Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut

Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut

Märgalade seisundi hindamine ja keskkonnaeesmärkide määramine

Lõpparuanne

Töövõtu leping nr: 4-1.1/151 Lepingu sõlmimise kuup: 16.06.2011 Aruande lõpetamise kuup: 3.12.2012

…………………………Xxxxxx Xxxxxx TLÜ Ökoloogia Instituudi direktor

………………………….Xxxx Xxxx Lepingu vastutav täitja

Tallinn, 2012

Annotatsioon

Käesolev teadus- ja arendusleping Märgalade seisundi hindamine ja keskkonnaeesmärkide määramine on koostatud TLÜ Ökoloogia Instituudi lepingu nr: 4-1.1/151 raames, mille üldiseks eesmärgiks oli hinnata Eesti märgalade seisundit ja määrata keskkonnaeesmärgid vastavalt veepoliitika raamdirektiivi rakendamise ühtse strateegia juhendile.

Töö viidi läbi kaardipõhiselt ning tulemused on esitatud nii teksti failina kui ka vastavate andmebaasidena (*.shp failidena).

Lõpparuanne koosneb viiest osast ja lisadest, milles on Eesti märgaladest käsitletud: a) maismaa soid – seotuna nii voolu- kui ka seisuveekogumitega, b) xxxxx- xx c) lammimärgalasid ning d) allikasoid.

Lõpparuande pikkus on 193 lk, sh 26 joonist ja 19 tabelit. Aruande juurde kuulub Lisad 116 leheküljel ja CD *.shp failidega, mis on jaotatud järgnevatesse kaustadesse: 1. Allikasood, 2. Lammimärgalad, 3. Rannamärgalad, 4. Seisuveekogumitega seotud märgalad ja 5. Vooluveekogumitega seotud märgalad.

Lepingu raames koostatud ja kasutatud kaardimaterjalide (sh märgalade põhine mullakaart) andmebaas paikneb ArcGIS Online veebikeskkonnas, millele ligipääsemiseks tuleb: 1) luua xxx.xxxxxx.xxx leheküljel kasutaja konto; 2) saata xxxxxx xxxxx (e-mail) Reimo Xxxxx´le (xxxxxxx@xxx.xx) sooviga liituda "Märgalade" grupiga ja 3) kinnitada Teile saadetud kutse ArcGIS Online keskkonnas.

Xxxxxxxx osalesid: Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut - Xxxxxx Xxxxxx, Xxxxx Xxxxx, Xxxx Xxxxxxx, Xxxxx Xxxxxx, Xxxx Xxxxx, Xxxxx Xxxxx, Xxxxx Xxxx, Laimdota Truus; Keskkonnateabe Keskuse Infosüsteemide osakond – Erki Endjärv

Lõpparuandes sisalduvat on regulaarselt tutvustatud Veemajanduskomisjoni nõupidamistel (30.10.2011, 05.04.2012, 19.12.2012) ning Eesti Veeühingu ja Keskkonnaministeeriumi ühisseminaril „Mida arvestada uute veemajanduskavade koostamisel?“ (29.01.2013).

Lepingu vastutav täitja:

Xxxx Xxxx

TLÜ Ökoloogia Instituut

SISUKORD

SISSEJUHATUSEKS 5

1. EESTI TÜÜPPINNAVEEKOGUMID 7

2. MÄRGALAD JA NENDE TOIME VEEKESKKONNALE 10

2.1. Maismaa sood 10

2.2. Seisuveekogudega seotud xxxxxxxx 00

2.3. Rannamärgalad 15

2.4. Lammimärgalad 19

2.5. Allikasood 21

3. EESTI VEEKOGUMITELE OLULISTE MÄRGALADE IDENTIFITSEERIMINE 24

3.1. Metoodika 24

3.1.1. Maismaa sood 24

3.1.2. Seisuveekogumitega seotud märgalad 31

3.1.3. Rannamärgalad 41

3.1.4. Lammimärgalad 42

3.1.5. Allikasood 43

3.2. Olulised märgalad 45

3.2.1. Vooluveekogumitega seotud xxxxxxxx 00

3.2.2. Seisuveekogumitega seotud xxxxxxxx 00

3.2.3. Xxxxxxxxxxxxx 00

3.2.4. Lammimärgalad 52

3.2.5. Allikasood 54

4. MÄRGALADE KASUVÄÄRTUSED ÜHISKONNALE 57

4.1. Märgalade teenused 57

4.2. Märgalade poolt loodavad kasuväärtused 57

4.3. Märgalade teenuste rahalisteks väärtusteks ümberhindamise meetodid 58

4.4. Soovitused Eesti märgalade kasuväärtustesse hindamiseks 61

5. SOOVITUSED OLULISTE MÄRGALADE SEIREKS 62

Loetelelu tüüpilistest soon- ja sammaltaimedest Eesti märgaladel 64

KOKKUVÕTE 71

KASUTATUD KIRJANDUS 74

LISAD 77

Xxxx 1.1. 78

Xxxx 1.2. 83

Xxxx 1.3. 96

Xxxx 1.4. 100

Xxxx 1.5. 112

Xxxx 1.6. 123

Xxxx 2.1. 160

Xxxx 2.2. 162

Xxxx 2.3. 167

Xxxx 2.4. 172

Xxxx 2.5. 174

Xxxx 2.6. 180

Xxxx 3.1. 184

Xxxx 3.2. 185

Xxxx 4.1. 186

Xxxx 5.1. 192

SISSEJUHATUSEKS

Ramsar-i definitsiooni kohaselt loetakse märgaladeks kõiki veega küllastunud alasid (nt lodud, sood, pinnaveekogud), nii looduslikke kui ka kunstlikke, nii seisu- kui ka vooluveelisi, nii alalisi kui ka ajutisi, nii mageda- kui ka riim- ja soolaveelisi, sealhulgas merealad, vee sügavuseni kuni kuus meetrit rannikust (Ramsar Convention Secretariat, 2006).

EL-i veepoliitika raamdirektiiviga 2000/60/EÜ (edaspidi VRD-ga) kehtestatud esimese ringi vesikonna veemajanduskavades (edaspidi VMK-es) on aga põhilisteks veekeskkonna seisundi hindamisüksusteks vooluvee- ning seisuveekogude baasil moodustatud pinnaveekogumid ning rannikuvee- ja põhjaveekogumid (Anon1, Anon2, Anon3, 2010). Seega on olemasolevates VMK-des märgala mõiste oluliselt ahenenud, välja on jäänud nii maastunud kui ka soostunud märgalad, lammialad ja rannamärgalad (edaspidi märgalad).

Nimetatud olukord tuleneb VRD-s märgalade ja nendega seonduvate kohustuste nimetamise suhteliselt napist sõnastusest, nt: „..hea ökoloogiline seisund tuleb tagada xxxxxx märgaladel, mis on tervenisti või osaliselt seotud kehtestatud pinnaveekogumiga“ (2000/60/EÜ). Kaudne osundus aga suurendab oluliselt märgalade xxxxx VRD-s, nt: a) põhjaveekogumitele kehtestatud hea kvaliteedi ja kvantiteedi nõue, mis peab tagama põhjaveekogumist sõltuvate ökosüsteemide e märgalade hea ökoloogilise seisundi ning b) VRD eesmärkide saavutamiseks kehtestatud nõue läbi märgalade toimemehhanismide identifitseerimise (Guidance Document No 12, 2003, edaspidi - Xxxxxxx xxxxx).

VRD kehtestab liikmesriikidele ülesande jõuda kõigi veekogude (xxxxx arvatud mereakvatoorium xxxx xxx meremiili kauguseni rannikust) hea kvalitatiivse ning kvantitatiivse seisundini aastaks 2015. Traditsiooniliste piirväärtuste määramise asemel kirjeldab raamistik ühist eesmärki ning meetmeid selle saavutamiseks.

VRD defineerib termini "pinnavee seisund" kui üldmõiste, mille nimetamisel lähtutakse halvimast veekogu ökoloogilise või keemilise seisundi näitajast. Seega on "pinnavee hea seisund" defineeritud juhul, xxx xxx xxxxx ökoloogiline kui ka keemiline seisund on vähemalt "hea". Ökoloogilise seisundi kaudu väljendatakse pinnavee veeökosüsteemide struktuuri ning toimimise kvaliteeti.

Klassikalisest defineeringust lähtudes tegeleb veemajandus nii pinna- kui ka põhjavee varude uurimise, jaotamise, kasutamise ja kaitsmisega. Siia kuulub ka vee keskkonna dünaamikaga ning vee ressursside kasutamisega seotud negatiivsete nähtuste minimaliseerimine. Seega on veemajandus rakendusliku suunaga majandusala inimese eluks vajaliku veekeskkonna tingimuste loomiseks samaaegselt veeressursi kvaliteedi ja kvantiteedi jätkusuutlikkuse tagamisega.

Märgalade majandamise mõiste sisaldab endas kõiki märgaladega seotud tegevusi (ingl. k.

„...with, in and around wetlands...,“, In: Osmond et al., 1995) selleks, et kaitsta, taastada ja kasutada märgaladest tulenevaid hüdroloogilise, biogeokeemilise ja ökoloogilise talitluse viise, teenuseid ja hüvesid (Xxxxxx, 2005).

Nii veemajandus kui ka märgalade majandamine sisaldab endas nn ressursi kasutuse huvide konflikte, mille lahendamise ühe võimaliku vahendina nähakse keskkonnahoidliku poliitika edendamist, kus keskkonnapiirangute rakendamisega püütakse saavutada keskkonda säästev majandamine ning inimeste loodushoidlike tegutsemismotiivide areng (Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2010).

Seega sobivad VRD xx Xxxxxxx juhise kohaselt koostatud VMK-d säästliku veemajanduspoliitika arendamise meetmeteks.

Märgala juhise kohaselt seisnevad märgaladega seonduvad VRD põhised kohustused järgnevas:

a) samaväärsed kohustused pinnavee-, põhjavee-, siirdevee ja rannikuveekogumitega vahetult piirnevatele märgaladele;

b) kohustus minimiseerida antropogeenset mõju kõrge ökoloogilise seisundiga pinnaveekogumite hüdromorfoloogiale, vältimaks märgaladele oluliste maastikuelementide muutusi;

c) kohustus kaitsta, parendada ja taastada iseseisva veekogumi staatusega märgalasid;

d) kohustus tagada põhjaveelise toituvusega märgaladele vajalik vee kvaliteet ja kvantiteet;

e) kohustus kaitsta ja viia läbi taastamine vastavatel Elupaiga (Habitats (92/43/EEC) Directive) ja Linnu (Wild Birds (79/409/EEC) Directive) Direktiividega seotud märgaladel.

Otsene märgaladele omistatud roll VRD-s seisneb järgnevas:

1. Biogeokeemiliste protsesside mõjutajad/regulaatorid (Heathwaite et al., 2005),

2. Liigvee reguleerijad,

3. Veekvaliteedi modifitseerijad (Guidance Document No 12, 2003)

Kaudne märgaladele omistatud roll VRD-s seisneb järgnevas:

1. Kliimamuutuste indikaatorid,

2. Süsiniku akumuleerijad,

3. Kasvuhoonegaaside bilansi mõjutajad,

4. Sotsiaalmajanduslike tingimuste peegeldajad (Xxxxxx et al., 2003).

1. EESTI TÜÜPPINNAVEEKOGUMID

Kõigis veekogude kategooriates on Eesti veekogumite tüpoloogia väljatöötamisel lähtutud EL-is kokkulepitud tüübikirjelduste tingimustest (vt EL veepoliitika raamdirektiivi Xxxx XX süsteemi B tunnused) (Anon1, 2 ja 3, 2010), mille kohaselt on pinnaveekogumite tüübi määramisel oluliseks kriteeriumiks veekogu või selle osa looduslikud omadused, mis eristaks vaadeldavat voolu- või seisuveekogu või selle osa ülejäänud veekogust või selle osadest või eristaks teda ülejäänud veekogudest või nende osadest (Ibid.).

Keskkonnaministri 20. juuli 2009. a määruse nr 44 kohaselt on Eestis kinnitatud 21 maismaa veekogumi tüüpi: a) 7 vooluveekogumi, b) 8 seisuveekogumi ja c) 6 rannikuveekogumi tüüpi (Tabel 1, 2 ja 3).

Maismaa voolu- ning seisuveekogumi tüüpide eristamise aluseks olid peamiselt veekogu veekeskkonna hüdrokeemilised ning morfoloogilised näitajad. Rannikuveekogumi tüüpide eristamisel aga lähtuti soolsusest ning hüdromorfoloogilisest eripärast (Tabel 3).

Eesti veemajanduskavades kehtestatud pinnaveekogumite xxxxxx arv (kinnitatud keskkonnaministri 20. juuli 2009. a määruses nr 44) on toodud tabelis 4.

Tabel 1. Eesti looduslike vooluveekogumite tüübid ja nende jaotus veemajandusvesikondade vahel (kinnitatud keskkonnaministri 20. juuli 2009. a määruses nr 44)

Tüüp	Kirjeldus	Kogumite arv: Lääne-Eesti+ +Xxx-Eesti+ +Koiva= =Kokku
IA	Tumedaveelised ja humiinaineterikkad (KHTMn 90%-ne väärtus üle 25 mgO/l) jõed valgala suurusega 10–100 km2	61+26+9=96
IB	Heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (KHTMn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega 10–100 km2	127+110+2=239
IIA	Tumedaveelised ja humiinaineterikkad (KHTMn 90%-ne väärtus üle 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >100–1 000 km2	13+10+0=23
IIB	Heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (KHTMn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >10–1 000 km2	34+39+7=80
IIIA	Tumedaveelised ja humiinaineterikkad (KHTMn 90%-ne väärtus üle 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >1 000–10 000 km2	2+0+0=2
IIIB	Heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (KHTMn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega 1 000–10 000 km2	8+5+1=14
IVB	Jõed valgala suurusega üle 10 000 km2 (Xxxxx xxxx)	0+1+0=1
Kokku		245+191+19=455

Tabel 2. Eesti looduslike maismaa seisuveekogumite tüübid ja nende jaotus veemajandusvesikondade vahel (kinnitatud keskkonnaministri 20. juuli 2009. a määruses nr 44)

Tüüp	Kirjeldus	Kogumite arv: Lääne-Eesti +Xxx-Eesti +Koiva= =Kokku
I	Veepeegli pindalaga alla 10 km2, kalgiveelised (üldaluselisus >240 HCO3 mg/l, elektrijuhtivus >400μS/cm), kloriidivaesed (kloriidide sisaldus kuni 25 mg/l), kihistumata veega järved, sõltumata vee heledusest või tumedusest	0+1+0=1
II	Veepeegli pindalaga alla 10 km2, vee keskmise karedusega (üldaluselisus 80–240 HCO3 mg/l, elektrijuhtivus 165–400 μS/cm), kloriidivaesed (kloriidide sisaldus kuni 25 mg/l), kihistumata veega järved, sõltumata vee heledusest või tumedusest	14+16+2=32
III	Veepeegli pindalaga alla 10 km2, vee keskmise karedusega (üldaluselisus 80–240 HCO3 - mg/l, elektrijuhtivus 165–400 μS/cm), kloriidivaesed (kloriidide sisaldus kuni 25 mg/l), kihistunud veega järved, sõltumata vee heledusest või tumedusest	4+12+3=19
IV	Veepeegli pindalaga alla 10 km2, pehmeveelised (üldaluselisus <80 HCO3 mg/l, elektrijuhtivus <165 μS/cm), kloriidivaesed (kloriidide sisaldus kuni 25 mg/l), kihistumata veega, tumedaveelised (neeldumiskoefitsient 400 nm juures ≥4 m-1, värvus ≥100° Pt-Co skaalal) järved	6+4+0=10
V	Veepeegli pindalaga alla 10 km2, pehmeveelised (üldaluselisus <80 HCO3 mg/l, elektrijuhtivus <165 μS/cm), kloriidivaesed (kloriidide sisaldus kuni 25 mg/l), kihistumata veega, heledaveelised (neeldumiskoefitsient 400 nm juures <4 m-1, värvus <100° Pt-Co skaalal) järved	1+4+3=8
VI	Võrtsjärv – veepeegli pindalaga 100–300 km2, vee keskmise karedusega (üldaluselisus 80–240 HCO3 mg/l, elektrijuhtivus 165–400 μS/cm), kloriidivaene (kloriidide sisaldus kuni 25 mg/l), kihistumata veega, heledaveeline (neeldumiskoefitsient 400 nm juures <4 m-1, värvus <100° Pt-Co skaalal) järv	0+1+0=1
VII	Peipsi järv – veepeegli pindalaga alates 1000 km2, vee keskmise karedusega (üldaluselisus 80–240 HCO3 mg/l, elektrijuhtivus 165–400 μS/cm), kloriidivaene (kloriidide sisaldus kuni 25 mg/l), kihistumata veega, heledaveeline (neeldumiskoefitsient 400 nm juures <4 m-1, värvus <100° Pt-Co skaalal) järv	0+2+0=2
VIII	Rannajärved – kloriidirikkad (kloriidide sisaldus >25 mg/l) järved, mille kaugus merest on ≤5 km, sõltumata veepeegli pindalast, vee karedusest, kihistumisest, heledusest või tumedusest	13+0+0=13
Kokku		38+40+8=86

Tabel 3. Eesti rannikuveekogumite tüübid, nende jaotus veekogude vahel ja seisund (kinnitatud keskkonnaministri 20. juuli 2009. a määruses nr 44)

Veekogumi tüüp	Veekogumi kirjeldus	Veekogumi asukoht: nimetus/kood
I	Oligohaliinne (2.5–6 psu), avatud rannikuvesi	Soome lahe kaguosa: 1.Xxxxx-Xxxxx lahe rannikuvesi/EE_1 2.Eru-Käsmu lahe rannikuvesi/EE_2
II	Oligohaliinne (4.0–5.5 psu), poolsuletud rannikuvesi	Pärnu laht: 1.Pärnu lahe rannikuvesi/EE_13
III	Mesohaliinne (4.5–6.5 psu), sügav rannikuvesi	Soome lahe lääneosa: 1.Hara lahe rannikuvesi/EE_3 2.Kolga lahe rannikuvesi/EE_4 3.Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi/EE_5 4.Pakri lahe rannikuvesi/EE_6
IV	Mesohaliinne (6–7 psu), madal, lainetusele avatud rannikuvesi	Läänesaarte avamere rannikuvesi: 1.Hiiu xxxxxx rannikuvesi/EE_7 2.Soela väina rannikuvesi/EE_10 3.Kihelkonna lahe rannikuvesi/EE_11
V	Mesohaliinne (3–6.5 psu), madal, varjatud, segunenud rannikuvesi	Väinameri: 1.Haapsalu lahe rannikuvesi/EE_8 2.Matsalu lahe rannikuvesi/EE_9 3.Kassari-Õunaku lahe rannikuvesi/EE_14 4.Väinamere rannikuvesi/EE_16
VI	Mesohaliinne (4–6 psu), madal, varjatud, sesoonselt kihistunud rannikuvesi	Liivi laht: 1.Liivi lahe rannikuvesi/EE_12

Tabel 4. Eesti veemajanduskavades kehtestatud pinnaveekogumite xxxxxx arv (kinnitatud keskkonnaministri 20. juuli 2009. a määruses nr 44), kus: TMV – tugevasti muudetud veekogum, TV – tehisveekogum

Veekogumid Eestis kokku
Vooluvee-kogumid	arv
Looduslikud	455
TMV	142
TV	42
Kokku	639
Seisuvee-kogumid	arv
Looduslikud	86
TMV	7
TV	3
Kokku	96
Rannikuvee-kogumid	arv
Looduslikud	15
TMV	1
Kokku	16

2. MÄRGALAD JA NENDE TOIME VEEKESKKONNALE

2.1. Maismaa sood

Vastavalt Xxxxxx et al. (1993) toodule on looduslikus seisundis olevate soode vooluveekogude veed võrreldes mineraalsetes tingimustes toimivate vooluveekogudega magedad, xxxxxx bakteriaalse kooslusega, kuid suurema lahustunud orgaanilise aine (huumushappe) sisaldusega.

Sügavamate turbakihtide veed on aga hapnikuvaesed, kuid kõrge lahustunud süsinikdioksiidi sisaldusega. Ehkki toodud iseloomustus on soode kohta, selle mõiste laiemas mõttes liiga üldistatud, siis järgides soodega seotud kvaliteedi ja kvantiteedi mõju pinnavee veekogudele läbi madalsoode xx xxxxxx võrdluse, on see enam tõene.

Xxxxxx et al. (1993) kohaselt, on põhjaveest toituvate madalsoode vooluveekogud valdavalt humiinainete vabad, nõrgalt happelise kuni leeliselise reaktsiooniga ning värvuselt helekollakad,

-rohekad kuni värvusetud. Tingituna põhjaveelise ja/või allikalise veekeskkonna mineraalsest koostisest, on madalsoode vooluveekogud tihti kaltsiumi, xxxx xx muude lahustunud ioonide transportijateks. Vastukaaluks on rabades formeerunud vooluveed humiinaineterikkad, tugeva kuni väga tugeva happelise reaktsiooniga ning värvuselt kollakas-pruunid kuni tumepruunid. 1970ndatel läbiviidud 40 valgla soostumise astme ja vooluvee värvuse omavahelise seose uuringu tulemuste (Xxxxx, 1973) põhjal jõuti järelduseni, et mida suurem on xxxxxx pindalaline osakaal valglal, seda tumedama värvusega on valglat läbivad vooluveed (Xxxxxxx et al., 1987).

Üldiselt on turvasmuldadel ioonvahetuse potentsiaal kõrge, xxxxx xxxx turbas (lagunemisaste H4- H5) 50 mequiv dm-3 ning madalsoo turbas (lagunemisaste H7-H8) - 400 mequiv dm-3 (Xxxxxx et al., 1993).

Turbakattega soodes toimivate või soodest väljuvate vooluveekogude tahkis on suures osas orgaaniline. Kõrge lagunemisastmega turba puhul (mahumassiga 0.9-1.0 g cm-3) ning soodsate vooluveetekke tingimuste juures (veelang ≥0.5 %, veesügavus ≥0.3 m, vähene taimestik) piisab väikesest veevoolu kiirusest (~0.2 m s-1) olemasoleva turbahõljumi transportimiseks suublatesse või eesvoolu veekogudesse. Xxxxxx xxxxx lagunemisastmega sooaladelt ja/või ka taimestunud soo vooluveekogudest võib soodsate voolutekke tingimuste juures (veelang ≥1 %, veesügavus

≥0.5 m) turbahõljumi vajaliku transpordi kiiruse alumiseks piirkiiruseks aga kujuneda ~0.5 m s-1 (Ibid.). Reeglina on suhteliselt tasastes soodes sellised hõljumi transpordi tingimused täidetud suurvee ajal xx xxxxx suhteliselt lühiajaliselt. Kirjandusele tuginedes on keskmine transporditava hõljumi kogus tasastelt sooaladelt ~5-10 g m-3 suurenedes suurvee ajal kuni ~30 g m-3 (Xxxx et al., 1990).

Lisaks hõljumile võivad vooluvee väljavoolud soodest sisaldada ka lahustunud mineraalaineid, olles madalsoodes ~250-400 mg l-1 ning rabades 30-100 mg l-1 (Tabel 5) (Xxxxxx et al., 1993). Sarnaselt lahustunud mineraalainete koormusega on madalsoodest formeeruv lahustunud orgaaniline koormus tunduvalt kõrgem (~165-300 mg l-1) võrreldes rabadest formeeruvaga (40- 150 mg l-1). Erinevused on tuntavad ka vooluvee pH väärtustes, jäädes madalsoo väljakannetes vahemikku 4.5-7.5 ning rabades - 3.5-6.0. Elektrijuhtivuse erinevus on aga pea kümnekordne: madalsoode väljavooludes on see ~200-300 µS cm-1, xxxxxx väljavooludes - ~10-30 µS cm-1 (Ibid.).

Tabel 5. Lahustunud ioonkontsentratsioonide erinevused madalsoode väljavooludes võrreldes xxxxxx väljavooludega (Xxxxxx et al., 1993 järgi)

Soo tüüp	Kontsentratsioon, mg l-1
	Ca	Mg	Fe	N
Madalsoo	1.0-4.0	0.2-0.6	0.2-2.0	1.0-4.0
Raba	0.1-0.2	0.1	<0.1	0.2-0.4

Sooalade majandamisega kaasnevad vältimatud muutused nii väljakannete kogustes soodest kui ka väljakannete ajalises jaotuses.

Soode kuivendamisega kaasnevad olulised turba füüsikaliste parameetrite muutused. Soode kuivendamisest tingitud hapniku juurdepääsu suurenemisega siiani veega küllastunud turba kihtides, kaasnevad paratamatult väljakannete koormuste muutused, reeglina koormuse suurenemise xxxxx (Tabel 6). Märkimisväärsed fosfori väljakanded võivad aset xxxxx happelisematest rabadest (~1 kg ha-1), kusjuures madalsoodest toimib see xxxx sellisel juhul, kui mingil põhjusel on madalsoo veekeskkond muutunud happelisemaks (Heathwaite, 1991).

Tabel 6. Keskmised aastased toitainete väljakanded soodest sõltuvalt nende majandamise viisidest (Xxxxxxxx, 1975 järgi)

Soo tüüp: majandamise viis	Kontsentratsioon, kg ha-1
	N	P	K	Ca
Rabad:
Looduslikud	5	1.3-1.7	00-00	00-00
Rohumaad	2-20	4-9	00-00	00-00
Põllumaad	10-40	8-17
Madalsood:
Rohumaad	5-20	0.1-2.0	00-00	00-000
Põllumaad	40-80	0.1-5.0	00-00	00-000

Madalsoode xx xxxxxx väljakannete koormuste erinevustele lisanduvad ka väljakannete erinevad ajalised dimensioonid ehk mida kõrgem on turba lagunemisaste kuivendatavas xxxx, xxxx pikemaajalisemalt toimub turbasse akumuleerunud ainete väljakanne ning vice versa rabastunud ja vähelagunenud turbaga soodest tingib xxxxx xxxxxxx lagunemisaste lühemaajalise väljakande toimeprotsessi. Tiheda kuivendusvõrgu rajamisega sooalale parendatakse oluliselt väljakannete tekkeks vajalikke hüdrofüüsikalisi tingimusi, mille tulemusena kuivendamise algstaadiumis suureneb oluliselt tehislike väljavooludega transporditav koormus eesvooludesse (Xxxxxx et al., 1993).

Mitmetes varasemates teadustöödes on uuritud soode mõju vooluveekogude veekvaliteedile, kuid tulemused on arvnumbrites vastakad (Ibid.). Nii näiteks on Braekke (1981) töös leidnud kinnitust põhiioonide SO42-, NO3, H+ peetus raba turbas, kuid suurenenud Ca2+, Mg2+, NH4 ja NO3 leostus (Xxxxxx & Xxxx, 1984).

Lisaks on väljakanded sooaladelt ka hüdro-meteoroloogiliste tingimuste suhtes tundlikud. Nii näitavad Xxxxxxx (1981) xx Xxxxx (1982) tööd soodes H2SO4 kontsentratsiooni suurenemist suvise sooveetaseme madalseisu perioodil ning selle suurenenud väljakannet sügiseste vihmaperioodide jooksul. Xxxxxx pH puhverdusvõimega rabaalade suhteliselt happelised väljavoolud omavad aga negatiivset toimet eesvoolu veekogude elustikule (Gosling & Xxxxx, 1980).

Isegi üleliigse vee väljapumpamine majandatavalt madalsoo alalt võib olla halvenenud veekvaliteedinäitajate põhjuseks eesvoolu veekogudes (Tabel 7), kusjuures kõrged Ca ja Mg kontsentratsioonid väljapumbatavas äravoolus võivad olla seotud sooala xxxxxx puhverdusvõimega mobiilse anorgaanilise S suhtes (Heathwaite, 1990). Laboripõhised loodusliku ja kuivendatud turba võrdlevad hüdrofüüsikalised ja -keemilised arvväärtused on toodud tabelis 8.

Tabel 7. Aasta keskmised väljakanded (mg l-1) majandatava soo veepumpamisega ja loodusliku voolamisega (West Sedgemoor, Somerset) väljavooludes (Heathwaite, 1987 ja 1990 järgi)

Näitaja	Eesvool veepumpamisele	Eesvool looduslikule väljavoolamisele
Ca	441	182
Mg	95	39
NH4-N	4.5	0.3
NO3-N	1.3	3.7
SO4-S	654	176

Tabel 8. Laboripõhised loodusliku ja kuivendatud turbaala turba võrdlevad füüsikalised ja keemilised arvväärtused (Heathwaite, 1990 järgi)

Näitaja	Kuivendamata ala	Kuivendatud ala
Niiskuse sisaldus, (%)	94.2	80.1
Tuhasus, (%)	79.0	73.8
Lagunemisaste, (von Post skaala)	H8	H9
Xxxxxxxx, (g cm-3)	0.27	0.35
pH	6.74	5.83
Toiteained, (mg g-1 kuivaine massi kohta)
N	28.8	27.3
P	0.7	1.6
K	5.5	6.5
Ca	18.0	13.7
Mg	6.1	3.4
Na	0.5	0.3
S	6.6	3.9
Fe	0.7	0.6
Vette leostunud toiteained (mg g-1 kuivaine massi kohta)
N	0.02	0.02
P
K	0.70	0.13
Ca	2.60	2.30
Mg	0.40	0.20
Na	0.12	0.09
S	1.80	2.20
Fe	0.002	0.006

2.2. Seisuveekogudega seotud märgalad

Seisuveekogude olulisemaks elustikku produtseerivaks xx xxxxx xx xxxx elustikku kaitsvaks vööndiks on veekogude litoraalvöönd, mille esimest, maapoolsemat alamvööndit nimetatakse eulitoraaliks st seisuveekogu veetaseme kõikumise ning makrofüütide e suurtaimede vöönd ning teist - sublitoraaliks st suurtaimedeta ja kõva põhjaga veekogu vöönd e vöönd madalveetasemest kuni fütobentose leviku lõppemiseni veekogus.

