ELEKTROONILISTE SEADMETE KINDLUSTUSE TINGIMUSED
ELEKTROONILISTE SEADMETE KINDLUSTUSE TINGIMUSED
E501·2001
1. Kindlustusandja
Kindlustusandja on Eesti Vabariigis registreeritud ja tegevuslit- sentsi alusel tegutsev ERGO Insurance SE.
2. Kindlustusvõtja
2.1. Kindlustusvõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes sõlmib kindlustusandjaga kindlustuslepingu xx xxxxxx kindlustuslepingu järgi lasub kindlustusmaksete tasumise kohustus.
2.2. Kindlustusvõtja peab olema kindlustusobjekti saatusest huvitatud isik.
2.2.1. Kindlustusobjekti saatusest huvitatud isikuteks xxx- takse kindlustatavate elektrooniliste seadmete xxx- xxxxx, rentnikke, allrentnikke, liisinguandjaid ja -võtjaid või muid seaduslikke valdajaid, kes vajadusel peavad esitama kindlustusandjale EV seadusandlusele vas- tava kehtiva lepingu või dokumendi kindlustatavate seadmete kasutamise õiguse kohta. Samas tuleb kind- lustusandja nõudmisel esitada omaniku kinnitus selle kohta, et kindlustusobjektid ei ole samaks kindlustus- perioodiks kindlustatud ja et omanik on nõus kindlus- tushüvitise väljamaksmisega nende valdajale.
3. Hüvitise saaja
Hüvitise saaja on kindlustuslepingus fikseeritud isik, kellele kindlustusjuhtumi saabumise järgselt makstakse välja kindlustus- hüvitis.
4. Kindlustusleping ja kindlustuspoliis
4.1. Kindlustusleping on kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel (edaspidi kindlustuslepingu pooled) sõlmitud kirjalik kokkulepe, mille kohaselt kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustus- lepingus määratud kindlustusmakse ning kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtumi saabumisel välja maksma kindlus- tushüvitise.
4.2. Kindlustuslepingu sõlmimist tõendab kindlustuspoliis. Kindlus- tuspoliisil on fikseeritud ka teised kindlustuslepingu lahuta- matud osad:
4.2.1. riskihindamise küsimustik koos kindlustusobjektide nimekirjaga;
4.2.2. kindlustuspakkumine (kui on koostatud);
4.2.3. lisaleping (kui on koostatud);
4.2.4. käesolevad elektrooniliste seadmete kindlustuse tingi- mused;
4.2.5. teised loetletud kindlustustingimused, lisaklauslid, ohu- tusjuhendid jm. dokumendid.
4.3. Kindlustusleping sõlmitakse eeldusel, et kindlustatavad seadmed on tehniliselt korras, paigaldatud ja installeeritud vastavalt valmistajapoolsetele ettekirjutustele xx xxxxxx eksplua- tatsiooniks.
4.4. Kindlustuspoliisi kaotamise või hävimise korral on kindlustus- võtjal õigus nõuda dublikaadi väljaandmist omal kulul.
5. Lisaleping
5.1. Lisaleping on kindlustuslepingu poolte vahel sõlmitud kirjalik kokkulepe kindlustuslepingu täiendamiseks, parandamiseks või muutmiseks.
5.2. Lisaleping hakkab kehtima kokkulepitud xxxx xx lõpeb kindlustus- perioodi möödudes.
5.3. Lisalepingu eest arvestatakse vajaduse korral täiendav kindlus- tusmakse kindlustusperioodi lõpuni jäänud ajavahemiku eest.
6. Kindlustusobjekt ja kindlustusrisk
6.1. Kindlustusobjektideks võivad olla:
6.1.1. elektroonilised seadmed;
6.1.2. elektroonilistes andmetöötlusseadmetes kasutatavad välised andmekandjad;
6.1.3. välistel andmekandjatel sisaldunud ja kindlustusjuh- tumi tagajärjel hävinenud andmete taastamiseks tehtud kulutused;
6.1.4. kindlustatavate seadmete häireteta töö tagamiseks mõeldud abiseadmed (ventilatsiooniseadmed, varu- energiaallikad, UPS-id jms).
6.2. Välisteks andmekandjateks loetakse CD-ROM-e, magnetlinte ja
-kettaid, arvutidiskette, kassette jt. analoogilisi seadmeid.
6.2.1. Väliste andmekandjate kindlustamise eelduseks on elektrooniliste andmetöötlusseadmete, milles nimeta- tud andmekandjaid kasutatakse, kindlustamine.
6.3. Kindlustusrisk on kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustus- juhtumi saabumise tõenäoline oht.
7. Kindlustuskoht
Kindlustuskohaks on kindlustuslepingus fikseeritud hooned, rajatised või territoorium, kus kindlustatavad seadmed asuvad või liiguvad.
