KOKKULEPE
KOKKULEPE
maanteeliikluse kohta
Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi ja Hollandi Kuningriigi vahel
Eesti Vabariigi Valitsus, Läti Vabariigi Valitsus, Leedu Vabariigi Valitsus, Belgia Kuningriigi Valitsus,
Luksemburgi Suurhertsogiriigi Valitsus, Hollandi Kuningriigi Valitsus,
edaspidi nimetatud lepinguosalisteks,
soovides nende majanduslike suhete huvides edendada xxxxx xx reisijate maanteevedu nendes riikides, nendesse riikidesse ja nendest riikidest ning transiidina läbi nende territooriumi;
on kokku leppinud järgnevas :
Artikkel 1 Rakendusala
1. Käesoleva Kokkuleppe tingimused kehtivad xxxxx xx reisijate maanteeveo kohta kas üüri või tasu eest või omal kulul lepinguosaliste vahel, transiidina läbi nende territooriumide, muudesse riikidesse või muudest riikidest xx xxxxx ning reisijate veol lepinguosaliste territooriumidel, nimetatud siinjuures kabotaažiks, vedajate poolt teostatud sõidukitega, mis on defineeritud artiklis 2.
2. Lepinguosalised tagavad õigused ja kohustused, mis tulenevad Euroopa Liidu ja Balti riikide vahel sõlmitud kokkulepetest.
Iga lepinguosaline, kes on Euroopa Liidu liige, rakendab käesolevat Kokkulepet, teeb parandusi ja täiendab seda vastavalt nende kohustustega, mis on kehtestatud
Euroopa Liidu lepingutega.
3. Iga lepinguosaline, kes on Beneluxi Majandus Ühenduse lepingu osaline, rakendab käesolevat Kokkulepet, teeb parandusi ja täiendab seda vastavalt oma lepingu kohustustele.
Artikkel 2 Definitsioonid
Selle Kokkuleppe eesmärkideks:
1. mõiste "vedaja" tähendab isikut (xxxxx arvatud juriidilist isikut), kes on registreeritud ühes lepinguosalises riigis ja seaduslikult lubatud teostama rahvusvahelist kauba või reisijate maanteevedu üüri või tasu eest või omal kulul kooskõlas asjakohaste riiklike seaduste ja määrustega.
2. mõiste "sõiduk" tähendab mootorsõidukit, mis on registreeritud ühes lepinguosalises riigis või sõidukite kombinatsioon, millest vähemalt mootorsõiduk on registreeritud ühes lepinguosalises riigis ja mis on varustatud ja kasutatakse ainult kauba või reisijate veoks.
3. mõiste "kabotaaž" tähendab veoteenuseid ühe lepinguosalise territooriumil vedaja poolt, kes ei xxx xxxxxx riigis registreeritud.
4. mõiste "vedu" tähendab laaditud või laadimata sõiduki transportimist maanteel, isegi kui osa reisist sõiduk, järelhaagis või poolhaagis kasutab raudteed või veeteed.
Artikkel 3 Juurdepääs turule
1. Iga lepinguosaline võib lubada vedajatel, kes on registreeritud teise lepinguosalise territooriumil teostada xxxxx xx reisijate vedusid :
a) tema territooriumil olevate punktide ja väljaspool seda territooriumi asuvate punktide vahel,
b) transiidina läbi tema territooriumi, ja
c) tema territooriumil (kabotaaž),
lubade alusel, välja arvatud, kui Ühiskomisjon on kokku leppinud teisiti, mis on välja antud pädevate asutuste poolt või iga lepinguosalise selleks volitatud asutuse poolt.
2. Lubasid ei nõuta järgmist tüüpi vedude või selliste vedudega seoses tehtud koormata reiside puhul:
- postiveod kui riiklik teenindus;
- sõidukite vedu, mis on avariis kannatada saanud või rikkis;
- kaubavedu mootorsõidukitega, mille lubatud täismass xxxxx arvatud järelhaagised ei ületa 6 xxxxx või mille lubatud kandejõud xxxxx arvatud järelhaagised ei ületa 3,5 xxxxx;
- meditsiinilise xxxxx xx varustuse või teiste kaupade vedu hädaolukordade korral, eriti loodusõnnetuste korral.
