute osakaalu.
Kategooria #1 „Kooskõlas keskkonnaalaste/sotsiaalsete omadustega“ hõlmab finantstoote investeeringuid, mida kasutatakse finantstootega edendatavate keskkonnaalaste või sotsiaalseteomaduste saavutamiseks.
Kategooria #2 „Muud“ hõlmab finantstoote ülejäänud investeeringuid, mis ei ole kooskõlas keskkonnaalaste või sotsiaalsete omadustega ega kvalifitseeru kestlikuks investeeringuks.
Investeeringud
#2 Muud
#1 Kooskõlas keskkonnaalaste/sotsiaal sete omadustega
Fondi vara võib investeerida mitmetesse erinevatesse varaklassidesse vastavalt Prospektis sätestatule, järgides seejuures Fondile kehtivaid investeerimispiiranguid. Fondi eesmärgiks on edendada keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid omadusi kogu Fondi investeerimisportfelli ulatuses, kuivõrd investeerimisstrateegia ning ülalpool kirjeldatud investeerimisstrateegia siduvad elemendid kohalduvad kõigile Fondi poolt tehtavatele investeeringutele. Fond võib investeerida ka kategooriasse
„Muud“. Näiteks Fondi kontol raha hoidmine ja tuletisinstrumentide kasutamine likviidsuse ja riskide maandamise eesmärgil, mille suhtes ei pruugi eksisteerida minimaalseid keskkonnaalaseid või sotsiaalseid tagatisi.
Kuidas saavutatakse tuletisinstrumentide kasutamisega finantstootega edendatavad keskkonnaalased või sotsiaalsed omadused?
Fond kasutab tuletisinstrumente eelkõige teatud riskide maandamise eesmärgil, st Fond ei kasuta tuletisinstrumente keskkonnalaste või sotsiaalsete omaduste edendamiseks. Nagu allpool kirjeldatud, võivad tuletisinstrumendid kuuluda kategooriasse „Muud“.
Millises miinimumulatuses on keskkonnaeesmärgiga kestlikud investeeringud kooskõlas XXx taksonoomiaga?
Kahel allpool esitatud joonisel on rohelisega näidatud XXx taksonoomiaga kooskõlas olevate investeeringute miinimumosakaal. Kuna puudub asjakohane metoodika riigivõlakirjade* taksonoomiaga vastavusse viimiseks, näitab esimene joonis kõigi finantstoodete, sealhulgas riigivõlakirjade investeeringute kooskõla taksonoomiaga, xxxxx xxxx kui teisel joonisel on esitatud üksnes muude finantstoodete kui riigivõlakirjade investeeringute kooskõla taksonoomiaga.
1. Investeeringute kooskõla taksonoomiaga, sh riigivõlakirjad*
2. Investeeringute kooskõla
taksonoomiaga, v.a riigivõlakirjad*
Taksonoomiaga
kooskõlas olevad investeeringud
Muud investeeringud
100%
Taksonoomiaga
kooskõlas olevad investeeringud
Muud investeeringud
100%
* Joonistel hõlmavad riigivõlakirjad kõiki riiginõudeid
Fond ei ole võtnud eesmärgiks xxxx xxxxxx osakaalu investeeringuid, mis on kooskõlas EL-i taksonoomiaga. Siiski ei saa välistada, et xxxx Xxxxx investeering on klassifitseeritud täielikult või osaliselt kui kooskõlas EL-i taksonoomiaga.
Millised investeeringud kuuluvad kategooriasse #2 “Muud”, mis on nende eesmärk ja kas on olemas minimaalsed keskkonnaalased või sotsiaalsed tagatised?
Kategooriasse #2 „Muud“ kuuluvad investeeringud, mis varaklassi tüübi tõttu ei edenda keskkonnaalased või sotsiaalseid omadusi või investeeringud, mille puhul ei ole piisavalt andmeid, et
selles veenduda. Sinna hulka kuulub näiteks Fondi kontol raha hoidmine ja tuletisinstrumentide kasutamine likviidsuse ja riskide maandamise eesmärgil. Taoliste investeeringute suhtes ei pruugi eksisteerida minimaalseid keskkonnaalaseid või sotsiaalseid tagatisi.
www
Xxxx on võimalik xxxxx rohkem tootepõhist teavet?
Täiendav tootepõhine teave on kättesaadav järgmisel veebisaidil: xxx.xxxxxxxx.xx/xxxxxx Fondi veebisektsiooni „jätkusuutlikkus“ all.
