SIHTASUTUSE PÄRNU MUUSEUM PÕHIKIRI

Kinnitatud: sihtasutuse asutamislepinguga 21.07.2015. a Muudetud: sihtasutuse asutajate kokkuleppega 04.04.2016. a

SIHTASUTUSE PÄRNU MUUSEUM PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Pärnu Muuseum (edaspidi sihtasutus).

1.2. Sihtasutuse asukoht on Pärnu linn, Eesti Vabariik.

1.3. Sihtasutuse asutajad on Eesti Vabariik, xxxxx nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium, ning Pärnu xxxx, xxxxx nimel teostab asutajaõigusi Pärnu Linnavalitsus.

1.4. Sihtasutus on muuseum muuseumiseaduse mõttes.

1.5. Sihtasutusel on pitsat ja logo, mille kujundus ja kasutamise kord kinnitatakse sihtasutuse nõukogu poolt.

1.6. Sihtasutuse arveldused tehakse riigikassa kaudu.

2. EESMÄRK XX XXXXX SAAVUTAMINE

2.1. Sihtasutuse eesmärk on xxx xxxx valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja vahendada Pärnumaa kultuuripärandit ning tugevdada Pärnumaa kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet.

2.2. Eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:

2.2.1. majandab ja arendab sihipäraselt ning jätkusuutlikult sihtasutuse vara ning töötab välja ja pakub sihtasutuse eesmärgile vastavaid teenuseid;

2.2.2. hoiab ja täiendab eesmärgipäraselt sihtasutusele kasutada antud muuseumikogu, tagab selle läbitöötamise, sihipärase kasutamise ning vajadusel konserveerimise ja restaureerimise;

2.2.3. teenindab asutusi, organisatsioone ja uurijaid vastavalt muuseumikogu korralduse põhimõtetele ja teenuste hinnakirjale;

2.2.4. esitab ja vahendab kultuuripärandit avalikkusele näituste, haridusprogrammide, trükiste, meedia ning avalike ürituste kaudu;

2.2.5. teeb teaduslikku uurimistööd, korraldab konverentse ja seminare, kirjastab ja avaldab artikleid, aastaraamatuid, katalooge ning muid väljaandeid;

2.2.6. viib läbi koolitusi, annab konsultatsioone ja teostab ekspertiise;

2.2.7. osaleb vastavalt võimalustele miljööväärtuslike xxxxx xx kultuurmaastike seires, Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu koostamises ja kultuuripärandi inventeerimisel ning teeb Muinsuskaitseametile ettepanekuid kultuuriväärtusega asjade mälestisteks tunnistamiseks;

2.2.8. koostab uuringute, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavasid, muinsuskaitse eritingimusi ning kultuurimälestise ehituse, konserveerimise ja restaureerimise projekte, teeb uuringuid ja ekspertiise, konserveerib ja restaureerib ning teostab muinsuskaitselist järelevalvet muinsuskaitseseaduses sätestatud korras;

2.2.9. koordineerib ja arendab Pärnumaal tegutsevate muuseumide koostöövõrgustikku;

2.2.10. teeb koostööd teiste muuseumide ning muude institutsioonidega Eestis ja välismaal;

2.2.11. tegeleb sihtasutuse turundamisega, kirjastab ja avaldab reklaamtrükiseid;

2.2.12. loob tingimused sihtasutuse personali arenguks.

2.3. Sihtasutus arvestab oma eesmärkide saavutamisel muu hulgas xxxxx xx puuetega inimeste vajadusi.

3. SIHTASUTUSE ÕIGUSED

3.1. Sihtasutusel on õigus:

3.1.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks kohtus;

3.1.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega koostöösidemeid, xxxx xxxxx- ja rahvusvaheliste organisatsioonide liige;

3.1.3. omandada, rentida ja võõrandada nõukogu otsusel põhikirjaliseks tegevuseks vajalikku kinnis- ja vallasvara;

3.1.4. korraldada täiendõppe-, vabaharidus-, heategevus- ja koolitusüritusi;

3.1.5. korraldada oksjoneid, näitusmüüke, heategevus- ja tuluüritusi ning rahakogumise algatusi;

3.1.6. pakkuda majutus-, toitlustus-, kaubandus-, parkimis-, transpordi-, ruumide ja inventari rendi- ning turismiteenuseid;

3.1.7. pakkuda kultuurimälestiste projekteerimis-, ehitus-, restaureerimis- ja konserveerimisteenust;

3.1.8. anda välja stipendiume sihtasutuse eesmärkide täitmiseks;

3.1.9. osaleda teise sihtasutuse või mittetulundusühingu asutamises üksnes asutajate otsusel Vabariigi Valitsuse volituse alusel vastavalt riigivaraseadusele;

3.1.10. teha muid õigusaktidega kooskõlas olevaid sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke toiminguid.