8. Kindlustussumma ja kindlustusväärtus
8.1. Kindlustussumma on rahasumma, mis on kõigi kindlustusjuh- tumite suhtes kindlustushüvitiste ülempiiriks. Kindlustussumma fikseeritakse kindlustuslepingus ja see ei tohi olla kindlustus- väärtusest suurem.
8.2. Kindlustussumma väheneb väljamakstud kindlustushüvitise võrra. Kindlustussumma taastamiseks on võimalik sõlmida lisaleping.
8.3. Kindlustusväärtuseks on:
8.3.1. elektrooniliste seadmete taassoetamisväärtus, mis on vähimad võimalikud kulutused uute samaväärsete (samade tehniliste parameetritega ja võimsusega) seadmete taassoetamiseks või sama liiki ning kvalitee- diga seadmete taastootmiseks, kaasaarvatud xxxxxx- sed transpordile, montaazhile, võimalikud tollimaksud ja riigilõivud.
8.4. Kindlustusvõtja on kohustatud esitama kindlustusobjekti õige kindlustusväärtuse. Kui esitatud kindlustusväärtus pole õige, siis juhindutakse kindlustusjuhtumi saabumisel vastavalt ala- või ülekindlustuse tingimustest.
9. Hüvitispiir
9.1. Hüvitispiir on kindlustuslepingus teatud kindlustusobjektide või kindlustusjuhtumite korral kokku lepitud kindlustushüvitise ülempiir, mille puhul alakindlustust ei arvestata.
9.1.1. Väliste andmekandjatele xx xxxx sisaldunud andmete taastamiseks tehtud kulutustele määratud hüvitispiir on kindlustushüvitise piirmääraks kogu kindlustusperioodi vältel toimunud kindlustusjuhtumite suhtes.
9.2. Xxxxxx fikseeritakse hüvitispiirid kindlustuslepingu lisaklauslitele.
9.3. Hüvitispiir väheneb väljamakstud hüvitiste võrra. Hüvitispiiri taastamiseks on võimalik sõlmida lisaleping.
10. Alakindlustus
10.1. Kindlustusleping loetakse sõlmituks alakindlustusega, kui kindlustussumma on väiksem kindlustusväärtusest.
10.2. Alakindlustuse olemasolu määratakse kindlaks iga kindlustus- objekti kohta eraldi.
10.3. Alakindlustust ei arvestata kui kindlustusobjekti suhtes on kokkulepitud kindlustamine hüvitispiiri põhimõttel.
10.4. Alakindlustuse kõrvaldamiseks võib kindlustusvõtja kindlustus- perioodi jooksul taotleda kindlustussumma suurendamist.
11. Ülekindlustus
11.1. Kindlustusleping loetakse sõlmituks ülekindlustusega, kui kindlustussumma või hüvitispiir on suurem kindlustusväär- tusest.
11.2. Ülekindlustuse olemasolu määratakse kindlaks iga kindlustus- objekti kohta eraldi.
11.3. Ülekindlustuse kõrvaldamiseks võivad nii kindlustusandja kui ka kindlustusvõtja kindlustusperioodi jooksul nõuda kindlus- tussumma vähendamist. Sel juhul tagastatakse järelejäänud kindlustusperioodi täiskalendrikuude eest tasutud kindlustus- makse kindlustusvõtjale maksimaalselt osas, mis on ülekind- lustatud. Tagastatavast kindlustusmaksest ei arvestata maha asjaajamiskulusid.
12. Omavastutus
12.1. Omavastutus on kindlustuslepingus fikseeritud summa või protsent kahju suurusest, mis iga kindlustusjuhtumi korral jääb kindlustusvõtja kanda.
12.2. Xxx xxx kindlustusjuhtumiga saab kahjustada rohkem kui üks kindlustusobjekt, on omavastutuseks kahjustunud seadmete omavastutustest suurim.
13. Kindlustuslepingu sõlmimine
13.1. Kindlustusleping sõlmitakse riskihindamise küsimustiku alusel. Riskihindamise küsimustiku täitmisel juhindub kindlustus- andja esindaja kindlustusvõtja poolt esitatud andmetest ning vahetult kindlustusobjekti ja kindlustuskoha ülevaatusel saadud teabest. Vajadusel vormistatakse lisatingimused, -klauslid ja
-dokumendid.
13.2. Riskihindamise küsimustik, lisatingimused, -klauslid ja - dokumendid kinnitatakse kindlustuslepingu poolte allkirjadega ja märgitakse vormistamise kuupäev.
13.3. Juhul, kui kindlustuslepingus pole kokku lepitud teisiti, loetakse kindlustusleping kehtivaks kindlustusmakse tasumisele järgnevast päevast.
