SEADUSANDLIKUD AKTID JA MUUD DOKUMENDID



Euroopa Liidu Nõukogu


Brüssel, 7. mai 2019 (OR. en)


5932/19

Institutsioonidevaheline dokument:

2018/0359 (NLE)


WTO 36

SERVICES 9

FDI 5

COASI 12


SEADUSANDLIKUD    AKTID    JA    MUUD    DOKUMENDID              

Teema:

Ühelt poolt Euroopa Liidu xx xxxxx liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami

           Sotsialistliku Vabariigi vaheline investeeringute kaitse leping      


5932/19


RELEX.1.A

AS/kes

ET


ÜHELT POOLT EUROOPA LIIDU XX XXXXX LIIKMESRIIKIDE NING TEISELT POOLT

VIETNAMI SOTSIALISTLIKU VABARIIGI VAHELINE INVESTEERINGUTE KAITSE LEPING

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit“, BELGIA KUNINGRIIK, BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,


TAANI KUNINGRIIK, SAKSAMAA LIITVABARIIK, EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,


KREEKA VABARIIK, HISPAANIA KUNINGRIIK, PRANTSUSMAA VABARIIK, HORVAATIA VABARIIK, ITAALIA VABARIIK, KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK, LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK, UNGARI,

MALTA VABARIIK, MADALMAADE KUNINGRIIK, AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK, PORTUGALI VABARIIK, RUMEENIA, SLOVEENIA VABARIIK, SLOVAKI VABARIIK, SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK ning


SUURBRITANNIA XX XXXXX-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK


ühelt poolt, edaspidi ühiselt „EL“, ning


VIETNAMI SOTSIALISTLIK VABARIIK


xxxxxxx poolt, edaspidi „Vietnam“,


edaspidi koos „lepinguosalised“,


TUNNUSTADES oma pikaajalist ja kindlat partnerlust, mis tugineb ühistele põhimõtetele ja väärtustele, mis kajastuvad ühelt poolt Euroopa Liidu xx xxxxx liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelises laiahaardelises partnerluse ja koostöö raamlepingus, mis sõlmiti 27. juunil 2012 Brüsselis (edaspidi „partnerlus- ja koostööleping“), ning Euroopa Liidu ja Vietnami vahelisi olulisi majandus-, kaubandus- ja investeerimissuhteid, mis kajastuvad muu hulgas Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelises vabakaubanduslepingus, mis sõlmiti pp/kk/aaaa Brüsselis (edaspidi „vabakaubandusleping“),


SOOVIDES veelgi tugevdada oma majandussuhteid osana kõikidest nendevahelistest sidemetest ja viisil, mis on kooskõlas kõikide nendevaheliste sidemetega, ning olles veendunud, et käesoleva lepinguga luuakse uued tingimused investeeringute arendamiseks lepinguosaliste vahel,

TÕDEDES, et käesolev leping täiendab ja edendab piirkondliku majandusintegratsiooni alaseid jõupingutusi,


OLLES KINDLALT OTSUSTANUD tugevdada oma majandus-, kaubandus- ja investeerimissuhteid kooskõlas kestliku arengu eesmärgiga majanduslikes, sotsiaalsetes ja keskkonnaalastes aspektides ning edendada käesoleva lepinguga investeeringuid viisil, milles võetakse arvesse keskkonna- ja töökaitse kõrget taset ning asjakohaseid rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid ja lepinguid, mille osalised nad on,


SOOVIDES xxxxx elatustaset, edendada majanduskasvu ja stabiilsust, luua uusi töövõimalusi ning parandada üldist heaolu ning kinnitades selleks xxx xxxxx edendada investeerimist,


KINNITADES VEEL XXXX xxx pühendumust vabakaubanduslepingus sätestatud kestliku arengu põhimõtetele,


TUNNISTADES läbipaistvuse olulisust, mida kajastavad nende vabakaubanduslepinguga võetud kohustused,


KINNITADES VEEL KORD xxx xxxxx järgida 26. juunil 1945. aastal San Franciscos alla kirjutatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ning võttes arvesse ÜRO Peaassamblee poolt 10. detsembril 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsioonis sõnastatud põhimõtteid,

TUGINEDES oma õigustele ja kohustustele, mis tulenevad 15. aprillil 1994. aastal Marrakechis sõlmitud Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingust (edaspidi „WTO asutamisleping“) ning muudest mitmepoolsetest, piirkondlikest ja kahepoolsetest lepingutest ning kokkulepetest, mille osalised nad on, eelkõige vabakaubanduslepingust,


SOOVIDES edendada oma ettevõtete konkurentsivõimet, tagades nende investeerimissuhete jaoks prognoositava õigusraamistiku,


ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

1. PEATÜKK EESMÄRGID JA ÜLDMÕISTED


ARTIKKEL 1.1


Eesmärk


Käesoleva lepingu eesmärk on tugevdada lepinguosaliste vahelisi investeerimissuhteid kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.


ARTIKKEL 1.2


Mõisted Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „lepinguosalise füüsiline isik“ – XXx puhul ühe liidu liikmesriigi kodanik vastavalt tema asjakohastele riigisisestele õigusnormidele1 ning Vietnami puhul Vietnami kodanik vastavalt Vietnami riigisisestele õigusnormidele;


1 Mõiste „füüsiline isik“ hõlmab füüsilisi isikuid, xxxxx alaline elukoht on Läti, kuid kes ei ole Läti ega ühegi muu riigi kodanikud, kuid kellel on Läti õigusnormide alusel õigus saada välismaalase pass.

b) „juriidiline isik“ – kohaldatava õiguse alusel nõuetekohaselt kas kasumi saamiseks või muuks otstarbeks asutatud või muul viisil korraldatud ning kas era- või riigi omandis olev õigussubjekt, sealhulgas äriühing, usaldusühing, täisühing, ühisettevõte, ühe osanikuga äriühing või ühistu;


c) „lepinguosalise juriidiline isik“ – XXx või Vietnami juriidiline isik, kes on asutatud vastavalt kas liidu liikmesriigi või Vietnami riigisiseste õigusnormide alusel ning kes tegeleb olulise äritegevusega1 vastavalt kas liidu või Vietnami territooriumil;


juriidiline isik on


i) ühe lepinguosalise füüsiliste või juriidiliste isikute „omanduses“ kui need XXx või

Vietnami isikud omavad üle 50 % selle isiku omakapitalist, või


1 Kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsioonile saadetud teatisega EÜ asutamislepingu kohta (WT/REG39/1) on liit xx xxxxx liikmesriigid seisukohal, et „tegelik ja püsiv side“ liidu majandusega, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 54, on

samaväärne mõistega „oluline äritegevus“. Sellele vastavalt kohaldavad liit xx xxxxx liikmesriigid käesolevast lepingust tulenevaid soodustusi juriidilise isiku suhtes, mis on asutatud Vietnami õigusnormide kohaselt ja millel on Vietnami territooriumil üksnes registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht, üksnes juhul, kui kõnealusel juriidilisel isikul on Vietnami majandusega tegelik ja püsiv side.

ii) ühe lepinguosalise füüsiliste või juriidiliste isikute „kontrolli all“, kui xxxx XXx või Vietnami isikutel on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust;


d) „teenuste osutamine ja tegevus valitsuse ülesannete täitmisel“ – teenused, mida ei osutata ja tegevus, mis ei toimu ärilistel alustel ega konkureerides ühe või mitme ettevõtjaga;


e) „majandustegevus“ – tööstuslikku, kaubanduslikku, kutsealast ja käsitöönduslikku laadi tegevus, mis xx xxxxx teenuste osutamist ja tegevust valitsuse ülesannete täitmisel;


f) „haldamine“ – investeeringuga seoses investeeringu tegemine, juhtimine, säilitamine, kasutamine, sellest kasu saamine ja investeeringu müük või muul viisil võõrandamine1;


g) „lepinguosalise kehtestatavad või säilitatavad meetmed“ – meetmed, mille võtjaks on


i) keskvalitsus, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja asutused ning


ii) valitsusvälised asutused keskvalitsuse, piirkondlike või kohalike omavalitsuste või nende tasandite asutuste delegeeritud ülesannete täitmisel;



1 Suurema kindluse huvides xx xxxxx see meetmeid, mida võetakse enne xxxx, xxx asjaomase investeeringu tegemiseks vajalikud menetlused on kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega lõpule viidud, ega nende menetluste ajal võetavaid meetmeid.

h) „investeering“ – ühe lepinguosalise territooriumil1 otseselt või kaudselt teise lepinguosalise investori omanduses või kontrolli all olev igat liiki vara, millel on investeeringu tunnused, sealhulgas sellised tunnused nagu kapitali või muude ressursside paigutamine, tulu- või kasumiootus, riski võtmine ja teatav kestus; investeering võib esineda näiteks järgmistes vormides:


i) materiaalne või immateriaalne, xxxxxx- või kinnisvara või muu omandiõigus, nagu näiteks liising, hüpoteek, kinnipidamisõigus ja pant;


ii) ettevõte,2 sealhulgas aktsiad või osad, osakud ja muud ettevõtte omakapitalis osalemise vormid, sealhulgas neist tulenevad õigused;


iii) võlakirjad, lihtvõlakirjad, laenud ja muud võlainstrumendid, sealhulgas neist tulenevad õigused;


iv) võtmed-kätte-, ehitus-, juhtimis-, tootmis-, kontsessiooni-, tulujagamis- jms lepingud;


1 Suurema kindluse huvides hõlmab lepinguosalise territoorium tema majandusvööndit ja mandrilava, nagu on sätestatud 10. detsembril 1982 Montego Bays sõlmitud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonis (UNCLOS).

2 Mõiste „investeering“ tähenduses xx xxxxx „ettevõte“ esindust. Suurema kindluse huvides ei tähenda asjaolu, et esindus on asutatud lepinguosalise territooriumil, et tegemist on investeeringuga.

v) rahalised nõuded või nõuded xxx xxxx suhtes või lepingu täitmise nõuded, millel on majanduslik väärtus,1 ning


vi) intellektuaalomandi õigused2 ja firmaväärtus;


investeeritud tulu käsitatakse investeeringuna, kui sellel on investeeringu tunnused, ja ükski muudatus selles, millises vormis vara investeeritakse või reinvesteeritakse, ei mõjuta selle lugemist investeeringuks, kui sellel on investeeringu tunnused;


1 Suurema kindluse huvides xx xxxxx rahalised nõuded selliseid rahalisi nõudeid, mis tulenevad üksnes ärilepingutest, mis käsitlevad kaupade või teenuste müüki füüsiliselt või juriidiliselt isikult ühe lepinguosalise territooriumil füüsilisele või juriidilisele isikule teise lepinguosalise territooriumil, ega selliste lepingute rahastamist muul viisil kui alapunkti iii kohase laenuga ega määrust, kohtuotsust või vahekohtuotsust, mis on eelnimetatuga seotud.

2 Käesoleva lepingu tähenduses viitavad intellektuaalomandi õigused vähemalt kõigile intellektuaalomandi kategooriatele, millele on osutatud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu II osa jagudes 1–7, nimelt:

a) autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused;

b) kaubamärgid;

c) geograafilised tähised;

d) tööstusdisainilahendused;

e) patendiõigused;

f) mikrolülituste topograafia;

g) avalikustamata teabe kaitse ning

h) taimesordid.

i) „lepinguosalise investor“ – ühe lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes on teinud investeeringu teise lepinguosalise territooriumil;


j) „tulu“ – kõik summad, mis on saadud investeeringust või reinvesteeringust, sealhulgas kasum, dividendid, kapitalikasum, litsentsitasud, intressid, intellektuaalomandi õigustega seotud maksed, mitterahalised maksed ja igasugune muu seaduslik sissetulek;


k) „meede“ – lepinguosalise võetav meede seaduse, määruse, eeskirja, menetluse, otsuse, haldusmeetme või mõnel xxxx xxxxx;


l) „isik“ – füüsiline või juriidiline isik;


m) „kolmas riik“ – riik või territoorium väljaspool käesoleva lepingu territoriaalset kohaldamisala, nagu määratletud artiklis 4.22 (Territoriaalne kohaldamine);


n) „EL“ – liit või selle liikmesriigid, või liit xx xxxxx liikmesriigid nende Euroopa Liidu lepingust ja Euroopa Liidu toimimise lepingust tuleneva vastava pädevuse piires;


o) „lepinguosaline“ – EL või Vietnam;

p) „riigisisene“ – liidu puhul liidu xx xxxxx liikmesriikide õigusaktide, õiguse või õigusnormidega1 seotud ning Vietnami puhul Vietnami keskse, piirkondliku või kohaliku tasandi õigusaktide, õiguse või õigusnormidega seotud ning


q) „käesoleva lepinguga hõlmatud investeering“ – lepinguosalise investori investeering, mis on tehtud teise lepinguosalise territooriumil kooskõlas teise lepinguosalise kohaldatavate õigusnormidega enne käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva või mis on tehtud või omandatud pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva.


2. PEATÜKK INVESTEERINGUTE KAITSE


ARTIKKEL 2.1


Kohaldamisala


1. Käesolevat peatükki kohaldatakse järgmise suhtes:


a) käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringud ning


b) lepinguosalise investorid seoses nende käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu haldamisega.


1 Suurema kindluse huvides hõlmavad liidu liikmesriikide riigisisesed õigusnormid liidu õigusnorme.

2. Artikleid 2.3 (Võrdne kohtlemine) ja 2.4 (Enamsoodustusrežiim) ei kohaldata järgmise

suhtes:


a) audiovisuaalteenused;


b) tuumamaterjalide kaevandamine, tootmine ja töötlemine;1


c) relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmine või nendega kauplemine;


d) riigisisene merekabotaaž2;


e) riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed või mitteregulaarsed lennutransporditeenused ning liiklusõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud


i) õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajaks õhusõiduk liiklusest kõrvaldatakse;


1 Suurema kindluse huvides hõlmab tuumamaterjalide töötlemine kõiki toiminguid, mida on nimetatud rahvusvahelises majanduse tegevusalade klassifikaatoris, mis on esitatud ÜRO Statistikaameti väljaandes „Statistical Papers“ (M seeria, nr 4, ISIC REV 3.1, 2002,

kood 2330).