Swedbanki pensionifond 1980-89 sündinutele
Toote nimetus: Swedbanki pensionifond 1980-89 sündinutele Juriidilise isiku tunnus: ISIN: EE3600103248
Kas sellel finantstootel on kestliku investeerimise eesmärk?
Kestlik investeering on investeering majandustegevusse, mis aitab saavutada xxxxx keskkonnaalast või sotsiaalset eesmärki, tingimusel et investeering ei kahjusta oluliselt ühtegi keskkonnaalast või sotsiaalset eesmärki ning et investeerimis- objektiks olevad äriühingud järgivad xxxx juhtimistavasid.
Jah Ei
Sellega tehakse vähemalt järgmises ulatuses kestlikke investeeringuid, millel on keskkonnaalane eesmärk:
%,
XXx taksonoomia on klassifitseerimissüste em, mis on sätestatud määruses (EL)
2020/852 ning millega kehtestatakse keskkonnakestlike majandustegevuste loetelu. Nimetatud määruses ei ole sätestatud sotsiaalselt kestlike majandustegevuste loetelu. Keskkonna- eesmärgiga kestlikud investeeringud võivad olla taksonoomiaga kooskõlas või mitte.
majandustegevustesse, mis kvalifitseeruvad XXx taksonoomia kohaselt keskkonnakestlikeks majandustegevusteks
majandustegevustesse, mis ei kvalifitseeru XXx taksonoomia kohaselt keskkonnakestlikeks majandustegevusteks
Sellega tehakse vähemalt järgmises ulatuses kestlikke investeeringuid, millel on sotsiaalne eesmärk: %
Sellega edendatakse keskkonnaalaseid/sotsiaalseid omadusi ning kuigi
selle eesmärk ei ole kestlik investeerimine, on selle selliste kestlike investeeringute minimaalne osakaal
%,
millel on keskkonnaalane eesmärk ja midatehakse majandustegevustesse, mis kvalifitseeruvad XXx taksonoomia kohaselt keskkonnakestlikeks majandustegevusteks
millel on keskkonnaalane eesmärk ja midatehakse majandustegevustesse,
mis ei kvalifitseeru XXx taksonoomia kohaselt keskkonnakestlikeks majandustegevusteks
millel on sotsiaalne eesmärk
Sellega edendatakse keskkonnalaseid/sotsiaalseid omadusi, kuid ei tehta kestlikke investeeringuid
Xxxxxxxxx keskkonnaalaseid ja/või sotsiaalseid omadusi see finantstoode edendab?
Fond edendab teiste omaduste hulgas keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid omadusi, nt võttes investeeringute tegemisel arvesse allkirjeldatud jätkusuutlikkustegureid ning välistades investeeringuid allkirjeldatud tegevusvaldkondadesse.
Keskkonnalaased omadused, eelkõige kliima- ja keskkonnaalane jätkusuutlikkus on integreeritud fondi investeeringute valiku protsessi peamiselt järkjärgulise CO2 intensiivsuse vähendamise, keskkonnatemaatiliste investeeringute tegemise ja roheliste võlakirjade osakaalu suurendamise kaudu portfellis (juhul kui asjakohane) ja jätkusuutlikkusega seotud riskide kindlakstegemise ja juhtimise kaudu. Fond edendab ka sotsiaalseid omadusi, nagu vastavus rahvusvahelistele põhimõtetele ja suunistele sotsiaalsetes ja töötajatega seotud küsimustes ning kokkupuute vähendamine vastuoluliste relvadega, vältides/vähendades investeeringuid ettevõtetesse, mis rahvusvahelisi põhimõtteid ja suuniseid rikuvad või omavad kokkupuudet vastuoluliste relvadega.
Fondiga edendatavate keskkonnaalaste ja sotsiaalsete omaduste saavutamiseks ei ole määratud võrdlusalust.
Milliseid kestlikkuse näitajaid kasutatakse selle finantstootega edendatavate keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste saavutamise mõõtmiseks?
Kestlikkuse näitajatega mõõdetakse, kuidas saavutatakse finantstootega edendatavad keskkonnaalased või sotsiaalsed omadused.
Fondiga edendatavate keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste saavutamise mõõtmiseks kasutatakse peamiselt kahte tüüpi kestlikkuse näitajaid:
5. ESG (environmental, social, governance) reiting, mis on avaldatud väliste andmepakkujate poolt ning mis mõõdab investeerimisobjekti finantsiliselt relevantseid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ning ühingujuhtimisega seotud xxxxx xx võimalusi.
