RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

(Muud kui seadusandlikud aktid)

Rahvusvahelise avaliku õiguse kohaselt kehtib ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) originaaltekst. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumiskuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) seisundidokumendist TRANS/WP.29/343, mis on kättesaadav järgmisel aadressil:

xxxx://xxx.xxxxx.xxx/xxxxx/xxxx/xx00/xx00xxx/xx00xxx/xx00xxxxxxxx.xxxx.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 110 – ühtsed sätted, milles käsitletakse

I. Kütusena surumaagaasi kasutavate mootorsõidukite eriosade tüübikinnitust

II. Mootorsõidukite tüübikinnitust seoses tüübikinnituse saanud eriosade paigaldamisega surumaa gaasi kasutamiseks asjaomaste mootorsõidukite kütusena

Inkorporeeritud on kogu kehtiv tekst kuni:

eeskirja algversiooni täiendus 9. Jõustumise kuupäev: 19. august 2010

SISUKORD

EESKIRI

1. Reguleerimisala

2. Määratlused ja osade klassifikatsioon

I OSA

3. Tüübikinnituse taotlemine

4. Märgistused

5. Tüübikinnituse andmine

6. CNG-osadele esitatavad tehnilised nõuded

7. CNG-osa tüübi muudatused ja tüübikinnituse laiendamine

8. (Puudub)

9. Toodangu vastavus

10. Karistused toodangu mittevastavuse korral

11. (Puudub)

12. Tootmise lõpetamine

13. Tüübikatsetuste eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid

II OSA

14. Määratlused

15. Tüübikinnituse taotlemine

16. Tüübikinnituse andmine

17. Eriosade paigaldamise nõuded surumaagaasi kasutamiseks asjaomaste mootorsõidukite kütusena

18. Toodangu vastavus

19. Karistused toodangu mittevastavuse korral

20. Sõidukitüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

21. Tootmise lõpetamine

22. Tüübikatsetuste eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

Xxxx 1A — CNG-osa põhiomadused

Xxxx 1B — Sõiduki, mootori ja surumaagaasi seadmestiku põhiomadused Xxxx 2A — CNG-osa tüübikinnitusmärgi kujundus

Xxxx 2B — Teatis CNG-osa tüübile tüübikinnituse andmise, laiendamise, tüübikinnitusest keeldumise, kinnituse tühistamise või tootmise lõpetamise kohta eeskirja nr 110 alusel

Lisaleht — Lisateave seoses eeskirja nr 110 kohase CNG-osade tüübikinnitusega Xxxx 2C — Tüübikinnitusmärkide kujundamine

Xxxx 2D — Teatis sõidukitüübi tüübikinnituse andmise, laiendamise, tüübikinnitusest keeldumise, kinni tuse tühistamise või tootmise lõpetamise kohta seoses CNG-osa paigaldamisega eeskirja nr 110 alusel

Xxxx 3 — Gaasiballoonid – maagaasikütuse hoidmise kõrgrõhuballoonid mootorsõidukis liide A — Katsemeetodid

liide B — (Puudub)

liide C — (Puudub)

liide D — Aruandevormid

liide E — Pingetsükli asümmeetriateguri kindlakstegemine tensoanduritega liide F — Purunemissitkuse mõõtmise meetodid

liide G — Mahutitootja juhised balloonide käitamise, kasutamise ja kontrollimise kohta

liide H — Keskkonnakatse

Xxxx 4A — Automaatventiili, tagasilöögiklapi, kaitseklapi, (temperatuurile reageeriva) rõhuvabastus seadme, ülevooluklapi, manuaalventiili ja (rõhule reageeriva) rõhuvabastusseadme tüübikin nitust reguleerivad sätted

Xxxx 4B — Painduvate kütusetorude ja -voolikute tüübikinnitust reguleerivad sätted Xxxx 4C — Surumaagaasi filtri tüübikinnitust reguleerivad sätted

Xxxx 4D — Rõhuregulaatori tüübikinnitust reguleerivad sätted

Xxxx 4E — Rõhu- ja temperatuuriandurite tüübikinnitust reguleerivad sätted Xxxx 4F — Täiteüksuse tüübikinnitust reguleerivad sätted

Xxxx 4G — Gaasivoolu reguleerseadme ning gaasi xx xxx segaja või injektori tüübikinnitust reguleerivad sätted

Xxxx 4H — Elektroonilise kontrollploki tüübikinnitust reguleerivad sätted Xxxx 5 — Katsemenetlused

Xxxx 5A — Ülerõhukatse (tugevuskatse) Xxxx 5B — Välislekke katse

Xxxx 5C — Siselekke katse

Xxxx 5D — Surumaagaasiga sobivuse katse Xxxx 5E — Korrosioonikatse

Xxxx 5F — Vastupidavus kuivale kuumuse Xxxx 5G — Osooniga vanandamine

Xxxx 5H — Temperatuuritsüklikatse

Xxxx 5I — Rõhutsüklikatse ainult balloonide puhul (vt xxxx 3) Xxxx 5J — (Puudub)

Xxxx 5K — (Puudub)

Xxxx 5L — Vastupidavuskatse (pidev töötamine)

Xxxx 5M — Lõhkemise/purunemise katse ainult balloonide puhul (vt xxxx 3) Xxxx 5N — Vibratsioonikatse

Xxxx 5O — Töötemperatuurid

Xxxx 6 — Sätted seoses surumaagaasi kasutavate avalikku teenust osutavate sõidukite märgistusega

1. REGULEERIMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse järgmise suhtes:

1.1. I osa. Kütusena surumaagaasi kasutavate M ja N kategooria (1) mootorsõidukite eriosad

1.2. II osa. M ja N kategooria (1) mootorsõidukid seoses tüübikinnituse saanud eriosade paigalda misega surumaagaasi kasutamiseks asjaomaste mootorsõidukite kütusena.

2. MÄÄRATLUSED JA OSADE KLASSIFIKATSIOON

Sõidukites kasutatavad CNG-osad klassifitseeritakse töörõhu ja funktsiooni järgi, nagu näidatud joonisel 1-1.

Klass 0 Kõrge rõhuga osad – hõlmab torusid ja toruliitmikke, mis sisaldavad surumaagaasi xxxxx xxx 3 MPa ja maksimaalselt 26 MPa.

Klass 1 Keskmise rõhuga osad – hõlmab torusid ja toruliitmikke, mis sisaldavad surumaagaasi xxxxx xxx 450 kPa ja maksimaalselt 3 000 kPa (3 MPa).

Klass 2 Xxxxxx rõhuga osad – hõlmab torusid ja toruliitmikke, mis sisaldavad surumaagaasi xxxxx xxx 20 kPa ja maksimaalselt 450 kPa.

(1) Nagu on määratletud sõidukite tootmist käsitleva resolutsiooni täisteksti 7. lisas (R.E.3) (dokument TRANS/ WP.29/78/Rev.(1)Amend.2 viimati tehtud muudatuse Amend.4 kohaselt).

Klass 3 Keskmise rõhuga osad, nagu kaitseklapid või kaitseklappidega kaitstud osad – hõlmab torusid ja toruliitmikke, mis sisaldavad surumaagaasi xxxxx xxx 450 kPa ja maksimaal selt 3 000 kPa (3 MPa).

Klass 4 Osad, mis puutuvad kokku gaasiga temperatuuril alla 20 kPa.

Osa võib koosneda mitmest koostisosast, mis kuuluvad vastavalt maksimaalsele töörõhule ja funktsioonile eri klassi.

2.1. Rõhk – atmosfäärirõhu suhtes mõõdetud rõhk, kui ei ole teisiti nimetatud.

2.1.1. Tarnerõhk – väljareguleeritud rõhk ühtlase gaasitemperatuuri 15 °C juures.

2.1.2. Katserõhk – rõhk, milleni asjaomane osa viiakse vastavuskatsete käigus.

2.1.3. Töörõhk – maksimaalne rõhk, millise jaoks on asjaomane osa projekteeritud ja mis on vastava osa tugevuse kindlaksmääramise alus.

2.1.4. Töötemperatuurid – lisas 5O märgitud temperatuurivahemike maksimumväärtused, mille juures on tagatud eriosa ohutu ja nõuetekohane toimimine ning mille jaoks nimetatud osa on projek teeritud ja heaks kiidetud.

2.2. „Eriosa” tähendab järgmist:

a) mahuti (või balloon),

b) balloonile kinnitatud tarvikud,

c) rõhuregulaator,

d) automaatventiil,

e) manuaalventiil,

f) gaasivarustusseade,

g) gaasivoolu reguleerseade,

h) painduv kütusetoru,

i) jäik kütusetoru,

j) täiteüksus või paak,

k) kontrollklapp või tagasilöögiklapp,

l) kaitseklapp (suruklapp),

m) rõhuvabastusseade (temperatuurile reageeriv),

n) filter,

o) rõhu- või temperatuuriandur või indikaator,

p) ülevooluklapp,

q) hooldusklapp,

r) elektrooniline kontrollplokk,

s) gaasikindel kest,

t) toruliitmik,

u) ventilatsioonivoolik,

v) rõhuvabastusseade (rõhule reageeriv).

2.2.1. Paljud loetletud osadest võivad olla ühendatud või sobitatud kokku „multifunktsionaalseks osaks”.

Joonis 1-1

CNG-osade klassifitseerimise skeem

Joonis 1-2

Katsed, mida tuleb läbi viia konkreetse klassi osadega (v. a balloonidega)

Tunnus katse	Ülerõhu (tugevus) xxxxx	Xxxxxxxxxx (välisleke)	Lekkekatse (siseleke)	Vastupida vuskatse pideval töötamisel	Korrosiooni katse	Osooniga vanandam xxx	Xxxxxxxxxxx siga sobivus	Vastupi davus vibratsioo nile	Vastupi davus kuivale kuumusele
	Xxxx 5 A	Xxxx 5B	Xxxx 5C	Xxxx 5L	Xxxx 5E	Xxxx 5G	Xxxx 5D	Xxxx 5N	Xxxx 5F
Klass 0	X	X	A	A	X	X	X	X	X
Klass 1	X	X	A	A	X	X	X	X	X

Tunnus katse	Ülerõhu (tugevus) xxxxx	Xxxxxxxxxx (välisleke)	Lekkekatse (siseleke)	Vastupida vuskatse pideval töötamisel	Korrosiooni katse	Osooniga vanandam xxx	Xxxxxxxxxxx siga sobivus	Vastupi davus vibratsioo nile	Vastupi davus kuivale kuumusele
	Xxxx 5 A	Xxxx 5B	Xxxx 5C	Xxxx 5L	Xxxx 5E	Xxxx 5G	Xxxx 5D	Xxxx 5N	Xxxx 5F
Klass 2	X	X	A	A	X	A	X	X	A
Klass 3	X	X	A	A	X	X	X	X	X
Klass 4	O	O	O	O	X	A	X	O	A

X = kohaldatakse O = ei kohaldata

A = vajaduse korral

2.3. Mahuti (või balloon) – surumaagaasi hoidmiseks mõeldud mis tahes anum;

2.3.1. Mahuti võib olla:

CNG-osade 1. klassi puhul: metallist;

CNG-osade 2. klassi puhul: vaiguga immutatud filamendiga tugevdatud metallvooderdis (rõngas mähis);

CNG-osade 3. CNG-osade 3. klassi puhul: vaiguga immutatud filamendiga tugevdatud metall vooderdis (täismähis);

CNG-osade 4. klassi puhul: vaiguga immutatud filament mittemetalse vooderdisega (täiskompo siit).

2.4. Mahuti tüüp – mahutid, mis ei erine üksteisest lisas 3 nimetatud suuruse- ja materjaliomaduste poolest.

2.5. Mahutile kinnitatud tarvikud – järgmised osad (kuid mitte ainult need osad), kas eraldi või ühendatuna, kui need on mahuti külge kinnitatud:

2.5.1. manuaalventiil;

2.5.2. rõhuandur/-indikaator;

2.5.3. kaitseklapp (rõhuklapp);

2.5.4. rõhuvabastusseade (temperatuurile reageeriv);

2.5.5. ballooni automaatventiil;

2.5.6. ülevooluklapp;

2.5.7. gaasikindel kaitsekest.

2.6. Ventiil – seade, mille abil saab reguleerida vedelikuvoolu.

2.7. Automaatventiil – ventiil, mida ei juhita käsitsi.

2.8. Ballooni automaatventiil – jäigalt balloonile kinnitatud automaatventiil, mis reguleerib gaasivoolu toiteseadmetesse. Automaatventiili nimetatakse ka kaugjuhitavaks hooldusventiiliks.

2.9. Tagasilöögiklapp – automaatventiil, mis võimaldab gaasi voolamist ainult ühes suunas.

2.10. Ülevooluklapp (ülevoolu piirav seade) – seade, mis kindlaksmääratud koguse ületamisel lülitab gaasivoolu automaatselt välja või piirab seda.

2.11. Manuaalventiil – jäigalt balloonile kinnitatud käsitsi juhitav ventiil.

2.12. Kaitseklapp (rõhuklapp) – seade, mis hoiab ära eelnevalt kindlaksmääratud vastuvoolurõhu ületa mise.

2.13. Hooldusklapp – isolatsiooniventiil, mis suletakse ainult sõiduki hooldamise ajaks.

2.14. Filter – kaitsesõel, mis eemaldab gaasivoolust võõrkehad.

2.15. Toruliitmik – torude või voolikute süsteemis kasutatav ühendusdetail.

2.16. Kütusetorud

2.16.1. Painduvad kütusetorud – painduvad torud või voolikud, milles voolab maagaas.

2.16.2. Jäigad kütusetorud – torud, mis ei ole tavapärasel kasutusel ettenähtud painduma xx xxxxxx voolab maagaas.

2.17. Gaasivarustusseade – seade gaaskütuse suunamiseks mootori sisselasketorustikku (karburaatorisse või injektorisse).

2.17.1. Gaasi xx xxx segaja – mootorisse siseneva xxx xx gaaskütuse segamise seade.

2.17.2. Gaasiinjektor– gaaskütuse mootorisse suunamise või sellega ühendatud sisselaskesüsteemi seade.

2.18. Gaasivoolu reguleerseade – gaasivoolu mootorisse reguleeriv ja piirav seade, mis on paigaldatud voolusuunda arvestades pärast rõhuregulaatorit.

2.19. Gaasikindel kest – xxxxx xxxx gaasi ventilatsioonitoruga, mis suunab gaasilekke sõidukist välja.

2.20. Rõhuindikaator – survestatud seade, mis näitab gaasi rõhku.

2.21. Rõhuregulaator – seade, mida kasutatakse mootorisse suunatava gaaskütuse rõhu reguleerimiseks.

2.22. Rõhuvabastusseade (temperatuurile reageeriv) – ühekordse kasutusega seade, mille aktiveerib liiga kõrge temperatuur ning mis laseb ballooni purunemise eest kaitsmiseks gaasi välja.

2.23. Täiteüksus või paak – sõidukile väliselt või sisemiselt (mootoriruumi) kinnitatud seade, mida kasutatakse mahuti täitmiseks tanklas.

2.24. Elektrooniline kontrollplokk (surumaagaasi lisamine) – seade, mis reguleerib mootori gaasivajadust xx xxxxx mootoriparameetreid ning sulgeb ohutuse kaalutlustel automaatselt automaatventiili.

2.25. Osade tüüp – punktides 2.6–2.23 nimetatud osad, mis ei erine üksteisest niisuguste põhioma duste poolest, nagu materjalid, töörõhk ja töötemperatuurid.

2.26. Elektroonilise kontrollploki tüüp – punktis 2.24 nimetatud osad, mis ei erine üksteisest niisuguse põhiomaduse poolest nagu tarkvara põhimõtted, kuid esineda võivad väikesed muudatused.

2.27. Rõhuvabastusseade (rõhule reageeriv) (seadet nimetatakse ka ülerõhuklapiks) – ühekordse kasutusega seade, mille aktiveerib liiga kõrge rõhk ning mis hoiab ära eelnevalt kindlaksmääratud vastu voolurõhu ületamise.

I OSA

KÜTUSENA SURUMAAGAASI (CNG) KASUTAVATE MOOTORSÕIDUKITE ERIOSADE TÜÜBIKINNITUS

3. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1. Eriosa või multifunktsionaalse osa tüübikinnituse taotluse esitab kaubanime või -xxxxx xxxxxx või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2. Tüübikinnituse taotlusele tuleb kolmes eksemplaris lisada allnimetatud dokumendid ning esitada järgmised üksikasjad:

3.2.1. sõiduki kirjeldus, mis sisaldab kõiki käesoleva eeskirja lisas 1 A nimetatud asjakohaseid üksikasju,

3.2.2. eriosa tüübi üksikasjalik kirjeldus,

3.2.3. eriosa piisavalt üksikasjalik ja sobivas mõõtkavas joonis,

3.2.4. käesoleva eeskirja punktis 6 sätestatud nõuetele vastavuse kinnitus.

3.3. Tüübikinnituste andmise eest vastutava tehnilise teenistuse nõudmisel tuleb esitada eriosa näidised. Nõudmise korral tuleb esitada täiendavad näidised (maksimaalselt 3).

3.3.1. Mahutite tootmise ettevalmistamisel [n] (*) tehakse iga 50 mahuti kohta (kvalifikatsioonipartii) lisas 3 sätestatud purunevuse katsed.

4. MÄRGISTUSED

4.1. Kinnitamiseks esitatud eriosa näidisel peab olema tootja nimi ning tüübi kaubanimi või -xxxx,

k.a märgistus ettenähtud töötemperatuuride kohta („M” ja „C” vastavalt mõõduka või külma temperatuuri puhul); ning painduvate torude puhul ka tootmiskuu xx -xxxxx; asjaomane märgistus peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.2. Xxxx xxxx peab olema piisavalt ruumi tüübikinnituse xxxxx jaoks; see koht on näidatud punktis

3.2.3 nimetatud joonistel.

4.3. Igal mahutil peab olema ka andmesilt järgmiste selgesti loetavate ja kustumatute andmetega:

a) seerianumber;

b) mahutavus (l);

c) märgistus „CNG”;

d) töörõhk/katserõhk (MPa);

e) mass (kg);

f) tüübikinnituse aasta ja kuu (nt 96/01);

g) punkti 5.4 kohane tüübikinnitusmärk.

(*) Täpsustada.

5. TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE

5.1. Kui tüübikinnituse saamiseks esitatud osade näidised vastavad käesoleva eeskirja punktide 6.1–6.11 nõuetele, antakse asjaomastele osadele tüübikinnitus.

5.2. Igale kinnituse saanud osa või multifunktsionaalse osa tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest kohta (praegu 00, mis tähendab eeskirja algversiooni) näitavad muudatuste seeriat, mis hõlmab kõige hilisemaid tehnilisi muudatusi, mis tüübikinnituse väljastamise ajaks on eeskirja tehtud. Üks xx xxxx lepinguosaline ei tohi anda sama numbrit teisele osatüübile.

5.3. Teade CNG-osa käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, laiendamise või kinnituse andmisest keeldumise kohta edastatakse käesoleva eeskirja kohaselt seda eeskirja rakendavatele lepinguosalistele vormis, mis vastab käesoleva eeskirja lisas 2B esitatud näidisele.

5.4. Igale käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud osatüübile vastavale osale tuleb lisaks punktides 4.1 ja 4.3. kirjeldatud märkidele kinnitada punktis 4.2 kirjeldatud juurdepääsetavale xxxxxx rahvusvaheline tüübikinnituse xxxx, mis koosneb järgmistest osadest:

5.4.1. ringiga ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi eraldusnumber (1);

5.4.2. käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, mõttekriips ja punktis 5.4.1 nimetatud ringist paremale jääv tüübikinnitusnumber. Osa tüübikinnitusnumbri kaks esimest kohta näitavad xxxxx xxxxx eeskirja viimaste muudatuste seeriat ning järgnevad numbrikombinatsiooni xxxxx näitavad asjaomasele tüübikinnitustunnistusele kantud numbrit (vt punkti 5.2 ja xxxx 2B).

5.5. Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

5.6. Käesoleva eeskirja lisas 2 A on esitatud näidis tüübikinnitusmärgi kujunduse kohta.

6. CNG-OSADELE ESITATAVAD TEHNILISED NÕUDED

6.1. Üldised nõuded

6.1.1. Kütusena surumaagaasi kasutavate sõidukite eriosad peavad toimima nõuetekohaselt, ohutult ning käesolevas eeskirjas kirjeldatud viisil.

Surumaagaasiga kokkupuutuvate osade materjalid peavad sobima surumaagaasi kasutamiseks (vt xxxx 5D).

Asjaomaste osade koostisosi, mille nõuetekohast ja ohutut toimimist võivad mõjutada surumaa gaas, kõrge rõhk või vibratsioonid, katsetatakse käesoleva eeskirja lisades kirjeldatud viisidel. Eriti peab olema tagatud punktide 6.2–6.11 nõuete täitmine.

Kütusena surumaagaasi kasutavate sõidukite eriosad peavad vastama elektromagnetilise ühildu vuse nõuetele, mis on ette nähtud eeskirja nr 10 muudatuste seerias 02, või samaväärsetele nõuetele.

(1) 1 — Saksamaa, 2 — Prantsusmaa, 3 — Itaalia, 4 — Madalmaad, 5 — Rootsi, 6 — Belgia, 7 — Ungari, 8 — Tšehhi Vabariik, 9 — Hispaania, 10 — Serbia, 11 — Ühendkuningriik, 12 — Austria, 13 — Luksemburg, 14 — Šveits, 15 (vaba), 16 — Norra, 17 — Soome, 18 — Taani, 19 — Rumeenia, 20 — Poola, 21 — Portugal, 22 — Venemaa Föderatsioon, 23 — Kreeka, 24 — Iirimaa, 25 — Horvaatia, 26 — Sloveenia, 27 — Slovakkia, 28 — Valgevene, 29

— Eesti, 30 (vaba), 31 — Bosnia ja Hertsegoviina, 32 — Läti, 33 (vaba), 34 — Bulgaaria, 35 — (vaba), 36 — Leedu,

37 — Türgi, 38 (vaba), 39 — Azerbaidžaan, 40 — endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 (vaba), 42 — Euroopa Ühendus (kinnitusi annavad liikmesriigid, kasutades oma EMK sümboleid), 43 — Jaapan, 44 (vaba), 45 — Austraalia, 46 — Ukraina, 47 — Lõuna-Aafrika Vabariik, 48 — Uus-Meremaa, 49 — Küpros, 50 — Malta, 51 — Korea Vabariik, 52 — Malaisia, 53 — Tai, 54 ja 55 (vaba) ja 56 — Montenegro. Teistele riikidele antakse järgmised numbrid sellises kronoloogilises järjekorras, nagu nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist, või ühinevad sellega ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär edastab nii antud numbrid kokkuleppe osalisriikidele.

6.2. Nõuded mahutitele

6.2.1. Surumaagaasi mahutitele antakse tüübikinnitus vastavalt käesoleva eeskirja xxxx 3 sätetele.

6.3. Sätted mahutile kinnitatud osade kohta

6.3.1. Mahutil peavad olema vähemalt järgmised osad, mis võivad olla kas eraldi või ühendatud:

6.3.1.1. manuaalventiil,

6.3.1.2. ballooni automaatventiil,

6.3.1.3. rõhuvabastusseade,

6.3.1.4. ülevooluklapp.

6.3.2. Vajadusel võib mahutil olla gaasikindel kest.

6.3.3. Punktides 6.3.1–6.3.2 nimetatud osadele antakse tüübikinnitus vastavalt käesoleva eeskirja xxxx 4 sätetele.

6.4.–6.11. Teiste osadega seotud sätted

Nimetatud osadele antakse tüübikinnitus vastavalt järgnevas tabelis märgitud lisade sätetele:

Punkt	Osa	Xxxx
6.4	Automaatventiil Kontrollklapp või tagasilöögiklapp Kaitseklapp Rõhuvabastusseade (temperatuurile reageeriv) Ülevooluklapp Rõhuvabastusseade (rõhule reageeriv)	4A
6.5	Painduv kütusetoru või -voolik	4B
6.6	Surumaagaasi filter	4C
6.7	Rõhuregulaator	4D
6.8	Rõhu- ja temperatuuriandurid	4E
6.9	Täiteüksus või paak	4F
6.10	Gaasivoolu reguleerseade ning gaasi xx xxx segaja või injektor	4G
6.11	Elektrooniline kontrollplokk	4H

7. CNG-OSA TÜÜBI MUUDATUSED JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

7.1. Igast muudatusest CNG-osa tüübis tuleb teatada tüübikinnituse andnud ametiasutusele. Kõne alune asutus võib:

7.1.1. xxxxx seisukoha, et tehtud muudatused ei mõju tõenäoliselt kahjustavalt ja et mootor vastab endiselt nõuetele, või

7.1.2. määrata, kas pädev asutus peab viima läbi osalise või täieliku uue katsetamise.

7.2. Tüübikinnituse andmise kinnitus või teade kinnituse andmisest keeldumise kohta koos muuda tuste kirjeldusega edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele lepinguosalistele punktis 5.3 ettenähtud korras.

7.3. Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus annab igale niisuguse laienduse kohta koostatud teatisele seerianumbri.

8. (puudub)

9. TOODANGU VASTAVUS

Toodangu vastavuse kontrolli menetlus peab olema kooskõlas kokkuleppe liites 2 (E/ECE/ 324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) kehtestatud menetlusega järgmistel tingimustel.

9.1. Iga mahutit tuleb vastavalt käesoleva eeskirja xxxx 3 nõuetele katsetada vähemalt 1,5 korda töörõhust suurema rõhu juures.

9.2. Xxxx 3 punkti 3.2 kohane purunevuse katse hüdraulilise xxxxx all tehakse iga maksimaalselt 200 mahutist koosneva samast toorainepartiist toodetud partii puhul.

9.3. Iga painduvat kütusetorukoostu, millele vastavalt käesoleva eeskirja punktis 2 kirjeldatud klassi fikatsiooni järgi avaldatakse kõrget ja keskmist rõhku (klassis 0 ja 1), katsetatakse töörõhust kaks korda suurema rõhu juures.

10. KARISTUSED TOODANGU MITTEVASTAVUSE KORRAL

10.1. Käesoleva eeskirja kohaselt osale antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punkti 9 nõudeid ei täideta.

10.2. Kui käesolevat eeskirja kohaldav lepinguosaline tühistab tema eelnevalt antud tüübikinnituse, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele lepinguosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja lisale 2B vastavat teatisvormi.

11. (puudub)

12. TOOTMISE LÕPLIK LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omaja lõpetab täielikult käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse saanud osatüübi tootmise, teatab ta sellest kinnituse andnud asutusele. Asjakohase xxxxx saamise järel teatab nimetatud asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele lepinguosalistele, kasu tades selleks käesoleva eeskirja xxxx 2B vastavat teatisvormi.

13. TÜÜBIKATSETUSTE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad lepinguosalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikin nituskatsete läbiviimise eest vastutavate tehniliste teenistuste ja/või nende ametiasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata teated teistes riikides välja antud tüübikinnituste, nende laiendamise, nende andmisest keeldumise või nende tühistamise kohta.

II OSA

MOOTORSÕIDUKITE TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE SEOSES TÜÜBIKINNITUSE SAANUD ERIOSADE PAIGALDAMISEGA SURUMAAGAASI (CNG) KASUTAMISEKS ASJAOMASTE MOOTORSÕIDUKITE KÜTUSENA

14. MÄÄRATLUSED

14.1. Käesoleva eeskirja II osas kasutatavad mõisted:

14.1.1. sõiduki tüübikinnituse andmine – M või N kategooria sõidukitüübi kinnituse andmine seoses originaalvarustuses ettenähtud surumaagaasi kasutamisega sõiduki kütusena;

14.1.2. sõidukitüüp – mootorsõidukite kategooria, mille sõidukitele on paigaldatud eriosad surumaagaasi kütusena kasutamiseks ning mille sõidukid ei erine üksteisest järgmiste omaduste poolest:

14.1.2.1. tootja;

14.1.2.2. tootja määratud tüübimärgistus,

14.1.2.3. disainilahenduse ja konstruktsiooni põhiomadused:

14.1.2.3.1. šassii ja põhjapaneel (ilmselged ja põhimõttelised erinevused);

14.1.2.3.2. surumaagaasi kasutava varustuse paigaldus (ilmselged ja põhimõttelised erinevused);

14.1.3. surumaagaasi süsteem – osade (mahuti(d) või balloon(id), ventiilid, painduvad kütusetorud jne) ja ühendusosade (jäigad kütusetorud, toruliitmikud jne) koost, mis on paigaldatud kütusena suru maagaasi kasutavale mootorsõidukile.

15. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

15.1. Sõidukitüübi kinnitamise taotluse seoses eriosade paigaldamisega surumaagaasi kütusena kasu tamiseks peab esitama sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

15.2. Sellele tuleb lisada kolmes eksemplaris järgmised dokumendid: sõiduki kirjeldus, mis sisaldab kõiki käesoleva eeskirja lisas 1B nimetatud asjakohaseid üksikasju.

15.3. Tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistustele tuleb esitada kinnitatava tüübi näidissõiduk.

16. TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE

16.1. Kui käesoleva eeskirja kohase kinnituse saamiseks esitatud sõidukitüüp on varustatud kõigi kütusena surumaagaasi kasutamiseks vajalike eriosadega ning vastab punkti 17 nõuetele, antakse sellele tüübikinnitus.

16.2. Igale kinnituse saanud sõidukitüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest kohta näitavad muudatuste seeriat, mis hõlmab kõige hilisemaid tehnilisi muudatusi, mis tüübikinni tuse väljastamise ajaks on eeskirja tehtud.

16.3. Teade surumaagaasi kasutavale sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, laiendamise või kinnituse andmisest keeldumise kohta edastatakse käesoleva eeskirja kohaselt seda eeskirja kohaldavatele lepinguosalistele vormis, mis vastab käesoleva eeskirja lisas 2D esitatud näidisele.

16.4. Igale käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud sõidukitüübile vastavale sõidukile tuleb punktis 16.2 nimetatud tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavale ja kergesti juurdepääsetavale xxxxxx kinnitada rahvusvaheline tüübikinnituse xxxx, mis koosneb järgmistest osadest:

16.4.1. ringiga ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi eraldusnumber (1);

16.4.2. käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, mõttekriips ja punktis 16.4.1 nimetatud ringist paremale jääv tüübikinnitusnumber.

16.5. Kui sõiduk vastab kokkuleppele lisatud ühe või mitme asjaomase eeskirja kohaselt tüübikinni tuse saanud sõidukitüübile, ei pea vastava eeskirja kohaselt tüübikinnituse andnud riik punktis

16.4.1 kirjeldatud tähist kordama; sellisel juhul paigutatakse kõigi teiste eeskirjade numbrid, tähised ja nende alusel selles riigis, mis tüübikinnituse annab, varem antud tüübikinnituste numbrid punktis 16.4.1 ettenähtud sümbolist paremale üksteise xxxx xxxxx.

— Eesti, 30 (vaba), 31 — Bosnia ja Hertsegoviina, 32 — Läti, 33 (vaba), 34 — Bulgaaria, 35 — (vaba), 36 — Leedu,

37 — Türgi, 38 (vaba), 39 — Azerbaidžaan, 40 — endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 (vaba), 42 — Euroopa Ühendus (kinnitusi annavad liikmesriigid, kasutades oma EMK sümboleid), 43 — Jaapan, 44 (vaba), 45 — Austraalia, 46 — Ukraina, 47 — Lõuna-Aafrika Vabariik, 48 — Uus-Meremaa, 49 — Küpros, 50 — Malta, 51 — Korea Vabariik, 52 — Malaisia, 53 — Tai, 54 ja 55 (vaba) ja 56 — Montenegro. Teistele riikidele antakse järgmised numbrid sellises kronoloogilises järjekorras, nagu nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigal datavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist, või ühinevad sellega ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni pea sekretär edastab nii antud numbrid kokkuleppe osalisriikidele.

16.6. Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

16.7. Tüübikinnitusmärk tuleb kinnitada sõiduki andmesildi lähedale või selle xxxxx.

16.8. Käesoleva eeskirja lisas 2C on esitatud näidis tüübikinnitusmärgi kujunduse kohta.

17. ERIOSADE PAIGALDAMISE NÕUDED SURUMAAGAASI KASUTAMISEKS ASJAOMASTE MOOTORSÕI- DUKITE KÜTUSENA

17.1. Üldised nõuded

17.1.1. Sõiduki surumaagaasi seadmestik peab töötama projekteeritud ja heaks kiidetud töörõhu ja töötemperatuuride juures xxxxx xx ohutult.

17.1.2. Kõik seadmestiku osad eraldi peavad olema saanud käesoleva eeskirja I osa kohase tüübikinni- tuse.

17.1.3. Seadmestikus kasutatavad materjalid peavad sobima surumaagaasiga kasutamiseks.

17.1.4. Kõik seadmestiku osad peavad olema korralikult kinnitatud.

17.1.5. Surumaagaasi seadmestikus ei tohi esineda lekkeid, st see peab püsima 3 minutit mullivaba.

17.1.6. Surumaagaasi seadmestik tuleb paigaldada selliselt, et see xxxxx xxxxxxx võimalikul moel kaitstud vigastuste, nagu liikuvatest sõidukiosadest, kokkupõrkest, kruusast, xxxxx- või mahalaadimisest või koorma paigalt liikumisest tulenevate vigastuste eest.

17.1.7. Surumaagaasi seadmestikuga ei tohi olla ühenduses muid seadmeid xxxxx nende, mida on sõiduki mootori nõuetekohaseks toimimiseks rangelt vaja.

17.1.7.1. Xxxx et see piiraks punkti 17.1.7 sätete kohaldamist, võib sõitjateruumi ja/või pagasiruumi kütmiseks paigaldada sõidukile surumaagaasi seadmestikuga ühendatud küttesüsteemi.

17.1.7.2. Punktis 17.1.7.1 nimetatud küttesüsteemi lubatakse juhul, kui tüübikinnituskatsete eest vastu- xxxxxx tehniliste teenistuste arvates on küttesüsteem piisavalt kaitstud ja paigaldamisega ei mõjutata surumaagaasi seadmestiku tavapärast nõuetekohast toimimist.