3.2. Sihtasutus ei või asutada äriühingut ega omandada selles osalust.

4. JUHTIMINE

4.1. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.

4.2. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või xxxx xxxx:

4.2.1. xxxxx süüline tegevus või tegevusetus on xxxxx toonud isiku pankroti;

4.2.2. xxxxx süüline tegevus või tegevusetus on xxxxx toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

4.2.3. xxxxxx on ärikeeld;

4.2.4. xxxxx süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

4.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;

4.2.6. kellel on sihtasutusega seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises selles juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses või kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.

4.3. Põhikirja alapunktides 4.2.1-4.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktis 4.2.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, xxxxx karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

4.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse poolt jagatavate hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse

sihtasutuse juhtorgani liikme ja sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimust, ei osale sihtasutuse organi antud liige vastava küsimuse otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.

5. NÕUKOGU

5.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle.

5.2. Nõukogul on neli liiget.

5.3. Asutajad määravad nõukogu liikmed neljaks aastaks.

5.4. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti Vabariik määrab kaks liiget, kellest üks määratakse kultuuriministri ning teine rahandusministri ettepanekul, ning Pärnu linn määrab kaks liiget.

5.5. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise otsustab asutaja oma otsusega põhikirjas sätestatud nõukogu liikme kohtade jaotuse kohaselt asutajate vahel.

5.6. Asutaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda xxxx xxxx olenemata põhjusest.

5.7. Nõukogu pädevuses on:

5.7.1. juhatuse poolt esitatud sihtasutuse arengukava kinnitamine;

5.7.2. sihtasutuse aasta tegevusplaani, tegevuseesmärkide ning eelarve kinnitamine hiljemalt majandusaasta alguseks ning nende edaspidine muutmine;

5.7.3. sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine;

5.7.4. sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine;

5.7.5. sihtasutuse struktuuri kinnitamine;

5.7.6. nõukogu töökorra kehtestamine;

5.7.7. asutajale ettepaneku tegemine kutsuda tagasi asutaja määratud nõukogu liige, kes puudub regulaarselt nõukogu koosolekutelt, on kahjustanud sihtasutuse eesmärkide elluviimist või head nime, on jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või on võimetu osalema nõukogu töös, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel.

5.7.8. juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine;

5.7.9. vajadusel juhatuse liikme esindusõiguse piiramine või tagasi kutsumine juhul, kui juhatuse liige rikub põhikirja või temaga sõlmitud lepingu nõudeid;

5.7.10. juhatuse liikmele makstava tasu suuruse määramine;

5.7.11. juhatuse liikmele tulemustasu xx xxxxx suuruse määramine;

5.7.12. sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega;

5.7.13. juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:

5.7.13.1. kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel;

5.7.13.2. laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel.

5.8. Nõuded nõukogu liikmele

5.8.1. Nõukogu liikmeks ei või olla:

5.8.1.1. füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ega ole sihtasutuse kaasasutaja;

5.8.1.2. täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või usaldusühing ei ole sihtasutuse kaasasutaja;

5.8.1.3. isik, kellele kuuluva osa või aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa- või aktsiakapitalist äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole sihtasutuse kaasasutaja;

5.8.1.4. sihtasutusega xxxxx tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on sihtasutuse kaasasutaja.

5.9. Nõukogu liikme tasustamine

5.9.1. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määravad tasu asutajad ühiselt.

5.9.2. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või xxxx vormis tasustatud töösuhte alustamiseks on vaja eelnevalt kõigi nõukogu liikmete nõusolekut kirjalikult taasesitatavas vormis.