Artikkel 4 Massid ja mõõtmed
1. Sõidukite massid ja mõõtmed peavad olema kooskõlas sõiduki ametliku registreerimisega ja ei tohi ületada piire, mis kehtivad võõrustaja riigis.
2. Eriluba on nõutav, kui laaditud või laadimata sõiduki, mis teostab vedusid käesoleva Kokkuleppe kohaselt, massid või mõõtmed ületavad lubatud maksimumi võõrustaja riigi territooriumil.
Artikkel 5 Nõustumine riiklike seadustega
Lepinguosalise riigi vedajad ja nende sõidukite meeskonnad peavad teise
lepinguosalise territooriumil nõustuma selles riigis kehtivate seaduste ja määrustega. Kabotaaži korral Ühiskomisjon täpsustab võõrustaja riigis rakendatavaid seadusi ja määrusi, mis sisaldavad tariife ja lepingulisi tingimusi veoteenustele, sõidukite xxxxx xx mõõtmeid, erinevat liiki vedude alast seadusandlust, eriti ohtlike kaupade, kergesti riknevate kaupade ja elusloomade veol, sõidu- ning puhkeaegu ja käibemaksu transporditeenustele. See seadusandlus peab kehtima samadel tingimustel, mis kehtivad oma riigi elanikele, et oleks välistatud diskrimineerimine rahvuslikul või registreerimiskoha alusel.
Artikkel 6 Rikkumised
Käesoleva Kokkuleppe tingimuste mistahes rikkumise korral ühe lepinguosalise vedaja poolt, lepinguosaline, xxxxx territooriumil nimetatud rikkumine toimub, xxxx eelarvamuseta tema enda seaduspäraste sanktsioonide suhtes, teatab sellest teisele lepinguosalisele, kes võtab tarvitusele sellised abinõud, mis on ette nähtud tema riiklike seadustega. Lepinguosalised informeerivad teineteist tarvitusele võetud sanktsioonidest.
Artikkel 7 Rahalised küsimused
1. Sõidukid, xxxxx arvatud nende tagavaraosad, mis teostavad vedusid kooskõlas käesoleva Kokkuleppega, on vastastikku vabastatud kõikidest maksudest ja lõivudest, mida nõutakse sisse käibelt või sõidukite omamiselt, samuti ka kõikidest spetsiaalsetest maksudest ja lõivudest, millega maksustatakse transpordioperatsioone teise lepinguosalise territooriumil.
2. Mootorikütusele kehtestatud riiklikest maksudest ja lõivudest, käibemaksust veoteenustele ja tollimaksudest vabastust ei ole.
3. Kütus, mis on mahutatud sõidukite harilikesse kütusepaakidesse, samahästi määrdeained, mis on mahutatud sõidukis ainult nende veotehingute otstarbeks, on vastastikuselt vabastatud tollimaksudest ja teistest riiklikest maksudest ja tasudest.
Artikkel 8 Ühiskomisjon
1. Käesoleva Kokkuleppe rakendamise ja avaldamisega seotud kõiki küsimusi reguleerivad lepinguosaliste pädevad asutused.
2. Sellel otstarbel asutavad lepinguosalised Ühiskomisjoni.
3. Ühiskomisjon saab kokku regulaarselt, mistahes lepinguosalise riigi nõudmisel ja koosneb lepinguosaliste pädevate asutuste esindajatest, kes võivad osalema kutsuda esindajaid ka teistest maanteetranspordi ettevõtetest.
4. Ühiskomisjon koostab oma reeglid ja protseduurid ning saab kokku vaheldumisi ühes lepinguosalises riigis. Nõupidamine lõpeb protokolli koostamisega, mis kirjutatakse alla lepinguosaliste delegatsioonide juhtide poolt.
5. Artikli 3 paragrahv 1 järgi määrab Ühiskomisjon kindlaks lubade tüübi ning arvu ja tingimused juurdepääsuks turule, xxxxx arvatud tööturu aspektid. Vaatamata artikkel 3 paragrahvile 2 Ühiskomisjon laiendab vedude liike, millistel load ei ole nõutavad.