17.1.8. Surumaagaasi jõul liikuvate M2 ja M3 kategooria (1) sõidukite tähistamine.

17.1.8.1. Surumaagaasi seadmestikuga varustatud M2 ja M3 kategooria sõidukitel peab olema lisas 6 kirjeldatud märgistus.

17.1.8.2. Märgistus tuleb paigaldada M2 või M3 kategooria sõiduki ette xx xxxx ning parempoolsete uste välisküljele.

17.2. Täiendavad nõuded

17.2.1. Ükski surumaagaasi seadmestiku osa, sh niisuguste osade mis tahes kaitsematerjalid, ei tohi sõidukist välja ulatuda, v.a täiteüksus, juhul kui see ei ulatu oma kinnituskohast välja üle 10 mm.

17.2.2. Ükski surumaagaasi seadmestiku osa ei tohi asuda summutile või sarnasele soojaallikale lähemal kui 100 mm, v.a juhul, kui sellised osad on kuumuse vastu piisavalt kaitstud.

17.3. Surumaagaasi seadmestik

17.3.1. Surumaagaas seadmestikku kuuluvad vähemalt järgmised osad:

17.3.1.1. mahuti(d) või balloon(id);

17.3.1.2. rõhuindikaator või kütusetaseme indikaator;

17.3.1.3. rõhuvabastusseade (temperatuurile reageeriv);

17.3.1.4. ballooni automaatventiil;

17.3.1.5. manuaalventiil;

(1) Nagu on määratletud sõidukite tootmist käsitleva resolutsiooni täisteksti 7. lisas (R.E.3) (dokument TRANS/ WP.29/78/Rev.(1)Amend.2

17.3.1.6. rõhuregulaator;

17.3.1.7. gaasivoolu reguleerseade;

17.3.1.8. ülevooluklapp;

17.3.1.9. gaasivarustusseade;

17.3.1.10. täiteüksus või paak;

17.3.1.11. painduv kütusetoru;

17.3.1.12. jäik kütusetoru;

17.3.1.13. elektrooniline kontrollplokk;

17.3.1.14. toruliitmikud;

17.3.1.15. gaasikindel kaitsekest nende osade jaoks, mis on paigaldatud pagasi- või sõitjateruumi. Kui gaasikindel kaitsekest hävib tulekahjus, võib rõhuvabastusseadme katta gaasikindla kaitsekestaga.

17.3.2. Surumaagaasi seadmestikku võib kuuluda ka järgmisi osi:

17.3.2.1. kontrollklapp või tagasilöögiklapp;

17.3.2.2. kaitseklapp;

17.3.2.3. surumaagaasi filter;

17.3.2.4. rõhu- ja/või temperatuuriandur;

17.3.2.5. kütusevalikusüsteem ja elektrooniline süsteem;

17.3.2.6. rõhuvabastusseade (rõhule reageeriv).

17.3.3. Rõhuregulaatoriga võib olla ühendatud lisaautomaatventiil.

17.4. Mahuti paigaldus

17.4.1. Mahuti peab olema püsivalt sõidukile paigaldatud ega tohi asuda mootoriruumis.

17.4.2. Mahuti peab olema paigaldatud selliselt, et ei oleks kahe metallosa kontakti, v.a mahuti(te) kinnituskohtades.

17.4.3. Sõiduki kasutusvalmis asendis peab mahuti olema vähemalt 200 mm teepinnast kõrgemal.

17.4.3.1. Punkti 17.4.3 nõue ei ole siduv, kui mahuti on eest ja külgedelt piisavalt kaitstud ning ükski mahuti osa ei asu sellest kaitsest madalamal.

17.4.4. Kütusemahuti(d) või -silinder (-silindrid) peab (peavad) olema paigaldatud ja kinnitatud nii, et täis mahuti(te)ga oleks võimalik (xxxx kahju tekkimiseta) taluda järgmisi kiirendusi:

M1 ja N1 kategooria sõidukid:

a) 20 g sõidusuunas,

b) 8 g sõidusuunaga horisontaalselt risti.

M2 ja N2 kategooria sõidukid:

a) 10 g sõidusuunas,

b) 5 g sõidusuunaga horisontaalselt risti.

M3 and N3 kategooria sõidukid:

a) 6,6 g sõidusuunas,

b) 5 g sõidusuunaga horisontaalselt risti.

Praktilise katsetamise asemel võib kasutada arvutusmeetodit, juhul kui tüübikinnituse taotleja suudab tehnilisele teenistusele selle samaväärsust rahuldavalt tõestada.

17.5. Mahuti(te)le või ballooni(de)le kinnitatud tarvikud

17.5.1. Automaatventiil

17.5.1.1. Ballooni automaatventiil peab olema paigaldatud vahetult iga mahuti külge.

17.5.1.2. Ballooni automaatventiil peab toimima selliselt, et kütusega varustamine peatatakse xxxxx mootori väljalülitamist, olenemata süütevõtme asendist, ning see peab jääma suletuks niikauaks, kui mootor ei tööta. Diagnostika jaoks on lubatud 2-sekundiline viivitus.

17.5.2. Rõhuvabastusseade

17.5.2.1. Rõhuvabastusseade (temperatuurile reageeriv) peab olema kinnitatud kütusemahuti(te)le moel, mis võimaldab rõhu vabastamist gaasikindlasse kaitsekesta juhul, kui see gaasikindel kaitsekest vastab punkti 17.5.5 nõuetele.

17.5.3. Mahuti ülevooluklapp

17.5.3.1. Ülevoolu piirav seade peab olema mahuti(te)sse paigaldatud ballooni automaatventiilile.

17.5.4. Manuaalventiil

17.5.4.1. Balloonile on kinnitatud manuaalventiil, mida saab integreerida ballooni automaatventiiliga.

17.5.5. Mahuti(te) gaasikindel kaitsekest

17.5.5.1. Kütusemahutile peab olema paigaldatud punktide 17.5.5.2–17.5.5.5 nõuetele xxxxxx gaasikindel kaitsekest üle mahuti(te) kinnituste, v.a juhul, kui mahuti(d) on paigaldatud sõidukist väljapoole.

17.5.5.2. Gaasikindel kaitsekest peab olema avatud ühendusele atmosfääriga, vajadusel ühendusvooliku ja ühendustoru kaudu, mis on surumaagaasi suhtes vastupidavad.

17.5.5.3. Gaasikindla kaitsekesta ventilatsiooniava ei tohi suubuda rattakoopasse ega olla suunatud kuumuseallikale nagu näiteks summuti.

17.5.5.4. Igal mootorsõiduki kere põhjas asuval gaasikindla kaitsekesta ventileerimiseks kasutataval xxxx- dusvoolikul või ühendustorul peab olema vähemalt 450 mm2 suurune sulgemata ava.

17.5.5.5. Mahuti(te) kinnitusi ja ühendusvoolikuid ümbritsev kest peab olema rõhu 10 kPa juures gaasi- xxxxxx xxxx püsivate deformatsioonideta. Xxxx tingimustes on vastuvõetav 100 cm3 tunnis suurune leke.

17.5.5.6. Ühendusvoolik peab klambrite või muude vahenditega olema kinnitatud gaasikindla kaitsekesta ja ühendustoru külge, et tagada gaasikindel ühendus.

17.5.5.7. Kõiki pagasi- või sõitjateruumi paigaldatud osad peavad olema gaasikindla kaitsekestaga kaetud.

17.5.6. Rõhuvabastusseade (rõhule reageeriv)

17.5.6.1. Rõhuvabastusseade (rõhule reageeriv) aktiveerub ja laseb gaasi välja sõltumatult (temperatuurile reageerivast) rõhuvabastusseadmest.

17.5.6.2. Rõhuvabastusseade (rõhule reageeriv) peab olema kinnitatud kütusemahuti(te)le moel, mis võimaldab gaasi vabastamist gaasikindlasse kaitsekesta juhul, kui see gaasikindel kaitsekest vastab punkti 17.5.5 nõuetele.

17.6. Jäigad ja painduvad kütusetorud

17.6.1. Jäigad kütusetorud peavad olema valmistatud õmbluseta torudest: kas roostevabast terasest või korrosioonikindla kattega terasest.

17.6.2. Klassis 0, 1 ja 2 nimetatud osade puhul kasutamisel võib jäiga kütusetoru asendada painduva toruga.

17.6.3. Painduv kütusetoru peab vastama käesoleva eeskirja xxxx 4B nõuetele.

17.6.4. Jäigad kütusetorud peavad olema selliselt kaitstud, et neile ei mõjuks vibratsioon ega pinged.

17.6.5. Painduvad kütusetorud peavad olema selliselt kaitstud, et neile ei mõjuks vibratsioon ega pinged.

17.6.6. Kinnituskohtades peab jäik või painduv kütusetoru olema ühendatud selliselt, et ei oleks kahe metallosa kontakti.

17.6.7. Jäik või painduv gaasitoru ei tohi asuda tungraua toendite kohtades.

17.6.8. Läbiviikudes peavad kütusetorud olema kaetud kaitsematerjaliga.

17.7. Toruliitmikud või gaasiühendused osade vahel

17.7.1. Joodetud liitmikud ega mutter-surveliitmikud ei ole lubatud.

17.7.2. Roostevabast terasest torusid tohib ühendada ainult roostevabast terasest liitmikega.

17.7.3. Jaotusblokid peavad olema valmistatud korrosioonikindlast materjalist.

17.7.4. Jäigad kütusetorud tuleb ühendada sobivate liitmikega, näiteks kaheosaliste surveliitmikega teras- torude puhul ja liitmikega, millel on mõlemas otsas rõngastihendid.

17.7.5. Liitmike arv peab olema võimalikult väike.

17.7.6. Liitmikud peavad asuma kohtades, millele on võimalik kontrollimiseks ligi pääseda.

17.7.7. Sõitjateruumis või sisemises pagasiruumis ei tohi kütusetorud olla pikemad kui mõistlikult vaja ning peavad igal juhul olema kaitstud gaasikindla kestaga.

17.7.7.1. Punkti 17.7.7 nõuded ei ole siduvad M2 ja M3 kategooria sõidukite suhtes, mille kütusetorud ja ühendused on kinnitatud surumaagaasi-kindla atmosfääriga avatud ühenduses oleva muhviga.

17.8. Automaatventiil

17.8.1. Kütusetorule võib võimalikult rõhuregulaatori lähedale paigaldada täiendava automaatventiili.

17.9. Täiteüksus või paak

17.9.1. Täiteüksuse pöörlemine peab olema välistatud ja täiteüksus peab olema kaitstud prahi ja vee eest.

17.9.2. Kui surumaagaasi-mahuti on sõitjateruumis või sisemises (pagasi)ruumis, peab täiteüksus asuma sõidukist väljaspool või mootoriruumis.

17.9.3. M1- ja N1-kategooria sõidukitel peab täiteüksus (paak) vastama xxxx 4F joonisel 1 esitatud spetsifikatsioonidele (1).

17.9.4. M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukitel peab täiteüksus (paak) vastama xxxx 4F joonisel 2 esitatud spetsifikatsioonidele või xxxx 4F joonisel 1 esitatud spetsifikatsioonidele.

17.10. Kütusevalikusüsteem ja elektriliste osade paigaldus

17.10.1. Surumaagaasi seadmestiku elektrilised osad peavad olema ülekoormuse eest kaitstud.

(1) Määratletud sõidukiehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3.) 7. lisas (dokument TRANS/WP.29/78/ Rev.(1)Amend.2)

17.10.2. Rohkem xxx xxx kütusesüsteemiga sõidukitel peab olema kütusevalikusüsteem, tagamaks, et samaaegselt ei suunataks mootorisse rohkem xxx xxx kütust rohkem kui 5 sekundi jooksul. Kahte kütust kasutavad sõidukid, mis kasutavad xxx xx gaasi segu süütamiseks esmase kütusena diislikütust, on lubatud juhtudel, kui need mootorid ja sõidukid vastavad kohustuslikele xxxx- gaasinõuetele.

17.10.3. Gaasikindlas kestas asuvad elektrilised ühendused xx xxxx peavad olema konstrueeritud nii, et ei tekiks sädemeid.

18. TOODANGU VASTAVUS

18.1. Toodangu vastavuse kontrolli menetlus peab olema kooskõlas kokkuleppe liites 2 (E/ECE/324- E/ECE/TRANS/505/Rev.2) kehtestatuga.

19. KARISTUSED TOODANGU MITTEVASTAVUSE KORRAL

19.1. Käesoleva eeskirja kohaselt antud sõiduki tüübikinnituse võib tühistada, kui punkti 18 nõudeid ei täideta.

19.2. Kui käesolevat eeskirja kohaldav lepinguosaline tühistab tema poolt eelnevalt antud tüübikinni- tuse, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele lepinguosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja lisale 2D vastavat teatisvormi.

20. SÕIDUKITÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

20.1. Igast eriosade paigalduse muutmisest surumaagaasi kütusena kasutatavates mootorsõidukites tuleb teatada sõidukitüübi kinnituse andnud ametiasutusele. Kõnealune asutus võib:

20.1.1. xxxxx seisukoha, et tehtud muudatused ei mõju tõenäoliselt kahjustavalt ja et sõiduk vastab igal juhul nõuetele; või

20.1.2. näha ette täiendavate katsete aruande esitamise tüübikatsetuste eest vastutava tehnilise teenistuse poolt.

20.2. Tüübikinnituse andmise kinnitus koos muudatuste kirjeldusega või teade kinnituse andmisest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele lepinguosalistele, kasutades käes- oleva eeskirja 2D lisas esitatud teatisvormi.

20.3. Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus määrab igale niisugusele laiendusele seerianumbri ja teavitab sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid 1958. aasta kokkuleppe osalisi, kasutades käesoleva eeskirja 2D lisas esitatud teatisvormi.

21. TOOTMISE LÕPLIK LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab täielikult käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse saanud osatüübi tootmise, teatab ta sellest kinnituse andnud asutusele. Asjakohase xxxxx saamise järel teatab nimetatud asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele lepinguosalistele, kasu- tades selleks käesoleva eeskirja lisas 2D esitatud teatisvormi.

22. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad lepinguosalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikin- nituskatsete läbiviimise eest vastutavate tehniliste teenistuste ja/või nende ametiasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata teated teistes riikides välja antud tüübikinnituste, nende laiendamise, nende andmisest keeldumise või nende tühistamise kohta.

XXXX 1A

CNG-OSA PÕHIOMADUSED

1. (Puudub)

1.2.4.5.1. Seadmestiku kirjeldus:

1.2.4.5.2. Rõhuregulaator(id): jah/ei (1)

1.2.4.5.2.1. Mark (margid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.2.2. Tüüp (tüübid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.2.5. Joonised: ....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.2.6. Põhireguleerimispunktide arv ...............................................................................................................................................

1.2.4.5.2.7. Põhireguleerimispunktide kaudu reguleerimise põhimõtte kirjeldus: ........................................................................

1.2.4.5.2.8. Tühikäigu reguleerimispunktide arv: ................................................................................................................................

1.2.4.5.2.9. Tühikäigu reguleerimispunktide kaudu reguleerimise põhimõtte kirjeldus: ............................................................

1.2.4.5.2.10. Teised reguleerimisvõimalused: kas neid on, xx xxx on, siis millised (kirjeldus ja joonised):

1.2.4.5.2.11. Töörõhk (-rõhud): (2) kPa

1.2.4.5.2.12. Materjal: .....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.2.13. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.3. Gaasi xx xxx segaja: jah/ei (1)

1.2.4.5.3.1. Number: ....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.3.2. Mark (margid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.3.3. Tüüp (tüübid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.3.4. Joonised: ....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.3.5. Reguleerimisvõimalused: ........................................................................................................................................................

1.2.4.5.3.6. Töörõhk (-rõhud): (2) kPa

1.2.4.5.3.7. Materjal: .....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.3.8. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.4. Gaasivoolu reguleerseade: jah/ei (1)

1.2.4.5.4.1. Number: ....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.4.2. Mark (margid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.4.3. Tüüp (tüübid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.4.4. Joonised: ....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.4.5. Reguleerimisvõimalused (kirjeldus)

1.2.4.5.4.6. Töörõhk (-rõhud): (2) kPa

1.2.4.5.4.7. Materjal: .....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.4.8. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.5. Gaasiinjektor(id): jah/ei (1)

1.2.4.5.5.1. Mark (margid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.5.2. Tüüp (tüübid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.5.3. Xxxxx: ........................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.5.4. Töörõhk (-rõhud): (2) kPa

1.2.4.5.5.5. Paigaldusjoonised: ......................................................................................................................................................................

1.2.4.5.5.6. Materjal: .....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.5.7. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.6. Elektrooniline surumaagaasi kontrollplokk: jah/ei (1)

1.2.4.5.6.1. Mark (margid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.6.2. Tüüp (tüübid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.6.3. Reguleerimisvõimalused: ........................................................................................................................................................

1.2.4.5.6.4. Peamised tarkvarapõhimõtted: ............................................................................................................................................

1.2.4.5.6.5. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.7. Surumaagaasimahuti(d) -või balloon(id): jah/ei (1)

1.2.4.5.7.1. Mark (margid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.7.2. Tüüp (tüübid) (xxxxxx xxxxxxxx): .........................................................................................................................................

1.2.4.5.7.3. Mahutavus: liitrit

1.2.4.5.7.4. Mahuti paigaldusjoonised: .....................................................................................................................................................

1.2.4.5.7.5. Mõõtmed: ..................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.7.6. Materjal: .....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.8. Surumaagaasimahuti tarvikud 1.2.4.5.8.1. Rõhuindikaator: jah/ei (1)

1.2.4.5.8.1.1. Mark (margid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.8.1.2. Tüüp (tüübid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.8.1.3. Tööpõhimõte: hõljuv/muu (1) (xxxxxx xxxxxxxxx või joonised) .......................................................................................

1.2.4.5.8.1.4. Töörõhk (-rõhud): (2) MPa

1.2.4.5.8.1.5. Materjal: .....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.8.1.6. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.8.2. Rõhuvabastusklapp (rõhuklapp): jah/ei (1)

1.2.4.5.8.2.1. Mark (margid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.8.2.2. Tüüp (tüübid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.8.2.3. Töörõhk (-rõhud) (2): MPa

1.2.4.5.8.2.4. Materjal: .....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.8.2.5. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.8.3. Ballooni automaatventiil

1.2.4.5.8.3.1. Mark (margid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.8.3.2. Tüüp (tüübid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.8.3.3. Töörõhk (-rõhud) (2): MPa

1.2.4.5.8.3.4. Materjal: .....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.8.3.5. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.8.4. Ülevooluklapp: jah/ei (1)

1.2.4.5.8.4.1. Mark (margid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.8.4.2. Tüüp (tüübid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.8.4.3. Töörõhk (-rõhud) (2): MPa

1.2.4.5.8.4.4. Materjal: .....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.8.4.5. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.8.5. Gaasikindel kaitsekest: jah/ei (1)

1.2.4.5.8.5.1. Mark (margid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.8.5.2. Tüüp (tüübid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.8.5.3. Töörõhk (-rõhud) (2): MPa

1.2.4.5.8.5.4. Materjal: .....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.8.5.5. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.8.6. Manuaalventiil: jah/ei (1)

1.2.4.5.8.6.1. Mark (margid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.8.6.2. Tüüp (tüübid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.8.6.3. Joonised: ....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.8.6.4. Töörõhk (-rõhud) (2): MPa

1.2.4.5.8.6.5. Materjal: .....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.8.6.6. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.9. Rõhuvabastusseade (temperatuurile reageeriv): jah/ei (1)

1.2.4.5.9.1. Mark (margid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.9.2. Tüüp (tüübid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.9.3. Xxxxxxxxx ja joonised: ................................................................................................................................................................

1.2.4.5.9.4. Aktiveerumistemperatuur: (2) °C

1.2.4.5.9.5. Materjal: .....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.9.6. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.10. Täiteüksus või paak: jah/ei (1)

1.2.4.5.10.1. Mark (margid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.10.2. Tüüp (tüübid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.10.3. Töörõhk (-rõhud) (2): MPa

1.2.4.5.10.4. Xxxxxxxxx ja joonised: ................................................................................................................................................................

1.2.4.5.10.5. Materjal: .....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.10.6. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.11. Painduvad kütusetorud: jah/ei (1)

1.2.4.5.11.1. Mark (margid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.11.2. Tüüp (tüübid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.11.3. Kirjeldus: ....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.11.4. Töörõhk (-rõhud): (2) kPa

1.2.4.5.11.5. Materjal: .....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.11.6. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.12. Rõhu- ja temperatuuriandurid: jah/ei (1)

1.2.4.5.12.1. Mark (margid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.12.2. Tüüp (tüübid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.12.3. Kirjeldus: ....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.12.4. Töörõhk (-rõhud): (2) kPa

1.2.4.5.12.5. Materjal: .....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.12.6. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.13. Surumaagaasi filter (-filtrid): jah/ei (1)

1.2.4.5.13.1. Mark (margid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.13.2. Tüüp (tüübid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.13.3. Kirjeldus: ....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.13.4. Töörõhk (-rõhud): (2) kPa

1.2.4.5.13.5. Materjal: .....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.13.6. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.14. Kontroll- või tagasilöögiklapp (-klapid): jah/ei (1)

1.2.4.5.14.1. Mark (margid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.14.2. Tüüp (tüübid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.14.3. Kirjeldus: ....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.14.4. Töörõhk (-rõhud): (2) kPa

1.2.4.5.14.5. Materjal: .....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.14.6. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.15. Ühendus surumaagaasi seadmestikuga küttesüsteemi tarbeks: jah/ei (1)

1.2.4.5.15.1. Mark (margid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.15.2. Tüüp (tüübid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.15.3. Xxxxxxxxx ja paigaldusjoonised: ............................................................................................................................................

1.2.4.5.16. Rõhuvabastusseade (rõhule reageeriv): jah/ei (1)

1.2.4.5.16.1. Mark (margid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.16.2. Tüüp (tüübid): ............................................................................................................................................................................

1.2.4.5.16.3. Xxxxxxxxx ja joonised: ................................................................................................................................................................

1.2.4.5.16.4. Aktiveerumisrõhk: (2) MPa

1.2.4.5.16.5. Materjal: .....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.16.6. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.5. Jahutussüsteem: (vedelik/õhk) (1)

1.2.5.1. Seadmestiku kirjeldus/joonised seoses surumaagaasi seadmestikuga:

(1) Mittevajalik läbi kriipsutada.

(2) Märkige taluvus.

XXXX 1B

SÕIDUKI, MOOTORI JA SURUMAAGAASI SEADMESTIKU PÕHIOMADUSED

0. SÕIDUKI(TE) KIRJELDUS

0.1. Mark: ...........................................................................................................................................................................................

0.2. Tüüp (tüübid): ........................................................................................................................................................................

0.3. Tootja nimi ja aadress: ...........................................................................................................................................................

0.4. Mootoritüüp (-tüübid) ja tüübikinnitusnumber (-numbrid): .........................................................................................

1. MOOTORI(TE) KIRJELDUS

1.1. Tootja: ........................................................................................................................................................................................

1.1.1. Tootja mootoritähis(ed) (märgitud mootorile, või muud tunnusandmed): ..............................................................

1.2. Sisepõlemismootor

1.2.3. (Puudub)

1.2.4.5.1. (Puudub)

1.2.4.5.2. Rõhuregulaator(id):

1.2.4.5.2.3. Töörõhk (-rõhud): (2) kPa

1.2.4.5.2.4. Materjal: .....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.2.5. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.3. Gaasi xx xxx segaja: jah/ei (1)

1.2.4.5.3.4. Töörõhk (-rõhud): (2) kPa

1.2.4.5.3.5. Materjal: .....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.3.6. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.4. Gaasivoolu reguleerseade: jah/ei (1)

1.2.4.5.4.4. Töörõhk (-rõhud): (2) kPa

1.2.4.5.4.5. Materjal: .....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.4.6. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.5. Gaasiinjektor(id): jah/ei (1)

1.2.4.5.5.3. Töörõhk (-rõhud): (2) kPa

1.2.4.5.5.4. Materjal: .....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.5.5. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.6. Elektrooniline surumaagaasi kontrollplokk: jah/ei (1)

1.2.4.5.6.3. Peamised tarkvarapõhimõtted: ............................................................................................................................................

1.2.4.5.6.4. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.7. Surumaagaasimahuti(d) -või balloon(id): jah/ei (1)

1.2.4.5.7.2. Tüüp (tüübid): ........................................................................................................................................................................

1.2.4.5.7.3. Mahutavus: liitrit

1.2.4.5.7.4. Tüübikinnitusnumber: ............................................................................................................................................................

1.2.4.5.8. Surumaagaasi mahuti tarvikud:

1.2.4.5.8.1. Rõhuindikaator:

1.2.4.5.8.1.1. Mark (margid) ........................................................................................................................................................................

1.2.4.5.8.1.3. Töörõhk (-rõhud) (2): MPa

1.2.4.5.8.1.4. Materjal: .....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.8.1.5. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.8.2. Rõhuvabastusklapp (rõhuklapp): jah/ei (1)

1.2.4.5.8.2.3. Töörõhk (2): MPa

1.2.4.5.8.2.5. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.8.3. Automaatventiil(id):

1.2.4.5.8.3.3. Töörõhk (-rõhud) (2): MPa

1.2.4.5.8.3.5. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.8.4. Ülevooluklapp: jah/ei (1)

1.2.4.5.8.4.3. Töörõhk (-rõhud) (2): MPa

1.2.4.5.8.4.5. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.8.5. Gaasikindel kaitsekest: jah/ei (1)

1.2.4.5.8.5.3. Töörõhk (-rõhud) (2): MPa

1.2.4.5.8.5.5. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.8.6. Manuaalventiil:

1.2.4.5.8.6.3. Töörõhk (-rõhud) (2): MPa

1.2.4.5.8.6.4. Materjal: .....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.8.6.5. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.9. Rõhuvabastusseade (temperatuurile reageeriv): jah/ei (1)

1.2.4.5.9.3. Aktiveerumistemperatuur: (2) °C

1.2.4.5.9.4. Materjal: .....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.9.5. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.10. Täiteüksus või paak: jah/ei (1)

1.2.4.5.10.3. Töörõhk (-rõhud) (2): MPa

1.2.4.5.10.4. Materjal: .....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.10.5. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.11. Painduvad kütusetorud: jah/ei (1)

1.2.4.5.11.3. Töörõhk (-rõhud): (2) kPa

1.2.4.5.11.4. Materjal: .....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.11.5. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.12. Rõhu- ja temperatuuriandur(id): jah/ei (1)

1.2.4.5.12.3. Töörõhk (-rõhud): (2) kPa

1.2.4.5.12.4. Materjal: .....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.12.5. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.13. Surumaagaasi filter: jah/ei (1)

1.2.4.5.13.3. Töörõhk (-rõhud): (2) kPa

1.2.4.5.13.4. Materjal: .....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.13.5. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.14. Kontroll- või tagasilöögiklapp (-klapid): jah/ei (1)

1.2.4.5.14.3. Töörõhk (-rõhud): (2) kPa

1.2.4.5.14.4. Materjal: .....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.14.5. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.15. Ühendus surumaagaasi seadmestikuga küttesüsteemi tarbeks: jah/ei (1)

1.2.4.5.15.3. Xxxxxxxxx ja paigaldusjoonised: ............................................................................................................................................

1.2.4.5.16. Rõhuvabastusseade (rõhule reageeriv): jah/ei (1)

1.2.4.5.16.3. Aktiveerumisrõhk: (2) MPa

1.2.4.5.16.4. Materjal: .....................................................................................................................................................................................

1.2.4.5.16.5. Töötemperatuurid: (2) °C

1.2.4.5.17. Lisadokumendid: .........................................................................................................................................................................

1.2.4.5.17.1. Surumaagaasi seadmestiku kirjeldus

1.2.4.5.17.2. Seadmestiku skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonitorud jne): ....................................

1.2.4.5.17.3. Tähise joonis: ...........................................................................................................................................................................

1.2.4.5.17.4. Reguleerimisandmed: ............................................................................................................................................................

1.2.4.5.17.5. Bensiinisõiduki tüübikinnitustõend, xxx xxxxxxx on juba antud: ..................................................................................

1.2.5. Jahutussüsteem: (vedelik/õhk) (1)

(1) Mittevajalik läbi kriipsutada.

(2) Märkige taluvus.

XXXX 2A

CNG-OSA TÜÜBIKINNITUSMÄRGI KUJUNDUS

(Vaata käesoleva eeskirja punkti 5.2)

a ≥ 8 mm

Kui CNG-osale on kantud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk, näitab see, et asjaomane osa on saanud Itaalias (E3) eeskirja nr 110 kohase tüübikinnituse numbriga 002439. Tüübikinnitusnumbri kaks esimest kohta näitavad, et kinnitus on antud vastavalt eeskirja nr 110 algversiooni nõuetele.

XXXX 2B

TEATIS

(maksimumformaat: A4 (210 × 297 mm))

Lisaleht

1. Lisateave seoses eeskirja nr 110 kohase surumaagaasi sisaldavate osade tüübikinnitusega

1.1. Mahuti(d) või balloon(id)

1.1.1. Mõõtmed: ........................................................................................................................................................................................... .

1.1.2. Materjal: ..............................................................................................................................................................................................

1.2. Rõhuindikaator

1.2.1. Töörõhk (-rõhud): (1) ............................................................................................................................................................................

1.2.2. Materjal: ..............................................................................................................................................................................................

1.3. Kaitseklapp (rõhuklapp)

1.3.1. Töörõhk (-rõhud): (1) ............................................................................................................................................................................

1.3.2. Materjal: ..............................................................................................................................................................................................

1.4. Automaatventiil(id)

1.4.1. Töörõhk (-rõhud): (1) ............................................................................................................................................................................

1.4.2. Materjal: ..............................................................................................................................................................................................

1.5. Ülevooluklapp

1.5.1. Töörõhk (-rõhud): (1) ............................................................................................................................................................................

1.5.2. Materjal: ..............................................................................................................................................................................................

1.6. Gaasikindel kaitsekest

1.6.1. Töörõhk (-rõhud): (1) ............................................................................................................................................................................

1.6.2. Materjal: ..............................................................................................................................................................................................

1.7. Rõhuregulaator(id)

1.7.1. Töörõhk (-rõhud): (1) ............................................................................................................................................................................

1.7.2. Materjal: ..............................................................................................................................................................................................

1.8. Tagasilöögiklapp (-klapid)

1.8.1. Töörõhk (-rõhud): (1) ............................................................................................................................................................................

1.8.2. Materjal: ..............................................................................................................................................................................................

1.9. Rõhuvabastusseade (temperatuurile reageeriv)

1.9.1. Töörõhk (-rõhud): (1) ............................................................................................................................................................................

1.9.2. Materjal: ..............................................................................................................................................................................................

1.10. Manuaalventiil

1.10.1. Töörõhk (-rõhud): (1) ............................................................................................................................................................................

1.10.2. Materjal: ..............................................................................................................................................................................................

1.11. Painduvad kütusetorud

1.11.1. Töörõhk (-rõhud): (1) ............................................................................................................................................................................

1.11.2. Materjal: ..............................................................................................................................................................................................

1.12. Täiteüksus või paak

1.12.1. Töörõhk (-rõhud): (1) ............................................................................................................................................................................

1.12.2. Materjal: ..............................................................................................................................................................................................

1.13. Gaasiinjektor(id)

1.13.1. Töörõhk (-rõhud): (1) ............................................................................................................................................................................

1.13.2. Materjal: ..............................................................................................................................................................................................

1.14. Gaasivoolu reguleerseade

1.14.1. Töörõhk (-rõhud): (1) ............................................................................................................................................................................

1.14.2. Materjal: ..............................................................................................................................................................................................

1.15. Gaasi xx xxx segaja

1.15.1. Töörõhk (-rõhud): (1) ............................................................................................................................................................................

1.15.2. Materjal: ..............................................................................................................................................................................................

1.16. Elektrooniline surumaagaasi kontrollplokk

1.16.1. Peamised tarkvarapõhimõtted: ........................................................................................................................................................

1.17. Rõhu- ja temperatuuriandurid

1.17.1. Töörõhk (-rõhud): (1) ............................................................................................................................................................................

1.17.2. Materjal: ..............................................................................................................................................................................................

1.18. Surumaagaasi filter (-filtrid)

1.18.1. Töörõhk (-rõhud): (1) ............................................................................................................................................................................

1.18.2. Materjal: ..............................................................................................................................................................................................

1.19. Rõhuvabastusseade (rõhule reageeriv)

1.19.1. Töörõhk (-rõhud): (1) MPa

1.19.2. Materjal: ..............................................................................................................................................................................................

(1) Märkige taluvus.

XXXX 2C

TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE KUJUNDAMINE

NÄIDIS A

(Vaata käesoleva eeskirja punkti 16.2.)

a ≥ 8 mm

Kui sõidukile on kantud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk, näitab see, et see sõiduk on saanud Itaalias (E3) eeskirja nr 110 kohase tüübikinnituse numbriga 002439 seoses kütusena surumaagaasi kasutamiseks paigaldatud osadega. Tüübi- kinnitusnumbri kaks esimest kohta näitavad, et kinnitus on antud vastavalt eeskirja nr 110 algversiooni nõuetele.

NÄIDIS B

(Vaata käesoleva eeskirja punkti 16.2.)

a ≥ 8 mm

Kui sõidukile on kantud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk, näitab see, et see sõiduk on saanud Itaalias (E3) eeskirja nr 110 kohase tüübikinnituse numbriga 002439 seoses kütusena surumaagaasi kasutamiseks paigaldatud osadega. Tüübi- kinnitusnumbrite kaks esimest kohta näitavad, et kinnitus on antud vastavalt eeskirja nr 110 algversiooni nõuetele ja et eeskiri nr 83 hõlmas muudatuste seeriat 04.

XXXX 2D

TEATIS

(maksimumformaat: A4 (210 × 297 mm))

XXXX 3

Gaasiballoonid

Maagaasikütuse hoidmise kõrgrõhuballoonid mootorsõidukis

1. REGULEERIMISALA

Käesoleva lisaga kehtestatakse kergekaaluliste täidetavate gaasiballoonide miinimumnõuded. Balloonid on mõeldud ainult kõrge rõhu all surumaagaasi hoidmiseks sõidukites, mille kütusena surumaagaasi kasutatakse. Balloonid võivad olla valmistatud mis tahes teras-, alumiinium- või mittemetalsest materjalist, mis tahes disaini- lahendusega või tootmismeetodil, mis sobib kavandatud kasutuse tingimustele. Käesolevas lisas sätestatut kohal- datakse ka roostevabast terasest ühendusõmbluseta või keevitatud konstruktsiooniga metallvooderdiste suhtes. Käesolevas lisas sätestatut kohaldatakse balloonide suhtes, mis kuuluvad käesoleva eeskirja punktis 2 kirjeldatud klassi 0 ja on järgmised:

CNG-1 metall;

CNG-2 vaiguga immutatud filamendiga tugevdatud metallvooderdis (rõngasmähis); CNG-3 vaiguga immutatud filamendiga tugevdatud metallvooderdis (täismähis); CNG-4 vaiguga immutatud filament mittemetalse vooderdisega (täiskomposiit).