14. Kindlustusmakse
14.1. Kindlustusmakse on kindlustusperioodi eest arvestatav rahaline makse.
14.2. Vastavalt kokkuleppele võivad kindlustuslepingu pooled jagada kindlustusmakse järgmakseteks.
14.3. Kindlustusmaksed tuleb tasuda kokkulepitud tähtajaks.
15. Kindlustusperiood
Kindlustusperiood on ajavahemik, mis algab ja lõpeb kindlustusle- pingus märgitud tähtajal ja tingimustel.
16. Mitmekordne kindlustus
16.1. Mitmekordse kindlustuse puhul on kindlustusobjekt kindlustatud xxx xx sama kindlustusjuhtumi vastu üheks ja samaks kindlus- tusperioodiks kindlustusandja või teiste kindlustusseltside poolt ning kindlustussummade kogusumma ületab kindlustus- väärtust.
16.2. Xxx xxxx kindlustusobjekti suhtes on sõlmitud mitmekordne kindlustus, siis kindlustusjuhtumi korral vähendatakse kindlus- tushüvitust, mis oleks välja makstud ühe kindlustuslepingu alusel proportsionaalselt sellises ulatuses, et kogu kindlustus- hüvitis ei ületaks kindlustusobjekti kindlustusväärtust.
16.3. Mitmekordse kindlustuse korral arvestab kindlustusandja kindlustushüvitiseks sama suure osa kahjusummast, kui suur on tema osa üksikute kindlustuslepingute kindlustussummade summast.
16.4. Mitmekordse kindlustuse kõrvaldamiseks võivad nii kindlus- tusandja kui ka kindlustusvõtja kindlustusperioodi jooksul nõuda kindlustussumma vähendamist või kindlustuslepingu lõpetamist.
17. Kindlustusjuhtum
17.1. Kindlustusjuhtum on kindlustuskohas kindlustusperioodi jooksul kindlustusriski saabumisel kindlustusobjektiga tekkinud ettenä- gematu ja ootamatu sündmus, seisund, tegu või kohustus. Kindlustusjuhtumi tekkimise põhjusteks võivad vastavalt kindlustuslepingus fikseeritule olla:
17.1.1. kahjud, mis on tingitud seadme operaatori ebapiisavast kvalifikatsioonist ja seadme operaatori ettevaatamatu- sest xxxxxx käsitsemisel;
17.1.2. seadmete sisemised elektrilised ja mehaanilised rikked;
17.1.3. kahjud, mis on tingitud seadmete valmistamiseks kasu- tatud ebakvaliteetsetest materjalidest ja seadmete val- mistamisel esinenud tehnoloogilistest vigadest, xxxx- xxxx installeerimisel esinenud vigadest tingitud kahjud (v.a kahjud, mis kuuluvad hüvitamisele seadme valmis- taja, edasimüüja, maaletooja, paigaldaja või hooldus- firma garantii alusel);
17.1.4. lühis, üle- ja alapinge, liigpinge, induktsioon;
17.1.5. xxxx, otsene välgutabamus ning selle siirdeprotsessist tingitud elektromagnetiline võnkumine, plahvatus, kah- jud tulekustutusveest ja muust päästmistegevusest, maismaasõidukite otsasõit, kolmandate isikute tahtlik tegevus, mis on suunatud xxxxx xxxx rikkumisele või hävitamisele;
17.1.6. söestumine, kõrbemine, suits, tahm;
17.1.7. rahe, üleujutus, vihm, torm, maalihked, jm. loodusjõud (v.a maakoore seismilise tegevuse tagajärjel tekkinud kahjud);
17.1.8. lekkivad vedelikud või gaasid ja sellest tingitud niiskus ja korrodeerumine;
17.1.9. murdvargus;
17.1.9.1. Kindlustusjuhtumiks murdvargusest tingitud kahju korral loetakse kindlustusobjekti kadu- mist või kahjustumist, mille põhjustas: 17.1.9.1.1. sissemurdmine, mille all mõis-
tetakse vargust nõuetekohaselt suletud ja lukustatud kindlustus- kohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamise xxxx;
17.1.9.1.2. röövimine, mille all mõistetakse kindlustusobjekti hõivamist füü- silise vägivalla kasutamisega või selle kasutamise vahetu ähvarda- misega;
17.1.9.1.3. kolmandate isikute tahtlik tege- vus, mille all mõistetakse kindlus- tusobjekti tahtlikku hävitamist või rikkumist sissemurdmise või röö- vimise ajal
17.1.10. muud kahjud, mille tekkimise põhjused pole kirjeldatud punktis 17.2.