2 Xxxx et see piiraks sellise tegevuse ulatust, mida asjakohaste riigisiseste õigusnormide kohaselt käsitatakse kabotaažina, hõlmab riigisisene merekabotaaž käesolevas peatükis vastavalt reisijate või kauba vedu ühest liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast teise samas liidu liikmesriigis asuvasse sadamasse või kohta või reisijate või kauba vedu ühest Vietnamis asuvast sadamast või kohast teise Vietnamis asuvasse sadamasse või kohta, k.a tema mandrilaval, nagu on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, ning ühest ja samast liidu liikmesriigis või Vietnamis asuvast sadamast või kohast algavat xx xxxx lõppevat liiklust.

ii) lennutransporditeenuste müük ja turustamine;


iii) arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused;


iv) maapealne teenindus ning


v) lennujaamateenused, ning

f) teenuste osutamine ja tegevus valitsuse ülesannete täitmisel.


3. Artikleid 2.3 (Võrdne kohtlemine) ja 2.4 (Enamsoodustusrežiim) ei kohaldata lepinguosaliste

antavate subsiidiumide suhtes1.


4. Käesolevat peatükki ei kohaldata lepinguosaliste sotsiaalkindlustussüsteemide suhtes või sellise tegevuse suhtes kummagi lepinguosalise territooriumil, mis on kas või ajutiselt seotud avaliku võimu teostamisega.


1 XXx puhul hõlmab subsiidium riigiabi, nagu see on määratletud liidu õiguses. Vietnami puhul hõlmab subsiidium investeerimisstiimuleid ja investeerimisabi, näiteks tootmiskohtade toetamine, töötajate koolitamine ja konkurentsivõime suurendamise meetmed, nagu tehnoloogia, teadus- ja arendustegevuse, tasuta õigusabi, turuteabe ning müügiedenduse jaoks antav abi.

5. Käesolevat peatükki ei kohaldata meetmete suhtes, mis mõjutavad füüsilisi isikuid, kes püüavad pääseda lepinguosalise tööturule, ega ka kodakondsuse ning alalise elu- või töökohaga seotud meetmete suhtes.


6. Ühtegi käesoleva lepingu sätet, välja arvatud artiklid 2.1 (Kohaldamisala), 2.2 (Investeeringud ning reguleerivad meetmed ja eesmärgid) ja 2.5 (Investeeringute kohtlemine) kuni 2.9 (Õiguste üleminek), ei tõlgendata nii, et see piirab vabakaubanduslepingu 9. peatüki (Riigihanked) kohaseid lepinguosaliste kohustusi või paneb neile seoses riigihangetega lisakohustusi. Suurema kindluse huvides ei käsitata riigihangetega seotud meetmeid, mis on kooskõlas vabakaubanduslepingu

9. peatükiga (Riigihanked), artiklite 2.1 (Kohaldamisala), 2.2 (Investeeringud ning reguleerivad meetmed ja eesmärgid) ja 2.5 (Investeeringute kohtlemine) kuni 2.9 (Õiguste üleminek) sätete rikkumisena.


ARTIKKEL 2.2


Investeeringud ning reguleerivad meetmed ja eesmärgid


1. Lepinguosalised kinnitavad veel xxxx xxx õigust kehtestada oma territooriumil õigusnorme, et saavutada sellised õiguspärased poliitikaeesmärgid nagu rahvatervise, ohutuse, keskkonna ja avaliku kõlbluse kaitse, sotsiaal- ja tarbijakaitse või kultuurilise mitmekesisuse edendamine ja kaitse.

2. Suurema kindluse huvides ei tõlgendata käesolevat peatükki lepinguosalise kohustusena mitte muuta oma õigus- ja reguleerivat raamistikku, sealhulgas viisil, mis võib negatiivselt mõjutada investeeringute haldamist või investori kasumiootusi.


3. Suurema kindluse huvides ja vastavalt lõikele 4 ei käsitata lepinguosalise otsust subsiidiumi või toetust mitte anda, pikendada või säilitada käesoleva peatüki sätete rikkumisena järgmistel juhtudel:


a) kui lepinguosalisel ei ole seadusest või lepingust tulenevalt teise lepinguosalise investori ees või seoses käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga kohustust asjaomast subsiidiumi või toetust anda, pikendada või säilitada, või


b) kui see otsus on kooskõlas subsiidiumi või toetuse andmise, pikendamise või säilitamise suhtes kohaldatavate tingimustega.


4. Suurema kindluse huvides ei tõlgendata ühtki käesoleva peatüki sätet nii, et see takistab lepinguosalist lõpetamast subsiidiumi1 andmine või nõuda subsiidiumi tagasimaksmist, ega ka viisil, mis kohustab lepinguosalist maksma investorile hüvitist sellise lõpetamise või tagasimaksmise korral, kui sellise korralduse on andnud üks lepinguosalise pädevatest asutustest, mis on nimetatud 1. lisas (Pädevad asutused).


1 XXx puhul hõlmab subsiidium riigiabi, nagu on see on määratletud liidu õiguses. Vietnami puhul hõlmab subsiidium investeerimisstiimuleid ja investeerimisabi, näiteks tootmiskohtade toetamine, töötajate koolitamine ja konkurentsivõime suurendamise meetmed, nagu tehnoloogia, teadus- ja arendustegevuse, tasuta õigusabi, turuteabe ning müügiedenduse jaoks antav abi.

ARTIKKEL 2.3


Võrdne kohtlemine


1. Kumbki lepinguosaline tagab, et teise lepinguosalise investoreid ja käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuid koheldakse seoses käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute haldamisega viisil, mis ei ole vähem soodus kui kohtlemine, mis saab tema poolt samasuguses olukorras osaks tema enda investoritele või investeeringutele.


2. Olenemata lõikest 1 ja Vietnami puhul 2. xxxx (Vietnamile tehtav erand võrdsest kohtlemisest) kohaselt võib lepinguosaline kehtestada või säilitada meetme seoses käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu haldamisega, eeldusel et see meede ei ole vastuolus vabakaubanduslepingu 8-A lisas (Liidu erikohustuste tabel) või 8-B lisas (Vietnami erikohustuste tabel) sätestatud kohustusega xx xxx see meede on


a) meede, mis on kehtestatud käesoleva lepingu jõustumisel või enne seda;


b) punktis a osutatud meede, mida jätkatakse, mis asendatakse või mida muudetakse pärast käesoleva lepingu jõustumist, eeldusel et pärast selle jätkamist, asendamist või muutmist ei ole ta vähem kooskõlas lõikega 1, võrreldes sellega, millisena ta eksisteeris enne oma jätkamist, asendamist või muutmist, või

c) meede, mis ei kuulu punktide a ega b kohaldamisalasse, eeldusel et xxxx xx kohaldata lepinguosalise territooriumil enne selle meetme jõustumise kuupäeva tehtud investeeringute suhtes viisil, mis tekitab sellistele investeeringutele kahju1.


ARTIKKEL 2.4


Enamsoodustusrežiim


1. Lepinguosaline tagab, et teise lepinguosalise investoreid ja käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuid koheldakse seoses käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute haldamisega viisil, mis ei ole vähem soodus kui kohtlemine, mis saab tema poolt samasuguses olukorras osaks kolmanda riigi investoritele või investeeringutele.


2. Lõiget 1 ei kohaldata järgmiste sektorite suhtes:


a) sideteenused, välja arvatud posti- ja telekommunikatsiooniteenused;


b) meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused;


1 Käesoleva punkti kohaldamisel on lepinguosalised kokku leppinud, et selle kindlakstegemisel, kas meede põhjustab enne selle meetme jõustumist tehtud investeeringutele kahju, võetakse arvesse seda, kas lepinguosaline on meetme rakendamiseks näinud ette mõistliku kohanemisperioodi või on astunud muid samme, et leevendada meetme mõju investeeringutele, mis on tehtud enne meetme jõustumist.

c) kalandus ja vesiviljelus;


d) metsandus ja jahindus ning


e) kaevandamine, sealhulgas nafta ja gaasi ammutamine.


3. Lõiget 1 ei tõlgendata viisil, mis kohustab lepinguosalist laiendama teise lepinguosalise investoritele või käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringutele kasu kohtlemisest, mis põhineb kahepoolsel, piirkondlikul või rahvusvahelisel lepingul, mis jõustus enne käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva.


4. Lõiget 1 ei tõlgendata viisil, mis kohustab lepinguosalist laiendama teise lepinguosalise investoritele või käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringutele kasu


a) kohtlemisest, mis põhineb kahepoolsel, piirkondlikul või mitmepoolsel lepingul, mis sisaldab kohustusi kaotada lepinguosaliste vahel sisuliselt kõik investeerimistõkked ning mille kohaselt tuleb lepinguosaliste õigusakte ühes või mitmes majandussektoris ühtlustada1;


b) kohtlemisest, mis põhineb rahvusvahelisel lepingul topeltmaksustamise vältimise kohta või muul rahvusvahelisel lepingul või kokkuleppel, mis on täielikult või peamiselt seotud maksustamisega, või


1 Suurema kindluse huvides hõlmab piirkondliku lepingu mõiste käesoleva punkti puhul ASEANi majandusühendust.

c) kohtlemisest, mis tuleneb meetmetest, millega nähakse ette kvalifikatsioonide, litsentside ja usaldatavusnõuete tunnustamine vastavalt teenustekaubanduse üldlepingu1 VII artiklile või selle lisale finantsteenuste kohta.


5. Suurema kindluse huvides xx xxxxx lõikes 1 viidatud mõiste „kohtlemine“ vaidluste lahendamise menetlusi ega mehhanisme, nagu need, mis on esitatud 3. peatüki (Vaidluste lahendamine) B jaos (Investorite ja lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamine) või sätestatud muudes kahepoolsetes, piirkondlikes või rahvusvahelistes lepingutes. Sellistes lepingutes sisalduvad olulised kohustused ei kujuta endast „kohtlemist“ xx xxxxx ei saa neid arvesse xxxxx xxxxx artikli rikkumise hindamisel. Meetmeid, mida lepinguosaline võtab nende oluliste kohustuste kohaselt, käsitatakse „kohtlemisena“.


6. Käesoleva artikli tõlgendamisel kohaldatakse ejusdem generis põhimõtet2.



1 Nagu on esitatud 15. aprillil 1994 Marrakechis sõlmitud Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu 1b lisas.

2 Suurema kindluse huvides ei tõlgendata käesolevat lõiget nii, et see takistaks käesoleva lepingu muude sätete tõlgendamisel kohaldamast ejusdem generis põhimõtet kui see on asjakohane.

ARTIKKEL 2.5


Investeeringute kohtlemine


1. 3. xxxx (Käsituslepe investeeringute kohtlemise kohta) lõigete 2–7 kohaselt peab kumbki lepinguosaline tagama teise lepinguosalise investorite ja käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute õiglase ja erapooletu kohtlemise ning nende täieliku kaitse ja turvalisuse.


2. Lepinguosaline rikub lõikes 1 nimetatud õiglase ja erapooletu kohtlemise kohustust, xxx xxxxx või meetmete sari sisaldab järgmist:


a) kohtuliku arutamise mittevõimaldamist kriminaal-, tsiviil- või haldusmenetlustes;


b) nõuetekohase menetluse olulist rikkumist kohtu- ja haldusmenetlustes;


c) ilmset omavoli;


d) sihipärast diskrimineerimist ilmselgelt õigusvastastel alustel, nagu sugu, rass või usulised veendumused;


e) väärkohtlemist, nagu sundimine, võimu kuritarvitamine vms pahauskne tegevus või


f) lepinguosaliste kooskõlas lõikega 3 vastu võetud õiglase ja erapooletu kohtlemise kohustuse muude aspektide rikkumist.

3. Kohtlemine, mida ei ole lõikes 2 nimetatud, võib kujutada endast õiglase ja erapooletu kohtlemise rikkumist, kui lepinguosalised on selles kokku leppinud kooskõlas artiklis 4.3 (Muudatused) sätestatud menetlusega.


4. Kohaldades lõikeid 1–3, võib 3. peatüki (Vaidluste lahendamine) kohane vaidluste lahendamise organ xxxxx arvesse, kas lepinguosaline esitas eesmärgiga stimuleerida käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringut teise lepinguosalise investorile sellise konkreetse kirjelduse, mis tekitas õiguspärase ootuse ja millele investor tugines otsustamisel, kas teha või säilitada see investeering, kuid millest lepinguosaline hiljem kinni ei pidanud.


5. Suurema kindluse huvides viitab lõikes 1 osutatud „täielik kaitse ja turvalisus“ lepinguosalise kohustusele xxxxx põhjendatult vajalikke meetmeid, et kaitsta investorite ja käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute füüsilist julgeolekut.


6. Kui lepinguosaline on sõlminud teise lepinguosalise investorite või käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute kohta kirjaliku lepingu, mis vastab kõigile allpool esitatud tingimustele, ei või lepinguosaline seda lepingut rikkuda valitsuse ülesannete täitmisega. Need tingimused on järgmised:


a) sõlmitakse kirjalik leping ja see jõustub pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva1;


1 Suurema kindluse huvides xx xxxxx kirjalik leping, mis sõlmitakse ja mis jõustub pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva, lepingu uuendamist või pikendamist kooskõlas esialgse lepingu sätetega ning samadel või olulisel määral samadel tingimustel, mis olid kehtestatud enne käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva sõlmitud ja jõustunud esialgses lepingus.

b) investor tugineb kirjalikule lepingule otsustamisel, kas teha või säilitada käesoleva lepinguga hõlmatud investeering, mis ei ole see kirjalik leping ise, ning lepingu rikkumisega kaasneb tegelik kahju sellele investeeringule;


c) kirjaliku lepinguga1 kaasneb asjaomase investeeringuga seotud õiguste ja kohustuste vahetamine, mis on mõlema lepinguosalise jaoks siduv, ning


d) kirjalik leping ei sisalda klauslit, mis puudutab selle lepingu osaliste vaheliste vaidluste lahendamist rahvusvahelise vahekohtumenetluse abil.


