Kolkja Lasteaed-Põhikooli õpilaste hindamise tingimused ja kord
KINNITATUD
Kolkja Lasteaed - Põhikooli direktori kk nr 1-8/20, 31.08.2020
Kolkja Lasteaed-Põhikooli õpilaste hindamise tingimused xx xxxx
Xxxxxx järgitakse õpilase hindamisel „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses“ § 29 sätestatut ning juhindutakse „Põhikooli riiklikust õppekavast“ § 19 - § 22.
1. ÜLDSÄTTED
1.1.Hindamise alused
1.1.1 Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekava xx xxxxx alusel koostatud kooli õppekava nõutavatest teadmistest ja oskustest.
1.1.2 Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.(LISA1)
1.1.3 Kui õpilasele on vastavalt PGS § 18 lähtuvalt koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.
1.1.4 Põhikooli loovtöid hinnatakse vastavalt loovtööde koostamise juhendile. Juhend on avalikustatud kooli kodulehel. (XXXX 2)
1.1.5 1. klassis kasutatakse kõigis õppeainetes kujundava hindamise põhimõtteid. Õpetaja annab suulist ja kirjalikku tagasisidet, tunnustades edusamme ning juhtides tähelepanu vajakajäämistele.
1.1.6 2.–9. klassis kasutatakse loov- ja oskusainetes (kunstiõpetuses, käsitöös ja kodunduses, tehnoloogiaõpetuses, muusikas, kehalises kasvatuses) ja 3. klassi inglise keeles mitteeristavat hindamist „arvestatud“ („AR+“, „AR“) ja „mittearvestatud“ („MA“).
1.1.7 Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ja kooli kodukorra nõuetest.
1.1.8 Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on − suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid; − motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.
1.1.9 Õpetaja vastutab hinde objektiivsuse ja õigsuse eest.
1.2 Hindamise eesmärk
1.2.1 Toetada õpilase arengut: anda tagasisidet õpilase arengu kohta, innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima, aidata xxxxx õpilase enesehinnangu kujunemisele ja suunata õpilast edasise haridustee valikul.
1.2.2 Suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.
1.2.3 Anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning põhikooli lõpetamise otsuse tegemiseks. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele.
1.2.4 Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid.
1.2.5 Motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.
1.3 Hindamisest teavitamine
1.3.1 Õpilasel ja lapsevanemal või eestkostjatel (edaspidi lapsevanem) on õigus saada teavet õpilase hinnangute ja hinnete kohta aineõpetajalt, klassijuhatajalt, õppekoordinaatorilt ja Stuudiumist. Hinnetest teavitamine toimub Stuudiumi ja/või õpilaspäeviku ning
klassitunnistuse kaudu. Tunnistused on kättesaadavad Stuudiumis. Põhikoolis väljastatakse klassitunnistus paberkandjal vähemalt kord õppeaastas.
1.3.2 Teadmisi ja oskusi hindab klassi- või aineõpetaja. Õpilane saab õpetajalt suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja valdkonda puudutavate teadmiste ja oskuste kohta. Käitumise kohta teeb klassijuhataja koostöös aineõpetajatega annab hinnangu õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kohta.
1.3.3 Õpetaja tutvustab ainekava, ainekaarti sh hindamise põhimõtteid, olulisi õppeülesandeid ja hindamise kriteeriumeid õppeaasta, poolaasta või trimestri esimestes tundides.
1.3.4 Kokkuvõtvad hinded ja hinnangud tehakse lapsevanemale teatavaks klassitunnistuse ja Stuudiumi päeviku kaudu. Vajadusel väljastatakse trimestri xxxxx pabertunnistus, mille lapsevanem allkirjastatult õpilase klassijuhatajale tagasi saadab. Õppeaasta lõpul jääb tunnistus õpilasele.
1.3.5 Teadmiste, oskuste ja käitumise hindamise põhimõtteid xx xxxxx tutvustatakse lastevanematele klassi lastevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt.
1.3.7 Õppeperioodi jooksul saadud hinded ja sõnalised hinnangud kannab aineõpetaja Stuudiumisse hiljemalt viie tööpäeva jooksul arvestades õppeülesande sooritamise või hindamiseks esitamise päevast, suuremahuliste õppeülesannete (õpimapp, projekti raportid jmt) puhul kümne tööpäeva jooksul.