6. Ühiskomisjon annab üksikasjaliku käsitluse järgmistele teemadele:
- veonduse harmooniline arendamine lepinguosaliste riikide vahel, võttes arvesse sellega seoses olevaid keskkonnaalaseid aspekte;
- maanteetranspordi poliitika koordineerimine ja transpordi seadusandlus ning tema elluviimine lepinguosaliste riikide poolt riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;
- võimalike lahenduste formuleerimine vastavatele riiklikele asutustele probleemide esilekerkimise korral, eriti rahaliste, sotsiaal-, tolli- ja keskkonnateemade alal, xxxxx arvatud teemad riiklikust korraldusest;
- asjakohase informatsiooni vahetamine;
- masside ja mõõtmete fikseerimise meetod;
- koostöö soodustamine transpordiettevõtete ja institutsioonide vahel;
- multimodaalse transpordi soodustamine, xxxxx arvatud kõik küsimused seoses juurdepääsuga turule.
Artikkel 9 Jõustumine ja kehtivus
1. Käesolev Kokkulepe hakkab kehtima esialgselt tema allakirjutamise kuupäevast.
2. Lepinguosalised teadustavad Beneluxi Majandus Ühenduse peasekretärile kirjalikult, kui Kokkuleppe rakendamiseks vajalikud põhiseaduslikud nõuded vastavates riikides täidetud.
3. Käesolev Kokkulepe, xxx xxxxx teatavakstegemine on vastu võetud vähemalt nelja lepinguosalise poolt, astub jõusse nendes neljas lepinguosalises riigis teise kuu esimesel päeval pärast nende lepinguosaliste poolt teadustamise kuupäeva. Iga lepinguosalise jaoks tema pärastpoole esitatud teatavakstegemise põhjal jõustub Kokkulepe teise kuu esimesel päeval pärast teatavakstegemise kuupäeva. Beneluxi Majandus Ühenduse peasekretär informeerib ühtlasi lepinguosalisi igast sissemaksust ja järgnevast jõustumise kuupäevast.
4. Kokkulepe jääb jõusse üheks aastaks alates tema jõustumise kuupäevast. Seejärel pikendatakse Kokkuleppe kehtivust aastast aastasse, kui vähemalt kuus kuud enne tähtaja lõppu rohkem kui kaks lepinguosalist ei ole andnud kirjalikku teadet Kokkuleppe lõpetamise kohta Beneluxi Majandus Ühenduse peasekretärile. Viimasel juhul Kokkulepe lõpetatakse kõikide lepinguosaliste vahel kui kehtivusaeg lõpeb. Beneluxi Majandus Ühenduse peasekretär informeerib ühtlasi lepinguosalisi igast lõpetamise teatest ja sellele järgnevast Kokkuleppe lõpetamise kuupäevast.
Artikkel 10
Avaldus Hollandi Kuningriigi suhtes
Hollandi Kuningriigi suhtes käesolev Kokkulepe kehtib ainult Kuningriigi Euroopas asuva territooriumi kohta.
Mille tunnistuseks allakirjutanud, olles selleks vastavalt volitatud, on käesolevale Kokkuleppele alla kirjutanud.
Sõlmitud kuuepoolselt Ateenas 11. juunil 1992.a. inglise keeles. Eesti Vabariigi Valitsuse poolt:
Belgia Kuningriigi Valitsuse poolt: Läti Vabariigi Valitsuse poolt:
Luksemburgi Suurhertsogiriigi Valitsuse poolt: Leedu Vabariigi Valitsuse poolt:
Hollandi Kuningriigi Valitsuse poolt:
Lepingujärgsete Ühiskomisjoni nõupidamiste otsused ja informatsioon:
21.-22.septembril 1992.a Vilniuses toimunud nõupidamine
* Kaubaveoload kehtivad 1.jaanuarist kuni järgmise aasta 31.jaanuarini.
* Ühiskomisjon täiendas Kokkuleppe artikkel 3 paragrahvis 2 toodud vedude loetelu, mis ei nõua kaubaveolubade olemasolu:
a) isiklikud xxxxx seoses majapidamise kolimisega;
b) materjalid, esemed ja kunstitööd, mis on määratud oksjonitele, näitustele või varustuseks mittekommertslikel eesmärkidel teise lepinguosalise territooriumil;
c) materjalid ja esemed, mis on mõeldud eranditult reklaami ja informatsiooni otstarbeks;
d) teatri- ja muusikaetenduste, filmimiste või spordivõistluste, tsirkuste, messide jaoks mõeldud dekoratsioonide, varustuse ja loomade vedu
teise lepinguosalise territooriumile;
e) varustus raadioülekanneteks või professionaalsete helisalvestuste tegemiseks , varustus professionaalse filmikunsti või televisioonivõtete jaoks;
f) matusevedu;
g) postivedu kui riiklik teenindus;
h) sõidukite vedu , mis on rikkis või avariis kannatada saanud;
i) kaubavedu mootorsõidukitega , mille lubatud täismass xxxxx arvatud järelhaagised ei ületa 6 xxxxx või mille lubatud kandejõud xxxxx arvatud järelhaagised ei ületa 3,5 xxxxx;
j) meditsiinilise xxxxx xx varustuse või teiste hädavajalike vahendite vedu ootamatute õnnetuste, eriti loodusõnnetuste korral.