6. Põhilise negatiivse mõju näitajad. Teatud põhilise negatiivse mõju näitajate puhul jälgib Fond nende puudumist või vähendamist ajas ning teatud näitajaid mõõdetakse koondtasemel koos teiste Fondivalitseja poolt valitsetavate fondide vastavate näitajatega. Fond mõõdab järgnevaid põhilise negatiivse mõju näitajaid:
Kliimanäitajad ja muud keskkonnanäitajad:
7. Kasvuhoonegaaside xxxxx;
8. CO2 jalajälg;
9. Investeerimisobjektiks olevate äriühingute kasvuhoonegaaside heitemahukus.
Sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste austamise ning korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase võitlusega seotud näitajad:
5. ÜRO üleilmse kokkuleppe põhimõtete ning OECD rahvusvaheliste ettevõtete suuniste rikkumine;
6. Kokkupuude vastuoluliste relvadega (jalaväe vastased miinid, kobarlahingumoon, xxxxxx- xx bioloogilised relvad).
Fond edendab keskkonnaalseid ja sotsiaalseid omadusi, kuid Fond ei ole võtnud eesmärgiks teha üksnes või kindlaksmääratud ulatuses investeeringuid, mille suhtes võetakse arvesse XXx kriteeriume jätkusuutliku investeerimise kohta (sh XXx taksonoomiaga kooskõlas olevad investeeringud) ning Fond ei vali investeeringuid lähtuvalt sellest, kas investeeringud põhinevad majandustegevustel, mis aitavad xxxxx EL-i kriteeriumitel põhinevatele keskkonnaga seonduvatele eesmärkidele.
Kas finantstoote puhul võetakse arvesse põhilist negatiivset mõju kestlikkusteguritele?
x
Jah, Fond võtab vara investeerimisel arvesse põhilist negatiivset mõju kestlikkusteguritele. Fond analüüsib ettevõtete, emitentide ning väliste fondipakkujate põhilist negatiivset mõju kestlikkusteguritele nii koondtasemel koos teiste Fondivalitseja poolt valitsetavate fondidega kui ka iga fondi portfelli tasemel, sõltuvalt portfelli tüübist. Seda analüüsitakse mitmel moel, näiteks kasutades väliste andmepakkujate poolt pakutavaid andmeid ülalpool nimetatud parameetrite
Põhiline negatiivne mõju on
investeerimisotsuste kõige suurem
negatiivne mõju kestlikkusteguritele, mis on seotud keskkonnalaste, sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste austamise ning korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase võitlusega.
jälgimiseks, toetades seda Fondivalitseja sisemiste analüüsidega ning dialoogiga ettevõtetega. Väliseid fondipakkujaid kontrollitakse samuti väliste andmepakkujate andmeid kasutades või Fondivalitseja vastavate sisemiste hindamisreeglite alusel, mis võib tähendada jätkusuutlikkusega seotud minimaalsete reitingute/aspektide või jätkusuutlikkusega seotud hindamiste integreerimist investeeringute valiku protsessi. Põhilise negatiivse mõju arvestamine võib samuti xxxxx xxxx teatud investeeringute välistamise, lähtudes Fondivalitseja vastutustundlike investeeringute poliitikast, mis on avaldatud Fondivalitseja veebilehel. Rohkem informatsiooni põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele avaldatakse edaspidi Fondi aastaaruandes Fondi veebilehel: xxx.xxxxxxxx.xx/xxxxxx.
Xxxxxxx investeerimisstrateegiat see finantstoode järgib?
Fondi vara võib investeerida mitmetesse erinevatesse varaklassidesse vastavalt Prospektis sätestatule, järgides seejuures Fondile kehtivaid investeerimispiiranguid. Fond on elutsüklifond, mis tähendab, et aktsiariski kandvate instrumentide osakaali vähendatakse aja jooksul vastavalt Prospektis toodule. Fond ei ole spetsialiseerunud piirkondade, riikide või majandusharude järgi.
Millised on investeerimisstrateegia siduvad elemendid, mida kasutatakse investeeringute valikul, et saavutada kõik selle finantstootega edendatavad keskkonnaalased või sotsiaalsed omadused?
Investeerimis- strateegia suunab investeerimis- otsuseid selliste tegurite põhjal nagu investeerimis- eesmärgid ja riskitaluvus.
Fondivalitseja lähtub investeeringute valimisel vastutustundliku ja jätkusuutliku investeerimise põhimõtetest, mis on avalikustatud Fondivalitseja veebilehel. Fondi kogu portfelli eesmärgiks on edendada keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid omadusi. Selle saavutamiseks kohaldab Fond kolme peamist meetodit investeeringute valikul.