1.3.8 Õppeülesanded planeeritakse koostöös aineõpetajatega nii, et koolipäevas on õpilastel mitte rohkem kui üks kontrolltöö või sellega võrdsustatud õppeülesanne ning nädalas kokku
xxxx xxxx kontrolltööd või sellega võrdsustatud õppeülesannet.
2. Teadmiste ja oskuste hindamine
2.1 Õppimist toetav hindamine
2.1.1 Kolkja Lasteaed-Põhikoolis kasutatakse kujundavat hindamist kombineerides sõnalisi
/mitteeristavaid hinnanguid ja eristavaid hindeid.
2.1.2 Õpilase teadmiste ja oskuste hindamine ja hinnangute andmine on fikseeritud aineõpetaja õpiväljundites, millistest antakse õpilastele ja vanematele teada Stuudiumi kaudu.
2.1.3 Hinnatakse õpilase arengut, teadmiste ja oskuste taset ning õpitavast arusaamist. Suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet antakse õppeprotsessi jooksul õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste hindamise käigus ka üldpädevuste, kooliastme xxxx xx kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade, käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta.
2.1.4 Hindamisviisideks on suuline vastamine, vestlus, kirjutis, uurimus, laboratoorne töö, referaat, praktiline töö, esitlus, väitlus, diskussioon, projekt, õpimapp, vaatlus- või treeningpäevik, tunnikontroll, kontrolltöö, tasemetöö, eksam. Hindamisviisi valik toetab oskuste harjutamist, võimalusi oma teadmisi erinevates kontekstides ja keskkondades kontrollida. Hindamisviis valitakse õpetajate koostöös sellise põhimõttega, et õppeaasta jooksul tagatakse kõigi õpioskuste ja digipädevuste arengu jälgimine.
2.2 Kujundav hindamine
Kool rakendab kujundavat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. Õppetunni vältel saab õpilane suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas
üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ning läbivate teemade) kohta. Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke püstitada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning xxxxx õpimotivatsiooni.
2.3 Sõnaline, eristav ja mitteeristav hindamine
2.–9. klassis kasutatakse loov- ja oskusainetes (kunst, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus, muusika, kehaline kasvatus) mitteeristavat hindamist „arvestatud“ („AR+“, „AR“) ja „mittearvestatud“ („MA“).
2.3.1 Mitteeristav hindamine on kokkuvõtva hindamise viis, mille puhul ainekavas määratud õpitulemuste saavutatuse taset pole võimalik või vajalik eristada.
AR+ | Arvestatud | 90-100% | Väga hea tulemus. Õpilane on omandanud kirjeldatud õpitulemused valdavas osas ning saab edukalt kasutada neid oskusi ja teadmisi edasisel õppimisel. |
AR | 50-89% | Teadmised ja oskused on omandatud hästi/rahuldavalt. Õpilane on omandanud kirjeldatud õpitulemused, kuid nende iseseisval rakendamisel esineb ebatäpsusi ja puudusi. | |
MA | Mittearvestatud | 0–49% | Teadmised ja oskused on omandamata või ülesanne on sooritamata. Õpilane on omandanud õpitulemused, mis on ebapiisavad edasiseks õppimiseks. Hinnang „MA“ antakse, kui õpilane on kasutanud ebaausaid võtteid (nt mahakirjutamine) või esitatu xx xxxxx tööjuhendile. |
2.3.2 Loov- ja oskusainetes (kehaline kasvatus, muusika, kunst, tehnoloogiaõpetus, käsitöö ja kodundus) ei eelistata hindamisel andekust, xxxx õpilaste püüdlikkust, osalemist õppeprotsessis,teoreetilisib teadmisi ja arengut.
Tervisest tingitud erivajadustega õpilaste hindamisel arvestatakse nende osavõttu kehalise kasvatuse tundidest ja raviarsti määratud harjutuste sooritamist. Hinnatakse õpilase
teadmisi spordist, liikumisest, kehaliste harjutuste sooritamisest ning õpetaja antud eriülesannete täitmist (referaatide koostamine, abistamine sportlike tegevuste läbiviimisel kehalise kasvatuse tunnis, spordipäeval jne). Xxxxxx xxxxx lisatakse Stuudiumi.
Õpilane, kes tervislikel põhjustel ei saa osaleda kehalise kasvatuse tunni füüsilistes tegevustes või spordipäeval, on kohustatud viibima tunnis ja täitma õpetaja antud asendusülesandeid.