Sõltuvalt seisuveekogude toitelisusest (vooluvee-, valg-, põhjavee- või sademetoiteline) ja toitelisuse režiimist, võivad seisuveekogud hüdromorfoloogiliselt olla stabiilsed, laieneda teda ümbritsevale maastikule (nt tõkestatud väljavooluga või põhjast täituvad veekogud) või aheneda veekogu nõo keskosa xxxxx e soostuda.

Stabiilsete seisuveekogude puhul litoraalvööndiga seotud muutused on valdavalt hüdrobioloogilised. Veekogu laienemise ja ahenemisega kaasnevate litoraalse vööndi muutuste korral on nende muutuste tekitajateks valdavalt morfoloogilis-hüdrofüüsikalised tegurid. Xxx

seisuveekogu laienemisest tuleneva uue litoraalvööndi arenemisega võib kaasneda veekogu endise maismaalise vööndi mültumine või soostumine, siis kahanemisega võib endine litoraalvöönd pikaajaliste soostumisprotsesside tulemusena muutuda maastunud sooalaks ning veekogud sooaladega ümbritsetud seisuveekogudeks. Koos veekogude litoraalvööndi muutustega kaasnevad paratamatult ka seisuveekogude endi vee kvantiteedi ja kvaliteedi muutused.

Niiske kliimaga aladel on sagedasemad seisuveekogude mehaanilise täitumusega kaasnevad kinnikasvamise protsessid, xxxx xxx äravooluga kui ka äravooluta veekogudel, kus koos litoraalse vööndi nihkumisega veekogu keskosa xxxxx nihkub xxxxx xx vastavate vööndite taimestik, mille paljunemise kiirus Kalesnik (1961) järgi võib ületada viljakaima luhaheinamaa bioloogilise produktsiooni. Seisuveekogu nõgu ei täitu mitte üksnes äravoolu puudumise, xxxx xx seteterikka läbivoolu korral.

Vooluveekogude suhtes on seisuveekogud vooluvee regulaatoriteks ja veepinna taseme muutuste tasandajateks juhul, kui vooluvee vabaveeline veepind ei ole seisuveekogu omaga võrreldes eriti suur (Kalesnik, 1961). Seisuveekogud kui erosioonibaasid kontrollivad vooluveekogude erosioonilist tegevust ning nende kinnikasvamine on veekogude evolutsiooni lõppfaas.

Eesti sooaladest on ~1/3 limnilised, st seisuveekogude soostumise e maastumise protsesside arengu tulemus (Allikvee & Xxxxxxx, 1995).

Ühesugustes füüsilis-geograafilistes tingimustes asuvad seisuveekogud võivad üksteisest hüdrokeemiliselt erineda, sõltuvalt seisuveekogu valgla suurusest, valgla maakattest (Xxxxx, 2005) ja toitelisusest. Lisaks valgla nõlva maakattele on valgvete keemilise koostise kujunemisel olulised valgla muldpinnase omadused, eeskätt vees lahustuvate ainete sisaldus muldkattes (Simm, 1975). Geneetiliselt erinevate vete (st valglal kujunenud vesi + järves olev vesi) segunemise tulemuseks seisuveekogude nõgudes võib olla oluliselt muutunud veekeemia võrreldes valglalt sissevoolanud vee keemiaga (Ibid.). Olemaolevatest umb-, lähte- ja läbimise (Masing, 1992) seisuveekogudest on ilmselt lähte e allikalise toitumisega seisuveekogud kõige madalama kinnikasvamise potentsiaaliga.

Orgaaniliste ainete suur sisaldus Eesti seisuveekogudes ei xxx xxxxx põhjustatud valglat pärinevatest allohtoonsetest e sissekantud huumusainetest. Suur osakaal on ka autohtoonsetel ainetel, mis moodustuvad peamiselt veetaimede jäänustest (Simm, 1975). Orgaaniliste ainete rohkust on täheldatud madalate, nõrga läbivooluga, kõrgete kallastega või metsaga tuulte eest kaitstud seisuveekogudes, kus on kujunenud soodsad tingimused nii kõrgemate veetaimede kui ka fütoplanktoni arenemiseks (Ibid.).

Allohtoonsete ja autohtoonsete orgaaniliste ainete sisalduse omavaheline suhe on Eesti seisuveekogudes väga mitmesugune. Sooalade seisuveekogudele on iseloomulik allohtoonsete huumusainete rohkus vees, kusjuures raba seisuveekogudes veetaimedest pärinevad autohtoonsed orgaanilised ained praktiliselt puuduvad.

Huumusained omavad suurt tähtsust ka nende veekogude vetes, mis paiknevad soostunud metsa aladel. Seisuveekogudes, mille valglad hõlmavad kvaternaariliivade alasid, on vees lahustunud

vähesed orgaanilised ained moodustunud surnud veetaimedest. Põldude, niitude ja karjamaade alal kujunenud seisuveekogude orgaaniliste ainete koostisse kuuluvad nii allohtoonse kui ka autohtoonse päritoluga ained ja nende omavaheline suhe sõltub konkreetsetest tingimustest. On täheldatud siiski, et nendes seisuveekogudes, millede veekeskkonda iseloomustab madal dikromaatne oksüdeeritavus (<25 mg O l-1), valitsevad enamasti autohtoonsed orgaanilised ained (Ibid.).

Simm (1975) uuringute kokkuvõttes on öeldud, et mida aeglasem on seisuveekogude veevahetus, seda teravamalt avaldub nende nõgudesse akumuleerunud ühe või teise vee geneetilise kategooria xx xxxxxx lahustunud ühendite mõju seisuveekogude hüdrokeemiliste iseärasuste kujunemisele.

Vooluveekogude veest hüdrokeemiliste tunnuste poolest kõige erinevam keemia kujuneb nendes seisuveekogudes, kus puudub läbivool xx xxxxx nõgudes valitsevad ebasoodsad infiltreerumise tingimused. Sellisteks veekogudeks on tavaliselt xxxxxx seisuveekogud, kuhu veerežiimi iseärasuste ja valgla iseloomu tõttu koguneb rohkesti humiin- ja fulvohappeid. Valgla orgaaniliste ainete rohkuse ja lubjavaesuse tõttu puuduvad nende veekogude vees vesinikkarbonaatioonid xx xxxxxx mineraalainete sisaldus on väga väike. Seetõttu puuduvad ka võimalused xxxxxx seisuveekogude nõgudesse kogunenud orgaaniliste hapete neutraliseerimiseks ning vesinikioonide kontsentratsioon on kõrge. Äärmiselt aeglase veevahetuse tõttu on nendele veekogudele iseloomulik suur hüdrokeemiline inertsus.

Põllumajanduslike aladega ning xx xxxxxx- ja madalsoodega ümbritsetud tugeva läbivooluga seisuveekogude keemia erineb xxxx vooluveekogude keemiast, läbivoolu nõrgenedes aga leiavad aset olulised hüdrokeemilised muutused. Nõrga läbivooluga seisuveekogud soostunud ja metsastunud aladel täituvad kevadel peamiselt ülavetega, mille tagajärjel vee mineraalainete sisaldus väheneb ja allohtoonsete orgaaniliste ainete hulk veekogudes suureneb samaaegselt autohtoonsete protsesside intensiivistumisega.

Orgaaniliste ainete koostise ja sisalduse sesoonsed muutused toimuvad eri seisuveekogudes isemoodi ja sõltuvad veekogu toitumisest, veetaimede arengu ja nende lagunemise tingimustest, aga ka orgaaniliste ainete sadenemise intensiivsusest. Soodest ja soostunud metsadest pärinevatele vees lahustunud orgaanilistele ainetele on iseloomulik fulvohapete fraktsiooni ülekaal tõeliselt lahustunud orgaaniliste ainete fraktsiooni suhtes. Rabades kujunenud vee orgaanilise aine koostises on humiinhappeid 2-3 korda enam xxx xxxxx- ja siirdesoode seisuveekogude vetes.

2.3. Rannamärgalad

Rannamärgalad kujunevad merevee mõjupiirkonnas merevee poolt mõjutatud liigniisketel aladel. Nende paiknemine on otseselt seotud nüüdisrandade geomorfoloogiaga ja randu uhtuva rannikumerega. Enamasti kujunevad rannamärgalad xxxxx- xx laugetel moreenrandadel e hääbuvate merelainetega rannikulõikudel, kus eksisteerivad püsiva taimkatte arenguks vajalikud tingimused. Eesti ca 3800 km-st rannajoonest võtavad need rannatüübid enda alla umbes xxxxx.

Morfoloogiliselt on rannamärgalad enamasti kitsad, alla 100 m laiused ja paralleelselt rannajoonega kulgevad alad, mis ulatuvad kuni 1.0 m ü.m.p. Ainult tugeva lainetuse eest varjatud rannikulõikudes, eelkõige lahesoppides, on välja kujunenud suurema pindalalised rannamärgalad, mis on selgesti eristatavad ka 1:10 000 mullakaardil.

Tõus xx xxxx Eesti rannikuvetes on tühine ning Eesti rannikualade üleujutused sõltuvad merevee tasemest. Veetaseme suuremad kõikumised on seotud tormidega ning esinevad lahtede pärades, eelkõige poolsuletud Väinameres ja Liivi lahe osades. Üldreeglina esineb meretasemes kevadine miinimum, mil üleujutused rannapiires on väikesed ning sellele järgneb veetasemete tõus, mis toob xxxxx kestvamaid üleujutusi. Veetasemete kõikumised on tingitud peamiselt valitsevatest tuultest ning nende kestvusest (Suursaar et al., 2004). Veetaseme kõikumised võivad ulatuda sageli 1.0–1.5 m üle Kroonlinna nulli (Orviku et al., 2005), mis põhjustab laialdaste rannaalade üleujutuse.

Viimase xxxxx sajandi jooksul on täheldatud tsüklonaalse tegevuse olulist aktiviseerumist Põhja- Atlandi kohal, millega on kaasnenud tugevate tormide esinemise suurenemine, samuti on kindlaks tehtud ajuveetaseme tõusu tendents Põhja-Euroopas. Merevee taseme järsud tõusud seostuvad Eesti rannikul tavaliselt sügavate tsüklonitega, milledega kaasnevad tugevad xxxxx- xx läänetuuled ning tormid. Selle näiteks on tsükloni Xxxxxxxxx seotud meretaseme tõus Eesti rannikualadel, mis 9. jaanuaril 2005 küündis Pärnus kuni 275 xx xxx Kroonlinna nulli (Tõnisson et al., 2009) (Joon. 1).

Joonis 1. Merevee tasemete kõikumine kõrgeima ajuvee ajal Pärnus ajavahemikus 20.12.2004- 20.01.2005 (Xxxxxxxx et al., 2009).

Kuigi Eesti rannikumere soolsus on madal (ca 2-7‰), mõjutab riimveeline merevesi ranna ökosüsteemide kujunemist. Merevee mõjualas toimub pinnase rikastumine eelkõige naatriumiga (Na). Võrreldes mõningate elementide osatähtsust põhjavee ülemistes kihtides on näha Na mitmeid kordi suurem sisaldus merevees (Joon. 2).

A B

Joonis 2. Katioonide suhe mere- ja pinnalähedases põhjavees (A - Väinameres; B - Kolga lahes) (Ratas et al., 2006 järgi).

Ka pinnases avaldub Na ja Cl sisalduste sesoonne varieeruvus, eelkõige orgaanikat sisaldavates kihtides. Kevadeti, kui meri on taganenud xx xxx mere alt vabanenud aladel mõjutab rannamärgalasid lumesulavesi, siis Na ja Cl sisaldused on mulla ülemistes kihtides tunduvalt madalamad võrreldes suvistega (Joon. 3). Elementide kõrgemaid sisaldusi suvistel sesoonidel mõjutavad sademete väike hulk ja ka kõrgemad õhutemperatuurid e vee aurumine

Joonis 3. Naatriumi sisalduste dünaamika Saarnaki rannaniidu muldade AT-horisondis, kus AT

– toorhuumuslik mulla horisont (Xxxxx et al., 1997).

Merevee üleujutusega kantakse xxxxx mineraalseid setteid, mis matavad enda alla seal kujunenud orgaanilised mulla kihid (enamasti AT-horisont). Samas mõjutab mereheite pealekanne orgaaniliste kihtide teket rannas.

Merevee poolt alaliselt mõjutatud liigniisked alad kuuluvad rannamärgalade hulka, mis jaotatakse merevee mõjust lähtuvalt kolme põhitüüpi:

1. Rannaroostikud, mis paiknevad üleujutavatel veealustel (Av), sooldunud glei (ArG) ja ka sooldunud turvastunud muldadel (ArG1). Need alad on pidevalt vee all või pikaajaliselt üleujutatavad. Roostik esineb rannikutel enamasti kitsa katkendliku ribana. Rannaroostike tüüpiliseks kasvualaks on madalaveelised rannikualad ja lahesopid, kus nende laius võib olla xx xxx kilomeetri. Domineerivaks liigiks on siin harilik pilliroog (Phragmites australis), millele lisandub xxxx- xx kare kaisel (Schoenoplectus lacustris, Schoenoplectus tabernaemontanii) ning meri-mugulkõrkjas (Bolboschoenus maritimus).

2. Saliinsed rannamärgalad e perioodiliselt mereveega üleujutatavad alad. Siin esinevad rannamullad on noored ja seetõttu on nad ka lihtsa mullaprofiiliga ja õhukese huumushorisondiga. Tüüpiline rannamuldade profiil koosneb siin selgelt eristatavast toorhuumuse (AT) ja gleihorisondist (G). AT-horisondi paksus enamasti ei ületa 10 cm. Enamlevinud on sooldunud gleimullad (ArG). Xxxx xxxxxx esineb soolalembene rohttaimestik, kus domineerib tuderluga (Juncus gerardii).

Vahetult rannajoonega piirneval pilliroo ja kõrkjate kasvualal, mis on pidevalt veega üle ujutatud, esineb kitsa ribana sooldunud veealuseid muldi (Av). Sellistel märgaladel leidub ka sooldunud primitiivseid muldi (Ar), millede mullaprofiilis pole horisonte välja kujunenud. Enamlevinud on need sagedaste merevee üleujutatavatel koreselistel rannasetetel.

Saliinsetel rannamärgaladel esineb harva sooldunud turvasmuldi (ArG1), mida iseloomustavad T-G-horisondid. Turvasmuldade esinemisel on turbahorisondi paksus 10-30 cm.

Taimestikust halofüüdid enamasti puuduvad, iseloomulikeks taimeliikideks on harilik tarn (Carex nigra), lünktarn (Carex disticha), valge kastehein (Agrostis stolonifera) jt. Paal (1997) järgi on saliinsetel märgaladel valdavad kasvukohatüübid kaetud soomusalsi kooslusega (Eleocharetum uniglumis), rannika-tuderloa kooslusega (Junco-Glauxetum), lüntarna kooslusega (Caricetum distichae) ja hariliku orasheina kooslusega (Elytrigietum repantis). Siia võib lisada xx xxxxxx aruheina koosluse (Festucetum rubrae), mille kasvukoht on saliinse vööndi kõrgemas osas.

3. Suprasaliinsed rannamärgalad levivad kas kaugemal rannajoonest või on kujunenud endistest merelahtedest moodustunud järvede kallastel. Reeglina perioodilised mere üleujutused nendele aladele ei ulatu, kuid aladel esinev alaliselt kõrge põhjavee taseme kõikumine on otseses sõltuvuses merevee tasemest. Harva on alad mõjutatud kõrgema veeseisuga seotud üleujutuste poolt.

Suprasaliinsetel märgaladel on enamasti levinud ranna-gleimullad (Gr), mis võrreldes sooldunud gleimuldadega on vanemad ning sisaldavad vähem merelisi elemente. Gr mullad paiknevad valdavalt rannaniidu kõrgemas osas või kinnikasvanud lahesoppides. Mullaprofiil koosneb 10- 15(20) cm paksusest AT-horisondist, millele järgneb G-horisont. Soolalembelisi xxxxx esineb vähem. Veelgi harvem kohtab ranna turvastunud muldi (Gr1), kihi paksusega kuni 30 cm T- horisondis, mis lasub G-horisondil. Taimeliikidest valdavad tarnad. Lahesoppides või rannavallide vahelistes lohkudes turvastunud rannamuldade edasi arenemisel kujunevad ranna- madalsoomullad (Mr), kus T-horisont on üle 30 cm ja koosneb valdavalt mudajast pilliroo- ja kõrkjaturbast.

Suprasaliinse märgala iseloomulikumateks taimekooslusteks on hirsstarna-hariliku tarna kooslus (Caricetum nigrae-paniceae), hariliku tarna – luht-kastevarre kooslus (Deschampsio-Caricetum nigrae), sinihelmika – asperherne kooslus (Tetragonolobo-Molinietum), lubika – maokeele kooslus (Ophioglosso-Seslerietum).

2.4. Lammimärgalad

Lammimärgalad on seotud jõgede kaldatasandike paiknevusega maastikul, milledel on vooluvee kulutavast ja kuhjavast tegevusest tulenenud meso - ning mikroreljeef, üleujutustest tugevasti mõjutatud eripärane muld- ja taimkate ning loomastik (Xxxxx 2005). Taolised jõetasandikud e alluviaalsed tasandikud on valdavalt akumulatiivsed reljeefitüübid, mis on kujunenud madalaid järve- ja meretasandikke läbivate jõgede kallastel. Tasandike laius maastikul võib ulatuda kilomeetriteni ja pindala kümnete ruutkilomeetriteni (Ibid.).

Olenevalt asukohast reljeefis võivad tasandike üleujutused kesta jõgede keskjooksul 10-20 päeva, alamjooksul aga kuni 100 päeva. Enamasti toimuvad üleujutused kevadel, harvem ka sügisel ja suvel. (Ibid.).

Positiivsete pinnavormidena esineb jõetasandikel 1-2 m kõrgusi pinnavalle, mis koosnevad tulvaveega transporditud jämedamateralistest liivakatest setetest. Korduvate üleujutusega kaldavallid kõrgenevad, nende taha kogunevate üleujutusvete peetus aladel suureneb, soodustades lammialade soostumist ja ka ajutiste lammijärvede kujunemist. Xxxxx xxxx on kuhjunud kaldavallid ise suhteliselt hea loodusliku vee filtratsiooni omadustega, olles seega sobivateks kasvukohtadeks laialehistele lammimetsadele (Ibid.).

Jõetasandike pinnakatte aineline ja granulomeetriline koostis sõltub ülemjooksu xxxxx jääva jõgikonna osa morfoloogilistest parameetritest ja pinnakattest ning lammiosa kaugusest jõesängist. Jõesängi vahetusläheduses paiknevatel üleujutusaladel valdavad liivalised setted ning kaugematel aladel liivsavid või madalsoo turbad. Jõesettest formeerunud mulla profiil on kihilise struktuuriga, kus vahelduvad erineva lõimise ja orgaanilise aine kihid. (Xxxxx 2005).

Jõetasandikele akumuleerunud muldkatte nii vertikaalne kui horisontaalne vööndilisus peegeldub ka jõetasandike taimkatte vööndilises mustris. Seega on jõele vahetus läheduses paiknevad mineraalsete setete akumulatsioonialad sobivad nn kuivade lammirohumaade e lamminiitude arenguks ning kaugemad, xxxxx-xxxx (AG) xx xxxxx-turvastunud (AGI) muldadega alad märgade lamminiitude ja soostuvate xxxxx- e luhaniitude arenguks (Ibid.).

Lammielupaikadest on olulisemad xxxxxx taimestikuga, puu- ja põõsarindeta lamminiidud ja - sood. Lamminiidud on suurima ja mitmekesisema väärtusega taimkattetüübid lammidel, suurendades seega looduslikku mitmekesisust ning olles olulised nii keskkonnakaitseliste kui ka sotsiaalsete tegevuste valdkondades.

Luhad, mis on arenenud nt kolme biotoobi – metsa, niidu, veekogu – kokkupuutealal on mitmekesiseks elu- ja toitumispaigaks mitmetele vee loomadele (kobras, saarmas) ning maismaa loomadele (põder, metskits).

Lammimärgaladega seotud tasandikulised vooluveed on suhteliselt suure toitainete sisaldusega, mille põhjuseks on üleujutustega seotud nn avatud hüdroloogiline režiim (Xxxxxx xx Xxxxxxxxx 1993). Samas toimub aga xxxxxx märgaladel oluline sissekantud toitainete peetus ja transformatsioon, milles eraldatakse piki vooluvee kanalit xx xxxxx vooluveekanalile toimivat ning pinnapealset ja pinnase sisest toitainete transformatsiooni. Sõltuvalt sissekantavate ainete kogusest, tasandikuliste märgalade tüübist ja üleujutuse režiimist on alade toitainete peetuse näitajad erinevad. Nii näiteks võib fosfori peetus lammimetsades olla vahemikus 36 -2 kg ha-1 a-1 (Ibid.).

Eestis moodustunud jõetasandike kaldavallidel ja madalamatel terrassidel valitsesid primaarses taimkattes uhtlammimetsad, tavaliselt jõesängiga rööbiti kulgenud 50-100 m laiustel kaldavallidel. Puurindes valdasid laialehised puud (jalakas, künnapuu, tamm, vaher) ning põõsarinne oli tihe. Käesoleval ajal on selliseid primaarseid uhtlammimetsi Eestis säilinud xxxx fragmentidena piiratud aladel Pedja, Koiva, Mustjõe, Pärnu, Halliste, Võhandu, Piusa, Rannametsa ja Jänijõe ääres.

Loduilmelised lammimetsad kasvasid aga xxxxx kaugemal paiknevatel märjematel jõetasandikel. Puurindes valitses sookask ja sanglepp, xxxxx xxxx või kuusk. Põõsarinde moodustasid seal pajud, toomingas, paakspuu jt. Rohurinne oli mosaiikne, tüüpiliste lodu- ja salutaimedega, mätaste vahel esines luhttarna jt pikki tarna liike.

Lammimetsad hävinesid 19. saj lõpuks kujunenud maakasutuse muutuste tõttu. 20. saj alguses olid praktiliselt kõik lammid niidetavad, esines ka põlde. Looduslikest lammimetsadest on enam säilinud turvastunud muldadega xxxxx-soometsad (nt lodu-sanglepikud ja madalsookaasikud).

Ekstensiivse niitmise ja kohati ka karjatamise tagajärjel kujunesid lammidele pool-looduslikud elupaigatüübid – lamminiidud, mille püsimiseks on vaja kindlustada nende majandamine – eelkõige niitmine koos niidetud biomassi eemaldamisega.

Lamminiitude levik on Eestis olnud regiooniti erinev – nad peaaegu puudusid Põhja-Eesti paealadel, rohkem oli xxxx Xxxxx- xx Kesk-Eestis (Põltsamaa, Pedja, Emajõe, Koiva, Mustjõe, Halliste jõgede ääres) (Laasimer, 1965).

Tänapäevaks on lamminiitude majanduslik kasutamine suures osas lakanud, mistõttu toimub enamusel lamminiitudest sekundaarne suktsessioon metsastumise suunas (Truus, Tõnisson, 1998), millega kaasnevad muutused liigirikkuses, liigilises koosseisus ja nendega seotud traditsioonilistes funktsioonides.

Sekundaarse suktsessiooni käigus esimene, kõrgrohustu xxxx kestab 3-10 aastat, sellele järgnev põõsastik kestab 10-15 aastat, millest kujuneb esialgu ebatüüpiline puistu 15-50 aastat (Falinska, 1991). Seega, 30-70 aastaga kujuneb niitmise lõpetamise järel lamminiidust puistuga kaetud ala.

Et Eesti jõgede lammid on kitsad ja üleujutused enamasti lühiajalised, on puistu kujunemine endisele lamminiidule sageli kiire ka kõrvalolevast metsast juurevõsudega. Nt Õhne xxx xxxx Õrustes on metsastunud sel viisil halli lepaga ca 15 aastaga. Pajustike rohke leviku tõttu Eesti jõgede lammidel tänapäeval on Paal (1997) eristanud lammipajustikud sekundaarse taimkattetüübi rühmana; xxxxx, xxx pajustike faasi kestvus on xxxx 10-15 aastat (Falinska, 1991).

Seni ebaregulaarselt toimunud luhataimkatte inventuurid ei peegelda luhataimkattes tegelikult toimuvaid muutusi. Xxxxxxxx (1991) järeldab, et suktsessiooni käigus kujunenud puistute (noorte metsade) areng metsa-kasvukohatüübiks võtab aega ca 250 aastat. Selle arengu käigus taimestik (nii liigiline koosseis kui liigirikkus) elavad üle mitmeid muutuse faase.

2.5. Allikasood

Allikad on ainukesed veekogud, mis ühendavad visuaalselt nähtavalt põhjavee veekogud pinnavee veekogudega. Allikate iseloom, asukoht ja leviku iseärasused olenevad geoloogilistest, geomorfoloogilistest, hüdrogeoloogilistest jt tingimustest. Kui langeallikad on enamasti vooluveekogude lähteks, siis tõusuallikaid leidub soostunud tasandikel, orgudes, jõgedes ja järvedes (Heinsalu, 1977). Langeallikate vesi võib pärineda kas pinnaseveest või sügavamal asuvast survelise põhjavee kihtidest.

Vastavalt EELIS-e (Eesti Looduse Infosüsteem, dets., 2012) andmebaasile on Eestis pidevalt seiratavaid allikaid 1285. Heinsalu (1977) järgi kõigub aga põhjavee toiteliste allikate arv Eestis 3000-15000 vahel ning neid on geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste järgi võimalik jagada kolme suurde rühma:

1. Kvaternaari setete vettkandva kompleksi allikad. Xxxxx xxxxx allikad on valdavalt väikesed, deebetiga < 5 l/s langeallikad, millised paiknevad ooside, mõhnastike, voorte ja vanade rannavallide aladel nagu Iisaku-Illuka ümbrus, Vooremaa, Otepää ja Haanja kõrgustik, Sõrve poolsaar jm. Sageli on nõlvadel olevate langeallikate ümber kujunenud allikasood.

2. Aluspõhja terrigeensete setete veega seotud allikad. Lõuna-Eestis toituvad allikad aluspõhja vettkandvaiks kihtideks olevate devoni terrigeensetes setetes olevast veest. Sakala, Otepää ja Haanja kõrgustikel, kus sügavais orgudes aluspõhi kas paljandub või on pinnalähedane, esinevad orgude nõlvadel kas üksikuna või rühmiti peamiselt väikese deebitiga (< 1 l/s) langeallikad. Nõrga, kuid püsiva vooluga allikate ümber moodustuvad oru nõlvadel tihti allikasood.

3. Aluspõhja karbonaatsete kivimite lõhe-karstivete allikad e karstiallikad. Xxxxx xxxxx allikad levivad valdavalt Põhja-Eestis, kus aluspõhjaks on siluri ja ordoviitsiumi lubjakivid ning dolomiidid. Samuti on neid allikaid Eesti kaguserval ülemdevoni lubjakivide ja dolomiitide levikualal, üks markantsemaid on Rõuge ürgorus paiknev Ööbikuoru allikas. Oru nõlval paiknevas Tindioru nõrglubja-allikasoos on moodustunud 5-6 m kõrguse allikalubja pseudoterrass. Paljud xxxxx xxxxx allikatega seotud allikasood levivad Pandivere kõrgustiku äärealadel, samuti Läänemaal ja Saaremaa keskkõrgustiku nõlvadel.

Põhjavee väga nõrga väljavooluga alad, kus vesi võib olla nii surveta kui ka surveline, on soodsad igritsevate allikate tekkeks. Igritsevate allikate rohkus alal on aga soodsaks eeltingimuseks kvaternaari setete veega seotud allikasoode tekkeks (Ibid.). Taoliste alade allikate deebit on kokku enamasti alla 5 l/s (Ibid.). Allikasood kujunevad enamasti igritsevate langeallikate väljumiskohtadesse, kus vesi tuleb maapinnale laia rindena ja valgub alale laiali (Lõokene, 1961).

Oru veerude jalamile tekkinud allikasoodes võib aastatuhandetega olla settinud mitme meetri paksune turba- ja allikalubja lasund. Mõnikord võib järskudel veerudel moodustuda kuue- seitsme meetri paksune setete kiht, mis muudab märgatavalt xxxxx morfoloogiat. Kujunevad nn pseudoterrassid, nt ebaterrass Rõuge Ööbikuoru veerul.

Katkematu põhjaveelise toite tõttu on vesi allikasoodes aastaringselt ühtlaselt xxxxxx temperatuuriga (4-8oC). Seetõttu kasvab allikasoodes rohkelt põhjapoolsete alade taimeliike ja selgrootute faunas võib kohata mitmeid haruldasi liike.

Allikasood on valdavalt väikesepindalalised (1-10 ha) ja tundlikud nii otsese kui xx xxxxxx inimtegevuse suhtes. Kõige sagedamini on Eestis allikasood seotud reokreensete e langeallikatega. Orundite nõlvadelt väljuvate allikate ümbruses moodustuvad nõlva allikasood.

Ka võib limnokreensete e tõusuallikate ümbrus soostuda. Sellisel juhul moodustub tõusuallika ümber suurem või väiksem turbast ja/või allikalubjast koosnev kühm. Igritsevate e helokreensete allikate ümber kujunevad allikasood on pindalalt enamasti kahest eelnevast allikasootüübist suuremad.

Allikasoode floora ja fauna liigilise koosseisu mitmekesisus on seotud allikavee keemilise koostisega, eeskätt kaltsiumi sisaldusega. Teatud tingimustel võib põhjavees lahustunud kaltsium maapinnale jõudes settida kaltsiumkarbonaadina ning moodustub allikalubi, mis settib taimede, sh sammalde varte ümber. Koos kaltsiumiga viiakse ringlusest välja ka osa fosforit. Taolised nõrglubja allikasood on äärmiselt omapärase taimkattega ja nad on elupaigaks paljudele haruldastele selgrootutele, eeskätt molluskitele.