Tingimusi, milles balloone kasutatakse, on üksikasjalikult kirjeldatud punktis 4. Käesoleva xxxx aluseks võetakse maagaasi kui kütuse töörõhk 20 MPa 15 °C juures maksimaalse täitmisrõhuga 26 MPa. Teiste töörõhkude puhul tuleb rõhud korrutada vastava teguriga. Näiteks 25 MPa töörõhuga süsteemi puhul tuleb rõhud korrutada 1,25-ga.

Ballooni kasutusea määrab kindlaks tootja ja see võib vastavalt rakendusviisile erineda. Kasutusea määramisel võetakse aluseks ballooni täitmine 1 000 korda aastas ning kokku vähemalt 15 000 täitmist. Maksimaalne kasutusiga võib olla 20 aastat.

Metallist ja metallvooderdisega balloonidel põhineb kasutusiga väsimuspragude hulga kasvul. Tagamaks maksi- maalset lubatud suurust ületavate pragude puudumist, on vaja iga ballooni või vooderdise ultrahelidefektoskoo- piat või sellega samaväärset uuringut. Taoline lähenemine võimaldab kergekaalulisi sõidukites kasutatavaid maagaasiballoone optimaalset projekteerida ja valmistada.

Mittemetalse mittekandva vooderdisega täiskomposiitballoonide puhul tõendatakse „ohutus” sobiva projekteeri- misega, disainilahenduse kvalifikatsioonikatsetega ja tootmiskontrollidega.

2. VIITED

Järgmistes standardites esitatud normid on käesoleva xxxx säteteks asjaomase xxxx tekstis viitamise kaudu (ajani, mil on olemas võrdväärsed EMK sätted).

ASTM-standardid (1)

ASTM B117-90 Soolvee (auru) katsetuste meetod

ASTM B154-92 Vase ja vasesulamite elavhõbenitraadikatse ASTM D522-92 Lisatud orgaaniliste katete telje paindekatse

ASTM D1308-87 Majapidamiskemikaalide mõju läbipaistvatele ja pigmenteeritud orgaanilistele viimistlusmaterjalidele

ASTM D2344-84 Paralleelsete kiudkomposiitide nähtava kihtidevahelise nihkejõu katsemeetod lühi- kese kangi meetodil

ASTM D2794-92 Orgaaniliste katete lühiajalisele deformatsioonile vastupidavuse katsemeetod ASTM D3170-87 Katete vastupidavus täketele

(1) Ameerika Testimise ja Materjalide Xxxxx.

ASTM D3418-83 Üleminekutemperatuuripolümeeride katsemeetod termilise analüüsiga ASTM E647-93 Väsimuspragude hulga kasvu mõõtmise standardmeetod

ASTM E813-89 JIC, purunemissitkuse näitaja katsemeetod

ASTM G53-93 Valguse ja veega kokkupuutuvate seadmete juhtimise standardpraktika (fluorest- sentne UV-kondenseerumise tüüp) mittemetalsete materjalide jaoks

BSI standardid (1)

BS 5045: Osa 1 (1982) Transporditavad gaasimahutid – õmbluseta terasest gaasimahutite nõuded mahuga üle 0,5 l vett

BS 7448-91 Mehaanilise purunemissitkuse katsed: Osa 1 – BS PD 6493-1991 KIC, kriitilise COD ja kriitilise J väärtuste määramise meetod. Keevisliidetega struktuuride xxxxxx taseme A vastuvõetavuse hindamismeetodite juhend; metallmaterjalid

EN 13322-2 2003 Transporditavad gaasiballoonid – Taastäidetavad keevitatud terasest gaasiballoonid.

Konstruktsioon ja valmistamine. Osa 2: Roostevaba teras

EN ISO 5817 2003 Terase kaarkeevisliited; kvaliteeditasemed keevitusdefektide järgi

ISO standardid (2)

ISO 148-1983 Teras – Charpy löökpaindeteim (v-soon)

ISO 306-1987 Plastmaterjal – termoplastsed materjalid – Vicat’ pehmenemistemperatuuri määra- mine

ISO 527 Pt 1–93 Plastmaterjalid – tõmbeomaduste määramine – osa 1: üldpõhimõtted ISO 642–79 Terase karastatavuse katse otste karastamise xxxx (Jominy katse)

ISO 2808-91 Värvid ja lakid – kihi paksuse määramine

ISO 3628-78 Klaaskiuga sarrustatud materjalid – tõmbeomaduste määramine ISO 4624-78 Kiled ja lakid – lahtitõmbamise katse liimimiseks

ISO 6982-84 Metallmaterjalid – tõmbeomaduste katsetamine ISO 6506-1981 Metallmaterjalid - kõvaduskatse – Brinelli katse

ISO 6508-1986 Metallmaterjalid - kõvaduskatse – Rockwelli katse (skaala ABCDEFGHK) ISO 7225 Gaasiballoonide hoiatussildid

ISO/DIS 7866-1992 Täidetavad transporditavad õmbluseta alumiiniumisulamist balloonid ülemaailmseks kasutuseks: disainilahendus, tootmine ja tunnustamine

ISO 9001:1994 Kvaliteedi tagamine projekteerimises ja arendamises, tootmises, paigalduses xx xxxx- duses

ISO 9002:1994 Kvaliteedi tagamine tootmises ja paigalduses

ISO/DIS 12737 Metallmaterjalid – pinnale avaldatava xxxxx suhtes purunemissitkuse määramine ISO/IEC juhend 25-1990 Üldnõuded katselaboratooriumide tehnilisele pädevusele

ISO/IEC juhend 48-1986 Kolmandate isikute hindamise ja varustuskvaliteedi süsteemi registreerimise suunised

ISO/DIS 9809 Transporditavad õmbluseta terasest gaasiballoonid: disainilahendus, ehitus ja katse- tamine – osa 1: 1 100 MPa ületava tõmbetugevusega karastatud ja noolutatud terasballoonid

XXXX standard (3)

XXXX TM0177-90 Metallide laboratooriumikatsed H2S keskkondades sulfiidisurvest tuleneva mõrane- mise kohta.

(1) Briti Standardiorganisatsioon.

(2) Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon.

(3) Riiklik Korrosiooniinseneride Assotsiatsioon.

3. MÄÄRATLUSED

Käesolevas lisas kehtivad järgmised määratlused:

3.1. (puudub);

3.2. automaatne pingestamine: metallvooderdisega komposiitballoonide valmistamisel kasutav survemenetlus, milles venitatakse vooderdist üle selle elastsuspiiri, põhjustades püsivat plastilist deformatsiooni, mille tulemusena on vooderdisel sisemise nullrõhu juures survepinged ja kiududel tõmbepinged;

3.3. automaatse pingestamise rõhk: xxxxx täismähisega balloonis, mille juures saavutatakse vajalik pingete jaotus vooder- xxxx xx mähise vahel;

3.4. partii – komposiitballoonid: „partii” tähendab käesolevas eeskirjas järjestikku sama suuruse, disainilahenduse, valmis- tusmaterjalide ja tootmisprotsessiga kvalifitseeritud vooderdistest toodetud balloonide rühma;

3.5. partii – metallballoonid -ja vooderdised: „partii” tähendab käesolevas eeskirjas järjestikku sama nominaaldiameetri, seinapaksuse, disainilahenduse, konkreetsete valmistusmaterjalide, tootmisprotsessi, tootmis- ja kuumtöötlemis- seadmetega ning samade termilise töötlemise aja-, temperatuuri- ja atmosfääritingimuste juures valmistatud metallballoonide või -vooderdiste rühma;

3.6. partii – mittemetalsed vooderdised: „partii” tähendab käesolevas eeskirjas järjestikku sama nominaaldiameetri, seina- paksuse, disainilahenduse, konkreetsete valmistusmaterjalide ja tootmisprotsessiga valmistatud mittemetalsete vooderdiste rühma;

3.7. partii limiidid: „partii” suuruseks ei ole ühelgi juhul lubatud rohkem kui 200 valmis ballooni (arvestamata purustuvuskatsete balloone või vooderdisi) või üks järjestikuse tootmise vahetus, olenevalt sellest, kumb näitaja on suurem;

3.8. komposiitballoon: metalse või mittemetalse vooderdise ümber mähitud vaiguga immutatud filamendist valmistatud balloon. Mittemetalsete vooderdistega komposiitballoone nimetatakse täiskomposiitballoonideks;

3.9. juhitud pingete põimimine: rõngasmähisega metallvooderdisega komposiitballoonide valmistamisel kasutatav prot- sess, millega sisemise nullrõhu juures saavutatakse vooderdises survepinged ja mähises tõmbepinged, põimides tugevdavaid filamente kõrge pinge juures;

3.10. täitmisrõhk: gaasirõhk balloonis vahetult pärast täitmise lõpetamist;

3.11. valmis balloonid: kasutusvalmis tavatoodangu tüüpi balloonid koos eraldusmärkide ja välise kattega, sh tootja ettenähtud isolatsiooniga, xxxx lisaisolatsiooni või –kaitseta;

3.12. täismähis: mähis, mille tugevdav filament on mähitud nii ballooni ümber ringsuunas kui teljesuunas;

3.13. gaasitemperatuur: gaasi temperatuur balloonis;

3.14. rõngasmähis: mähis, mille tugevdav filament on mähitud vooderdise silindrikujulise osa ümber põhiliselt ringiku- juliselt, nii et filament ei kanna märkimisväärset pinget ballooni pikiteljega paralleelses suunas;

3.15. vooderdis: mahuti, mida kasutatakse gaasikindla sisemise kestana, millele mähitakse vajaliku tugevuse saavutami- seks filamendina tugevdavad kiud. Käesolevas standardis kirjeldatakse kahte vooderdise tüüpi: metallvooderdised, mis on projekteeritud kandma osa pingest koos tugevdusega, ja mittemetalsed vooderdised, mis pinget ei kanna;

3.16. tootja: ettevõtja või ühendus, kes vastutab balloonide disainilahenduse, valmistamise ja katsetamise eest;

3.17. maksimaalne rõhk: väljareguleeritud rõhk, mis saavutatakse, kui töörõhuni täidetud balloonis oleva gaasi tempe- ratuur tõstetakse maksimaalse töötemperatuurini;

3.18. mähis: vooderdisele lisatava xxxxxxxxx ja vaiguga tugevdussüsteem;

3.19. eelpingestamine: automaatse pingestamise või juhitud pingete rakendamise protsess;

3.20. kasutusiga: iga aastates, mille jooksul saab balloone vastavalt standardsetele kasutustingimustele ohutult kasutada;

3.21. väljareguleeritud rõhk: gaasirõhk, kui on saavutatud etteantud väljareguleeritud temperatuur;

3.22. väljareguleeritud temperatuur: ühtne gaasitemperatuur, xxx xxxx täitmisest põhjustatud temperatuurimuutused on kõrvaldatud;

3.23. katserõhk: rõhk, mille juures ballooni hüdrauliliselt katsetatakse;

3.24. töörõhk: väljareguleeritud rõhk 20 MPa ühtse gaasitemperatuuri 15 °C juures.

4. KASUTUSTINGIMUSED

4.1. Üldnõuded

4.1.1. Kasutuse standardtingimused

Käesolevas jaotises kirjeldatud kasutuse standardtingimused on kehtestatud selliste balloonide disainilahenduse, tootmise, kontrolli, katsetamise ja tüübikinnitamise andmise aluseks, mis on mõeldud sõidukitele püsivalt paigal- datavatena ja ümbritseva õhu temperatuuridel sõidukikütusena kasutatava maagaasi hoidmiseks.

4.1.2. Balloonide kasutus

Käesolevas eeskirjas sätestatud kasutustingimuste eesmärk on samuti anda teavet käesoleva eeskirja kohaselt valmistatud balloonide ohutu kasutamise kohta:

a) balloonide tootjatele;

b) balloonide omanikele;

c) projekteerijatele või balloonide paigalduse eest vastutavatele töövõtjatele;

d) sõidukiballoonide täitmise seadmete projekteerijatele ja omanikele;

e) maagaasimüüjatele ja

f) kasutust reguleerivatele asutustele.

4.1.3. Kasutusiga

Ohutu kasutusea määrab ballooni projekteerija käesolevas eeskirjas määratud kasutustingimuste alusel. Maksi- maalne kasutusiga on 20 aastat.

4.1.4. Korraline kvaliteedikinnitamine

Soovitused kasutusea jooksul läbiviidavaks korraliseks kvaliteedikinnitamiseks visuaalse kontrolli või katsetamise xxxx xxxxx balloonitootja käesolevate kasutustingimuste alusel. Iga ballooni ja toetusrihmasid tuleb vähemalt iga 48 kuu järel arvates sõiduki ekspluatatsiooni andmise (sõiduki registreerimise) kuupäevast ning iga uuesti paigal- damise ajal väliskahjude ja halvenemise suhtes visuaalselt kontrollida. Välise vaatluse peab vastavalt tootja ettekirjutustele teostama kasutust reguleeriva asutuse tunnustatud pädev isik. Xxxx kohustuslikku teavet sisalda- vate siltideta või loetamatu kohustusliku teabega siltidega balloonid tuleb kasutusest kõrvaldada. Kui ballooni on võimalik tootja ja seerianumbri järgi identifitseerida, võib kinnitada asendussildi, et ballooni saaks edasi kasutada.

4.1.4.1. Kokkupõrgetes osalenud sõidukite balloonid

Kokkupõrgetes osalenud sõidukite balloonid kontrollitakse uuesti üle tootja volitatud isiku poolt, juhul kui pädev asutus ei ole teisiti ette näinud. Balloonid, mis ei saanud kokkupõrkes kahju, võib uuesti kasutusse xxxxx, vastasel juhul saadetakse need tootjale hindamiseks tagasi.

4.1.4.2. Tulekahjus osalenud sõiduki balloonid

Tulest mõjutada saanud balloonid kontrollitakse tootja volitatud isiku poolt uuesti üle või tunnistatakse xxxx- matuks ja kõrvaldatakse kasutusest.

4.2. Maksimumrõhud

Balloonirõhk on piiratud järgmiselt:

a) rõhk, mis ühtlustunud temperatuuri 15 °C juures on 20 MPa;

b) vahetult pärast täitmist ning olenemata temperatuurist on 26 MPa;

4.3. Maksimaalne tankimiskordade arv

Balloonid on projekteeritud tankimiseks väljareguleeritud rõhuni 20 MPa ühtlustunud gaasitemperatuuri 15 °C juures kuni 1 000 korda kasutusea aasta kohta.

4.4. Temperatuurivahemik

4.4.1. Ühtlustunud gaasitemperatuur

Balloonis oleva gaasi ühtlustunud temperatuur peab olema vahemikus – 40 °C kuni 65 °C;

4.4.2. Balloonitemperatuurid

Balloonimaterjalide temperatuur peab olema vahemikus – 40 °C kuni + 82 °C;

Temperatuurid üle + 65 °C võivad esineda piisavalt lokaalselt või piisavalt lühiajaliselt, et balloonis oleva gaasi temperatuur ei ületaks kunagi + 65 °C, v.a punkti 4.4.3 tingimuste puhul;

4.4.3. Lühiajalised temperatuurid

Gaasi temperatuurid tankimise ja väljalaskmise ajal võivad ületada punktis 4.4.1 esitatud piirmäärasid.

4.5. Gaasikoostis

Maagaasile ei tohi tahtlikult lisada metanooli ega glükooli. Balloon peab olema projekteeritud nii, et see talub täitmist maagaasiga, mis vastab ühele kolmest tingimusest.

a) SAE J1616

b) Kuiv gaas

Veeaurusisaldus on tavaliselt piiratud 32 mg/m3 kastepunkti – 9 °C 20 MPa rõhu juures. Kuivale gaasile ei esitata koostise piiranguid, v.a:

vesiniksulfiidi ja teiste lahustuvate sulfiidide sisaldus: 23 mg/m3; hapnikusisaldus: 1 mahuprotsent.

Lubatud vesinikusisaldus saab xxxx xxxx 2 mahuprotsenti, kui balloone valmistatakse terasest, mille (maksi- maalne) tõmbetugevus ületab 950 MPa;

c) Niiske gaas

Gaas, mille veesisaldus on punktis b nimetatud tavapiiridest suurem, peab vastama järgmistele maksimaalse sisalduse tingimustele:

vesiniksulfiid ja teised lahustuvad sulfiidid: 23 mg/m3; hapnik: 1 mahuprotsent;

süsinikdioksiid: 4 mahuprotsenti;

vesinik: 0,1 mahuprotsenti.

Niiske gaasi tingimustes on vajalik vähemalt 1 mg kompressoriõli gaasi 1 kg kohta, et kaitsta metallballoone ja -vooderdisi.

4.6. Välispinnad

Balloonid ei ole projekteeritud nii, et nad peaksid vastu pidevale mehhaanilisele või keemilisele mõjule, nt sõidukil veetava koorma lekkele või tõsistele teetingimustest tulenevatele hõõrdumistele ning nende paigaldus peab vastama tunnustatud paigaldamisnõuetele. Siiski võib ballooni välispind puutuda kokku:

a) veega, vahelduva sissepritse või teelt pritsimise kaudu;

b) soolaga, kui sõidukit kasutatakse ookeani läheduses või kohas, kus soola kasutatakse jääsulatamiseks;

c) päikese ultraviolettkiirgusega;

d) kruusaga;

e) lahustite, hapete ja leelistega, väetistega; ning

f) automootori vedelikega, sh bensiini, hüdraulikavedelike, glükooli ja õlidega.

4.7. Gaasi imbumine või leke

Balloone võidakse xxxxx pikaajaliselt suletud ruumides. Asjaomane disainilahendus peab arvestama gaasi imbu- misega läbi ballooni seinte või lekkega vooderdise ja ühenduskohtade vahelt.

5. DISAINILAHENDUSE KINNITUS

5.1. Üldnõuded

Koos kinnituse taotlusega peab ballooni projekteerija edastama pädevale asutusele järgmise teabe:

a) kasutustingimused (punkt 5.2);

b) disainilahenduse andmed (punkt 5.3);

c) tootmisandmed (punkt 5.4);

d) kvaliteedisüsteem (punkt 5.5);

e) purunemissitkuse ja purunevuse katsete tulemused (punkt 5.6);

f) spetsifikaat (punkt 5.7);

g) täiendavad tõendusandmed (punkt 5.8).

Standardi ISO 9809 kohaselt projekteeritud balloonide puhul ei nõuta punktis 5.3.2 nimetatud survekatsete aruannet ega punktis 5.6 nimetatud teavet.

5.2. Kasutustingimused

Nimetatud tingimuste eesmärk on juhendada balloonide kasutajaid ja paigaldajaid ning teavitada tüübikinnitust andvaid pädevaid asutusi või nende volitatud esindajaid. Kasutustingimused peavad sisaldama:

a) kinnitust, et ballooni disainilahendus sobib punktis 4 kirjeldatud tingimustes kasutamiseks ballooni kasutusea jooksul;

b) kasutusiga;

c) kasutuse jooksul katsetamise ja/või kontrollimise miinimumnõuded;

d) vajalikud rõhuvabastusseadmed ja/või isolatsioon;

e) kinnitusviisid, katted jne, mida on vaja, kuid mis ei kuulu põhivarustuse juurde;

f) ballooni disainilahenduse kirjeldus;

g) ballooni ohutuks kasutamiseks ja kontrollimiseks vajalik muu teave.

5.3. Disainilahenduse andmed

5.3.1. Joonised

Joonistel peavad olema näidatud vähemalt järgmised üksikasjad:

a) pealkiri, viitenumber, väljaandmise kuupäev ning vajadusel kontrollinumbrid koos väljaandmise kuupäeva- dega;

b) viide käesolevale eeskirjale ja balloonitüübile;

c) kõik mõõtmed koos lubatud hälvetega, sh üksikasjad kinnituste kujude kohta koos minimaalsete paksustega ja avadega;

d) ballooni mass, koos lubatud hälvetega;

e) nõuded materjalidele koos minimaalsete nõutavate mehaaniliste ja keemiliste omadustega ja lubatud hälvetega ning metallballoonide ja metallvooderdiste puhul ettenähtud kõvadusvahemik;

f) muud andmed nagu automaatse pingestamise survevahemik, minimaalne katserõhk, tulekaitsesüsteemi ja välise kaitsva katte üksikasjad.

5.3.2. Pingeanalüüsi aruanne

Tuleb esitada lõplikel elementidel põhinev pingeanalüüs või muu pingeanalüüs. Tuleb esitada tabel, milles võetakse kokku aruandes välja arvutatud pinged.

5.3.3. Materjalikatse andmed

Tuleb esitada üksikasjalik disainilahenduses kasutatavate materjalide kirjeldus ning materjalide puhul lubatud hälbed. Esitatakse ka katseandmed, mis iseloomustavad materjalide mehaanilisi omadusi ja sobivust punktis 4 kirjeldatud tingimustes kasutamiseks.

5.3.4. Disainilahenduskinnituse katsete andmed

Tuleb näidata, et ballooni materjal, disainilahendus, valmistamine ja kontrollimine on kavandatud kasutuseks sobivad, näidates, et need vastavad käesoleva xxxx xxxxxx A kirjeldatud meetoditega katsetamisel konkreetse balloo- nikavandi puhul nõutavate katsete tingimustele.

Katseandmetes peavad olema dokumenteeritud ka mõõtmed, seinapaksused ja iga katseballooni kaal.

5.3.5. Tulekaitse

Tuleb esitada rõhuvabastusseadmete, mis kaitsevad ballooni äkilise lõhkemise eest punktis A.15 kirjeldatud tuletingimustega kokku puutudes, seadistus. Katseandmed peavad tõendama ettenähtud tulekaitsesüsteemi tõhu- sust.

5.3.6. Ballooni kandedetailid

Vastavalt punktile 6.11 tuleb esitada ballooni kandedetailide üksikasjalik kirjeldus või kandedetailidele esitatavad nõuded.

5.4. Tootmisandmed

Tuleb esitada kõigi tootmisprotsesside, purunevuse katsete, tootmiskatsete ja partiikatsete üksikasjalikud andmed; täpsustada kõigi tootmisprotsesside nagu kuumtöötlemine ja lõppvormimine lubatud hälbed, vaigusegu proport- sioonid, filamendi mähkimispinge ja -kiirus, kõvendamise xxxx xx temperatuurid, automaatse pingestamise prot- seduurid; samuti täpsustada pinna kattematerjal, keermete üksikasjad, ultraheliuuringu (või samaväärse uuringu) vastuvõetavuskriteeriumid ning partiikatsete maksimaalsed partiide suurused.

5.5. (Puudub)

5.6. Purunemissitkuse katses ja purunevuse katses lubatud hälbed

5.6.1. Purunemissitkus

Tootja peab tõendama disainilahenduse toimimist lekib-enne-kui-puruneb-põhimõttel, nagu kirjeldatud punktis 6.7.

5.6.2. Purunevuse katses lubatud hälbed

Punktis 6.15.2 kirjeldatud lähenemist kasutades peab tootja määrama purunevuse katse jaoks suurima lubatud hälbe suuruse, mis hoiab ballooni kasutusea jooksul xxx xxxxx kulumisest või rebenemisest tuleneva rikke.

5.7. Spetsifikaat

Iga balloonikavandi kohta tuleb spetsifikaadil esitada punktis 5.1 nõutavat teavet sisaldavate dokumentide kokkuvõttev loend. Esitada tuleb iga dokumendi pealkiri, viitenumber, kontrollinumbrid ning algversiooni väljaandmise ja teiste versioonide väljaandmiste kuupäevad. Kõigil dokumentidel peavad olema väljaandja allkiri või initsiaalid; spetsifikaadile määratakse number ja vajadusel kontrollinumbrid, mida saab kasutada balloonika- vandi eristamiseks, ning spetsifikaadil peab xxxxx xxxxxxx eest vastutava inseneri allkiri. Spetsifikaadil peab olema eraldatud koht kavandi registreerimist kinnitava templi jaoks.

5.8. Täiendavad tõendamisandmed

Vajadusel tuleb esitada täiendavad ning avaldust põhistavad andmed nagu kasutamiseks ettenähtud materjali senised kasutusandmed või konkreetse balloonikavandi kasutamisandmed teistes kasutustingimustes.

5.9. Tüübikinnitus ja tõendamine

5.9.1. Kontroll ja katsed

Tuleb läbida käesoleva eeskirja punkti 9 kohane vastavushindamine.

Tagamaks, et balloonid vastavad käesoleva rahvusvahelise eeskirja nõuetele, tuleb neid vastavalt punktide 6.13 ja

6.14 nõuetele pädeva asutuse poolt kontrollida.

5.9.2. Katsesertifikaat

Kui esitatud näidise punkti 6.13 kohase katsetamise tulemused on rahuldavad, annab pädev asutus välja katse- sertifikaadi. Katsesertifikaadi näidis on esitatud käesoleva xxxx xxxxxx D.

5.9.3. Partii vastuvõetavussertifikaat

Pädev asutus koostab käesoleva xxxx liite D kohase vastuvõetavussertifikaadi.

6. KÕIGI BALLOONITÜÜPIDE SUHTES KOHALDATAVAD NÕUDED

6.1. Üldnõuded

Järgmiseid nõudeid kohaldatakse üldiselt kõigi punktides 7–10 nimetatud balloonitüüpide suhtes. Ballooni disai- nilahendus hõlmab kõiki disainilahenduse asjakohaseid ja vajalikke aspekte, tagamaks, et balloon on ettenähtud kasutusea jooksul oma eesmärgiks sobiv; kooskõlas standardiga ISO 9809 valmistatud xx xxxxx kõigile nõuetele vastavad CNG-1-tüüpi terasballoonid peavad vastama ainult punktide 6.3.2.4 ja 6.9–6.13 nõuetele.

6.2. Disainilahendus

Käesolevas eeskirjas ei anta disainilahenduse valemeid ega lubatavaid pingeid, xxxx nõutakse, et disainilahenduse adekvaatsus ilmneks asjaomastest arvutustest ja et tõendataks balloonide võimet püsivalt läbida käesolevas eeskirjas kirjeldatud materjali-, kavandikinnitus-, tootmis- ja partiikatseid; kõik disainilahendused peavad tagama, et tavakasutuse ja tegeliku halvenemise korral xxxxx all olevad osad enne lekivad kui purunevad. Kui ilmneb metallballoonide või metallvooderdiste lekkimine, tohib see olla põhjustatud ainult väsimuspragude tekkimisest.

6.3. Materjalid

6.3.1. Kasutatavad materjalid peavad sobima punktis 4 kirjeldatud kasutustingimuste jaoks. Disainilahenduses ei tohi olla kontaktis omavahel kokkusobimatuid materjale. Materjalide kavandikinnituskatsete kokkuvõte on esitatud tabelis 6.1.

6.3.2. Teras

6.3.2.1. Koostis

Teras peab olema kaetud alumiiniumi ja/või silikooniga ning toodetud valitseva parima karestamistava järgi. Kõigi terasmaterjalide keemiline koostis tuleb esitada ja määrata vähemalt järgmiste näitajate kaudu:

a) süsiniku-, mangaani-, alumiiniumi- ja silikoonisisaldus kõigil juhtudel;

b) nikli-, kroomi-, molübdeeni-, boori-, vanaadiumi- või mis tahes muude tahtlikult lisatud elementide sisaldus. Valumi analüüsi tulemused ei tohi ületada järgmiseid piire:

Tõmbetugevus	< 950 MPa	≥ 950 MPa
Väävel	0,020 %	0,010 %
Fosfor	0,020 %	0,020 %
Väävel ja fosfor	0,030 %	0,025 %

Kui kasutatakse süsinikboorterast, tuleb iga terase valu esimese ja viimase valuploki või slääbiga teostada xxxx- dardile ISO 642 xxxxxx kõvendatavuskatse. Kõvadus mõõdetuna 7,9 mm piires karastatud otsast peab olema vahemikus 33–53 HRC või 327–560 HV ning olema tootja poolt tõendatud;

6.3.2.2. Tõmbeomadused

Valmis balloonis või vooderdises xxxxx xxxxxx mehaanilised omadused tuleb kindlaks määrata vastavalt punktile

A.1 (liide A). Terase katkevenivus peab olema vähemalt 14 %;

6.3.2.3. Löögikindlus

Valmis balloonis või vooderdises xxxxx xxxxxx löögikindlus määratakse kindlaks vastavalt punktile A.2 (liide A). Löögikindlusnäitajad ei tohi olla väiksemad kui on näidatud käesoleva xxxx tabelis 6.2;

6.3.2.4. Paindeomadused

Valmis vooderdises oleva keevitatud roostevaba terase paindeomadused määratakse punkti A.3 kohaselt (liide A).

6.3.2.5. Keevisõmbluse makroskoopiline kontroll

Iga keevitusprotseduuri tüübi puhul kontrollitakse keevisõmblust makroskoopiliselt. Sellel peab näha olema täielik sulatus ning sellel ei tohi esineda liitevigu ega lubamatuid puudusi, nagu on ette nähtud standardis EN ISO 5817 kvaliteeditaseme C puhul.

6.3.2.6. Vastupidavus väävlikorrosioonile

Xxx xxxxxx kavandatud tõmbetugevuse ülemine piir ületab 950 MPa, tuleb valmis ballooniga teostada väävlikor- rosioonile vastupidavuse katse vastavalt käesoleva xxxx liite A punktile A.3 ja balloon peab nimetatud sättes kirjeldatud nõuetele vastama.

6.3.3. Alumiinium

6.3.3.1. Koostis

Alumiiniumisulamid määratakse alumiiniumiassotsiatsiooni koostatud sulamisüsteemis. Plii ja vismuti lisandite piirangud ei tohi ületada 0,003 %;

6.3.3.2. Korrosioonikatsed

Alumiiniumisulamid peavad vastama vastavalt punktile A.4 (liide A) teostatud korrosioonikatsete nõuetele.

6.3.3.3. Püsivast täidetusest tulenev pragunemine

Alumiiniumisulamid peavad vastama punkti A.5 (liide A) püsivast täidetusest tuleneva pragunemise katsete nõuetele.

6.3.3.4. Tõmbetugevus

Valmis balloonis oleva alumiiniumisulami mehaanilised omadused tuleb kindlaks määrata vastavalt punktile A.1 (liide A). Alumiiniumi katkevenivus peab olema vähemalt 12 %.

6.3.4. Vaigud

6.3.4.1. Üldnõuded

Immutamismaterjalidena võib kasutada termokõvenevaid või termopehmenevaid vaike. Sobivate põhiainete näited on epoksü, modifitseeritud epoksü, polüestri ja vinüülestri termokõvenevad plastmassid ning polüetüleeni ja polüamiidi termopehmenevad materjalid.

6.3.4.2. Nihkejõud

Vaikusid katsetatakse vastavalt punktile A.26 (liide A) ja asjaomased vaigud peavad selle punkti nõuetele vastama.

6.3.4.3. Klaasistumistemperatuur

Vaigu klaasistumistemperatuur määratakse kindlaks vastavalt ASTM D3418 standardile.

6.3.5. Kiud

Konstruktsioonimaterjali tugevdavaks filamendiks peab olema kas klaaskiud, aramiidkiud või süsinikkiud. Süsi- nikkiu kasutamisel peab disainilahendus hõlmama meetmeid ballooni metalldetailide galvaanilise korrosiooni ärahoidmiseks. Tootja peab säilitama komposiitmaterjalide kohta välja antud spetsifikaate, materjalitootjate soovi- tusi ladustamise, tingimuste ning säilivusaja kohta ning materjalitootja tõendit, et iga kaubasaadetis vastab spetsifikaadi nõuetele. Kiutootja peab tõendama, et kiudmaterjali omadused vastavad tootja tootekirjeldusele.

6.3.6. Plastvooderdised

Tõmbetugevus ja katkevenivus tuleb kindlaks määrata vastavalt punktile A.22 (liide A). Katsed peavad näitama plastvooderdise materjali paindeomadusi temperatuuril – 50 °C või xxxx xxxxx, mille juures peavad materjalid vastama tootja antud näitajatele; polümeersed materjalid peavad sobima käesolev xxxx punktis 4 kirjeldatud kasutustingimustele. Punktis A.23 (liide A) kirjeldatud meetodit kasutades peab pehmenemistemperatuur olema vähemalt 90 °C ja sulamistemperatuur vähemalt 100 °C.

6.4. Katserõhk

Minimaalne kasutatav katserõhk tootmisel peab olema 30 MPa.