2.4 Kasutatav hindamissüsteem 1. klassis
1. klassi õpilase teadmistele ja oskustele antakse sõnaline ja/või kirjalik tagasiside lähtuvalt tema arengust, kooliastme pädevusest ja õpioskuste kujunemisest, õpiprotsessis osalemisest ning õpitulemustest. 1. klassis kasutatakse hindamisel kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid, millel puudub numbriline ekvivalent.
Kujundava hindamise hindamisskaala (1. klassis)
Xxxxxxx | Xxxxx | Xxxxxxxx |
Tubli (T) | 5 | 90%-100% |
Hea (H) | 4 | 75%-89% |
Harjuta veel (HV) | 3 | 50%-74% |
Xxxxx (K) | 2 | 49%-0% |
2.5 Hinded viiepallisüsteemis
Eristav hindamine on kokkuvõtva hindamise viis, mille puhul määratakse õpitulemuste saavutatuse tase numbrilise hindega viiepallisüsteemis, millele võib lisanduda sõnaline tagasiside õpilase arengu, motivatsiooni, suhtlemis- ja koostööoskuste kohta. Sõnaline tagasiside lähtub seatud eesmärkidest ja hindamiskriteeriumitest.
Eristava hindamise skaala:
1) Hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid.
2) Hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele.
3) Hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada xxxx, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus.
4) Hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkama saamist edasisel õppimisel või edasises elus.
5) Hindega „1” ehk „xxxx” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub.
6) “!” - „ootel” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste esitamata jätmist, kui olukord kahe nädala möödudes pole muutunud, asendatakse hindega “1”.
Viiepallisüsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse xxxx xxx:
Xxxxx | Xxxxxxxx |
5 | 90%-100% |
4 | 75%-89% |
3 | 50%-74% | |
2 | 20%-49% | |
1 | 0–19% |
3. Järelvastamine ja õpiabi
3.1 Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde. Selleks ettenähtud konsultatsioonide xxxx avaldatakse kooli kodulehel ja infostendil.
3.2 Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik“ või „xxxx“ või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus järelvastamiseks või järeltöö sooritamiseks õpetaja etteantud ajal.
3.2 Järelvastamine ja järeltööde sooritamine toimub õpilase ja õpetaja vahelisel kokkuleppel. Järelvastamine ja järeltöö asendab eelneva hinde, tingimusel, et järelvastamise ja järeltöö käigus saadud hinne on eelmisest tulemusest parem. Kui õpilane puudub järeltöö sooritamise ajal mõjuvatel põhjustel, lepitakse aineõpetajaga kokku uus järeltöö aeg.
3.3 Koolist puudunud õpilane täidab ainekavas planeeritud õppeülesanded järelevastamise ajal.
3.4 Kui õpilane vajab õppeülesande positiivseks sooritamiseks lisajuhendamist, võimaldab õpetaja xxxx xxx konsultatsiooni ajal.
3.5 Järelevastamise ja konsultatsioonide xxxx avaldatakse kooli kodulehel ja infostendil.
3.6 Kui õpilane ei pea kokkulepetest kinni, ei ilmu korduvalt (vähemalt kaks korda) konsultatsioonile või järelvastamisele, on õpetajal õigus hinnata sellist tööd hindega „xxxx“. Aineõpetaja teavitab sellest klassijuhatajat ning annab lapsevanemale tagasisidet Stuudiumi kaudu.
3.7 Individuaalne õppekava koostatakse õpilasele, xxxxx eriline andekus, õpiraskused, terviserikked, puuded või pikemaajaline õppekeskkonnast eemalviibimine põhjustab olulisi raskusi töötada oma klassikaaslastega xxxxx xxxx samas ruumis või vastavalt klassile koostatud töökava alusel.
3.8 Individuaalne õppekava koostatakse koostöös õpetajate, õpilase või tema esindaja ning vajadusel sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi kaasamisel.
3.9 Koolis järgitakse põhimõtet, et õpilaste soovi õppida tuleb toetada kogu aeg ning eriti
toetatakse õppimist, mis püüdleb senisest parema tulemuse suunas.