Kuna allikalubja settimine oleneb temperatuurist, siis seostatakse allikalubja leviku muutusi kliimaolude muutustega. Põhjused, miks viimastel aastatuhandetel on allikalubja settimine vähenenud ja paljudes kohtades, sh Eestis, lausa katkenud, pole päris selged. Ajendiks peetakse kliima jahenemist ja ka inimtegevust.

Xxxx xx turvas settivad allikalehtri xxxxx xx piisava põhjavee xxxxx korral võib allika ümber moodustuda mitme meetri kõrgune allikalubjast ja turbast kuhjatis või xxxxxx. Kahjuks enamik meie vähestest allikasookuplitest enam ei talitle, kuna toiteala on kuivendatud. Teadaolevalt suurim, kuid ammu kuivaks jäänud allikasookuppel on Soomemägi Torma lähedal, veidi paremas olukorras on Mustivere allikasookuppel Viljandi lähedal.

Eesti allikarikkaim piirkond on Pandivere kõrgustiku xxxxx, kuid sealsed veerohked allikad moodustavad allikajärvi xx xxxxx saab alguse hulk jõgesid. Neid veekogusid ümbritsevate soode toites ei ole allikavee osatähtsus määrav ja nõrglupja settib üsna harva. Allikalubja settimisega

soid leidub rohkelt Lääne-Saaremaal, Lõuna-Eestis Sakala kõrgustiku nõlvadel xx Xxxx-Eestis sügavate ürgorgude veerudel.

Põhja-Eesti madalikul on mõned ulatuslikud allikasood (Paraspõllu, Kämbla, Tammiku). Osaliselt on nad kuivendusest mõjutatud, nii et toimiva allikasoo osa soode kogupindalast on vähenenud.

Kõige olulisem erinevus kaltsiumirikka madalsoo-allikasoo ja nõrglubja-allikasoo vahel on seotud fosfori kui tähtsa toiteelemendiga. Mõlema soorühma puhul on fosfori sisaldus pinnases suhteliselt suur, kuid nõrglubja-allikasoos settib koos lubjaga välja ka suur osa mineraalsest fosforist. Nii on taimede elutegevuseks vajaliku fosfori sisaldus xxxx näiliselt suur, kuid enamjagu sellest on taimedele tegelikult kättesaamatu.

Kui kuivenduse tõttu alaneb veetase, kaob madalakasvuliste taimede konkurentsieelis, sest hapnikurikkamas pinnases turba lagunemine kiireneb ja seeläbi suureneb taimedele kättesaadava fosfori hulk.

Kõrge veetaseme tõttu on lubja-allikasoode puurinne hõre, sellesse kuuluvad üksikud mätastel kasvavad sookased ja kuused. Rohurinne pole väga liigirikas, kuid nõrglubja-allikasoodes kasvab palju haruldasi liike.

Allikate ümbruse taimkate on vööndiline, sõltuvalt reljeefist (paljud allikasood paiknevad oruveerudel) ning irgvee temperatuurist ja mineraalainete sisaldusest vees. Reeglina, kaugunedes allika avamusest irgvee temperatuur tõuseb ja mineraalainete sisaldus väheneb. Järsematel kõrgustiku nõlvadel ja ürgorgude veerudel Lõuna-Eestis on palju väga väikeseid, umbes kümne ruutmeetri suurusi allikasoid, kus tavaliselt kasvab xxxx xxxxx liiki xxxxx: konnaosi (Equisetum fluviatile), mätastarn (Carex cespitosa) või õrn lemmalts (Impatiens noli-tangere), millele lisanduvad soo-lõosilm (Myosotis scorpioides), soomadar (Galium palustre) ja soo-kastehein (Agrostis canina).

Väga omapärased on allikasoodes kasvavad kuused. Allikasoode kõverdunud ladvaga ja allakäändunud okstega kuuse soovormi (Picea abies f. palustris Xxxx) on Pieter den Ouden võrrelnud suure fagotiga, mis omakorda tähendab itaalia keeles haokubu. Sellised kuused on allikasoode iseärasus.

Teadaolevalt võib Lõuna-Eestis allikasoid olla umbes poolsada. Enamik allikasoid on väikesed, pindalaga ~2.5 ha. Kunagi on nõrglubja sadenemisega allikasoid olnud rohkem, ent möödunud sajandi keskpaigas kadus osa allikasoid ulatusliku maakuivenduse tõttu. Nii mõnelgi suurel allikalubja lademete alal ei laiu enam allikasoid.

Leidub ka selliseid soid, mis allikate vee vähenenud vooluhulga tõttu on võsastunud ja puistunud. Alustaimestik on kulune, sammalde katvus ja liigirikkus on vähenenud ning valitsevaks on kõrreliste ja tarnade poolt moodustunud kõrged puhmad. Üks selline kuivendusest mõjutatud, kuid senini hinnaline allikasoo on Tatra allikasoo (Tatra MK, Tartumaa) (Hirse, 2004).

3. EESTI VEEKOGUMITELE OLULISTE MÄRGALADE IDENTIFITSEERIMINE

3.1. Metoodika

Eesti maismaast on erinevate märgaladega kaetud ~25%, millest ~22% moodustavad erinevas seisundis olevad maismaa sood, ~2% lammialad ja <1% rannamärgalad (Lode et al., 2003).

Kuna VRD-st xx Xxxxxxx juhisest lähtuvalt tuleb anda veekogumiks valitava märgala seisundi hinnang ka majandamisest lähtuvalt, siis märgalade eraldamiseks maastikul kasutati Eesti Maa- ameti digitaalse mullakaardi andmebaasi.

Mullakaart on Eesti Maa-ametis digitaliseeritud aastatel 1997-2001 ning alusena on seal kasutatud omaaegsete suurmajandite ja metskondade mullastiku kaarte (valdavalt mõõtkavas 1:10000, väiksem osa 1:5000). Alusena kasutatud paberkaardid koostati ajavahemikus 1954- 1988 (Maa-amet, 2012).

Oluliste märgalade määramise eelvalikuks visualiseeriti mullakaardi andmestikust kõik märgalasid iseloomustavad mullad, eelkõige aga turvast sisaldavad mullad ja turvast sisaldavate mullapolügoonide vahele jäävad muud märgalade mullad. Seega sisaldas esialgne mullastiku valik järgnevaid mulla tüüpe: madalsoomullad (M), siirdesoomullad (S), rabamullad (R), xxxxx- madalsoomullad (AM), xxxxx-gleimullad (AG), gleistunud lammimullad (Ag), xxxxx- turvastunud mullad (AG1), sooldunud primitiivsed mullad (Ar), sooldunud gleimullad (ArG), sooldunud turvastunud mullad (ArG1), sooldunud veealused mullad (Arv), veealused mullad (Av), paepealsed turvastunud mullad (Gh1), küllastunud turvastunud mullad (Go1), leede- turvastunud mullad (LG1), küllastumata turvastunud mullad (Gl1), ranniku turvastunud mullad (Gr1) (Joon. 5). Turbakaevandusalade muldade alla koondati niisugused mullad nagu eemaldatud madalsoomullad (TxM), eemaldatud siiredsoomullad (TxS) ja eemaldatud rabamullad (TxR) (Joon. 4).

3.1.1. Maismaa sood

Konkreetse maismaalise sooala või soostiku nullkontuuri leidmiseks eraldati mullakaardi eelvalikust kõik madalsoo- (M), siirdesoo- (S) ja rabamuldade (R) polügoonid ning nende vahele jäävad muud maismaa märgalade muldade polügoonid, kusjuures soostike äärealadele jäävad turvastunud mullad eemaldati. Nullkontuuri kulgemise õigsuse otsus langetati kõikide olemasolevate kaardi-, pildi- ja kirjandusmaterjalide läbivaatamise tulemusena. Näide nullkontuuriga piiritletud Endla soostikust on näha joonisel 5.

Põhiline kriteerium nullkontuuri piiritlemisel oli xxxxx katkematu kulg kaardikihil. Kõik nullkontuuri piiridesse jäänud mineraalmaa pinnavormid nt rannavallistikud ja mineraalmaa saarestikud loeti sellisel juhul nullkontuuri piiridesse jääva soo või soostiku osaks. Taolisel moel jäid nullkontuuri piiridesse ka majandatud alad soostikes nt põllu- ja metsamaad ning

kaevandusalad. Ka sooala piiril olev seisuveekogu jäeti soostikku iseloomustava nullkontuurpolügooni sisse.

Joonis 4. VRD-le oluliste märgalade määramise eelvalikuks vajalik märgalade mullastik (valik on tehtud Maa-ameti elektroonilisest mullastiku andmebaasidest). Märgalade mulla kiht on visualiseeritud Maa-ameti ortofoto kihil. Mõlemad kihid asuvad ArcGIS Online-is käesoleva projekti raames loodud „pilvsüsteemis“, kus AM − xxxxx-madalsoomullad, AG − xxxxx- gleimullad, Ag − gleistunud lammimullad, M − madalsoomullad, AG1 − xxxxx-turvastunud mullad, Ar − sooldunud primitiivsed mullad, ArG − sooldunud gleimullad, ArG1 − sooldunud turvastunud mullad, Arv − sooldunud veealused mullad, Av − veealused mullad, GI1 − küllastumata turvastunud mullad, Gh1 − paepealsed turvastunud mullad, Go1 − küllastunud turvastunud mullad, Gr1 − ranniku turvastunud mullad, LG1 − leede-turvastunud mullad, R − rabamullad, S − siirdesoomullad, Turbakaevandusala: TxM − eemaldatud madalsoomullad, TxS

− eemaldatud siiredsoomullad, TxR − eemaldatud rabamullad.

Piiritlemise käigus selgus, et mullastiku järgi eksisteerivad paljud sood maastikus lahuspolügoonidena või on tugeva majandamise tulemusena (nt põlevkivi kaevandamine Puhatu sootiku alal) tegelikkuses maastikust osaliselt või täielikult kadunud. Viimasel juhul korrigeeriti nullkontuuri kulgemist vastavalt ortofotol sisalduvatele andmetele.

Seoses sellega, et soostike nullkontuurpolügoonidesse ei piiritletud vooluveekogude fluviaalseid muldi, arvestusega, et nad peavad jääma seotuks lammialadega, saadi tulemuseks nii mõnegi soostiku nullkontuurala lahuspolügoonidena (nt Sangla soostik).

Nii mitmelgi korral pindalaliselt väikeste soomuldade lahuspolügoonide paiknemise tihedust ja mustrilisust järgides jõuti veendumusele, et märgalaliselt on olulised ka spetsiifiliste mineraalmaa pinnavormide (nt rannavallistikud) vahele kujunenud soostunud alad. Sellisel juhul

võeti sooala nullkontuuri piiridesse ka mineraalmaa pinnavormidele xxxxxx mullastik. Nii näiteks hõivab Keibu rannavallistikuvahelise soo nullkontuurpolügoon lisaks soomuldadele ka karbonaadivaeste muldade polügoone.

Joonis 5. Näide mullakaardi järgi nullkontuuriga piiritletud Endla soostikust ja tema paiknevusest vooluveekogumi suhtes maastikus (Eesti Maa-ameti digitaalne mullakaardi andmebaas).

Üldjuhul hõivati turbamullaga kaetud lahuspolügoonidest soostike nullkontuuri piiridesse kõik turbamulla polügoonid > 10 ha, v.a juhtudel, kui <10 ha suurused alad on kantud Natura 2000 või muudesse märgaladele olulistesse looduskaitselistesse andmebaasidesse.

Erinevatele kirjandusallikatele toetudes on Eestis loetletud pindalaga >1ha maismaa soid kuni 16 500 (Ilomets, Allikvee, 1995). Silmas pidades vee- ja märgalade majandamisega kaasnevaid nõudeid (VRD, Xxxxxxx xxxxx) ja rahvusvaheliste „märgalade-alaste“ looduskaitseliste lepingute täitmise kohustusi (Ramsar, Natura 2000 jt) ning ka märgalade juhise (Lode et al., 2011) järgimisel prognoositavat suurt töömahtu, otsustati VRD tarbeks maismaaliste märgalade valikus põhineda eelkõige Eesti Ramsar-aladega seotud soostikele ja soodele. Nullkontuuriga piiritletud sooaladest valiti välja eelkõige kõik Ramsar-aladega seotud soostikud xx xxxx, leiti nende valgalaline jaotus erinevate veekogumite vahel ning koostati vastavad ArcMap ja MapInfo andmebaaside struktuurid (Tabel 9 ja 10).

Tabel 9. Rahvusvahelise tähtsusega Ramsar märgalad Eestis

Nr	Kaitseala	Määra mise aasta	Pindala, ha	Sealhulgas*:		Koordinaadid
				mais maad, ha	merd, ha	N	E
1	Matsalu	1994	48 610	22 430	26 180	58°45’	23°40’
2	Alam-Pedja	1997	34 220			58°28’	26°13’
3	Emajõe-Suursoo- Piirissaare	1997	32 600			58°23’	27°18’
4	Endla	1997	10 110			58°52’	26°09’
5	Hiiumaa laiud xx Xxxxx laht	1997	17 700	3 838	4 528	58°48’	22°58’
6	Muraka	1997	13 980			59°08’	27°06’
7	Nigula	1997	6 398			58°00’	24°40’
8	Puhtu-Laelatu ja Nehatu	1997	4 640	1 738	2 051	58°34’	23°33’
9	Soomaa	1997	39 639			58°25’	25°05’
10	Vilsandi	1997	24 100	7 530	16 570	58°23’	21°54’
11	Laidevahe	2003	2 424	puudub	puudub	58°18’	22°49’
12	Sookuninga	2006	5 869			58°00’	24°45’
13	Agusalu	2010	11 000			59°05’	27°32’
14	Luitemaa	2010	11 240			58°10’	24°35’
15	Leidissoo	2010	8 178			59°06’	23°44’
16	Lihula	2010	6 620			58°39’	23°56’
17	Haapsalu-Noarootsi	2011	29 380	4 280	23 170	59°08’	23°27’

*EELIS andmebaas

Soostike või soode valgala vahelistele jaotustele eelnesid nullkontuuridega piiritletud soostike või soode piiridesse jäävate vooluveekogumite valgla piiride korrigeerimine. Korrigeerimine viidi läbi Maa-ameti kõrgusmudeli, ortofotode ja muude elektrooniliste kaartide põhjal. Vastavalt korrigeeritud vooluveekogumite valgla piiride kulgemisele plaanis toimus valglatega hõivatud soo alamalade pindala, seisundi, meetmete jms hindamine ja kirjeldamine (Tabel 10, Joon. 6).

Moodustunud andmebaasidest vooluveekogumitele oluliste soo alamalade valikul jäeti välja kõik soode alamalad pindalaga < 100 ha, va juhul, kui soo alamalad kattuvad osaliselt või täielikult rahvusvaheliselt oluliste märgalalade andmebaasidesse kantud aladega (st Ramsar, Natura 2000 jt).

Soo alamalad, pindalalise katvusega vahemikus 40-100% (vt Xxxxx number 28, Tabel 10), nimetatakse pindalaliselt olulisteks vooluveekogumi veerežiimi ja veekvaliteedi mõjutajateks ja ülejäänud soo alamaladeks, millede püsimajäämine pikas perspektiivis, sõltub veemajanduslike ja looduskaitseliste meetmega ettenähtud tegevustest.

Seoses sellega, et ajalooliselt väljakujunenud soode majandamise viisid sõltuvad soo tüübist (nt madalsood – metsamajandamine, rabad – turba kaevandamine), siis vooluveekogumite valglatesse jäävate soo alamalade seisundi hindamisel lähtuti soo mullastiku jaotumisest alamalas raba, siirde- ja madalsoo mulla polügoonideks.

Nimetud polügoonid visualiseeriti ortofoto elektroonilistel kihtidel, millede piirides toimus ka soo alamalade piiridesse jäävate raba, siirde- ja madalsoo alade seisundi kirjeldamine ning seisundi hindamine kas heaks, kesiseks või halvaks.

Tabel 10. Vooluveekogumite valglatesse jäävate maismaa soode alamalade andmebaasi xxxxxx struktuur xx xxxxx seletus

Xxxxx nr	Xxxxx pealkiri	Seletus
3	OBJECTID	Objekti ID andmebaasis: 1…n
4	SOO_KOOD	Soo-alamalale xxxxxx soo kood. Näit. Endla soostikule vastab 8_1, kus 8 – maakond*, ja 1 – turbamaardla number*
5	SOOSTIK	Soostiku nimi. Juhul, kui soostik puudub jääb veerus koht täitmata
6	SK_AREA	Nullkontuuriga piiritletud soostiku pindala, ha
7	XXX	Xxx nimed. Võivad kuuluda soostikku või olla iseseisvad. Kasutatud lühendid: r – raba, s - soo
8	SOO_AREA	Nullkontuuriga piiritletud soo pindala, ha. Soostiku pindala siin ei korrata
9	PIIRIÜLENE	Juhul, kui soo või soostik on piiriülene, nt Tõrga-Kodaja soo Eesti-Läti piiriülene
10	M_ALAM_OSA	Madalsoo mulla osakaal vooluveekogumi valglasse jäävast soo alamalast, %
11	S_ALAM_OSA	Siirdesoo mulla osakaal vooluveekogumi valglasse jäävast soo alamalast, %
12	R_ALAM_OSA	Raba mulla osakaal vooluveekogumi valglasse jäävast soo alamalast, %
13	MIN_OSA	Mineraalmaa osakaal vooluveekogumi valglasse jäävast soo alamalast (st jääb soostiku nullkontuuri sisse), %
14	TURBAK_OSA	Turbakaevandusala osakaal vooluveekogumi valglasse jäävast soo alamalast, %
15	MUU_OSA	Soo alamala sisse jäävate järvede, lammialade pindalad, %
16	MÄRKUS_MUU	Muu maakatte juurde kuuluv täiendav info
17	SOO_ALAM	Vooluveekogumite vahel jaotunud soo alamala märgistus, nt Tükk1…n
18	ALAM_AREA	Vooluveekogumite vahel jaotunud soo alamala pindala, ha
19	V_VK_NIMI	Soo alamalaga seotud vooluveekogu, mis ei ole nimetatud vooluveekogumiks
20	V_VKM_NIMI	Soo alamalaga seotud vooluveekogumi nimi, xxxx xx juhul, kui eelmises veerus on nimetatud vooluveekogu
21	V_VKM_KOOD	Eestis kehtiv vooluveekogumi kood, nt 1031200_1
22	V_VKM_TYYP	Eestis kehtiv vooluveekogumi tüüp, nt TMV
23	V_VKM_SE20	Eestis kehtiv vooluveekogumi seisund, nt hea
24	V_VKM_VALG	Soo alamala piiritleva vooluveekogumi valgla, ha
25	S_VK_NIMI	Soo alamalasse jääv seisuveekogu, nt järv, nimetamisväärsed laukad
26	S_VK_AREA	Seisuveekogu pindala, eriti kui ei ole nimetatud seisuveekogumiks, ha
27	S_VKM_NIMI	Seisuveekogumiks nimetatud seisuveekogu
28	S_VKM_KOOD	Seisuveekogumi kood
29	S_VKM_AREA	Seisuveekogumi pindala, ha
30	OSAK_VALG	Soo alamala osakaal vooluveekogumi valglast, %
31	MÄRKUS_OSA	Täiendav info

32	RAMSAR	Kuulub/ei kuulu Ramsar ala alla, katvus soo alamalast, %
33	ELUPAIK	Kuulub/ei kuulu Elupaiga alla, katvus soo alamalast, %
34	LOODUSALA	Kuulub/ei kuulu Loodusala alla, katvus soo alamalast, %
35	ELF	Kuulub/ei kuulu ELF-i** poolt hinnatud sooalade alla, katvus soo alamalast, %;
36	ELF_SEISUN	ELF-i hinnangud, nt A, B, C, D
37	ALLIKASOO	Soo alamala sisse jäävad/ei jää allikad või allikasood
38	R_SEISUND	Kaardipõhine hinnang rabamullale***
39	S_SEISUND	Kaardipõhine hinnang siirdesoomullale***
40	M_SEISUND	Kaardipõhine hinnang madalsoomullale***
41	SEISUND	Kaardipõhine soo alamala seisundi kirjeldus
42	VÄLITÖÖD	Lõpliku soo alamala seisundi hindamiseks vajalikud välitööd või kirjelduse täiendamine muudest materjalidest, nt puistu kirjeldused metsa inventuuri andmebaasidest
43	VM_MEEDE	Soo alamalale vajalik veemajandusmeetme kirjeldus
44	EESMÄRK	Soo alamala pikemaajaline majandamise eesmärk: nt looduskaitse
45	TAIM_SEIRE	Taimestiku seire tulemused
46	HÜD_SEIRE	Hüdroloogilise seire tulemused
47	V_KV_SEIRE	Vee kvaliteedi seire tulemused
48	MULD_SEIRE	Mullastiku seire tulemused
49	MÄRKUSED	Lisamärkused
50	X_KOORD	Märgala polügooni tsentroidi pikkuskoordinaat (kümnendkraadides)
51	Y_KOORD	Märgala polügooni tsentroidi laiuskoordinaat (kümnendkraadides)
52	ARC_AREA	Polügoonide pindalad ArcInfo süsteemis
53	XXXX	MapInfo ja ArcInfo polügooni pindalade xxxx
54	MUUTMISAEG	Andmestiku muutmise aeg
55	MUUTJA_NIM	Andmestiku muutja nimi

*kus maakondade numeratsioon: 1. Harju, 2.Lääne-Viru, 3. Xxx-viru, 4. Hiiu, 5. Lääne, 6. Rapla, 7. Järve,

8. Jõgeva, 9. Saare, 10. Pärnu, 11. Viljandi, 12. Tartu, 13. Valga, 14. Põlva, 15. Võru (Orru, 1995).

**ELF – Eestimaa Looduse Fondi poolt hinnatud olemasolevate soode väärtus, kus: A – väga kõrge väärtus, B – kõrge väärtus, C – oluline väärtus, D – madal või puuduv väärtus, T –teadmata väärtus (Xxxx xx Leibak, 2011).

***kus: hea – sooalal puuduvad antropogeense tegevuse jäljed, nt kraavitus, looduslike voolusoonte süvendamine, suurenenud puistu, põllumajandus, kaevandus vms; kesine – silmaga eristatav suurenenud puistu, kuid järgitav soomaastikule omane pinnastruktuur, servaaladel mõningane kuivendus, väga üksikud kraavid, suurenenud puistu; halb – sooala on kaetud tiheda kraavitusega, suurenenud puistu vastab soometsa kriteeriumitele, eksisteerivad kaevandusalad, sh ka isetaastuvad alad.

Joonis 6. Visualiseeritud näide vooluveekogumite valglatesse jäävate Laiküla soo alamalade jaotamisest kaardil.

Soo alamalade raba, siirde- ja madalsoo alade seisundi hinnang:

hea – anti alale juhul, kui alal puudusid ortofotol selgelt eristuvad antropogeense tegevuse märgid, nt kraavitus, süvendatud looduslikud vooluveesooned, suurenenud puistu, põllumajandusalad, kaevandusalad vms;

kesine – ortofotol oli selgelt eristatav suurenenud puistu kraavituspiirkondade ümbruses (sagedasti servaalade kraavituste ümbruses), kuid soomaastikule omane pinnastruktuur oli nähtav, ala läbivad üksikud kraavid ja kraavi piirkonnas suurenenud puistu katvus;

halb – sooala oli kaetud tiheda kraavitusega, suurenenud puistu katvus vastas soometsa kriteeriumitele, eksisteerivad kaevandusalad, sh ka isetaastuvad turbakaevandusalad.

Kuna kirjeldatud hinnang on antud kaardipõhiselt, siis on andmebaasidesse loodud veerg 40 – VÄLITÖÖD (Tabel 10), milles on antud detailne kirjeldus soo alamala seisundi lõplikuks hinnanguks vajalike välitööde kohta.

Veerus 41 – VM-MEEDE on aga antud veemajandusmeetme kirjeldus, mille aluseks on käesolevas töös antud sooalamala seisundi hinnang.

Täiendava info lisamiseks vastavalt Märgala juhises xx Xxxxxxx metoodikas (Lode et al., 2011) toodud nõuetele on andmebaasides loodud veerud 43-46 (Tabel 10).

3.1.2. Seisuveekogumitega seotud märgalad

Seisuveekogumitele (enamuses järvedele) oluliste märgalade piiritlemisel lähtuti seisuveekogumi valgla piiride kulgemisest plaanil. Kuna seni puudus Eestis hüdroloogiliselt korrektne järvede pinnaveevalglate andmebaas, siis algatati käesoleva projekti raames seisuveekogumite valglate piiritlemine. Joonisel 7 on toodud näide Keskkonnateabe Keskuse (KTK) valglate kaardikihi veelahkmetega koos käesoleva projekti raames korrigeeritud Käsmu järve valgla polügooniga.

Joonis 7. Näide Käsmu järve valglatest, kus: xxxxxx joonega on tähistatud Keskkonnateabe Keskuse valglate andmebaasis olevad valglate piirjooned; seest täidetud polügoon on käesoleva projekti raames piiritletud järve tegelik hüdroloogiline valgla.

Seisuveekogumite valglate piiritlemisel selgus, et olemaolevates elektroonilistes andmebaasides esineb ebatäpsusi ka seisuveekogude kaldajoone e litoraalse vööndi maapoolse piiri kulgemisel plaanil. Andmebaasides sisalduv litoraalse vööndi veekogupoolne piir ei järginud sageli veekogu vaba vee e taimkatteta vee piiri, vaid hõlmas osaliselt ka taimestikku.

Käesoleva projekti raames kontrolliti 93 seisuveekogumi kaldajoonte (va Peipsi-Pihkva xxxxx xx Võrtsjärve) vastavust kõige hilisemate ortofotodega (Maa-ameti WMS teenus xxxx://xxxxx.xxxxxxx.xx/XXX/xxxx) ning meie poolt töödeldud elektroonilise mullakaardi andmestikuga. Saadud tulemused klassifitseeriti vastavalt tulemustele järgnevatesse klassidesse (Tabel 11):

5 – järve pinna polügoon kattub ortofoto ja mullakaardi vaba xxx xxxxx (xxxxx Xxxx. 8);

4 – järve pinna polügoon kattub ortofoto vaba xxx xxxxx, kuid on väiksem mullakaardi vaba veega alast (xxxxx Xxxx. 9).

3 – järve pinna polügoon on suurem xxx xxxx veega ala ortofotol, kuid kattub mullakaardi vaba veega alaga (xxxxx Xxxx. 10).

2 – järve pinna polügoon on osaliselt väiksem, osaliselt suurem xxx xxxx veega ala ortofotol ning väiksem kui mullakaardi vaba veega ala (xxxxx Xxxx. 11).

1 – järve pinna polügoon on suurem xxx xxxx veega ala ortofotol, kuid väiksem xxx xxxx veega ala mullakaardil (xxxxx Xxxx. 12).

0 – muu (siia kuuluvad näiteks karjäärijärved, mille kaldajoon on väga oluliselt erinev veekogumi piirjoonest) (xxxxx Xxxx. 13).

Erinevusi mullakaardi seisuveekogu ja kõige aktuaalsema ortofoto kaldajoone vahel võib kasutada veekogu kaldajoone liikumise hindamiseks alates mullakaardi valmimise ajast mõnikümmend aastat tagasi.

Joonis 8. Uljaste järve kaldajoone vastavus ortofoto kõige aktuaalsema seisuga (Maa-ameti WMS teenus xxxx://xxxxx.xxxxxxx.xx/XXX/xxxx) ja mullakaardi andmestikuga, näide klassist 5 (st järve pinna polügoon kattub ortofoto ja mullakaardi vaba xxx xxxxx). Siin ja edaspidi tähistab poolläbipaistev ala mullakaardi maismaa-ala.

Joonis 9. Nohipalo Mustjärve kaldajoone vastavus ortofoto kõige aktuaalsema seisuga (Maa- ameti WMS teenus xxxx://xxxxx.xxxxxxx.xx/XXX/xxxx) ja ka mullakaardi andmestikuga, näide klassist 4 (st järve pinna polügoon kattub ortofoto vaba xxx xxxxx, kuid on väiksem mullakaardi vaba veega alast).

Joonis 10. Lõõdla järve kaldajoone vastavus ortofoto kõige aktuaalsema seisuga (Maa-ameti WMS teenus xxxx://xxxxx.xxxxxxx.xx/XXX/xxxx) ja ka mullakaardi andmestikuga, näide klassist 3 (st järve pinna polügoon on suurem xxx xxxx veega ala ortofotol, kuid kattub mullakaardi vaba veega alaga).

Joonis 11. Kooru xxxx xxxxx kaldajoone vastavus ortofoto kõige aktuaalsema seisuga (Maa-ameti WMS teenus xxxx://xxxxx.xxxxxxx.xx/XXX/xxxx) ja ka mullakaardi andmestikuga, näide klassist 2 (st järve pinna polügoon on osaliselt väiksem, osaliselt suurem xxx xxxx veega ala ortofotol ning väiksem kui mullakaardi vaba veega ala). Xxxxx xxxxx- xx kirdeosas on osa vaba veega alasid polügoonist väljas.

Joonis 12. Elistvere järve kaldajoone vastavus ortofoto kõige aktuaalsema seisuga (Maa-ameti WMS teenus xxxx://xxxxx.xxxxxxx.xx/XXX/xxxx) ja ka mullakaardi andmestikuga, näide klassist 1 (st järve pinna polügoon on suurem xxx xxxx veega ala ortofotol, kuid väiksem xxx xxxx veega ala mullakaardil).

Joonis 13. Rummu Läänekarjääri järve kaldajoone vastavus ortofoto kõige aktuaalsema seisuga (Maa-ameti WMS teenus xxxx://xxxxx.xxxxxxx.xx/XXX/xxxx) ja ka mullakaardi andmestikuga, näide klassist 0 (st kaldajoon on väga oluliselt erinev veekogumi piirjoonest).