7. Lisamine
Fond lisab jätkusuutlikkuse investeeringute tegemise protsessi erinevate meetoditega sõltuvalt iga investeeringu asjaoludest. Meetoditeks on muuhulgas näiteks dialoogi pidamine investeerimisobjektiga, jätkusuutlikkuse analüüs, temaatiliste investeeringute suurendamine. Xxxxxxxxx, kus Xxxx investeerib läbi teiste investeerimisfondide, eelistatakse jätkusuutlikkusfookusega investeerimisfonde.
8. Välistamine
Fondivalitseja välistab investeeringud, millega kaasnevad kindlasti jätkusuutlikkusriskid ning osalused, mis on Fondivalitseja hinnangul keskkonnale või ühiskonnale kahjulikud, lähtudes seejuures vastutustundlike investeeringute poliitikast, mis on avaldatud Fondivalitseja veebilehel. Lisaks võib Fond välistada investeeringud, mille puhul Fondivalitseja tuvastab Fondi poolt jälgitavate põhilise negatiivse mõju näitajate olulise suurenemise.
9. Kaasamine
Investeerides otse äriühingute aktsiatesse või osakutesse, eelkõige Balti ettevõtetesse (börsil noteeritud või börsivälised), rakendab Fondivalitseja aktsionäride kaasamise põhimõtteid, mis on avaldatud Fondivalitseja veebilehel. Ettevõtete kaasamise eesmärgiks on adresseerida olulisi
jätkusuutlikkusriske või xxxxx võimalus avaldada positiivset mõju. Seda tehakse üldkoosolekutel hääletamise ning dialoogi pidamise kaudu nii olemasolevate kui ka potentsiaalsete portfelli osalustega. Juhul, kui Fond investeerib läbi ETF-ide/teiste investeerimisfondide, on võimalused ettevõtete kaasamiseks piiratud. Fondivalitseja võib pidada dialoogi investeerimisfondide tootjatega ja jälgida väliste andmepakkujate poolt avaldatud ESG reitinguid, mis võtavad muude aspektide hulgas arvesse ka ettevõtete xxxx juhtimistavasid.
Milline on enne kõnealuse investeerimisstrateegia kohaldamist kaalutud investeeringute ulatuse vähendamiseks kokkulepitud miinimummäär?
Xxxxxx kirjeldab
jaotus
konkreetsetesse varadesse tehtud investeeringute osakaalu.
Fond edendab keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid omadusi kogu Fondi investeerimisportfelli ulatuses, seega kohustus vähendada investeeringute ulatust miinimummäära võrra ei ole Fondile kohaldatav.
Millised on investeerimisobjektiks olevate äriühingute hea juhtimistava hindamise põhimõtted ?
Head juhtimistavad hõlmavad usaldusväärseid juhtimisstruktuur e, töösuhteid, töötajate tasustamist ja maksukuulekust.
Investeerides otse börsil noteeritud või börsivälistesse äriühingutesse, lähtub Fondivalitseja nende ettevõtetega suhtlemisel aktsionäride kaasamise põhimõtetest, mis on avaldatud Fondivalitseja veebilehel. Kaasamise eesmärgiks on adresseerida olulisi jätkusuutlikkusriske või avaldada positiivset mõju. Seda tehakse üldkoosolekutel hääletamise kaudu ning dialoogi pidamise kaudu nii olemasolevate kui ka potentsiaalsete portfelli osalustega. Äriühingute hea juhtimistava kriteeriumid Balti noteeritud äriühingute puhul on samuti täpsemalt kirjeldatud aktsionäride kaasamise põhimõtete dokumendis, mis on avaldatud Fondivalitseja veebilehel. Kaudsete investeeringute puhul, mida Fond teeb läbi alusfondide, on võimalus hinnata ja mõjutada investeerimisobjektiks olevate ettevõtte hea juhtimistava põhimõtteid piiratud. Fond võib jälgida selliste investeeringute ESG reitinguid, mida avaldavad välised andmepakkujad, mis võtavad lisaks muudele aspektidele arvesse ka äriühingute hea juhtimistava põhimõtteid. Fond võib jälgida ka alusfondide vastavust Fondivalitsejale kohalduvale välistamisnimekirjale vastavalt vastutustundlike investeeringute poliitikale, eesmärgiga piirata/vältida investeerimist alusfondidesse, millel on teistsugused välistamise kriteeriumid.