6.5. Survetugevused ja kiudude pingetsükli asümmeetriategurid

Kõigi balloonitüüpide puhul peab minimaalne tegelik survetugevus olema vähemalt võrdne käesoleva xxxx punktis

6.3 nimetatud väärtusega. Tüüpide CNG-2, CNG-3 ja CNG-4 puhul peab komposiitmähis olema kavandatud suureks töökindluseks pikaajalise täidetuse ja tsüklilise täidetuse jaoks. See töökindlus saavutatakse, järgides käesoleva xxxx punktis 6.3 antud komposiitide pingetsükli asümmeetriategureid. Pingetsükli asümmeetriategur on määratletud xxx xxxxx kius ettenähtud minimaalse survetugevuse juures jagatuna pingega kius töörõhu juures. Katkemistugevus on määratletud kui ballooni tegelik lõhkemisrõhk jagatud töörõhuga; tüübi CNG-4 disainila- henduste puhul on pingetsükli asümmeetriategur võrdne katkemistugevusega; tüüpide CNG-2 ja CNG-3 disaini- lahenduste (metallvooderdis ja komposiitmähis) puhul peavad pingetsükli asümmeetriateguri arvutused hõlmama järgmist:

a) analüüsimeetod, mis võimaldab analüüsida vooderdismaterjale (spetsiaalne tarkvaraprogramm või lõplikel elementidel põhinev pingeanalüüs);

b) vooderdismaterjali elastsest plastiliseks muutumise xxxxx-xxxxx-xxxxx peab olema xxxxx xx õigesti modellee- ritud;

c) komposiitmaterjalide mehaanilised omadused peavad olema õigesti modelleeritud;

d) arvutused tuleb teha: automaatsel pingestamisel, automaatse pingestamise järgse nulli, töörõhu ja minimaalse lõhkemispunkti juures;

e) analüüsil tuleb arvesse xxxxx mähkimisest tulenev eelpinge;

f) minimaalne lõhkemispunkt tuleb valida nii, et väljaarvutatud xxxxx minimaalse lõhkemispunkti juures jaga- tuna väljaarvutatud pingega töörõhu juures vastaks kasutatava kiu puhul nõutavale pingetsükli asümmeetria- tegurile;

g) hübriidtugevdusega (kahe või xxxxx xxx kiutüübiga) balloonide analüüsil tuleb kiudude erinevaid elastsuso- madusi aluseks võttes xxxxx arvesse koormuse jagunemine eri kiudude vahel. Iga eraldi kiutüübi pingetsükli asümmeetriategur peab vastama käesoleva xxxx punkti 6.3 nõuetele. Pingetsükli asümmeetriategurit võib kontrollida ka tensoanduritega. Vastuvõetav meetod on nimetatud käesoleva xxxx xxxxxx E.

6.6. Pingeanalüüs

Kavandi minimaalsete seinapaksuste põhjendamiseks tuleb teostada pingeanalüüs. See peab hõlmama pingete kindlakstegemist vooderdistes ja komposiitlahenduste kiududes.

6.7. Lekib-enne-kui-puruneb-põhimõtte toimimise hindamine

Tüüpide CNG-1, CNG-2 ja CNG-3 balloonide puhul tuleb tõendada, et need enne lekivad kui purunevad. Need katsed tuleb teostada vastavalt punktile A.6 (liide A). Sellist tõendust ei xxx xxxx selliste balloonikavandite puhul, mis annavad vastavalt punktile A.13 (liide A) katsetamisel väsimusvastupidavuse üle 45 000 tsükli. Käesoleva xxxx xxxxxx F on teabeks lisatud kaks lekib-enne-kui-puruneb-katsetuste meetodit.

6.8. Kontroll ja katsetamine

Tootmiskontroll peab määrama programmid ja menetlused:

a) tootmiskontrolliks, katseteks ja vastuvõetavuskriteeriumideks; ning

b) katsed ja vastuvõetavuskriteeriumid perioodiliseks kontrollimiseks kasutuse jooksul. Visuaalsete järelkontrol- lide intervall peab vastama käesoleva xxxx punkti 4.1.4 tingimustele, kui pädev asutus xxxx xx muuda. Tootja peab kehtestama visuaalsel kontrollil tagasilükkamise kriteeriumid, võttes aluseks puudustega balloonidega tehtud survetsüklikatsete tulemused. Käitamiseks, kasutuseks ja kontrolliks antava tootja juhendi suunised on esitatud käesoleva xxxx xxxxxx G.

6.9. Tulekaitse

Kõik balloonid peavad olema rõhuvabastusseadmetega tule eest kaitstud. Balloon, selle materjalid, rõhuvabastus- seadmed xx xxxx lisatud isolatsiooni- või kaitsematerjalid tuleb kavandada koos, tagamaks piisavat ohutust punktis A.15 (liide A) kirjeldatud tuletingimustes.

Rõhuvabastusseadmeid katsetatakse vastavalt punktile A.24 (liide A).

6.10. Avad

6.10.1. Üldnõuded

Avad on lubatud ainult otstes. Ava keskjoon peab kattuma ballooni pikiteljega. Keermed peavad olema puhtalt lõigatud, võrdsed, xxxx xxxxx ebaühtlusteta ja vastama mõõtudele.

6.11. Ballooni kandedetailid

Tootja peab määrama, kuidas kinnitatakse balloon sõidukile. Tootja peab andma ka kinnitusjuhendid, sealhulgas märkima kinnitusjõu ja jõumomendi, et tagada piisav pingestav jõud, kuid mis ei põhjusta vastuvõetamatut pinget balloonis ega kahjusta ballooni pinda.

6.12. Kaitse väliskeskkonna suhtes

Ballooni välispind peab vastama punkti A.14 (liide A) väliskeskkonnakatse nõuetele. Välise kaitse saavutamiseks võib kasutada järgmiseid meetmeid:

a) pinnakattematerjal, mis annab piisava kaitse (nt alumiiniumile pihustatud anoodiv metall); või

b) sobiva kiud- ja põhimaterjali kasutamine (nt süsinikkiud vaigus); või

c) kaitsekate (nt orgaaniline xxxx, värv), mis vastab punkti A.9 (liide A) nõuetele.

Balloonile kantav xxxx peab xxxxx xxxxxxx, mille pealekandmine ei mõjuta ballooni mehaanilisi omadusi nega- tiivselt. Xxxx peab olema kavandatud nii, et see võimaldaks hilisemat kontrolli kasutuse jooksul ja tootja peab andma juhised sellise kontrolli jooksul katte käsitsemise kohta, tagamaks ballooni terviklikkust.

Tootjate huvides on käesoleva xxxx informatiivses liites H esitatud katte sobivust hindava väliskeskkonnakatse meetod.

6.13. Kavandikinnituskatsed

Igale balloonitüübile kinnituse saamiseks tuleb tõendada materjali, disainilahenduse, tootmise ja kontrolli sobivust ettenähtud kasutuseks käesoleva xxxx xxxxxx A kirjeldatud asjakohaste katsemeetodite abil teostatavate käesoleva xxxx tabelis 6.1 esitatud materjali kvalifitseerumise katsete ja käesoleva lisas tabeli 6.4 esitatud ballooni kvalifitseeru- mise katsete asjakohastele nõuetele vastamisega. Katseballoonid või -vooderdised valib ja katseid jälgib pädev asutus. Kui katsed tehakse enamate kui nõutud arvu balloonide või vooderdistega, tuleb dokumenteerida kõik katsed.

6.14. Partiikatsed

Käesolevas lisas kirjeldatud partiikatsed tuleb teha igast valmis balloonide või vooderdiste partiist võetud balloo- nide või vooderdistega. Kasutada võib ka tunnistaja valitud kuumtöödeldud näidiseid, mis on valmis balloonide või vooderdiste hulgas representatiivsed. Iga balloonitüübi puhul nõutavad partiikatsed on täpsustatud käesoleva xxxx tabelis 6.5.

6.15. Tootmiskontroll ja katsed

6.15.1. Üldnõuded

Tootmiskontrollid ja -katsed tuleb teha kõigi partiis toodetud balloonidega. Tootmise jooksul xx xxxxx valmimist kontrollitakse iga ballooni järgmiste menetlustega:

a) metallballoonide ja -vooderdiste ultrahelidefektoskoopia (või sellega samaväärsena tõestatud uuring) vastavalt BS 5045 standardi osa 1 lisale B, või sellega samaväärsena tõestatud meetod, tagamaks, et maksimaalne esineva defekti suurus on väiksem kui disainilahenduses määratud;

b) kontroll selle üle, et valmis ballooni või mis tahes vooderdise või mähise kriitilised mõõtmed ja mass on disainilahenduses lubatud piirides;

c) ettenähtud pinnakattega sobivuse kontroll, pidades eriti silmas sügavpilutatud pindu ning volte ja ribasid sepistatud või keermestatud otstekinnituste ja -avade juures;

d) märgistuste kontroll;

e) metallballoonide ja -vooderdiste kõvaduskatsed vastavalt punktile A.8 (liide A) tuleb xxxx xxxxxx lõplikku kuumtöötlemist ja selliselt kindlaks tehtud väärtused peavad olema disainilahenduse jaoks ettenähtud xxxx- xxxxx;

f) hüdrauliline katse vastavalt punktile A.11 (liide A).

Iga ballooniga teostatava kriitilise tootmiskontrolli nõuded on kokku võetud käesoleva xxxx tabelis 6.6.

6.15.2. Defekti maksimumsuurus

Tüüpide CNG-1, CNG-2 ja CNG-3 disainilahenduste puhul tuleb kindlaks määrata metallballooni või -vooderdise mis tahes punktis maksimaalne defekti suurus, mis ei kasva ettenähtud kasutusea jooksul kriitiliselt suureks. Kriitiline suurus on määratletud kui defekt läbi ballooni või vooderdise seina paksuse, mis võimaldab hoitaval gaasil xxxx ballooni purunemiseta balloonist välja voolata. Ultraheliuuringul või sellega samaväärsel uuringul peab defektisuurus kui tagasilükkamise kriteerium olema maksimaalsest lubatavast defektisuurusest väiksem. Tüüpide CNG-2 ja CNG-3 disainilahenduste puhul eeldatakse, et komposiidile ei teki kahju ajast sõltuvatest mehhanismi- dest; purunevuse katsete lubatav defektisuurus määratakse kindlaks sobiva meetodiga. Käesoleva xxxx xxxxxx F on nimetatud kaks niisugust meetodit.

6.16. Katse nõuete mittetäitmine

Kui nõuded ei ole täidetud, tuleb vastavalt teostada kas uus katsetamine või uus kuumtöötlemine ja katsetamine:

a) kui on tõendeid, et katse teostamisel tehti vigu või tehti mõõtmisvigu, tehakse uus katse. Xxx xxxxx katse tulemus on rahuldav, ei võeta esimese katse tulemusi arvesse;

b) kui katse teostati rahuldaval viisil, tuleb kindlaks teha nõuetele mittevastavuse põhjus.

Kui leitakse, et mittevastavus tulenes tehtud kuumtöötlemisest, võib tootja teostada balloonide partiiga uue kuumtöötlemise.

Kui mittevastavus ei tulenenud kuumtöötlusest, loetakse kõik kindlakstehtud defektsed balloonid mittesobilikeks või parandatakse sobival meetodil. Neid balloone, mida ei loetud mittesobilikeks, käsitletakse uue partiina.

Mõlemal juhul tehakse uue partiiga katsetused. Uuesti tuleb xxxx xxxx asjakohased näidise- või partiikatsed, mis on uue partii vastuvõetavuse tõestamiseks vajalikud. Xxx xxx või mitme katse tulemused on kasvõi osaliselt mitterahuldavad, tuleb partii kõik balloonid mittesobilikeks lugeda.

6.17. Disainilahenduse muutmine

Disainilahenduse muutmine on kasutatavate materjalide või mõõtmete muutus, mis ületab tavalist lubatud tootmishälvet.

Väikseid disainilahenduste muudatusi lubatakse lugeda kvalifitseerunuks pärast vähendatud katsete programmi läbimist. Tabelis 6.7 nimetatud disainilahenduste korral nõutakse vastavalt tabelile disainilahenduse kvalifitseeru- mise katseid.

Tabel 6.1

Materjalide disainilahenduse kvalifitseerumise katsed

	Käesoleva xxxx xxxxxx punkt
	Teras	Alumiinium	Vaigud	Kiud	Plastvooderdis- ed
Tõmbeomadused	6.3.2.2	6.3.3.4		6.3.5	6.3.6
Löögikindlus	6.3.2.3
Paindeomadused	6.3.2.4
Keevisõmbluse kontroll	6.3.2.5
Vastupidavus väävlikorrosioonile	6.3.2.6
Vastupidavus püsivast täidetusest tule- nevale pragunemisele		6.3.3.3
Pingekorrosioon		6.3.3.2
Nihkejõud			6.3.4.2
Klaasistumistemperatuur			6.3.4.3
Pehmenemis- ja sulamispunkt					6.3.6
Purunemissitkus (*)	6.7	6.7

(*) Ei pea läbi viima, kui kasutatakse liite A punktis A.7 kirjeldatud defektse ballooni testi.

Tabel 6.2

Löökpaindeteimi vastuvõetavad väärtused

Ballooni diameeter D, mm	> 140			≤ 140
Katsesuund	risti			piki
Katseeksemplari laius, mm	3–5	> 5–7,5	> 7,5–10	3–5
Katsetemperatuur, °C	– 50			– 50
3 toote keskmine	30	35	40	60
Löögikindlus/löögitugevus, J/cm2
Üksiktoode	24	28	32	48

Tabel 6.3

Minimaalsed tegelikud katkemistugevused ja pingetsükli asümmeetriategurid

CNG-1

Täielikult metallist

CNG-2

Rõngasmähis

CNG-3

Täismähis

CNG-4

Täiskomposiit

Survetugevus [MPa]

Pingetsükli asümmeetria- tegurid

[MPa]

Survetugevus [MPa]

Pingetsükli asümmeetria- tegurid

[MPa]

Survetugevus [MPa]

Pingetsükli asümmeetria- tegurid

[MPa]

Survetugevus [MPa]

Täielikult metallist

	CNG-1 Täielikult metallist	CNG-2 Rõngasmähis		CNG-3 Täismähis		CNG-4 Täiskomposiit
	Survetugevus [MPa]	Pingetsükli asümmeetria- tegurid [MPa]	Survetugevus [MPa]	Pingetsükli asümmeetria- tegurid [MPa]	Survetugevus [MPa]	Pingetsükli asümmeetria- tegurid [MPa]	Survetugevus [MPa]
Klaas		2,75	50 1)	3,65	70 1)	3,65	73
Aramiid		2,35	47	3,10	60 1)	3,1	62
Süsinik		2,35	47	2,35	47	2,35	47
Hübriid		2)		2)		2)

Märkus 1 – Minimaalne tegelik survetugevus. Lisaks tuleb teha käesoleva xxxx punkti 6.5 kohased arvutused tagamaks, et ka minimaalse pingetsükli asümmeetriateguri nõuded on täidetud.

Märkus 2 – Pingetsükli asümmeetriategurid ja survetugevused tuleb arvutada vastavalt käesoleva xxxx punktile 6.5.

Tabel 6.4

Xxxxxxxx disainilahenduse kvalifitseerumise katsed

Katse ja viide lisale		Balloonitüüp
Katse ja viide lisale		CNG-1	CNG-2	CNG-3	CNG-4
A.12	Survekatse	X (*)	X	X	X
A.13	Ümbritseva temperatuuri tsükkel	X (*)	X	X	X
A.14	Happelise keskkonna katse		X	X	X
A.15	Lahtine xxxx	X	X	X	X
A.16	Läbistamine	X	X	X	X
A.17	Lubatud defekt		X	X	X
A.18	Kõrge temperatuur		X	X	X
A.19	Pingest rebenemine		X	X	X
A.20	Kukkumiskatse			X	X
A.21	Imbumine				X
A.24	Rõhuvabastusseade	X	X	X	X
A.25	Bossi jõumomendi katse				X
A.27	Maagaasitsükkel				X
A.6	Lekib-enne-kui-puruneb-katse	X	X	X
A.7	Äärmuslike temperatuuride tsükkel		X	X	X

X = nõutav

(*) = ei nõuta standardi ISO 9809 nõuetele vastavalt projekteeritud balloonide puhul (ISO 9809 juba hõlmab neid katseid).

Tabel 6.5

Partiikatsed

Katse ja viide		Balloonitüüp
Katse ja viide		CNG-1	CNG-2	CNG-3	CNG-4
A.12	Katkemistugevus	X	X	X	X
A.13	Ümbritseva õhu tsükkel	X	X	X	X

Katse ja viide		Balloonitüüp
Katse ja viide		CNG-1	CNG-2	CNG-3	CNG-4
A.1	Tõmbetugevus	X	X (†)	X (†)
A.2	Löökpaindeteim (teras)	X	X (†)	X (†)
A.9.2	Xxxx (*)	X	X	X	X

X = nõutav

(*) = välja arvatud siis, kui kaitsvat katet ei kasutata (†) = katsed vooderdise materjaliga

Tabel 6.6

Kriitilise tootmiskontrolli nõuded

Tüüp	CNG-1	CNG-2	CNG-3	CNG-4
Kontrollinõue
Kriitilised mõõtmed	X	X	X	X
Pinna kattematerjal	X	X	X	X
Defektid (ultraheliuuring või samaväärne)	X	X	X
Metallballoonide või -vooderdiste kõvadus	X	X	X
Hüdrauliline katse	X	X	X	X
Lekkekatse				X
Märgistused	X	X	X	X

X = nõutav

Tabel 6.7

Disainilahenduse muutmine

	Katsetüüp
Disainilahenduse muutmine	Hüdr- auli- line xxxxx- katse A.12	Tsüklid ümbrit- seva õhu tempe- ratuuril: A.13	Kesk- kond A.14	Lahtine xxxx A.15	Lubatud defekt A.17	Läbista- mine A.16	Pingest rebene- mine A.19 Kõrge tempera- tuur A.18 Kukkumis- katse A.20	Pöördkangi jõumo- ment A.25 Imbumine A.21 CNG- xxxxxxx X.27	Rõhuvabas- tusseadme toimimine A.24
Kiutootja	X	X					X (*)	X (†)
Metalne ballooni- või vooderdisematerjal	X	X	X (*)	X	X (*)	X	X (†)
Plastist vooderdisematerjal		X	X					X (†)
Kiumaterjal	X	X	X	X	X	X	X	X (†)
Vaik			X		X	X	X
Diameetri muutmine kuni 20 %	X	X
Diameetri muutmine üle 20 %	X	X		X	X (*)	X

	Katsetüüp
Disainilahenduse muutmine	Hüdr- auli- line xxxxx- katse A.12	Tsüklid ümbrit- seva õhu tempe- ratuuril: A.13	Kesk- kond A.14	Lahtine xxxx A.15	Lubatud defekt A.17	Läbista- mine A.16	Pingest rebene- mine A.19 Kõrge tempera- tuur A.18 Kukkumis- katse A.20	Pöördkangi jõumo- ment A.25 Imbumine A.21 CNG- xxxxxxx X.27	Rõhuvabas- tusseadme toimimine A.24
Pikkuse muutmine kuni 50 %	X			X (‡)
Pikkuse muutmine üle 50 %	X	X		X (‡)
Töörõhu muutmine kuni 20 % @	X	X
Kupli kuju	X	X						X (†)
Avasuurus	X	X
Kattemuutus			X
Otsa pöördkangi xxxxxx								X (†)
Muudatus tootmisprotsessis	X	X
Rõhuvabastusseade				X					X

X = nõutav

(*) Metallballoonide (CNG-1) disainilahenduste puhul ei nõuta.

(†) Nõutav ainult täiskomposiitballoonide (CNG-4) disainilahenduste puhul. (‡) Nõutav ainult pikkuse suurendamisel.

@ Ainult siis, kui paksuse muutus on proportsionaalne diameetri ja/või rõhu muutusega.

7. TÜÜBI CNG-1 METALLBALLOONID

7.1. Üldnõuded

Disainilahendus peab määrama kindlaks maksimaalse lubatava defekti suuruse igas ballooni punktis, mis ei kasva ettenähtud järelkontrolliajavahemiku või, kui xx xxxxx ette järelkontrolli, kasutusea jooksul, ballooni töörõhul töötamisel kriitiliste mõõtmeteni. Lekib-enne-kui-puruneb-kontroll tuleb teha vastavalt punkti A.6 (liide A) vastavatele menetlustele. Lubatav defekti suurus määratakse kindlaks vastavalt punktile 6.15.2.

Vastavalt standardile ISO 9809 projekteeritud xx xxxxx kõigile nõuetele vastavate balloonide korral nõutakse ainult punkti 6.3.2.4 materjalikatsete ja punkti 7.5 disainilahenduse kvalifitseerumise katsete, v.a punktide 7.5.2 ja 7.5.3, nõuete täitmist.

7.2. Pingeanalüüs

Xxxxx balloonis arvutatakse 2 MPa, 20 MPa, katserõhu ja disainilahenduse katkemispunkti kohta. Arvutamisel tuleb õhukese kesta teooriast lähtudes kasutada sobivaid analüüsimeetodeid, mis võtavad arvesse kesta tasandilt välja painutamist, et teha kindlaks xxxxx jagunemised kaelas, üleminekupiirkondades ja ballooni silindrikujulises osas.

7.3. Valmistamis- ja tootmiskatsete nõuded

7.3.1. Üldnõuded

Alumiiniumballoonide otsi ei tohi sulgeda stantsimisprotsessiga. Terasballoonide, v.a standardi ISO 9809 koha- selt projekteeritud balloonide põhjaotstega tuleb teha purunevuse katsed või samaväärne uuring. Otsa sulgemise protsessil ei tohi lisada metalli. Enne otsa stantsimist tuleb iga ballooni paksuse ja pinnakatte suhtes kontrollida.

Xxxxx otsa stantsimist tuleb balloone kuni disainilahenduse jaoks ette nähtud kõvadusvahemikuni kuumtöödelda. Kohalikku kuumtöötlemist ei või kasutada.

Kui põhivarustuse juurde kuuluvad kaelarõngas, põhjarõngas või kinnitusdetailid, peavad need olema ballooni- materjaliga sobivast materjalist ning turvaliselt kinnitatud muude meetoditega kui keevitamine, kõvajoodisjoot- mine või pehmejoodisjootmine.

7.3.2. Purunevuse katsed

Iga metallballooniga tuleb teha järgmised katsed:

a) Kõvaduskatse vastavalt punktile A.8 (liide A),

b) Ultraheliuuring vastavalt BS 5045 standardi osa 1 I lisale või sellega tõendatult samaväärse purunevuse meetodiga, tagamaks, et maksimaalne defekti suurus ei ületa disainilahenduses vastavalt punktile 6.15.2 kindlaksmääratud ettenähtud suurust.

7.3.3. Hüdrauliline survekatse

Iga valmis ballooniga tuleb teha punkti A.11 (liide A) kohane hüdrauliline survekatse.

7.4. Balloonide partiikatsed

Partiikatsed tehakse tavatoodangu suhtes representatiivsete ja tehasetähistega valmis balloonidega. Igast partiist valitakse juhuslikkuse alusel kaks ballooni. Kui katseid tehakse xxxxx xxx käesolevas lisas nõutud arvu balloo- nidega, tuleb dokumenteerida kõik katsetulemused. Asjaomaste balloonidega tuleb teha vähemalt järgmised katsed.

a) Partii materjalikatsed. Ühe ballooni või kuumtöötlemist jälginud ametniku valitud representatiivse valmis ballooniga tuleb teha järgmised katsed:

i) Kriitiliste mõõtmete kontrollimine võrreldes kavandiga;

ii) Üks punkti A.1 (liide A) kohane tõmbekatse ja disainilahenduse nõuetele vastavuse kontroll;

iii) Terasballoonide puhul xxxx punkti A.2 (liide A) kohast löökpaindeteimi ja punkti 6.3.2.3 nõuetele vastavuse kontroll;

iv) Kui kaitsev xxxx on osa disainilahendusest, tuleb seda katsetada vastavalt punktile A.9.2 (liide A);

Kõigi partiidest katseteks valitud balloonidega, mis ettenähtud nõuetele xx xxxxx, tuleb jätkata punkti 6.16 menetlustega.

Xxx xxxx xx xxxxx punkti A.9.2 (liide A) nõuetele, tuleb partiid 100 %-liselt kontrollida, et kõrvaldada samamoodi defektsed balloonid. Võib eemaldada kõigi defektsete balloonide katted ning xxxxx xxxxx uued katted. Seejärel tuleb partii kattekatset korrata;

b) Partii katkemistugevuskatse. Ühte ballooni survestatakse vastavalt punktile A.12 (liide A) hüdrauliliselt kuni katkemiseni.

Kui katkemistugevus on väljaarvutatud minimaalsest katkemistugevusest väiksem, tuleb jätkata eespool nime- tatud punkti 6.16 menetlustega.

c) Korraline survetsüklikatse. Valmis balloonidele avaldatakse punkti A.13 (liide A) kohaselt katsetsüklilist survet järgmiselt määratud sagedusega:

i) iga partii ühe ballooniga tehakse survetsükkel läbi 1 000 korda iga ettenähtud kasutusea aasta kohta, seega minimaalne tsüklite arv on 15 000;

ii) kui 10 järjestikuse sama disainilahendustüübi (s.o sarnaste materjalide ja protsessidega tooted) tootepartii puhul mitte ükski punkti i järgi survetsüklikatse läbinud balloonidest ei leki ega rebene vähem kui 1 500 tsükli jooksul ettenähtud kasutusea aasta kohta (vähemalt 22 500 tsüklit), võib survetsüklikatsete tegemist vähendada ühe balloonini 5 partii kohta;

iii) kui 10 järjestikuse sama disainilahendustüübi tootepartii puhul mitte ükski punkti i järgi survetsüklikatse läbinud balloonidest ei leki ega rebene vähem kui 2 000 tsükli jooksul ettenähtud kasutusea aasta kohta (vähemalt 30 000 tsüklit), võib survetsüklikatsete tegemist vähendada ühe balloonini 10 partii kohta;

iv) kui viimasest tootepartiist on möödas enam kui 6 kuud, tuleb punktis ii või iii kirjeldatud katsesageduse säilitamiseks xxxxx järgmisest partiist üks balloon katseks.

v) kui mõni eespool punktides ii või iii nimetatud vähendatud sagedusega survetsüklikatses olnud balloon ei pea nõutud survetsüklite arvule (vastavalt vähemalt 22 500 või 30 000) vastu, tuleb punkti ii või iii sageduse taastamiseks teostada katse vähemalt 10 tootepartiiga punkti i sageduse järgi.

vi) kui mõni punkti i, ii või iii järgi katsetatud balloon ei täida tsüklikatse nõuet 1 000 tsüklit ettenähtud kasutusea aasta kohta (minimaalselt 15 000 tsüklit), tuleb vastavalt punkti 6.16 menetlustele teha kindlaks xxxxx põhjus ning see kõrvaldada. Kui mõni täiendavalt võetud kolmest balloonist ei täida nõuet - 1 000 tsüklit ettenähtud kasutusea aasta kohta - tuleb partii lugeda mittesobilikuks.

7.5. Xxxxxxxx disainilahenduse kvalifitseerumise katsed

7.5.1. Üldnõuded

Kvalifitseerumiskatsed tuleb teha tavatoodangu suhtes representatiivsete ning tehasetähistega valmis balloonidega. Balloonide valik, katsete vaatlemine ja dokumenteerimine peab vastama punkti 6.13 nõuetele.

7.5.2. Hüdrauliline survekatse

Kolmele representatiivsele balloonile avaldatakse vea ilmnemiseni hüdraulilist survet vastavalt punktile A.12 (liide A). Ballooni katkemistugevused peavad ületama disainilahenduse jaoks pingeanalüüsiga välja arvutatud mini- maalset katkemistugevust ja olema vähemalt 45 MPa.

7.5.3. Survetsüklikatse ümbritseva õhu temperatuuril

Kahe valmis ballooniga tehakse läbi survetsüklid ümbritseva õhu temperatuuril vastavalt punktile A.13 (liide A) xxxx xxx ilmnemiseni või vähemalt 45 000 tsüklit. Balloonidel ei tohi tekkida vigu enne, kui on läbitud 1 000 tsüklit iga ettenähtud kasutusea aasta kohta. Balloonidel, mis selle tsüklite arvu ületavad, peab lõpuks esimese veana ilmnema leke, mitte rebenemine. Balloone, millel 45 000 tsükli jooksul viga ei teki, tuleb tsüklit jätkates purunemiseni katsetada kas niikaua, xxx xxxx ilmneb või katkemiseni hüdraulilist survet avaldades. Tsüklite arv xxxx xxx ilmnemiseni xx xxxxx koht tuleb registreerida.

7.5.4. Lahtise tule katse

Katsed tuleb teha vastavalt punktile A.15 (liide A) ja balloonid peavad selle punkti nõuetele vastama.

7.5.5. Läbistamiskatse

Katse tuleb teha vastavalt punktile A.16 (liide A) ja balloonid peavad selle punkti nõuetele vastama.

7.5.6. Lekib-enne-kui-puruneb-katse

Balloonidega, mis ei ületa punkti 7.5.3 kohasel katsetamisel 45 000 tsüklit, tuleb lekib-enne-kui-puruneb-katsed teha vastavalt punktile A.6 ja balloonid peavad selle punkti nõuetele vastama.

8. TÜÜBI CNG-2 RÕNGASMÄHISEGA BALLOONID

8.1. Üldnõuded

Survestamise ajal on sellel balloonitüübil omadus, et komposiitmähise ja metallvooderdise nihked kattuvad. Erinevate valmistusmeetodite tõttu xx xxxxx käesolevas xxxxx ette kindlat projekteerimise meetodit.

Lekib-enne-kui-puruneb-katse tuleb teostada vastavalt punktis A.6 (liide A) kirjeldatud menetlustele. Lubatud defekti suurus tuleb kindlaks teha vastavalt punktile 6.15.2.

8.2. Nõuded disainilahendusele

8.2.1. Metallvooderdis

Metallvooderdise tegelik lõhkemisrõhk peab olema vähemalt 26 MPa.

8.2.2. Komposiitmähis

Kiudude tõmbetugevus peab vastama punkti 6.5 nõuetele.

8.2.3. Pingeanalüüs

Tuleb välja arvutada pinged mähises ja vooderdises xxxxx eelpingestamist. Nendeks arvutusteks tuleb kasutada rõhkusid null, 2 MPa, 20 MPa, katserõhk ning disainilahendusejärgne lõhkemisrõhk. Arvutamisel tuleb õhukese kesta teooriast lähtudes kasutada sobivaid analüüsimeetodeid, mis võtavad arvesse materjali mittelineaarset käitu- mist, et teha kindlaks xxxxx jagunemised kaelas, üleminekupiirkondades ja ballooni silindrikujulises osas.

Automaatse pingestamise meetodit kasutavate disainilahenduste puhul tuleb eelpingestamiseks välja arvutada piirid, mille vahele automaatse pingestamise xxxxx peab jääma.

Pingestamiseks juhitud pingega mähkimist kasutavate disainilahenduste puhul tuleb välja arvutada temperatuur, mille juures xxxx xxxx ning iga mähisekihi jaoks vajalik xxxxx xx sellega saavutatav eelpingestatus.

8.3. Valmistamisnõuded

8.3.1. Üldnõuded

Komposiitballoon tuleb valmistada filamentmähisega vooderdisest. Filamendi mähkimise operatsioonid peavad olema arvutiga või mehaaniliselt juhitud. Filamentidele tuleb mähkimisel avaldada juhitud pinget. Kui mähkimine on lõpetatud, tuleb termokõvenevad vaigud kuumutamise xxxx kõvendada, kasutades eelnevalt kindlaksmääratud ja juhitavaid ajavahemikke ja temperatuure.

8.3.2. Vooderdis

Metallvooderdise tootmine peab vastama punkti 7.3 vastava vooderdisetüübi nõuetele.

8.3.3. Mähis

Balloonid tuleb valmistada filamendimähkimismasinaga. Mähkimise jooksul tuleb olulisi muutujaid ettenähtud vahemikes jälgida ning mähkimistulemustes dokumenteerida. Nimetatud muutujad võivad hõlmata järgmisi näitajaid, kuid ei ole nendega piiratud:

a) kiutüüp, sealhulgas suurus;

b) immutamise viis;

c) mähkimispinge;

d) mähkimiskiirus;

e) heiete arv;

f) riba laius;

g) vaigu tüüp ja koostis;

h) vaigu temperatuur;

i) vooderdise temperatuur.

8.3.3.1. Termokõvenevate vaikude kõvendamine

Kui kasutatakse termokõvenevat vaiku, peab xxxx xxxxx filamendimähkimist kõvendama. Kõvendamise jooksul tuleb kõvendamistsükkel (s.o ajavahemikud ja temperatuurid) registreerida.

Kõvendamistemperatuur peab olema juhitav ja see ei tohi mõjutada vooderdise materjaliomadusi. Alumiinium- vooderdisega balloonide puhul on maksimaalne kõvendamistemperatuur 177 °C.

8.3.4. Automaatne pingestamine

Kui kasutatakse automaatse pingestamise menetlust, tuleb see teostada enne hüdraulilist survekatset. Automaatse pingestamise xxxxx peab olema punktis 8.2.3 ettenähtud piirides ja tootja peab määrama sobiva xxxxx määramise meetodi.

8.4. Tootmiskatse nõuded

8.4.1. Purunevuse katsed

Purunevuse katsed tuleb viia läbi vastavalt tunnustatud ISO standardile või sellega samaväärsele standardile. Iga metallvooderdisega tuleb teha järgmised katsed:

a) kõvaduskatse vastavalt punktile A.8 (liide A),

b) ultraheliuuring vastavalt BS 5045 standardi osa 1 lisale 1B või sellega tõendatult samaväärse purunevuse meetodiga, tagamaks, et maksimaalne defekti suurus ei ületa disainilahenduses kindlaksmääratud suurust.

8.4.2. Hüdrauliline survekatse

Iga valmis ballooniga tuleb teha punkti A.11 (liide A) kohane hüdrauliline survekatse. Tootja peab määrama kasutatava katserõhu jaoks sobiva püsiva ruumala suurenemise piirid, kuid see ei tohi ühelgi juhul olla suurem kui 5 % kogu ruumala kasvust katserõhu juures. Balloonid, mis ei jää piiresse, mille puhul nad loetakse sobivaks, tuleb kas lugeda mittesobivateks või kasutada partiikatse eesmärkidel.

8.5. Balloonide partiikatsed

8.5.1. Üldnõuded

Partiikatsed tehakse tavatoodangu suhtes representatiivsete ja tehasetähistega valmis balloonidega. Igast partiist valitakse juhuslikkuse alusel kaks ballooni või balloon ja vooderdis, kui see on asjakohane. Kui katseid tehakse xxxxx xxx käesolevas lisas nõutud arvu balloonidega, tuleb dokumenteerida kõik katsetulemused. Nimetatud balloonidega tuleb teha vähemalt järgmised katsed.

Kui mähises leitakse defekte enne automaatse pingestamise menetlust või hüdraulilist survekatset, võib mähise täielikult eemaldada ja uuega asendada.

a) Partii materjalikatsed. Ühe ballooni, vooderdise või kuumtöötlemist jälginud ametniku valitud representatiivse valmis ballooniga tuleb teha järgmised katsed:

i) mõõtmete kontrollimine kavandi suhtes;

ii) üks punkti A.1 (liide A) kohane tõmbekatse ja disainilahenduse nõuetele vastavuse kontroll;

iii) terasvooderdiste puhul xxxx punkti A.2 (liide A) kohast löökpaindeteimi ja disainilahenduse nõuetele vastavuse kontroll;

iv) kui kaitsev xxxx on osa disainilahendusest, tuleb seda katsetada vastavalt punktile A.9.2 (liide A) ning xxxx peab vastama selle punkti nõuetele. Kõigi partiidest katseteks valitud balloonide ja vooderdiste puhul, mis ettenähtud nõuetele xx xxxxx, tuleb jätkata punkti 6.16 menetlustega.