4. Kokkuvõttev hindamine
Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine trimestrihinneteks ning trimestrihinnete koondamine aastahinneteks. Kokkuvõttev hinne ei ole hinnete aritmeetiline keskmine. Kokkuvõtva hinde kriteeriumid sätestab iga aineõpetaja oma töökavast lähtuvas hindamise põhimõtetes
4.1 Lähtudes põhikooli riiklikust õppekavast § 21 (4) teisendatakse põhikooli xxxxx või õpilase koolist lahkumise puhul aastahinded „AR+“, „AR“ ja „MA“ viiepallisüsteemi järgnevalt:
● hindeks „5“ teisendatakse üldjuhul aastahinne „AR+“, kui õpilasel on olnud vähemalt kaks jooksva õppeaasta trimestrihinnet "AR+";
● hindeks „4“ teisendatakse aastahinne „AR“ ja pole teavitatud olulistest puudujääkidest või on kaks trimestrihinnet "AR" ja ühel "AR+", kuid õpetaja on Stuudiumis kirjalikus tagasisides mitmel korral juhtinud tähelepanu, et õpilase sooritatud ülesannetes esineb olulisi puudujääke;
● hindeks „3“ teisendatakse aastahinne, kui õpilasel on olnud kõik jooksva õppeaasta trimestrihinded „AR“, kuid õpetaja on Stuudiumis kirjalikus tagasisides mitmel korral juhtinud tähelepanu, et õpilase sooritatud ülesannetes esineb olulisi puudujääke või kui jooksva õppeaasta trimestri hinnete hulgas on üks trimester hinnatud „MA“ või aastahinne
„AR“ on saadud täiendava õppetöö tulemusel;
● hindeks „2“ teisendatakse aastahinne „MA“.
4.2 Õpilasele, xxxxx trimestrihinne on „puudulik“ või „xxxx“ või on jäetud hinne välja panemata, esitatakse selles õppeaines individuaalsed ülesanded üldjuhul kaheks nädalaks või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt logopeediline abi, õpiabi, pikk xxxx xx), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused. Õpilast ja xx xxxxx teavitatakse ülesannetest ja nende täitmise tähtaegadest Stuudiumi vahendusel.
4.2 Kokkuvõttev hindamine kõikides ainetes toimub iga trimestri lõpul. Xxxxxxx, kus on üks tund nädalas, pannakse kokkuvõttev hinne poolaasta eest.
4.3 Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud trimestrihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu. Xxxxxxx, kus on üks tund nädalas, pannakse aastahinne kahe poolaasta hinde eest.
4.4 Kui õppeperioodi keskel on õppeaine hinne või hinnang jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde või -hinnangu väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „xxxx” või antakse tulemustele samaväärne sõnaline hinnang.
4.5 Õpilasele, xxxxx trimestrihinne on „puudulik” või „xxxx”, kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
4.6 Kui õpilane on jäetud täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
4.7 Õpilasele, kes on pikemat aega koolist mõjuva põhjusega (haigus, spordilaagrid) puudunud ega ole trimestri lõpuks nõutavaid hinnatavaid ülesandeid täitnud, kokkuvõtvat hinnet välja ei panda. Talle antakse võimalus need ülesanded täita õpetajaga kokkulepitud ajal õppeaasta lõpuni. Õppeaine kokkuvõttev hinne pannakse välja pärast nõutavate ülesannete täitmist.
4.8 Õpilastega, kes ei sooritanud talle antud individuaalseid ülesandeid, viiakse läbi vestlus, mille eesmärgiks on selgitada välja mitterahuldavate õpitulemuste põhjused ja sõlmida kokkulepped positiivsete tulemuste saavutamiseks. Vestlused viiakse üldjuhul läbi järgmiselt: kui õpilasel on ühes trimestris 1-2 puudulikku kokkuvõtvat hinnet, toimub vestlus õppedirektoriga; kui õpilasel on puudulikud õpitulemused kolmes või enamas õppeaines, toimub vestlus tugikeskuse töötajaga. Xxx xxxx õppeaines on kahes trimestris mitterahuldavad kokkuvõtvad hinded, kutsutakse kokku vestlusring, milles osalevad õpilane, tema vanem, tugikeskuse töötaja ja/või õppedirektor. Nimetatud tegevused kantakse elektroonilisse õpilastega seotud juhtumite keskkonda.
4.9 I-II trimestri kokkuvõttev hinne pannakse üldjuhul välja viimase ainetunni päeval. Klassiõpetaja poolt juhendatavas klassis pannakse hinded välja hiljemalt trimestri viimase päeva hommikuks – see võimaldab teha õppeperioodi viimasel õppepäeval klassis õppetöö edukuse analüüs.