17.2. Kindlustusjuhtumiks ei ole:
17.2.1. kahjud, mis on tingitud maakoore seismilisest tegevu- sest - maavärin, vulkaaniline tegevus, tsunami, taifuun, keeristorm, orkaan jm. sarnase iseloomuga loodusnäh- tused (kui ei ole kohaldatud vastavat lisaklauslit);
17.2.2. kindlustusobjektide kadumine ja kahjustumine, kui nende kadumine või kahjustumine pole kvalifitseeri- tud toimununa p-des 17.1.9.1.1 kuni 17.1.9.1.3 toodud alustel (kui ei ole kohaldatud vastavat lisaklauslit);
17.2.3. kelmus ja väljapressimine;
17.2.4. kahjud, mis on tingitud enne kindlustuslepingu sõlmi- mist kindlustusvõtjale teada olevatest kindlustatavate seadmete defektidest ning vigadest;
17.2.5. kahjud, mis on tingitud vee-, gaasi- ja elektrivarustuse katkestustest ja häiretest;
17.2.6. kahjud, mis on tingitud seadmete jätkuvast igapäeva- sest ekspluateerimisest põhjustatud amortisatsioonist
- füüsiline kulumine ja vananemine, kavitatsioon, kor- rosioon, katlakivi moodustumine; kulumine ja kahjustu- mine normaalsete ilmastikutingimuste mõjul jms;
17.2.7. kahjud, mille eest on kas lepingu või seaduse alusel vastutavad seadmete valmistajad, maaletoojad, edasi- müüjad, paigaldajad või hooldusfirmad;
17.2.8. xxxxxx renditud ja laenutatud seadmetele, mille eest rendi-, laenu- või muu lepingu alusel on vastutav seadme omanik;
17.2.9. kahjud, mis on põhjustatud seadmete töötamisest kõr- gematel koormustel ja muudes ekstremaalsetes tingi- mustes, kui need valmistajate poolt on ette kirjutatud;
17.2.10. kahjud, mis on tingitud arvutiviirustest;
17.2.11. seadmete välised pisivead, mis ei mõjuta nende tööd (kriimustused värvi-, emailitud ja poleeritud pindadel jms);
17.2.12. otsesed kahjud elektripirnidele, lampidele, klappidele, ventiilidele, tihenditele, kaitsmetele, lintidele, rihma- dele, torudele, kettidele, traadist, kummist, klaasist, keraamikast või portselanist seadmeosadele, xxxxxx- tele, sõeladele, määrdeõlidele, kütusele, jahutusvedeli- kule, kemikaalidele ning muudele kiirelt kuluvatele ning pidevat väljavahetamist vajavatele seadmeosadele ning seadmete tööks vajalikele materjalidele;
17.2.12.1. Punktides 17.2.11 ja 17.2.12 toodud kahjud kuuluvad hüvitamisele xxxx juhul, kui need on tekkinud seoses punktides 17.1.1 kuni
17.1.10 toodud põhjustel tingitud kahjudest.
17.2.13. kahjud kindlustusobjektidega, mis pole kantud kindlus- tusobjektide nimekirja.
17.3. Lisaks ei hüvita kindlustusandja kindlustusvõtjale kulutusi ning kahjusid, mis on tingitud:
17.3.1. kindlustusobjektide korralisest hooldusest, justeerimi- sest ja tehnilisest teenindamisest (k.a korralise hool- duse käigus väljavahetatavate seadmeosade ja and- mekandjate maksumus);
17.3.2. magnetväljade mõjul välistelt andmekandjatelt hävine- nud andmete taastamisest;
17.3.3. väliste andmekandjate markeerimisest, nende sisesta- misest ning väljavõtmisest;
17.3.4. välistel andmekandjatel sisalduva informatsiooni kustu- tamisest;
17.3.5. väärast programmeerimisest;
17.3.6. igapäevasest kasutamisest tingitud väliste andmekand- jate kulumisest ja vananemisest;
17.3.7. kaudsest kahjust, lepingu kaotusest, saamata jäänud tulust.
17.4. Kindlustuskatte laiendused ja piirangud sätestatakse kindlustus- lepingule lisatud klauslitega.
18. Välistused
18.1. Kindlustuslepingu alusel ei hüvitata:
18.1.1. kahju, mis on otseselt või kaudselt seotud alljärgnevate sündmustega: tuumakahjustused, radioaktiivne kiirgus ja saastumine, sundvõõrandamine, terrorism, sõja- või erakorraline seisukord;
18.1.2. keskkonnasaaste likvideerimiseks tehtavaid kulutusi;
18.1.3. kulutusi tuletõrje- ja päästeametile jt riiklikele ning munitsipaalettevõtetele, xxxxx xxxxx tehtavad kulutused korvatakse munitsipaal- või riiklike vahendite arvelt;
18.1.4. kahjusid, mis tulenevad põhjustest, millest kindlustus- võtja oli teadlik enne kindlustuslepingu sõlmimist;
18.1.5. kahjusid, mis tulenevad kindlustusvõtja tegevusest alko- holijoobes või mistahes narkootiliste ainete mõju all;
18.1.6. kindlustusvõtja või tema esindajate tahtlusest, kaasabil või teadmisel tingitud kahjusid.