Tabel 11. Seisuveekogumite piirjoonte kvaliteet plaanil

Kogumi kood	Kogumi nimi	Polügooni kvaliteedi klass	Kogumi kood	Kogumi nimi	Polügooni kvaliteedi klass
2136600_1	Aheru järv	1	2015410_1	Narva veehoidla	0
2065100_1	Elistvere järv	1	2097400_1	Nigula järv	5
2052800_1	Endla järv	2	2129800_1	Nohipalo Mustjärv	4
2082300_1	Ermistu järv	4	2129700_1	Nohipalo Valgjärv	1
2001300_1	Harku järv	5	2101300_1	Nõuni järv	5
2028600_1	Hindaste järv	1	2078700_1	Oesaare laht	1
2155500_1	Hino järv	1	2011500_1	Ohepalu järv	5
2057600_1	Jõemōisa järv	1	2107700_1	Otepää Valgjärv	1
2122400_1	Jõksi järv	5	2156700_1	Pabra järv	0
2071200_1	Järise järv	4	2100600_1	Pangodi järv	2
2056900_1	Kaarepere Pikkjärv	1	2074900_1	Parika järv	1
2001600_1	Kahala järv	5	2031910_1	Paunküla veehoidla	3
2057100_1	Kaiavere järv	1	2155200_1	Pullijärv	4
2054000_1	Kaisma järv	4	2121620_1	Xxxxx xxxx	5
2057800_1	Kaiu järv	3	2105300_1	Pühajärv	5
2085400_1	Kalli järv	5	2065000_1	Raigastvere järv	1
2084300_1	Karijärv	1	2006030_1	Raku järv	0
2098500_1	Kariste järv	3	2121620_1	Restu-Madissõ järv	1
2076800_1	Karujärv	5	2099300_1	Ruhijärv	1
2062810_1	Kasse laht	4	2005520_1	Rummu Läänekarjäär	0
2084100_1	Keeri järv	5	2140300_1	Rõuge Suurjärv	3
2033110_1	Kentsi järv	2	2065300_1	Saadjärv	5
2051340_1	Kirikulaht	2	2065200_1	Soitsjärv	1
2144700_1	Kirikumäe järv	4	2002410_1	Soodla veehoidla	5
2005500_1	Klooga järv	1	2039710_1	Sutlepa meri	1
2071500_1	Koigi järv	1	2088600_1	Suurlaht	1
2027900_1	Konsu järv	5	2126200_1	Tamula järv	4
2070800_1	Kooru järv	2	2051300_1	Tihu järv	1
2075500_1	Koosa järv	5	2073400_1	Tõhela järv	1
2055400_1	Kuremaa järv	3	2028300_1	Tänavjärv	5
2025900_1	Kurtna Valgejärv	5	2114800_1	Tündre järv	5
2001100_1	Käsmu järv	5	2014100_1	Uljaste järv	5
2133700_1	Köstrejärv	1	2078730_1	Undu laht	1
2065600_1	Lahepera järv	3	2126100_1	Vagula järv	1
2065710_1	Laialepa laht	0	2121900_1	Vahtsõkivi järv	1
2064400_1	Lavassaare järv	4	2099400_1	Veisjärv	5
2085500_1	Leego järv	1	2093200_1	Verevi	5
2088700_1	Linnulaht	2	2028400_1	Veskijärv	1
2001000_1	Lohja järv	3	2003900_1	Viitna Pikkjärv	5

Kogumi kood	Kogumi nimi	Polügooni kvaliteedi klass	Kogumi kood	Kogumi nimi	Polügooni kvaliteedi klass
2124100_1	Lõõdla järv	3	2082800_1	Viljandi järv	2
2005910_1	Maardu järv	1	2088620_1	Vägara laht	2
2113600_1	Meelva järv	5	2038300_1	Vööla meri	1
2088610_1	Mullutu laht	1	2089700_1	Õisu järv	3
2155900_1	Xxxxxx xxxx	3	2136000_1	Ähijärv	3
2062820_1	Mõisalaht	4	2043600_1	Äntu Sinijärv	3
2099100_1	Mäeküla järv	3	2005900_1	Ülemiste järv	5
2006020_1	Männiku järv	0

Korrigeeritud järve valglate xx xxxxx kui veekogu polügoonide piirid olid aluseks oluliste seisuveekogumeid mõjutavate märgalade identifitseerimisel. Põhiliseks järve veekogudele oluliste märgalade määramise lähteallikaks oli Eesti digitaalsest mullakaardist (1:10000) tehtud märgalade muldade eelvalik sarnaselt sooalade piiritlemisega (Joon. 5). Kasutusel olid ka kõige hilisemad ortofotod (Maa-ameti WMS teenus xxxx://xxxxx.xxxxxxx.xx/XXX/xxxx), elektrooniline Eesti Põhikaart ning muud olulised märgalade põhised andmebaasid (nt ELF-i (Xxxx xx Leibak, 2011) andmebaas, Loodusdirektiivi elupaigad jms andmebaasid). Olulised, suure tõenäosusega xxxxx mõjutavad märgalad piiritleti xxxx looduslikele seisuveekogumitele (vt Tabel 4).

Seisuveekogumite täpsustatud valglate alusel lõigati märgalamuldade kihist välja veekogumite valglasse jäävad märgalamuldade polügoonid. Seejärel arvutati märgalamuldade osakaal seisuveekogumite valglast (veekogumi enda pindala valgla pindala hulka arvestamata). Edasiseks analüüsiks valiti esmalt välja järved, millel nimetatud osakaal ületas 35%. Kuna esialgu jäi seisuveekogude valglapolügoonidesse palju väikeseid ja lahustükkidena esinevaid märgalamuldade polügoone, siis eraldati nende hulgast järvede hüdroloogilise mõju suhtes tõenäoliselt olulised märgalamuldade polügoonid. Oluliste märgaladena käsitleti sel juhul polügoone, mis (1) on otseses kontaktis seisuveekogu kaldajoonega, (2) on seisuveekoguga seotud sissevoolu vooluveekogude kaudu, (3) maastikuliselt selgelt eristuv. Lõplik otsus ühe või teise märgala olulisusest vaadeldava seisuveekogumi suhtes langetati ekspertarvamuse põhjal. Ülejäänud märgalamulla polügoonid kustutati.

Mullakaardipõhiste märgalade piiride täpsustamisel kasutati ELFi soode inventuuri märgalapolügoonide (Xxxx xx Leibak, 2011) ning Natura 2000 elupaigatüüpide piire. Märgalade äärealadele jäävad turvastunud mullad eemaldati. Tagamaks moodustunud polügoonide terviklikkuse ja mõistliku katvuse, loeti kõik märgala välispiiri sisse jäänud mineraalmaa pinnavormid, nt rannavallistikud ja mineraalmaa saared, märgala osaks. Taolisel moel xxxx xxxxxxx piiridesse ka majandatud alad nt põllu- ja metsamaad ning kaevandusalad ja ka väiksemad seisuveekogud. Sel viisil moodustatud polügoonide piiride kulgemist kontrolliti ortofotode järgi. Märgaladest oluliselt mõjutatud seisuveekogumite hulka arvati need 20 järve, millel piiritletud oluliste märgalade osakaal moodustas rohkem kui 35% valgla pindalast (xxxx veekogumi endata).

Vastavate andmete olemasolule piiritleti xxxxxx xx seisuveekogumite õõtsiku- või kaldaroostikupiirkonnad. Katvusarvutustest käsitleti xxxx xxxxx veekogu, mitte märgala pindalast.

Xxxxxx xxxxx jaoks olulise märgala piiritlemisskeem on toodud joonistel 14-16.

Seejärel piiritleti sama metoodikat kasutades olulised märgalad eelmisele kriteeriumile mitte vastanud pehme- ja tumedaveelistele (VRD tüüp IV (Tabel 2)) seisuveekogumitele.

Ülejäänud seisuveekogumite puhul arvati xxxxx mõjutavate märgalade hulka need, mis vastasid eelpooltoodud kriteeriumitele ning mille polügooni pindala oli vähemalt 100 ha (va kaldamärgalad). Xxxxx xxxxx jaoks olulise märgala piiritlemisskeem on toodud joonistel 17-19.

Sarnaselt maismaa sooaladega kirjeldati piiritletud märgalade seisund ja anti seisundi hinnang. Vastavad numbrilised väärtused xxxxx seisuveekogudega seotud projektipõhisesse andmebaasi (Tabel 12, Lisad 2.1.-2.6.).

Joonis 14. Xxxxxx xxxxx täpsustatud valgla (läbipaistev polügoon) ja Keskkonnateabe Keskuse andmebaasi veelahkme piirijooned (violetne joon).

Joonis 15. Xxxxxx xxxxx valglasse jäävad märgalamuldade polügoonid (hallikassinised).

Joonis 16. Xxxxxx xxxxx jaoks määratud oluline märgala (roheline polügoon) ja ELFi inventuuri põhjal (Xxxx xx Leibak, 2011) piiritletud õõtsik (pruun polügoon). Oluliste märgalade osakaal Xxxxxx xxxxx valglast on 74.2%.

Joonis 17. Xxxxx xxxxx täpsustatud valgla (läbipaistev polügoon) ja Keskkonnateabe Keskuse andmebaasi veelahkme piirijooned (violetne joon).

Joonis 18. Xxxxx xxxxx valglasse jäävad märgalamuldade polügoonid (hallikassinised).

Joonis 19. Xxxxx xxxxx jaoks määratud oluline märgala (roheline polügoon). Oluliste märgalade osakaal Xxxxx xxxxx valglast on 20.5%.

Tabel 12. Seisuveekogumite valglatesse jäävate maismaa soode alamalade andmebaasi xxxxxx struktuur xx xxxxx seletus

Xxxxx nr	Xxxxx pealkiri	Seletus
1	OBJECTID	Märgalapolügooni kood andmebaasis: 1…n
2	JRK_NR	Märgalapolügooni järjekorranumber
3	S_VKM_KOOD	Seisuveekogumi kood
4	S_VKM_NIMI	Seisuveekogumiks nimetatud seisuveekogu
5	TYYP	Seisuveekogumi tüüp
6	S_VKM_AREA	Seisuveekogumi pindala, ha
7	S_VKM_O_A	Seisuveekogumi pindala koos õõtsiku või kaldaroostikuga
8	S_VKM_VALG	Seisuveekogumi valgla pindala, ha
9	VV_VKM_NIM	Seisuveekogumi eesvoolu nimi
10	VV_VKM_KO	Seisuveekogumi eesvoolu kood
11	OL_SOO_A	Oluliste soode kogupindala seisuveekogumi valglas, ha
12	OL_SOO_OSA	Oluliste soode kogupindala osakaal seisuveekogumi valglast, %
13	XXX	Xxx nimi
14	SOO_KOOD	Näit. Endla soostikule vastab 8_1, kus 8 – maakond*, ja 1 – turbamaardla number*
15	SOO_AREA	Soo pindala, ha
16	SOO_TYYP	Soo või märgala tüüp, nt seisuveekogu kaldaõõtsik
17	SV_VK_NIMI	Orgaanikat transportiva vooluveekogu nimi
18	SV_VKM	Kas orgaanikat transportiv vooluveekogu on nimetatud vooluveekogumiks (jah/ei)

19	ELUPAIK	Kuulub/ei kuulu Elupaiga alla
20	LOODUSALA	Kuulub/ei kuulu Loodusala alla
21	ELF	Kuulub/ei kuulu ELF-i** poolt hinnatud sooalade alla, ELF-i hinnangud, näit. A, B, C, D
22	TAIM_SEIRE	Taimestiku seire tulemused
23	HÜDR_SEIRE	Hüdroloogilise seire tulemused
24	V_KV_SEIRE	Vee kvaliteedi seire tulemused
25	MULD_SEIRE	Mullastiku seire tulemused
26	SEISUND1	Kaardipõhine hinnang***
27	VÄLITÖÖD	Lõpliku sooala ja seisuveekogu seisundi hindamiseks vajalikud välitööd või kirjelduse täiendamine muudest materjalidest, näit. puistu kirjeldused metsa inventuuri andmebaasidest
28	VM_MEEDE	Vajaliku veemajandusmeetme kirjeldus
29	EESMÄRK	Pikemaajaline majandamise eesmärk: näit. looduskaitse
30	MÄRKUSED	Lisamärkused
31	X_KOORD	Märgala polügooni tsentroidi pikkuskoordinaat (kümnendkraadides)
32	Y_KOORD	Märgala polügooni tsentroidi laiuskoordinaat (kümnendkraadides)
33	MUUTMISAEG	Andmestiku muutmise aeg
34	MUUTJA_NIM	Andmestiku muutja nimi

*kus maakondade numeratsioon: 1. Harju, 2.Lääne-Viru, 3. Xxx-viru, 4. Hiiu, 5. Lääne, 6. Rapla, 7. Järve,

8. Jõgeva, 9. Saare, 10. Pärnu, 11. Viljandi, 12. Tartu, 13. Valga, 14. Põlva, 15. Võru (Orru, 1995).

**ELF – Eestimaa Looduse Fondi poolt hinnatud olemasolevate soode väärtus, kus: A – väga kõrge väärtus, B – kõrge väärtus, C – oluline väärtus, D – madal või puuduv väärtus, T –teadmata väärtus (Xxxx xx Leibak, 2011).

***kus: hea – sooalal puuduvad antropogeense tegevuse jäljed, nt kraavitus, looduslike voolusoonte süvendamine, suurenenud puistu, põllumajandus, kaevandus vms., kesine – silmaga eristatav suurenenud puistu, kuid järgitav soomaastikule omane pinnastruktuur, servaaladel mõningane kuivendus, väga üksikud kraavid, suurenenud puistu; halb – sooala on kaetud tiheda kraavitusega, suurenenud puistu vastab soometsa kriteeriumitele, eksisteerivad kaevandusalad, sh ka isetaastuvad alad.

3.1.3. Rannamärgalad

Rannamärgalade piiritlemiseks võeti aluseks mullakaart ning sellelt eraldatud Av, Ar, ArG ja Gr mullaliigid koos erimitega. Märgalade piiritlemisel ei lähtutud üks ühele mullakaardi muldade pindobjektidest, kuna nende horisontaalne kulgemine võib ulatuda suhteliselt kõrgele ja kaugele keskmisest rannajoonest. Märgalade lõpliku piiri määramine toimus viimase ortofoto alusel.

Lisaks kasutati rannamärgala paiknevuse hindamiseks erinevate projektide (Natura elupaigatüübid, potentsiaalsed Natura elupaigatüübid jms) rannarohumaade kaardikihte. Kuna rannarohumaade määramise aluseks on taimestiku liigilised koosseisud, mitte aga veeseisud, siis ei saanud neidki kaardikihte üheselt kasutada.

Pindobjektid digitaliseeriti mõõtkavatäpsusega umbes 1:25 000 – 1:50 000. Väga kitsad (5-10 m laiused) võimalikud niisked rannikualad jäid digitaliseerimisest välja, kuna nende mõju veekogumi keskkonnale on ilmselt liiga väike. Samuti ei digitaliseeritud laiemaid, kuid pindalalt

liiga väikeseid (<10 ha) rannamärgalasid. Teineteisele lähedal olevad või ühele kitsamale merealale (väiksemad lahesopid) jäävad pindobjektid kombineeriti.

Märgala merepoolse piiri markeerimiseks kasutati digitaalse põhikaardi rannajoont, mida mõningates kohtades (ilmselge roostikuala laienemise korral) laiendati mere suunas. Sisemaa piir märgiti ortofoto põhjal ja ei ole kindlasti kõikides kohtades väga täpne, sest rannikumärgalade mere- ja maismaapoolne piir võib mitmete asjaolude (peamiselt maakerge ja üleujutuste sagedus) tõttu ajas suhteliselt kiiresti muutuda.

Digitaliseerimise tulemusena loodi rannamärgalade andmebaas struktuuriga tabelis 13.

Tabel 13. Rannamärgalade andmebaasi struktuur

Xxxxx nr	Xxxxx pealkiri	Seletus
3	OBJECTID	Märgalapolügooni kood andmebaasis: 1…n
4	JRK_NR	Märgalapolügooni järjekorra number
5	R_MA_NIMI	Rannamärgala geograafiline nimi (lähima objekti (asula, laht jms) nimi)
6	R_VKM_KOOD	Rannikuveekogumi kood
7	TYYP	Rannikuveekogumi tüüp
8	AREA_HA	Rannamärgala pindala, ha
9	R_MA_OLUL	Rannamärgala olulisus veekeskkonna suhtes tervikuna*
10	R_MA_SEIS	Rannamärgala seisund**
11	MÄRKUSED	Lisamärkused
12	X_KOORD	Rannamärgala polügooni tsentroidi pikkuskoordinaat (kümnendkraadides)
3	Y_KOORD	Rannamärgala polügooni tsentroidi laiuskoordinaat (kümnendkraadides)
4	MUUTMISAEG	Andmestiku muutmise aeg
5	MUUTJA_NIM	Andmestiku muutja nimi

*kus: 1. väga oluline - märgala, mis on suhteliselt suure pindalaga (vt andmebaasist veerg 6) ja omab olulist xxxxx xxx seisundi mõjutajana. 2. oluline - pindalalt suhteliselt suur (vt andmebaasist veerg 6) ja liigestatud kontuuriga märgala, mõjutab vee seisundit lokaalselt; 3. ebaoluline -1 pindalalt väiksemad (vt andmebaasist veerg 6) ning kujult pikad ja kitsad märgalad, ei mõjuta vee seisundit.

**kus: 1. hea - märgalad, mille lähikonnas puuduvad veekeskkonda mõjutada võivad rajatised või ettevõtted; 2. xxxxx - märgalad, mille lähikonnas esineb veekeskkonda mõjutavaid rajatisi või ettevõtteid, mille mõju pole pidev ja/või ulatuslik; 3. halb - märgalad, mille lähikonnas on veekeskkonda mõjutavaid rajatisi või ettevõtteid, mille mõju on pidev ja/või ulatuslik.

3.1.4. Lammimärgalad

Lammimärgalade kaardipõhise pindalalise leviku eristamise kriteeriumiks oli lammimulla levik mullakaardi kihil (nt xxxxx-kamarmuld, xxxxx-gleimuld versus turvastunud lammimuld, xxxxx- madalsoomuld). Teiseks oluliste lammimärgalade valiku kriteeriumiks oli lammialade pindalalise katvuse esinduslikkus (st suuremad alad, olulised taimeliigid, vähene inimmõju) kehtestatud veekogumi jõetasandikus. Oluliste lammimärgalade valikul tehti erandeid, kui

vooluveekogul avaraid xxxxx xx esinenud, kuid jõgi lookles looduslikus sängis ning selle ääres esines kitsalt kuid pikalt lammimuldi.

Valitud lammimärgalade elustiku kirjeldamisel võeti aluseks olemasolevad lammielustiku inventuuri materjalid (nt Leibak xx Xxxxxx, 1996), neid täiendavad keskkonnaseire aruanded soontaimeliikide ja lamminiitude osas (EELIS, 2012 ) ning luhtade hoolduskavad (Metsoja, 2011). Lisaks analüüsiti kaardipõhiselt jõesängide hüdromorfoloogilist looduslikkust (looduslikult meandreeruv versus õgvendatud xxx xxxx), xxxxxxx ümbritsevate alade majandamise viise (nt intensiivne põllumajandus, metsandus) ning märgala taimkatet (nt põõsastunud, angervaksastunud).

Eelvalikuga lammimärgalad grupeeriti vooluveekogumite lõikude xxxxx, xx vooluveekogumitele olulised lammimärgalad kui ka lammimärgalad, millede püsima jäämine sõltub otseselt jõetasandike looduslikkusest ja voolusoone hüdroloogilise režiimi takistamatust funktsioneerimisest. Erandjuhtudel, nt Emajõe puhul, mis on kinnitatud kogu tema ulatuses ühe vooluveekogumina, jaotati jõetasandikel paiknevad lammimärgalad osadeks sõltuvalt ala majandamise erinevustest (nt hooldatav Ihaste luht Tartu linnas ja hooldamata Porijõe suudme ala) või olulisemate jõgede (nt Pedja jõgi, Xxxx xxxx) suubla piirkondadest. Oluliste lammimärgalade andmebaasi struktuur on toodud tabelis 14.

Tabel 14. Lammimärgalade andmebaasi struktuur

Xxxxx nr	Xxxxx pealkiri	Seletus
1	OBJECTID	Objekti ID andmebaasis: 1…n
2	VKM_KOOD	Eestis kehtiv veekogumi kood, näit. 1031200_1
3	VKM_TYYP	Eestis kehtiv veekogumi tüüp, näit. TMV
4	TÄHTSUS	Veemajanduslik tähtsus*
5	MEEDE	Soo alamalale vajaliku meetme kirjeldus
6	MUU	Märkused, nt maakasutuse kohta
7	X_KOORD	Märgala polügooni tsentroidi pikkuskoordinaat (kümnendkraadides)
8	Y_KOORD	Märgala polügooni tsentroidi laiuskoordinaat (kümnendkraadides)

*kus: väga oluline - xxx xxxxxxx pindala on suur, jõgi voolab looduslikus sängis (esinevad meandrid ja vanajõed) ja toimub hooldamine (heina niitmine koos niidetud biomassi eemaldamisega); oluline - kui mõni eespool nimetatud tunnustest puudub või ala ei ole väga esinduslik; väheoluline - kui nimetatud veekogumi piirkonnas on lammimärgala väheesinduslik, kitsas, katkendlik, hooldamata, kuid kogu veekogu (xxx või xxxxx) ulatuses esineb väga esinduslikke või esinduslikke lammimärgalasid. Neid lammimärgalasid, mis kogu veekogu ulatuses olid väheesinduslikud, ei võetud arvesse.

3.1.5. Allikasood

Allikasoode andmestik oli kuni viimaste aastateni üsna lünklik. Valdavalt väikesepindalalised allikasood olid, erinevalt suurematest soodest, enamasti kaardistamata ning geoloogiliselt uurimata. Enamus allikasoid kaardistati alles 2010-2011 aastatel Eestimaa Looduse Fondi korraldatud „Eesti soode looduskaitselise inventeerimise“ käigus (Paal & Leibak 2011).

Paralleelselt toimus allikasoode kaardistamine ja seisundi hindamine ka TLÜ Ökoloogia Instituudi korraldatud ja Keskkonnainvesteeringute keskuse finantseeritud projekti Nõrglubja allikad ja nõrglubja sood Eestis - otsing ja seisundi analüüs raames.

Eesti soode looduskaitselise inventeerimise käigus inventeeriti kõik vähemalt 1 ha suurused Eesti põhikaardil soona määratletud alad. Nõrglubja allikasoode otsingul lähtuti varasematest andmetest ning erinevast kaardimaterjalist valides välitöödeks alad, mis geomorfoloogiliselt paiknemiselt ja visuaalselt struktuurilt sarnanesid allikasoodega.

Allikasoode seisundi hindamise põhilisteks kriteeriumiteks oli põhjaveelise toite stabiilsus ja inimmõju (eeskätt kuivenduse) puudumine. Väga hea seisundi korral puudus igasugune märgatav otsene ja kaudne inimmõju ja olemasolev taimkate peegeldas stabiilse põhjaveelise toite olemasolu alal. Hea seisundi korral oli fikseeritav inimtegevuse kaudne mõju (näiteks lähiümbruses tehtud kuivendus, allikaoja õgvendamine jne), kuid pinnavee tase oli alal siiski püsivalt kõrge ning säilinud on allikasoodele iseloomulikud taimekooslused. Allikasoo loeti halvas seisundis olevaks, kui soo ümbrus oli kraavitatud või xxx xxxx läbis xxxxx xx allikad avanesid põhiliselt kraavidesse, soo veetase oli alanenud ning taimkattes oli allikasoole omaste liikide osatähtsus vähenenud.

Oluliste allikasoode määratlemisel olid põhilisteks kriteeriumideks nende pindala ning seisund. Mida suurem on allikasoo ning mida paremas seisundis, seda suurem on eeldatavalt xx xxxxx hüdroloogiline roll. Allikasoo pindala on enamasti korrelatsioonis xxxxx väljuva ning veekogumi toiteks mineva veehulgaga.

Andmetabelis (Xxxx 5.1) tuuakse veekogumitele olulist tähtsust omavate allikasoode (või allikasoo rühmade) põhilised andmed, seisundi hinnang ning seos veekogumiga. Tabelis on toodud ka oletatav põhjavee horisont, mis allikasood toidab ning allikasoo seotus pinnaveekoguga ja soo hüdroloogiline funktsionaalsus.

Oluliste allikasoode andmebaasi struktuur on toodud tabelis 15.

Tabel 15. Allikasoode andmebaasi struktuur

Xxxxx nr	Xxxxx pealkiri	Seletus
3	OBJECTID	Objekti ID andmebaasis: 1…n
4	NIMI	Allikasoo nimi Eesti soode nimestiku järgi inventuuril leitud kohalik nimi
5	SEOT_V_VK	Eestis eesvooluks oleva veekogumi ametlik kood, näit. 1031200_1
6	PINDALA	Allikasoo pindala, m2
7	SEISUND	Kaardipõhine hinnang allikasoole*
8	TOIT_VEEHO	Allikasood tõenäoliselt toitev põhjaveehorisont
9	LÄHIM_PVK	Lähim, otseseks eesvooluks olev pinnaveekogu
10	HÜDR_FUNK	Allikasoo roll veekogumi jaoks
11	MÄRKUSED
12	X_KOORD	Allikasoo keskpunkti (tsentroidi) pikkuskoordinaat (kümnendkraadides)
13	Y_KOORD	Allikasoo keskpunkti (tsentroidi) laiuskoordinaat (kümnendkraadides)

*kus: väga hea seisund - puudub igasugune märgatav otsene ja kaudne inimmõju ja olemasolev taimkate peegeldab stabiilse põhjaveelise toite olemasolu allikas; hea seisund - on fikseeritav inimtegevuse kaudne mõju nt lähiümbruses tehtud kuivendus, allikaoja õgvendamine jne; halb seisund - soo ümbrus on kraavitatud või xxx xxxx xxxxx xxxxx ja allikate avaused paiknevad kraavide põhjas, taimkattes puuduvad allikasoole omased liigid.

3.2. Olulised märgalad

3.2.1. Vooluveekogumitega seotud märgalad

Käesoleva töö raames vooluveekogumitega seotud oluliste soode nimekiri koosneb 37st eraldi seisvast sooalast (kogu pindalaga 1 374 km2) ning 10 soostikust (kogu pindalaga 1 967 km2) (Joonis 20, Tabel 16), mis funktsioneerivad maastikul nii lähte, keskjooksu kui ka eesvoolu märgaladena, mõjutatuna tugevasti üldisest hüdro- ja topograafiast sooala paiknemise piirkonnas.

Vooluveekogumitele pindalaliselt oluliste (soo osakaal valglal >40%) soode arv on 19, vooluveekogude valglais jaotunud 43 sooalamalaks (Xxxx 1.1).

Enamus nende alamaladega seotud vooluveekogumite veekvaliteet on vastavalt kehtivatele vooluveekogumite andmebaasidele hinnatud heaks, v.a Liivi-2, Ridalepa, Laisma ja Laeva-2 veekogumid, millede seisundid on hinnatud kesiseks. Ka nendega seotud soode alamalade seisund on kas kesine või halb (Xxxx 1.3).

Enamus suure soo osakaaluga vooluveekogumitest on tüpifitseeritud tumedaveelisteks ja humiinainete rikasteks vooluveekogumiteks. Ligikaudu 20% sellesse gruppi kuuluvatest veekogumitest on aga tüpifitseeritud heledaveelisteks ja vähese orgaanilise aine sisaldusega e B tüüpi (!) vooluveekogumiteks, nt Liivi-2, Preedi-2 ja Umbusi-2 vooluveekogumid (Xxxx 1.3).

Soode pindalaline hõivatus selle grupi vooluveekogumite valglates varieerub enamuses 1 000 ja 8 000 ha vahel (Xxxx 1.3). Ca 40% samasse gruppi kuuluvatest veekogumitest on aga tugevasti muudetud veekogumid, xxxx veekvaliteedi tüüp näitajateta.

Ca 10% selle grupi raba alamalade seisund on halb, kuid siirdesoo aladel on seisund halb ca 20% ning madalsoo aladel 70% alamaladest (Xxxx 1.3).

Teise suure grupi oluliste soo alamalade pindalaline hõivatus vooluveekogumi valglatel jääb alla 40%, kuid xxxxx xxxx pindala varieerub 12 000 ja 1 ha vahel (Xxxx 1.2). Kokku on selliseid alasid 187, esindades 47 erinevat sood või soostikku.

16% ehk 30 sellesse gruppi kuuluvatest veekogumitest on kesise seisundiga, mis peegeldub enamuses kesises või halvas nendega seotud soo alamala seisundis (Xxxx 1.4). Ca 40% selle grupi veekogumitest on B tüüpi ning ca 30% on tugevasti muudetud või tehisveekogud.

Ca 25% selle grupi raba alamalade seisund on halb, kuid siirdesoo aladel on seisund halb ca 30% ning madalsoo aladel 60% alamaladest (Xxxx 1.4).

Enamuses selekteeritud soo alamaladest kattuvad kas osaliselt või täielikult rahvusvaheliselt olulistesse märgalalade andmebaasidesse kantud aladega (nt Ramsar, Natura 2000 jt, Lisad 1.5 ja 1.6).

Selekteeritud alamaladest tuvastati töö käigus allikaid kuuel juhul suure (>40% vooluveekogu valglast) soodega pindalalise hõivatusega aladel ning üheksal korral – pindalalise hõivatusega alla 40% (Lisad 1.5 ja 1.6).

Rohkem kui pooltel hinnatud raba alamalade seisund on kesine, st on mõjutatud serva-ala kraavitustega või üle xxxx-xxxxx rajatud üksikute põhi-kraavidega või on süvendatud ja õgvendatud xxxxxx looduslike vooluveekogudega. Niisugustel aladel on ortofotol silmaga kergesti jälgitav suurenenud puistu katvus ning mõningane rabalaugaste ja -järvede kinnikasvamine. Raba alamalade halva seisundi põhiliseks surveteguriks on tihe kraavitus, millega kaasneb kõrgete puudega esindatud puistu, kohati mets, turbakaevandusalad – nii maha- jäetud kui ka kaasaegsed (Lisad 1.5 ja 1.6).