Xxx xxxx xx xxxxx punkti A.9.2 (liide A) nõuetele, tuleb partiid 100 %-liselt kontrollida, et kõrvaldada samamoodi defektsed balloonid. Kasutades meetodit, mis komposiitmähist ei riku, võib eemaldada kõigi defektsete balloonide katted ning xxxxx xxxxx uued katted. Seejärel tuleb partii kattekatset korrata.

b) Partii lõhkemisrõhu katse. Ühte ballooni katsetatakse vastavalt punktile 7.4.b.

c) Perioodiline survetsüklikatse vastavalt punktile 7.4.c.

8.6. Xxxxxxxx disainilahenduse kvalifitseerumise katsed

8.6.1. Üldnõuded

8.6.2. Hüdrauliline survekatse

a) Ühele vooderdisele avaldatakse katkemiseni hüdraulilist survet vastavalt punktile A.12 (liide A). Lõhkemisrõhk peab ületama vooderdise disainilahenduse jaoks määratud minimaalset lõhkemisrõhku;

b) Kolmele balloonile avaldatakse katkemiseni hüdraulilist survet vastavalt punktile A.12 (liide A). Ballooni lõhkemisrõhk peab ületama disainilahenduse jaoks pingeanalüüsiga välja arvutatud minimaalset lõhkemis- rõhku vastavalt tabelile 6.3 ja ei tohi ühelgi juhul olla väiksem kui punktis 6.5 nõutud pingetsükli asümmee- triategur.

8.6.3. Survetsüklikatse ümbritseva õhu temperatuuril

Kahe valmis ballooniga tehakse läbi survetsüklid ümbritseva õhu temperatuuril vastavalt punktile A.13 (liide A) xxxx xxx ilmnemiseni või vähemalt 45 000 tsüklit. Balloonidel ei tohi vigu tekkida enne, kui on tehtud 1 000 tsüklit iga ettenähtud kasutusea aasta kohta. Balloonidel, mis selle tsüklite arvu ületavad, peab lõpuks esimese veana ilmnema leke, mitte rebenemine. Balloone, millel 45 000 tsükli jooksul viga ei teki, tuleb tsüklit jätkates purunemiseni katsetada kas niikaua, kuni viga ilmneb, või katkemiseni hüdraulilist survet avaldades. Balloonide puhul, millel 45 000 tsükli jooksul viga ei teki, on vastuvõetav rebenemine. Tsüklite arv xxxx xxx ilmnemiseni xx xxxxx koht tuleb registreerida.

8.6.4. Happelise keskkonna katse

Ühte silindrit katsetatakse vastavalt punktile A.14 (liide A) ja silinder peab selle punkti nõuetele vastama. Käesoleva xxxx xxxxxx H on esitatud mittekohustusliku keskkonnakatse kirjeldus.

8.6.5. Lahtise tule katse

Valmis balloonidega tuleb teha katsed vastavalt punktile A.15 (liide A) ja balloonid peavad selle punkti nõuetele vastama.

8.6.6. Läbistamiskatse

Ühe valmis ballooniga tuleb teha katse vastavalt punktile A.16 (liide A) ja balloon peab selle punkti nõuetele vastama.

8.6.7. Lubatud defekti katsed

Ühe valmis ballooniga tuleb teha katse vastavalt punktile A.17 (liide A) ja balloon peab selle punkti nõuetele vastama.

8.6.8. Kõrge temperatuuri katse

Disainilahenduste puhul, mille vaigu klaasistumistemperatuur ei ületa maksimaalset materjalitemperatuuri xxxx- malt 20 °C võrra, tuleb ühte ballooni katsetada vastavalt punktile A.18 (liide A) ja balloon peab selle punkti nõuetele vastama.

8.6.9. Kiirendatud korrosiooniga rebenemiskatse

Ühe valmis ballooniga tuleb teha katse vastavalt punktile A.19 (liide A) ja balloon peab selle punkti nõuetele vastama.

8.6.10. Lekib-enne-kui-puruneb-katse

Ballooni puhul, mis ei ületa punkti 8.6.3 järgi katsetades 45 000 tsüklit, tuleb teha lekib-enne-kui-puruneb-katse vastavalt punktile A.6 ning asjaomane balloon peab selle punkti nõuetele vastama.

8.6.11. Survetsüklikatse äärmuslikel temperatuuridel

Ühe valmis ballooniga tuleb teha katse vastavalt punktile A.7 (liide A) ja balloon peab selle punkti nõuetele vastama.

9. TÜÜBI CNG-3 TÄISMÄHISEGA BALLOONID

9.1. Üldnõuded

Survestamise ajal on sellel balloonitüübil omadus, et komposiitmähise ja vooderdise nihked kattuvad. Erinevate valmistusmeetodite tõttu xx xxxxx käesolevas lisas ette kindlat projekteerimismeetodit; lekib-enne-kui-puruneb- katse tuleb teostada vastavalt punktis A.6 (liide A) kirjeldatud menetlustele. Lubatud defekti suurus tuleb kindlaks teha vastavalt punktile 6.15.2.

9.2. Nõuded disainilahendusele

9.2.1. Metallvooderdis

Nullrõhu ja temperatuuri 15 °C juures ei tohi survepinge põhjustada vooderdises mõlke ega murdumisi.

9.2.2. Komposiitmähis

Kiudude tõmbetugevus peab vastama punkti 6.5 nõuetele.

9.2.3. Pingeanalüüs

Tuleb välja arvutada risti- ja pikisuunalised pinged mähises ja vooderdises xxxxx pingestamist. Nendeks arvutus- teks tuleb kasutada rõhkusid null, töörõhk, 10 % töörõhust, katserõhk ning disainilahendusejärgne lõhkemisrõhk. Tuleb välja arvutada piirid, mille vahele peab automaatse pingestamise rõhk jääma. Arvutamisel tuleb õhukese kesta teooriast lähtudes kasutada sobivaid analüüsimeetodeid, mis võtavad arvesse materjali mittelineaarset käitu- mist, et teha kindlaks xxxxx jagunemised kaelas, üleminekupiirkondades ja ballooni silindrikujulises osas.

9.3. Valmistamisnõuded

Valmistamisnõuded peavad vastama punktile 8.3 selle erinevusega, et mähiste hulka kuuluvad ka vedrukujuliselt mähitud filamendid.

9.4. Tootmiskatse nõuded

Tootmiskatse nõuded peavad olema vastavuses punktiga 8.4.

9.5. Balloonide partiikatsed

Partiikatsed tuleb teha vastavalt punkti 8.5 nõuetele.

9.6. Xxxxxxxx disainilahenduse kvalifitseerumise katsed

Ballooni disainilahenduse kvalifitseerumise katsed tuleb teha vastavalt punktide 8.6 ja 9.6.1 nõuetele xxxxx xxxxx- vusega, et punktis 8.6 nimetatud vooderdise purustamine ei ole kohustuslik.

9.6.1. Kukkumiskatse

Vähemalt ühe valmis ballooniga tuleb teha punkti A.30 (liide A) kohane kukkumiskatse.

10. TÜÜBI CNG-4 TÄISKOMPOSIITBALLOONID

10.1. Üldnõuded

Käesolevas lisas ei anta erinevate olemasolevate disainilahendusvõimaluste tõttu kindlat polümeervooderdisega balloonide projekteerimismeetodit.

10.2. Nõuded disainilahendusele

Disainilahenduse nõuetelevastavuse tõendamiseks kasutatakse disainilahenduse arvutusi. Kiudude tõmbetugevus peab vastama punkti 6.5 nõuetele.

Otsapöördkangide puhul tuleb kasutada punkti 6.10.2 või 6.10.3 nõuetele vastavaid koonusjaid või sirgeid keermeid.

Keermestatud avadega otsapöördkangid peavad taluma jõumomenti 500 Nm kahjustamata seejuures ühendust mittemetalse vooderdisega. Mittemetalse vooderdisega ühendatud metallist otsapöördkangid peavad xxxxx xxxx- xxxxx xxxx punkti 4 kasutustingimustele vastavast materjalist.

10.3. Pingeanalüüs

Tuleb välja arvutada ballooni suhtes risti- ja pikisuunalised pinged komposiidis ja vooderdises. Nendeks arvu- tusteks tuleb kasutada rõhkusid null, töörõhk, katserõhk ning disainilahendusejärgne lõhkemisrõhk. Arvutamisel tuleb kasutada sobivaid analüüsimeetodeid, et teha kindlaks xxxxx jagunemine balloonis.

10.4. Valmistamisnõuded

Valmistamisnõuded peavad vastama punktile 8.3 selle erinevusega, et termokõvenevate vaikude kõvenemistem- peratuur peab olema vähemalt 10 °C plastvooderdise pehmenemistemperatuurist xxxxxxx.

10.5. Tootmiskatse nõuded

10.5.1. Hüdrauliline survekatse

Iga valmis ballooniga tuleb teha punkti A.11 (liide A) kohane hüdrauliline survekatse. Tootja peab määrama kasutatava katserõhu jaoks elastse laienemise sobiva piiri, kuid ühelgi juhul ei tohi ükski balloon ületada partii keskmist näitajat rohkem kui 10 % võrra. Balloonid, mis ei jää piiresse, mille puhul nad loetakse sobivaks, tuleb kas lugeda mittesobivateks või kasutada partiikatse eesmärkidel.

10.5.2. Lekkekatse

Iga valmis ballooniga tuleb teha punkti A.10 (liide A) kohane lekkekatse ja balloonid peavad selle punkti nõuetele vastama.

10.6. Balloonide partiikatsed

10.6.1. Üldnõuded

Partiikatsed tehakse tavatoodangu suhtes representatiivsete ja tehasetähistega valmis balloonidega. Igast partiist valitakse juhuslikkuse alusel kaks ballooni. Kui katseid tehakse xxxxx xxx käesolevas lisas nõutud arvu balloo- nidega, tuleb dokumenteerida kõik katsetulemused. Nimetatud balloonidega tuleb teha vähemalt järgmised katsed.

a) Partii materjalikatsed

Ühe ballooni või vooderdisega või kuumtöötlemist jälginud ametniku valitud vooderdisega, mis on valmis ballooni puhul representatiivne, tuleb teha järgmised katsed:

i) mõõtmete kontrollimine võrreldes kavandiga;

ii) üks punkti A.22 (liide A) kohane plastvooderdise tõmbekatse ja disainilahenduse nõuetele vastavuse kontroll;

iii) plastvooderdise sulamistemperatuuri katsetatakse vastavalt punktile A.23 (liide A) ja temperatuur peab selle punkti nõuetele vastama;

iv) kui kaitsev xxxx on osa disainilahendusest, tuleb seda katsetada vastavalt punktile A.9.2 (liide A) ja xxxx peab vastama selle punkti nõuetele. Xxx xxxx xx xxxxx punkti A.9.2 (liide A) nõuetele, tuleb partiid 100 %- liselt kontrollida, et samamoodi defektsed balloonid kõrvaldada. Kasutades komposiitmähist mitte rikkuvat meetodit, võib eemaldada kõigi defektsete balloonide katted ning xxxxx xxxxx uued katted. Seejärel tuleb partii kattekatset korrata.

b) Partii lõhkemisrõhu katse

Ühe ballooniga tuleb teha katse vastavalt punkti 7.4 alapunkti b nõuetele;

c) Korraline survetsüklikatse

Ühe valmis ballooni otsapöördkangiga tehakse jõumomendi katse kuni 500 Nm-ni vastavalt punktile A.25 (liide A). Seejärel tehakse ballooniga survetsüklikatse punkti 7.4 alapunktis c kirjeldatud menetluste järgi.

Nõuetekohase survetsükli järel tuleb ballooniga teha punktis A.10 (liide A) kirjeldatud lekkekatse ja balloon peab selle katse nõuetele vastama.

10.7. Ballooni kavandikinnituskatsed

10.7.1. Üldnõuded

Balloonide kavandikinnituskatsed tuleb teha vastavalt käesoleva xxxx punktide 8.6, 10.7.2, 10.7.3 ja 10.7.4 nõuetele, selle erinevusega, et punkti 8.6.10 lekib-enne-kui-puruneb-kontrolli ei pea tegema.

10.7.2. Otsapöördkangi jõumomendikatse

Ühe ballooniga tuleb teha katse vastavalt punktile A.25 (liide A).

10.7.3. Imbumiskatse

Üht ballooni tuleb imbumise suhtes vastavalt punkti A.21 (liide A) nõuetele katsetada ja balloon peab selle punkti nõuetele vastama.

10.7.4. Maagaasitsükli katse

Ühe valmis ballooniga tuleb teha katse vastavalt punktile A.27 (liide A) ja balloon peab selle punkti nõuetele vastama.

11. MÄRGISTUS

11.1. Märgistamine

Tootja peab kinnitama igale valmis balloonile vähemalt 6 mm kõrgused selged ja püsivad märgistused. Võima- likud märgistuse kandmise viisid on vaikkattesse inkorporeeritud sildid, liimiga kinnitatud sildid, madalsurvetem- plid tüüpide CNG-1 ja CNG-2 paksendatud otstes või mis tahes kombinatsioon eespool nimetatust. Liimitud sildid ja nende pealekandmine peavad olema kooskõlas standardiga ISO 7225 või samaväärse standardiga. Mitmekordsed sildid on lubatud ja need peavad olema selliselt paigutatud, et paigaldushaagid nende nägemist ei segaks. Iga käesoleva xxxx nõuetele xxxxxx balloon peab olema märgistatud järgmiselt.

a) Kohustuslik teave:

i) „AINULT SURUMAAGAASI KASUTAMISEKS”;

ii) „MITTE KASUTADA PÄRAST XX/XXXX”, kus „XX/XXXX” märgib aegumise kuud ja aastat (1);

iii) tootja xxxxx;

iv) ballooni xxxxx (kasutatav osanumber ja iga ballooni puhul unikaalne seerianumber);

v) töörõhk ja -temperatuur;

vi) EMK eeskirja number koos balloonitüübi ja tunnistuse registreerimisnumbriga;

vii) rõhuvabastusseadmed ja/või -ventiilid, mis on ballooniga kasutamiseks kvalifitseeritud, või viis, kuidas saada kvalifitseeritud tulekaitsesüsteemide kohta teavet;

viii) kui kasutatakse silte, peab igal balloonil olema vabale metallipinnale templina kantud tehasetähis, mis võimaldab sildi hävimise korral ballooni kindlaks teha.

b) Mittekohustuslik xxxxx

Xxxxxx sildil (siltidel) võib esitada järgmise mittekohustusliku teabe:

i) gaasitemperatuuri vahemik, nt – 40 °C kuni 65 °C;

ii) ballooni nominaalne veemahutavus, ümardatuna kahe kohani, nt 120 liitrit;

iii) algse survekatse kuupäev (kuu ja aasta).

Märgistused tuleb paigutada loetletud järjekorras, kuid täpne kujundus võib varieeruda vastavalt kasutatavale alale. Järgmine on üks vastuvõetav näide kohustusliku teabe esitusest:

AINULT SURUMAAGAASI JAOKS MITTE KASUTADA PÄRAST …/….

tootja/osanumber/seerianumber 20 MPa/15 °C

ECE R 110 CNG-2 (registreerimisnumber)

„Kasutada ainult tootja heakskiidetud rõhuvabastusseadet”

(1) Aegumiskuu ei tohi ületada ettenähtud kasutusaega. Aegumisaja võib balloonile kanda väljasaatmise ajal tingimusel, et balloone on hoitud kuivas xxxxx xxxx sisemise rõhuta.

12. BALLOONIDE LÄHETAMISE ETTEVALMISTUS

Enne tootja ettevõttest väljasaatmist peab iga balloon xxxxx xxxxx puhas ja kuivatatud. Balloonidele, mis ei ole vahetult liitmiku või ventiiliga ja, kui see on asjakohane, ohutusseadmetega suletud, tuleb kõigile avadele kinni- tada tropid, mis hoiavad ära niiskuse sattumise ballooni ja kaitsevad keermeid. Kõigile terasballoonidele ja

-vooderdistele tuleb enne väljasaatmist pihustada korrosioonitõrjeainet (nt õli sisaldavat).

Ostjale tuleb saata tootja ettenähtud kasutustingimused ja kogu õige käitamise, kasutamise ja kasutusaegse kontrolli jaoks vajalik teave. Tingimused tuleb esitada vastavalt käesoleva xxxx liitele D.

Liide A

KATSEMEETODID

A.1. Tõmbekatsed, xxxxx xx alumiinium

Tõmbekatse tehakse valmis ballooni silindrikujulisest osast võetud materjaliga, kasutades ristkülikukujulist katse- tükki, mille kuju vastab terase puhul standardi ISO 9809 ja alumiiniumi puhul ISO 7866 nõuetele. Balloonide puhul, millel on roostevabast terasest keevisvooderdis, tehakse tõmbekatsed ka materjaliga, mis on võetud keevisõmbluse kohalt vastavalt standardi EN 13322-2 punktis 8.4 kirjeldatud meetodile. Katsetüki kaht poolt, mis on ballooni sise- ja välispinnaks, ei töödelda. Tõmbekatse tehakse vastavalt standardile ISO 6892.

MÄRKUS – tähelepanu tuleb pöörata standardis ISO 6892 kirjeldatud venivuse mõõtmise meetodile, eriti juhtudel, kus katsetükk on keermestatud ning mille tulemusena on katsetüki katkemispunkt mõõteaparatuuri keskosast eemal.

A.2. Löögikindluskatse, terasballoonid ja -vooderdised

Löökpaindeteim tehakse valmis ballooni silindrikujulisest osast võetud materjaliga standardile ISO 148 vastava kolme katsetükiga. Löökpaindeteimi tükid võetakse ballooni seinast xxxx 3 tabelis 6.2 ettenähtud suunas. Balloo- nide puhul, millel on roostevabast terasest keevisvooderdis, tehakse löögikindluskatsed ka materjaliga, mis on võetud keevisõmbluse kohalt vastavalt standardi EN 13322-2 punktis 8.6 kirjeldatud meetodile. Täke peab olema ballooniseina pinnaga risti. Pikisuunas katsete puhul tuleb katsetükki töödelda üleni (kuuel küljel). Xxx xxxxx paksus ei võimalda lõpliku katsetüki laiust 10 mm, peab see laius olema võimalikult lähedane ballooniseina paksusele. Katsetükke, mis võetakse ristisuunas, töödeldakse ainult neljal küljel, jättes ballooniseina sise- ja välispinna töötlemata.

A.3. Terase vastupidavus väävlikorrosioonile

Välja arvatud järgnevalt määratud viisil, tehakse katsetused vastavalt XXXX TM0177-96 standardis kirjeldatud XXXX standardsete tõmbekatse menetluste meetodile A. Katsed tuleb teha vähemalt kolme valmis balloonilt või vooderdiselt võetud näidisega, mõõturiga diameetriga 3,81 mm (0,15 tolli). Näidised pannakse pideva tõmbe- koormuse alla, mille suurus on 60 % terase ettenähtud minimaalsest voolavuspiirist, kastetakse destilleeritud vee lahusesse, mis on puhverdatud 0,5 % (massi järgi) naatriumatsetaadi trihüdraadiga xx xxxxx algne pH on regulee- ritud äädikhappega tasemele 4,0.

Toatemperatuuri ja -rõhu juures küllastatakse lahust jätkuvalt 0,414 kPa (0,06 psia) vesiniksulfiidiga (kandegaas: lämmastik). Katsenäidistel ei tohi tekkida vigu 144-tunnise katsetamise jooksul.

A.4. Korrosioonikatsed, alumiinium

Alumiiniumisulamite korrosioonikatsed tuleb teha vastavalt standardi ISO/DIS 7866 lisale A ja näidised peavad nimetatud standardi nõuetele vastama.

A.5. Vastupidavus pidevale koormusele, alumiinium

Vastupidavuskatse pidevale koormusele tuleb teha vastavalt standardi ISO/DIS 7866 lisale D ja näidised peavad nimetatud standardi nõuetele vastama;

A.6. Lekib-enne-kui-puruneb-katse

Xxxx valmis ballooni survestatakse maksimaalselt 2 MPa juurest vähemalt 30 MPa-ni tempoga maksimaalselt 10 tsüklit minutis.

Kõigil balloonidel peab viga tekkima lekkimise xxxx.

A.7. Survetsüklikatse äärmuslikel temperatuuridel

Kaitsva katteta komposiitmähisega valmis balloonidega tehakse tsüklikatsed ja asjaomastel balloonidel ei tohi xxxx xxxxx rebenemisest, lekkest ega kiu hargnemisest, järgmistel tingimustel:

a) xxxxx 48 tundi nullrõhu, 65 °C või kõrgema temperatuuri ning 95 % või kõrgema suhtelise niiskuse juures. Selle tingimuse eesmärgi täitmiseks pihustatakse 65 °C temperatuuril hoitavasse ruumi peenikest veetolmu või udu;

b) teha 500 hüdraulilise xxxxx tsüklit iga ettenähtud kasutusea aasta kohta maksimaalselt 2 MPa ja minimaalselt 26 MPa vahel 65 °C temperatuuri ja vähemalt 95 % niiskuse juures;

c) balloon stabiliseerida nullrõhu ja ümbritseva õhu temperatuuri juures;

d) seejärel survestada maksimaalselt 2 MPa juurest vähemalt 20 MPa rõhuni 500 tsüklit iga ettenähtud kasutusea aasta kohta temperatuuril – 40 °C või sellest madalamal temperatuuril;

Punkti b tsükleid ei tohi ühe minuti jooksul teha rohkem kui 10. Punkti d tsükleid ei tohi ühe minuti jooksul teha rohkem kui 3, v.a juhul kui rõhuandur on paigaldatud vahetult ballooni sisse. Tuleb kasutada piisavalt head registreerimisvarustust, tagamaks, et xxxxxx temperatuuri tsüklite juures säilib miinimumtemperatuur.

Äärmustemperatuuridel survetsüklikatsete järel tuleb survestada balloone hüdrauliliselt xxxx xxx tekkimiseni vastavalt survekatse nõuetele ning seejärel tuleb saavutada minimaalne lõhkemisrõhk, mis on vähemalt 85 % disainilahenduse minimaalsest lõhkemisrõhust. Tüübi CNG-4 disainilahenduste puhul tuleb enne survekatset teha ballooniga punkti A.10 kohane lekkekatse.

A.8. Brinelli kõvaduskatse

Kõvaduskatsed tehakse vastavalt standardile ISO 6506 paralleelse xxxxx xx iga ballooni või vooderdise kupliku- julise otsaga. Katsed tehakse pärast lõplikku kuumtöötlemist xx xxx kindlaksmääratud kõvadusnäitajad peavad olema disainilahenduse jaoks ettenähtud vahemikus.

A.9. Kattekatsed (kohustuslikud, kui kohaldatakse xxxx 3 punkti 6.12 alapunkti c)

A.9.1. Kattekatsed

Katteid hinnatakse järgmiseid katsemeetodeid või samaväärseid riiklikke standardeid kasutades.

i) adhesiooni katsetamine kooskõlas LSO 4624 standardiga, kasutades vastavalt meetodit A või X. Xxxxx adhe- sioon peab olema vastavalt 4 A või 4B;

ii) painduvuse määramine vastavalt ASTM D522 standardi orgaaniliste katete telje paindekatse meetodile, kasutades meetodit B 12,7 mm (0,5 tolli) teljega ettenähtud paksusega temperatuuril – 20 °C. Paindekatse näidised tuleb ette valmistada vastavalt ASTM D522 standardile. Xxxx ei tohi olla nähtavaid ilmseid pragusid;

iii) löökpaindeteim, mis vastab ASTM D2794 standardi orgaaniliste katete lühiajalisele deformatsioonile (löök) vastupidavuse katsemeetodile. Toatemperatuuril xxxx peab vastu pidama 18 J (160 lbs) suurusele otselöögile;

iv) keemilise vastupidavuse katse üldises kooskõlas ASTM D1308 standardiga: majapidamiskemikaalide mõju läbipaistvatele ja pigmenteeritud orgaanilistele kattematerjalidele. Katsed tuleb teha, kasutades vaba laigu katsemeetodit ja 100-tunnist kokkupuudet 30 %-xxxx väävelhappega (akuhape suhtelise tihedusega 1,219) ning 24-tunnist kokkupuudet polüalkaleenglükooliga (nt pidurivedelik). Katse järel ei tohi olla xxxxx xxxxx eemaldumisest, mullitamisest või pehmenemisest. Sooritades katse kooskõlas ASTM D3359 standardiga, peab adhesioon vastama tasemele 3;

v) vähemalt 1 000-tunnine kokkupuude kooskõlas ASTM G53 standardiga: valguse ja veega kokkupuutuvate seadmete juhtimise praktika (fluorestsentne UV-kondenseerumise tüüp) mittemetalsete materjalide osas. Xxxx ei tohi mullitada ja adhesioon peab vastavalt standardile ISO 4624 katsetades vastama tasemele 3. Maksi- maalne lubatud läike vähenemine on 20 %;

vi) vähemalt 500-tunnine kokkupuude vastavalt ASTM B117 standardile: soolvee (udu) katsemeetod. Altlõige ei tohi märkjoonel olla suurem kui 3 mm, ei tohi esineda märke mullitamisest ja adhesioon peab vastavalt ASTM D3359 standardile katsetades vastama tasemele 3;

vii) katte vastupidavuse katse täkete suhtes toatemperatuuril tuleb teha ASTM D3170 standardi abil: katete vastupidavus täketele. Katte tulemus peab olema vähemalt 7 A xx xxxxx alusmaterjal ei tohi välja ulatuda;

A.9.2. Partii kattekatsed

i) Katte paksus

Katte paksus peab vastavalt standardile ISO 2808 katsetades vastama disainilahenduse nõuetele;

ii) Katte adhesioon

Katte adhesiooni tuleb mõõta vastavalt standardile ISO 4624 ja vastavalt meetodit A või B kasutades peab tulemus olema vähemalt 4.

A.10. Lekkekatse

Tüübiga CNG-4 tuleb teha lekkekatse järgmist menetlust (või vastuvõetavat alternatiivi) kasutades;

a) balloonid kuivatatakse põhjalikult ja survestatakse kuiva õhu või lämmastikuga töörõhuni, samuti peavad balloonid sisaldama tuvastatavat gaasi nagu näiteks heelium;

b) leke mõõdetuna mis tahes punktis, mis ületab normaalnäitajat 0,004 cm3/h, on mittesobivaks lugemise põhjus.

A.11. Hüdrauliline katse

Tuleb kasutada üht kahest järgmisest võimalusest:

1: Jahutussärgikatse

a) Ballooniga sooritatakse hüdrauliline katse töörõhust vähemalt 1,5 korda suuremal xxxxx. Katserõhk ei tohi ühelgi juhul ületada automaatse pingestamise survet;

b) Rõhku hoitakse piisavalt kaua (vähemalt 30 sekundit), et tagada täielik levimine. Ükski pärast automaatset pingestamist xx xxxx hüdraulilist katset avaldatud sisemine xxxxx xx tohi ületada 90 % hüdraulilise katse survest. Kui katserõhku ei saa katseseadmete xxxxx tõttu piisavalt kaua xxxxx, on lubatud korrata katset 700 kPa võrra suurendatud survega. Rohkem xxx xxxx niisugust kordamist ei ole lubatud;

c) Tootja peab määrama kasutatava katserõhu sobiva permanentse ruumala suurenemise piirid, kuid need ei tohi ühelgi juhul olla suuremad 5 %-st kogu ruumala kasvust katserõhu juures. Tüübi CNG-4 puhul peab tootja määrama elastse suurenemise. Balloonid, mis ei jää määratud sobivuspiiridesse, tuleb mittesobivaks tunnistada ja hävitada või kasutada partiikatse eesmärkidel.

2: Kinnitav survekatse

Hüdraulilist survet balloonis suurendatakse järk-järgult ja regulaarselt kuni katserõhuni, mis on vähemalt 1,5 korda suurem töörõhust. Ballooni katserõhku hoitakse piisavalt kaua (vähemalt 30 sekundit), tegemaks kindlaks, et ei ole rõhu langemise tendentsi ja et lekkekindlus on tagatud;

A.12. Hüdrauliline survekatse

a) Survestamise määr ei tohi rõhkudel, mis ületavad 80 % disainilahenduse lõhkemisrõhust, ületada 1,4 MPa sekundis (200 psi/s). Kui survestamise määr rõhkudel üle 80 % lõhkemisrõhust ületab 350 kPa/s (50 psi/s), tuleb kas paigutada balloon skemaatiliselt surveallika ja survemõõturi vahele või tuleb disainilahenduse mini- maalse lõhkemisrõhu juures xxxxx 5 sekundit sama rõhku;

b) Minimaalne nõutav (väljaarvutatud) lõhkemisrõhk peab olema vähemalt 45 MPa ja ühelgi juhul ei tohi see olla väiksem kui nõutav pingetsükli asümmeetriategur. Tegelik lõhkemisrõhk tuleb registreerida. Rebenemist võib esineda kas ballooni silindrikujulises osas või kupli piirkonnas.

A.13. Survetsüklikatse ümbritseva õhu temperatuuril Survetsüklid viiakse läbi vastavalt järgmisele menetlusele:

a) katsetatav balloon täidetakse mittekorrosiivse vedeliku, näiteks õli, inhibeeritud vee või glükooliga;

b) rõhk balloonis viiakse maksimaalselt 2 MPa-st minimaalselt 26 MPa-ni sagedusega, mis ei ületa 10 tsüklit minutis.

Tsüklite arv xxxx xxx tekkeni registreeritakse koos koha kirjeldusega, xxxx see sai alguse.

A.14. Happelise keskkonna katse

Valmis ballooniga tuleb läbi teha järgmine katse:

i) 150 mm diameetriga alal ballooni pinnal lastakse 100 tunni jooksul kokku puutuda 30 %-xxxx väävelhappega (akuhape suhtelise tihedusega 1,219), xxxxx xxx ballooni hoitakse rõhu 26 MPa all;

ii) lõhkemisrõhu teadasaamiseks survestatakse seejärel ballooni kuni katkemiseni vastavalt punkti A.12 menetlu- sele, mille tulemusel selgub vähemalt 85 % võrra disainilahenduses ettenähtud minimaalsest lõhkemisrõhust suurem lõhkemisrõhk.

A.15. Lahtise tule katse

A.15.1. Üldnõuded

Lahtise tule katsete eesmärk on tõestada, et tulekaitsesüsteemiga (ballooniventiil, rõhuvabastusseadmed ja/või sisemine soojusisolatsioon) varustatud valmis balloonid ei lõhke ettenähtud tuletingimuste juures. Tulekatseid tuleb teha äärmise ettevaatlikkusega, arvestades, et võib ette tulla ballooni rebenemisi;

A.15.2. Balloonide paigutamine

Balloonid paigutatakse horisontaalselt nii, et ballooni põhi jääb tuleallikast umbes 100 mm kaugusele;

Ballooniventiilide, liitmike ja/või rõhuvabastusseadmete vahetu leegiga kokkupuutumise vältimiseks kasutatakse metallist kaitsekesta. See xxxx xx tohi olla ettenähtud tulekaitsesüsteemiga (rõhuvabastusseadmed või ballooniven- tiil) vahetus kontaktis. Ettenähtud tulekaitsesüsteemi osade hulka mittekuuluva ventiili, liitmiku või toru mis tahes tõrge katse jooksul muudab tulemuse kehtetuks.

A.15.3. Tuleallikas

1,65 m pikkune ühtlase tule allikas peab heitma kogu balloonipinnale leeki.

Tuleallikas võib kasutada mis tahes kütust tingimusel, et see annab ühtlast kuumust, mis on piisav, et xxxxx ettenähtud katsetemperatuure kuni ballooni mahajahutamiseni. Kütuse valikul tuleks arvesse xxxxx õhusaastega seonduvat. Tule paigutus tuleb kirja panna piisavalt täpselt, et soojuskoormus oleks hiljem taastatav. Tuleallika mis tahes tõrge või väär toimimine muudab tulemuse kehtetuks;

A.15.4. Temperatuuri ja rõhu mõõtmised

Pinnatemperatuure seiratakse vähemalt kolme termoelemendiga, mis on paigutatud ballooni põhja juurde ja asuvad mitte rohkem kui 0,75 m kaugusel; termoelementide lahtise tulega kokkupuutumise vältimiseks kasuta- takse metallist kaitset. Teise variandina võib termoelemendid panna metallblokkidesse, mis on väiksemad kui 25 mm2.

Xxxxxxxx sees olevat rõhku mõõdetakse rõhuanduriga xxxx katsetatava süsteemi konfiguratsiooni muutmata. Termoelementide temperatuurid ja ballooni rõhk registreeritakse 30 sekundiliste või lühemate intervallidega.

A.15.5. Üldised katsenõuded

Balloonid survestatakse maagaasiga xx xxxx katsetatakse horisontaalasendis kahe rõhu juures:

a) töörõhk;

b) 25 % töörõhust.

Vahetult pärast süütamist peab xxxx tekitama ballooni pinnale leegi tuleallika pikkuse 1,65 m ulatuses xx xxx kogu ballooni pindala. Viie minuti jooksul pärast süütamist peab vähemalt üks termoelement näitama temperatuuri vähemalt 590 °C. Sellist miinimumtemperatuuri tuleb säilitada kogu katse vältel.

A.15.6. 1,65 meetri pikkused või lühemad balloonid

Ballooni keskkoht paigutatakse tuleallika keskkohaga kohakuti;

A.15.7. 1,65 meetrist pikemad balloonid

Kui balloonile on ühte otsa paigaldatud rõhuvabastusseade, peab tuleallikas algama teisest otsast; kui balloonil on rõhuvabastusseadmed mõlemas otsas või ühes või mitmes kohas ballooni küljel, tuleb tuleallika keskkoht paigu- tada kahe teineteisest suurimal horisontaalsel kaugusel asuva rõhuvabastusseadme vahelise lõigu keskpunkti xxxxxx.