* Ühiskomisjon täiendas Kokkuleppe artikkel 4 paragrahvi 2 seoses eriloa taotlemise avaldusega sõiduki jaoks, mille mass ja mõõtmed ületavad lubatud määrasid võõrustaja lepinguosalise riigi territooriumil. Avalduses peab sisalduma:
1) vedaja nimi ja aadress;
2) sõiduki mark , tüüp ja registreerimisnumber;
3) telgede arv ja telje ulatus;
4) sõiduki mõõtmed ja mass;
5) koorma maht;
6) kauba mõõtmed ja kaal;
7) kui vajalik on see kauba vedu sõidukiga;
8) iga telje koormus;
9) xxxxx- ja mahalaadimiskohtade aadressid;
10) planeeritud piiriületuskohad ja kuupäevad, samuti marsruut.
* Sõidukid, mis oma ehituse ja varustuse tõttu sobivad rohkem kui 9 reisija veoks (juht xxxxx arvatud), võivad teostada reisijate juhuvedusid xxxx veoloata järgmistel tingimustel:
- ühe või mitme reisijate grupi vedu ühes xx xxxxx sõidukis, kusjuures iga reisijate xxxxx tuuakse tagasi kohta, xxxx xxxx algas;
- reisigruppide vedu, kusjuures gruppe ei tooda sama reisi jooksul tagasi grupi elukohariigis asuvasse reisi lähtekohta;
- sissesõit reisijateta, kui sõidetakse asendama katki läinud sõidukit.
* Reisijate liinibussiveod toimuvad liinilubade alusel. Liiniloa väljaandmise otsustavad pädevad valitsusasutused nendest lepinguosalistest riikidest, xxxxx reisijaid veetakse.
8.-9.septembril 1993.a Brüsselis toimunud nõupidamine
* Reisijate juhuvedude teostamiseks kasutavad kõikide lepinguosaliste riikide vedajad ASOR lepingul põhinevat sõidulehte.
15.-16.septembril 1994.a Tallinnas toimunud nõupidamine
* Ühiskomisjon täiendas Kokkuleppe artikkel 3 paragrahvis 2 toodud vedude loetelu, mis ei nõua kaubaveolubade olemasolu:
a) kaupade juhuvedu lennujaamadesse või lennujaamadest juhul, kui liiklus on kõrvale juhitud;
b) tühisõidud kaubaveoautoga, mis on saadetud teises riigis avariis kannatada saanud sõiduki asendamiseks ja samuti parandatud sõiduki tagasisõit;
c) elusloomade vedu spetsiaalselt selleks ehitatud või selleks jäävalt kohandatud sõidukitega, mis on lepinguosaliste riikide vastavate asutuste poolt lubatud;
d) tagavaraosade ja varustuse vedu kaugsõidulaevadele ja lennukitele;
e) meditsiinilise varustuse ja seadmete vedu ootamatute hädaolukordade korral, eriti loodusõnnetuste ja humanitaarabi vajadusteks.
* Kolimistega seotud vedudel, mis on lubade subjektiks, on vajalik kasutada spetsiaalset ECMT kolimisveoluba.
* Taotlused, mida esitatakse reisijate liinibussivedude organiseerimiseks peavad sisaldama kogu informatsiooni, mida nõutakse õiguspädevate asutuste poolt, eriti järgmist informatsiooni:
- ettevõtja nimi ja aadress;
- kokkulepe ettevõtetevaheliseks ühistegevuseks ("pooli kokkulepe");
- liinikirjeldus;
- sõiduaegade tabel;
- tariifid;
- juhtide sõidu- ja puhkeaegade graafik;
- eritingimused.