Madalsoode alamalade halva seisundi põhiliseks surveteguriks on samuti tiheda kraavitusega, kuivendatud metsandus- ja põllumaad. Tihti on need alad liigendatud teedega. Osaliselt on nad hävinenud maavarade kaevandamiste ja polderrajatiste tõttu.

Seega on põhilise veemajandusmeetmena antud töö kontekstis nimetatud majandusega rikutud alade taastamine, eriti kui alad on rahvusvaheliselt tunnustatud märgaladena (vastavad veerud Lisadest 1.5 ja 1.6). Juhul, kui täiendavate välitööde ja andmebaaside töötluse tulemusena tuleb jääda seisukohale, et vaadeldavate alade taastamine ei ole otstarbekas, tuleb sooalade majandamisel esikohale xxxxx orgaanilisi muldasid säästvad metsa- ja põllumajandamise viisid. Viimasel juhul tuleks vastavad korrektuurid viia sisse xx xxxxx-xxxxx majandamise jm Eesti soodega seotud andmebaasidesse.

Tabel 16. Vooluveekogudele olulised märgalad, kus muudetud fondiga ja allajoonitud Nr

tähistab soostikke

Nr	Soo kood	Soostik		Soo
		nimi	pindala, ha	nimi	pindala, ha
1	1_35	Läänemaa Suursoo	15590
2	1_?	Vallistiku soo	4475
3	3_9	-	-	Kõrgesoo	3199
4	3_20	Muraka	17670
5	3_21	Puhatu	40500
6	5_2	-	-	Leidissoo	7520
7	5_12	-	-	Laiküla	6953
8	5_14 / 10_13	Lihula-Lavassaare	37770
9	5_16	-	-	Tuhu soo	6274
10	6_26	-	-	Käntu soo	738
11	6_29	-	-	Xxxxx-Xxxxxxx xxxx	1900
12	6_32	-	-	Xxxx xxxx	2729
13	8_1	Endla	26580
14	8_25	Põltsamaa-Umbusi	9835
15	9_8	-	-	Koigi	3962
16	10_2	-	-	Xxxxxx xxxx	2441
17	10_6	-	-	Kodesmaa soo	911
18	10_7	-	-	Oese raba	326
19	10_9 / 10_10	-	-	Mõrdama raba (10_10)	8498
20	10_9 / 10_10	-	-	Pööravere raba (10_9), Mõrdama	8498
21	10_18	-	-	Xxxxx xxxx (xx Xxxxx xxxx)	10681
22	10_19	-	-	Nedremaa raba (10_19) (xx Xxxxx xxxx)	3484
23	10_27	-	-	Riisa raba	920
24	10_28 / 10_34	-	-	Tõhela raba (10_28), Ermistu raba (10_34)	2980
25	10_30	-	-	Xxxxx xxxx	1914
26	10_31	-	-	Xxxxx xxxx (Lanksaare raba)	3088
27	10_32	-	-	Kikepera raba (sh Suuremetsa raba)	11997
28	10_35	-	-	Mustraba (sh Ümmargune raba, Tildriraba, Lutsu raba)	2381
29	10_47	-	-	Tolkuse	6690
30	10_48	-	-	Maarjapeakse (Soometsa)	1428
31	10_61	-	-	Rakste soo	248
32	10_62	-	-	Sookuninga raba	142
33	10_63	-	-	Nigula raba	2399

34	10_64	-	-	Ruunasoo	229
35	10_65	-	-	Tõrga-Kodaja soo	3117
36	10_66	-	-	Rongu-Ollu raba	3482
37	10_??	-	-	Oissaare raba (e Valgeraba)	266
38	10_?	-	-	Sandre soo	198
39	11_2	Soosaare	13089
40	11_5		-	Parika soo	3700
41	11_6	-	-	Kuresoo (Leetva raba)	10535
42	11_8	-	-	Valgeraba	2748
43	11_11		-	Xxxx xxx	1215
44	11_12	-	-	Ördi raba	7301
45	11_13	-	-	Xxxxxxx xxx	2324
46	12_2	Sangla	28810
47	12_10	Emajõe-Suursoo	2399

Joonis 20. Vooluveekogudega seotud olulised sood, kus number joonisel vastab soo numbrile andmebaasis.

3.2.2. Seisuveekogumitega seotud märgalad

Seisuveekogudega seotud olulised märgalad on visualiseeritud joonisel 21.

Ligikaudu 39% analüüsitud seisuveekogumitest, millede valglatel asuvad kas maismaalised sood või xxxx on arenenud õõtsik, kuuluvad seisuveekogumite tüüpi II, st on kihistumata veega järved, sõltumata vee heledusest või tumedusest, 24% kuuluvad tüüpi IV - kihistumata veega, tumedaveelised järved, 17% - tüüpi VIII, st on rannajärved, 13% - tüüpi III, st on kihistunud veega järved, sõltumata vee heledusest või tumedusest 4% - tüüpi V, st kihistumata veega, heledaveelised järved ning 2% tüüpi I - kalgiveelised järved. (Lisad 2.1. ja 2.4., tekstis Tabel 2 ja 4).

Pindalaliselt (35-100% valglast) on aga maismaaliste soode poolt enam mõjutatud niisugused seisuveekogumite II xx XX tüübi alla kuuluvad järved nagu Leego, Endla xx Xxxxx ning Lavassaare, Nigula, Tänavjärv ning Lavassaare, Nigula, Ohepalu, Tihu, Meelva xx Xxxxxx järv (Tabel 17), kus olulisteks mõjutajateks on Emajõe Suursoo, Endla, Läänemaa Xxxxxxx xx Lavasaare soostikud ning Nigula, Ohepalu Parika, Meelva rabad ning Õngu soo. Oluliselt on maismaasoodest mõjutatud Tänavjärv ja Uljaste järv, mis aga oma tüübilt kuuluvad kihistumata veega, heledaveeliste (!) järvede hulka.

Ka seisusveekogumitega seotud märgalade olulisemateks surveteguriteks on metsandus, põllumajanduss, kaevandused, mõningal määral inimasustused, kraavitused ja looduslikud voolusooned (Lisad 2.2. ja 2.4.). Bioloogiliste surveteguritena tuleks esile xxxxx mitmesuguste kaudsete mõjutuste tulemusena suurenenud puistu ning negatiivsetele surveteguritele positiivse survetegurina – looduskaitseliselt väärtustatud alade hinnangud (Ibid.).

Järve valglatel paiknevate maismaaliste soode seisund oli kesine 31%- juhtudest ning 51% halb ja 18% hea (Lisad 2.3 ja 2.6.). Seega saab alade looduskaitselise surveteguri olemasolul põhilisteks majandusmeetmeteks olla taastamine, mis enamikel juhtudel tähendab kraavide sulgemist. Kuid ka nende alade orgaanilise mulla säästliku majandamise otstarbekus tuleb määrata xxxxx puuduva info kogumist välitöödelt või selles töös veel kasutamata olemasolevatest andmebaasidest.

Seisuveekogumitest 46 oli hinnatud maismaa soodega seotud olevaiks, st 7 soostikku ning 42 eraldi seisvat soo massiivi, lisaks 19 seisuveekogumiga seotud õõtsikut või roostikku (Lisad 2.1. ja 2.4).

Tabel 17. Oluliselt märgaladest mõjutatavad seisuveekogumid (oluliste märgalade osakaal seisuveekogumi valglast üle 35% seisuveekogumit ennast arvestamata)

Nr	Seisuveekogum	Oluliste märgalade osakaal (%)
1	Lavassaare	100.0
2	Leego	100.0
3	Nigula	100.0
4	Tänavjärv	91.7
5	Endla	76.6
6	Parika	74.2
7	Meelva	64.2
8	Kalli	60.2
9	Tihu	60.9
10	Ohepalu	58.7
11	Uljaste	57.2
12	Hindaste	55.2
13	Nohipalo Mustjärv	53.6
14	Kirikumäe	48.4
15	Kaisma	47.7
16	Äntu Sinijärv	44.2
17	Veskijärv	42.9
18	Ermistu	39.9
19	Tõhela	36.6
20	Kuremaa	36.3

Joonis 21. Olulised seisuveekogumitega seotud märgalad, kus märgala juurde kuuluv number vastab järjekorra numbrile (veerg Jrk. Nr.) Lisades 2.1 ja 2.4.

3.2.3. Rannamärgalad

Oma paiknevuselt on olulised rannamärgalad seotud rannikuvee veekogumitega, mis vastavad tüübile II – st. oligohaliinne poolsuletud rannikuvesi, tüübile IV - st. mesohaliinne, madal, lainetusele avatud rannikuvesi, tüübile V - st. mesohaliinne, madal, varjatud, segunenud rannikuvesi ja tüübile VI - st. mesohaliinne madal, varjatud, sesoonselt kihistunud rannikuvesi (Xxxx 3.1, tekstis Tabel 3) ning mis erinevad üksteisest nii soolsuse kui ka sügavuse ja avatuse poolest avamerega.

Rannamärgaladest on olulisemad rannaniidud ja -roostikud Rannamärgalade põhilisteks surveteguriteks eutrofeerumine ja kliima poolt tekitatav tormilisus, niitudele aga roostumine, võsastumine ja (Xxxx 3.2). Punktkoormuste tekitajateks on erinevad ehitised ning hajukoormuse allikaks – põllumajandus, rekreatsioon ja transport ning heitveest tulenev otsene ja kaudne jääkreostus.

Positiivseteks surveteguriteks tuleks pidada erinevaid, kehtestatud looduskaitselisi piirangud (Xxxx 3.2).

Põhilisteks veemajanduslikeks meetmeteks rannamärgalade säilitamisel on põllumajandusest tuleneva reostuskoormuse elimineerimine ning transpordist ja ehitistega seotud reostuskoormuse minimiseerimine, niitudel aga karjatamise ja niitmise tagamine (Ibid.).

Rannamärgalad paiknevad vabariigi piires ebaühtlaselt, mis on tingitud eelkõige rannikuala erinevast geoloogilis-geomorfoloogilisest iseloomust ning rannatüüpide levikust. Soome lahe rannikuveekogumitega seotud märgalad (nr. 39-56, 67-69 ja 100, Rannamärgalade andmebaas) on enamasti kitsad, kulgedes paralleelselt rannajoonega. Reeglina on nad väikese pindalaga ning heas seisundis.

Suurimad ja tuntumad rannamärgalad jäävad Väinamere piirkonda, millest paljud jäävad kaitstavatele aladele. Nii nt pindalaliselt tuntumad ja suuremad rannamärgalad kuuluvad Matsalu Rahvusparki (nr 76 Rannamärgalade andmebaas), looduslikult üks mitmekesisemaid rannamärgalasid paikneb aga Hiiumaa kaguosas (nr 65 Rannamärgalade andmebaas). Inimtegevusega on enam mõjutatud Väikese väina (nr 88 ja 87 Rannamärgalade andmebaas) ja Haapsalu lahe piirkonna rannamärgalad (nr 74 ja 33 Rannamärgalade andmebaas).

Rannamärgalade poolest on xxxxx xx Saaremaa kagurannik (nr 95-99 Rannamärgalade andmebaas). Märgalad on siin erineva suurusega, nende seisund on valdavalt hea. Väikese pindalaga olulised rannamärgalad paiknevad Hiiumaa ja Saaremaa läänerannikul. Tuntumaiks neist on Vilsandi Rahvuspargiga seotud märgalad (nr 90 ja 101 Rannamärgalade andmebaas), mis reeglina on heas seisundis.

Liivi lahe äärsetest rannamärgaladest on suurim Häädemeeste rannaniit (nr 82 ja 83 Rannamärgalade andmebaas), mis enamasti jääb Luitemaa piiresse. Märgala seisund on xxxxx.

Olulisemateks rannamärgaladeks on käesolevas töös kokku 107 ala kogupindalaga 265 km2 (Joonis 22, Rannamärgalade andmebaas).

Joonis 22. Olulised rannamärgalad, kus number joonisel vastab märgala jrk numbrile andmebaasis (JRK_NR andmebaasis, Tabel 13).

3.2.4. Lammimärgalad

Olulised lammimärgalad on: 1) niisked lamminiidud kõrgematel lammiosadel, mis on enamasti hooldatavad (niidetavad ja karjatatavad) ja 2) märjad lamminiidud ja lammisood madalamatel lammiosadel.

Peamiseks surveteguriks lammimärgaladel on nende majandamise lakkamine, mis väljendub lamminiitude pindalalises vähenemises.

Kõige esinduslikumad – suuremal pindalal ja hooldatavad (niidetavad) lamminiidud paiknevad kaitsealadel (Matsalu Rahvuspargis (nr 41 lisas 4.1), Soomaa Rahvuspargis (nr 44, 45 ja 46 lisas

4.1), Alam-Pedja Looduskaitsealal (nr 3-5 ja 8-10 lisas 4.1) xx Xxxxx-Mustjõe Maastikukaitsealal

(nr 24, 28 ja 29 lisas 4.1), Struuga maastikukaitsealal (nr 1 ja 2 lisas 4.1), Õhne xxx xxxxx Järveküla looduskaitsealal (nr 16 lisas 4.1), Piusa xxx ürgoru maastikukaitsealal (nr 17 lisas 4.1)). Nende kaitselade kaitsekorralduskavadesse on lamminiitude majandamine (ja taastamine) sisse kirjutatud (mõnel juhul kirjutamisel) kaitsekorralduskavadesse esimese prioriteedi tegevustena.

Nimetatud lammialad on kõik veemajanduslikult väga olulised. Lisaks tuleb lugeda veemajanduslikult väga olulisteks luhtasid, mille tähtsus liikide või elupaikade kaitse seisukohast

ei ole xxx xxxxx, kuid veemajanduslik tähtsus on suur vee kvaliteedi tagamise seisukohast (nt nr 6, 7, 25, 26, 31, 40 lisas 4.1).

Hinnatud märgalade jõetasandikel voolavad jõed looduslikes meandreeruvates sängides. Säilinud on vanajõed ja soodid. Nende ümbruses kasvavad looduslikud kõrgrohustud (enamasti tarnastikud), mille võsastumist takistab pikaajaline kõrge veeseis. Seal levivad suurkõrreliste ja suurtarnade kooslused. Aug xx Xxxx (1983) järgi oli neid kokku 5 000 ha, mis moodustas ca 18% kõigist avatud lammitaimkatte tüüpidest.

Kõige rohkem esines suurkõrreliste ja suurtarnakooslusi Läänemaal (1 545 ha), Tartumaal (1 064 ha) ja Viljandimaal (704 ha). Läänemaal on selleks Kasari delta pidevalt märjad alad, kuivendusest mõjutamata ca 1 500 ha. Tartumaal esinevad need Emajõe madalal lammil Võrtsjärvest Kärkna sillani, Pedja xx Xxxx xxx ning Laguja xxx lammidel. Hinnanguliselt on käesoleval ajal nende levikuala sama suur kui eelmisel sajandil. Viljandi maakonnas esinevad sarnased märgalad peamiselt Õhne xxx lammil ja Väike-Emajõe keskosa ja alamjooksu lammidel. Nende jõgede osalise õgvendamise tõttu võib arvata, et nende levik on mõnevõrra vähenenud.

Käesolevas töös on toodud veekaitseliselt olulisematena Mustjõe äärsed suurtarnaluhad, mis on eesvooluks soometsadele (nr 25 lisas 4.1) ja põllumajandusmaastikele (nr 26 ja 27 lisas 4.1). Selliste looduslike alade taimestikuline ja veekaitseline tähtsus on selgitamata; printsiibilt toimivad nad kui looduslikud puhastuslodud. Nende veekvaliteediliste toimebilansside selgitamiseks on vajalikud põhjalikumad uuringud.

Kokkuvõtlikult peaks lammimärgalade funktsioone hindama allpool, Metsoja (2011) poolt pakutud lammimärgalade, kui elupaiga tüübi üldistatud funktsioonide loetelust:

1) Üleujutusi reguleeriv funktsioon – on hüdroloogiliseks puhvriks üleujutuse korral ning leevendavad veetaseme kõikumisi allavoolu jäävatel aladel;

2) Xxxx- xx energiaringet reguleeriv funktsioon – tulvaveega kaasnevad toitained (N, P) sadestuvad luhal, parandades seeläbi lammimuldade toitaineterikkust ning vooluvee veekvaliteeti. Xxxxxx, Kimmel (2007) järgi on luhaniitudel suurema settepeetuse eelduseks sängiäärses tsoonis esinev niidu taimkate. Luhaniidud on olulised süsiniku sidujad ning taastuvenergia ressursside tootjad (biokütusena kasutatav xxxx xx võsa);

3) Bioproduktiivsuse funktsioon (tekkelooliselt olulisim) - lammiluhtade heina on aastasadu kasutatud loomasöödana; tänapäeval – alternatiivse biokütusena;

4) Taime- ja loomaliikide elupaiga funktsioon – toitumispaigad nii läbirändavatele kui ka luhal ja lähiümbruses elavatele lindudele, pesapaigad luha haudelindudele, pesitsus- ja toitumispaigad erinevatele vee- ja maismaa selgrootutele ja selgroogsetele, tähtsad kudealad kaladele;

5) Sotsiaalsed funktsioonid – kultuurilooline sh esemeline (küünid, tööriistad jms) ja vaimne (kohapärimus, traditsioonilised töövõtted, -laulud jms) pärand; esteetilis-rekreatiivne (jalgsi-, ratsa- ja veematkad jms) ning teaduslik/hariduslik (linnuvaatlused, õppematkad, teadustöö). Kokku on käesolevas töös nimetatud 41 vooluveekogumiga ja 2 seisuveekogumiga seotud lammimärgala (xxxx 4.1, Joon. 23). Neist ühe – Emajõe veekogumi luhad – on jaotatud viieks, sõltuvalt ala maakasutusest. Seega on lisas 4.1 kokku 46 lammimärgala koos nende seisundi kirjeldustega.

Joonis 23. Eesti veestikule ja veestiku tingimustest sõltuvad olulised lammimärgalad, kus numbrid joonisel tähistavad objektide järjekorda Lisas 4.1.

3.2.5. Allikasood

Töö tulemusena valiti välja 24 esinduslikumat allikasood või allikasoode rühma, mis on valdavalt looduslikus seisundis ning on olulised nendega seotud veekogumite jaoks (Xxxx 5.1 ja Joon. 24). Allikasoode/allikasoode gruppide puhul oli valiku kriteeriumiks nende pindala ja seisund – suurema pindala ja parema seisundiga allikasoode äravool on suurem ning xxxxx veekogumite jaoks olulisem.

Nimetatud allikasood on enamasti levinud liigestatud reljeefiga piirkondades, paiknedes kõrgemate pinnavormide nõlvadel või orgude veerudel. Suur osa olulisi allikasoid asub Xxxxx- xx Kagu-Eestis kõrgustike nõlvadel ning kõrgustikke läbivate ürgorgude veerudel. Otepää

Joonis 24. Olulised Eesti allikasood, kus sinised täpid märgistavad Eesti Looduse Infosüsteemi andmebaasides esindatud allikaid (1 285 allikat, alla laetud dets., 2012) ning numbrid oluliste allikasoode juures vastavad soo numbrile Lisas 5.1.

kõrgustiku äärealadel või jalamil paiknevad heas seisundis olevad Xxxx xxx kesk- ja ülemjooksu allikasood (nr 19, 20, Lisas 5.1), Tatra xxx ja Porijõe allikasood (nr 17, 18 Lisas 5.1) ning Piigaste allikasood (nr 21 Lisas 5.1). Haanja kõrgustikul paiknevad Rõuge allikasood (nr 23 Lisas 5.1) ja Mustjõe allikasood (nr 24 Lisas 5.1). Kagu-Eesti lavamaal asuvad heas looduslikus seisundis olevad Mädajõe oru allikasood (nr 22 Lisas 5.1). Sakala kõrgustikku läbivates ürgorgudes asuvad ühed Eesti esinduslikumad allikasoode rühmad: Kõpu xxx ülemjooksu (nr 15 Lisas 5.1) ja Halliste xxx ülemjooksu (nr 16 Lisas 5.1) allikasood ning Päri allikasoo (nr 14 Lisas 5.1). Sakala kõrgustiku loodejalamil asub suurepindalaline lubjarikas Kallissaare allikasoo (nr 13 Lisas 5.1).

Põhja-Eestis on allikasoid suhteliselt xxxx. Olulisemad neist on Pandivere kõrgustiku jalamil paiknevad Sinialliku (nr 10 Lisas 5.1), Kiigumõisa (nr 11 Lisas 5.1) ja Näduvere-Lilastvere (nr 12 Lisas 5.1) allikasood ning Põhja-Eesti lavamaal asuvad lubjarikkad Paraspõllu (nr 9 Lisas 5.1), Tuhala-Tammiku (nr 8 Lisas 5.1) ja Valgejärve (nr 7 Lisas 5.1) allikasood. Oluliseks allikasoode piirkonnaks on Saaremaa, kus lubjarikkad allikasood levivad saare lääneosas kõrgustiku ümbruses (Viidumäe (nr 5 Lisas 5.1), Odalätsi (nr 3 Lisas 5.1), Kallaste (nr 4 Lisas

5.1), Lõuka (nr 2 Lisas 5.1)) ning Sõrve poolsaarel (nr 6 Lisas 5.1). Viidumäe allikasoode rühm on ühtlasi ka Eesti suurim, hõlmates kokku 87.7 ha. Hiiumaal on olulise tähtsusega Kõpu allikasoode rühm (nr 1 Lisas 5.1).

Enamus allikasoodest toituvad kvaternaari põhjavee horisondi veest ning pindalaliselt on nad 4 kuni 88 ha suurused. Nende seisund on enamuses hea või väga hea. Põhilise survetegurina on fikseeritud inimtegevuse kaudne mõju lähiümbruses tehtud kuivenduse kaudu, mõningatel juhtudel ka allikaoja õgvendamine (Xxxx 5.1).

Ilomets (2011) järgi on allesolevate nõrglubja-allikasoode veevarustus hästi säilinud xx xxxx toimivad. Tegelikult väärivad kõik allikasood hoidmist. Selleks aga tuleb kaitsta kogu ulatuslikku toiteala.

4. MÄRGALADE KASUVÄÄRTUSED ÜHISKONNALE

4.1. Märgalade teenused

Vastavalt Ramsari konventsioonile on märgalad olulised kümnes ühiskonda või inimest loodusega siduvas valdkonnas:

1. tulvade tasandamine,

2. põhjavee ressursside täiendamine,

3.veekogude kaldajoone stabiliseerimine ja tormikahjustuste minimaliseerimine,

4. setete ja toiteainete peetamine ja transport,

5. loodusliku veekvaliteedi säilitamine,

6. bioloogilise mitmekesisuse suurendamine,

7. märgala-spetsiifiliste saaduste produtseerimine,

8. kultuurväärtuste mitmekesistamine,

9. rekreatsiooni ja turismi mitmekesistamine ja

10. kliimamuutustega kaasnevate mõjude minimiseerimine ja kohanemine (Ramsar, 2011).

2005. aastal MEA (Millenium Ecosystem Assessment) poolt inimestele oluliste ökosüsteemide teenustena on nimetatud sellised märgalade talitused nagu varustamine, regulatsioon ning kultuuri ja toetuse teenused (MEA, 2005; vt xx Xxxxxx, 2009; Kosk xx Xxxxxx, 2011).

Nii näiteks võib märgalade varustamise xxxx-produktideks pidada toiduks kõlblikke loodusande (kalad, marjad jms), parendatud magevee varusid, turvast xxx xxxxxxx, taimedes sisalduvat biomeditsiinilist ja geneetilist materjali.

Märgalade regulatsiooni nähakse seoses kasvuhoone gaaside bilansiga (kliima regulatsioon), põhjavee toite- ja väljundaladega (hüdroloogiline regulatsioon), toiteainete peetuse ja ärastusega (vee kvaliteedi parendamise funktsioon), pinnase ja setete peetamisega (erosiooni tõkendamise funktsioon), tulvade tasandamisega (tuule ja vee poolt tekitatud ekstreemnähtuste tasandamise funktsioon), tolmeldajate elupaiga eksisteerimisega (tolmeldamise funktsioon).

Märgalade kultuurilise talitluse võiks siduda teadusliku ja haridusliku tegevusega, spirituaalsete ja ajalooliste tavadega, inspiratsiooni ja esteetiliste elamuste loomisega ning toetuse talitluse – muldade moodustamisega ning toiteainete ringlusega looduses (MEA, 2005).

4.2. Märgalade poolt loodavad kasuväärtused

Tulenevalt teenuste väärtustamise vajadusest kasusaajale ehk ühiskonnale või inimesele, jaotatakse märgalade ökoloogilised teenused kas otseste või kaudsete kasuväärtustega teenusteks ning valikuväärtusega ja kasuväärtuseta majanduslikeks väärtusteks (Xxxxxx & Xxxxxx, 1990; Ali, 2007; vt xx Xxxx xx Xxxxxx, 2011).

Otsesteks majanduskasuväärtusteks tuleks pidada selliseid märgalade poolt loodavaid väärtusi, mida saab inimene koheselt kasutada nt marjad, puit, metsloomad ning ka metsloomade ning lindude jälgimise võimalused ja rekreatsioon.

Kaudseteks majanduskasuväärtusteks saab pidada väärtusi, mis luuakse xxxx xxxxxxx ökosüsteemi olemasolule. Selle näiteks võiks nimetada olemasolevates märgalades toimivaid pinnavee filtratsiooni protsesse, tulvavete tasandamise ning süsiniku akumulatsiooni potentsiaali.

Valikuväärtusega majanduskasuväärtused moodustavad kaitse alla võetud ökoloogiliste teenuste väärtused, milledel on suur tulevikuline, meile teadaolev, otsene majanduskasuväärtus ning kasuväärtuseta ökoloogilise teenuse väärtuse moodustab inimeste poolt teadvustatud teenuse väärtus, kuid mille kasutamine tulevikus on välistatud. Viimaseid väärtusi võib nimetada ka olevaiks või passiivseteks majanduskasuväärtuseks (Ali, 2007).

4.3. Märgalade teenuste rahalisteks väärtusteks ümberhindamise meetodid

Tuginedes King & Xxxxxxxx (2000) toodule saab välja tuua järgnevad märgalade poolt osutatavate teenuste rahalisteks väärtusteks ümberhindamise põhimõttelised meetodid:

a) turuhinna meetod - sobib teenustele või toodetele, mis on müüdavad või ostetavad turul;

b) tootlikkuse meetod - sobib teenustele või toodetele, mis toetavad turustavate kaupade tootmist;

c) hedoonilise hinna meetod – sobib ökosüsteemidele või keskkonna teenustele, mis otseselt mõjutavad teiste väärtuste turuväärtust, nt moodustavad osa kinnisvara hinnast;

d) reisikulu meetod - sobib teenuste produktidele, mida tarbitakse nt rekreatsioonis;

e) kahju ennetamise meetod - kasutatav seal, kus teenused toimivad abiootiliste kahjutegurite tasandamisega (nt tormid, tulvad, erosioon jne);

f) asendushinna meetod - kasutatav seal, kus teenuste vähendamise, degradeerumise või hävitamise tulemusena tuleb asendada teiste relevantsete teenustega, nt filtrite ehitamine pinnaveega transporditava hõljumi peetamiseks, tormide ja tulvade tasandamiseks vajalike rajatiste ehitamine jne;

g) tinglik hindamise meetod - kasutatav nii otseste kui ka passiivsete teenuste puhul, mille aluseks on inimeste valmidus maksta küsitluses nimetatud teenuse eest;

h) kaalumise meetod - kasutatav nii otseste kui ka passiivsete teenuste puhul, mille aluseks on erinevatest majandamisviisidest saadavate hüvede hindamine xxx xx sama ökosüsteemi või ala kohta, nt ala kaitse alla võtmine versus kaevandamine;

i) kasumi hindamise analoogmeetod – kasutatav huvi alla sattunud teenuste või alade hindamiseks olemasolevate analoogalade väärtuste alusel

ja ka näiteks

j) kasumi suurenemise meetod – kasutatav kui teenuse toimimise tulemuseks on toote parenemine xx xxxxx kaudu suurenenud kasumiväärtus (nt tänu märgalade teenustele on suurenenud kalavarud, mille tulemuseks on suurenenud läbimüük) (de Groot et al., 2006);

k) konsensuslik meetod – kasutatav, kui teenuse väärtus on erinev erinevatele huvigruppidele (xx Xxxxx et al., 2006).

Viies kokku märgalade teenused ja teenuste hindamisel kasutatavad meetodid, saab märgalale arvutada tema summaarse väärtuse rahaühikutes pinnaühiku kohta aja ühikus (nt US$/ha a) (Tabel 18).

Eespool nimetatud märgalade teenuste rahalisteks väärtusteks ümberhindamine eeldab vajalike andmebaaside olemasolu, mis kataks nii olemasolevate märgalade seisundi kirjeldusi, seisundi muutustega kaasnevate teenuste muutuste kirjeldusi kui ka kaasnevaid rahaliste väärtuste muutusi ajas. Tihti jäädakse teenuste hindamisel ühe märgala süsteemi piiridesse nagu näiteks xxx delta või terrigeense märgala piiridesse, kus siis väärtustatakse kõiki olemasolevaid teenused in situ (nt Xxxxxx et al., 2010; Industrial Economics, Incorporated, 2011).

Märksa keerulisem on aga märgalade majandamisega ning sellega kaasnevate majanduslike näitajate muutuste prognoosimine. Nii tuleks näiteks põllumajanduslikult kasutatud endise märgala taastamisega kaasneva märgala ühe olulisema regulatsiooni teenuse, kasvuhoone gaaside (KHG) bilansi muutuste juures arvestada nii teenuse taastumisega kaasnevat pikaajalist KHG bilansi dünaamikat kui ka bilansi üksikute komponentide dünaamikat ajas (Joonis 25).