7. Käesoleva lepingu mõne muu sätte või mõne muu rahvusvahelise lepingu sätte rikkumine ei tõenda, et käesolevat artiklit on rikutud.


ARTIKKEL 2.6


Kahju hüvitamine


1. Selle lepinguosalise investoritele, xxxxx käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringud kannavad kahju sõja või muu relvastatud konflikti, revolutsiooni, riikliku hädaolukorra, mässu, ülestõusu või märuli tõttu teise lepinguosalise territooriumil, tagab kõnealune teine lepinguosaline hüvitise, kahjutasu, kompensatsiooni või muu kokkuleppe korras kohtlemise, mis ei ole vähem soodus kui see, mida kõnealune teine lepinguosaline pakub omaenda investoritele või mõne kolmanda riigi investoritele.



1 Mõiste „kirjalik leping“ tähendab kirjalikku kokkulepet, mille lepinguosaline on ühe või mitme dokumendina sõlminud teise lepinguosalise investoriga või tema investeeringu kohta ning mille üle on läbirääkimisi pidanud xx xxxx täidavad mõlemad lepinguosalised.

2. Xxx xxx lepinguosalise investorid kannavad lõikes 1 nimetatud olukorra tõttu teise lepinguosalise territooriumil kahju, tagab teine lepinguosaline, xxxx et see piiraks lõike 1 kohaldamist, neile kiire, piisava ja tõhusa hüvitise või kompensatsiooni, kui see kahju tuleneb


a) nende käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu või selle osa rekvireerimisest teise lepinguosalise relvajõudude või ametivõimude poolt või


b) nende käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu või selle osa hävitamisest teise lepinguosalise relvajõudude või ametivõimude poolt,


kuigi olukord xxxx xx nõudnud.


ARTIKKEL 2.7


Sundvõõrandamine


1. Lepinguosaline ei natsionaliseeri ega sundvõõranda teise lepinguosalise investorite käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuid ei otse ega kaudselt meetmete kaudu, millel on samaväärne toime natsionaliseerimise või sundvõõrandamisega (edaspidi „sundvõõrandamine“), välja arvatud


a) avalikes huvides,


b) nõuetekohase õigusmenetluse kohaselt;

c) mittediskrimineerivalt ning


d) makstes kiire, piisava ja tõhusa hüvitise.


2. Lõikes 1 osutatud hüvitis peab vastama käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu õiglasele turuväärtusele vahetult enne selle sundvõõrandamise või eelseisva sundvõõrandamise avalikustamist, olenevalt sellest, kumb on varasem; sellele lisanduvad mõistliku määraga intressid, mida arvutatakse ärilistel alustel alates sundvõõrandamise kuupäevast kuni hüvitise maksmise kuupäevani. Selline hüvitis peab olema tegelikult realiseeritav, vabalt ülekantav artikli 2.8 (Ülekanded) tähenduses ja see tuleb tasuda viivitamata.


3. Kui sundvõõrandavaks lepinguosaliseks on Vietnam, peab olenemata lõigetest 1 ja 2 iga maaga seotud otsese sundvõõrandamise meede olema


a) võetud eesmärgil, mis on kooskõlas kohaldatavate riigisiseste õigusnormidega1, ning


b) selle puhul tuleb tasuda turuväärtusega võrdset hüvitist, võttes arvesse kohaldatavaid riigisiseseid õigusnorme.


4. Intellektuaalomandi õigustega seotud kohustuslike litsentside väljaandmine ei kujuta endast sundvõõrandamist lõike 1 tähenduses, kuivõrd see väljaandmine on kooskõlas WTO asutamislepingu 1C lisas sisalduva intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (edaspidi „TRIPS-leping“).


1 Kohaldatavad riigisisesed õigusnormid on alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast Vietnami maaseadus nr 45/2013/QH13 ja dekreet nr 44/2014/ND-CP maa hindade reguleerimise kohta.

5. Sundvõõrandamisest mõjutatud investoril on õigus nõuda, et lepinguosalise xxxxx või muu sõltumatu asutus vaataks tema nõude sundvõõrandava lepinguosalise õiguse kohaselt viivitamata xxxx xx hindaks investeeringut.


6. Seda artiklit tõlgendatakse kooskõlas 4. lisaga (Käsituslepe sundvõõrandamise kohta).


ARTIKKEL 2.8


Ülekanded


Lepinguosalised võimaldavad xxxx xxxxx käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga seotud ülekandeid piirangute või viivituseta vabalt konverteeritavas valuutas, kohaldades ülekande tegemise kuupäeval turul kehtivat vahetuskurssi. Selliste ülekannete hulka kuuluvad


a) sissemaksed kapitali, näiteks põhi- ja täiendavad vahendid investeeringu säilitamiseks, arendamiseks või suurendamiseks;


b) kasum, dividendid, kapitalikasum ja muu tulu, mis saadakse investeeringu või xxxx xxxxx osa müügist või investeeringu osalisest või täielikust likvideerimisest;


c) intressid, litsentsitasud, valitsemistasud ja tasud tehnilise abi jm eest;

d) investori sõlmitud lepingu või käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu alusel tehtud maksed, sealhulgas laenulepingu kohaselt tehtud maksed;


e) palgad ja muud töötasud töötajatele, kes on värvatud välismaalt xx xxxxx töö on seotud investeeringuga;


f) maksed, mis tehakse artikli 2.6 (Kahju hüvitamine) või artikli 2.7 (Sundvõõrandamine) alusel, ning


g) kahju hüvitamine vastavalt 3. peatüki (Vaidluste lahendamine) B jao (Investorite ja lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamine) kohaselt tehtud otsusele.


ARTIKKEL 2.9


Õiguste üleminek


Kui lepinguosaline või lepinguosalise asutus teeb makse kahjuhüvitise, tagatise või kindlustuslepingu alusel, mille ta on sõlminud seoses investeeringuga, mille üks tema investoritest on teinud teise lepinguosalise territooriumil, tunnustab teine lepinguosaline sellise investeeringu suhtes õiguse või nõudeõiguse üleminekut või nõude loovutamist. Lepinguosalisel või asutusel on õigus kasutada loovutatud või üle antud õigust või xxxxx xxxxx ulatuses, nagu investori algset õigust või nõuet. Selliseid loovutatud õigusi võib kasutada lepinguosaline või tema asutus või ka investor üksnes juhul, kui lepinguosaline või asutus teda selleks volitab.

3. PEATÜKK VAIDLUSTE LAHENDAMINE


A JAGU


LEPINGUOSALISTE VAHELISTE VAIDLUSTE LAHENDAMINE


1. ALAJAGU EESMÄRK JA KOHALDAMISALA


ARTIKKEL 3.1


Eesmärk


Käesoleva jao eesmärk on luua tulemuslik ja tõhus mehhanism, et vältida ja lahendada lepinguosaliste vahelisi vaidlusi seoses käesoleva lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega ning xxxxx mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus.

ARTIKKEL 3.2


Kohaldamisala


Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat jagu lepinguosaliste vaheliste vaidluste vältimise ja lahendamise suhtes seoses käesoleva lepingu sätete tõlgendamise või kohaldamisega.


2. ALAJAGU KONSULTEERIMINE JA VAHENDAMINE


ARTIKKEL 3.3


Konsultatsioonid


1. Lepinguosalised püüavad lahendada kõik artiklis 3.2 (Kohaldamisala) osutatud vaidlused omavahel heauskselt konsulteerides, eesmärgiga jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.


2. Lepinguosaline esitab konsultatsiooni alustamiseks teisele lepinguosalisele kirjaliku taotluse, mille koopia saadetakse artikli 4.1 (Komitee) kohaselt loodud komiteele, xxxxxxxx xxx asjaomase meetme ja käesoleva lepingu asjakohased sätted.

3. Konsultatsioonid peetakse 30 päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud taotluse kättesaamisest ja need toimuvad selle lepinguosalise territooriumil, kellele konsultatsioonitaotlus esitati, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku teisiti. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks 45 päeva pärast taotluse kättesaamist, välja arvatud juhul, kui mõlemad lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioone jätkata. Konsultatsioonid ning eelkõige kõik andmed ja seisukohad, mille lepinguosalised avaldavad, on konfidentsiaalsed, xxxx et see piiraks kummagi lepinguosalise õigusi edasises menetluses.


4. Konsultatsioonid kiireloomulistes küsimustes, nagu kergesti riknevad ja hooajakaubad ning - teenused, peetakse 15 päeva jooksul alates lõikes 2 viidatud taotluse kättesaamise kuupäevast. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks 20 päeva möödumisel alates lõikes 2 viidatud taotluse kättesaamise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui mõlemad lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioone jätkata.


5. Konsultatsioone taotlenud lepinguosaline võib tugineda artiklile 3.5 (Vahekohtumenetluse algatamine), kui


a) teine lepinguosaline xx xxxxx konsultatsioonitaotlusele 15 päeva jooksul alates selle kättesaamisest;


b) konsultatsioone ei korraldata lõikes 3 või 4 sätestatud tähtaja jooksul;


c) lepinguosalised lepivad kokku, et konsultatsioone ei korraldata, või


d) konsultatsioonid on loetud lõppenuks mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni jõudmata.

6. Konsultatsioonide käigus esitavad lepinguosalised piisavalt faktilist teavet, et võimaldada uurida, kuidas vaidlusalune meede võib mõjutada käesoleva lepingu toimimist ja kohaldamist.


ARTIKKEL 3.4


Vahendusmehhanism


Lepinguosalised võivad 9. xxxx (Vahendusmehhanism) kohaselt xxxx xxxx kokku leppida vahendusmenetluse algatamises meetme suhtes, mis kahjustab lepinguosaliste vahelisi investeeringuid.


3. ALAJAGU


VAIDLUSTE LAHENDAMISE MENETLUS


ARTIKKEL 3.5


Vahekohtumenetluse algatamine


1. Kui lepinguosalised ei ole suutnud vaidlust lahendada artiklis 3.3 (Konsultatsioonid) sätestatud konsultatsioonide xxxx, võib konsultatsioone taotlenud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist.

2. Vahekohtu moodustamise taotlus esitatakse kirjalikult teisele lepinguosalisele xx xxxxx koopia esitatakse komiteele. Kaebuse esitanud lepinguosaline märgib oma taotluses ära kõnealuse meetme ja selgitab, mil viisil see meede on vastuolus käesoleva lepingu sätetega; see teave esitatakse viisil, mis annab kaebusele selge õigusliku aluse.


ARTIKKEL 3.6


Vahekohtu pädevus


Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, määratakse kümne päeva jooksul pärast vahekohtunike valimist vahekohtu pädevuseks järgmine:


„vaadata artikli 3.5 (Vahekohtumenetluse algatamine) kohases vahekohtu moodustamise taotluses nimetatud asi läbi, pidades silmas käesoleva lepingu asjaomaseid sätteid, millele lepinguosalised on viidanud; otsustada, kas asjaomane meede on kooskõlas artiklis 3.2 (Kohaldamisala) osutatud sätetega, ning esitada kooskõlas artiklitega 3.10 (Vahearuanne) ja 3.11 (Lõpparuanne) oma aruandes tuvastatud asjaolud, asjakohaste sätete kohaldatavus ning järelduste ja soovituste peamised põhjused.“

ARTIKKEL 3.7


Vahekohtu moodustamine


1. Vahekohus koosneb kolmest vahekohtunikust.


2. Lepinguosalised konsulteerivad omavahel ja lepivad kokku vahekohtu koosseisus kümne päeva jooksul pärast kuupäeva, millal lepinguosaline, xxxxx vastu kaebus esitati, xxx xxxxx vahekohtu moodustamise taotluse.


3. Kui lepinguosalised ei jõua lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul vahekohtu koosseisus kokkuleppele, võib kumbki lepinguosaline nimetada kümne päeva jooksul pärast lõikes 2 ette nähtud tähtaja möödumist ühe vahekohtuniku oma alamnimekirjast, mis on koostatud artikli 3.23 (Vahekohtunike nimekiri) kohaselt. Kui lepinguosaline ei määra oma alamnimekirjast vahekohtunikku, valib komitee esimees või esimehe esindaja teise lepinguosalise taotluse korral vahekohtuniku xxxxx xxxx xxxxx lepinguosalise alamnimekirjast, mis on koostatud artikli 3.23 (Vahekohtunike nimekiri) kohaselt.


4. Kui lepinguosalised ei jõua lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul vahekohtu esimehe osas kokkuleppele, valib komitee esimees või esimehe esindaja lepinguosalise taotluse korral vahekohtu esimehe xxxxx xxxx esimeeste alamnimekirjast, mis on koostatud artikli 3.23 (Vahekohtunike nimekiri) kohaselt.


5. Komitee esimees või tema esindaja valib vahekohtunikud viie päeva jooksul alates lõikes 3 või 4 nimetatud taotlusest.

6. Vahekohtu moodustamise kuupäev on päev, mil kõik xxxx väljavalitud vahekohtunikku on teatanud lepinguosalistele, et nad nõustuvad enda nimetamisega vahekohtunikuks vastavalt 7. lisale (Kodukord).


7. Kui lõikes 3 või 4 nimetatud taotluse esitamise ajaks ei xxx xxxxx artiklis 3.23 (Vahekohtunike nimekiri) nimetatud nimekirja koostatud või kui mõni nimekiri ei sisalda piisaval arvul xxxxxxx, valitakse vahekohtunikud xxxxx xxxx mõlema lepinguosalise poolt ametlikult kandidaadiks esitatud isikute seast või ühe lepinguosalise poolt ametlikult kandidaadiks esitatud isikute seast, kui ainult üks lepinguosaline on kandidaadid esitanud.