5.9.3. Juhul, kui nõukogu esimees ei täida käesoleva põhikirja punktis 5.10.9. tulenevaid kohustusi, võivad asutajad otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud.

5.9.4. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

5.10. Nõukogu töökorraldus

5.10.1. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes esindab nõukogu, korraldab selle tegevust ja juhatab nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe asendamise kord määratakse nõukogu esimehe otsusega.

5.10.2. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul nõukogu poolt määratud ajal xx xxxxx. Nõukogu liikmetele teatatakse koosolekute toimumise aeg, xxxx xx päevakord kirjalikult ette seaduses näidatud korras.

5.10.3. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku audiitori, nõukogu liikme või juhatuse kirjalikul nõudel. Kutse erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse lihtkirjana või elektrooniliselt igale nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressil vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumise aega. Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg, xxxx xx koosoleku päevakord.

5.10.4. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle xxxxx nõukogu liikmetest.

5.10.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult üle xxxxx nõukogu liikmetest. Nõukogu liikmete poolt allkirjastatud

kirjalikud arvamused lisatakse protokollile.

5.10.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, xxx xxxxx poolt hääletas üle xxxxx koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või seaduses sätestatud juhud, mil nõukogu liige xx xxxx osa hääletamisest.

5.10.7. Iga nõukogu koosolek protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse riigivaraseaduses sätestatud nõudeid. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele. Koosoleku protokollile kirjutavad xxxx xxxx koosolekul osalenud nõukogu liikmed.

5.10.8. Asutajatel on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda nõukogu koosoleku protokolliga.

5.10.9. Nõukogu esimees peab asutajatele ja rahandusministrile esitama:

5.10.9.1. nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt xxxx tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist;

5.10.9.2. nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu xxxxx xxxx xxxxx väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.

5.10.10. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja nõukogu otsustele.

5.10.11. Nõukogu liikme põhjendatud kulusid võib hüvitada, kui see on teiste nõukogu liikmete poolt eelnevalt kooskõlastatud kirjalikult taasesitatavas vormis ning eelarve vahendite olemasolul.

6. JUHATUS

6.1. Xxxxxxx xxxxx ja esindab sihtasutust.

6.2. Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu.

6.3. Juhatus koosneb ühest liikmest.

6.4. Xxxxxxxx liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat.

6.5. Juhatuse liikmega sõlmib nõukogu tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse juhatuse liikme õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest.

6.6. Juhatuse pädevuses on:

6.6.1. sihtasutuse esindamine xx xxxxx majandustegevuse tagamine;

6.6.2. vähemalt xxxx xxxxx aastas ülevaate esitamine sihtasutuse tegevusest, majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti koheselt sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest teatamine;

6.6.3. sihtasutuse töötajatega töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine;

6.6.4. sihtasutuse vahendite kasutamise üle otsustamine, sh sihtasutusele vara ostmise või muul viisil hankimise, sihtasutuse nimel laenude võtmise või laenude andmise piirides xx xxxxxx, mis on nõukogu poolt kehtestatud;

6.6.5. sihtasutuse poolt osutatavate teenuste hindade kinnitamine;

6.6.6. sihtasutuse nimel kõikidele dokumentidele alla kirjutamine, seaduses näidatud juhtudel

ja tähtaegadel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri informeerimine;

6.6.7. läbirääkimiste pidamine, lepingute sõlmimine ja sõlmitud lepingute täitmise tagamine.

6.7. Xxxxxxx järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi, kusjuures tehinguid, mis väljuvad sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Nõukogu eelnev nõusolek on vajalik eelkõige tehingute tegemiseks, mis on nimetatud põhikirja punktis 5.7.13.

6.8. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt neile nõukogu poolt kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on õigus määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (nt lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel, kus määratakse muu hulgas ka volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning on eelnevalt kooskõlastatud kirjalikult nõukogu esimehega.

6.9. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.

6.10. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud kolmekordset keskmist kuutasu.

6.11. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

7. STRUKTUUR

Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul.

8. ARENGUKAVA

8.1. Sihtasutusel on arengukava, mis koostatakse vähemalt neljaks aastaks.

8.2. Arengukavas nähakse ette sihtasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid.

8.3. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab juhatus. Arengukava või selle muudatused kinnitab nõukogu ja see saadetakse teadmiseks asutajatele.