Rahaline väärtustamine aga toimub vastavalt juba kehtestatud xx xxxxxx olevatest hinnaskaaladest kui ka ühiskonna poolt enam tunnustatud märgala teenustest (nt Tabel 19).

Joonis 25. Süsiniku bilanssi sisaldavad muutuste kõverad endise põllumajandusmaa taastamisel soometsaks, kus Soil C – mullas akumuleeruva süsiniku kogus, Dead C-süsiniku kogus surnud biomassis, Live Biomass C – süsiniku kogus elavas biomassis, Net C Flux – süsiniku bilanss (kopeeritud Xxxxxx et al., 2009).

Tabel 18. Rahalistesse väärtustesse hinnatud märgalade ökoloogilised teenused läbi vastavate hindamismeetodite, kus KHG – kasvuhoone gaasid, +++ - esimene oluline rahalise väärtuse hindamise meetod, ++ - teine oluline rahalise väärtuse hindamise meetod, + - kolmas oluline rahalise väärtuse hindamise meetod, o – teised vajalikud hindamise meetodid (modifitseeritud de Groot et al., 2006 järgi viitega de Groot et al., 2002)

Märgala teenus	Rahaline väärtus, US$/ha a	Meetodid
		Xxxxxx	Xxxxxx					tinglik	konse nsusli k
			enneta- tud	asendus	fakto- riaaln e	reisi	hedoo niline
Regulatsiooni teenus
1. KHG	265		+++	○	○			○	○
2. Kliima	223		+++	○	○		○	○	○
3. Häiringud	7240		+++	++	○		○	+	○
4. Vesi	5445	+	++	○	+++		○	○	○
5. Veevarustus	7600	+++	○	++	○	○	○	○	○
6. Erosioon	245		+++	++	○		○	○	○
7. Vee paren- damine	6696		○	+++	○		○	++	○
8.Tolmeldamine	25	○	+	+++	++			○	○
9.Bioloogiline kontroll	78	+	○	+++	++			○	○
Toetus teenus
10.Refuugium ala	1523	+++		○	○		○	++	○
11.Kasvuala	195	+++	○	○	○		○	○	○
12.Mulla teke	10		+++	○	○			○	○
13.Toiteainete ringlus	21100		○	+++	○			○	○
Varustamise teenus
14.Toit	2761	+++		○	++			+	○
15.Tooraine	1014	+++		○	++			+	○
16.Geneetiline ressurss	112	+++		○	++			○	○
17.Meditsiini- line tooraine		+++	○	○	++			○	○
18.Ornamenti- line ressurss	145	+++		○	++		○	○	○
Kultuuriline teenus
19.Xxxxxxxxxxx	1760			○		○	+++	○	○
20.Rekreatsioon	6000	+++		○	++	++	+	+++
21.Artistlik	25	○			○	○	○	+++	○
22.Spirituaalne						○	○	+++	○
23.Xxxxxx & haridus		+++			○	○		○	○

Tabel 19. Mõnede Mississipi alluviaalsel lammialal märgalaks taastatava ala teenuste hinnad (modifitseeritud Xxxxxx et al., 2009 järgi)

Taastatava märgala teenus, ha kohta aastas
KHG vähendamine	N vähendamine	ornitoloogiline rekreatsioon
$213	$1268	$16

4.4. Soovitused Eesti märgalade kasuväärtustesse hindamiseks

Nii nagu eespool oli öeldud, eeldab märgalade teenuste rahalisteks väärtusteks ümberhindamine andmebaaside info olemasolu, mis kataks nii olemasolevate märgalade seisundi kirjeldusi, seisundi muutustega kaasnevate teenuste muutuste kirjeldusi kui ka valitud hindamise perioodi pikkusest sõltuvaid rahaliste väärtuste hinnanguid, st sõltuvalt püstitatud eesmärgist toimub kas lühema või pikema ajalise perspektiiviga märgalade teenuste hindamine, kas ühe märgalalise tüübi või integreeritud teenuste hindamine, kas regionaalse või ülemaalise teenuste hindamine.

Käesolevas töös saadud kaardipõhised tulemused katavad hindamiseks vajalikust infost väga väikese osa. Sisuliselt on ju kaardistatud veekeskkonda mõjutavad või veekeskkonnast endast sõltuvad olulised märgalad Eestis, kusjuures valiku arvuline tulemus on minimiseeritud lähtuvalt ühe või teise märgala juba teadaolevast olulisusest. Eriti mõjutab see maismaaliste märgalade valikut, millede valiku arvukus, lokaalse olulisuse järgi võetuna, oleks märksa suurem. Nimetatud hinnangutest puuduvad välitöödega kinnitatud seisundi hinnangud ja samuti puuduvad valitud märgalade toodete turustatavad kogused ja saadavate tulude väärtused.

Siiski võiks Eesti märgalade teenuste ja nendest kasumite ja nendele survetegurite kahjumitega tekitatavate rahalistesse väärtustesse ümberhindamist alustada Eestis kinnitatud keskkonnatasude seadusest (Riigi Teataja, 2006), mille kohaselt maismaa sooalade nii majandamata kui ka majandatud sooalade väärtusi saab hinnata sidumata või seotud süsinikdioksiidi saastetasumäära (st 2 € xxxxx xxxxx) ning kaevandatava turba kaevandamisõiguse tasu alam- ja ülemmäärade järgi (st 1.15 ja 2.87 € xxxxx xxxxx).

Veekvaliteedist sõltuvate rannamärgalade, järve õõtsikute ja lammimärgalade puhul võiks rakendada vee-erikasutusloa vee tasusid (14.65 – 30.30 € tuhande m3 eest), ning allikasoode puhul erinevate põhjavee vee tasusid (9.58 – 102.25 € tuhande m3 eest).

5. SOOVITUSED OLULISTE MÄRGALADE SEIREKS

Käesolevas töös on lähemalt käsitletud 4 erinevat tüüpi Eesti märgalasid: sood (sh rabad, siirdesood ja madalsood), xxxxx- xx lammimärgalad ning allikasood.

VRD-e jaoks oluliste märgalade seirekavade koostamisel tuleks lähtuda juba olemasolevatest looduskaitselistest ja veekvaliteedilistest seire süsteemidest (vt nt EELIS andmebaas), millele tuleks lisada oluliste märgalade spetsiifikat silmaspidavaid seire elemente (vt xx Xxxx et al, 2011). Nii nt tuleks Keskkonnaameti tellimisel korraldatavat soode seiret (igal aastal 10 madalsood ja 10 raba kuue aastases tsüklis) täiendada vastava hüdroloogilise ja hüdrokeemilise seirega. Seega tuleks sookoosluste seire metoodikat muuta nii, et moodustuks koos hüdroloogilise ja hüdrokeemilise seirega ühtne märgala seire, kusjuures uute hüdroloogiliste ja hüdrokeemiliste proovivõtu lävendite loomisel, tuleks olemasolevad veekogude vee kvantiteedi ja kvaliteedi seirejaamad või -lävendid võimalusel ühildada VRD põhiste märgalade seirega.

Xxxxx- xx lammimärgalade ning allikasoode puhul tuleb seire lävendite või püsiruutude loomisel silmas pidada nende looduslikku spetsiifikat ning ühiskonna valmidust üht või teist märgaladega seotud veemajandusmeetme tegevust aktsepteerida (nt rannaniitude taastamine). Rannamärgalad haaravad enda alla rannalähedased ökosüsteemid, mille seiramisel on oluline arvestada erinevate looduskomponentidega. Taimkattes esinevad rannamärgaladel roostikud, nende iseloomulikumaks osaks on aga soolase merevee mõju alla jäävad rannaniidud. Need on valdavalt poollooduslikud kooslused, mille olemasolu on seotud nende kasutamisega, eelkõige karjatamise ja niitmisega. Lisaks spetsiifilistele soolalembeste taimekoosluste kujunemisele rannamuldadel on oluline osa rannamärgaladel elutsevatel loomaliikidel (nt Epidalea xxxxxxxx) ning eriti läbirändavatel kui ka siin erinevates elupaikades pesitsevatel lindudel. Nii nt madalmurused rannamärgalad on oluliseks kurvitsaliste peatus- ning toitumispaikadeks. Suur osa neist kuuluvad RAMSARI, IBA jt linnualade koosseisu.

Rannamärgalade püsimisel on oluline nende regulaarne mõjutatus mereveest, mida võib muuta setete liikumine rannas, inimtegevus (sadamaehitused, kraavitus jm) ja maakerge. Rannamärgalade seisundit mõjutavad samuti rannikumerevee iseloom ning parameetrite muutuvus, millest tuleneb merevee eutrofeerumine, samuti xx xxxxx suunduvate vooluveekogude seisund. Rannavete eutrofeerumine toob xxxxx roostiku laienemise, samas on aga roostikud nn saasteainete „kinnipüüdjateks”.

Seega tuleb rannamärgalade seire kooskõlastada juba siinsetel aladel tehtavate eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seiretega. Lisaks ökosüsteemide seisundi kindlakstegemisele on oluline veerežiimi ja veeomaduste registreerimine.

Seire võiks toimuda väga olulistel (eristatud neli ala) või olulistel (eristatud 13 ala) rannamärgaladel viie kuni kümne aastase intervalliga.

Oma olemuselt jagunevad märgaladega seotud seire elemendid kaheks: 1) xxxx xxxx muutuvad ja

2) ajas oluliselt muutuvad ehk dünaamilised seire elemendid.

Xxxx xxxx muutuvateks seire elementideks võiks nimetada märgalade toiteallikat, toitumust, kliimat st üldistatud kliima näitajad, üldistatud vee dünaamikat, vee ning KHG bilanssi, maastikulist paiknevust, vooluvee võrgustikku (kraavid jms), geoloogilis-mullastikulist lasuvust, hüdroloogilise režiimi seost biogeokeemilise ringega ehk üldistatud toitainete ringlust, taimestiku kooslust e selle vastavust märgala looduslikule seisundile, seisundi üldhinnangut xx xxxx muutusi kajastavaid kirjeldusi (vt xx Xxxx et al., 2011).

Ajas oluliselt muutuvateks e. dünaamilisteks seire elementideks on nt märgalade pinnavee tasemed, äravoolud, veekvaliteedi näitajad.

Kõigi seire elementide ajaline tihedus sõltub elemendi muutuste dünaamikast, märgala seisundist, olemasolevatest seire programmidest ja kokkulepete tingimustest vastavate alade majandamiseks.

Eestis on käivitatud hulgaliselt märgaladega seotud seireid, mis täidavad valdavalt ülevaateseire (surveillance - VRD Annex V, 1.3.1) eesmärke (Tammik, 2012). Tõhusalt on kasutamata operatiivseire (operational – VRD Annnex V, 1.3.2) ja uuriva seire (investigative – Annex V, 1.3.3) valdkonnad, mis oleks eelduseks süstemaatilise VRD põhise märgalade seire süsteemi ülesehitamiseks.

Selleks, et viia läbi VRD põhise märgalade hüdroloogilis-bioloogiline ja hüdrokeemiline klassifitseerimine tuleks andmestik koguda järgneva põhimõttelise skeemi alusel:

1) Püsiseirealadelt

a) taimkate (puu-, põõsa-, rohu- ja samblarinne) nii maapealne kui ka kaugseireline andmestik;

b) substraat - mahukaal, tuhkaine sisaldus, metallid (Ca, Mg, Fe, K, Na), S, üld N ja P, PO4-P, C;

c) soovee hüdrokeemia - pH, erielektrijuhtivus, metallid (Ca, Mg, Fe, K, Na), NO-3, NH-4, PO4-3, C;

d) soovee veetase, piesomeetriline tase.

2) Märgalast väljuvatel või märgala veestikku mõjutatavates veekogude lävendites –

äravool ja hüdrokeemia sarnaselt jõgede, järvede ja allikate hüdroloogilise ja - keemilise seirega.

Kõigist nimetatud seire elementidest on Eesti märgaladelt enam teada looduslikele märgalade tingimustele vastavad taimkatte koosluseid (vt loetelu allpool), kuid need pole seotud konkreetse alaga ning muude elementide osas andmestik puudub täiesti või on lünklik. Samuti pole teada, millisel määral on nt Xxxxx soojaamas aastaid väldanud hüdroloogilise ja -keemilise seire andmestikku võimalik üle kanda teistele olulistele märgaladele. Puudub teave märgalade analoogaladest või analoogelementidest, nt hüdroloogilised ja -keemilised tüüpnäitajad metsakuivendusega aladelt.

Loetelu tüüpilistest soon- ja sammaltaimedest Eesti märgaladel

(üldistus Paal 1997, Xxxxxxxx 1965, Xxxxx et al. 1980, Ilomets et al. 2011 ja 2012 järgi)

Rabad

Puurinne

Pinus sylvestris – harilik mänd

Puhmarinne

Andromeda polifolia – harilik küüvits Calluna vulgaris – kanarbik Chamaedaphne calyculata – hanevits Empetrum nigrum – harilik kukemari Ledum palustre – sookail

Oxycoccus microcarpus – väike jõhvikas

O. palustris – harilik jõhvikas

Rohurinne

Carex limosa – mudatarn

Drosera anglica – pikalehine huulhein

D. intermedia – vahelmine huulhein

D. rotundifolia – ümaralehine huulhein Eriophorum vaginatum – tupp-villpea Rhynchospora alba – valge nokkhein Rubus chamaemorus - rabamurakas Scheuchzeria palustris - rabakas

Samblarinne

Calypogeia sphagnicola – raba-kottsammal

Mylia anomala - rabamüülia

Polytrichum strictum – raba-karusammal

Sphagnum angustifolium – kitsalehine turbasammal

S. balticum – balti turbasammal

S. capillifolium – tervalehine turbasammal

S. cuspidatum – pudev turbasammal

S. fallax – hõre turbasammal

X. xxxxxx – pruun turbasammal

X. xxxxxxxxxx – Lindbergi turbasammal

S. magellanicum – lillakas turbasammal

S. majus – turris turbasammal

X. xxxxxxxx – punane turbasammal

X. xxxxxxxx – õrn turbasammal

Madalsood

Puu- ja põõsarinne

Alnus glutinosa –sanglepp, lodumetsades

Betula pubescens - sookask

Frangula alnus – harilik paakspuu, lodumetsades

Picea abies – harilik kuusk

Betula humilis – madal kask

Myrica xxxx - harilik porss, Lääne-Eestis

Salix aurita – kõrvpaju

S. myrsinifolia – mustjas paju

S. myrtilloides – mustikpaju

S. phylicifolia – kajevärvine paju

S. rosmarinifolia – hundipaju

Rohurinne

Carex acuta – sale tarn

C. elata – luhttarn

C. nigra – harilik tarn

Dryopteris cristata – suga-sõnajalg

Equisetum fluviatile – konnaosi

X. xxxxxxxx – soo-osi

Eriophorum angustifolium- ahtalehine villpea

Galium palustre – soomadar

G. uliginosum – lodumadar Peucedanum palustre – soo-piimputk Phragmites australis – harilik pilliroog Potentilla palustris - soopihl

Schoenus ferrugineus – pruun sepsikas Sesleria caerulea – harilik lubikas Thelypteris palustris – harilik soosõnajalg

Samblarinne

Aulacomnium palustre – soovildik Calliergonella cuspidata – teravtipp Campylium stellatum – täht-kuldsammal Drepanocladus cossonii – tavasirbik Paludella squarrosa – soosammal

Scorpidium scorpioides – harilik skorpionsammal

Sphagnum platyphyllum – laialehine turbasammal

S. subsecundum – lodu-turbasammal

S. teres – allikasoo- turbasammal

Siirdesood

Puurinne

Betula pubescens - sookask

Picea abies – harilik kuusk

Pinus sylvestris – harilik mänd

Puhmarinne

Andromeda polifolia – harilik küüvits

Betula humilis – madal kask Betula nana - vaevakask Frangula alnus – harilik paakspuu Ledum palustre – sookail

Oxycoccus palustris – harilik jõhvikas

Salix cinerea – tuhkur paju

S. myrtilloides – mustikpaju

S. rosmarinifolia – hundipaju

Vaccinium uliginosum – sinikas

Rohurinne

Calamagrostis canescens - sookastik

C. neglecta – püstkastik

Carex chordorhiza – alsstarn

C. lasiocarpa – niitjas tarn Lysimachia thyrsiflora - ussilill Menyanthes trifoliata – ubaleht Phramites australis – harilik pilliroog Potentilla palustris – soopihl

Thelypteris palustris – harilik soosõnajalg

Trichophorum alpinum – alpi jänesvill

Sambalrinne

Aulacomnium palustre – soovildik Climacium dendroides – harilik tüviksammal Dicranum polysetum – lainjas kaksikhammas Pleurozium schreberi – harilik palusammal Polytrichum commune – harilik karusammal Sphagnum contortum – keerd-turbasammal

S. girgensohnii – Girgensohni turbasammal

S. obtusum – tömp turbasammal

X. xxxxxxxx – nõgusalehine turbasammal

S. riparium – xxxxxx-turbasammal

S. subsecundum – lodu-turbasammal

S. warnstorfii – Warnstorfi turbasammal

Rannaroostikud

Rohurinne

Bolboschoenus maritimus – meri-mugulkõrkjas Phragmites australis – harilik pilliroog Schoenoplectus lacustris – järvkaisel

S. tabernaemontanii – kare kaisel

Saliinsed rannarohumaad

Puudeta, hõredama või tihedama rohttaimestikuga rohumaa. Sammalkate tavaliselt puudub.

Rohurinne

Agrostis stolonifera – valge kastehein Centaurium littorale – linalehine maasapp Eleocharis uniglumis – soomusalss Elymus repens – harilik orashein

Festuca rubra – punane aruhein Glaux maritima – rannikas Juncus gerardii – tuderluga Plantago maritima – rand-teeleht Potentilla anserina – hanijalg Trifolium fragiferum – randristik

Triglochin maritimum – rand-õisluht

Suprasaliinsed rannarohumaad

Rohurinne

Carex disticha – lünktarn

C. nigra – harilik tarn

C. panicea – hirsstarn

Deschampsia cespitosa – luht-kastevars

Inula salicina – pajuvaak

Leontodon autumnalis – sügisene seanupp Molinia caerulea – harilik sinihelmikas Ophioglossum vulgatum – harilik maokeel Rhinanthus serotinus – suur robirohi Sesleria caerulea – harilik lubikas

Tetragonolobus maritimus – niidu-asparhernes

Samblarinne enamasti puudub või on hõre Campylium stellatum – täht-kuldsammal Climacium dendroides – harilik tüviksammal Rhytidiadelphus squarrosus – niidukäharik

Niisked lamminiidud

Puu- ja põõsarinne

Corylus avellana – harilik sarapuu Padus avium – harilik toomingas Populus tremula – harilik haab Quercus robur – harilik tamm

Salix spp. – pajud

Rohurinne

Agrostis capillaris – harilik kastehein

A. gigantea – suur kastehein

Anthoxanthum odoratum – lõhnav maarjahein Danthonia decumbens – harilik kastekaer Festuca ovina – lamba-aruhein

Galium boreale – värvmadar

Nardus stricta – jusshein

Sesleria caerulea – harilik lubikas

Thymus serpyllum – nõmm-liivatee

Märjad lamminiidud

Rohurinne

Alopecurus arundinaceus – mustjas rebasesaba

A. pratensis – aas-rebasesaba Calamagrostis canescens – sookastik Carex acuta – sale tarn

C. appropinquata – eristarn

C. cespitosa – mätastarn

X. xxxxxxx – ümartarn

C. disticha – lünktarn

C. elata – luhttarn

C. lasiocarpa – niitjas tarn

C. nigra – harilik tarn

C. panicea – hirsstarn

C. rostrata – pudeltarn

C. vesicaria – põistarn

Cirsium oleraceum – seaohakas Deschampsia cespitosa – luht-kastevars Elymus repens – harilik orashein Festuca rubra – punane aruhein Filipendula ulmaria – harilik angervaks Geranium palustre – soo-kurereha Phalaris arundinacea – päideroog Phragmites australis – harilik pilliroog Schoenoplectus lacustris – järvkaisel Sesleria caerulea – harilik lubikas Stellaria palustris – soo-tähthein

Samblarinne

Calliergon cordifolium – südajas tömptipp Campylium stellatum – täht-kuldsammal Drepanocladus aduncus – xxxxxx-sirbik

D. cossonii – tavasirbik

D. lycopodioides – koldsirbik

Plagiomnium elatum – suur lehiksammal

Scorpidium scorpidioides – harilik skorpionsammal

Lammisood

Rohurinne

Carex appropinquata – eristarn

C. cespitosa – mätastarn

X. xxxxxxx – ümartarn

C. elata – luhttarn

C. lasiocarpa – niitjas tarn

C. nigra – harilik tarn

C. panicea – hirsstarn

Phragmites australis – harilik pilliroog Schoenoplectus lacustris – järvkaisel Sesleria caerulea – harilik lubikas

Samblarinne

Calliergonella cuspidata – teravtipp Campylium stellatum – täht-kuldsammal Climacium dendroides – harilik tüviksammal Drepanocladus lycopodioides – koldsirbik

Scorpidium scorpidioides – harilik skorpionsammal

Allikasood

Puurinne

Betula pubescens – sookask

Picea abies – harilik kuusk

Rohurinne

Carex davalliana – raudtarn

C. flacca – vesihaljas tarn

C. hostiana – ääristarn

C. lasiocarpa – niitjas tarn

Caltha palustris – harilik varsakabi Epilobium palustre – soo-pajulill Equisetum fluviatile – konnaosi

Eriophorum angustifolium – ahtalehine villpea

E. latifolium – laialehine villpea Galium palustre – soomadar Lysimachia thyrsiflora – ussilill Lythrum salicaria – harilik kukesaba Menyanthes trifoliata – ubaleht

Parnassia plaustris – harilik ädallill Pedicularis palustris – soo-kuuskjalg Peucedanum palustre – soo-piimputk Phragmites australis – harilik pilliroog Pinguicula vulgaris – harilik võipätakas Primula farinosa – pääsusilm

Schoenus ferrugineus – pruun sepsikas

Tofieldia calyculata – lemmelill

Samblarinne

Bryum pseudotriquetrum – allika-pungsammal Campylium stellatum – täht-kuldsammal Catoscopium nigritum – mustpeasammal Cinclidium stygium – harilik manalasammal Conocephalum conicum – harilik koonik Drepanocladus sendtneri – lubi-sirbik

D. cossonii - tavasirbik

Marchantia polymorpha – harilik xxxxxx Paludella squarrosa – soosammal Palustriella commutata – xxxx-roodik Philonotis caespitosa – hõre allikasammal

P. calcarea – lubi-allikasammal

X. xxxxxxx – harilik allikasammal

Plagiomnium elatum – suur lehiksammal

Scorpidium scorpioides – harilik skorpionsammal

KOKKUVÕTE

Käesoleva kaardipõhise töö tulemusena on soovituslikult märgalade veekogumiteks pakutud:

a) 37 vooluveekogumitega seotud eraldiseisvat soo-ala ja 10 soostikku (Tabel 16, Joonis 20 ja Lisad 1.1. 1.6). Pindalaliselt soode poolt oluliselt mõjutatud vooluveekogumeid on 43 (Xxxx 1.1)

ning oluliste märgaladega seotud vooluveekogumeid on 179 (Xxxx 1.2, Vooluveekogumitega seotud märgalade andmebaas);

b) 42 seisuveekogumitega seotud eraldiseisvat soo-ala, 7 soostikku ja lisaks 19

seisuveekogumiga seotud õõtsikut või roostikku (Joonis 21, Lisad 2.1. ja 2.4). Pindalaliselt soode poolt oluliselt mõjutatud xxxxx on 20 (Tabel 17, Xxxx 2.1) ning oluliste märgaladega seotud xxxxx 26 (Xxxx 2.2, Seisuveekogumitega seotud märgalade andmebaas);

c) 107 olulisemat rannamärgala kogupindalaga 265 km2, kusjuures rikkaimad neist on Läänemaa ja saarte rannikuveekogumid (Joonis 22, Rannamärgalade andmebaas);

d) 41 lammimärgaladega seotud vooluveekogumit ja 2 seisuveekogumit (Xxxx 4.1, Joon. 23, Lammimärgalade andmebaas).

e) 24 allikasoodega või allikasoode rühmaga seotud vooluveekogumit (Xxxx 5.1, Joon. 24, Allikasoode andmebaas).

Oluline on siinkohal rõhutada, et pindalalise katvuse määramiseks teostati käesoleva töö raames voolu- ja seisuveekogumite valglapiiride täpsustused, mille käigus kasutati LiDAR-põhist 3D pinnamudelit, ortofotosid, töö käigus loodud sooalade nullkontuuri piire ning kõiki olemasolevaid elektroonilisi topo- ja aluskaarte. Lisatööna tehtud töö maht on näha joonisel 26. Kuid lõplikud valgla piirid loodi kaardikihile ikkagi manuaalselt. Seepärast võib eeldada, et kui tulevikus hakatakse tegelema Eesti veekogudele LiDAR-põhise valglate modelleerimisega, siis nii mõnegi valgla pindalalise katvuse muutusega võivad muutuda ka soo alamalade pindalalised osakaalud valglates.

Käesoleva töö tegijad jäävad arvamuse juurde, et xxxx xxxxx märgalade andmebaase haarava ülevaateta ning vajalike välitöödeta (vt Lisad 1.5, 1.6, 2.3, 2.6) ei ole võimalik käesoleva töö raames lõplikke seirekavasid koostada.

Loodud andmebaasid sisaldavad ainult osa VRD-e põhise märgalade elementide kirjeldamisest, st märgalade osakaal valglal, nende kaardipõhine seisund ja põhilised veemajanduslikud meetmed, mööndusega, et iga majandatava märgala lõplik veemajanduslik meede sõltub märgala majandamisega kaasnenud märgala seisundist in situ.

Nt kui metsamajandamisega on märgala looduslik seisund degradeerunud sellise tasemini, et ala taastamine ei ole mõistlik, xx xxxxxxx keskkonnakaitselisest aspektist lähtudes ega xx xxxxx tarbeks vajalike finantsiliste ressursside poolest, siis tuleb alal jätkata orgaanilisi muldasid säästva majandamise viisidega (EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega luuakse mullakaitse raamistik ja muudetakse direktiivi 2004/35/EÜ; esitanud

xxxx://xxx-xxx.xxxxxx.xx/XxxXxxXxxx/XxxXxxXxxx.xx?xxxxXXX:0000:0000:XXX:XX:XXX).

Samas tuleb silmas pidada prioriteetset rahvusvahelist kohustust märgalasid xxxxx nende looduslikus seisundis nii palju kui võimalik.

Joonis 26. Oluliste soode määramiseks täpsustatud voolu- ja seisuveekogumite valglad, kus: VKM valglad – vooluveekogudega seotud valglad, SKM valglad – seisuveekogudega seotud valglad.

Xxxx xxxxx märgalade andmebaase haarava ülevaateta ning vajalike välitöödeta (vt Lisad 1.5, 1.6, 2.3, 2.6) ei ole käesoleva töö raames võimalik läbi viia VRD põhise märgalade hüdroloogilis- bioloogilist ja hüdrokeemilist klassifitseerimist (vt xx Xxxx et al., 2011). Selleks puudub meil vajalik andmestik. Samuti pole teada, mil määral on nt Xxxxx soojamaas aastaid väldanud hüdroloogilise ja -keemilise seire andmestikku võimalik üle kanda teistele olulistele märgaladele. Puudub teave märgalade analoogaladest või analoogelementidest, nt hüdroloogilised ja - keemilised tüüpnäitajad metsakuivendusega aladelt.

Tänu Eesti märgalade keerulisele maastikulisele struktuurile st esinemine lahuspolügoonidena ja mitmetüübilistena ühe märgala piires (Lode, Leivits, 2011; Lode et al., 2012), on meie märgalade nii vee kvantiteedi kui ka kvaliteedi muutused ajas suhteliselt suure varieeruvusega, mille tõttu käesoleval hetkel ei ole võimalik neile piisava tagatusega määrata ei nende toimet toitainete peetusele või ka leostumisele ega ka režiimi muutustele. Vastukäivad on ka vastavad teadustulemused.

Loomata jäävad ka tüübispetsiifilised võrdlustingimused märgaladele. Veekogumite tüübispetsiifilised määramise tingimused on liiga lihtsustatud ning xx xxxxx märgalade looduslikele eripäradele ega ka majandamisega suurenenud eripäradele.

Samuti ei ole käesoleva töö tegijatele selge, miks nii mõnegi märgala suure pindalalise katvusega valgla veekogum tüpifitseerub teise veetüübi klassi, võrreldes sellega, mida võiks eeldada märgala katvusest ja tüübist tulenevalt.

On teda, et seirepunktide ehk -kohtade paiknemine seiratavatel aladel sõltub olemasoleva märgala majandamise strateegiast, st looduskaitse, taastamine või metsa- ja muu majandamine. Looduskaitselistel sooaladel peaksid seire punktid asuma märgala nn fooni kohtades, kus otsene inimmõju on peaaegu välistatud ning suurima inimmõju ohuga (nt servalad) kohtades. Kui aga kuivendatud märgala jääbki metsamajanduse alla, siis tuleks jälgida metsakuivendusega tekitatava sekundaarse kuivenduse efekti tuumikalale (juhul kui see eksisteerib), seega tuleks xxxxx xxxxx valida nn mõju profiilidena. Sama kehtib ka märgalade taastamisel.

Märgalast väljuvatel või märgala veestikku mõjutatavatele veekogudele uute hüdroloogiliste ja hüdrokeemiliste proovivõtu lävendite loomisel, tuleks olemasolevad veekogude vee kvantiteedi ja kvaliteedi seirejaamad või -lävendid võimalusel ühildada VRD põhiste märgalade seirega. Selline töö nõuab aga eraldi lähenemist.

Seega tuleks märgaladega seotud VRD-põhiste ülesannete täitmisel sellel perioodil jääda käesoleva projekti raames loodud eraldiseisvate andmebaaside juurde, kus on piisava täpsusega toodud märgalade seisundi üldised hinnangud, meetmed ning seotused juba kinnitatud veekogumitega läbi märgalade paiknevuse veekogumite valglatel. Andmebaasid tuleks jätta avatuks struktuuri ehk info täiendamise suhtes.