ARTIKKEL 3.8


Vahekohtu vaidluste lahendamise menetlus


1. Vahekohtu vaidluste lahendamise menetluses kohaldatakse käesolevas artiklis, 7. lisas (Xxxxxxxx) ning 8. lisas (Vahekohtunike ja vahendajate käitumisjuhend) sätestatud norme ja menetlusi.


2. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, kohtuvad nad vahekohtuga kümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist, et määrata kindlaks küsimused, mida lepinguosalised või vahekohus peavad asjakohaseks, sealhulgas menetluse ajakava, vahekohtunikele makstav xxxx xx nende kulude hüvitamine vastavalt 7. lisale (Kodukord). Vahekohtunikud ja lepinguosaliste esindajad võivad osaleda sellel kohtumisel telefonitsi või videokonverentsi kaudu.

3. Lepinguosalised määravad istungi toimumise koha kindlaks vastastikusel kokkuleppel. Kui lepinguosalised istungi toimumise kohas kokkuleppele ei jõua, toimub istung Brüsselis, kui kaebuse esitanud lepinguosaline on Vietnam, ja Hanois, kui kaebuse esitanud lepinguosaline on EL.


4. Kõik istungid on avalikud, kui 7. lisas (Kodukord) ei ole ette nähtud teisiti.


5. Kooskõlas 7. lisaga (Kodukord) antakse lepinguosalistele võimalus osaleda menetlusega seotud seisukohtade, avalduste, väidete ja vastuväidete esitamisel. Lepinguosalised teevad üksteisele kättesaadavaks kogu vahekohtule esitatud teabe xx xxxx kirjalikud esildised, sealhulgas märkused vahearuande kirjeldava osa kohta, vastused vahekohtu küsimustele ning lepinguosalise märkused nende vastuste kohta.


6. Kui lepinguosalised ei lepi kolme päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist kokku teisiti, võib vahekohus xxxxx kooskõlas 7. lisaga (Kodukord) vastu kirjalikke esildisi, mille lepinguosalise territooriumil asuvad füüsilised või juriidilised isikud on esitanud omal algatusel (amicus curiae esildised).


7. Vahekohtu sisearutelud toimuvad kinnistel nõupidamistel, millest võtavad osa üksnes vahekohtunikud. Samas võib vahekohus lubada oma nõupidamise juures viibida oma assistentidel. Vahekohtu nõupidamised xx xxxxx esitatud dokumendid on konfidentsiaalsed.

ARTIKKEL 3.9


Eelotsus kiireloomulisuse kohta


Kui lepinguosaline seda taotleb, teeb vahekohus kümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist eelotsuse selle kohta, kas ta peab juhtumit kiireloomuliseks.


ARTIKKEL 3.10


Vahearuanne


1. Hiljemalt 90 päeva pärast vahekohtu moodustamist esitab vahekohus lepinguosalistele vahearuande, mis sisaldab tuvastatud asjaolusid, asjakohaste sätete kohaldatavust ning järelduste ja soovituste peamisi põhjendusi. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, peab vahekohtu esimees sellest lepinguosalisi ja komiteed kirjalikult teavitama, xxxxxxxx xxx viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb vahearuande esitada. Mingil juhul ei või vahearuande esitamine xxxxx vahekohtul aega rohkem kui 120 päeva alates vahekohtu moodustamise kuupäevast.


2. Lepinguosaline võib 14 päeva jooksul pärast vahearuande teatavakstegemist esitada vahekohtule märkusi sisaldava kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks.

3. Kiireloomulistel juhtudel, sealhulgas kergesti riknevate või hooajakaupade või -teenuste puhul, teeb vahekohus kõik võimaliku, et esitada vahearuanne 45 päeva jooksul, kuid mitte mingil juhul hiljem kui 60 päeva pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Lepinguosaline võib seitsme päeva jooksul pärast vahearuande teatavakstegemist esitada vahekohtule märkusi sisaldava kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks.


4. Pärast lepinguosaliste poolt vahearuande kohta esitatud kirjalike taotluste ja märkuste arvessevõtmist võib vahekohus oma aruannet muuta ja vajaduse korral asjaolusid täiendavalt uurida.


ARTIKKEL 3.11


Lõpparuanne


1. Vahekohus esitab oma lõpparuande lepinguosalistele ja komiteele 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, peab vahekohtu esimees sellest lepinguosalisi ja komiteed kirjalikult teavitama, xxxxxxxx xxx viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb lõpparuande esitada. Mingil juhul ei või lõpparuande esitamine xxxxx vahekohtul aega rohkem kui 150 päeva alates vahekohtu moodustamise kuupäevast.

2. Kiireloomulistel juhtudel, sealhulgas kergesti riknevate või hooajakaupade või -teenuste puhul, teeb vahekohus kõik võimaliku, et esitada oma lõpparuanne 60 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast. Mingil juhul ei või lõpparuande esitamine xxxxx vahekohtul aega rohkem kui 75 päeva alates vahekohtu moodustamise kuupäevast.


3. Lõpparuandes kajastatakse piisaval määral vaheläbivaatamise käigus esitatud väiteid ning vastatakse selgelt lepinguosaliste märkustele.


ARTIKKEL 3.12


Lõpparuande soovituste täitmine


Lepinguosaline, xxxxx vastu kaebus on esitatud, võtab kõik vajalikud meetmeid, et tagada lõpparuande soovituste kiire ja heauskne täitmine.


ARTIKKEL 3.13


Soovituste täitmise mõistlik tähtaeg


1. Juhul kui lõpparuande soovitusi ei ole võimalik täita kohe, püüavad lepinguosalised nende täitmise tähtajas kokkuleppele jõuda. Sellisel juhul peab lepinguosaline, xxxxx vastu kaebus esitati, hiljemalt 30 päeva pärast lõpparuande kättesaamist teatama kaebuse esitanud lepinguosalisele ja komiteele, kui kiiresti ta suudab soovitused täita (edaspidi „mõistlik tähtaeg“).

2. Kui lepinguosalised ei suuda lõpparuande soovituste täitmiseks mõistlikku tähtaega kokku leppida, esitab kaebuse esitanud lepinguosaline 20 päeva jooksul pärast lõikes 1 sätestatud xxxxx kättesaamist lepinguosaliselt, xxxxx vastu kaebus esitati, artikli 3.7 (Vahekohtu moodustamine) kohaselt moodustatud vahekohtule (edaspidi „algne vahekohus“) kirjaliku taotluse mõistliku tähtaja kindlaksmääramiseks. Taotlusest teatatakse lepinguosalisele, xxxxx vastu kaebus esitati, xx xxxxx koopia saadetakse komiteele.


3. Vahekohus teatab oma otsusest mõistliku tähtaja kohta lepinguosalistele ja komiteele 20 päeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud taotluse esitamist.


4. Lepinguosaline, xxxxx vastu kaebus esitati, teavitab kaebuse esitanud lepinguosalist lõpparuande soovituse täitmisel tehtud edusammudest kirjalikult hiljemalt 30 päeva jooksul enne mõistliku tähtaja möödumist.


5. Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste kokkuleppel pikendada.


ARTIKKEL 3.14


Lõpparuande soovituste täitmiseks võetud meetme läbivaatamine


1. Lepinguosaline, xxxxx vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja komiteele enne mõistliku tähtaja möödumist kõikidest lõpparuande soovituste täitmiseks võetud meetmetest.

2. Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele lõike 1 kohaselt teatatud ja artiklis 3.2 (Kohaldamisala) osutatud sätete järgimiseks võetud meetme olemasolus või kokkusobivuses, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Taotlusest teatatakse lepinguosalisele, xxxxx vastu kaebus esitati, xx xxxxx koopia saadetakse komiteele. Kaebuse esitanud lepinguosaline märgib oma taotluses konkreetse vaidlusaluse meetme ja selgitab, miks see meede on vastuolus artiklis 3.2 (Kohaldamisala) osutatud sätetega; see teave esitatakse viisil, mis annab kaebusele selge õigusliku aluse.


3. Vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ja komiteele 45 päeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud taotluse esitamist.


ARTIKKEL 3.15


Ajutised meetmed soovituste täitmata jätmise korral


1. Kui lepinguosaline, xxxxx vastu kaebus esitati, ei teata kaebuse esitanud lepinguosalisele ja komiteele enne mõistliku tähtaja möödumist ühestki lõpparuande soovituste täitmiseks võetud meetmest või kui vahekohus leiab, et nende täitmiseks ei ole võetud ühtki meedet või et meede, millest on käesoleva lepingu artikli 3.14 (Lõpparuande soovituste täitmiseks võetud meetme läbivaatamine) lõike 1 kohaselt teatatud, ei ole kooskõlas kõnealuse lepinguosalise kohustustega, mis tulenevad artiklis 3.2 (Kohaldamisala) osutatud sätetest, peab lepinguosaline, xxxxx vastu kaebus esitati, kaebuse esitanud lepinguosalise taotlusel pärast temaga konsulteerimist pakkuma hüvitist.

2. Kui kaebuse esitanud lepinguosaline otsustab, et ta hüvitist ei taotle, või xxx xxxxxxx taotlus esitatakse, aga hüvitise suhtes ei jõuta kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast mõistliku tähtaja möödumist või pärast artikli 3.14 (Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine) kohast vahekohtu otsust, milles on märgitud, et soovituste täitmiseks ei ole võetud ühtki meedet või et meede, mis soovituste täitmiseks võeti, ei ole kooskõlas artiklis 3.2 (Kohaldamisala) osutatud sätetega, on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus xxxxx lepinguosaliste vaheliste sooduskaubandus- ja investeerimiskohustuste raames asjakohaseid meetmeid, mille mõju on võrdväärne rikkumise põhjustatud tühistamise või vähendamisega, teatades sellest teisele lepinguosalisele ja komiteele. Xxxxxx tuleb need meetmed nimetada. Kaebuse esitanud lepinguosaline võib neid meetmeid rakendada xxxx xxxx pärast kümne päeva möödumist ajast, mil lepinguosaline, xxxxx vastu kaebus esitati, sai kõnealuse xxxxx xxxxx, välja arvatud juhul, kui lepinguosaline, xxxxx vastu kaebus esitati, on taotlenud käesoleva artikli lõike 3 kohase vahekohtumenetluse algatamist.


3. Kui lepinguosaline, xxxxx vastu kaebus esitati, on arvamusel, et kaebuse esitanud lepinguosalise võetud meetmete mõju ei ole võrdväärne rikkumise põhjustatud tühistamise või vähenemisega, võib ta kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Sellisest taotlusest teatatakse kaebuse esitanud lepinguosalisele ja komiteele enne lõikes 2 nimetatud kümnepäevase tähtaja möödumist. Algne vahekohus teavitab lepinguosalisi ja komiteed kaebuse esitanud lepinguosalise võetud meetmeid käsitlevast otsusest 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Lõikes 2 osutatud meetmeid ei võeta enne, kui algne vahekohus on oma otsuse teatavaks teinud, ja võetud meetmed peavad xxxxx xxxxx otsusega kooskõlas.

4. Käesoleva artikliga ette nähtud meetmed on ajutised xx xxxx ei kohaldata pärast xxxx, xxx


a) lepinguosalised on kooskõlas artikliga 3.19 (Mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus) jõudnud kokkuleppele mõlemat lepinguosalist rahuldavas lahenduses;


b) lepinguosalised on saavutanud kokkuleppe selle kohta, et artikli 3.14 (Lõpparuande soovituste täitmiseks võetud meetme läbivaatamine) lõike 1 alusel teatatud meetmega täidab lepinguosaline, xxxxx vastu kaebus esitati, artiklis 3.2 (Kohaldamisala) osutatud sätteid, või


c) artiklis 3.2 (Kohaldamisala) osutatud sätetega vastuolus olevad meetmed on artikli 3.14 (Lõpparuande soovituste täitmiseks võetud meetme läbivaatamine) lõike 3 alusel tehtud otsusega tühistatud või muudatuste abil kõnealuste sätetega kooskõlla viidud.

ARTIKKEL 3.16


Soovituste täitmiseks võetud meetme läbivaatamine pärast ajutiste meetmete võtmist


1. Lepinguosaline, xxxxx vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja komiteele meetmetest, mis ta on võtnud vahekohtu lõpparuande soovituste täitmiseks pärast kaebuse esitanud lepinguosalise võetud meetmeid või hüvitise kohaldamist (olenevalt asjaoludest). Kaebuse esitanud lepinguosaline lõpetab artikli 3.15 (Ajutised meetmed soovituste täitmata jätmise korral) kohaselt võetud meetmed 30 päeva jooksul alates xxxxx kättesaamise kuupäevast, välja arvatud lõikes 2 nimetatud juhtudel. Juhul kui kohaldatakse hüvitist, kuid välja arvatud lõikes 2 nimetatud juhtudel, võib lepinguosaline, xxxxx vastu kaebus esitati, lõpetada hüvitise kohaldamise 30 päeva jooksul pärast xxxx, xxx ta on esitanud xxxxx vahekohtu lõpparuande soovituste täitmise kohta.


2. Kui lepinguosalised ei jõua 30 päeva jooksul alates xxxxx kättesaamisest kokkuleppele selle kohta, kas lepinguosaline, xxxxx vastu kaebus esitati, täidab teatatud meetmega artiklis 3.2 (Kohaldamisala) osutatud sätteid, taotleb kaebuse esitanud lepinguosaline algselt vahekohtult kirjalikult selles küsimuses otsuse tegemist. Taotlusest teatatakse lepinguosalisele, xxxxx vastu kaebus esitati, xx xxxxx koopia saadetakse komiteele.