Kui balloon on kaitstud täiendava soojusisolatsiooniga, tuleb tarnerõhu juures teha kaks tulekatset: üks nii, et tule kese on ballooni pikkuse keskpunkti xxxxx xx teine nii, et xxxx algab ballooni ühest otsast.

A.15.8. Vastuvõetavad tulemused

Balloon peab jahtuma läbi rõhuvabastusseadme.

A.16. Läbistamiskatsed

Kokkusurutud gaasiga rõhuni 20 MPa ± 1 MPa survestatud ballooni tuleb läbistada 7,62 mm või suurema diameetriga soomustläbiva kuuliga. Kuul peab vähemalt ühe ballooni külgseina täielikult läbistama. Tüüpide CNG-2, CNG-3 ja CNG-4 puhul peab kuul sisenema ballooni külgseina umbes 45° nurga all. Balloonil ei tohi xxxx xxxxx killunemisest. Väikeste materjalitükkide (millest igaüks kaalub vähem kui 45 grammi) kadu ei tähenda katse ebaõnnestumist. Kirja tuleb panna kuuli sisenemis- ja väljumisavade umbkaudsed suurused xx xxxxx.

A.17. Komposiidi lubatud defekti katsed

Ainult tüüpide CNG-2, CNG-3 ja CNG-4 puhul tuleb ühele kaitsekattega varustatud valmis balloonile lõigata komposiiti pikisuunalised mõrad. Need peavad olema tootja poolt visuaalse kontrolli jaoks ettenähtud piirmää- radest suuremad.

Mõradega balloon survestatakse seejärel 3 000 korda maksimaalselt 2 MPa-st minimaalselt 26 MPa-ni, millele järgneb 12 000 tsüklit ümbritseva õhu temperatuuril; balloon ei tohi esimese 3 000 tsükli jooksul lekkida ega rebeneda, kuid võib järgmise 12 000 tsükli jooksul lekkida. Kõik selle katse läbinud balloonid tuleb hävitada.

A.18. Kõrge temperatuuri katse

See katse on kohustuslik kõigi tüübi CNG-4 balloonide ning kõigi tüüpide CNG-2 ja CNG-3 balloonide puhul, millel vaigu põhiaine klaasistumistemperatuur ei ületa xxxx 3 punktis 4.4.2 osutatud disainilahenduses ettenähtud maksimaalset materjalitemperatuuri vähemalt 20 °C võrra. Ühte valmis ballooni katsetatakse järgmiselt:

a) Balloon viiakse 26 MPa rõhu alla ja hoitakse vähemalt 200 tundi temperatuuril 100 °C;

b) Pärast katset peab balloon vastama hüdraulilise suurenemise katse A.11, lekkekatse A.10 ja survekatse A.12 nõuetele.

A.19. Kiirendatud korrosiooniga rebenemiskatse

Ainult tüüpide CNG-2, CNG-3, ja CNG-4 disainilahenduste puhul tuleb ühele xxxx kaitsekatteta balloonile avaldada hüdraulilist survet 26 MPa, kastetuna vette temperatuuril 65 °C. Ballooni tuleb sellise rõhu ja tempera- tuuri juures xxxxx 1 000 tundi. Seejärel avaldatakse balloonile survet kuni katkemiseni, nagu määratletud punktis A.12, selle erinevusega, et lõhkemisrõhk peab ületama 85 % disainilahenduse minimaalsest lõhkemisrõhust;

A.20. Löökpaindeteim

Ühe või mitme valmis ballooniga tehakse kukkumiskatse ümbritseva õhu temperatuuril xxxx sisemise rõhu ja paigaldatud ventiilideta. Pind, millele balloonid kukutatakse, peab olema ühtlane horisontaalne betoonist plat- vorm või põrand. Üks balloon kukutatakse horisontaalasendis nii, et ballooni põhi on pinnast, millele balloon kukub, 1,8 m kõrgusel. Üks balloon kukutatakse vertikaalselt mõlemale otsale põrandast või platvormist sellisel kõrgusel, mis on piisav 488 J energia tekitamiseks, kuid ühelgi juhul ei tohi madalamal xxxxx xxxx kõrgus olla vähem kui 1,8 m. Üks balloon tuleb kukutada 45° nurga all kupliosale kõrguselt, kus ballooni raskuskese on 1,8 m kõrgusel; kui aga xxxxxxx ots on põrandale lähemal kui 0,6 m, tuleb kukkumise nurka muuta nii, et minimaalne kõrgus oleks 0,6 m ja raskuskese oleks 1,8 m juures.

Kukkumislöögi järel survestatakse balloonid maksimaalselt 2 MPa-st minimaalselt 26 MPa-ni 1 000 korda iga ettenähtud kasutusaja aasta kohta. Balloonid võivad survetsüklite jooksul lekkida, kuid mitte rebeneda. Kõik tsüklikatsed läbinud balloonid hävitatakse;

A.21. Imbumiskatse

See katse tuleb teha ainult tüübi CNG-4 balloonidega. Üks valmis balloon täidetakse surumaagaasiga või seguga, mis sisaldab 90 % lämmastikku ja 10 % heeliumit, kuni töörõhuni, asetatakse ümbritseva õhu temperatuuril suletud ruumi ning seiratakse lekkimist piisavalt kaua, et määrata kindlaks püsiseisundi imbumismäär. Imbumis- määr peab olema vähem kui 0,25 ml maagaasi või heeliumit tunnis ballooni veemahutavuse liitri kohta.

A.22. Plastmaterjali tõmbeomadused

Plastvooderdise voolavuspiir ja maksimaalne venivus tuleb määrata standardi ISO 3628 abil temperatuuril – 50 °C ja need näitajad peavad vastama xxxx 3 punkti 6.3.6 nõuetele.

A.23. Plastmaterjali sulamistemperatuur

Valmis balloonide polümeermaterjale katsetatakse vastavalt standardile ISO 306 ja materjalid peavad vastama xxxx 3 punkti 6.3.6 nõuetele.

A.24. Nõuded rõhuvabastusseadmetele

Tootja ettenähtud rõhuvabastusseadmete sobivust xxxx 3 punktis 4 loetletud kasutustingimuste jaoks tõendatakse järgmiste kvalifitseerimiskatsetega.

a) Üht näidist tuleb 24 h xxxxx kontrollitaval temperatuuril vähemalt 95 °C ja xxxxx, mis ei ole väiksem katserõhust (30 MPa). Selle katse xxxxx xx tohi esineda leket ega olla disainilahenduses kasutatud kergsulamite nähtavaid väljapressimise märke.

b) Ühe näidisega tehakse survetsüklisagedusega kuni 4 tsüklit minutis järgmine väsimuskatse:

i) hoides temperatuuril 82 °C, survestatakse 10 000 tsüklit 2 MPa ja 26 MPa vahel;

ii) hoides temperatuuril – 40 °C, survestatakse 10 000 tsüklit 2 MPa ja 20 MPa vahel.

Selle katse xxxxx xx tohi esineda leket ega olla disainilahenduses kasutatud kergsulamite nähtavaid väljapressi- mise märke.

c) Rõhuvabastusseadmete katmata valgevasest rõhkuhoidvad detailid peavad xxxx pingekorrosioonimõradeta pidama vastu ASTM B154 standardi kohasele elavhõbenitraadikatsele. Rõhuvabastusseade kastetakse 30 minu- tiks elavhõbenitraadi vesilahusesse, mis sisaldab liitri lahuse kohta 10 g elavhõbenitraati ja 10 ml lämmastik- hapet. Sissekastmise järel tuleb rõhuvabastusseadet katsetada lekkimise suhtes, avaldades ühe minuti vältel 26 MPa suurust õhusurvet, mille jooksul kontrollitakse detaili välise lekke suhtes; leke ei tohi ületada 200 cm3/h;

d) Rõhuvabastusseadmete katmata roostevabast terasest rõhkuhoidvad detailid peavad olema valmistatud sula- mitüübist, mis peab vastu kloriidi tekitatud pingekorrosiooni pragudele;

A.25. Pöördkangi jõumomendikatse

Ballooni korpust pingestatakse pööramissuunale vastupidises suunas ja mõlemale pöördkangile avaldatakse jõumomenti 500 Nm kõigepealt keermestatud ühenduse sulgemise suunas, siis avamise suunas ja lõpuks jälle sulgemise suunas.

A.26. Vaigu nihkejõud

Vaikusid katsetatakse vastavalt ASTM D2344 standardile või samaväärsele riiklikule standardile komposiitmähise representatiivse näidistükiga. 24-tunnise vees keetmise järel peab komposiidi nihkejõud olema vähemalt 13,8 MPa.

A.27. Maagaasitsükli katse

Üht valmis ballooni survestatakse 300 tsüklit vähem kui 2 MPa-lt töörõhuni. Iga tsükkel, mis koosneb ballooni täitmisest ja tühjakslaskmisest, ei tohi kesta kauem kui üks tund. Ballooniga tehakse lekkekatse vastavalt punktile

A.10 ja see peab nimetatud punkti nõuetele vastama. Pärast maagaasitsüklite lõpetamist mõõdetakse üle ballooni kuju ja kontrollitakse vooderdise ja pöördkangi ühendust võimaliku halvenemise, nagu väsimus või elektrostaa- tiline lahendus, suhtes.

MÄRKUS – erilist tähelepanu tuleb pöörata ohutusele selle katse läbiviimise jooksul. Enne seda katset peavad balloonid olema edukalt vastanud punkti A.12 (hüdrauliline survekatse), xxxx 3 punkti 8.6.3 ja punkti A.21 (imbumiskatse) nõuetele. Enne seda katset peavad konkreetsed katsetatavad balloonid olema edukalt läbinud punkti A.10 katse (lekkekatse).

A.28. Paindekatse, roostevabast terasest keevisvooderdised

Paindekatsed tehakse materjaliga, mis on võetud roostevabast terasest keevisvooderdise silindrilisest osast ning katsed tehakse standardi EN 13322-2 punktis 8.5 kirjeldatud meetodil. Kui katsekeha painutatakse sissepoole ümber südamiku, xxxx xxxxx seesmiste servade vahemaa ei ole suurem kui südamiku läbimõõt, ei tohi katseke- xxxxx tekkida pragusid.

Liide B

(Puudub)

Liide C

(Puudub)

Liide D

ARUANDEVORMID

MÄRKUS – käesolev liide ei ole käesoleva xxxx kohustuslik osa.

Kasutada tuleks järgmiseid vorme.

1) Tootja aruanne ja vastavustunnistus – peab xxxxx xxxxx, loetav ja vormi 1 formaadis:

2) Aruanne (1) metallballoonide, -vooderdiste või -pöördkangide keemilise analüüsi kohta – nõutakse põhielemente, tähiseid jne.

3) Aruanne (1) metallballoonide või -vooderdiste mehaaniliste omaduste kohta – peab andma aru kõigi käesoleva eeskir- jaga nõutavate katsete kohta.

4) Aruanne (1) mittemetalsete vooderdiste füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste kohta – peab esitama kõik käesoleva eeskirjaga nõutavad katsed ja teabe.

5) Aruanne (1) komposiidi analüüsi kohta – peab esitama kõik käesoleva eeskirjaga nõutavad katsed ja teabe.

6) Aruanne hüdrauliliste katsete, korraliste survetsüklikatsete ja katkemiskatsete kohta – peab esitama kõik käesoleva eeskirjaga nõutavad katsed ja teabe.

Vorm 1: Tootja aruanne ja vastavustunnistus Tootja:

Asukoht:

Seadusjärgne registreerimisnumber:

Tootjatähis ja number:

Seerianumber: ........................... kuni k.a

Ballooni kirjeldus:

SUURUS: väline diameeter: ........................... mm; pikkus: mm;

Balloonile või selle siltidele templina löödavad märgistused

a) „AINULT SURUMAAGAASI KASUTAMISEKS”: ................................................................................................................................

b) „MITTE KASUTADA PÄRAST”: ................................................................................................................................................................

c) Tootja xxxxx: ................................................................................................................................................................................................

d) Seeria- ja osanumber: ..............................................................................................................................................................................

e) Töörõhk (MPa): ..........................................................................................................................................................................................

f) EMK eeskiri: ................................................................................................................................................................................................

g) Tulekaitse tüüp: ...........................................................................................................................................................................................

h) Algse katsetamise kuupäev (xxx xx xxxxx): ..........................................................................................................................................

i) Tühja ballooni kaal (kg): ........................................................................................................................................................................

j) Pädeva asutuse või kontrollija xxxxx: .....................................................................................................................................................

k) Veemahutavus (l): ........................................................................................................................................................................................

l) Katserõhk (MPa): .......................................................................................................................................................................................

m) Erijuhised: ....................................................................................................................................................................................................

Iga balloon on valmistatud kooskõlas EMK eeskirjaga nr … vastavalt ballooni eespool nimetatud kirjeldusele. Katsetule- muste nõutavad aruanded on lisatud.

(1) Aruandevormid 2–6 peab koostama tootja ja asjaomastes vormides tuleb balloonid ja nõuded täielikult identifitseerida. Igale aruandele peab alla kirjutama pädev asutus ja tootja.

Käesolevaga tõendan, et kõik katsetulemused osutusid rahuldavateks ja on kooskõlas eespool nimetatud tüübiga. Märkused:

Xxxxx asutus:

Kontrollija allkiri:

Tootja allkiri:

Koht, kuupäev:

Liide E

PINGETSÜKLI ASÜMMEETRIATEGURITE KINDLAKSTEGEMINE TENSOANDURITEGA

1. Xxxxx xx xxxxx suhted kiududes on alati elastsed, seega on xxxxx xx pingesuhted võrdsed.

2. Kasutada tuleb kõrge venivusega tensoandureid.

3. Tensoandurid tuleb asetada kiudude suunas, millele need paigaldatakse (st kui balloonist väljaspool on rõngasmähis, tuleb andurid paigaldada xxxxx suunas).

4. Meetod 1 (kasutatakse balloonide puhul, millel ei ole kasutatud kõrge pingega mähkimist)

a) Enne automaatset pingestamist, kinnitage tensoandurid ja kalibreerige;

b) Mõõtke pingeid automaatse pingestamise ajal ning nullrõhu juures pärast automaatset pingestamist, töörõhu ja minimaalse lõhkemisrõhu läbimist;

c) Kontrollige, kas xxxxx lõhkemisrõhu juures jagatuna pingega töörõhu juures vastab pingetsükli asümmeetriateguri nõudele. Hübriidkonstruktsiooni puhul tuleb pinget töörõhul võrrelda ühe kiutüübiga tugevdatud balloonide rebe- nemispingega.

5. Meetod 2 (kasutatakse kõigi balloonide puhul)

a) Nullrõhul pärast mähkimist ja automaatset pingestamist kinnitage tensoandurid ja kalibreerige;

b) Mõõtke pinged nullrõhu, töörõhu ja minimaalse lõhkemisrõhu juures;

c) Pärast pingemõõtmisi töörõhul ja lõhkemisrõhul ning tensoandurite seiramist lõigake nullrõhul balloonikere niimoodi xxxxx, et tensoandureid sisaldav osa on umbes viis tolli pikk. Eemaldage vooderdis xxxx komposiiti kahjustamata. Mõõtke pinged pärast vooderdise eemaldamist.

d) Kohandage nullrõhul, töörõhul ja minimaalsel lõhkemisrõhul saadud pingenäidud nullrõhul vooderdisega ja xxxx vooderdiseta mõõdetud pingega.

e) Kontrollige, kas xxxxx lõhkemisrõhu juures jagatuna pingega töörõhu juures vastab pingetsükli asümmeetriateguri nõudele. Hübriidkonstruktsiooni puhul tuleb pinget töörõhul võrrelda ühe kiutüübiga tugevdatud balloonide rebe- nemispingega.

Liide F

PURUNEMISSITKUSE MÕÕTMISE MEETODID

F.1. Väsimustundlike kohtade kindlakstegemine

Väsimuspragude xxxx xx suund balloonidel tuleb iga balloonitüübi puhul kindlaks teha disainilahenduse kvalifikat- sioonikatsetega nõutava sobiva pingeanalüüsiga või täielike väsimuskatsetega valmis balloonidel. Lõplike elementide pingeanalüüsil tehakse väsimustundlik koht kindlaks suurima tõmbesurve kontsentratsiooni asukoha ja suuna järgi ballooni seinal või vooderdisel töörõhu juures.

F.2. Lekib-enne-kui-puruneb

F.2.1. Kriitiline insenerihinnang.

Seda analüüsi võib teha, tõestamaks, et kui defekt balloonil või vooderdisel kasvab seina läbivaks praoks, siis balloon lekib. Lekib-enne-kui-puruneb-hindamine tuleb teha ballooni külgseinal. Kui väsimustundlik koht on mujal kui külgseinal, tuleb see hindamine teha xx xxxxxx kohas, kasutades BS PD6493 standardis kirjeldatud II tasandi lähenemist. Hindamine peab hõlmama järgmiseid etappe:

a) mõõta kolme kavandikinnituskatsetel tsüklikatsed läbinud ballooni (vastavalt liite A punktidele A.13 xx X.14) tekkinud seina läbiva prao (tavaliselt on see elliptiline) maksimumpikkus (s.o suurtelg). Kasutage uuritava kolme ballooni pikimat prao pikkust. Modelleerige poolelliptiline seina läbiv pragu, mille suurtelg on mõõdetud pikimast suurteljest kaks korda pikem ja väiketelg 0,9 korda seinapaksus. Poolelliptilised praod tuleb modellee- rida liite F punktis F.1 nimetatud kohtades. Prao suund peab olema selline, et suurim tõmbesurve xxxx xxxxx- taks;

b) hindamiseks kasutada xxxx 3 punktis 6.6 kirjeldatud pingeanalüüsil rõhu 26 MPa juures saadud pingetasemeid seinas või vooderdises. Välja tuleb arvutada sobivad pragu suurendavad jõud, kasutades BS PD6493 standardi punkti 9.2 või 9.3;

c) valmis ballooni või vooderdise purunemissitkus, mis on määratud alumiiniumi jaoks toatemperatuuril xx xxxxxx jaoks temperatuuril – 40 °C, tuleb kindlaks määrata kasutades standardiseeritud katsemetoodikat (ISO/DIS 12737 või ASTM 813–89 või BS 7448) vastavalt BS PD6493 standardi punktile 8.4 või 8.5;

d) elastsuse kadumise piir arvutatakse vastavalt BS PD6493 standardi punktile 9.4;

e) modelleeritud pragu peab olema BS PD6493-91 standardi punkti 11.2 nõuete järgi vastuvõetav.

F.2.2. Lekib-enne-kui-puruneb-katse defektse ballooni survestamise xxxx

Purunemiskatse tehakse ballooni külgseinal. Kui punktis F.1 osutatud väsimustundlikud xxxxx on väljaspool seina, tuleb purunemiskatse teha xx xxxxxx kohas. Katsemenetlus on järgmine.

a) Lekib-enne-kui-puruneb-defekti pikkuse määramine

Prao pikkusena väsimustundlikus kohas tuleb kasutada kavandikinnituskatsetel katkemiseni survestatud kolme ballooni pikima seina läbiva prao kahekordset pikkust.

b) Ballooni defektid

Tüübi CNG-1 balloonil, mille väsimustundlik koht on silindrikujulises osas teljesuunas, töödeldakse väliseid defekte pikisuunas umbes ballooni silindrikujulise osa pikkuse keskkohas. Praod peavad asuma keskosa mini- maalse seinapaksuse kohal, mis põhineb paksuse mõõtmisel ballooni neljas punktis. Tüübi CNG-1 balloonil, mille väsimustundlik koht on väljaspool silindrikujulist osa, tuleb defekt lõigata väsimustundlikus suunas ballooni sisepinnale. Tüüpide CNG-2 ja CNG-3 puhul lõigatakse pragu metallvooderdisse.

Ühtlase survega katsetatavate pragude lõikamiseks peavad lõiketangid olema umbes 12,5 mm paksud, 45° nurga all ja maksimaalse tipuraadiusega 0,25 mm. Tangide diameeter peab vähem kui 140 mm välise diameetriga balloonide puhul olema 50 mm ja 140 mm-st suurema välise diameetriga balloonide puhul 65–80 mm (soovi- tatav on kasutada standardseid CVN lõiketange).

MÄRKUS – selleks, et xxxxxxxxxxx nõuetele vastaks, tuleb lõikeseadet regulaarselt teritada.

Prao sügavust võib muuta, et saavutada ühtlase hüdraulilise survega leke. Pragu ei tohi xxxxxx xxx 10 % xxxxx- xxxxx tekitatud defektist, mõõdetuna välispinnal.

c) Katsemenetlus

Katse teostatakse ühtlast või tsüklilist survestamist kasutades järgmiselt.

i) Ühtlane xxxxx katkemiseni

Ballooni survestatakse hüdrauliliselt, kuni defekti kohas vabaneb rõhk balloonist. Survestamine tuleb teos- tada vastavalt punktile A.12 (liide A).

ii) Tsükliline xxxxx

Katsemenetlus peab vastama liite A punkti A.13 nõuetele.

d) Defektse ballooni katse vastuvõetavuskriteeriumid

Balloon on katse edukalt läbinud, kui on täidetud järgmised tingimused:

i) ühtlase xxxxx avaldamisel katkemiseni peab katkemissurve olema vähemalt 26 MPa;

ühtlase xxxxx avaldamisel katkemiseni on maksimaalne lubatud välispinnal mõõdetud prao pikkus 1,1 korda algse tekitatud prao pikkusest;

ii) tsüklikatse puhul on lubatud algsest praost pikem väsimuspragu. Vea tekkimine peab aga toimuma lekke läbi. Väsimusest tingitud defekti levimine peaks ilmnema vähemalt 90 % algse tekitatud defekti pikkuse ulatuses.

MÄRKUS – kui need tingimused ei ole täidetud (viga tekib varem kui 36 MPa juures isegi kui veaks on leke), võib teha uue katse vähem xxxxxx defektiga. Ka juhul, kui xxxxx xxx 26 MPa tekib rebenemine, võib teha uue katse sügavama defektiga.

F.3. Purunevuse katsete defekti suurus

F.3.1. Purunevuse katsete defekti suurus kriitilise insenerihinnangu abil määratuna

Arvutused tuleb teha kooskõlas PD 6493 Briti standardi (BS) punktiga 3, kasutades järgmiseid etappe:

a) suure pinge kohas seinal või vooderdisel modelleeritakse tasapinnaliste defektidena väsimuspraod;

b) liite F punktis F.1 kirjeldatud viisil leitakse pingeanalüüsist kasutatav väsimustundlikus kohas rõhust vahemikus 2 MPa kuni 20 MPa tulenev xxxxx;

c) eraldi võib kasutada paindesurve ja membraanisurve komponente;

d) minimaalne survetsüklite arv on 15 000;

e) väsimusprao levimise andmed tehakse kindlaks õhukeskkonnas vastavalt ASTM E647 standardile. Prao tasandi asend peab olema suunas C-L (st praotasand, mis on risti ballooni ümbermõõduga ja ballooni teljega samas suunas), nagu ASTM E399 standardis illustreeritud. Levikumäär tehakse kindlaks kolme näidise katse keskmise tulemusena. Kui materjali ja kasutustingimuse kohta on olemas konkreetsed väsimusprao levimise andmed, võib hindamisel kasutada neid;

f) prao kasv survetsüklite kohta paksuse ja pikkuse suunas tehakse kindlaks vastavalt BS PD 6493-91 standardi punktis 14.2 nimetatud menetlusele, tuletades seose punkti e järgi kindlakstehtud väsimusprao levimise määra ja kasutatud survetsüklile vastava pragu kasvatava jõu vahel;

g) eespool nimetatud etappe kasutades arvutatakse maksimaalne lubatud defekti sügavus ja pikkus, mis ei põhjusta ballooni xxxxx ettenähtud kasutusea jooksul väsimuse või rebenemise tõttu. Purunevuse katsete defekti suurus peab olema disainilahenduse jaoks välja arvutatud maksimaalse lubatud defekti suurusega võrdne või sellest väiksem.

F.3.2. Purunevuse katsete defekti suurus defektse ballooni abil määratuna

Tüüpidega CNG-1, CNG-2 ja CNG-3 tuleb sooritada punkti A.13 (liide A) kohased survetsüklid kolme ballooniga, millel on xxxx 3 punkti 6.15 järgi nõutava purunevuse meetodi pikkuse ja sügavuse tuvastamise suutlikkusest suuremad kunstlikud defektid. Tüübi CNG-1 balloonidele, millel on väsimustundlik koht väljaspool ballooni külgseina, ning tüüpide CNG-2 ja CNG-3 puhul tuleb lõigata sisemised defektid. Sisemisi pragusid võib töödelda enne kuumtöötlemist ja ballooni otsa sulgemist.

Balloonid ei tohi lekkida ega rebeneda vähem kui 15 000 tsükli järel; purunevuse katsete lubatud defekti suurus peab xxxxx xxxxx koha kunstliku defektiga võrdne või sellest väiksem.

Liide G

Mahutitootja juhised balloonide käitamise, kasutamise ja kontrollimise kohta

G.1. Üldnõuded

Käesoleva liite peaeesmärk on anda balloonide ostjatele, turustajatele ja paigaldajatele juhiseid balloonide ohutu kasutamise kohta nende kasutusea jooksul.

G.2. Turustamine

Tootja soovitab ostjale, et juhendid antaks kõigile turustamises, käitamises, paigaldamises ja kasutamises osalevatele pooltele; seda dokumenti võib piisava arvu eksemplaride saamiseks kopeerida, aga sellel peab olema xxxxx, mis viitab tarnitavatele balloonidele.

G.3. Viited olemasolevatele normistikele, standarditele ja eeskirjadele

Konkreetseid juhiseid võib anda viidates riiklikele või tunnustatud normistikele, standarditele ja määrustele.

G.4. Ballooni käitamine

Tagamaks, et balloonid ei saa käitamisel lubamatut kahju ning xxxx xx rikuta, lisatakse käitamisjuhised.

G.5. Paigaldamine

Paigaldusjuhend antakse selleks, et balloonid ei saaks paigaldamisel ega ettenähtud kasutusea jooksul tavapärasel kasutamisel lubamatut kahju.

Kui paigalduse määrab kindlaks tootja, peab juhend vastavalt vajadusele sisaldama selliseid üksikasju nagu paigalduse xxxxxx, hüdrotihendplasti kasutamine, sulgemise õiged jõumomendid ja ballooni kokkupuute vältimine keemiliste ja mehaaniliste kontaktidega.

Kui tootja ei täpsusta paigaldusviisi, peab ta juhtima ostja tähelepanu sõidukile paigaldamise süsteemi võimalikele mõjudele pikas perspektiivis, näiteks: sõidukikere liikumised ja ballooni laienemine või kokkutõmbumine kasutuse rõhu- ja temperatuuritingimustes.

Olenevalt olukorrast tuleb juhtida ostja tähelepanu selliste paigalduste kasutamise vajadusele, mis hoiaks ära balloo- nimaterjali kahjustada võivate vedelike või tahkete kehade kogunemise.

Tuleb täpsustada, milline on paigaldamiseks õige rõhuvabastusseade.

G.6. Balloonide kasutamine

Tootja peab juhtima ostja tähelepanu käesolevas eeskirjas kirjeldatud kohustuslikele kasutustingimustele, eriti ballooni lubatud rõhutsüklite arvule, selle kasutuseale aastates, gaasi kvaliteedipiirangutele ja lubatud maksimaalsetele rõhkudele.

G.7. Kontroll kasutamise jooksul

Tootja peab selgelt ära märkima kasutaja kohustuse järgida ettenähtud ballooni kontrollimise nõudeid (nagu näiteks pädeva asutuse poolt uuesti kontrollimise intervall). Antav teave peab vastama disainilahendusele antud tüübikinni- tuse tingimustele.

Liide H

KESKKONNAKATSE

H.1. Reguleerimisala

Keskkonnakatse eesmärk on tõendada, et sõidukite surumaagaasi balloonid suudavad taluda autokere all oleva keskkonna mõjutusi ja kohatist kokkupuudet muude vedelikega. Selle katse töötasid välja USA autotootjad kompo- siitmähise pingekorrosioonimõradest alguse saanud balloonirikete vastu võitlemiseks.

H.2. Katsemeetodi kokkuvõte

Kõigepealt eeltöödeldakse ballooni pendli- ja kruusalöökide kombinatsiooniga, et simuleerida potentsiaalseid kerea- luseid tingimusi. Seejärel kastetakse ballooni happelise vihmavee ja teesoola segusse, mõjutatakse teiste vedelike, survetsüklite ning kõrge xx xxxxxx temperatuuriga. Eespool nimetatud menetluse xxxxx survestatakse ballooni hüdrauliliselt kuni hävimiseni. Jääklõhkemisrõhk peab moodustama vähemalt 85 % disainilahenduses ettenähtud minimaalsest lõhkemisrõhust.

H.3. Ballooni paigutus ja ettevalmistamine

Ballooni katsetatakse tingimustes, mis imiteerivad ballooni asetust sõidukis, st paigaldust koos katte (vajadusel), haakide ja tihenditega ning sama sulgemiskonfiguratsiooni (O-ringid) kasutavate rõhuliitmikega kui tegelikus kasu- tuses. Kui klambreid värvitakse või kaetakse enne sõidukile paigaldust, võib need enne sissekastmiskatset värvida või katta.

Balloone katsetatakse horisontaalasendis ja keskjoonega „ülemiseks” ja „alumiseks” osaks jaotatuna. Alumine osa viiakse kas teesoola või happevihma keskkonda ja kas kuumutatud või jahutatud õhu keskkonda.

Ülemine osa jagatakse eeltöötlemiseks ja vedelikega kokkupuuteks viieks kindlaks piirkonnaks. Alad peavad olema nominaaldiameetriga 100 mm. Alad ei tohi balloonipinnal kattuda. Alad ei pea olema asetatud ühe joone ümber, aga need ei tohi kattuda ballooni sissekastetava osaga.

Kuigi eeltöötlemine ja vedelikega kokkupuutumine tehakse ballooni silindrikujulisel osal, peab kogu balloon, sh kuplikujulised osad, olema keskkondadega kokkupuutele sama vastupidav kui vabad pinnad.

Xxxxxx X.1

Ballooni asend ja kokkupuutuvate alade paigutus

H.4. Eeltöötlemisseadmed

Katseballooni eeltöötlemiseks pendli- ja kruusalöökidega on vaja järgmist aparatuuri.

a) Pendlilöök

Löögikeha peab olema terasest ning võrdkülgsetest kolmnurkadest külgede ja ruudukujulise põhjaga püramiidi kujuline, mille xxxx xx servad asuvad 3 mm raadiuse ümber. Pendli löögikese peab kattuma püramiidi raskus- keskmega; selle kaugus pendli pöörlemisteljest peab olema 1 x. Xxxxxx kogumass löögikeskmes peab olema 15 kg. Pendli energia löögihetkel peab olema mitte vähem kui 30 Nm ja võimalikult selle väärtuse lähedal.

Pendlikatse ajal hoitakse ballooni paigal otsapöördkangidest või ettenähtud paigaldushaakidest.

b) Kruusalöök

Xxxxxxxx X.2 näidatud kavandi järgi konstrueeritud masin. Seadme kasutamise menetlus peab järgima meetodit, mida on kirjeldatud ASTM D3170 standardis: standardne katsemeetod katete täketele vastupidavuse katsetami- seks, selle erinevusega, et balloon võib löögi ajal olla ümbritseva õhu temperatuuril;

c) Kruus

Tee settekruus, mis mahub läbi 16 mm avadega sõelast, kuid ei mahu läbi 9,5 mm avadega sõelast. Xxxx xxxxxx tuleb kasutada 550 ml nõuetekohase suurusega kruusa (umbes 250–300 xxxx).

Xxxxxx X.2

Kruusalöögikatse

H.5. Keskkonnad

a) Sissekastmiskeskkond

Katsete järjekorra kohaselt (tabel 1) ettenähtud etapis kastetakse horisontaalasendis ballooni xxxxxxx kolmandik kunstlikusse happelise vihma või teesoola lahusesse. Lahus peab koosnema järgmistest osadest:

deioniseeritud vesi;

naatriumkloriid: 2,5 ± 0,1 massiprotsenti;

kaltsiumkloriid: 2,5 ± 0,1 massiprotsenti;

väävelhape: piisavas koguses, et saavutada lahust pH-tasemega 4,0 ± 0,2;

Lahuse koostist ja pH-taset tuleb enne iga katseetappi, xxxxxx xxxx vedelikku kasutatakse, reguleerida.

Vanni temperatuur peab olema 21 ± 5 °C. Sissekastmise ajal peab ballooni vedelikust välja jääv osa olema ümbritseva õhu temperatuuril.

b) Kokkupuude teiste vedelikega

Katsete järjekorrale (tabel 1) vastavas etapis tuleb iga märgistatud ala viia 30 minutiks kokkupuutesse ühega viiest lahusest. Iga ala suhtes kasutatakse kogu katse vältel sama keskkonda. Need lahused on:

väävelhape: 19 %-line (mahu järgi) vesilahus; naatriumhüdroksiid: 25 %-line (massi järgi) vesilahus; metanool/bensiin: kontsentratsioonid 30 % ja 70 %; ammooniumnitraat: 28 %-line (massi järgi) vesilahus;

esiklaasi puhastusvedelik.

Katsenäidis asetatakse nii, et vedelikuga puutub kokku ülemine ala. Kokkupuutealale asetatakse ühe kihi (umbes 0,5 mm) paksune ja sobivakujuliseks lõigatud klaasvillatükk. Kokkupuutealale kantakse pipetiga 5 ml katseve- delikku. Eemaldage klaasvillatükk pärast ballooni survestamist 30 minuti vältel.