14.-15.septembril 1995.a Haagis toimunud nõupidamine
* Võttes arvesse seda, et Beneluxi riikide piiriületuskohtades puudub tollikontroll, lepiti kokku, et vedude teostamisel Beneluxi riikidesse peavad autojuhid ise vastava märke (kustutamatu tindiga) veoloale kandma.
4.-5.septembril 1997.a Riias toimunud nõupidamine
* Lepiti kokku, et regulaarbussiliinide load kehtivad vähemalt 3 aastat. 7.-8.septembril 1998.a Vilniuses toimunud nõupidamine
* Alates 1.01.1999 võivad Hollandi vedajad, kes teostavad vedusid oma kulul siseneda Eesti territooriumile xxxx Eesti veoloata. Oma kulul vedu tõendatakse vastavate dokumentidega.
7.-8.septembril 2000.a Tallinnas toimunud nõupidamine
* Lepiti kokku, et tingimused oma kulul vedude teostamiseks lepingupoolte riikide vahel peavad olema kooskõlas vastavates CEMT-i resolutsioonides ja/või Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud tingimustega. Alates 1. juulist 2001.a on rahvusvaheliste oma kulul autovedude teostamine lepingupoolte riikide vahel loanõudest vabastatud.
* Lepiti kokku asendada 15.-16.septembril 1994.a Tallinnas toimunud Balti- Beneluxi Ühiskomisjoni nõupidamise protokolli punkt 1.1, mis käsitleb sõitjateveo korraldust sõnastusega, mis on analoogne INTERBUS kokkuleppes sätestatud tingimustega:
“Järgnevad juhuveoteenused vabastatakse kõikide Lepinguosaliste riikide territooriumil, välja arvatud riigis, kus vedaja on asutatud, loakohustusest:
1. Suletud ustega sõidud ehk teenused, kus sama bussi kasutatakse sama sõitjate grupi vedamiseks kogu reisi vältel ning nimetatud grupi tagasitoomiseks nende lähtepunkti. Lähtepunkt asub Lepinguosalises riigis, kus vedaja on asutatud.
2. Teenused, mille käigus väljasõit teostatakse sõitjatega ning tagasisõit xxxx
sõitjateta. Lähtepunkt asub Lepinguosalises riigis, kus vedaja on asutatud.
3. Teenused, mille käigus väljasõit teostatakse xxxx sõitjateta ning kõik sõitjad võetakse xxxxx samast punktist tingimusel, et täidetakse vähemalt ühte alljärgnevatest tingimustest:
a) sõitjad moodustavad gruppe, mis asuvad kas mitte-lepinguosalises riigis või xxxx Lepinguosalises riigis kui see, kus vedaja on asutatud või kus sõitjad xxxxx võetakse, kusjuures nimetatud grupid on moodustatud enne nende vastavasse Lepinguosalisse riiki saabumist sõlmitud veolepingute põhjal. Sõitjad veetakse Lepinguosalise riigi territooriumile, kus vedaja on asutatud.
b) sõitjad on eelnevalt sama vedaja poolt ning punktis 2 sätestatud asjaoludel toodud Lepinguosalise riigi territooriumile, kus nad uuesti xxxxx võetakse ning veetakse Lepinguosalise riigi territooriumile, kus vedaja on asutatud.
c) sõitjad on kutsutud reisima teise Lepinguosalise riigi territooriumile, transpordi kulud katab kutse väljastanud isik. Taolised sõitjad peavad kujutama endast ühtset gruppi, mis ei oleks moodustatud ainult selle reisi tegemise eesmärgil ning kes veetakse Lepinguosalise riigi territooriumile, vedaja on asutatud.
4. Transiitveod, mida teostatakse läbi Lepinguosaliste riikide territooriumide loakohustusest vabastatud juhuveoteenuste sooritamise käigus, on samuti loakohustusest vabastatud.
5. Sõitjateta bussid, mida kasutatakse ainult vigastatud või purunenud bussi asendamiseks sõitjate rahvusvahelisel liini- või juhuveol, vabastatakse samuti loakohustusest.”
* Muudeti ka 15.-16. septembril 1994.a Tallinnas toimunud Balti-Beneluxi Ühiskomisjoni nõupidamise protokolli punkti 1.4 järgnevalt:
“Sõitjateveol, välja arvatud liiniveod, peab sõidukiga olema kaasas täielikult täidetud sõitjate nimekiri ehk sõiduleht.”