3. Vahekohtu otsus tehakse lepinguosalistele ja komiteele teatavaks 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Kui vahekohus otsustab, et teatatud meede on artiklis 3.2 (Kohaldamisala) osutatud sätetega kooskõlas, tuleb artiklis 3.15 (Ajutised meetmed soovituste täitmata jätmise korral) osutatud meetmete kohaldamine või (olenevalt asjaoludest) hüvitise andmine lõpetada. Kui see on asjakohane, kohandatakse artikli 3.15 lõike 2 kohaselt võetud meetmete või hüvitise andmise ulatust vahekohtu otsuse põhjal.


ARTIKKEL 3.17


Vahekohtunike asendamine


Kui algne vahekohus või xxxx xxxxx liige ei saa vahekohtumenetluse käigus vahekohtu töös osaleda, astub tagasi või ei täida 8. lisas (Vahekohtunike ja vahendajate käitumisjuhend) esitatud käitumisjuhendis sätestatud nõudeid ja ta tuleb seetõttu asendada, kohaldatakse artiklis 3.7 (Vahekohtu moodustamine) sätestatud korda. Aruannetest ja otsustest teatamise tähtaega pikendatakse 20 päeva võrra.

ARTIKKEL 3.18


Vahekohtumenetluste peatamine ja lõpetamine


1. Kui vahekohus saab mõlemalt lepinguosaliselt taotluse, peatab ta oma töö lepinguosaliste vahel kokku lepitud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui 12 järjestikuseks kuuks. Vahekohus alustab enne peatamisaja lõppu uuesti xxxx xxxxxx lepinguosalise kirjaliku taotluse põhjal. Lepinguosalised teavitavad sellest komiteed. Samuti võib vahekohus kummagi lepinguosalise kirjaliku taotluse põhjal alustada uuesti tööd peatamisaja möödumisel. Taotluse esitanud lepinguosaline teatab sellest komiteele ja teisele lepinguosalisele. Vahekohtu volitused lõppevad ja menetlus lõpetatakse, kui kumbki lepinguosaline ei esita peatamisaja lõppemisel taotlust vahekohtu töö jätkamiseks. Vahekohtu töö peatamise korral pikendatakse käesoleva jao asjaomastes sätetes kehtestatud tähtaegu sama xxx xxxxx, mille jooksul töö on peatatud. Vahekohtu töö peatamine ja lõpetamine xx xxxxx lepinguosaliste õigusi xxxx menetluses vastavalt artiklile 3.24 (Vaidluste lahendamise organi valik).


2. Lepinguosalised võivad leppida kokku vahekohtu menetluse lõpetamises, teavitades vahekohtu esimeest ja komiteed sellest ühiselt enne vahekohtu lõpparuande esitamist.

ARTIKKEL 3.19


Mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus


Lepinguosalised võivad igal xxxx xxxxx käesoleva jao kohasele vaidlusele mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse. Vajaduse korral teatavad nad sellisest lahendusest üheskoos komiteele ja vahekohtu esimehele. Kui lahendus nõuab lepinguosalise asjakohaste riigisiseste menetluste kohast heakskiitu, viidatakse xxxxxx sellele nõudele ja vaidluse lahendamise menetlus peatatakse. Kui sellist heakskiitu ei xxx xxxx või kui teatatakse sellise riigisisese menetluse lõpuleviimisest, siis vaidluse lahendamise menetlus lõpetatakse.


ARTIKKEL 3.20


Teave ja tehniline nõustamine


Vahekohus võib lepinguosalise taotluse korral või omal algatusel taotleda igasugustest allikatest, sealhulgas vaidluses osalevatelt lepinguosalistelt, teavet, mida ta peab vahekohtu tegevuse seisukohalt vajalikuks. Vahekohtul on õigus küsida ka ekspertide arvamust, kui ta peab seda vajalikuks. Enne ekspertide valimist konsulteerib vahekohus lepinguosalistega. Kogu käesoleva artikli kohaselt saadud teave avaldatakse ja edastatakse lepinguosalistele, et nad saaksid vahekohtu kehtestatud tähtaja jooksul märkusi esitada.

ARTIKKEL 3.21


Tõlgendamiseeskirjad


Vahekohus tõlgendab artiklis 3.2 (Kohaldamisala) osutatud sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavaeeskirjadele, sealhulgas 23. mail 1969 Xxxxxx sõlmitud rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonis (edaspidi „Viini konventsioon“) sätestatud normidele.

Vahekohus võtab arvesse ka asjakohaseid tõlgendusi, mis on esitatud vaekogude ja apellatsioonikogu otsustes, mille on vastu võtnud WTO asutamislepingu 2. xxxx xxxxxx vaidluste

lahendamise organ (edaspidi „vaidluste lahendamise organ“). Vahekohtu aruannete ja otsustega ei saa suurendada ega vähendada lepinguosaliste õigusi ega kohustusi, mis tulenevad käesolevast lepingust.


ARTIKKEL 3.22


Vahekohtu otsused


1. Vahekohus püüab xxxx xxxx otsused ühehäälselt. Kui ühehäälset otsust ei suudeta teha, otsustatakse vaidlusalune küsimus häälteenamusega. Vahekohtunike eriarvamusi ei avaldata ühelgi juhul.

2. Lepinguosalised nõustuvad vahekohtu aruannete ja otsustega xxxx tingimusi esitamata. Vahekohtu aruannete ja otsustega ei looda füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusi ega kohustusi. Aruannetes ja otsustes esitatakse tuvastatud asjaolud, artiklis 3.2 (Kohaldamisala) osutatud asjakohaste sätete kohaldatavus ja järelduste põhjendused. Komitee teeb vahekohtu aruanded ja otsused täies ulatuses avalikult kättesaadavaks kümne päeva jooksul pärast nende esitamist, välja arvatud juhul, kui ta otsustab seda konfidentsiaalse teabe kaitsmise eesmärgil mitte teha.


4. ALAJAGU ÜLDSÄTTED


ARTIKKEL 3.23


Vahekohtunike nimekiri


1. Komitee koostab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad tegutseda vahekohtunikena. Nimekiri koosneb kolmest alamnimekirjast:


a) Vietnami alamnimekiri;


b) liidu xx xxxxx liikmesriikide alamnimekiri ning

c) alamnimekiri, kuhu kuuluvad isikud, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ega alalised elanikud xx xxx asuvad täitma vahekohtu esimehe ülesandeid.


2. Igasse alamnimekirja kantakse vähemalt viis isikut. Komitee tagab, et nimekirja kuulub alati see minimaalne nõutav arv isikuid.


3. Vahekohtunikud peavad olema tõendanud oma eriteadmisi ja kogemusi õiguse ja rahvusvahelise kaubanduse valdkonnas. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ega tohi vastu xxxxx juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud kummagi lepinguosalise valitsustega ning nad peavad järgima 8. lisas (Vahekohtunike ja vahendajate käitumisjuhend) esitatud käitumisjuhendit.


4. Komitee võib koostada kümnest isikust koosneva lisanimekirja, millesse kuuluvad isikud, kellel on tõendatud eriteadmised ja kogemused konkreetsetes käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades. Lepinguosaliste kokkuleppel võib vahekohtu moodustamisel kasutada sellist lisanimekirja käesoleva peatüki artikliga 3.7 (Vahekohtu moodustamine) ettenähtud korras.


ARTIKKEL 3.24


Vaidluste lahendamise organi valik


1. Vaidluste lahendamise menetluse kasutamine kooskõlas käesoleva peatükiga või muu rahvusvahelise lepinguga, mille osalised lepinguosalised on, xx xxxxx Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames võetavaid meetmeid, sealhulgas vaidluste lahendamise meetmeid.

2. Erandina lõikest 1 ei või lepinguosaline taotleda konkreetse meetme puhul asjaomaste vaidluste lahendamise organite vahendusel hüvitist sisuliselt samaväärse kohustuse rikkumise eest käesoleva lepingu, WTO asutamislepingu või muu rahvusvahelise lepingu kohaselt, mille osalised mõlemad lepinguosalised on. Kui vaidluste lahendamise menetlus on algatatud, ei esita lepinguosaline muu lepingu alusel muule vaidluste lahendamise organile taotlust hüvitise saamiseks sisuliselt samaväärse kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui esimesena valitud vaidluste lahendamise organ ei suuda menetluslikel või jurisdiktsioonist tulenevatel põhjustel kõnealuse kohustuse rikkumise kohta otsust langetada.


3. Käesolevas artiklis lähtutakse järgmisest:


a) WTO asutamislepingu kohane vaidluse lahendamise menetlus loetakse algatatuks lepinguosalise taotlusega moodustada WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 6 kohane vaekogu;


b) käesoleva peatüki kohane vaidluste lahendamise menetlus loetakse algatatuks lepinguosalise taotlusega moodustada artikli 3.5 (Vahekohtumenetluse algatamine) lõike 1 kohane vahekohus;


c) muu rahvusvahelise lepingu kohane vaidluste lahendamise menetlus loetakse algatatuks kooskõlas käesoleva lepinguga.


4. Ükski käesoleva lepingu säte ei takista lepinguosalist peatamast kohustuste täitmist WTO vaidluste lahendamise organi loal. WTO asutamislepingule ega vabakaubanduslepingule ei saa tugineda, et takistada lepinguosalist võtmast artikli 3.15 (Ajutised meetmed soovituste täitmata jätmise korral) kohaseid asjakohaseid meetmeid.

ARTIKKEL 3.25


Tähtajad


1. Kõiki käesolevas jaos sätestatud tähtaegu, xxxxx arvatud vahekohtute aruannete ja otsuste teatavakstegemise tähtaegu, arvestatakse kalendripäevades alates viidatud toimingule või sündmusele järgnevast päevast, kui ei ole sätestatud teisiti.


2. Kõiki käesolevas jaos osutatud tähtaegu võib muuta lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel. Vahekohus võib xxxx xxxx teha lepinguosalistele ettepaneku muuta käesolevas jaos osutatud tähtaegu, esitades sellise ettepaneku põhjenduse.


ARTIKKEL 3.26


Läbivaatamine ja parandamine


Komitee võib vaadata läbi 7. xxxx (Xxxxxxxx), 8. xxxx (Vahekohtunike ja vahendajate käitumisjuhend) ja 9. xxxx (Vahendusmehhanism) ning otsustada neid parandada.

B JAGU


INVESTORITE JA LEPINGUOSALISTE VAHELISTE VAIDLUSTE LAHENDAMINE


1. ALAJAGU KOHALDAMISALA JA MÕISTED


ARTIKKEL 3.27


Kohaldamisala


1. Käesolevat jagu kohaldatakse ühe lepinguosalise hageja xx xxxxx lepinguosalise vahelistes vaidlustes, mis käsitlevad meedet,1 millega väidetavalt rikutakse 2. peatüki (Investeeringute kaitse) sätteid ja põhjustatakse väidetavalt kahju hagejale või kohapealsele äriühingule, või kui nõue on esitatud hageja omanduses või kontrolli all oleva kohapealse äriühingu nimel.


2. Suurema kindluse huvides ei või hageja käesoleva jao kohaselt nõuet esitada, kui tema investeering on tehtud teadliku valeandmete edastamise, varjamise, korruptsiooni või sellise käitumise kaudu, mis kujutab endast protsessi kuritarvitamist.



1 Suurema kindluse huvides võib mõiste „meede“ hõlmata tegevusetust.

3. Xxxxx xx apellatsioonikohus, mis on moodustatud vastavalt artikli 3.38 (Xxxxx) ja artikli 3.39 (Apellatsioonikohus) kohaselt, ei või teha otsuseid nõuete kohta, mis jäävad selle artikli kohaldamisalast välja.


4. Nõudeid, mis on seotud lepinguosalise võla restruktureerimisega, käsitletakse selle xxx xx 5. xxxx (Valitsemissektori võlg) kohaselt.


ARTIKKEL 3.28


Mõisted


Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas jaos järgmisi mõisteid:


a) „menetlus“ – menetlus käesoleva jao kohases kohtus või apellatsioonikohtus;


b) „vaidluses osalevad pooled“ – hageja ja kostja;


c) „lepinguosalise hageja“ –


i) artikli 2.1 (Kohaldamisala) lõike 1 punkti b kohane lepinguosalise investor, kes tegutseb enda nimel, või

ii) artikli 2.1 (Kohaldamisala) lõike 1 punkti b kohane lepinguosalise investor, kes tegutseb kohapealse äriühingu nimel, mis on selle investori omanduses või kontrolli all; suurema kindluse huvides loetakse, et selle punkti kohaselt esitatud nõue on seotud lepinguosalise xx xxxxx lepinguosalise kodaniku vahelise vaidlusega ICSIDi konventsooni artikli 25 lõike 1 tähenduses;


d) „ICSIDi konventsioon“ – riikide ja muude riikide kodanike investeeringuvaidluste lahendamise konventsioon, mis on sõlmitud 18. märtsil 1965 Washingtonis;


e) „vaidluses mitteosalev lepinguosaline“ – Vietnam juhtudel, kui kostjaks on liit või mõni liidu liikmesriik, ning liit juhtudel, kui kostjaks on Vietnam;


f) „kostja“ – kas Vietnam või XXx puhul kas liit või artikli 3.32 (Teade nõude esitamise kavatsuse kohta) kohane asjaomane liikmesriik;


g) „kohapealne äriühing“ – juriidiline isik, kes on asutatud ühe lepinguosalise territooriumil ning kes on teise lepinguosalise investori omanduses ja kontrolli all;


h) „1958. aasta New Yorgi konventsioon“ – välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon, mis on sõlmitud 10. juunil 1958 New Yorgis;

i) „kolmanda isiku poolne rahastamine“ –rahastamine füüsilise või juriidilise isiku poolt, kes ei ole vaidluses osalev pool, kuid kes sõlmib vaidluses osaleva poolega kokkuleppe, et rahastada osaliselt või täielikult menetluse kulud tasu eest, mis oleneb vaidluse tulemusest, või annetuse või toetuse vormis rahastamine füüsilise või juriidilise isiku poolt, kes ei ole vaidluses osalev pool;


j) „UNCITRAL“ – ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjon ning


k) „UNCITRALi läbipaistvuseeskirjad“ – UNCITRALi vastu võetud läbipaistvuseeskirjad, mida kohaldatakse lepingul põhinevate investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste suhtes.