H.6. Katsetingimused

a) Survetsükkel

Nagu katsete järjekorras määratud, tuleb ballooni hüdrauliliselt survestada maksimaalselt 2 MPa ja minimaalselt 26 MPa vahel. Kogu tsükkel peab kestma vähemalt 66 sekundit ja hõlmama 60-sekundilist hoidmist xxxxx 26 MPa. Minimaalne kogutsükkel on järgmine:

survestage rõhult ≤ 20 MPa rõhuni ≥ 26 MPa; hoidke xxxxx ≥ 26 MPa vähemalt 60 sekundit; viige rõhk tasemelt ≥ 26 MPa tasemele ≤ 2 MPa; tsükli minimaalne kogukestus on 66 sekundit.

b) Rõhk teiste vedelikega kokkupuute katse ajal

Vedelike pealekandmise järel tuleb survestada ballooni vähemalt 30 minutiks vähemalt 26 MPa rõhuni.

c) Kokkupuude kõrge xx xxxxxx temperatuuriga

Nagu katsete järjekorras määratud, tuleb kogu ballooni katsetada välispinna kokkupuutes xxxxxx või madalal temperatuuril õhuga. Madalal temperatuuril õhu temperatuur peab olema – 40 °C või xxxxxxx ning xxxxxx temperatuuril õhu temperatuur 82 °C ± 5 °X. Xxxxx õhuga kokkupuutel seiratakse tüübi CNG-1 balloonide vedelikutemperatuuri ballooni sisse paigaldatud termoelemendiga, tagamaks, et see jääb – 40 °C juurde või madalamale tasemele.

H.7. Katsemenetlus

a) Ballooni eeltöötlemine

Kõiki viit ala, millel katsetatakse teiste vedelikega kokkupuudet, eeltöödeldakse pendlikeha tipu ühe löögiga ala geomeetrilisse keskpunkti. Löögi järel töödeldakse alasid edasi kruusalöökidega.

Ballooni alumise osa keskmist lõiku, mis viiakse vedelikku sisse, eeltöödeldakse pendlikeha tipu löögiga kolme üksteisest umbes 150 mm kaugusel asuvasse punkti.

Löögi järel eeltöödeldakse sama keskmist lõiku kruusalöökidega.

Eeltöötlemise ajal peab balloon olema survestamata.

b) Katsejärgnevus ja tsüklid

Keskkonnaga kokkupuute, survetsüklite ja temperatuuride järjekord on esitatud tabelis 1.

Balloonipinda ei tohi nende etappide vahel xxxxx ega pühkida.

H.8. Nõuetele vastavad tulemused

Eespool nimetatud katsete läbimise järel tuleb ballooni vastavalt punkti A.12 menetlusele kuni hävitamiseni hüdrau- liliselt mõjutada. Ballooni lõhkemisrõhk peab olema vähemalt 85 % disainilahenduse jaoks ettenähtud minimaalsest lõhkemisrõhust.

Xxxxx X.1

Katsetingimused ja katsete järjekord

Katseetapp	Keskkond	Survetsüklite arv	Temperatuur
1	Teised vedelikud	—	Ümbritsev õhk
2	Sissekastmine	1 875	Ümbritsev õhk
3	Õhk	1 875	Kõrge
4	Teised vedelikud	—	Ümbritsev õhk
5	Sissekastmine	1 875	Ümbritsev õhk
6	Õhk	3 750	Madal
7	Teised vedelikud	—	Ümbritsev õhk
8	Sissekastmine	1 875	Ümbritsev õhk
9	Õhk	1 875	Kõrge
10	Teised vedelikud	—	Ümbritsev õhk
11	Sissekastmine	1 875	Ümbritsev õhk

XXXX 4A

Automaatventiili, tagasilöögiklapi, kaitseklapi, (temperatuurile reageeriva) rõhuvabastusseadme, ülevooluklapi, manuaalventiili ja (rõhule reageeriva) rõhuvabastusseadme) tüübikinnitust reguleerivad sätted

1. Käesoleva xxxx eesmärk on kehtestada automaatventiili, tagasilöögiklapi, kaitseklapi, rõhuvabastusseadme ja ülevooluklappide tüübikinnitusega seotud tingimused.

2. Automaatventiil

2.1. Automaatventiili materjalid, mis puutuvad käitamise ajal surumaagaasiga kokku, peavad katse-surumaagaasiga sobima. Selle sobivuse kontrollimiseks tuleb kasutada lisas 5D kirjeldatud menetlust.

2.2. Käitamistingimused

2.2.1. Automaatventiil peab olema projekteeritud nii, et see peaks xxxx lekkimata ja deformeerumata vastu töörõhust 1,5 korda suuremale rõhule (MPa).

2.2.2. Automaatventiil peab olema projekteeritud nii, et see oleks töörõhust 1,5 korda suuremal (MPa) xxxxx xxxxx- xxxxxx (vaata xxxx 5B).

2.2.3. Automaatventiilile on tootja ettenähtud normaalses kasutusasendis lubatud 20 000 käitamist, seejärel see deaktiveeritakse. Automaatventiil peab jääma töörõhust 1,5 korda suuremal (MPa) xxxxx lekkekindlaks (vaata xxxx 5B).

2.2.4. Automaatventiil peab olema projekteeritud nii, et see toimiks lisas 5O osutatud temperatuuridel.

2.3. Kui on olemas elektrisüsteem, peab see olema automaatventiilist isoleeritud. Isolatsioonitakistus peab olema

> 10 ΜΩ.

2.4. Elektrivooluga aktiveeritav automaatventiil peab sel ajal, kui vool on välja lülitatud, olema „suletud” asendis.

2.5. Automaatventiil peab vastama käesoleva eeskirja punkti 2 joonise 1-1 klassifitseerimise järgi vastava klassi osade jaoks ettenähtud katsete nõuetele.

3. Tagasilöögiklapp

3.1. Tagasilöögiklapi materjalid, mis puutuvad käitamise ajal surumaagaasiga kokku, peavad katse-surumaagaasiga sobima. Selle sobivuse kontrollimiseks tuleb kasutada lisas 5D kirjeldatud menetlust.

3.2. Käitamistingimused

3.2.1. Tagasilöögiklapp peab olema projekteeritud nii, et see peaks xxxx lekkimata ja deformeerumata vastu töörõhust 1,5 korda suuremale rõhule (MPa).

3.2.2. Tagasilöögiklapp peab olema projekteeritud nii, et see oleks töörõhust 1,5 korda suuremal (MPa) xxxxx (xxxxx-

)lekkekindel (vaata xxxx 5B).

3.2.3. Tagasilöögiklapile on tootja ettenähtud normaalses kasutusasendis lubatud 20 000 käitamist, seejärel see xxxx- tiveeritakse. Tagasilöögiklapp peab jääma töörõhust 1,5 korda suuremal (MPa) xxxxx (xxxxx-)lekkekindlaks (vaata xxxx 5B).

3.2.4. Tagasilöögiklapp peab olema projekteeritud nii, et see toimiks lisas 5O osutatud temperatuuridel.

3.3. Tagasilöögiklapp peab vastama käesoleva eeskirja punkti 2 joonise 1-1 klassifitseerimise järgi vastava klassi osade jaoks ettenähtud katsete nõuetele.

4. Kaitseklapp ja rõhuvabastusseade

4.1. Kaitseklappide ja rõhuvabastusseadmete materjalid, mis puutuvad käitamise ajal surumaagaasiga kokku, peavad katse-surumaagaasiga sobima. Selle sobivuse kontrollimiseks tuleb kasutada lisas 5D kirjeldatud menetlust.

4.2. Käitamistingimused

4.2.1. Klassi 0 kaitseklapid ja rõhuvabastusseadmed peavad olema projekteeritud nii, et need peaksid xxxx lekkimata ja deformeerumata vastu töörõhust 1,5 korda suuremale rõhule (MPa).

4.2.2. Klassi 1 kaitseklapid ja rõhuvabastusseadmed peavad olema projekteeritud nii, et need oleksid töörõhust 1,5 korda suuremal (MPa) xxxxx väljalaskeklappide suletud asendis lekkekindlad (vaata xxxx 5B).

4.2.3. Klassi 1 või klassi 2 kaitseklapp peab olema projekteeritud nii, et see oleks töörõhust kaks korda suuremal xxxxx väljalaskeklappide suletud asendis lekkekindel.

4.2.4. Rõhuvabastusseade peab olema projekteeritud selliselt, et kaitse avaneb temperatuuril 110 ± 10 °C.

4.2.5. Klassi 0 kaitseklapp peab olema projekteeritud nii, et see toimiks temperatuuridel – 40 °C kuni 85 °C.

4.3. Kaitseklapp ja rõhuvabastusseade peavad vastama käesoleva eeskirja punkti 2 joonise 1-1 klassifitseerimise järgi vastava klassi osade jaoks ettenähtud katsete nõuetele.

5. Ülevooluklapp

5.1. Ülevooluklapi materjalid, mis puutuvad käitamise ajal surumaagaasiga kokku, peavad katse-surumaagaasiga sobima. Selle sobivuse kontrollimiseks tuleb kasutada lisas 5D kirjeldatud menetlust.

5.2. Käitamistingimused

5.2.1. Ülevooluklapp peab juhul, kui see ei ole ballooni lahutamatu osa, pidama vastu töörõhust 1,5 korda suuremale (MPa) rõhule.

5.2.2. Ülevooluklapp peab olema projekteeritud nii, et see oleks töörõhust 1,5 korda suuremal (MPa) xxxxx xxxxx- xxxxxx.

5.2.3. Ülevooluklapp peab olema projekteeritud nii, et see toimiks lisas 5O osutatud temperatuuridel.

5.3. Ülevooluklapp peab olema paigaldatud mahuti sisse.

5.4. Ülevooluklapp peab olema projekteeritud möödavooluklapiga, et võimaldada rõhkude võrdsustumist.

5.5. Ülevooluklapp peab 650 kPA suuruse rõhuerinevuse korral voolu katkestama.

5.6. Kui ülevooluklapp on suletud asendis, ei tohi klappi läbiv möödavool ületada tavapärast 0,05 kuupmeetrit minutis 10 000 kPa rõhuvahe juures.

5.7. Seade peab vastama käesoleva eeskirja punkti 2 joonise 1-1 klassifitseerimise järgi vastava klassi osade jaoks ettenähtud katsete, v.a ülerõhu-, välislekke-, kuivale kuumusele vastupidavuse ja osooniga vanandamise katse nõuetele.

6. Manuaalventiil

6.1. Klassi 0 manuaalventiil peab olema projekteeritud nii, et see peaks vastu töörõhust 1,5 korda suuremale rõhule.

6.2. Klassi 0 manuaalventiil peab olema projekteeritud nii, et see toimiks temperatuuril – 40 °C kuni 85 °C.

6.3. Nõuded manuaalventiilile

Ühe näidisega tehakse järgmine väsimuskatse survetsüklisagedusega mitte üle 4 tsükli minutis:

i) hoitakse temperatuuril 20 °C xx xxxxx ajal tehakse 2 000 survetsüklit 2 MPa ja 26 MPa vahel.

7. Rõhuvabastusseade (rõhule reageeriv)

7.1. (Rõhule reageeriva) rõhuvabastusseadme materjalid, mis puutuvad käitamise ajal surumaagaasiga kokku, peavad katse-surumaagaasiga sobima. Selle sobivuse kontrollimiseks tuleb kasutada lisas 5D kirjeldatud menetlust.

7.2. Käitamistingimused

7.2.1. Klassi 0 kuuluv (rõhule reageeriv) rõhuvabastusseade peab olema projekteeritud nii, et ta toimiks lisas 5O osutatud temperatuuridel.

7.2.2. Lõhkemisrõhk ümbritseva keskkonna temperatuuril ning lisas 5O sätestatud maksimaalsel töötemperatuuril peab olema 34 MPa ± 10 %.

7.3. Seade peab vastama käesoleva eeskirja punkti 2 joonise 1-1 klassifitseerimise järgi vastava klassi osade jaoks ettenähtud katsete, v.a ülerõhu- ning sise- ja välislekkekatse nõuetele.

7.4. Nõuded (rõhule reageerivale) rõhuvabastusseadmele

7.4.1. Pidev töötamine

7.4.1.1. Katsemenetlus

(Rõhule reageeriva) rõhuvabastusseadmega tehakse katsetsükleid vastavalt tabelile 3 veega xxxxx, mis jääb vahemikku 10–100 % töörõhust; tsüklite arv minutis on maksimaalselt 10 ja temperatuur on vahemikus 82 °C ± 2 °C või 57 °C ± 2 °X.

Xxxxx 3

Katsetemperatuurid ja tsüklite arv

Temperatuur (°C)	Tsüklite arv
82	2 000
57	18 000

7.4.1.2. Nõuded

7.4.1.2.1. Osa ei tohi pärast katse lõpuleviimist maksimaalse töörõhuga võrdsel gaasirõhul lisas 5O nimetatud maksi- maalsel töötemperatuuril ning ümbritseva keskkonna temperatuuril lekkida rohkem kui 15 cm3/h.

7.4.1.2.2. Pärast katse lõpuleviimist peab (rõhule reageeriva) rõhuvabastusseadme lõhkemisrõhk ümbritseva keskkonna temperatuuril ning lisas 5O sätestatud maksimaalsel töötemperatuuril olema 34 MPa ± 10 %.

7.4.2. Korrosioonikatse

7.4.2.1. Katsemenetlus

(Rõhule reageerivat) rõhuvabastusseadet katsetatakse lisas 5E kirjeldatud menetluse kohaselt, v.a lekkekatse.

7.4.2.2. Nõuded

7.4.2.2.1. Osa ei tohi pärast katse lõpuleviimist maksimaalse töörõhuga võrdsel gaasirõhul ümbritseva keskkonna tempe- ratuuril ja lisas 5O nimetatud maksimaalsel töötemperatuuril lekkida rohkem kui 15 cm3/h.

7.4.2.2.2. Pärast katse lõpuleviimist peab (rõhule reageeriva) rõhuvabastusseadme lõhkemisrõhk ümbritseva keskkonna temperatuuril ning lisas 5O sätestatud maksimaalsel töötemperatuuril olema 34 MPa ± 10 %.

XXXX 4B

PAINDUVATE KÜTUSETORUDE JA -VOOLIKUTE TÜÜBIKINNITUST REGULEERIVAD SÄTTED

Reguleerimisala

Käesoleva xxxx eesmärk on kehtestada surumaagaasiga juhtivate painduvate kütusetorude ja -voolikute tüübikin- nitusega seotud tingimused.

Käesolev xxxx hõlmab kolme sorti painduvaid torusid:

i) kõrgrõhuvoolikud (klass 0),

ii) keskmise rõhu voolikud (klass 1),

iii) madalrõhuvoolikud (klass 2).

1. KLASS 0 – KÕRGRÕHUVOOLIKUD

1.1. Üldnõuded

1.1.1. Voolik peab olema projekteeritud selliselt, et see peaks vastu töörõhust 1,5 korda suuremale (MPa) rõhule.

1.1.2. Voolik peab olema projekteeritud nii, et see peaks vastu lisas 5O osutatud temperatuuridele.

1.1.3. Sisediameeter peab vastama standardi ISO 1307 tabeli 1 nõuetele.

1.2. Vooliku ehitus

1.2.1. Voolik peab koosnema siledast torust ja sobivast sünteetilisest materjalist kattest, mis on tugevdatud ühe või mitme sisekihiga.

1.2.2. Tugevdav sisekiht peab/tugevdavad sisekihid peavad olema kaitstud korrosioonivastase kattega.

Kui tugevdava sisekihi/tugevdavate sisekihtide valmistamiseks on kasutatud korrosioonikindlat materjali (nagu roostevaba teras), ei ole nimetatud katet vaja.

1.2.3. Vooderdis ja xxxx peavad olema siledad ning poorideta, aukudeta ja võõrelementideta. Sihipäraselt kattesse tehtud torget ei xxxxx puuduseks.

1.2.4. Mullide tekkimise vältimiseks peab xxxx olema sihipäraselt perforeeritud.

1.2.5. Kui kattesse on tehtud xxxxx xx sisekiht ei ole korrosioonikindlast materjalist, peab sisekiht olema korrosiooni vastu kaitstud.

1.3. Vooderdisele esitatavad nõuded ja nõutavad katsed

1.3.1. Kummi ja termoplast-elastomeeri (TPE) tõmbetugevus ja venivus

1.3.1.1. Tõmbetugevus ja katkevenivust katsetatakse vastavalt standardile ISO 37. Tõmbetugevus peab olema vähemalt 20 MPa ja katkevenivus vähemalt 250 %.

1.3.1.2. Vastupidavust n-pentaanile katsetatakse vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i) keskkond: n-pentaan

ii) temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817)

iii) sissekastmisaeg: 72 tundi Nõuded:

i) maksimaalne ruumala muutus 20 %;

ii) maksimaalne tõmbetugevuse muutus 25 %;

iii) maksimaalne katkevenivuse muutus 30 %.

Pärast 48 tundi hoidmist õhu xxxx temperatuuril 40 °C ei tohi mass võrreldes algsega olla vähenenud enam kui 5 %.

1.3.1.3. Vastupidavust vanandamisele katsetatakse vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

i) temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C)

ii) kokkupuuteaeg: 24 ja 336 tundi.

Pärast näidiste vanandamist tuleb neid hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva enne punktis 1.3.1.1 kirjeldatud tõmbetugevuskatse läbiviimist.

Nõuded:

i) maksimaalne materjali tõmbetugevuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 35 %.

ii) maksimaalne materjali katkevenivuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 25 %.

1.3.2. Termoplastmaterjalile iseloomulik tõmbetugevus ja venivus

1.3.2.1. Tõmbetugevust ja katkevenivust katsetatakse vastavalt standardile ISO 527-2 järgmistel tingimustel:

i) näidise tüüp: tüüp 1 BA;

ii) venituskiirus: 20 mm/min.

Materjali tuleb enne katsetamist xxxxx temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva.

Nõuded:

i) tõmbejõud ei tohi xxxx xxxx 20 MPa;

ii) katkevenivus ei tohi xxxx xxxx 100 %.

1.3.2.2. Vastupidavust n-pentaanile katsetatakse vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i) keskkond: n-pentaan;

ii) temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

iii) sissekastmisaeg: 72 tundi. Nõuded:

i) maksimaalne ruumala muutus 2 %;

ii) maksimaalne tõmbetugevuse muutus 10 %;

iii) maksimaalne katkevenivuse muutus 10 %.

Pärast 48-tunnist hoidmist õhu xxxx temperatuuril 40 °C ei tohi mass algsega võrreldes olla vähenenud enam kui 5 %.

1.3.2.3. Vastupidavust vanandamisele katsetatakse vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

i) temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C);

ii) kokkupuuteaeg: 24 ja 336 tundi.

Pärast näidiste vanandamist tuleb neid hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva enne punktis 1.3.2.1 kirjeldatud tõmbetugevuskatse läbiviimist.

Nõuded:

i) maksimaalne materjali tõmbetugevuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 35 %;

ii) maksimaalne materjali katkevenivuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 25 %.

1.4. Nõuded kattele ja katsemeetodid

1.4.1. Kummi ja termoplast-elastomeeri (TPE) tõmbetugevus ja venivus

1.4.1.1. Tõmbetugevust ja katkevenivust katsetatakse vastavalt standardile ISO 37. Tõmbetugevus peab olema vähemalt 10 MPa ja katkevenivus vähemalt 250 %.

1.4.1.2. Vastupidavust n-heksaanile katsetatakse vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i) keskkond: n-heksaan;

ii) temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

iii) sissekastmisaeg: 72 tundi.

Nõuded:

i) maksimaalne ruumala muutus 30 %;

ii) maksimaalne tõmbetugevuse muutus 35 %;

iii) maksimaalne katkevenivuse muutus 35 %.

1.4.1.3. Vastupidavust vanandamisele katsetatakse vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

i) temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C);

ii) kokkupuuteaeg: 24 ja 336 tundi.

Pärast näidiste vanandamist tuleb neid hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva enne punktis 1.4.1.1 kirjeldatud tõmbetugevuskatse läbiviimist.

Nõuded:

i) maksimaalne materjali tõmbetugevuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 35 %;

ii) maksimaalne materjali katkevenivuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 25 %.

1.4.2. Termoplastmaterjalile iseloomulik tõmbetugevus ja venivus

1.4.2.1. Tõmbetugevust ja katkevenivust katsetatakse vastavalt standardile ISO 527-2 järgmistel tingimustel:

i) näidise tüüp: tüüp 1 BA;

ii) venituskiirus: 20 mm/min.

Materjali tuleb enne katsetamist xxxxx temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva.

Nõuded:

i) tõmbejõud ei tohi xxxx xxxx 20 MPa;

ii) katkevenivus ei tohi xxxx xxxx 100 %.

1.4.2.2. Vastupidavust n-heksaanile katsetatakse vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i) keskkond: n-heksaan;

ii) temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

iii) sissekastmisaeg: 72 tundi. Nõuded:

i) maksimaalne ruumala muutus 2 %;

ii) maksimaalne tõmbetugevuse muutus 10 %;

iii) maksimaalne katkevenivuse muutus 10 %.

Pärast 48-tunnist hoidmist õhu xxxx temperatuuril 40 °C ei tohi mass algsega võrreldes olla vähenenud enam kui 5 %.

1.4.2.3. Vastupidavust vanandamisele katsetatakse vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

i) temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C);

ii) kokkupuuteaeg: 24 ja 336 tundi.

Pärast näidiste vanandamist tuleb neid hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva enne punktis 1.4.2.1 kirjeldatud tõmbetugevuse katse läbiviimist.

Nõuded:

i) maksimaalne materjali tõmbetugevuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 20 %;

ii) maksimaalne materjali katkevenivuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 50 %.

1.4.3. Osoonikindlus

1.4.3.1. Katse tuleb sooritada kooskõlas standardiga ISO 143(1)1.

1.4.3.2. Katsetükke, mida venitatakse 20 %, tuleb 120 tunni vältel xxxxx kokkupuutes õhuga temperatuuril 40 °C osoo- nisisaldusega 50 osakest 100 miljoni kohta.

1.4.3.3. Katsetükid ei tohi praguneda.

1.5. Nõuded ühendusteta voolikule

1.5.1. Gaasikindlus (imbuvus)

1.5.1.1. Voolik vaba pikkusega 1 m tuleb ühendada mahutiga, mis on täidetud vedela propaaniga temperatuuril 23° ± 2 °C.

1.5.1.2. Katse tuleb teha standardis ISO 4080 kirjeldatud meetodi kohaselt.

1.5.1.3. Leke läbi vooliku seina ei tohi ületada 95 cm3 vooliku meetri kohta 24 h jooksul.

1.5.2. Vastupidavus madalale temperatuurile

1.5.2.1. Katse tuleb teha standardis ISO 4672-1978 kirjeldatud meetodi B kohaselt.

1.5.2.2. Katsetemperatuur vastavalt: – 40 °C ± 3 °C või – 20 °C ± 3 °C.

1.5.2.3. Pragunemine ega rebenemine ei ole lubatud.

1.5.3. Paindekatse

1.5.3.1. Tühi, umbes 3,5 m pikkune voolik, peab murdumata vastu pidama 3 000 korrale allkirjeldatud vahelduvale painutamisele. Pärast katset peab voolik vastu pidama punktis 1.5.4.2 nimetatud katserõhule. Katse tuleb teha nii uue kui ka vanandatud voolikuga vastavalt standardi ISO 188 nõuetele ja punktis 1.4.2.3 kirjeldatule ning seejärel vastavalt standardi ISO 1817 nõuetele ja punktis 1.4.2.2 kirjeldatule.

1.5.3.2.

Joonis 1 (ainult näiteks)

Vooliku sisediameeter [mm]	Painderaadius [mm] (joonis 1)	Keskpunktide vaheline kaugus [mm] (joonis 1)
Vooliku sisediameeter [mm]	Painderaadius [mm] (joonis 1)	Vertikaalne b	Horisontaalne a
kuni 13	102	241	102
13 kuni 16	153	356	153
16 kuni 20	178	419	178

1.5.3.3. Katseseade (joonis 1) peab koosnema terasraamist, millel on kaks puust ratast veljelaiusega umbes 130 mm.

Rataste ümbrus peab olema vooliku juhtimiseks soonestatud.

Rataste raadius soone põhjas mõõdetuna peab vastama punkti 1.5.3.2 nõudele.

Rataste keskpikitasapinnad peavad asuma xxxxx vertikaaltasapinnal ning rataste keskpunktide vaheline kaugus peab vastama punkti 1.5.3.2 nõudele.

Rattad peavad saama oma pöördtelje ümber vabalt pöörelda.

Jõuseade tõmbab voolikut üle rataste kiirusega neli täispööret minutis.

1.5.3.4. Voolik peab olema asetatud S-kujuliselt üle rataste (vaata joonist 1).

Ots, mis jookseb ülemisel rattal, tuleb varustada piisava massiga, et saavutada vooliku täielikku surumist rataste vastu. Alumisel rattal jooksev osa on kinnitatud jõuseadme külge.

Seade tuleb reguleerida selliselt, et voolik liiguks mõlemas suunas kokku 1,2 m.

1.5.4. Hüdraulilise katse xxxxx xx minimaalse lõhkemisrõhu nõude täitmine

1.5.4.1. Katse tuleb teha standardis ISO 1402 kirjeldatud meetodi kohaselt.

1.5.4.2. 10 minuti vältel avaldatakse töörõhust 1,5 korda suuremat (MPa) katserõhku ning leket ei tohi esineda.

1.5.4.3. Lõhkemisrõhk peab olema vähemalt 45 MPa.

1.6. Ühendushaagid

1.6.1. Ühendushaagid peavad olema valmistatud terasest või valgevasest ja nende pind peab olema korrosioonikindel.

1.6.2. Ühendushaagid peavad olema pressühendatavad haagid.

1.6.2.1. Mutritel peavad olema UNF-keermed.

1.6.2.2. Mutri sulgemiskoonus peab olema selline, et vertikaalne poolnurk on 45°.

1.6.2.3. Ühendushaagid võib valmistada kas mutri või kiirühenduse tüüpi.

1.6.2.4. Kiirühendust peab olema võimatu xxxx spetsiaalsete meetmeteta või tööriistadeta xxxxx ühendada.

1.7. Toru ja ühenduste koost

1.7.1. Ühenduste konstruktsioon peab olema selline, et katet ei xxxxx xxxx eemaldada, v.a juhul, kui toru tugevdus on korrosioonikindlast materjalist.

1.7.2. Torukoostuga tuleb sooritada standardi ISO 1436 kohane löökpaindeteim.

1.7.2.1. Katse tuleb teha ringleva õliga temperatuuril 93 °C ja rõhuga vähemalt 26 MPa.

1.7.2.2. Torule tuleb avaldada 150 000 lööki.

1.7.2.3. Pärast löökpaindeteimi peab toru pidama vastu punktis 1.5.4.2 nimetatud katserõhule.

1.7.3. Gaasikindlus

1.7.3.1. Voolikukoost (voolik koos ühendustega) peab 5 minuti vältel xxxx lekketa vastu pidama töörõhust 1,5 korda suuremale (MPa) gaasirõhule.

1.8. Märgistused

1.8.1. Igale torule peab olema kantud mitte suuremate kui 0,5 m pikkuste vahedega järgmised selgelt loetavad ja kustutamatud märkidest, arvudest ja sümbolitest koosnevad tähised.

1.8.1.1. Tootja kaubanimi või kaubamärk.

1.8.1.2. Valmistamise aasta ja kuu.

1.8.1.3. Suuruse ja tüübi märgistus.

1.8.1.4. Xxxxx „Surumaagaasi klass 0”.

1.8.2. Igal ühendusel peab olema koostutootja kaubanimi või kaubamärk.

2. KLASS 1 – KESKMISE RÕHU VOOLIKUD

2.1. Üldnõuded

2.1.1. Voolik peab olema projekteeritud selliselt, et see peaks vastu maksimaalsele töörõhule 3 MPa.

2.1.2. Voolik peab olema projekteeritud nii, et see peaks vastu lisas 5O osutatud temperatuuridele.

2.1.3. Sisediameeter peab vastama standardi ISO 1307 tabeli 1 nõuetele.

2.2. Vooliku ehitus

2.2.1. Voolik peab koosnema siledast torust ja sobivast sünteetilisest materjalist kattest, mis on tugevdatud ühe või mitme sisekihiga.

2.2.2. Tugevdav sisekiht peab/tugevdavad sisekihid peavad olema kaitstud korrosioonivastase kattega.

Kui tugevdava sisekihi/tugevdavate sisekihtide valmistamiseks on kasutatud korrosioonikindlat materjali (nagu roostevaba teras), ei ole katet vaja.

2.2.3. Vooderdis ja xxxx peavad olema siledad ning poorideta, aukudeta ja võõrelementideta.

Tahtlikult kattesse tehtud torget ei xxxxx puuduseks.

2.3. Vooderdisele esitatavad nõuded ja nõutavad katsed

2.3.1. Kummi ja termoplast-elastomeeri (TPE) tõmbetugevus ja venivus

2.3.1.1. Tõmbetugevust ja katkevenivust katsetatakse vastavalt standardile ISO 37. Tõmbetugevus peab olema vähemalt 10 MPa ja katkevenivus vähemalt 250 %.

2.3.1.2. Vastupidavust n-pentaanile katsetatakse vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i) keskkond: n-pentaan;

ii) temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

iii) sissekastmisaeg: 72 tundi.

Nõuded:

i) maksimaalne ruumala muutus 20 %;

ii) maksimaalne tõmbetugevuse muutus 25 %;

iii) maksimaalne katkevenivuse muutus 30 %.

Pärast 48 tundi hoidmist õhu xxxx temperatuuril 40 °C ei tohi mass võrreldes algsega olla vähenenud enam kui 5 %.

2.3.1.3. Vastupidavust vanandamisele katsetatakse vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

i) temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C);

ii) kokkupuuteaeg: 24 ja 336 tundi.

Pärast näidiste vanandamist tuleb neid hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva enne punktis 2.3.1.1 kirjeldatud tõmbetugevuskatse läbiviimist.

Nõuded:

i) maksimaalne materjali tõmbetugevuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 35 %;

ii) maksimaalne materjali katkevenivuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 25 %.

2.3.2. Termoplastmaterjalile iseloomulik tõmbetugevus ja venivus

2.3.2.1. Tõmbetugevust ja katkevenivust katsetatakse vastavalt standardile ISO 527–2 järgmistel tingimustel:

i) näidise tüüp: tüüp 1 BA;

ii) venituskiirus: 20 mm/min.

Materjali tuleb enne katsetamist xxxxx temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva.

Nõuded:

i) tõmbejõud ei tohi xxxx xxxx 20 MPa;

ii) katkevenivus ei tohi xxxx xxxx 100 %.

2.3.2.2. Vastupidavust n-pentaanile katsetatakse vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i) keskkond: n-pentaan;

ii) temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

iii) sissekastmisaeg: 72 tundi. Nõuded:

i) maksimaalne ruumala muutus 2 %;

ii) maksimaalne tõmbetugevuse muutus 10 %;

iii) maksimaalne katkevenivuse muutus 10 %.

Pärast 48-tunnist hoidmist õhu xxxx temperatuuril 40 °C ei tohi mass algsega võrreldes olla vähenenud enam kui 5 %.

2.3.2.3. Vastupidavust vanandamisele katsetatakse vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

i) temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C);

ii) kokkupuuteaeg: 24 ja 336 tundi.

Pärast näidiste vanandamist tuleb neid hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva enne punktis 2.3.2.1 kirjeldatud tõmbetugevuskatse läbiviimist.

Nõuded:

i) maksimaalne materjali tõmbetugevuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 35 %;

ii) maksimaalne materjali katkevenivuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 25 %.

2.4. Nõuded kattele ja katsemeetodid

2.4.1. Kummi ja termoplast-elastomeeri (TPE) tõmbetugevus ja venivus

2.4.1.1. Tõmbetugevust ja katkevenivust katsetatakse vastavalt standardile ISO 37. Tõmbetugevus peab olema vähemalt 10 MPa ja katkevenivus vähemalt 250 %.

2.4.1.2. Vastupidavust n-heksaanile katsetatakse vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i) keskkond: n-heksaan;

ii) temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

iii) sissekastmisaeg: 72 tundi. Nõuded:

i) maksimaalne ruumala muutus 30 %;

ii) maksimaalne tõmbetugevuse muutus 35 %;

iii) maksimaalne katkevenivuse muutus 35 %.

2.4.1.3. Vastupidavust vanandamisele katsetatakse vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

i) temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C);

ii) kokkupuuteaeg: 24 ja 336 tundi.

Pärast näidiste vanandamist tuleb neid hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva enne punktis 2.4.1.1 kirjeldatud tõmbetugevuskatse läbiviimist.

Nõuded:

i) maksimaalne materjali tõmbetugevuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 35 %;

ii) maksimaalne materjali katkevenivuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 25 %.

2.4.2. Termoplastmaterjalile iseloomulik tõmbetugevus ja venivus

2.4.2.1. Tõmbetugevust ja katkevenivust katsetatakse vastavalt standardile ISO 527–2 järgmistel tingimustel:

i) näidise tüüp: tüüp 1 BA;

ii) venituskiirus: 20 mm/min.

Materjali tuleb enne katsetamist xxxxx temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva.

Nõuded:

i) tõmbejõud ei tohi xxxx xxxx 20 MPa;

ii) katkevenivus ei tohi xxxx xxxx 100 %.

2.4.2.2. Vastupidavust n-heksaanile katsetatakse vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i) keskkond: n-heksaan;

ii) temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

iii) sissekastmisaeg: 72 tundi. Nõuded:

i) maksimaalne ruumala muutus 2 %;

ii) maksimaalne tõmbetugevuse muutus 10 %;

iii) maksimaalne katkevenivuse muutus 10 %.

Pärast 48-tunnist hoidmist õhu xxxx temperatuuril 40 °C ei tohi mass algsega võrreldes olla vähenenud enam kui 5 %.

2.4.2.3. Vastupidavust vanandamisele katsetatakse vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

i) temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C);

ii) kokkupuuteaeg: 24 ja 336 tundi.

Pärast näidiste vanandamist tuleb neid hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva enne punktis 2.4.2.1 kirjeldatud tõmbetugevuse katse läbiviimist.

Nõuded:

i) maksimaalne materjali tõmbetugevuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 20 %;

ii) maksimaalne materjali katkevenivuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 50 %.

2.4.3. Osoonikindlus

2.4.3.1. Katse tuleb sooritada kooskõlas standardiga ISO 143(1)1.

2.4.3.2. Katsetükke, mida venitatakse 20 %, tuleb 120 tunni vältel xxxxx kokkupuutes õhuga temperatuuril 40 °C osoo- nisisaldusega 50 osakest 100 miljoni kohta.