13.-14.septembril 2001.a Haagis toimunud nõupidamine
* Beneluxi riikide ettepanekul lepiti kokku, et veoloa andja kannab veoloale vedaja nime juba veoloa väljastamisel. Paranduste ja muudatuste tegemine väljastatud veoloal ei ole lubatud. Vedajale väljastatud, kuid ette nähtud perioodi jooksul mitte kasutatud veolubasid on võimalik uute vastu vahetada.
* Pädevad valitsusasutused Kokkuleppe artikkel 3 lõike 1 osas on:
Eesti Vabariigis:
Ministry of Transport and Communications 0 Xxxx Xxxxxx
15081 Tallinn
tel.: 000-0-000-000 / 0-000-000
fax.: 000-0-000-000 / 0-000-000
Belgia Kuningriigis:
Ministry of Communications and Infrastructure
Land Transport Administration – Road Transport Service, Kantersteen 12,
B-1000 Brussels (Rahvusvahelisel kaubaveol) tel.: 00 (0) 000 00 00/ 000 00 00
fax: 00 (0) 000 00 00
(Rahvusvahelisel sõitjateveol)
tel: 00 0 000 00 00
fax: 00 0 000 00 00
e-mail: xxxx.xxxxxxxxxx@xxxx.xxxx.xx; xxxxx.xxxxxxxxxxxx@xxxx.xxxx.xx
Läti Vabariigis:
Ministry of Transport
Road Transport Department 0, Xxxxxx xxxxxx
LV 1743 RIGA
tel.: 000-000-0000 / 341
fax.: 000-000-0000 / 7028304
e-mail: xxxxxxxxxxxx@xxx.xxx.xx
Leedu Vabariigis:
Ministry of Transport and Communications Roads and Road Transport Department Gedimino av. 17
2679 Vilnius
tel.: 000-0-000000
fax.: 000-0-000000
Luksemburgi Suurhertsogiriigis:
Ministry of Transport 19-21 Bd Royal,
L-2938 Luxemburg
tel.: (000) 000.0000 (kaubaveol)
(000) 000.0000 (sõitjateveol) fax: (352) 464315 / 467790 / 241816 tlx.: 3464 ecolu/ 1465 civair lu
Hollandi Kuningriigis:
(Rahvusvahelisel kaubaveol)
Nationale en Internationale Wegvervoer Organisatie (NIWO)
P.O. Box 3004
NL-2280 MB Rijswijk tel.: + 00-00-0000000
fax.: + 00-00-0000000
e-mail: x.xxxxx@xxxx.xx (Rahvusvahelisel sõitjateveol) Inspectie Verkeer en Waterstaat Divisie Vervoer
P.O. Box 10700, 2501 HS Den Xxxx The Netherlands
tel.: 31. 70. 305. 24. 11
fax.: 31. 70. 305. 24. 15
* Pädevad valitsusasutused Kokkuleppe artikkel 4 lõike 2 osas on: Eesti Vabariigis:
Estonia Road Administration 00 Xxxxx Xxxx
10141 Tallinn
tel.: 000-0-000-000 / 0-000-000
fax.: 000-0-000-000 / 0-000-000
Belgia Kuningriigis:
Ministry of Communications and Infrastructure Exceptional Transport Division
Residence Palace, blok A, tweede verdieping
Xxxxxxxxx 000,
B-1040 Brussels tel.: 00 (0) 0000000
fax.: 00 (0) 0000000
Läti Vabariigis:
Latvian Road Administration
0/0 Xxxxx Xxxxxx (0 Xxxxxx Xxxxxx)
LV 1050 Riga
tel.: 000-0000000 / 36412 (000 0000000)
fax.: 000-0000000 / 144 (000 0000000)
Leedu Vabariigis:
State Road Transport Inspectorate Xxxxxxxxxxxx st. 42/31
2600 Vilnius
tel.: 000-0-000000
fax.: 000-0-000000
Luxemburgi Suurhertsogiriigis:
Ministry of Transport 19-21 Bd Royal,
L-2938 Luxemburg tel.: (000) 000.0000
fax.: (352) 464.315
Hollandi Kuningriigis:
RDW, centrum voor voertuigtechniek en xxxxxxxxxx Xxxxxxxxx 000,
2711 ER Zoetermeer
tel.: 00 (00) 0000000
fax.: 00 (00) 0000000