2. ALAJAGU


VAIDLUSTE KOHTUVÄLINE LAHENDAMINE JA KONSULTATSIOONID


ARTIKKEL 3.29


Vaidluste rahumeelne lahendamine


Kõik vaidlused tuleks võimaluste piires lahendada rahumeelselt läbirääkimiste või vahenduse xxxx xx võimaluse korral enne artikli 3.30 (Konsultatsioonid) alusel konsultatsioonitaotluse esitamist.

Sellises lahendamises võib kokku leppida xxxx xxxx, sealhulgas pärast käesoleva jao kohase menetluse algatamist.

ARTIKKEL 3.30


Konsultatsioonid


1. Kui vaidlust ei saa lahendada rahumeelselt artikli 3.29 (Vaidluste rahumeelne lahendamine) alusel, esitab ühe lepinguosalise hageja, kes väidab, et artikli 3.27 (Kohaldamisala) lõikes 1 osutatud sätteid on rikutud, teisele lepinguosalisele konsultatsioonitaotluse. Taotlus peab sisaldama järgmist teavet:


a) hageja nimi ja aadress, ning xxx xxxxxxx taotlus esitatakse kohapealse äriühingu nimel, siis selle kohapealse äriühingu nimi, aadress ja asutamiskoht;


b) artikli 3.27 (Kohaldamisala) lõikes 1 osutatud sätted, mida on väidetavalt rikutud;


c) nõude õiguslikud ja faktilised alused, sealhulgas meetmed, millega väidetavalt rikutakse artikli 3.27 (Kohaldamisala) lõikes 1 osutatud sätteid;


d) nõudmised ja nõutava kahjuhüvitise hinnanguline suurus ning


e) tõendid, mis näitavad, et hageja on teise lepinguosalise investor ja et ta omab või kontrollib käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringut, sealhulgas kohapealset äriühingut (kui see on asjakohane), millega seoses konsultatsioonitaotlus esitati.

Kui konsultatsioonitaotluse on esitanud enam kui üks hageja või kui see on esitatud enam xxx xxx kohapealse äriühingu nimel, tuleb lõike 1 punktides a ja e nimetatud teave esitada vastavalt asjaoludele iga hageja või iga kohapealse äriühingu kohta.


2. Konsultatsioonitaotlus tuleb esitada järgmise tähtaja jooksul:


a) kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil hageja või kohapealne äriühing (kui see on asjakohane) sai või oleks pidanud esimest korda teada saama meetmest, millega väidetavalt rikuti 2. peatüki (Investeeringute kaitse) sätteid, ning kahjust, mis selle meetmega kaasnes:


i) hagejale nõuete puhul, mille investor esitab, tegutsedes enda nimel, või


ii) kohapealsele äriühingule nõuete puhul, mille investor esitab, tegutsedes kohapealse äriühingu nimel, või


b) kahe aasta jooksul alates kuupäevast, mil hagejal või kohapealsel äriühingul (kui see on asjakohane) ei ole riigisisese õiguse alusel enam õigust esitada kohtusse nõuet või hagi, ning igal juhul hiljemalt seitse aastat pärast xxxx, xxx hageja sai või oleks pidanud esimest korda teada saama meetmest, millega väidetavalt rikuti 2. peatüki (Investeeringute kaitse) sätteid, ning kahjust, mis selle meetmega kaasnes:


i) hagejale nõuete puhul, mille investor esitab, tegutsedes enda nimel, või

ii) kohapealsele äriühingule nõuete puhul, mille investor esitab, tegutsedes kohapealse äriühingu nimel1.


3. Kui vaidluses osalevad pooled ei lepi kokku teisiti, on konsultatsioonide toimumise koht:


a) Hanoi, kui konsultatsioonid on seotud Vietnami meetmetega;


b) Brüssel, kui konsultatsioonid on seotud liidu meetmetega, või


c) liidu asjaomase liikmesriigi pealinn, kui konsultatsioonitaotlus puudutab üksnes selle liikmesriigi meetmeid.


Konsultatsioonid võivad toimuda ka videokonverentsi vahendusel või muude vahendite abil, eriti xxx xxxx osaleb väike või keskmise suurusega ettevõte.


4. Kui vaidluses osalevad pooled ei ole leppinud kokku pikemat ajavahemikku, peetakse konsultatsioone 60 päeva jooksul alates konsultatsioonitaotluse esitamisest.


5. Kui hageja ei ole 18 kuu jooksul alates konsultatsioonitaotluse esitamisest esitanud artikli

3.33 (Nõude esitamine) alusel nõuet, loetakse, et hageja on käesoleva jao kohasest menetlusest loobunud ja tal ei ole enam õigust selle jao alusel nõuet esitada. Seda ajavahemikku võib konsultatsioonidel osalevate poolte kokkuleppel pikendada.



1 Lõike 2 punkti b ei kohaldata, kui 12. xxxx (Kattuvad menetlused) on kohaldatav.

6. Nõue ei muutu lõigetes 2 ja 5 osutatud tähtaegade möödudes vastuvõetamatuks, kui hageja suudab tõendada, et konsultatsioonitaotluse või nõude esitamata jätmine tulenes asjaolust, et hagejal ei olnud võimalik tegutseda teise lepinguosalise tahtlike sammude tulemusena, eeldusel et hageja tegutseb niipea, kui see tal mõistlikult võimalikuks osutub.


7. Juhul kui konsultatsioonitaotlus puudutab käesoleva lepingu väidetavat rikkumist liidu või mõne tema liikmesriigi poolt, saadetakse see liidule. Kui tuvastatakse liidu liikmesriigi meetmed, saadetakse see ka asjaomasele liikmesriigile.


ARTIKKEL 3.31


Vahendus


1. Vaidluses osalevad pooled võivad xxxx xxxx kokku leppida vahendusmenetluse kasutamises.


2. Vahendusmenetluse kasutamine on vabatahtlik ega mõjuta kummagi vaidluses osaleva xxxxx õiguslikku olukorda.


3. Vahendusmenetluse kasutamist võivad reguleerida 10. lisas (Vahendusmehhanism investorite ja lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamiseks) sätestatud eeskirjad. Kõiki 10. lisas (Vahendusmehhanism investori ja lepinguosalise vaheliste vaidluste lahendamiseks) nimetatud tähtaegu võib muuta vaidluses osalevate poolte kokkuleppel.

4. Vahendaja määratakse vaidluses osalevate poolte kokkuleppel. See kindlaksmääramine võib hõlmata vahendaja määramist artikli 3.38 (Xxxxx) kohaselt määratud kohtu liikmete või artikli 3.39 (Apellatsioonikohus) kohaselt määratud apellatsioonikohtu liikmete hulgast. Samuti võivad vaidluses osalevad pooled taotleda kohtu esimehelt vahendaja määramist kohtu liikmete hulgast, kes ei ole liidu ühegi liikmesriigi ega Vietnami kodanikud.


5. Kui vaidluses osalevad pooled on leppinud kokku vahendusmenetluse kasutamises, ei kohaldata artikli 3.30 (Konsultatsioonid) lõigetes 2 ja 5, artikli 3.53 (Esialgne otsus) lõikes 6 ning artikli 3.54 (Apellatsioonimenetlus) lõikes 5 sätestatud tähtaegu alates kuupäevast, mil lepitakse kokku vahendusmenetluse kasutamises, kuni kuupäevani, mil emb-kumb vaidluses osalev pool otsustab vahendusmenetluse lõpetada, saates selle kohta vahendajale ja teisele vaidluses osalevale poolele kirja. Kui artikli 3.38 (Xxxxx) alusel on moodustatud kohtukoosseis, peatab see koosseis mõlema vaidluses osaleva xxxxx taotluse korral menetluse kuni kuupäevani, mil üks vaidluses osalevatest pooltest otsustab vahendusmenetluse lõpetada, saates selle kohta vahendajale ja teisele vaidluses osalevale poolele kirja.

3. ALAJAGU


NÕUDE ESITAMINE JA EELTINGIMUSED


ARTIKKEL 3.32


Teade nõude esitamise kavatsuse kohta


1. Kui vaidlust ei suudeta lahendada 90 päeva jooksul alates konsultatsioonitaotluse esitamisest, võib hageja esitada xxxxx nõude esitamise kavatsuse kohta, milles on kirjalikult esitatud hageja kavatsus esitada käesoleva jao kohane nõue vaidluse lahendamiseks, ja mis sisaldab järgmist teavet:


a) hageja nimi ja aadress, ning xxx xxxxxxx taotlus esitatakse kohapealse äriühingu nimel, siis selle kohapealse äriühingu nimi, aadress ja asutamiskoht;


b) artikli 3.27 (Kohaldamisala) lõikes 1 osutatud sätted, mida on väidetavalt rikutud;


c) nõude õiguslikud ja faktilised alused, sealhulgas meetmed, millega väidetavalt rikutakse artikli 3.27 (Kohaldamisala) lõikes 1 osutatud sätteid, ning

d) nõudmised ja nõutava kahjuhüvitise hinnanguline suurus.


Teade nõude esitamise kavatsuse kohta saadetakse olenevalt asjaoludest kas liidule või Vietnamile. Kui tuvastatakse liidu liikmesriigi meede, saadetakse see ka asjaomasele liikmesriigile.


2. Xxx xxxxx nõude esitamise kavatsuse kohta on liidule saadetud, määrab liit kindlaks kostja ning pärast kostja kindlaksmääramist teavitab liit hagejat 60 päeva jooksul alates nõude esitamise kavatsust käsitleva xxxxx kättesaamisest, kas kostja on liit või liidu liikmesriik.


3. Kui hagejat ei ole 60 päeva jooksul alates nõude esitamise kavatsust käsitleva xxxxx kättesaamise kuupäevast kostja kindlaksmääramisest teavitatud,


a) on kostja liidu liikmesriik, xxx xxxxxx näidatud meetmed on üksnes selle liikmesriigi meetmed, või


b) on kostja liit, xxx xxxxxx näidatud meetmed sisaldavad liidu meetmeid.


4. Hageja võib esitada artikli 3.33 (Nõude esitamine) kohaselt nõude kooskõlas lõikes 2 osutatud kostja kindlaksmääramisega või kui hagejat ei ole lõikes 2 sätestatud ajavahemiku jooksul sellisest kindlaksmääramisest teavitatud, siis vastavalt lõikele 3.

5. Kui kas liit või liidu liikmesriik on lõike 2 kohase kindlaksmääramise alusel kostja, ei või liit ega asjaomane liikmesriik väita, et nõue on vastuvõetamatu või kohtul puudub pädevus, ega muul viisil väita, et nõue või kohtu otsus on alusetu või kehtetu põhjusel, et õige kostja peaks olema mitte liikmesriik, xxxx liit, või vastupidi.


6. Kohtu ja apellatsioonikohtu jaoks on kostja määramine kooskõlas lõikega 2 siduv.


7. Ükski käesoleva lepingu säte ega kohaldatavad vaidluste lahendamise eeskirjad ei takista liidu ja asjaomase liikmesriigi vahel teabe vahetamist kõigis vaidlusega seotud küsimustes.


ARTIKKEL 3.33


Nõude esitamine


1. Kui vaidlust ei suudeta lahendada kuue kuu jooksul alates konsultatsioonitaotluse esitamisest ja artikli 3.32 (Teade nõude esitamise kavatsuse kohta) kohase xxxxx esitamisest nõude esitamise kavatsuse kohta on möödunud vähemalt xxxx kuud, võib hageja esitada artikli 3.38 (Xxxxx) kohaselt moodustatud kohtule nõude, kui see vastab artiklis 3.35 (Nõude esitamise menetluslikud ja muud nõuded) kehtestatud nõuetele.

2. Nõude võib kohtule esitada vastavalt ühele järgmistest vaidluste lahendamise eeskirjade kogumitest:


a) ICSIDi konventsoon;


b) Rahvusvahelise Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskuse sekretariaadi (edaspidi „ICSIDi sekretariaat“) menetluste haldamise lisavõimalusi reguleerivad eeskirjad (edaspidi „ICSIDi

xxxxxxxxxxxxxx eeskirjad“), kui ei kohaldata punkti a kohaseid menetlustingimusi;


c) UNCITRALi vastu võetud vahekohtueeskirjad või


d) vaidluses osalevate poolte kokkuleppel muud eeskirjad. Kui hageja teeb ettepaneku konkreetse vaidluste lahendamise eeskirjade kogumi xxxxx xx vaidluses osalevad pooled ei ole 30 päeval jooksul alates selle ettepaneku kättesaamisest xxxx eeskirjades kirjalikult kokku leppinud või kui kostja ei ole hagejale vastanud, võib hageja esitada nõude punktides a, b või c sätestatud eeskirjade kohaselt.


3. Kõik nõuded, mida hageja kooskõlas selle artikliga oma nõude esitamisel kirjeldab, peavad põhinema meetmetel, mida on kirjeldatud tema konsultatsioonitaotluses kooskõlas artikli 3.30 (Konsultatsioonid) lõike 1 punktiga c.


4. Vaidluste lahendamise eeskirju, millele on osutatud lõikes 2, kohaldatakse kooskõlas käesolevas jaos kehtestatud eeskirjadega, mida täiendavad eeskirjad, mille on vastu võtnud komitee, xxxxx või apellatsioonikohus.

5. Nõue loetakse käesoleva artikli kohaselt esitatuks, kui hageja on algatanud menetluse vastavalt kohaldatavatele vaidluste lahendamise eeskirjadele.


6. Nõuded, mis on esitatud nimetamata hagejatest koosneva grupi nimel või mille on esitanud esindaja, kes kavatseb menetluse läbi viia mitme nimetatud või nimetamata hageja huvides, kes on teda volitanud tegema enda nimel kõik menetlusega seotud otsused, ei ole vastuvõetavad.