4.10 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne eksamiperioodi algust, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
4.11 Kokkuvõtvatest hinnetest teavitamine. 1-4. klassis saavad lapsed iga trimestri lõpul paberkandjal klassitunnistuse. Alates 5. klassist teavitatakse õpilasi ja lapsevanemaid trimestri hinnetest Stuudiumi kaudu. Õppeaasta lõpul väljastatakse kõigile õpilastele klassitunnistus paberkandjal.
6. Käitumise ja hoolsuse hindamine
6.1 Käitumise ja hoolsuse hindamine eesmärk ja alus
Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus.
6.2 Käitumise ja hoolsuse hindamise korraldus
Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja
«mitterahuldav».
6.3 Käitumise hindamine
● Käitumishindega „eeskujulik” hinnatakse õpilast, kellel üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.
● Käitumishindega „hea” hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.
● Käitumishindega „rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi.
● Käitumishindega „mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetaja nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme. Õpilase käitumise võib hinnata „mitterahuldavaks” ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.
6.4 Hoolsuse hindamine
● Hoolsushindega „eeskujulik” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on ülesannete täitmisel püüdlik, xxxxxx xx iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.
● Hoolsushindega "hea" hinnatakse õpilast, kes suhtub õppimisse ja ülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib võimetekohaselt.
● Hoolsushinde "rahuldav" saab õpilane, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid xx xxxx kohustusi, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt.
● Hoolsushindega "mitterahuldav" hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppimisse ja ülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli tegemata oma kodused õpiülesanded ning muud ülesanded xxxxxx xx kodus.
6.5. Tagasisidet käitumisele ja hoolsusele antakse iga trimestri lõpul.
7. Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine
7.1 Õpilase järgmisse klassi üleviimine
• Õppenõukogu otsustab aastahinnete alusel õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppele jätmise või klassikursust kordama jätmise.
• Individuaalse õppekava järgi õppiv õpilane viiakse üle järgmisse klassi vastavalt tema õppeplaanile.
7.2 Õpilase klassikursust kordama jätmine
7.2.1 Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik”, täiendav õpe ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema
arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad xxxxx xxxxx toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.
7.2.2 Üheksanda klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppele. Tähtaega ei kohaldata õpilase suhtes, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused klassi lõpetamise ajas.
7.2.3 Õpilasele, xxxxx trimestri hinne on „puudulik” või “mittearvestatud” või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugimeede (logopeediline abi, ainekonsultatsioonid jmt), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
7.2.4 Õpilane jäetakse täiendavale õppele õppeainetes, milles trimestrihinnetest lähtuvalt tuleks välja panna aastahinne „puudulik”. Täiendava õppe jooksul täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õpe viiakse läbi pärast viimase trimestri lõppu kuni viimase õppenõukoguni. Aastahinne pannakse välja pärast täiendava õppe lõppu, arvestades selle tulemusi.
7.2.5 Õpilasele, kes ei sooritanud üleminekueksamit vähemalt hindele „rahuldav”, määratakse eksami sooritamiseks uus tähtaeg, kuid mitte hilisem kui antud aasta 30. august.
7.2.3 Õpilane arvatakse koolist välja vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 28 -le.
8. Xxxxx vaidlustamine
8.1 Hinnet/hinnangut võib vaidlustada õpilane või tema seaduslik esindaja kümne tööpäeva jooksul pärast hinde Stuudiumisse kandmist.
8.2 Hinde/hinnangu vaidlustamisel tuleb pöörduda kõigepealt aineõpetaja xxxxx, seejärel vajaduse korral kooli direktori xxxxx, esitades kirjaliku taotluse koos põhjendusega kümne tööpäeva jooksul pärast hinde Stuudiumisse kandmist.
8.1.2 Kooli direktor teeb vaidlustatud hinde/hinnangu kohta otsuse, konsulteerides aineõpetajaga ja/või klassijuhatajaga ning teavitab vaidlustajat sellest kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
10. Lõppsätted
Kolkja Lasteaed- Põhikooli hindamise tingimused xx xxxx on kooli õppekava osa. Muudatused hindamise korras tehakse vajadusel üks kord õppeaastas enne õppeaasta algust.
Arutatud:
Kolkja Lasteaed – Põhikooli õppenõukogus 05.06.2020 nr 2-11/7 (koosoleku protokoll) Kolkja Lasteaed – Põhikooli hoolekogus 24.08.2020 nr 2-10/3 (koosoleku protokoll) Kolkja Lasteaed – Põhikooli õpilasesinduses 18.06.2020 nr 2-10.1/5 (koosoleku protokoll)