Milline on selle finantstoote jaoks kavandatud xxxxxx jaotus?
Kategooria #1 „Kooskõlas keskkonnaalaste/sotsiaalsete omadustega“ hõlmab finantstoote investeeringuid, mida kasutatakse finantstootega edendatavate keskkonnaalaste või sotsiaalseteomaduste saavutamiseks.
Kategooria #2 „Muud“ hõlmab finantstoote ülejäänud investeeringuid, mis ei ole kooskõlas keskkonnaalaste või sotsiaalsete omadustega ega kvalifitseeru kestlikuks investeeringuks.
Investeeringud
#2 Muud
#1 Kooskõlas keskkonnaalaste/sotsiaal sete omadustega
Fondi vara võib investeerida mitmetesse erinevatesse varaklassidesse vastavalt Prospektis sätestatule, järgides seejuures Fondile kehtivaid investeerimispiiranguid. Fondi eesmärgiks on edendada keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid omadusi kogu Fondi investeerimisportfelli ulatuses, kuivõrd investeerimisstrateegia ning ülalpool kirjeldatud investeerimisstrateegia siduvad elemendid kohalduvad kõigile Fondi poolt tehtavatele investeeringutele. Fond võib investeerida ka kategooriasse
„Muud“. Näiteks Fondi kontol raha hoidmine ja tuletisinstrumentide kasutamine likviidsuse ja riskide maandamise eesmärgil, mille suhtes ei pruugi eksisteerida minimaalseid keskkonnaalaseid või sotsiaalseid tagatisi.
Kuidas saavutatakse tuletisinstrumentide kasutamisega finantstootega edendatavad keskkonnaalased või sotsiaalsed omadused?
Fond kasutab tuletisinstrumente eelkõige teatud riskide maandamise eesmärgil, st Fond ei kasuta tuletisinstrumente keskkonnalaste või sotsiaalsete omaduste edendamiseks. Nagu allpool kirjeldatud, võivad tuletisinstrumendid kuuluda kategooriasse „Muud“.
Millises miinimumulatuses on keskkonnaeesmärgiga kestlikud investeeringud kooskõlas XXx taksonoomiaga?
Kahel allpool esitatud joonisel on rohelisega näidatud XXx taksonoomiaga kooskõlas olevate investeeringute miinimumosakaal. Kuna puudub asjakohane metoodika riigivõlakirjade* taksonoomiaga vastavusse viimiseks, näitab esimene joonis kõigi finantstoodete, sealhulgas riigivõlakirjade investeeringute kooskõla taksonoomiaga, xxxxx xxxx kui teisel joonisel on esitatud üksnes muude finantstoodete kui riigivõlakirjade investeeringute kooskõla taksonoomiaga.
1. Investeeringute kooskõla taksonoomiaga, sh riigivõlakirjad*
2. Investeeringute kooskõla
taksonoomiaga, v.a riigivõlakirjad*
Taksonoomiaga
kooskõlas olevad investeeringud
Muud investeeringud
100%
Taksonoomiaga
kooskõlas olevad investeeringud
Muud investeeringud
100%
* Joonistel hõlmavad riigivõlakirjad kõiki riiginõudeid
Fond ei ole võtnud eesmärgiks xxxx xxxxxx osakaalu investeeringuid, mis on kooskõlas EL-i taksonoomiaga. Siiski ei saa välistada, et xxxx Xxxxx investeering on klassifitseeritud täielikult või osaliselt kui kooskõlas EL-i taksonoomiaga.
Millised investeeringud kuuluvad kategooriasse #2 “Muud”, mis on nende eesmärk ja kas on olemas minimaalsed keskkonnaalased või sotsiaalsed tagatised?
Kategooriasse #2 „Muud“ kuuluvad investeeringud, mis varaklassi tüübi tõttu ei edenda keskkonnaalased või sotsiaalseid omadusi või investeeringud, mille puhul ei ole piisavalt andmeid, et selles veenduda. Sinna hulka kuulub näiteks Fondi kontol raha hoidmine ja tuletisinstrumentide
kasutamine likviidsuse ja riskide maandamise eesmärgil. Taoliste investeeringute suhtes ei pruugi eksisteerida minimaalseid keskkonnaalaseid või sotsiaalseid tagatisi.
www
Xxxx on võimalik xxxxx rohkem tootepõhist teavet?
Täiendav tootepõhine teave on kättesaadav järgmisel veebisaidil: xxx.xxxxxxxx.xx/xxxxxx Fondi veebisektsiooni „jätkusuutlikkus“ all.