19 Kindlustusvõtja on kohustatud:
19.1. kindlustuslepingu sõlmimisel:
19.1.1. võimaldama kindlustusandja esindajal juurdepääsu kindlustuskohale kindlustusriski hindamiseks ning kind- lustusobjekti ülevaatuseks ja varustama kindlustus- andja esindaja kogu kindlustusriski hindamiseks vaja- liku informatsiooniga (tehniline dokumentatsioon jms.);
19.1.2. esitama kindlustusobjektide õige kindlustusväärtuse;
19.2. kindlustusperioodi jooksul:
19.2.1. tasuma tähtaegselt kindlustusmakseid;
19.2.2. mitte suurendama kindlustusriski xxxx kindlustusandja nõusolekuta. Kindlustusriski suurendamiseks loetakse riskiasjaolude sellist muutumist, mille puhul suureneb kindlustusjuhtumi saabumise oht.
19.2.3. kindlustusriski suurenemisest teada saamisel informee- rima sellest koheselt, kuid mitte hiljem kui kahe töö- päeva jooksul kindlustusandjat ja kõrvaldama kindlus- tusriski suurendavad tegurid kooskõlastades tegevuse kindlustusandjaga;
19.2.4. pidama kinni kõigist seadusandlikest, ametkondlikest ja kindlustuslepingus fikseeritud ohutuseeskirjadest ja jär- gima seadmete valmistajate ettekirjutusi nende ohutuks ekspluateerimiseks;
19.2.5. võtma omal kulul kasutusele kõik ettevaatusabinõud kindlustusjuhtumi vältimiseks;
19.2.6. teatama esimesel võimalusel (mitte hiljem kui kahe töö- päeva jooksul) kindlustusandjale kindlustusobjekti võõ- randamisest;
19.2.7. teatama esimesel võimalusel (mitte hiljem kui kahe töö- päeva jooksul) kindlustusandjale mitmekordse kindlus- tuse tekkimisest.
19.3. kindlustusjuhtumist teada saamisel:
19.3.1. teatama sellest kindlustusandjale kahe tööpäeva jook- sul ja täitma avalduse kindlustushüvitise saamiseks;
19.3.2. teatama sellest viivitamatult politseile, kui eeldatakse kolmandate isikute tahtlikku tegevust;
19.3.3. võimaluse korral säilitama kindlustusjuhtumi toimumise koha kuni kindlustusandja korraldusteni puutumatuna;
19.3.4. võimaluse korral fikseerima tunnistajate nimed ja aad- ressid;
19.3.5. võimaluse korral vältima või vähendama kindlustusjuh- tumi tagajärjel tekkinud kahju suurust ning kooskõlas- tama edasise tegevuse kindlustusandjaga;
19.3.6. võimaldama kindlustusandjal teostada kindlustuskoha ülevaatus ning viima läbi kindlustusandja juuresolekul inventuuri kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju suuruse selgitamiseks;
19.3.7. esitama kaduma läinud, kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustatud või hävinenud kindlustusobjektide nimekirja kahe nädala jooksul arvestades kindlustusjuhtumist teada saamisest. Nimekirjas tuleb esitada kindlustus- objektide kindlustusväärtus vahetult enne kindlustus- juhtumi eelset seisu;
19.3.8. lubama kindlustusandja vastaval nõudmisel teostada juurdlustoiminguid kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju tekkepõhjuste ja suuruse kindlakstegemiseks;
19.3.9. edastama kindlustusandjale kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju tekkepõhjuste ja suuruse kindlakstege- miseks vajaminevat informatsiooni ja tõendusmaterjali hiljemalt ühe aasta jooksul pärast kindlustusjuhtumist teada saamist;
19.3.10. informeerima viivitamatult kindlustusandjat kadumaläi- nud kindlustusobjektide võimaliku asukoha teadasaa- misest.
20. Kindlustusandja on kohustatud:
20.1. hoidma saladuses talle teatavaks saanud andmeid kindlustus- võtja varalise seisundi ja ärilise tegevuse kohta;
20.2. registreerima kindlustusjuhtumi xxxxx;
20.3. tutvustama kindlustusvõtjale kindlustusjuhtumi lahendamise ja kahju hüvitamise korda;
20.4. esitama kindlustusvõtjale kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju tekkepõhjuste ja suuruse kindlakstegemiseks vajami- nevate dokumentide nimekirja;
20.5. fikseerima kindlustusjuhtumijärgse olukorra kindlustusjuhtumi toimumiskohas ja andma kindlustusvõtjale juhiseid kindlustus- juhtumi tagajärjel tekkinud kahju edasise leviku tõkestamiseks või suuruse vähendamiseks;
20.6. maksma vastavalt kindlustuslepingu tingimustele hüvitise saajale välja kindlustushüvitise.