Märgalade mõju suhtes veekogumite vee kvantiteedile ja kvaliteedile tuleb jääda äraootavale seisukohale, kuni pole selged olemasolev andmestik ja välitööde tulemused.

KASUTATUD KIRJANDUS

Xxx, X. (2007) Recreation use value of Wondo Genet wetland ecosystem – Ethiopia. Arbetsrapport 187 2007, SLU, XXXX 0000-0000.

Allikvee, H., Xxxxxxx, M. (1995) Xxxx xx nende areng. In: Eesti. Loodus. Tallinn: 326-347. Anon1 (2010) Xxx-Eesti veemajanduskava. Keskkonnaministeerium.

Anon2 (2010) Lääne-Eesti veemajanduskava. Keskkonnaministeerium. Anon3 (2010) Koiva vesikonna veemajanduskava. Keskkonnaministeerium. Xxxxx, X. (2005) Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus.

Xxx, X., Xxxx, X. (1983) Eesti NSV looduslike rohumaade xxxxx xx saagikus. ENSV Agrotööstuskoondise Informatsiooni ja Juurutamise Valitsus, Tallinn.

Xxxxxx, D., xx xx Xxxxx, I., Xxxxxxxx, R., Xxxxxxx, R., Xxx, J., Xxxxxxx, X. & Xxxxxxx, X. (2010) Gaining Ground. Wetlands, Hurricanes and the Economy: The Value of Restoring the Mississippi River Delta. Earth Economics.

Xxxxxxx, F.H. (1981) Hydrochemistry of high altitude catchment in South Norway. 3. Dynamics in waterflow and in release-fixation of sulphate, nitrate, and hydronium. Norsk Institutt for Skoforskning, 36.

Xxxx, X.X., Xxxxxxxxxx, A.L., Xxxxxx, X. (1990) Runoff production in peat-covered catchments. In: (Xxxxxxxx, X.X. & Xxxx, X.X. xxxxxxxxx) Process Studies in Hillslope Hydrology. Wiley.

Xxxxxxx, A.M.C., Xxxxxx, D., Xxxxxxxx, G. (koostajad) (1987) Colour in Upland Waters. Proceedings of a workshop held at Yorkshire Water, Leeds, September 1987, Yorkshire Water Research.

EELIS (2012) xxxx://xxxxx.xx.xxxxx.xx:00/xxxxxxxxx.

xx Xxxxx, X., Xxxxx, M., Xxxxxxxxx, M. & Xxxxxxxx, N. (2006) Valuing wetlands: Guidance for valuing the benefiits derived from wetland ecosystem services. Ramsar Technical Report No. 3, CBD Technical Series No. 27, Gland, Switzerland.

xx Xxxxx, X.X., Xxxxxx, M. & Xxxxxxx, X. (2002) A typology for the description, classifi cation and valuation of ecosystem functions, goods and services (pp. 393-408). In The Dynamics and Value of Ecosystem Services: Integrating Economic and Ecological Perspectives. Ecological Economics 41 (3):367-567.

Directive. Office for Official Publications of the European Communities.

Xxxxxxxx, X. (1991) Plant demography in vegetation sucession. Kluwer Academic Publishers, Dortrecht, Boston & London.

Xxxxx, X. (1973) Zur Problematik der Hydrologishcen Funktion der Xxxxx in Gerbirgsgebieten.

Zeutschrift für Kulturtechnik u. Flurber, 14: 178-189. Xxxxxxx, X.X., Xxxxx, X.X. (1980) X. Applied Ecology, 17.

Guidance Document No 12 (2003) Horizontal Guidance on the Role of Wetlands in the Water Framework Heathwaite, A.L. (1991) Solute transfer from drained fen peat. Water, Air and Soil Pollution, 55:379-395.

Heathwaite, A.L. (1990) The effect of drainage in nutrient release from fen peat and its implication for water quality – a laboratory simulation. Water, Air and Soil Pollution, 49:159-173.

Heathwaite, A.L. (1987) Chemical transformation in Rained fen peat. Unpublished PhD thesis, University of Bristol.

Xxxxxxxxxx, A.L., Xxxx, B., Xxxxxxxxxx, D., Xxxxxx, D., Xxxxxx, M. (ed-s) (2005) Dynamics and Biogeochemistry of River Corridors and Wetlands. IAHS Publication 294.

Xxxxx, X. (2004) Tatra allikasoo – varjus püsinud haruldustemaa. Eesti Loodus 55 (4): 48–49. Heinsalu, Ü. (1977) Eesti allikad ja nende kaitse. Eesti Loodus 1977, (7-8): 418-426, 490-496.

Ilomets, M. (vastutav täitja) (2012) Nõrglubja allikad ja nõrglubja sood Eestis - otsing ja seisund analüüs

II. TLÜ ÖI. 2011-2012. KIK programm „Looduskaitse arendus".

Ilomets, M. (vastutav täitja) (2011) Nõrglubja allikad ja nõrglubja sood Eestis - otsing ja seisund I. TLÜ ÖI. 2010-2011. KIK programm „Looduskaitse arendus".

Ilomets, M., Allikvee, X. (1995) Soode rajoneerimine. In: Xxxxxx, X. (koostaja) Eesti Loodus, Tallinn,

„Valgus“: 347-354.

Industrial Economics, Incorporated (2011) Eonomic Valuation of Wetland Ecosystem Services in Delaware. Final report. Cambridge, MA 02140.

Xxxxxxxx, X.X. (1961) Üldise maateaduse alused. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn.

Xxxxxx, X. (2009) Ecosystem services of Estonian wetlands. Dissertationes Geographicae Universitatis Tartuensis, 38, Tartu Ülikooli Kirjastus.

Xxxx, X.X, Xxxxxxxx, X.X. (2000) Dollar-based Ecosystem Valuation Methods. xxxx://xxx.xxxxxxxxxxxxxxxxxx.xxx/xxxxxx_xxxxx.xxx

Kosk, X., Lõhmus L. (2011) Ülevaade Eesti xxxxxx ökosüsteemi teenustest ja nende majanduslike väärtuste hindamisest. Töövõtuleping 03.11.2011 nr 4-1.1/282, Eesti Maaülikool, Põllumajandus ja keskkonnainstituut, Tartu (käsikiri), xxxx://xxx.xxxxx.xx/xxx.xx/xxxxxxxxxx/xxxxxxxxxxxxxx/xxx0000000/XxxxxxXxxxXxxxxxxXxxXxxxxxxxx Hind_TeooriaOsa_AijaKosk.pdf.pdf

Xxxxx, H., Xxxx, K., Aug, H., Püss, Õ., Rooma, I., Teras, T. (1980) Eesti NSV looduslike rohumaade tüübid ja tähtsamad taimekooslused. Eesti NSV Põllumajandusministeeriumi Informatsiooni ja Juurutamise Valitsus, Tallinn.

Xxxxxxxx, X. (1965) Eesti NSV taimkate. Kirjatus Valgus, Tallinn.

Xxxxxx, X., Xxxxxx, L. (ed-d) (1996) Eesti ranna – ja luhaniidud. Kirjameeste kirjastus, Tallinn.

Xxxx, X., Xxxxxxxx, X., Xxxxx, X. Xxxxxxx, X. (2012) Basin delineation of small wetlands of Estonia: LiDAR-based case study for the Selisoo Xxxx and lakes of the Kurtna kame field. In: X. Xxxxxx, X. Xxxx, X. Vaasma (ed-d). Estonia. Geographical Studies 11. Tallinn, Estonia Geographical Society: Estonian Academy Publishers: 142-167.

Xxxx, X., Xxxxxxx, M. (2011) The LiDAR vased topo-hydrological modelling of Nigula xxxx, XX Estonia.

Estonian Journal of Earth Sciences, 60(4): 232-248.

Xxxx, E., Xxxxxxx, M., Xxxxxxx, P., Xxxxx, U., Xxxxxx, H. (2011) Metoodika väljatöötamine ja lähteülesande koostamine ning kooskõlastamine märgalade seisundi hindamiseks ja määramiseks. KOONDARUANNE. TLÜ Ökoloogia Instituut (Käiskiri).

Xxxx, X., Xxxxxx, X., Xxxxx, X., Xxxxx, U. (2003) hydrology of Estonia wetlands: historical orinetations and future perspectives. In: (Xxxxxx, X. & Lode, E. – ed-d) Ecohydrological processes in Northern wetlands. Selected papers. Tallinn-Tartu: 11-17.

Xxxxxxx, X. (1961) Allikalubja geoloogiast Eesti NSV-s. Antropogeeni geoloogia. ENSV Geoloogia Instituudi Uurimused 7: 135–145.

Maa-amet (2012) Mullakaardi metaandmed. xxxx://xxxxxxxxxx.xxxxxxx.xx/xxx/Xxxxxx-xx- kaardid/Mullakaart/Mullakaardi-metaandmed-p181.html.

Xxxxxx, X. (2005) Functional assessment of Wetlands: Linking Science to Policy in Europe. xxxx://xxxxx.xxxx.xxx.xx/xxxxxxxx/xxxxxxxx/x0x/xxxxxxxxxxxxx/Xxx_Xxxx_Xxxxxxxx/xxxxxx_x.xxx

Xxxxxx, X., Xxxxxxxxx, F., Xxxxxx, Ph., Xxxxxxx-Xxxxxx, X. (2003). Integration of European Wetland research in sustainable managemnt of the water cycle. EUROWET. Technical Guidance. EU Contract GOCE-CT-2003-505586.

Xxxxxx, Ü., Xxxxxx, K. (2007) Wetland and riparian buffer zones in landscape functioning. In: S.-X. Xxxx, X. Xxxxxxxxx, X.X. Xxxxxxxx, X. Xxxxxxxx (ed-d). Landscape Ecological Applications in Man- Influenced areas: Linking Man and Nature Systems, Springer: 329-357.

Xxxxxx, X. (koostaja) (1992) Ökoloogialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn.

MEA (Millenium Ecosystem Assessment), 2005. Ecosystems and Human Well-being: Wetlands and Water. Synthesis. A Report of the Millenium Ecosystem Assessment. Worl Resources Institute, USA, xxxx://xxx.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.xxx/xxxxxxxxx/xxxxxxxx.000.xxxx.xxx

Xxxxxxx, X.-X. (koostaja) (2011) Xxxxxxx xxxxxxxxxxx.

Xxxxxx, X.X., Xxxxxxxxx, X.X. (1993) Wetlands (Second Edition), VNR.

Xxxxxx, X., Xxxxxxx, X., Xxxxxx , X., Xxxxxxxx, X.X. (2009) Valuing Ecosystem Services from Wetlands.

Restoration in the Mississippi Alluvial Valley. NI R 09-02, Ecosystem Services Series, US.

Xxxxxx, X., Xxxxxxxxxx, A.L., Xxxxxxxxxx, X., Xxxxxx, M. (1993) 5. Xxxx Chemistry. In: (Heathwaite,

A.L. & Xxxxxxxx, Xx. – ed-d) Xxxxx. Process, Expliotation and Conservation. Xxxx Xxxxx & Sons: 236- 311.

Xxxxx, X.X. (1982) Seasonal mass balance of major ins in three small watersheds in a maritime environment. Water, Air, and Soil Pollution, Vol. 17, issue 2: 119-130.

Xxxx, X. (1995) Teatmik. Eesti turbasood. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn.

Xxxxxx, X., Xxxxxx, J., Xxxx, A., Xxxxx, U., Xxxxx, X., Xxxxxxxx, X. (2005) Rannaprotsesside aktiviseerumise ja kliimamuutuste vahelised seosed Eestis. Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus: 75-100.

Xxxxxx, X.X., Xxxx, D.E., Xxxx, J.A., Xxxxxx, X.X., Xxxxx, X.X., Xxxxxxxxxxx, X.X., Xxxxxx, X.X.,

Xxxxxx, X.X., Xxxxxxx, X., Xxxxx, X., Xxxxxx, X.X., Xxxxxxxx, L.L., Xxxxxx, M.A., Xxxxxxxxx, X.X., Xxxxxxx, X.X. (1995) WATERSHEDSS: Water, Soil and Hydro-Environmental Decision Support System, xxxx://x0xxxxxx.xx.xxxx.xxx.

Xxxx, X., Xxxxxx, X. (2011) Soode looduskaitseline inventeerimine. Projekti „Eesti soode inventeerimise lõpuleviimine tagamaks nende bioloogilise mitmekesisuse säilimist“ (Estonian xxxxx inventory completion for maintaining biodivrsity). Aruanne. Eestimaa Looduse fond, Tartu.

Xxxx, X. (1997) Eesti taimkatte kasvutüüpide klassifikatsioon. Keskkonnaministeerium&ÜRO Keskkonnaprogramm, Tallinn.

Xxxxxx, X.X., Xxxxxx, X.X. (1990) Economics of natural resources and the environment. BPCC Wheatsons LTD, Exeter, UK.

Ramsar (2011) Wetland ecosystem services - Ramsar Convention on Wetlands. xxx.xxxxxx.xxx/...xxxxxxxxx-xxxxxxxx/.../0-00-000%0X

Ramsar Convention Secretariat (2006) The Ramsar Convention Manual: a guide to the Convention on Wetlands (Ramsar, Iran, 1971), 4th ed., Gland, Switzerland.

Ratas, U., Xxxxxxxx, X., Xxxxxx, P. (2006) Soils and water conditions in land uplift coastal areas of the Baltic Sea, Estonia. In: (Xxxx, H ed.). Salt grasslands and coastal xxxxxxx. Szczecin: Agricultural University of Szczecin: 91-96.

Xxxxx, U., Xxxxxx, X., Xxxx, A., Xxxxxxxx, X., Xxxxxxxx, X., Xxxxx, X., Xxxxxxxxx, L., Xxxxx, R. (1997) Insular landscapes. In: (Ratas, U. & Xxxxxx, X. ed-d). Small islands of Estonia: landscape ecological studies. Institute of Ecology, Tallinn: 66-130.

Riigi Teataja (2006) Keskkonnatasude seadus. Jõustunud 01.01.2006.

Xxxxxxxx, X. (1975) Gewässerbelastung aus Dränabflüssen – dargestellt an Beispielen nordwest-deutscher Niederungsböden. Forschung und Beratung, Reihe C, Wiss. Bwe. H. 30. Landesastalt für Immissions und Bodennutzungsschutz, Essen: 217-228.

Xxxx, X. (1975) Eesti pinnavete hüdrokeemia. Kirjastus Valgus, Tallinn.

Suursaar, Ü., Xxxxxx, T., Xxxxxxx, M. (2004) Hoovused ja veetaseme kõikumised Lääne-Eesti rannikumeres. Estonia Maritima, 6: 5-26.

Xxxxxx, X. (2012) Ruumiandmete rakendamine xxxxxx maastikulis-hüdroloogilises seires. TLÜ, Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut, Loodusteaduste osakond, Magistritöö (käsikiri)

Xxxxx, X., Xxxxxxxx, X. (1998) The ecology of floodplain grasslands in Estonia. Rmt: European wet grasslands: Biodiversity, management and restoration. X.X.Xxxxx, X.X.Xxxx (Toim.). X.Xxxxx & Sons Ltd.

Xxxxxxxx, X., Xxxxxx, J., Xxxx, A., Xxxxxx, K., Palginõmm, V., Ratas, U., Xxxxx, R., Xxxxxxxx, Ü. (2009) 2005. aasta jaanuaritormiga (Xxxxxx) kaasnenud üleujutuse tagajärjed loodusele ja ühiskonnale Eesti rannikul. In: (Xxxx, X. xx Xxxxxxxx, H. ed-d) Kliimamuutuste mõju Eesti rannikule ASTRA projekti uurimistulemusi. Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn: 90-127.

Xxxxxx, X.X., Xxxx, X.X. (1984) Influence of wetlands and coal mining on stream water chemistry.

Water, Air, and Soil Pollution, Vol. 23, Issuse 4: 381-396.

LISAD

Xxxx 1.1. Eesti vooluveekogumitele pindalaliselt olulised sood (soo osakaal valglal >40%), kus: Nr – soo või soostiku järjekorra number; ID ja Soo kood - sooala vastavad näitajad andmebaasis

Nr	ID	Soo kood	Soostik		Soo		Soo alamala pindala, ha	Seotus vooluvee-		Vooluveekogumi			Soo osakaal valglal, %
			nimi	pindala, ha	nimi	pindala, ha		koguga, nimi	kogumiga, nimi	kood	tüüp	valgla, ha
1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12	13	14
1	5	1_35	Läänemaa Suursoo	15590	Veskisoo, Tänavjärve raba, Järveraba	-	1662,3	-	Veskijõgi	1103600_1	1A	3346	50,0
2	6	1_?	Vallistiku soo	4475	-	-	1624,8	-	Keibu	1103400_1	TMV	1797	90,9
	7	1_?	Vallistiku soo	4475	-	-	1669,2	-	Lepaoja	1103500_1	1A	1712	98,0
3	14	3_20	Muraka	17670	Muraka raba, Virunurme raba, Ratva raba	-	7768,5	-	Ojamaa_1	1068700_1	TMV	16090	48,5
4	27	3_21	Puhatu	40500	Heinasoo, Xxxxxxx xxx	-	1338,5	-	Remniku	1061900_1	1A	2578	52,2
	28	3_21	Puhatu	40500	Puhatu soo	-	1480,5	-	Poruni	1063300_1	1A	3144	47,3
	29	3_21	Puhatu	40500	Xxxxxxx xxx; Xxxxxxxx; Kassisaare soo	-	1711,9	-	Permisküla	1062600_1	TMV	3013	57,1
	32	3_21	Puhatu	40500	Xxxxxxx xxx, Heinasoo, Xxxxxxx xxx, Xxxxxxxxxx soo (Repna soo), Prelitsa soo	-	2073,2	-	Jaama	1062300_1	1A	3869	53,9

1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12	13	14
	33	3_21	Puhatu	40500	Riisika soo, Kasesoo, Laukasoo, Lutsina soo	-	7663,2	-	Gorodenka	1062800_1	1A	12530	61,5
5	39	5_2	-	-	Leidissoo	7520	5761,2	-	Nõva	1103700_1	1A	10010	57,9
6	40	5_12	-	-	Laiküla	6953	2628,1	-	Liivi_2	1116600_2	2B	5406	48,9
	41	5_12	-	-	Laiküla	6953	1716,4	-	Ohtla	1117400_1	TMV	3877	44,5
7	47	5_14 / 10_13	Lihula- Lavassaare	37770	Elbu raba, Nurme raba	-	3290,0	-	Ridalepa	1123000_1	1A	6832	48,4
	49	5_14 / 10_13	Lihula- Lavassaare	37770	Xxxxx xxxx	-	1429,9	-	Taidra	1150400_1	TMV	3157	45,5
	50	5_14 / 10_13	Lihula- Lavassaare	37770	Kõima raba, Xxxxx xxxx, Jõõpre soo	-	8509,3	-	Audru_1	1122000_1	1A	9718	88,0
	53	5_14 / 10_13	Lihula- Lavassaare	37770	Avaste soo	-	3229,5	-	Avaste-Allika	1115400_1	TMV	5755	56,4
	54	5_14 / 10_13	Lihula- Lavassaare	37770	Laisma raba, Kõima raba	-	3851,1	-	Laisma	1122300_1	TMV	5483	70,6
	55	5_14 / 10_13	Lihula- Lavassaare	37770	Avaste soo	-	1355,9	-	Vigala_3	1110400_3	3B	2707	50,4
8	62	5_16		-	Xxxx xxx (sh Tuudi raba)	6274	2549,4	-	Tuudi_1	1117900_1	1B	5653	45,3
	63	5_16		-	Tuhu soo (sh Oidrema raba)	6274	3013,2	-	Oidrema	1118100_1	TMV	5395	56,1

1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12	13	14
9	74	8_1	Endla	26580	Linnusaare raba, Männikjärve raba, Kaasikjärve raba, Teosaare raba	-	2374,5	-	Mustjõgi	1085700_1	1A	3235	73,8
	75	8_1	Endla	26580	Kaasikjärve raba, Teosaare raba, Vaimastvere raba	-	1695,0	-	Koidu	1031200_1	TMV	2489	68,5
	76	8_1	Endla	26580	Xxxxx xxxx	-	889,2	Endla pkr (suubub Xxxxx xxxxx)	-			1897	47,1
	78	8_1	Endla	26580	Xxxxx xxxxx kaldatsoon	-	770,9	-	-			1897	40,9
	79	8_1	Endla	26580	Punaraba, Lubjasaare soo	-	1412,9	-	V?llinge	1032500_1	1B	2565	55,4
	84	8_1	Endla	26580	Xxxxxx xxxx, Rummallika raba, Kanamatsi raba	-	2352,0	-	Preedi_2	1031500_2	2B	5796	40,8
10	86	8_25	Põltsamaa- Umbusi	9835	Epru raba, Umbusi raba, Keelepera raba, Xxxxxx xxxx	-	1619,4	-	Umbusi_2	1029200_2	2B	3676	44,3
1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12	13	14

11	96	9_8	-	-	Koigi soo	3962	407,0	-	Lõhmuste	1173100_1	TV	629	65,0
	97	9_8	-	-	Koigi soo	3962	441,0	-	Kuke_2	1173000_2	1A	445,8	99,4
12	109	10_9 / 10_10	-	-	Pööravere raba (sh Suursoo)	8498	4050,8	-	Are_1	1149600_1	TMV	6032	67,5
13	114	10_18	-	-	Xxxxx xxxx (xx Xxxxx xxxx)	10681	4797,3	-	Punaoja	1120000_1	1A	7459	64,7
	115	10_18	-	-	Xxxxx xxxx (sh Eassalu raba, Neitsi raba, Kihlepa raba)	10681	3410,7	-	Uruste	1123300_1	1A	8413	40,8
14	149	10_47	-	-	Tolkuse raba	5032	83,3	-	Häädemeeste	1151500_1	1B	0	60,6
	150	10_47	-	-	Tolkuse raba	5032	1558,7	-	Rannametsa_2	1150800_2	2A	2725	57,5
	151	10_47	-	-	Tolkuse raba	5032	3097,0	-	Tahkuranna	1148400_1	TMV	5274	59,0
15	189	11_6	-	-	Kuresoo (Leetva raba)	10535	2968,0	-	Lemmjõgi_2	1143100_2	2A	4480	66,6
	191	11_6	-	-	Kuresoo (Leetva raba)	10535	1859,0	-	Halliste_3	1136000_3	3A	2878	64,9
16	202	11_12	-	-	Ördi raba	7301	1395,4	-	Uia	1142800_1	1A	3486	40,2
	205	11_12	-	-	Ördi raba	7301	2865,0	-	Ördi	1142900_1	TMV	3051	94,4
17	215	12_2	Sangla	28810	Sangla soo	-	1686,9	-	Sangla	1036100_1	TMV	3592	47,2
	216	12_2	Sangla	28810	Laeva soo (Suur peenar), Peenarsoo (Keskmine peenar), Vaaramaa raba	-	2977,7	-	Laeva_2	1039600_2	2A	5522	54,2

1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12	13	14
	221	12_2	Sangla	28810	Vaaramaa raba, Kariste soo, Xxxxxxxx, Xxxxxx xxx, Xxxxxx xxx, Xxxxx xxx	-	8798,0	-	Xxxx?gi	1023600_1	3B	17900	49,4
19	227	12_10	Emajõe- Suursoo	2399	Luutsnasaare soo, Jõmmsoo	-	7333,4	-	Kalli	1050900_1	1A	10958	66,9
	228	12_10	Emajõe- Suursoo	2399	Xxxxxxxx soo, Xxxxxxxxx soo, Meerapalu soo, Xxxxxxxxxxxx soo	-	1476,6	-	Leegu	1008100_1	TMV	1480	99,8
	229	12_10	Emajõe- Suursoo	2399	Saksasoo, Surnusoo, Xxxxxxxx xxx, Pilka soo, Kavastu soo, Xxxxxx xxx	-	2882,6	-	Emajõgi	1023600_1	3B	6576	43,8

Xxxx 1.2. Eesti vooluveekogumitega seotud ökoloogiliselt olulised sood (soo osakaal valglal <40%), kus: Nr – soo või soostiku järjekorra number; ID ja Soo kood - sooala vastavad näitajad andmebaasis

Nr	ID	Soo kood	Soostik		Soo		Soo alamala pindala, ha	Seotus vooluvee-		Vooluveekogumi			Soo osakaal valglal, %
			nimi	pindala, ha	nimi	pindala, ha		koguga, nimi	kogumiga, nimi	kood	tüüp	valgla, ha
1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12	13	14
1	1	1_35	Läänemaa Suursoo	15590	Suursoo, Soo otsa soo, Kõrgeraba	-	1398,0	-	Vedama	1103200_1	TMV	3950	35,6
	2	1_35	Läänemaa Suursoo	15590	Suursoo, Sinema soo	-	4187,2	-	Vihterpalu_2	1101700_2	2A	11320	37,2
	3	1_35	Läänemaa Suursoo	15590	Valgeristi raba, Inka Sooristi soo, Suursoo, Kõrgeraba	-	2328,6	-	Vihterpalu_1	1101700_1	1A	15090	15,5
	4	1_35	Läänemaa Suursoo	15590	Suursoo	-	6025,6	-	Piirsalu	1102100_1	1A	16830	36,0
2	8	1_?	Vallistiku soo	4475	Anglema raba	-	712,4	-	Vedama	1103200_1	TMV	3890	18,4
	9	1_?	Vallistiku soo	4475	-	-	445,0	-	Veskijõgi	1103600_1	1A	3346	13,4
3	10	3_9	-	-	Kõrgesoo	3199	804,2	-	Mustajõgi	1063800_1	TMV	38367	2,1
	11	3_9	-	-	Kõrgesoo	3199	1051,7	-	Kulgu	1065200_1	1B	4659	22,7
	12	3_9	-	-	Kõrgesoo	3199	1343,0	-	Narva_2	1062200_2	TMV	4807	28,1
4	13	3_20	Muraka	17670	Virunurme raba	-	25,3	-	Purtse_1	1068200_1	1B	13820	0,2
	15	3_20	Muraka	17670	Muraka raba edelaserv (Pool Ämmalaugaste piirkonnast)	-	391,6	-	Tagajõgi_1	1059900_1	1A	10800	3,7
	16	3_20	Muraka	17670	Muraka raba	-	1726,7	-	Tagajõgi_2	1059900_2	1A	14520	12,0

1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12	13	14
	17	3_20	Muraka	17670	Selisoo	2051	912,1	-	Mäetaguse	1059200_1	1A	9576	9,6
	18	3_20	Muraka	17670	Selisoo	2051	1123,5	-	Rannapungerja_1	1058700_1	TMV	9253	12,2
	19	3_20	Muraka	17670	Muraka, Ratva, Matkasoo	-	2474,0	-	Mäetaguse	1059200_1	1A	9576	26,0
	20	3_20	Muraka	17670	Muraka raba lõunas (Iissaare laugaste ümbrus), Matkasoo, Selisoo lõunaosa	-	3243,5	-	Rannapungerja_2	1058700_2	2A	12450	26,2
5	21	3_21	Puhatu	40500	nimetu	-	2122,0	-	Vasavere jõgi	1067700_1	1B	5995	35,6
	22	3_21	Puhatu	40500	nimetu	-	26,7	-	Pühajõgi_2	1067000_2	2B	1244	2,2
	23	3_21	Puhatu	40500	nimetu	-	935,3	-	Rausvere jõgi	1067300_1	1B	4248	22,1
	24	3_21	Puhatu	40500	nimetu	-	28,3	-	Voka	1066900_1	1B	1453	2,0
	25	3_21	Puhatu	40500	Mustaladva- Puhatu soo	-	12662,9	-	Mustajõgi	1063800_1	TMV	38370	0,0
	26	3_21	Puhatu	40500	Oru soo	-	3239,5	-	Sõtke_1	1066500_1	1B	8313	39,2
	30	3_21	Puhatu	40500	Xxxxxxx xxx	-	1030,9	-	Karoli	1062400_1	1A	2794	37,1
	31	3_21	Puhatu	40500	Kuivassaare soo; nimetu rabalaam	-	856,3	-	Karjamaa	1061800_1	1A	2215	38,9
	34	3_21	Puhatu	40500	Ristikivi soo, Valgesoo, Xxxxx xxx, Pikasilla soo	-	4718,8	-	Alajõgi_1	1061300_1	1A	12780	37,1
	35	3_21	Puhatu	40500	Dolga soo (raba); Kukesoo (e. Petunihha) (siirdesoo)	-	613,0	Järvekalda oja+ Smolnitsa kr	-			1637	37,6
6	36	5_2	-	-	Leidissoo	7520	129,5	-	Vihterpalu_1	1101700_1	1A	15090	0,9