9. EELARVE

9.1. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele;

9.2. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel.

10. VARA XX XXXXX MAJANDAMINE

10.1. Sihtasutuse vara moodustab:

10.1.1. asutajate poolt sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid ja xxx xxxx;

10.1.2. antav toetus riigieelarvest vastavalt iga-aastasele riigieelarve seadusele;

10.1.3. varalised kingitused, annetused ja pärandused;

10.1.4. tulud põhitegevusest ja muust majandustegevusest;

10.1.5. toetused fondidest, abiprogrammidest jms;

10.1.6. tehingud vallas- ja kinnisvaraga;

10.1.7. oma sümboolikaga toodete müük;

10.1.8. muudest seadusega lubatud toimingutest laekuvad vahendid.

10.2. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt ekspertiisi- või hindamisteenuseid osutavatelt isikutelt. Mitterahalise vara väärtuse hindamise õigsust kontrollib audiitor, kes esitab selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Vara antakse sihtasutusele üle akti alusel, millele kirjutavad xxxx xxxx üleandev isik või tema poolt volitatud xxxx xx sihtasutuse juhatuse liige.

10.3. Xxxxx poolt sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut.

10.4. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb sihtasutus majandustegevusega Eesti Vabariigi seadustega lubatud piirides.

10.5. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning ei xxxx laenu ega taga laene asutajatele, juhatuse ega nõukogu liikmetele, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

11. ARUANDLUS JA KONTROLL

11.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus lähtudes õigusaktidest.

11.2. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

11.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab heaks kiidetud majandusaasta aruande hiljemalt nelja kuu jooksul audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks.

11.4. Sihtasutus kohustub esitama nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Rahandusministeeriumile, Riigikontrollile ning asutajatele auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa.

11.5. Audiitor

11.5.1. Sihtasutuse audiitori nimetab nõukogu kolmeks aastaks. Audiitori tasustamise korra ja audiitori tagasikutsumise otsustab nõukogu.

11.5.2. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks xxxx xxxxx juhitava asutuse struktuuriüksust.

11.6. Siseaudiitor

11.6.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui

aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot. Lepingu siseaudiitoriga sõlmib nõukogu esimees.

11.6.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada kõigi asutajatega.

12. PÕHIKIRJA MUUTMINE

12.1. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võivad asutajad põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.

12.2. Põhikirja võivad muuta asutajad kokkuleppel.

13. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE

13.1. Ühinemine ja jagunemine

13.1.1. Sihtasutus ühendatakse teise sihtasutusega riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või ühendada teise sihtasutusega xxxx riigi nõusolekuta.

13.1.2. Sihtasutus võib jaguneda sihtasutusteks üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel seaduses sätestatud korras.

13.2. Lõpetamine

13.2.1. Sihtasutus lõpetatakse asutajate- või kohtuotsusega.

13.2.2. Sihtasutus lõpetatakse riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või lõpetada xxxx riigi nõusolekuta. Asutaja võib teha ettepaneku sihtasutuse lõpetamiseks.

13.2.3. Sihtasutus lõpetatakse asutajate otsusel järgmistel põhjustel:

13.2.3.1. sihtasutus ei järgi seaduse ja põhikirjaga kehtestatud nõudeid ning vaatamata nõukogule saadetud kirjalikele hoiatustele selline rikkumine on olnud kalendriaasta jooksul korduv;

13.2.3.2. sihtasutus on kaotanud oma xxxx xx piisava vara omandamine lähitulevikus ei ole reaalne;

13.2.3.3. riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise lepingus sätestatud kohustuste täitmiseks sihtasutusele eraldatud riigieelarveline tegevustoetus ei võimalda sihtasutuse lepingulisi kohustusi täita;

13.2.3.4. muudel seaduses sätestatud juhtudel.

13.2.4. Sihtasutuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist, jaotatakse allesjäänud vara asutajate vahel proportsionaalselt, lähtudes asutajate poolt sihtasutusele asutamisel ja sihtasutuse tegevuse jooksul eraldatud vahendite xx xxx antud xxxx suurusest.