21. Ekspertide menetlus
Kindlustuslepingu pooled võivad kindlustusjuhtumi saabumisel või kahju käsitlemise käigus kokku leppida, et kindlustusjuhtumi
tagajärjel tekkinud kahju suuruse või kindlustushüvitise taotlus- avalduses esitatud asjaolud määravad kindlaks eksperdid.
22. Kindlustushüvitis ja hüvitatav kahju
22.1. Kindlustushüvitis on rahaline summa, mis makstakse välja kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamiseks.
22.1.1. Kahju all mõistetakse otsest varalist kahju kindlustusob- jekti hävimisest, rikkumisest, kadumisest koos muude kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustusjuhtumiga seotud kulutustega. Samuti mõistetakse käesolevate tingimuste alusel kahju all kindlustusjuhtumi tagajär- jel välistelt andmekandjatelt hävinenud informatsiooni taastamiseks tehtud kulutusi. Kahjuna pole käsitletav kindlustusjuhtumi tagajärjel saamata jäänud tulu.
22.2. Kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse kahju järgmiselt:
22.2.1. juhul, kus kindlustusobjekti kahjustusi on võimalik parandada või remontida, hüvitatakse kulutused kind- lustusobjekti viimiseks kindlustusjuhtumieelsesse kasu- tamiskõlbulikku seisukorda (materjalid ja töötasud), lisaks kulutused seadmete demontaazhiks ja montaa- zhiks, transpordikulud remonditöökotta ja tagasi ning võimalikud tollimaksud ja -lõivud kindlustuslepingus kokkulepitud ulatuses. Asendatud seadmeosade suh- tes ei arvestata amortisatsiooni, arvestatakse kasuta- miskõlbulike detailide jääkväärtust;
22.2.2. juhul, kui kindlustusobjekt hävineb täielikult või on remondikulud võrdsed või suuremad kindlustusobjekti tegelikust väärtusest vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist - hüvitatakse kindlustusobjekti (osade) tege- lik väärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist,
v.a kindlustusobjekti(de) jääkväärtus. Kindlustusobjekti tegeliku väärtuse leidmisel võetakse aluseks kindlus- tusobjekti turuhind, valmistamisaasta, tehniline seisu- kord (töötunnid, kulumisaste jne.).
22.3. Kindlustusjuhtumi tagajärjel hävinenud välised andmekandjad xx xxxx sisaldunud andmete taastamiseks tehtud kulutused hüvita- takse kuni kindlustuslepingus kokkulepitud hüvituspiirini. Hüvita- takse dokumentaalselt tõestatavad kulutused andmekandjate taassoetamiseks ja andmete taastamiseks, mis on tehtud 6 kuu jooksul alates kindlustusjuhtumi toimumise päevast. Juhul, kui puudub vajadus andmete taastamiseks või pole seda tehtud 6 kuu jooksul xxxxx kindlustusjuhtumi toimumist, hüvitatakse ainult kulutused kahjustunud andmekandjate asendamiseks uutega.
22.4. Kindlustusandja ei hüvita kulutusi, mis on tingitud mistahes muudatuste tegemisest seadme konstruktsioonis, detailide lisamisest, täienduste tegemisest ning korralisest kapitaalre- mondist ja hooldusest.
22.5. Kindlustusandjal on õigus kindlustusobjekt taastada või asendada see samaväärsega ning mitte maksta kindlustushü- vitist rahas.
23. Kindlustushüvitise arvestamine
23.1. Kindlustushüvitisest lahutatakse kindlustuslepingu järgi tasumata kindlustusmaksed.
23.2. kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse hävinenud, purustatud või kadumaläinud kindlustusobjekti tegeliku väärtuse vahetult enne kindlustusjuhtumi saabumist või kulutused kindlustusob- jekti viimiseks kindlustusjuhtumieelsesse kasutamiskõlbulikku seisukorda.
23.3. Kindlustushüvitise arvestamisel alakindlustuse korral rakenda- takse valemit:
kindlustushüvitis = kindlustussumma x kahjusumma - omavastutus
kindlustusväärtus
Käesolevat valemit ei rakendata, kui on kokku lepitud hüvitamine hüvitispiirini.
23.3.1. Ülekindlustuse puhul hüvitatakse kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju, lähtudes kindlustusobjekti kindlustusväärtusest. Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel hävineb kogu kindlustusobjekt ja tegemist on ülekind- lustusega, siis võetakse kindlustushüvitise arvestami- sel aluseks mitte kindlustussumma, xxxx kindlustusob- jekti tegelik väärtus.
23.4. Xxxxx, kui kindlustusvõtja on kadumaläinud kindlustatud vara tagasi saanud pärast kindlustushüvitise väljamaksmist, on ta kohustatud kindlustushüvitise tagasi maksma.