1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12	13	14
	37	5_2	-	-	Leidissoo	7520	474,2	-	Riguldi	1103900_1	1A	4814	9,9
	38	5_2	-	-	Leidissoo	7520	1154,6	-	Salajõgi	1104400_1	1B	9171	12,7
7	42	5_12	-	-	Laiküla	6953	788,2	-	Kasari_3	1107000_3	3B	8385	9,5
	43	5_12	-	-	Laiküla	6953	1155,2	-	Kasari_2	1107000_2	2B	24440	4,8
1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12	13	14
	44	5_12	-	-	Laiküla	6953	665,3	Pahasoo pkr	Xxxxxx	1106500_1	TMV	9815	6,8
8	45	5_14 / 10_13	Lihula- Lavassaare	37770	Nurme raba	-	1616,3	-	Sauga_3	1148700_3	2A	11010	14,8
	46	5_14 / 10_13	Lihula- Lavassaare	37770	Elbu raba	-	746,1	-	Elbu	1150300_1	1A	9614	7,8
	48	5_14 / 10_13	Lihula- Lavassaare	37770	Xxxxx xxxx	-	605,3	-	Naravere	1114700_1	1B	8075	7,5
	51	5_14 / 10_13	Lihula- Lavassaare	37770	Lihula raba	-	739,3	-	Penijõgi	1117700_1	1B	6187	12,0
	52	5_14 / 10_13	Lihula- Lavassaare	37770	Lihula raba	-	4833,2	-	Vanamõisa	1116100_1	1B	15216	31,9
	56	5_14 / 10_13	Lihula- Lavassaare	37770	Avaste soo	-	250,8	-	Velise_2	1112700_2	2A	11320	2,2
	57	5_14 / 10_13	Lihula- Lavassaare	37770	Avaste soo, Soontagana soo, Kõima raba, Xxxxx xxxx	-	4528,1	-	Avaste-Allika	1115400_1	TMV	12630	36,0
	58	5_14 / 10_13	Lihula- Lavassaare	37770	Laisma raba	-	1296,5	-	Oara	1122500_1	1A	8121	16,1
1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12	13	14
	59	5_14 / 10_13	Lihula- Lavassaare	37770	Lihula raba	-	1453,0	-	Tuudi_2	1117900_2	2B	7630	19,1
	60	5_14 / 10_13	Lihula- Lavassaare	37770	Laisma raba	-	32,7	-	Audru_2	1122000_2	2A	5471	0,6
9	61	5_16		-	Tuhu soo	6274	711,0	-	Paadremaa_2	1119600_2	2A	0	0,0
1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12	13	14

10	64	6_26	-	-	Käntu soo	738	343,9	-	Vigala_3	1110400_3	3B	2707	12,8
	65	6_26	-	-	Käntu soo	738	287,6	-	Kasari_2	1107000_2	2B	24440	1,2
	66	6_26	-	-	Käntu soo	738	106,9	-	Vigala_2	1110400_2	2B	19210	0,6
11	67	6_29	-	-	Xxxxx-Xxxxxxx xxxx	1900	622,0	-	Imsi	1130900_1	1B	5914	10,6
	68	6_29	-	-	Xxxxx-Xxxxxxx xxxx	1900	751,2	-	Massu	1131400_1	1B	7308	10,3
	69	6_29	-	-	Xxxxx-Xxxxxxx xxxx	1900	527,4	-	Vändra_2	1130700_2	2B	5472	9,7
12	70	6_32	-	-	Xxxx xxxx	2729	529,9	-	Enge_2	1114200_2	2B	4777	11,2
	71	6_32	-	-	Xxxx xxxx	2729	229,7	-	Velise_2	1112700_2	2A	11320	2,0
	72	6_32	-	-	Xxxx xxxx	2729	698,2	-	Naravere	1114700_1	1B	8075	8,7
	73	6_32	-	-	Xxxx xxxx	2729	1270,7	-	Avaste-Allika	1115400_1	TMV	12630	10,1
13	77	8_1	Endla	26580	Linnusaare raba	-	236,4	Linnusaare xxx (suubub Xxxxx xxxxx)	-			1897	12,5
	80	8_1	Endla	26580	Linnusaare raba, Kanamats raba, Xxxxx xxxx, Tapiku raba, Lubjasaare soo	-	11311,7	-	Põltsamaa_2	1030000_2	2B	24030	0,0
1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12	13	14
	81	8_1	Endla	26580	-	-	827,5	-	Preedi_1	1031500_1	1B	17980	4,6
	82	8_1	Endla	26580	Vaimastvere raba, Tapiku raba	-	3278,4	-	Kaave	1027200_1	1B	14570	22,6
	83	8_1	Endla	26580	Nurgasaare raba	-	263,4	-	Umbusi_1	1029200_1	1B	8408	3,2
	85	8_1	Endla	26580	Xxx xxx, Xxxxx xxx,	-	1163,8	-	Oostriku	1032100_1	1B	3905	30,0

					Punaraba
14	87	8_25	Põltsamaa- Umbusi	9835	Xxxxxx xxxx, Keelepera raba, Xxxxxxx xxxx, Torni raba	-	2412,5	-	Pedja_3	1023700_3	3B	12440	19,5
	88	8_25	Põltsamaa- Umbusi	9835	?	-	568,3	-	Pikknurme_1	1028300_1	TMV	14310	4,0
	89	8_25	Põltsamaa- Umbusi	9835	Xxxxxx xxxx	-	362,9	-	Pikknurme_2	1028300_2	2B	1341	27,2
	90	8_25	Põltsamaa- Umbusi	9835	Kalsa soo, Epru raba, Umbusi raba, Xxxxxxx xxxx, Torni raba, Päövere soo	-	4871,9	-	Põltsamaa_3	1030000_3	3B	25970	18,9
15	91	9_8	-	-	Xxxxx xxx	3962	315,3	-	Kuke_1	1173000_1	1A	3635	8,7
	92	9_8	-	-	Koigi soo	3962	642,0	-	Kurdla	1173200_1	TV	3458	18,7
	93	9_8	-	-	Koigi soo	3962	1471,1	-	Viira	1172300_1	TV	3719	39,8
	94	9_8	-	-	Koigi soo	3962	45,1	-	Taaliku	1172000_1	TV	1530	3,0
	95	9_8	-	-	Xxxxx xxx (xx Xxx soo)	3962	433,8	-	Kuke_2	1173000_2	1A	2073	21,0
	98	9_8	-	-	Koigi soo	3962	206,6	-	Neemi	1172700_1	TV	3657	5,7
16	99	10_2	-	-	Xxxxxx xxxx	2441	771,4	-	Kohtru	1113300_1	1A	5590	13,9
	100	10_2	-	-	Xxxxxx xxxx	2441	153,5	-	Nurtu_2	1113100_2	2A	6353	2,4
1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12	13	14
	101	10_2	-	-	Xxxxxx xxxx, Metsavere	2441	1380,1	-	Enge_1	1114200_1	1B	10750	12,9
17	102	10_6	-	-	Kodesmaa soo	911	244,4	-	Taidra	1150400_1	TMV	3157	7,8
	103	10_6	-	-	Kodesmaa soo	911	667,1	-	Naravere	1114700_1	1B	8075	8,3
18	104	10_7	-	-	Oese raba	326	323,0	-	Elbu	1150300_1	1A	9614	3,4
	105	10_7	-	-	Oese raba	326	3,5	-	Enge_1	1114200_1	1B	10750	0,0
1	2	3	4	5	6	7		8	9	10	11	12	13	14

19	106	10_9 / 10_10	-	-	Mõrdama raba (10_10)	8498	2149,6	-	Sauga_1	1148700_1	TMV	7765	27,8
	107	10_9 / 10_10	-	-	Mõrdama raba	8498	88,6	-	Piistaoja	1144400_1	TMV	2168	4,1
20	108	10_9 / 10_10	-	-	Pööravere raba (10_9), Mõrdama	8498	1403,0	-	Xxxxx	1149100_1	TMV	9119	15,5
	110	10_9 / 10_10	-	-	Pööravere r (sh Lehu raba)	8498	617,1	-	Enge_1	1114200_1	1B	10750	5,8
	111	10_9 / 10_10	-	-	Pööravere raba	8498	7,4	-	Elbu	1150300_1	1A	9614	0,1
	112	10_9 / 10_10	-	-	Pööravere raba	8498	67,4	-	Are_2	1149600_2	1A	4114	1,7
	113	10_9 / 10_10	-	-	Pööravere raba (Suursoo)	8498	113,8	-	Sauga_3	1148700_3	2A	110010	0,1
21	116	10_18	-	-	Xxxxx xxxx	10681	2457,1	-	Paadremaa_1	1119600_1	1A	10180	24,3
	117	10_18	-	-	Xxxxx xxxx (sh Xxxxx xxxx)	10681	16,3	-	Tuuraste	1121800_1	1B	2769	0,6
22	118	10_19	-	-	Nedremaa raba (10_19) (xx Xxxxx xxxx)	3484	505,5	-	Punaoja	1120000_1	1A	7459	6,8
	119	10_19	-	-	Nedremaa raba (xx Xxxxx xxxx)	3484	2025,8	-	Oara	1122500_1	1A	8121	25,1
	120	10_19	-	-	Nedremaa raba (sh Kaseraba 10_20)	3484	952,5	-	Vanamõisa	1116100_1	1B	15220	6,3
23	121	10_27	-	-	Riisa raba	920	358,9	-	Halliste_3	1136000_3	3A	2878	12,5

1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12	13	14
	122	10_27	-	-	Riisa raba	920	60,1	-	Kurina_1	1144600_1	TMV	12420	0,5
	123	10_27	-	-	Riisa raba	920	365,9		Navesti_4	1131600_4	3B	3384	10,9
	124	10_27	-	-	Riisa raba	920	135,2	-	Halliste_2	1136000_2	2B	18400	0,7
24	125	10_28 / 10_34	-	-	Tõhela raba (10_28), Ermistu raba (10_34)	2980	80,3	-	Kolga	1120900_1	TMV	0	0,0
	126	10_28 / 10_34	-	-	Tõhela raba (10_28), Ermistu r (10_34)	2980	1260,6	-	Tõstamaa	1121100_1	1B	3208	39,5
	127	10_28 / 10_34	-	-	Tõhela raba (10_28), Ermistu raba (10_34)	2980	1621,6	-	Paadremaa_1	1119600_1	1A	10180	16,0
	128	10_28 / 10_34	-	-	Tõhela raba (10_28), Ermistu raba (10_34)	2980	18,0	-	Tõrvanõmme	1121200_1	TMV	1407	1,3
25	129	10_30	-	-	Xxxxx xxxx	1914	1913,9	-	Pärnu_4	1123500_4	3B	9040	21,3
26	130	10_31	-	-	Xxxxx xxxx (Lanksaare raba)	3088	491,7	-	Pärnu_4	1123500_4	3B	9040	5,5
	131	10_31	-	-	Xxxxx xxxx (Xxxxx xxxx)	3088	88,3	-	Kurina_1	1144600_1	TMV	12417	0,7
	132	10_31	-	-	Xxxxx xxxx (Xxxxx xxxx)	3088	140,9	-	Kurina_2	1144600_2	2A	547	25,9
	133	10_31	-	-	Xxxxx xxxx (Xxxxx xxxx)	3088	645,4	-	Pärnu_3	1123500_3	3B	19470	3,3
	134	10_31	-	-	Xxxxx xxxx (Xxxxx xxxx)	3088	1721,4	-	Vaskjõgi	1147600_1	1A	9359	18,5
27	135	10_32	-	-	Kikepera raba (sh Suuremetsa raba)	11997	1832,0	-	Halliste_2	1136000_2	2B	18405	10,0
	136	10_32	-	-	Kikepera raba (sh Suuremetsa)	11997	3523,9	-	Kurina_1	1144600_1	TMV	12417	28,5

1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12	13	14
	137	10_32	-	-	Kikepera raba (sh Saessaare raba)	11997	824,0	-	Valdimurru	1147300_1	1A	3604	23,0
	138	10_32	-	-	Kikepera raba (sh Saessaare raba, Väikseküla raba, Katku soo)	11997	3130,2	-	Lähkma_1	1146800_1	1A	12233	25,7
	139	10_32	-	-	Kikepera raba (sh Katku soo)	11997	491,3	-	Surju	1146600_1	1A	4802	10,3
	140	10_32	-	-	Kikepera raba (sh Suuremetsa)	11997	38,1	-	Kabli	1152000_1	1B	5779	0,7
	141	10_32	-	-	Kikepera raba (sh Katku soo)	11997	97,0	-	Lähkma_2	1146800_2	2A	3581	2,7
	142	10_32	-	-	Kikepera raba (sh Kauni raba, Saessaare raba)	11997	2060,5	-	Pääsmaa	1138900_1	1A	5295	39,1
28	143	10_35	-	-	Mustraba (sh Ümmargune raba, Tildriraba, Lutsu raba)	2381	1306,5	-	Kabli	1152000_1	1B	5779	22,7
	144	10_35	-	-	Mustraba	2381	361,8	-	Vaskjõgi	1147600_1	1A	9359	3,9
	145	10_35	-	-	Mustraba; Ümmargune raba	2381	632,5	-	Kurina_1	1144600_1	TMV	12417	5,1
	146	10_35	-	-	Mustraba (sh Lutsu raba)	2381	80,2	-	Valdimurru	1147300_1	1A	3604	2,2
29	147	10_47	-	-	Tolkuse	6690	0,1	-	Tolkuse	1151200_1	TMV	4801	0,0
	148	10_47	-	-	Tolkuse	5032	293,2	-	Tolkuse	1151200_1	TMV	4801	6,1
30	152	10_48	-	-	Maarjapeakse (Soometsa)	1428	565,5	-	Ura_3	1148100_3	2A	7071	8,0
	153	10_48	-	-	Maarjapeakse (Soometsa)	1428	779,7	-	Tolkuse	1151200_1	TMV	4801	16,3
	154	10_48	-	-	Maarjapeakse (Soometsa)	1428	82,5	-	Tahkuranna	1148400_1	TMV	5274	1,6
1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12	13	14

31	155	10_61	-	-	Rakste soo	248	109,9	-	Reiu_1	1145400_1	TMV	6511	1,7
	156	10_61	-	-	Rakste soo	248	137,8	-	Ura_1	1148100_1	TMV	3693	3,8
32	157	10_62	-	-	Sookuninga raba	142	40,9	-	Külge	1145900_1	1B	5582	0,7
1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12	13	14
	158	10_62	-	-	Sookuninga raba	142	101,2	-	Reiu_1	1145400_1	TMV	6511	1,6
33	159	10_63	-	-	Nigula raba	2399	777,4	-	Rannametsa_1	1150800_1	1A	7299	10,7
	160	10_63	-	-	Nigula raba (sh Urissaare raba)	2399	1191,7	-	Lemmejõgi	1152100_1	1B	5841	20,5
	161	10_63	-	-	Nigula raba (sh Tuuliku raba)	2399	430,0	-	Puzupe	1152700_1	TMV	1862	23,2
34	162	10_64	-	-	Ruunasoo	229	229,3	-	Ura_1	1148100_1	TMV	3693	6,2
35	163	10_65	-	-	Tõrga-Kodaja soo	3117	380,3	-	Ura_1	1148100_1	TMV	3693	10,4
	164	10_65	-	-	Tõrga-Kodaja soo	3117	746,9	-	Reiu_1	1145400_1	TMV	6511	11,5
	165	10_65	-	-	Tõrga-Kodaja soo	3117	170,7	-	Puzupe	1152700_1	TMV	1862	9,2
	166	10_65	-	-	Tõrga-Kodaja soo	3117	1818,9	Läti	Läti			0	0,0
36	167	10_66	-	-	Rongu-Ollu raba	3482	24,9	-	Reiu_1	1145400_1	TMV	6511	0,4
	168	10_66	-	-	Rongu-Ollu raba	3485	99,7	-	Reiu_1	1145400_1	TMV	6511	1,5
	169	10_66	-	-	Rongu-Ollu raba	3485	829,5	-	Veelikse	1145500_1	TMV	4217	19,8
	170	10_66	-	-	Rongu-Ollu raba	3485	2499,4	Läti	Läti			0	0,0
	171	10_66	-	-	Rongu-Ollu raba	3485	31,3	-	Jäärja	1152900_1	TMV	0	0,0
37	172	10_??	-	-	Oissaare raba (e Valgeraba)	266	94,7	-	Pääsmaa	1138900_1	1A	5295	1,8
	173	10_??	-	-	Oissaare raba (e Valgeraba)	265	170,3	-	Lähkma_1	1146800_1	1A	12230	1,4
38	174	10_?	-	-	Sandre soo	198	3,3	-	Veelikse	1145500_1	TMV	4217	0,1
	175	10_?	-	-	Sandre soo	198	72,6	Läti	Läti			0	0,0
	176	10_?	-	-	Sandre soo	198	122,2	-	Reiu_1	1145400_1	TMV	6511	1,9
1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12	13	14

39	177	11_2	Soosaare	13089	?	-	699,2	-	Oiu	1020500_1	TV	2647	26,6
	178	11_2	Soosaare	13089	Soosaare raba	-	3381,1	-	Põltsamaa_3	1030000_3	3B	25970	13,1
	179	11_2	Soosaare	13089	Soosaare raba	-	13,5	-	Meleski	1021000_1	1B	2083	0,7
	180	11_2	Soosaare	13089	Soosaare raba	-	699,6	-	Nõmavere	1034600_1	TMV	6565	10,7
1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12	13	14
	181	11_2	Soosaare	13089	Ennu soo	-	877,5	-	Piduli	1019800_1	1B	7993	11,0
	182	11_2	Soosaare	13089	Ennu soo	-	701,6	-	Leie	1020700_1	TMV	5387	13,1
	183	11_2	Soosaare	13089	Soosaare raba, Kärbasaare soo; Unakvere soo	-	2417,3	-	Parika	1132800_1	TMV	9119	26,7
	184	11_2	Soosaare	13089	Kõrgeraba, Soosaare raba, Unakvere soo	-	4251,4	-	Navesti_3	1131600_3	2B	32670	13,1
	185	11_2	Soosaare	13089	?	-	48,2	-	Tääksi	1133500_1	TMV	5712	0,9
40	186	11_5	-	-	Parika soo	3700	171,2	-	Tänassilma_2	1018000_2	2B	10470	1,6
	187	11_5	-	-	Parika soo	3700	2150,3	-	Piduli	1019800_1	1B	7993	27,0
	188	11_5	-	-	Parika soo	3700	1378,8	-	Parika	1132800_1	TMV	9119	15,2
41	190	11_6	-	-	Kuresoo (Leetva raba)	10535	150,0	-	Raudna_3	1139100_3	3A	1227	12,3
	192	11_6	-	-	Kuresoo (Leetva raba)	10535	518,4	-	Arjadi	1134600_1	1A	5401	9,7
	193	11_6	-	-	Kuresoo (Leetva raba)	10535	923,5	-	Lemmjõgi_1	1143100_1	1A	14930	6,2
	194	11_6	-	-	Kuresoo (Leetva raba)	10535	4116,5	-	Navesti_3	1131600_3	2B	32670	12,7
42	195	11_8	-	-	Valgeraba	2748	1619,4	-	Raudna_2	1139100_2	2B	17380	9,4
	196	11_8	-	-	Valgeraba	2748	573,4	-	Lemmjõgi_2	1143100_2	2A	4480	12,9
	197	11_8	-	-	Valgeraba	2748	555,4	-	Lemmjõgi_1	1143100_1	1A	14930	3,7
43	198	11_11	-	-	Leie soo	1215	619,6	-	Meleski	1021000_1	1B	2083	29,9
	199	11_11	-	-	Leie soo	1215	2,9	-	Oiu	1020500_1	TV	2647	0,1
	200	11_11	-	-	Leie soo	1215	592,6	-	Leie	1020700_1	TMV	5387	11,1
1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12	13	14

44	201	11_12	-	-	Ördi raba	7301	1565,4	-	Raudna_2	1139100_2	2B	17380	9,1
	203	11_12	-	-	Ördi raba	7301	944,9	-	Halliste_2	1136000_2	2B	18400	5,2
	204	11_12	-	-	Ördi raba	7301	529,9	-	Tõramaa	1144000_1	1A	2661	20,0
45	206	11_13	-	-	Meleski soo	2324	427,1	-	Pedja_3	1023700_3	3B	12440	3,5
	207	11_13	-	-	Meleski soo	2324	1,4	-	-			262400	0,0
1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12	13	14
	208	11_13	-	-	Meleski soo	2324	1310,0	-	Emaj?gi	1023600_1	3B	17900	7,4
	209	11_13	-	-	Meleski soo	2324	253,9	-	Põltsamaa_3	1030000_3	3B	25970	1,0
	210	11_13	-	-	Meleski soo	2324	331,6	-	Meleski	1021000_1	1B	2083	16,0
46	211	12_2	Sangla	28810	-	-	72,7	-	-			0	0,0
	212	12_2	Sangla	28810	Põdrasoo, Tõllassaare raba, Intsuveski raba, Vaaramaa raba (Pajusaare lage), Laeva soo (Krimmi lage); Ümmargune raba	-	4016,1	-	Pedja_3	1023700_3	3B	12440	32,5
	213	12_2	Sangla	28810	Sangla soo	-	2695,1	-	Konguta	1022800_1	TMV	9790	27,7
	214	12_2	Sangla	28810	Peenarsoo; Põdrasoo	-	1491,5	-	Loksu	1040200_1	TMV	5429	27,6
	217	12_2	Sangla	28810	Soova soo	-	523,5	-	Kavilda_2	1036200_2	1B	4705	11,2
	218	12_2	Sangla	28810	-	-	12,7	-	Laeva_1	1039600_1	1B	16200	0,1
	219	12_2	Sangla	28810	-	-	11,0	-	Keeri	1038600_1	1B	1859	0,6
	220	12_2	Sangla	28810	Laugesoo	-	1721,8	-	Ilmatsalu	1039000_1	TMV	13230	13,1
	222	12_2	Sangla	28810	-	-	619,7	-	Karioja	1038500_1	1B	2514	24,8
	223	12_2	Sangla	28810	Laugesoo, Keeri soo	-	4170,4	-	Elva_2	1036500_2	2B	27560	15,2

1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12	13	14
47	224	12_10	Emajõe- Suursoo	2399	Varnja soo, Kavastu soo, Pedaspää soo, Meerapalu soo, Perejärve soo, Vatsakoti soo	-	4493,2	-	-	-	-	0	0,0
	225	12_10	Emajõe- Suursoo	2399		-	1180,9	-	Ahijärve (Lääniste A	1050700_1	1B	4928	24,0
	226	12_10	Emajõe- Suursoo	2399		-	130,1	-	Varnja	1051900_1	TMV	500	26,0
	230	12_10	Emajõe- Suursoo	2399	Jõmmsoo	-	2807,1	-	Ahja_4	1047200_4	2B	19017	14,8
	231	12_10	Emajõe- Suursoo	2399		-	2697,1	-	Kargaja_2	1051200_2	2A	13139	20,5
	232	12_10	Emajõe- Suursoo	2399	Kargaja soo	-	993,9	-	Põdraoja	1051600_1	1A	5908	16,8

Lisa 1.3. Eesti vooluveekogumitele pindalaliselt oluliste soode (soo osakaal valglal >40%) seisund, kus: Nr – soo või soostiku järjekorra number;ID ja Soo kood - sooala vastavad näitajad andmebaasis. Seisund on määratud kaardipõhiselt, arvesse võttes Ramsar, Natura 2000 jt soode loodusoluliste andmebaaside kirjeid

nr

ID

Soo kood

Soostik

Soo

Soo alamala pindala, ha

Vooluvee

Vooluveekogumi

Soo osade seisundid

kogu

kogum

kood

tüüp

sei- sund

raba

siirde- soo

madal -soo

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

1

5

1_35

Läänemaa Suursoo

Veskisoo, Tänavjärve raba, Järveraba

1662,3

-

Veskijõgi

1103600_1

1A

hea

hea/kesine

hea

kesine

2

6

1_?

Vallistiku soo

-

1624,8

-

Keibu

1103400_1

TMV

hea

?

?

?

7

1_?

Vallistiku soo

-

1669,2

-

Lepaoja

1103500_1

1A

hea

?

?

?

3

14

3_20

Muraka

Muraka raba, Virunurme raba, Ratva raba

7768,5

-

Ojamaa_1

1068700_1

TMV

hea

halb/kesin e

halb

halb

4

27

3_21

Puhatu

Heinasoo, Agusalu soo

1338,5

-

Remniku

1061900_1

1A

hea

hea/kesine

hea/ke- sine

-

28

3_21

Puhatu

Puhatu soo

1480,5

-

Poruni

1063300_1

1A

hea

hea

kesine

halb

29

3_21

Puhatu

Lutsina soo, Laukasoo, Kassisaare soo

1711,9

-

Permis-küla

1062600_1

TMV

hea

hea/kesine

kesine

halb

32

3_21

Puhatu

Agusalu soo, Heinasoo, Feodori soo, Kassisaare soo (Repna soo), Prelitsa soo

2073,2

-

Jaama

1062300_1

1A

hea

hea/kesine

kesine

halb

33

3_21

Puhatu

Riisika soo, Kasesoo, Laukasoo, Lutsina soo

7663,2

-

Goroden-ka

1062800_1

1A

hea

hea/kesine

hea/ kesine

halb

5

39

5_2

-

Leidissoo

5761,2

-

Nõva

1103700_1

1A

hea

hea

hea

kesine

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

6

40

5_12

-

Laiküla

2628,1

-

Liivi_2

1116600_2

2B

kesine

-

-

halb

41

5_12

-

Laiküla

1716,4

-

Ohtla

1117400_1

TMV

hea

-

-

halb

7

47

5_14 / 10_13

Lihula- Lavassaare

Elbu raba, Nurme raba

3290,0

-

Ridalepa

1123000_1

1A

kesine

kesine/halb

halb

halb

49

5_14 / 10_13

Lihula- Lavassaare

Maima raba

1429,9

-

Taidra

1150400_1

TMV

hea

kesine/halb

halb

halb

50

5_14 / 10_13

Lihula- Lavassaare

Kõima raba, Maima raba, Jõõpre soo

8509,3

-

Audru_1

1122000_1

1A

hea

kesine/halb

halb

halb

53

5_14 / 10_13

Lihula- Lavassaare

Avaste soo

3229,5

-

Avaste- Allika

1115400_1

TMV

hea

-

-

hea/ halb

54

5_14 / 10_13

Lihula- Lavassaare

Laisma raba, Kõima raba

3851,1

-

Laisma

1122300_1

TMV

kesine

hea

halb

halb

55

5_14 / 10_13

Lihula- Lavassaare

Avaste soo

1355,9

-

Vigala_3

1110400_3

3B

hea

-

halb

halb/ hea

8

62

5_16

Tuhu soo (sh Tuudi raba)

2549,4

-

Tuudi_1

1117900_1

1B

hea

hea

kesine

halb

63

5_16

Tuhu soo (sh Oidrema raba)

3013,2

-

Oidrema

1118100_1

TMV

hea

-

-

halb

9

74

8_1

Endla

Linnusaare raba, Männikjärve raba, Kaasikjärve raba, Teosaare raba

2374,5

-

Mustjõgi

1085700_1

1A

hea

halb

-

-

75

8_1

Endla

Kaasikjärve raba, Teosaare raba, Vaimastvere raba

1695,0

-

Koidu

1031200_1

TMV

hea

halb

-

halb

1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12	13	14
	76	8_1	Endla	Endla raba	889,2	Endla pkr (suubub Endla järve)	-				kesine	-	halb
	78	8_1	Endla	Endla järve kaldatsoon	770,9	-	-				hea	-	kesine
	79	8_1	Endla	Punaraba, Lubjasaare soo	1412,9	-	Võllinge	1032500_1	1B	hea	hea/kesine	-	kesine
	84	8_1	Endla	Ervita raba, Rummallika raba, Kanamatsi raba	2352,0	-	Preedi_2	1031500_2	2B	hea	halb	-	halb
10	86	8_25	Põltsamaa- Umbusi	Epru raba, Umbusi raba, Keelepera raba, Madise raba	1619,4	-	Umbusi_2	1029200_2	2B	hea	kesine	-	halb
11	96	9_8	-	Koigi soo	407,0	-	Lõhmuste	1173100_1	TV	hea	-	-	halb
	97	9_8	-	Koigi soo	441,0	-	Kuke_2	1173000_2	1A	hea	halb	halb	halb
12	109	10_9 / 10_10	-	Pööravere raba (sh Suursoo)	4050,8	-	Are_1	1149600_1	TMV	hea	halb	halb	halb
13	114	10_18	-	Võlla raba (sh Nätsi raba)	4797,3	-	Punaoja	1120000_1	1A	hea	hea	kesine	kesine
	115	10_18	-	Võlla r (sh Eassalu r, Neitsi r, Kihlepa r)	3410,7	-	Uruste	1123300_1	1A	hea	hea	kesine	halb
14	149	10_47	-	Tolkuse	83,3	-	Hääde- meeste	1151500_1	1B	hea	kesine	-	halb
	150	10_47	-	Tolkuse raba	1558,7	-	Ranna- metsa_2	1150800_2	2A	hea	?	?	?
	151	10_47	-	Tolkuse raba	3097,0	-	Tahku- ranna	1148400_1	TMV	hea	hea/kesine	kesine	halb
15	189	11_6	-	Kuresoo (Leetva raba)	2968,0	-	Lemm- jõgi_2	1143100_2	2A	hea	kesine	-	-

1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12	13	14
	191	11_6	-	Kuresoo (Leetva raba)	1859,0	-	Halliste_3	1136000_3	3A	hea	hea	-	-
16	202	11_12	-	Ördi raba	1395,4	-	Uia	1142800_1	1A	hea	kesine	halb	halb
	205	11_12	-	Ördi raba	2865,0	-	Ördi	1142900_1	TMV	hea	kesine	halb	-
17	215	12_2	Sangla	Sangla soo	1686,9	-	Sangla	1036100_1	TMV	hea	kesine	-	-
	216	12_2	Sangla	Laeva soo (Suur peenar), Peenarsoo (Keskmine peenar), Vaaramaa raba	2977,7	-	Laeva_2	1039600_2	2A	kesine	kesine	-	halb
	221	12_2	Sangla	Vaaramaa raba, Kariste soo, Laugesoo, Sangla soo, Verevi soo, Soova soo	8798,0	-	Emajõgi	1023600_1	3B	hea	kesine/halb	-	halb
19	227	12_10	Emajõe- Suursoo	Luutsnasaare soo, Jõmmsoo	7333,4	-	Kalli	1050900_1	1A	hea	-	kesine/he a	kesine/ halb
	228	12_10	Emajõe- Suursoo	Pedaspää soo, Lullsaare soo, Meerapalu soo, Luutsnasaare soo	1476,6	-	Leegu	1008100_1	TMV	hea	hea/kesine?	hea/kesin e?	hea/ke sine?
	229	12_10	Emajõe- Suursoo	Saksasoo, Surnusoo, Tammiste soo, Pilka soo, Kavastu soo, Varnja soo	2882,6	-	Emajõgi	1023600_1	3B	hea	-	kesine	kesine/ hea?