ARTIKKEL 3.34


Muud nõuded


1. Hageja ei esita kohtule nõuet, kui hagejal on juba xxxx riigisiseses või rahvusvahelises kohtus läbivaatamisel nõue seoses sama meetmega, mis on väidetavalt vastuolus artikli 3.27 (Kohaldamisala) lõikes 1 osutatud sätetega, ning seoses sama kahjuga, välja arvatud juhul, kui hageja võtab selle lahendamata nõude tagasi.


2. Enda nimel tegutsev hageja ei esita kohtule nõuet, kui isikul, kellel on otseselt või kaudselt omandiõigus hagejas või keda hageja kontrollib, on juba kohtus või xxxx riigisiseses või rahvusvahelises kohtus läbivaatamisel nõue seoses sama meetmega, mis on väidetavalt vastuolus artikli 3.27 (Kohaldamisala) lõikes 1 osutatud sätetega, ning seoses sama kahjuga, välja arvatud juhul, kui see isik võtab selle lahendamata nõude tagasi.

3. Kohapealse äriühingu nimel tegutsev hageja ei esita kohtule nõuet, kui isikul, kellel on otseselt või kaudselt omandiõigus kohapealses ärihingus või keda kohapealne äriühing kontrollib, on juba kohtus või xxxx riigisiseses või rahvusvahelises kohtus läbivaatamisel nõue seoses sama meetmega, millega väidetavalt rikutakse 2. peatüki (Investeeringute kaitse) sätteid, ning sama kahjuga, välja arvatud juhul, kui see isik võtab selle lahendamata nõude tagasi.


4. Enne nõude esitamist teeb hageja järgmist:


a) esitab tõendid, et tema xx xxx see on asjakohane, siis lõigete 2 ja 3 kohaselt isik, kellel on otseselt või kaudselt omandiõigus hagejas või kohapealses äriühingus või keda hageja või kohapealne äriühing kontrollib, on tagasi võtnud lahendamata nõude, millele on osutatud lõigetes 1, 2 või 3, ning


b) kinnitab loobumist oma õigusest esitada lõikes 1 osutatud nõudeid xx xxx see on asjakohane, siis kohapealse äriühingu loobumist sellest õigusest.


5. Seda artiklit kohaldatakse koostoimes 12. lisaga (Kattuvad menetlused).


6. Lõike 4 punkti b kohase loobumise kohaldamine lõpetatakse, kui nõue lükatakse tagasi, sest see xx xxxxx käesoleva lepingu kohastele kodakondsusnõuetele, mis on hagi esitamise suhtes kehtestatud.

7. Lõikeid 1–4, sealhulgas 12. xxxx (Kattuvad menetlused) ei kohaldata, kui riigisisesele kohtule esitatud nõuete ainus eesmärk on esialgse õiguskaitse saamine või vastutuse puudumist tuvastava otsuse saamine ning need xx xxxxx rahalise kahjuhüvitise maksmist.


8. Kui nõuded esitatakse nii käesoleva jao kui ka A jao (Lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamine) kohaselt või nii käesoleva jao kui ka muu rahvusvahelise lepingu kohaselt, mis puudutab sama kohtlemist, millega väidetavalt rikutakse 2. peatüki (Investeeringute kaitse) sätteid, võtab käesoleva jao kohaselt moodustatud kohtukoosseis pärast vaidluses osalevate poolte ärakuulamist nii kiiresti kui võimalik oma otsuses, korralduses või määruses arvesse A jao (Lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamine) või muu rahvusvahelise lepingu kohaseid menetlusi. Samuti võib ta sel juhul vajaduse korral menetluse peatada. Selle sätte kohaselt tegutsedes peab xxxxx järgima artikli 3.53 (Esialgne otsus) lõiget 6.


ARTIKKEL 3.35


Nõude esitamise menetluslikud ja muud nõuded


1. Käesoleva jao alusel võib esitada nõude kohtusse üksnes juhul, kui


a) nõude esitamisega kaasneb hageja kirjalik nõustumine vaidluse lahendamisega kohtus käesolevas jaos sätestatud menetlusekohaselt ja ühtlasi määrab hageja kohaldatavateks vaidluste lahendamise eeskirjadeks ühe artikli 3.33 (Nõude esitamine) lõikes 2 osutatud vaidluste lahendamise eeskirjade kogumi;

b) vähemalt kuus kuud on möödunud artikli 3.30 (Konsultatsioonid) alusel konsultatsioonitaotluse esitamisest ja vähemalt xxxx kuud on möödunud artikli 3.32 (Teade nõude esitamise kavatsuse kohta) alusel nõude esitamise kavatsust käsitleva xxxxx esitamisest;


c) konsultatsioonitaotlus vastab artikli 3.30 (Konsultatsioonid) lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele xx xxxxx nõude esitamise kavatsuse kohta vastab artikli 3.32 (Teade nõude esitamise kavatsuse kohta) lõikes 1 sätestatud nõuetele;


d) vaidluse õiguslike ja faktiliste aluste üle on eelnevalt artikli 3.30 (Konsultatsioonid) alusel peetud konsultatsioone;


e) kõik nõuded, mis on täpsustatud artikli 3.33 (Nõude esitamine) alusel kohtusse esitatud nõudes, põhinevad meetmel või meetmetel, mida on kirjeldatud artikli 3.32 (Teade nõude esitamise kavatsuse kohta) alusel esitatud xxxxxx nõude esitamise kavatsuse kohta, ning


f) täidetud on artiklis 3.34 (Muud nõuded) sätestatud tingimused.


2. Käesolev artikkel xx xxxxx muid asjakohastest vaidluste lahendamise eeskirjadest tulenevaid kohtualluvusnõudeid.

ARTIKKEL 3.36


Nõusolek


1. Kostja xxxxx xxx nõusoleku nõude esitamiseks käesoleva jao alusel.


2. Hageja esitab oma nõusoleku kooskõlas käesolevas jaos sätestatud menetlustega nõude esitamise ajal vastavalt artiklile 3.33 (Nõude esitamine).


3. Lõigete 1 ja 2 kohane nõusolek vastab järgmistele tingimustele:


a) vaidluses osalevad pooled hoiduvad käesoleva jao kohaselt tehtud otsuse täitmisele pööramisest enne, kui see on muutunud artikli 3.55 (Lõplik otsus) kohaselt lõplikuks, ning


b) vaidluses osalevad pooled hoiduvad käesoleva jao kohaselt tehtud otsuse edasikaebamise, läbivaatamise, kehtetuks tunnistamise, tühistamise, teistmise või muu sarnase menetluse algatamise taotlemisest rahvusvahelises või riigisiseses kohtus1.


4. Lõigete 1 ja 2 kohane nõusolek loetakse vastavaks järgmistele tingimustele:


a) ICSIDi konventsiooni artikkel 25 ja ICSIDi lisavõimaluste eeskirjad seoses vaidluses osalevate poolte kirjaliku nõusolekuga ning


b) 1958. aasta New Yorgi konventsiooni II artikkel seoses kirjaliku kokkuleppega.


1 Suurema kindluse huvides kohaldatakse seda punkti koostoimes artikliga 3.57 (Lõplike otsuste täitmisele pööramine).

ARTIKKEL 3.37


Kolmanda isiku poolne rahastamine


1. Kolmanda isiku poolse rahastamise korral teatab vaidluses osalev pool, kellele seda rahastamist kohaldatakse, teisele vaidluses osalevale poolele ja kohtukoosseisule või kui kohtukoosseisu ei ole moodustatud, siis kohtu esimehele rahastamise olemasolust ja laadist ning esitab kolmandast isikust rahastaja xxxx xx aadressi.


2. Need andmed tuleb esitada nõude esitamise ajal või kui rahastamiskokkulepe sõlmitakse, annetus tehakse või toetus antakse pärast nõude esitamist, siis kohe pärast rahastamiskokkuleppe sõlmimist, annetuse tegemist või toetuse andmist.


3. Artikli 3.48 (Kulude tagamine) kohaldamisel võtab xxxxx arvesse kolmanda isiku poolse rahastamise olemasolu. Otsustades vastavalt artikli 3.53 (Esialgne otsus) lõikele 4 kohtukulude üle, võtab xxxxx arvesse, kas käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid on järgitud.

4. ALAJAGU INVESTEERIMISKOHTU SÜSTEEM


ARTIKKEL 3.38


Kohus


1. Luuakse xxxxx, xxxxx pädevuses on vaadata läbi artikli 3.33 (Nõude esitamine) alusel esitatud nõuded.


2. Artikli 4.1 (Komitee) lõike 5 punkti a kohaselt määrab komitee käesoleva lepingu jõustumisel kohtu üheksa liiget. Xxxx liiget peavad olema liidu liikmesriikide kodanikud, xxxx Vietnami kodanikud xx xxxx kolmandate riikide kodanikud1.


3. Komitee võib otsustada suurendada või vähendada kohtu liikmete arvu xxxx xxxx xxxxx. Lisaliikmed määratakse samadel, lõikes 2 sätestatud alustel.


1 Selle asemel, et teha ettepanek kolme liikme määramiseks, kellel on tema kodakondsus, võib kumbki lepinguosaline teha ettepaneku määrata xxxx xxxx liiget, kellel on muu kodakondsus. Sellisel juhul käsitatakse seesuguseid kohtu liikmeid käesoleva artikli kohaldamisel selle lepinguosalise kodanikena, kes tegi nende määramise ettepaneku.

4. Kohtu liikmetel on kutseoskused, mida nõutakse nende asjaomastes riikides määramisel kohtunikuametisse, või nad on tunnustatud pädevusega juristid. Nad on tõestanud oma rahvusvahelise avaliku õiguse alaseid teadmisi. Soovitatavalt on xxxx teadmised eelkõige rahvusvahelise investeerimisõiguse, rahvusvahelise kaubandusõiguse ja rahvusvahelistest investeerimis- või kaubanduslepingutest tulenevate vaidluste lahendamise valdkonnas.


5. Kohtu liikmete ametiaeg kestab neli aastat xx xxxx võib ühe korra pikendada. Vahetult pärast käesoleva lepingu jõustumist määratava üheksa isiku hulgast xxxxx xxxx välja valitava viie isiku ametiaeg pikeneb siiski kuue aastani. Vabad ametikohad täidetakse nende tekkides. Isik, kes on määratud sellise isiku asendamiseks, xxxxx ametiaeg ei ole veel lõppenud, on ametis oma eelkäija ülejäänud ametiaja jooksul. Kohtukoosseisus tegutsev isik võib kohtu esimehe loal jätkata ametiaja lõppedes kohtukoosseisus oma ülesannete täitmist seni, kuni see kohtukoosseis menetluse lõpetab, ning teda käsitatakse xxxx xxxxxx tähenduses jätkuvalt kohtu liikmena.


6. Xxxxx menetleb juhtumeid kohtukoosseisudes, mis koosnevad kolmest kohtu liikmest, kellest üks on liidu liikmesriigi kodanik, üks Vietnami kodanik ja üks kolmanda riigi kodanik. Kohtukoosseisu esimees on kolmanda riigi kodanikust kohtu liige.


7. 90 päeva jooksul pärast artikli 3.33 (Nõude esitamine) kohase nõude esitamist nimetab kohtu esimees liikmed, kes moodustavad rotatsiooni korras juhtumeid menetleva kohtukoosseisu, kandes hoolt selle eest, et kohtukoosseis on juhuslik ja ettearvamatu ning andes kohtukoosseisus tegutsemiseks võrdsed võimalused kõikidele liikmetele.

8. Kohtu esimees ja aseesimees vastutavad korralduslike küsimuste eest ning määratakse ametisse kaheks aastaks ja nad valitakse xxxxx xxxx kolmandate riikide kodanikest kohtu liikmete seast. Nad täidavad ülesandeid rotatsiooni korras järjestuses, mille määravad xxxxx xxxx kindlaks komitee kaasesimehed või nende esindajad. Kui esimees ei ole kättesaadav, asendab teda aseesimees.


9. Xxxxxxxxx lõikest 6 võivad vaidluses osalevad pooled kokku leppida, et juhtumit menetleb xxxx üks liige, kes on kolmanda riigi kodanik, xxxxx valib kohtu esimees. Kostja kaalub hageja vastavat taotlust heasoovlikult, eriti siis, kui hageja on väike või keskmise suurusega ettevõtja või kui nõutav kahjuhüvitis või muu kompensatsioon on suhteliselt väike. Kõnealune taotlus tuleks esitada koos artikli 3.33 (Nõude esitamine) kohase nõudega.


10. Xxxxx võib töötada välja oma töökorra. Töökord peab olema kooskõlas kohaldatavate vaidluste lahendamise eeskirjadega ja käesoleva jaoga. Xxx xxxxx otsustab xxxx xxxx, koostab kohtu esimees töökorra projekti, konsulteerides muude kohtu liikmetega, ja esitab töökorra projekti komiteele. Komitee võtab töökorra projekti vastu. Xxx xxxxxxx xx xxxx töökorra projekti vastu kolme kuu jooksul alates selle esitamisest, teeb kohtu esimees töökorra projektis vajalikud muudatused, võttes arvesse lepinguosaliste väljendatud seisukohti. Seejärel esitab kohtu esimees läbivaadatud töökorra projekti komiteele. Läbivaadatud töökorra projekt loetakse vastuvõetuks, välja arvatud juhul, xxx xxxxxxx otsustab läbivaadatud töökorra projekti kolme kuu jooksul alates selle esitamisest tagasi lükata.

11. Kui tekib menetlusküsimus, mis ei ole hõlmatud käesoleva jaoga, komitee vastuvõetud täiendavate eeskirjadega ega lõike 10 kohaselt vastu võetud töökorraga, võib asjaomane kohtukoosseis vastu xxxxx sobiva menetluse, mis on kõnealuste sätetega kooskõlas.


12. Kohtukoosseis püüab xxxx xxxx otsused ühehäälselt. Kui otsust ei ole võimalik ühehäälselt teha, teeb kohtukoosseis otsuse kõigi oma liikmete häälteenamusega. Kohtukoosseisu üksikute liikmete väljendatud arvamused on anonüümsed.