23.5. Kahjustunud kindlustusobjekt, mille eest on välja makstud kindlustushüvitis, läheb kindlustusandja omandisse.
23.6. Juhul, kui kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud on tõendamata, hüvitab kindlustusandja xxxx xxxxx osa, mille osas kahju suurus või selle tekkimise põhjus tõendatud.
24. Kindlustushüvitise väljamaksmine ja väljamaksmi- sest keeldumine
24.1. Kindlustushüvitis makstakse välja 14 päeva jooksul, alates kõigi kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju tekkepõhjuste ja suuruse kindlakstegemiseks vajaminevate ning mistahes muu kindlustusandja poolt nõutava informatsiooni, tõendusmaterjali ja dokumentide esitamisest.
24.2. Kui kindlustusjuhtum saabus kolmandate isikute tahtlike tegude tõttu, siis on kindlustusvõtjal õigus hüvitist mitte välja maksta enne politsei otsust kriminaalasja lõpetamise, peatamise või süüdlasele süüdistuse esitamise kohta.
24.3. Kindlustusandjal on õigus kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda, kui:
24.3.1. kindlustusvõtja rikub kindlustuslepingus toodud xxxxx- xxxx/ kohustusi või esitab teadlikult ebaõigeid või puu- dulikke andmeid kindlustusriski hindamisel; kindlustus- andja vastutus jääb püsima, kui kohustus(t)e rikkumine kindlustusvõtja poolt ei mõjutanud kindlustusjuhtumi toimumist, kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju suurust või nende sündmuste uurimist;
24.3.2. kindlustusvõtja püüab kindlustusandjat xxxxx asjaolu- del, mis on olulised kindlustushüvitise väljamaksmise otsuse xx xxxxx suuruse kindlakstegemisel;
24.3.3. kindlustusvõtja rikub seadusandlikke, ametkondlikke või kindlustuslepingus fikseeritud ohutuseeskirju. Kind- lustusandja vastutus jääb püsima, kui ohutuseeskirjade rikkumine ei mõjutanud kindlustusjuhtumi tekkimist ja kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju suurust.
24.3.4. kindlustusvõtja on suurendanud kindlustusriski xxxx kindlustusandja nõusolekuta või ei ole kindlustusriskide lisandumisest kindlustusperioodi jooksul kindlustusand- jale koheselt teatanud, kindlustusandja vastutus jääb püsima, kui kindlustusriski suurendamine ei mõjutanud kindlustusjuhtumi toimumist ja kindlustusjuhtumi taga- järjel tekkinud kahju suurust;
24.3.5. kindlustusvõtja ei ole teatanud kindlustusjuhtumist kahe tööpäeva jooksul, va. juhul, kui kindlustusvõtja tõestab selle võimatust.
24.3.6. kindlustusvõtja ei teata kindlustusjuhtumist viivitamatult politseisse, kui kindlustusjuhtum on põhjustatud kol- mandate isikute poolt.
24.3.7. kindlustusvõtja pole ettenähtud tähtajaks tasunud kind- lustusmakseid.
25. Kindlustusleping lõpeb:
25.1. kindlustusperioodi möödumisega;
26.2. kogu kindlustussumma väljamaksmisega;
25.3. juriidilisest isikust kindlustusvõtja tegevuse lõppemise või lõpetamisega;
25.4. füüsilisest isikust kindlustusvõtja surmaga, kui lepingulised õigused ja kohustused ei lähe üle pärijatele;
25.5. kindlustusobjekti võõrandamisega v.a juhul, kui kindlustusleping sõlmitakse ümber uue omaniku kasuks;
25.6. kindlustuslepingu lõpetamisel kindlustuslepingu poolte poolt käesolevates elektrooniliste seadmete kindlustuse tingimustes toodud alustel.
26. Kindlustuslepingu peatamine
26.1. Kindlustusandjal on õigus kindlustusleping kas osaliselt või täies mahus peatada, kui kindlustusjuhtumi järgselt on kindlustusrisk suurenenud. Kindlustusleping peatub 7 päeva möödudes pärast vastava xxxxx edastamist kindlustusvõtjale ning jätkub xxxxx kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamist
kindlustusvõtja poolt, kui kindlustusandja on andnud vastavasi- sulise nõusoleku.
26.2. Kindlustusleping peatub xxxx xxxx kuuks, kui kindlustusmakse on kindlustuslepingus ettenähtud tähtajaks tasumata. Kindlus- tusleping jätkub xxxxx kindlustusmakse tasumist, kui kindlustus- andja on andnud vastavasisulise nõusoleku.
26.3. Kindlustusleping peatub ajavahemikuks, mille jooksul kindlus- tusobjektid on hoolduses või kapitaalremondiks xxxxx xxxxxx- ritud.