2.4.3.3. Katsetükid ei tohi praguneda.

2.5. Nõuded ühendusteta voolikule

2.5.1. Gaasikindlus (imbuvus)

2.5.1.1. Voolik vaba pikkusega 1 m tuleb ühendada mahutiga, mis on täidetud vedela propaaniga temperatuuril 23° ± 2 °C.

2.5.1.2. Katse tuleb teha standardis ISO 4080 kirjeldatud meetodi kohaselt.

2.5.1.3. Leke läbi vooliku seina ei tohi ületada 95 cm3 vooliku meetri kohta 24 h jooksul.

2.5.2. Vastupidavus madalale temperatuurile

2.5.2.1. Katse tuleb teha standardis ISO 4672-1978 kirjeldatud meetodi B kohaselt.

2.5.2.2. Katsetemperatuur vastavalt: – 40 °C ± 3 °C või – 20 °C ± 3°.

2.5.2.3. Pragunemine ega rebenemine ei ole lubatud.

2.5.3. Paindekatse

2.5.3.1. Tühi, umbes 3,5 m pikkune voolik peab murdumata vastu pidama 3 000 korrale allkirjeldatud vahelduvale painutamisele. Pärast katset peab voolik vastu pidama punktis 2.5.4.2 nimetatud katserõhule. Katse tuleb teha nii uue kui ka vanandatud voolikuga vastavalt standardi ISO 188 nõuetele ja punktis 2.4.2.3 kirjeldatule ning seejärel vastavalt standardi ISO 1817 nõuetele ja punktis 2.4.2.2 kirjeldatule.

2.5.3.2.

Joonis 2 (ainult näiteks)

Vooliku sisediameeter [mm]	Painderaadius [mm] (joonis 2)	Keskpunktide vaheline kaugus [mm] (joonis 2)
Vooliku sisediameeter [mm]	Painderaadius [mm] (joonis 2)	Vertikaalne b	Horisontaalne a
kuni 13	102	241	102
13–16	153	356	153
16–20	178	419	178

2.5.3.3. Katseseade (joonis 2) peab koosnema terasraamist, millel on kaks puust ratast veljelaiusega umbes 130 mm.

Rataste ümbrus peab olema vooliku juhtimiseks soonestatud.

Rataste raadius soone põhjas mõõdetuna peab vastama punkti 2.5.3.2 nõudele.

Rataste keskpikitasapinnad peavad asuma xxxxx vertikaaltasapinnal ning rataste keskpunktide vaheline kaugus peab vastama punkti 2.5.3.2 nõudele.

Rattad peavad saama oma pöördtelje ümber vabalt pöörelda.

Jõuseade tõmbab voolikut üle rataste kiirusega neli täispööret minutis.

2.5.3.4. Voolik peab olema asetatud S-kujuliselt üle rataste (vaata joonist 2).

Ots, mis jookseb ülemisel rattal, tuleb varustada piisava massiga, et saavutada vooliku täielikku surumist rataste vastu. Alumisel rattal jooksev osa on kinnitatud jõuseadme külge.

Seade tuleb reguleerida selliselt, et voolik liiguks mõlemas suunas kokku 1,2 m.

2.5.4. Hüdraulilise katse xxxxx

2.5.4.1. Katse tuleb teha standardis ISO 1402 kirjeldatud meetodi kohaselt.

2.5.4.2. 10 minuti vältel avaldatakse katserõhku 3 MPa ning leket ei tohi esineda.

2.6. Ühendused

2.6.1. Kui torule on paigaldatud ühendushaak, peavad järgmised tingimused olema täidetud:

2.6.2. Ühendushaagid peavad olema terasest või valgevasest ja nende pind peab olema korrosioonikindel.

2.6.3. Ühendushaagid peavad olema pressühendatavad haagid.

2.6.4. Ühendushaagid võib teha kas mutri või kiirühenduse tüüpi.

2.6.5. Kiirühendust peab olema võimatu xxxx spetsiaalsete meetmeteta või tööriistadeta xxxxx ühendada.

2.7. Toru ja ühenduste koost

2.7.1. Ühenduste konstruktsioon peab olema selline, et katet ei xxxxx xxxx eemaldada, v.a juhul, kui toru tugevdus on korrosioonikindlast materjalist.

2.7.2. Torukoostuga tuleb sooritada standardi ISO 1436 kohane löökpaindeteim.

2.7.2.1. Katse tuleb teha ringleva õliga temperatuuril 93 °C ja vähemalt töörõhust 1,5 korda suurema rõhuga.

2.7.2.2. Torule tuleb avaldada 150 000 lööki.

2.7.2.3. Pärast löökpaindeteimi peab toru pidama vastu punktis 2.5.4.2 nimetatud katserõhule.

2.7.3. Gaasikindlus

2.7.3.1. Voolikukoost (voolik koos ühendustega) peab viie minuti vältel xxxx lekketa vastu pidama gaasirõhule 3 MPa.

2.8. Märgistused

2.8.1. Igale torule peab olema kantud mitte suuremate kui 0,5 m pikkuste vahedega järgmised selgelt loetavad ja kustutamatud märkidest, arvudest ja sümbolitest koosnevad tähised.

2.8.1.1. Tootja kaubanimi või kaubamärk.

2.8.1.2. Valmistamise aasta ja kuu.

2.8.1.3. Suuruse ja tüübi märgistus.

2.8.1.4. Xxxxx „Surumaagaasi klass 1”.

2.8.2. Igal ühendusel peab olema koostutootja kaubanimi või kaubamärk.

3. KLASS 2 – MADALRÕHUVOOLIKUD

3.1. Üldnõuded

3.1.1. Voolik peab olema projekteeritud selliselt, et see peaks vastu maksimaalsele töörõhule 450 kPa.

3.1.2. Voolik peab olema projekteeritud nii, et see peaks vastu lisas 5O osutatud temperatuuridele.

3.1.3. Sisediameeter peab vastama standardi ISO 1307 tabeli 1 nõuetele.

3.2. (Puudub)

3.3. Vooderdisele esitatavad nõuded ja nõutavad katsed

3.3.1. Kummi ja termoplast-elastomeeri (TPE) tõmbetugevus ja venivus

3.3.1.1. Tõmbetugevust ja katkevenivust katsetatakse vastavalt standardile ISO 37.

Tõmbetugevus peab olema vähemalt 10 MPa ja katkevenivus vähemalt 250 %.

3.3.1.2. Vastupidavust n-pentaanile katsetatakse vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i) keskkond: n-pentaan;

ii) temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

iii) sissekastmisaeg: 72 tundi. Nõuded:

i) maksimaalne ruumala muutus 20 %;

ii) maksimaalne tõmbetugevuse muutus 25 %;

iii) maksimaalne katkevenivuse muutus 30 %.

Pärast 48 tundi hoidmist õhus temperatuuril 40 °C ei tohi mass võrreldes algsega olla vähenenud enam kui 5 %.

3.3.1.3. Vastupidavust vanandamisele katsetatakse vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

i) temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C);

ii) kokkupuuteaeg: 24 ja 336 tundi.

Pärast näidiste vanandamist tuleb neid hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva enne punktis 3.3.1.1 kirjeldatud tõmbetugevuskatse läbiviimist.

Nõuded:

i) maksimaalne materjali tõmbetugevuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 35 %;

ii) maksimaalne materjali katkevenivuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 25 %.

3.3.2. Termoplastmaterjalile iseloomulik tõmbetugevus ja venivus

3.3.2.1. Tõmbetugevus ja katkevenivus vastavalt standardile ISO 527–2 järgmistel tingimustel:

i) näidise tüüp: tüüp 1 BA;

ii) venituskiirus: 20 mm/min.

Materjali tuleb enne katsetamist xxxxx temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva.

Nõuded:

i) tõmbejõud ei tohi xxxx xxxx 20 MPa;

ii) katkevenivus ei tohi xxxx xxxx 100 %.

3.3.2.2. Vastupidavust n-pentaanile katsetatakse vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i) keskkond: n-pentaan;

ii) temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

iii) sissekastmisaeg: 72 tundi. Nõuded:

i) maksimaalne ruumala muutus 2 %;

ii) maksimaalne tõmbetugevuse muutus 10 %;

iii) maksimaalne katkevenivuse muutus 10 %.

Pärast 48-tunnist hoidmist õhu xxxx temperatuuril 40 °C ei tohi mass algsega võrreldes olla vähenenud enam kui 5 %.

3.3.2.3. Vastupidavust vanandamisele katsetatakse vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

i) temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C);

ii) kokkupuuteaeg: 24 ja 336 tundi.

Pärast näidiste vanandamist tuleb neid hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva enne punktis 3.3.2.1 kirjeldatud tõmbetugevuskatse läbiviimist.

Nõuded:

i) maksimaalne materjali tõmbetugevuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 35 %;

ii) maksimaalne materjali katkevenivuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 25 %.

3.4. Nõuded kattele ja katsemeetodid

3.4.1. Kummi ja termoplast-elastomeeri (TPE) tõmbetugevus ja venivus

3.4.1.1. Tõmbetugevust ja katkevenivust katsetatakse vastavalt standardile ISO 37. Tõmbetugevus peab olema vähemalt 10 MPa ja katkevenivus vähemalt 250 %.

3.4.1.2. Vastupidavust n-heksaanile katsetatakse vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i) keskkond: n-heksaan;

ii) temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

iii) sissekastmisaeg: 72 tundi. Nõuded:

i) maksimaalne ruumala muutus 30 %;

ii) maksimaalne tõmbetugevuse muutus 35 %;

iii) maksimaalne katkevenivuse muutus 35 %.

3.4.1.3. Vastupidavust vanandamisele katsetatakse vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

i) temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C);

ii) kokkupuuteaeg: 24 ja 336 tundi.

Pärast näidiste vanandamist tuleb need paigutada 23 °C ja 50 % suhtelise õhuniiskusega ruumi xx xxxxx selliste tingimuste juures 21 päeva enne punktis 3.4.1.1 kirjeldatud tõmbetugevuse katse läbiviimist.

Nõuded:

i) maksimaalne materjali tõmbetugevuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 35 %;

ii) maksimaalne materjali katkevenivuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 25 %.

3.4.2. Termoplastmaterjalile iseloomulik tõmbetugevus ja venivus

3.4.2.1. Tõmbetugevust ja katkevenivust katsetatakse vastavalt standardile ISO 527-2 järgmistel tingimustel:

i) näidise tüüp: tüüp 1 BA;

ii) venituskiirus: 20 mm/min.

Materjali tuleb enne katsetamist xxxxx temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva.

Nõuded:

i) tõmbejõud ei tohi xxxx xxxx 20 MPa;

ii) katkevenivus ei tohi xxxx xxxx 100 %.

3.4.2.2. Vastupidavust n-heksaanile katsetatakse vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i) keskkond: n-heksaan;

ii) temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817);

iii) sissekastmisaeg: 72 tundi. Nõuded:

i) maksimaalne ruumala muutus 2 %;

ii) maksimaalne tõmbetugevuse muutus 10 %;

iii) maksimaalne katkevenivuse muutus 10 %.

Pärast 48-tunnist hoidmist õhu xxxx temperatuuril 40 °C ei tohi mass algsega võrreldes olla vähenenud enam kui 5 %.

3.4.2.3. Vastupidavust vanandamisele katsetatakse vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

i) temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C);

ii) kokkupuuteaeg: 24 ja 336 tundi.

Pärast näidiste vanandamist tuleb neid hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva enne punktis 3.4.2.1 kirjeldatud tõmbetugevuskatse läbiviimist.

Nõuded:

i) maksimaalne materjali tõmbetugevuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 20 %;

ii) maksimaalne materjali katkevenivuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 50 %.

3.4.3. Osoonikindlus

3.4.3.1. Katse tuleb sooritada kooskõlas standardiga ISO 143(1)1.

3.4.3.2. Katsetükke, mida venitatakse 20 %, tuleb 120 tunni vältel xxxxx kokkupuutes õhuga, mille temperatuur on 40 °C, suhteline niiskus 50 % ± 10 % ja osoonisisaldus 50 osakest 100 miljoni kohta.

3.4.3.3. Katsetükid ei tohi praguneda.

3.5. Nõuded ühendusteta voolikule

3.5.1. Gaasikindlus (imbuvus)

3.5.1.1. Voolik vaba pikkusega 1 m tuleb ühendada mahutiga, mis on täidetud vedela propaaniga temperatuuril 23° ± 2 °C.

3.5.1.2. Katse tuleb teha standardis ISO 4080 kirjeldatud meetodi kohaselt.

3.5.1.3. Leke läbi vooliku seina ei tohi ületada 95 cm3 vooliku meetri kohta 24 h jooksul.

3.5.2. Vastupidavus madalale temperatuurile

3.5.2.1. Katse tuleb teha standardis ISO 4672 kirjeldatud meetodi B kohaselt.

3.5.2.2. Katsetemperatuur vastavalt: – 40 °C ± 3 °C või – 20 °C ± 3°.

3.5.2.3. Pragunemine ega rebenemine ei ole lubatud.

3.5.3. Vastupidavus kõrgele temperatuurile

3.5.3.1. Vähemalt 0,5 m pikkune voolikutükk survel 450 kPa tuleb panna 24 tunniks ahju temperatuuril 120 °C ± 2 °C. Katse tuleb teha nii uue kui vanandatud voolikuga vastavalt standardi ISO 188 nõuetele ja punktis 3.4.2.3 kirjeldatule ning seejärel vastavalt standardi ISO 1817 nõuetele ja punktis 3.4.2.2 kirjeldatule.

3.5.3.2. Leke läbi vooliku seina ei tohi ületada 95 cm3 vooliku meetri kohta 24 h jooksul.

3.5.3.3. Pärast katset peab voolik 10 minutit vastu pidama katserõhule 50 kPa. Leke läbi vooliku seina ei tohi ületada 95 cm3 vooliku meetri kohta 24 h jooksul.

3.5.4. Paindekatse

3.5.4.1. Tühi, umbes 3,5 m pikkune voolik peab murdumata vastu pidama 3 000 korrale allkirjeldatud vahelduvale painutamisele.

3.5.4.2.

Joonis 3 (ainult näiteks)

(a = 102 mm; b = 241 mm)

Katseseade (joonis 3) peab koosnema terasraamist, millel on kaks puust ratast veljelaiusega umbes 130 mm. Rataste ümbrus peab olema vooliku juhtimiseks soonestatud.

Rataste raadius soone põhjas mõõdetuna peab olema 102 mm.

Rataste keskpikitasapinnad peavad asuma xxxxx vertikaaltasapinnal. Rataste keskpunktide vaheline kaugus peab vertikaalsuunas olema 241 mm ja horisontaalsuunas 102 mm.

Rattad peavad saama oma pöördtelje ümber vabalt pöörelda.

Käivitusmehhanism tõmbab voolikut üle rataste kiirusega neli täispööret minutis.

3.5.4.3. Voolik peab olema asetatud S-kujuliselt üle rataste (vaata joonist 3).

Ots, mis jookseb ülemisel rattal, tuleb varustada piisava massiga, et saavutada vooliku täielikku surumist rataste vastu. Alumisel rattal jooksev osa on kinnitatud käivitusmehhanismi külge.

Seade tuleb reguleerida selliselt, et voolik liiguks mõlemas suunas kokku 1,2 m.

3.6. Märgistused

3.6.1. Igale torule peab olema kantud mitte suuremate kui 0,5 m pikkuste vahedega järgmised selgelt loetavad ja kustutamatud märkidest, arvudest ja sümbolitest koosnevad tähised.

3.6.1.1. Tootja kaubanimi või kaubamärk.

3.6.1.2. Valmistamise aasta ja kuu.

3.6.1.3. Suuruse ja tüübi märgistus.

3.6.1.4. Xxxxx „Surumaagaasi klass 2”.

3.6.2. Igal ühendusel peab olema koostutootja kaubanimi või kaubamärk.

XXXX 4C

SURUMAAGAASI FILTRI TÜÜBIKINNITUST REGULEERIVAD SÄTTED

1. Käesoleva xxxx eesmärk on kehtestada surumaagaasi filtrite tüübikinnitusega seotud tingimused.

2. Kasutustingimused

2.1. Surumaagaasi filter peab olema projekteeritud nii, et see toimiks lisas 5O osutatud temperatuuridel.

2.2. Surumaagaasi filtrid tuleb klassifitseerida vastavalt maksimaalsele töörõhule (vt käesoleva eeskirja punkti 2):

2.2.1. Klass 0: surumaagaasi filter peab olema projekteeritud nii, et see peaks vastu töörõhust 1,5 korda suuremale (MPa) rõhule.

2.2.2. Klass 1 xx xxxxx 2: surumaagaasi filter peab olema projekteeritud nii, et see peaks vastu töörõhust 2 korda suuremale (MPa) rõhule.

2.2.3. Klass 3: surumaagaasi filter peab olema projekteeritud nii, et see peaks vastu kaitseklapi avanemisrõhust kaks korda suuremale (MPa) rõhule.

2.3. Surumaagaasi filtri materjalid, mis töötamise ajal surumaagaasiga kokku puutuvad, peavad gaasiga sobima (vt xxxx 5D).

2.4. Asjaomane osa peab vastama käesoleva eeskirja punkti 2 joonisel 1-1 osutatud vastava klassi osadele ettenähtud katsemenetluste nõuetele.

XXXX 4D

RÕHUREGULAATORI TÜÜBIKINNITUST REGULEERIVAD SÄTTED

1. Käesoleva xxxx eesmärk on kehtestada rõhuregulaatorite tüübikinnitusega seotud tingimused.

2. Rõhuregulaator

2.1. Rõhuregulaatori materjalid, mis töötamise ajal surumaagaasiga kokku puutuvad, peavad katsegaasiga sobima. Asjaomaste materjalide sobivuse kontrollimiseks tuleb kasutada xxxx 5D menetlust.

2.2. Rõhuregulaatori materjalid, mis puutuvad töötamise ajal kokku soojusvahetiga, peavad selle vedelikuga sobima.

2.3. Kõrge rõhuga kokkupuutuvad osad peavad vastama klassi 0 suhtes ettenähtud katsemenetluste ning keskmise xx xxxxxx rõhuga kokkupuutuvad osad klasside 1, 2, 3 ja 4 katsemenetluste nõuetele.

2.4. Rõhuregulaatori vastupidavuskatse (pideval töötamisel):

Alljärgneva menetluse kohasel katsetamisel peab regulaator riketeta vastu pidama 50 000 tsüklit. Kui rõhku reguleeritakse eraldi etappidena, loetakse alapunktides a–f tarnerõhuks eelneva etapi töörõhk.

a) Regulaatoriga tehakse 95 % tsüklite koguarvust toatemperatuuril ja tarnerõhul. Iga tsükkel koosneb gaasivoolust kuni stabiilse väljundrõhu saavutamiseni, mille järel gaasivool keeratakse rõhuregulaatori järel paikneva sulge- klapi abil 1 sekundi jooksul kinni kuni stabiilse sulgemisrõhu saavutamiseni. Stabiilset väljundrõhku määratle- takse kui seaderõhku ± 15 % vähemalt 5 s jooksul.

b) Regulaatori sisselaskerõhk reguleeritakse 1 protsendil tsüklite koguarvust toatemperatuuril 100 protsendilt tarnerõhult 50 protsendile. Iga tsükkel peab kestma vähemalt 10 s.

c) Punktis a kirjeldatud menetlust korratakse 120 °C juures tarnerõhul 1 protsendil tsüklite koguarvust.

d) Punktis b kirjeldatud menetlust korratakse 120 °C juures tarnerõhul 1 protsendil tsüklite koguarvust.

e) Punktis a kirjeldatud menetlust korratakse – 40 °C või – 20 °C juures (olenevalt olukorrast) ning 50 protsendil tarnerõhust 1 protsendil tsüklite koguarvust.

f) Punktis b kirjeldatud menetlust korratakse – 40 °C või – 20 °C juures (olenevalt olukorrast) ning 50 protsendil tarnerõhust 1 protsendil tsüklite koguarvust.

g) Pärast kõikide alapunktides a, b, c, d, e ja f kirjeldatud katsete lõpuleviimist peab regulaator olema lekkekindel (vt xxxx 5B) temperatuuril – 40 °C või – 20 °C (olenevalt olukorrast) ja toatemperatuuril ning temperatuuril

+ 120 °C.

3. Klassifikatsioon ja katserõhud

3.1. Rõhuregulaatori osa, mis puutub kokku mahuti rõhuga, loetakse klassi 0 kuuluvaks.

3.1.1. Rõhuregulaatori klassi 0 kuuluv osa peab olema avade suletud asendis lekkekindel töörõhust kuni 1,5 korda suuremal (MPa) xxxxx (vt xxxx 5B).

3.1.2. Rõhuregulaatori klassi 0 kuuluv osa peab pidama vastu töörõhust kuni 1,5 korda suuremale (MPa) rõhule.

3.1.3. Rõhuregulaatori klassi 1 ja klassi 2 kuuluvad osad peavad olema lekkekindlad töörõhust kuni 2 korda suuremal xxxxx (vt xxxx 5B).

3.1.4. Rõhuregulaatori klassi 1 ja klassi 2 kuuluvad osad peavad pidama vastu töörõhust kuni 2 korda suuremale (MPa) rõhule.

3.1.5. Rõhuregulaatori klassi 3 kuuluv osa peab vastu pidama kaitseklapi, millele ta on paigaldatud, avanemisrõhust kuni 2 korda suuremale rõhule.

3.2. Rõhuregulaator peab olema projekteeritud nii, et ta toimiks lisas 5O osutatud temperatuuridel.

XXXX 4E

Rõhu- ja temperatuuriandurite tüübikinnitust reguleerivad sätted

1. Käesoleva xxxx eesmärk on kehtestada rõhu- ja temperatuuriandurite tüübikinnitusega seotud tingimused.

2. Rõhu- ja temperatuuriandurid

2.1. Rõhu- ja temperatuuriandurite materjalid, mis puutuvad töötamise ajal surumaagaasiga kokku, peavad katsegaasiga sobima. Asjaomaste materjalide sobivuse kontrollimiseks tuleb kasutada lisas 5D nimetatud menetlust.

2.2. Rõhu- ja temperatuuriandurid klassifitseeritakse käesoleva eeskirja punkti 2 joonise 1-1 järgi.

3. Klassifikatsioon ja katserõhud

3.1. Rõhu- ja temperatuuriandurite osad, mis puutuvad kokku mahuti rõhuga, loetakse klassi 0 kuuluvaks.

3.1.1. Rõhu- ja temperatuuriandurite klassi 0 kuuluvad osad peavad olema lekkekindlad töörõhust kuni 1,5 korda suuremal (MPa) xxxxx (vt xxxx 5B).

3.1.2. Rõhu- ja temperatuuriandurite klassi 0 kuuluvad osad peavad pidama vastu töörõhust kuni 1,5 korda suuremale (MPa) rõhule.

3.1.3. Rõhu- ja temperatuuriandurite klassi 1 ja klassi 2 kuuluvad osad peavad olema lekkekindlad töörõhust kuni 2 korda suuremal xxxxx (vt xxxx 5B).

3.1.4. Rõhu- ja temperatuuriandurite klassi 1 ja klassi 2 kuuluvad osad peavad pidama vastu töörõhust kuni 2 korda suuremale (MPa) rõhule.

3.1.5. Rõhu- ja temperatuuriandurite klassi 3 kuuluvad osad peavad vastu pidama kaitseklapi, millele need on paigal- datud, avanemisrõhust kuni 2 korda suuremale rõhule.

3.2. Rõhu- ja temperatuuriandurid peavad olema projekteeritud nii, et need toimiks lisas 5O osutatud temperatuuridel.

3.3. Kui on olemas elektrisüsteem, peab see olema rõhu- ja temperatuurianduritest isoleeritud. Isolatsioonitakistus peab olema > 10 ΜΩ.

XXXX 4F

TÄITEÜKSUSE (PAAGI) TÜÜBIKINNITUST REGULEERIVAD SÄTTED

1. Reguleerimisala

Käesoleva xxxx eesmärk on kehtestada täiteüksuste tüübikinnitusega seotud tingimused.

2. Täiteüksus

2.1. Täiteüksus peab vastama punktis 3 sätestatud nõuetele ning olema punktis 4 sätestatud mõõtmetega.

2.2. Täiteüksused, mis on projekteeritud vastavalt standardi ISO 14469-1 esimesele trükile 2004-11-01 (1) või standar- dile ISO 14469-2:2007 (2) ning mis vastavad kõigile nendes standardites sätestatud nõuetele, loetakse käesoleva xxxx punktidele 3 ja 4 vastavaks.

3. Täiteüksuse katsetamise menetlused

3.1. Täiteüksus peab vastama klassi 0 nõuetele ning järgida tuleb lisas 5 sätestatud katsemenetlusi koos järgmiste erinõuetega.

3.2. Täiteüksuse materjalid, mis töötamise ajal surumaagaasiga kokku puutuvad, peavad surumaagaasiga sobima. Selle sobivuse kontrollimiseks tuleb kasutada lisas 5D nimetatud menetlust.

3.3. Täiteüksus peab olema lekkekindel töörõhust 1,5 korda suuremal (MPa) xxxxx (vt xxxx 5B).

3.4. Täiteüksus peab vastu pidama rõhule 33 MPa.

3.5. Täiteüksus peab olema projekteeritud nii, et see toimiks lisas 5O osutatud temperatuuridel.

3.6. Täiteüksus peab lisas 5L kirjeldatud vastupidavuskatses vastu pidama 10,000 tsüklile.

4. Täiteüksuse mõõtmed

(1) Maanteesõidukid – surumaagaasi (CNG) tankimispesa - Osa 1: 20 MPa (200 bar) ühenduspesa

(2) Maanteesõidukid – surumaagaasi (CNG) tankimispesa - Osa 2: 20 MPa (200 bar) ühenduspesa (suurus 2).

4.1. Joonisel 1 on näidatud M1- ja N1-kategooria sõidukite täiteüksuse mõõtmed (1).

Joonis 1

20 MPa täiteüksus (paak) M1- ja N1-kategooria sõidukitele

Mõõtmed millimeetrites Selgitus:

See ala tuleb jätta kõikidest osadest vabaks.

1. Tihenduspind, mis vastab O-rõngale nr 110 ning mille mõõtmed on: 9,19 mm ± 0,27 mm ID

Laius 2,62 mm ± 0,076 mm Pinnakaredus ≤ Ra 3,2 μm Tihenduspinna xxxx: 0,8 μm – 0,05 μm

Materjali kõvadus vähemalt 75 Rockwell (HRB 75)

a Miinimumpikkus, mille ulatuses paak on vaba kinnitusseadmetest ja kaitsekapslitest.

(1) Nagu määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 7. lisas (TRANS/WP.29/78/Rev.(1)Amend.2).

4.2. Joonisel 2 on näidatud M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite täiteüksuste mõõtmed.

Joonis 2.

20 MPa täiteüksus (suurus 2) (paak) M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukitele

Mõõtmed millimeetrites Selgitus

a See ala tuleb jätta kõikidest osadest vabaks.

1. Tihendi ID = Ø 15,47 ± 0,1 laius = Ø 3,53 ± 0,2

Pinnakaredus ≤ Ra 3,2 μm Tihenduspinna xxxx: 0,8 μm – 0,05 μm

Materjali kõvadus vähemalt 75 Rockwell (HRB 75)

XXXX 4G

Gaasivoolu reguleerseade ning gaasi xx xxx segaja või injektori tüübikinnitust reguleerivad sätted

1. Käesoleva xxxx eesmärk on kehtestada gaasivoolu reguleerseadmete ning gaasi xx xxx segajate või gaasiinjektorite tüübikinnitusega seotud tingimused.

2. Gaasi xx xxx segaja või gaasiinjektor

2.1. Gaasi xx xxx segaja või gaasiinjektori materjalid, mis töötamise ajal surumaagaasiga kokku puutuvad, peavad surumaagaasiga sobima. Selle sobivuse kontrollimiseks tuleb kasutada lisas 5D nimetatud menetlust.

2.2. Gaasi xx xxx segaja või gaasiinjektor peab vastavalt klassifitseerimisele vastama klassi 1 või 2 osadele esitatavatele nõuetele.

2.3. Katserõhud

2.3.1. Klassi 2 kuuluv gaasi xx xxx segaja või gaasiinjektor peab vastu pidama töörõhust 2 korda suuremale rõhule.

2.3.1.1. Klassi 2 kuuluv gaasi xx xxx segaja või gaasiinjektor peab olema lekkekindel töörõhust 2 korda suuremal xxxxx.

2.3.2. Klassi 1 või 2 kuuluv gaasi xx xxx segaja või gaasiinjektor peab olema projekteeritud nii, et see toimiks lisas 5O osutatud temperatuuridel.

2.4. Surumaagaasi sisaldavad elektriliselt töötavad osad peavad vastama järgmistele nõuetele:

i) xxxx peab xxxxx xxxxxx maaühendus;

ii) osa elektrisüsteem peab xxxxx xxxxxx isoleeritud;

iii) kui elektrivool on välja lülitatud, peab gaasiinjektor olema suletud asendis.

3. Gaasivoolu reguleerseade

3.1. Gaasivoolu reguleerseadme materjalid, mis töötamise ajal surumaagaasiga kokku puutuvad, peavad surumaagaa- siga sobima. Selle sobivuse kontrollimiseks tuleb kasutada lisas 5D nimetatud menetlust.

3.2. Klassi 1 või 2 kuuluv gaasivoolu reguleerseade peab vastama vastavalt klassi 1 või klassi 2 osale esitatavatele nõuetele.

3.3. Katserõhud

3.3.1. Klassi 2 kuuluv gaasivoolu reguleerseade peab vastu pidama töörõhust 2 korda suuremale rõhule.

3.3.1.1. Klassi 2 kuuluv gaasivoolu reguleerseade peab olema lekkekindel töörõhust 2 korda suuremal xxxxx.

3.3.2. Klassi 1 või 2 kuuluv gaasivoolu reguleerseade peab olema projekteeritud nii, et see toimiks lisas 5O osutatud temperatuuridel.

3.4. CNG-d sisaldavad elektriliselt töötavad osad peavad vastama järgmistele nõuetele:

i) xxxx peab xxxxx xxxxxx maaühendus;

ii) asjaomase osa elektrisüsteem peab xxxxx xxxxxx isoleeritud.

XXXX 4H

ELEKTROONILISE KONTROLLPLOKI TÜÜBIKINNITUST REGULEERIVAD SÄTTED

1. Käesoleva xxxx eesmärk on kehtestada elektrooniliste kontrollplokkide tüübikinnitusega seotud tingimused.

2. Elektrooniline kontrollplokk

2.1. Elektrooniline kontrollplokk võib olla mis tahes seade, mis kontrollib mootori gaasivajadust ja sulgeb purunenud kütusetoru, mootori seiskumise või avarii korral automaatventiili.

2.2. Mootori seiskumise järgne automaatventiili sulgemise viivitus ei tohi olla pikem kui viis sekundit.

2.3. Seade võib olla varustatud elektroonilisse kontrollplokki integreeritud või eraldi automaatsüüte eelneva ajastamise regulaatoriga.

2.4. Seadmel võivad olla integreeritud valeinjektorid, et võimaldada bensiinil töötava elektroonilise kontrollploki õiget toimimist surumaagaasi kasutamise ajal.

2.5. Elektrooniline kontrollplokk peab olema projekteeritud nii, et see toimiks lisas 5O osutatud temperatuuridel.

Document Metadata

Table of Contents

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

Document Metadata

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 110 – ühtsed sätted, milles käsitletakse

I. Kütusena surumaagaasi kasutavate mootorsõidukite eriosade tüübikinnitust

II. Mootorsõidukite tüübikinnitust seoses tüübikinnituse saanud eriosade paigaldamisega surumaa­ gaasi kasutamiseks asjaomaste mootorsõidukite kütusena

Joonis 1-1

Joonis 1-2

I OSA

II OSA

CNG-OSA PÕHIOMADUSED

SÕIDUKI, MOOTORI JA SURUMAAGAASI SEADMESTIKU PÕHIOMADUSED

CNG-OSA TÜÜBIKINNITUSMÄRGI KUJUNDUS

TEATIS

TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE KUJUNDAMINE

TEATIS

Gaasiballoonid

Maagaasikütuse hoidmise kõrgrõhuballoonid mootorsõidukis

Materjalide disainilahenduse kvalifitseerumise katsed

Löökpaindeteimi vastuvõetavad väärtused

Minimaalsed tegelikud katkemistugevused ja pingetsükli asümmeetriategurid

Xxxxxxxx disainilahenduse kvalifitseerumise katsed

Partiikatsed

Kriitilise tootmiskontrolli nõuded

Disainilahenduse muutmine

KATSEMEETODID

ARUANDEVORMID

PINGETSÜKLI ASÜMMEETRIATEGURITE KINDLAKSTEGEMINE TENSOANDURITEGA

PURUNEMISSITKUSE MÕÕTMISE MEETODID

Mahutitootja juhised balloonide käitamise, kasutamise ja kontrollimise kohta

KESKKONNAKATSE

Ballooni asend ja kokkupuutuvate alade paigutus

Kruusalöögikatse

Katsetingimused ja katsete järjekord

Automaatventiili, tagasilöögiklapi, kaitseklapi, (temperatuurile reageeriva) rõhuvabastusseadme, ülevooluklapi, manuaalventiili ja (rõhule reageeriva) rõhuvabastusseadme) tüübikinnitust reguleerivad sätted

Katsetemperatuurid ja tsüklite arv

PAINDUVATE KÜTUSETORUDE JA -VOOLIKUTE TÜÜBIKINNITUST REGULEERIVAD SÄTTED

Joonis 1 (ainult näiteks)

Joonis 2 (ainult näiteks)

Joonis 3 (ainult näiteks)

SURUMAAGAASI FILTRI TÜÜBIKINNITUST REGULEERIVAD SÄTTED

RÕHUREGULAATORI TÜÜBIKINNITUST REGULEERIVAD SÄTTED

Rõhu- ja temperatuuriandurite tüübikinnitust reguleerivad sätted

TÄITEÜKSUSE (PAAGI) TÜÜBIKINNITUST REGULEERIVAD SÄTTED

Joonis 1

Joonis 2.

Gaasivoolu reguleerseade ning gaasi xx xxx segaja või injektori tüübikinnitust reguleerivad sätted

ELEKTROONILISE KONTROLLPLOKI TÜÜBIKINNITUST REGULEERIVAD SÄTTED

Document Metadata

II. Mootorsõidukite tüübikinnitust seoses tüübikinnituse saanud eriosade paigaldamisega surumaa gaasi kasutamiseks asjaomaste mootorsõidukite kütusena