26.4. Kindlustusleping peatub ajavahemikuks, mille jooksul kindlus- tusobjekte transporditakse ühest asukohast teise (kui ei ole kohaldatud vastavat lisaklauslit).
27. Kindlustuslepingu lõpetamine
27.1. Kindlustuslepingu pooltel on kindlustusperioodi jooksul õigus kindlustusleping kas osaliselt või täies mahus lõpetada. Kindlus-
28. Vaidluste lahendamine
28.1. Kindlustuslepingus kokku leppimata asjaolude suhtes juhindu- takse kehtivast seadusandlusest.
28.2. Kindlustuslepingu poolte vahelised vaidlused lahendatakse läbirääkimiste xxxx, kokkulepet saavutamata aga Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud korras.
30. Dokumentide vorm
Kõik avaldused, taotlused ja seletused jms. peavad olema esitatud teisele poolele kirjalikult.
ELEKTROONILISTE SEADMETE KINDLUSTUSE XXXX- XXXXXXXX
tusleping lõpeb sel juhul ühe kuu möödudes pärast vastavasi- | 001 | Streik, lokaut |
sulise xxxxx edastamist kindlustuslepingu vastaspoolele. | 006 | Kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimisel tekkivad lisakulud |
27.1.1. Juhul, kui lõpetamise ajendiks on kindlustusjuhtumi toi- | (ületunnitöö, öötöö, kiirveosed ja töötamine riiklikel pühadel) | |
mumine või ebaõigete ja puudulike andmete esitamine | 007 | Õhuveosed |
kindlustusvõtja poolt kindlustuslepingu sõlmimisel, | 502 | Röntgenlambid ja -torud |
lõpeb kindlustusleping seitsme päeva möödudes pärast | 503 | Xxxxxx |
vastavasisulise xxxxx edastamist kindlustuslepingu vas- | 504 | Väljaspool kindlaksmääratud kindlustuskohta asetsevad |
taspoolele. | mobiilsed ja portatiivsed seadmed | |
27.2. Kindlustusleping lõpeb, kui järgmakse on kindlustuslepingus | 505 | Maavärin |
ettenähtud tähtajaks 1 kuu jooksul tasumata. | 506 | Taifuun, keeristorm, orkaan |
27.3. Juhul kui kindlustusandja lõpetab kindlustuslepingu xxxxx | 507 | Täielik taassoetamisväärtus |
kindlustusjuhtumi toimumist, jääb tema hüvituskohustus | 508 | Täielik taassoetamisväärtus (xxxx, otsene välgutabamus, |
toimunud kindlustusjuhtumi suhtes püsima. | plahvatus, lennuaparaadi xx xxxxx osade allakukkumine) | |
27.4. Kindlustuslepingu lõpetamisel tagastatakse kindlustusvõtjale | 530 | Välistus - murdvargus ja vandalism |
kindlustusmakse kindlustusperioodi lõpuni jäävate täiskalend- | 531 | Välistus - xxxx, otsene välgutabamus, plahvatus, lennuaparaadi |
rikuude eest, millest on maha arvatud asjaajamiskulud (10% | xx xxxxx osade allakukkumine | |
kogu kindlustusperioodi kindlustusmaksest). | 532 | Välistus - seadmete mehaanilised ja elektrilised rikked |
27.4.1. Kindlustusmakset ei tagastata juhul, kui: | 533 | Välistus - üleujutus, tulvavesi, torm |
27.4.1.1. kindlustusandjal on kohustus maksta või ta on | 534 | Õhutus- ja ventilatsiooniseadmeid puudutavad eritingimused |
maksnud eelnevalt kindlustushüvitisi, mis on | 535 | Välistus - töölavad ja tellingud |
suuremad kui p.27.4 alusel arvestatav kind- | 536 | Välistus - kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimisega |
lustusmakse; | kaasnevad ehitusmontaazitööd | |
27.4.1.2. kindlustusleping lõpetatakse seoses eba- | 537 | Kompuutertomograafe puudutavad eritingimused |
õigete või puudulike andmete esitamisega | 538 | Välgu- ja liigpingekaitsesüsteeme puudutavad eritingimused |
kindlustusvõtja poolt kindlustuslepingu sõlmi- | 561 | Röntgenfilme puudutavad eritingimused |
xxxxx; | 567 | Kindlustussummade ja -maksete täpsustamine |
27.4.1.3. kindlustusperioodi lõpuni jäävate täiskalendri- | 591 | Hoolduslepingut puudutavad eritingimused |
kuude eest pole kindlustusmakset tasutud sh | 592 | Erinevused hoolduslepingu ja kindlustuslepingu vahel |
juhtumid, kui kindlustuslepingu sõlmimisel on kokku lepitud kindlustusmakse tasumine järg- maksetega. |