13. Liikmed on kättesaadavad xxxx xxxx ja lühikese etteteatamisega ning nad on kursis käesoleva lepingu kohase vaidluste lahendamist puudutava tegevusega.


14. Selleks et tagada liikmete kättesaadavus, makstakse neile igakuist käsiraha, mis määratakse kindlaks komitee otsusega. Kohtu esimees ja vajaduse korral aseesimees saavad iga päeva eest, mil nad on täitnud kohtu esimehe ülesandeid vastavalt käesolevale jaole, päevaraha, mis on võrdne artikli 3.39 (Apellatsioonikohus) lõikes 16 kindlaksmääratud tasuga.


15. Lõikes 14 osutatud xxxx- xx päevaraha maksavad mõlemad lepinguosalised ICSIDi sekretariaadi hallatavale kontole vastavalt oma arengutasemele. Juhul kui üks lepinguosaline jätab käsi- või päevaraha maksmata, võib teine lepinguosaline otsustada maksta selle ise. Kõik sellised võlgnevused kuuluvad tasumisele koos asjakohase intressiga.

16. Välja arvatud juhul, xxx xxxxxxx teeb lõike 17 kohase otsuse, on kohtukoosseisu liikmete muud tasud ja kulud ICSIDi konventsiooni haldus- ja finantseeskirjade 14. eeskirja punkti 1 kohaselt kindlaks määratud ning nõude esitamise kuupäeval kehtivad tasud ja kulud, mille xxxxx jagab vaidluses osalevate poolte vahel kooskõlas artikli 3.53 (Esialgne otsus) lõikega 4.


17. Komitee võib oma otsusega muuta käsiraha, päevaraha ning muud tasud ja kulud korrapäraseks palgaks. Sellisel juhul töötavad kohtu liikmed täistööajaga ja nad ei tohi töötada ühelgi teisel tasustataval ega mittetasustataval ametikohal, kui kohtu esimees ei ole selleks erandkorras eriluba andnud. Komitee määrab kindlaks nende xxxx xx sellega seotud korralduslikud üksikasjad.


18. ICSIDi sekretariaat tegutseb kohtu sekretariaadina ja pakub kohtule asjakohast tuge. Xxxxx jaotab kõnealuse toega seotud kulud vaidluses osalevate poolte vahel vastavalt artikli 3.53 (Esialgne otsus) lõikele 4.


ARTIKKEL 3.39


Apellatsioonikohus


1. Luuakse alaline apellatsioonikohus, kes arutab kohtu otsuste xxxxx esitatud kaebusi.

2. Apellatsioonikohus koosneb kuuest liikmest, kellest kaks peavad olema liidu liikmesriikide kodanikud, kaks Vietnami kodanikud ja kaks kolmandate riikide kodanikud.


3. Artikli 4.1 (Komitee) lõike 5 punkti a kohaselt määrab komitee käesoleva lepingu jõustumisel apellatsioonikohtu kuus liiget1.


4. Komitee võib otsustada suurendada või vähendada apellatsioonikohtu liikmete arvu xxxx xxxx xxxxx. Lisaliikmed määratakse samadel, lõigetes 2 ja 3 sätestatud alustel.


5. Apellatsioonikohtu liikmete ametiaeg kestab neli aastat xx xxxx võib ühe korra pikendada. Vahetult pärast käesoleva lepingu jõustumist nimetatava kuue isiku hulgast xxxxx xxxx välja valitava kolme isiku ametiaeg pikeneb siiski kuue aastani. Vabad ametikohad täidetakse nende tekkides. Isik, kes on määratud sellise isiku asendamiseks, xxxxx ametiaeg ei ole veel lõppenud, on ametis oma eelkäija ülejäänud ametiaja jooksul.


1 Selle asemel et teha ettepanek kahe liikme määramiseks, kellel on tema kodakondsus, võib kumbki lepinguosaline teha ettepaneku määrata kuni kaks liiget, kellel on muu kodakondsus. Sellisel juhul käsitatakse kõnealuseid liikmeid käesoleva artikli kohaldamisel selle lepinguosalise kodanikena, kes tegi nende määramise ettepaneku.

6. Apellatsioonikohtul on esimees ja aseesimees, kes valitakse xxxxx xxxx kaheks aastaks liikmete hulgast, kes on kolmandate riikide kodanikud. Nad täidavad ülesandeid rotatsiooni korras järjestuses, mille määravad xxxxx xxxx kindlaks komitee kaasesimehed või nende esindajad. Kui esimees ei ole kättesaadav, asendab teda aseesimees.


7. Apellatsioonikohtu liikmed peavad olema tõendanud, et xxxx on eriteadmised rahvusvahelise avaliku õiguse valdkonnas, ning et xxxx on oma riigis kõrgeimasse kohtunikuametisse nimetamiseks vajalik kvalifikatsioon või et nad on tunnustatud pädevusega juristid. Soovitatavalt on xxxx teadmised rahvusvahelise investeerimisõiguse, rahvusvahelise kaubandusõiguse ja rahvusvahelistest investeerimis- või kaubanduslepingutest tulenevate vaidluste lahendamise valdkonnas.


8. Apellatsioonikohus menetleb apellatsioonikaebusi kohtukoosseisudes, mis koosnevad kolmest kohtu liikmest, kellest üks on liidu liikmesriigi kodanik, üks Vietnami kodanik ja üks kolmanda riigi kodanik. Kohtukoosseisu esimees on kolmanda riigi kodanikust kohtu liige.


9. Rotatsiooni korras kaebusi menetleva kohtukoosseisu moodustab igal juhul apellatsioonikohtu esimees, kes kannab hoolt selle eest, et kohtukoosseis on juhuslik ja ettearvamatu ning annab kohtukoosseisus tegutsemiseks võrdsed võimalused kõikidele liikmetele. Apellatsioonikohtu koosseisus tegutsev isik võib apellatsioonikohtu esimehe loal jätkata oma ametiaja lõppedes kohtukoosseisus ülesannete täitmist seni, kuni see kohtukoosseis menetluse lõpetab, ning teda käsitatakse xxxx xxxxxx tähenduses jätkuvalt apellatsioonikohtu liikmena.

10. Apellatsioonikohus töötab välja oma töökorra. Töökord peab olema kooskõlas käesoleva jaoga ja 13. lisas (Apellatsioonikohtu töökord) esitatud juhistega. Apellatsioonikohtu esimees koostab töökorra projekti, konsulteerides muude apellatsioonikohtu liikmetega, ja esitab töökorra projekti komiteele ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Komitee võtab töökorra projekti vastu. Xxx xxxxxxx xx xxxx töökorra projekti vastu kolme kuu jooksul alates selle esitamisest, teeb apellatsioonikohtu esimees töökorra projektis vajalikud muudatused, võttes arvesse lepinguosaliste väljendatud seisukohti. Seejärel esitab apellatsioonikohtu esimees läbivaadatud töökorra projekti komiteele. Läbivaadatud töökorra projekt loetakse vastuvõetuks, välja arvatud juhul, xxx xxxxxxx otsustab läbivaadatud töökorra projekti kolme kuu jooksul alates selle esitamisest tagasi lükata.


11. Kui tekib menetlusküsimus, mis ei ole hõlmatud käesoleva jaoga, komitee vastuvõetud täiendavate eeskirjadega ega lõike 10 kohaselt vastu võetud töökorraga, võib asjaomane apellatsioonikohtu koosseis vastu xxxxx sobiva menetluse, mis on kõnealuste sätetega kooskõlas.


12. Apellatsioonikohtu koosseis püüab xxxx xxxx otsused ühehäälselt. Kui otsust ei ole võimalik ühehäälselt teha, teeb apellatsioonikohtu koosseis otsuse kõigi oma liikmete häälteenamusega. Apellatsioonikohtu koosseisu üksikute liikmete väljendatud arvamused on anonüümsed.


13. Apellatsioonikohtu liikmed on kättesaadavad xxxx xxxx ja lühikese etteteatamisega ning nad on kursis käesoleva lepingu kohase muu vaidluste lahendamist puudutava tegevusega.

14. Apellatsioonikohtu liikmetele makstakse igakuist käsiraha, mis määratakse kindlaks komitee otsusega. Apellatsioonikohtu esimees ja vajaduse korral aseesimees saavad iga päeva eest, mil nad on täitnud apellatsioonikohtu esimehe ülesandeid vastavalt käesolevale jaole, päevaraha, mis on võrdne lõikes 16 kindlaksmääratud tasuga.


15. Lõikes 14 osutatud xxxx- xx päevaraha maksavad mõlemad lepinguosalised ICSIDi sekretariaadi hallatavale kontole vastavalt oma arengutasemele. Juhul kui üks lepinguosaline jätab käsi- või päevaraha maksmata, võib teine lepinguosaline otsustada maksta selle ise. Kõik sellised võlgnevused kuuluvad tasumisele koos asjakohase intressiga.


16. Käesoleva lepingu jõustumisel võtab komitee vastu otsuse, millega määratakse kindlaks apellatsioonikohtu koosseisu liikmete muude tasude ja kulude suurus. Apellatsioonikohus jaotab need tasud ja kulud vaidluses osalevate poolte vahel vastavalt artikli 3.53 (Esialgne otsus) lõikele 4.


17. Komitee võib oma otsusega muuta käsiraha, päevaraha ning muud tasud ja kulud korrapäraseks palgaks. Sellisel juhul töötavad apellatsioonikohtu liikmed täistööajaga ja nad ei tohi töötada ühelgi teisel tasustataval ega mittetasustataval ametikohal, kui apellatsioonikohtu esimees ei ole selleks erandkorras eriluba andnud. Komitee määrab kindlaks nende xxxx xx sellega seotud korralduslikud üksikasjad.

18. ICSIDi sekretariaat tegutseb apellatsioonikohtu sekretariaadina ja pakub kohtule asjakohast tuge. Apellatsioonikohus jaotab kõnealuse toega seotud kulud vaidluses osalevate poolte vahel vastavalt artikli 3.53 (Esialgne otsus) lõikele 4.


ARTIKKEL 3.40


Eetika


1. Kohtu ja apellatsioonikohtu liikmed valitakse selliste isikute hulgast, xxxxx sõltumatus on väljaspool kahtlust. Nad ei ole seotud ühegi valitsusega1. Nad xx xxxx vaidlusega seotud küsimustes vastu juhiseid üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt. Nad ei osale ühegi sellise vaidluse menetlemisel, mille puhul tekib otsene või kaudne huvide konflikt. Seejuures järgivad nad 11. xxxx (Kohtu ja apellatsioonikohtu liikmete ning vahendajate käitumisjuhend) nõudeid. Lisaks hoiduvad nad enda ametisse nimetamise korral tegutsemisest nõustaja, vaidluses osaleva xxxxx määratud eksperdi või tunnistajana pooleliolevas või uues käesoleva lepingu või ükskõik millise muu lepingu või riigisiseste õigusnormide kohases investeeringukaitsevaidluses.


1 Suurema kindluse huvides tuleb märkida, et asjaolu, et isik saab valitsuselt tasu, et ta töötas varem valitsuse heaks, või et tal on perekondlik suhe isikuga, kes saab valitsuselt tasu, ei muuda asjaomast isikut iseenesest sobimatuks.

2. Kui vaidluses osalev pool leiab, et liikme puhul esineb huvide konflikt, saadab ta kas kohtu või apellatsioonikohtu esimehele asjaomase liikme ametisse nimetamise kohta vaidlustamisteate. Selline vaidlustamisteade esitatakse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtu või apellatsioonikohtu koosseis tehti vaidluses osalevale poolele teatavaks, või 15 päeva jooksul alates päevast, mil vaidluses osalev pool xxx xxxxx asjassepuutuvaid fakte, kui on põhjust arvata, et vaidluses osalev pool ei võinud neist teada kohtukoosseisu moodustamise ajal. Vaidlustamisteates esitatakse vaidlustamise põhjused.


3. Kui 15 päeva jooksul alates vaidlustamisteate esitamise kuupäevast ei ole kohtu liige, xxxxx liikmesus vaidlustati, end omal soovil asjaomasest kohtukoosseisust taandanud, kuulab kohtu või apellatsioonikohtu esimees vaidluses osalevad pooled ära xx xxxxx asjaomasele liikmele võimaluse esitada oma seisukohad ning võtab seejärel 45 päeva jooksul alates vaidlustamisteate kättesaamisest otsuse, mille ta teeb viivitamata teatavaks vaidluses osalevatele pooltele ja kohtukoosseisu teistele liikmetele.


4. Kohtu esimehe kohtukoosseisu nimetamise vaidlustamise kohta teeb otsuse apellatsioonikohtu esimees ning apellatsioonikohtu esimehe kohtukoosseisu nimetamise vaidlustamise kohta teeb otsuse kohtu esimees.


5. Apellatsioonikohtu esimehe põhjendatud soovitusel või oma ühisel algatusel võivad lepinguosalised kõrvaldada komitee otsusega kohtu või apellatsioonikohtu teenistusest mõne liikme, kui tema käitumine ei ole kooskõlas lõikes 1 sätestatud kohustustega ega võimalda lasta tal jätkata kohtu või apellatsioonikohtu liikmena. Kui apellatsioonikohtu esimees väidetavalt nii käitub, esitab kohtu esimees põhjendatud soovituse. Käesoleva lõike rakendamise tagajärjel tekkinud vabade ametikohtade täitmisel kohaldatakse mutatis mutandis artikli 3.38 (Xxxxx) lõiget 2 ja artikli 3.39 (Apellatsioonikohus) lõiget 3.

ARTIKKEL 3.41


Mitmepoolsed vaidluste lahendamise mehhanismid


Lepinguosalised alustavad läbirääkimisi rahvusvahelise lepingu üle, millega moodustatakse mitmepoolne investeerimiskohus, millega koos või millest eraldi luuakse mitmepoolne apellatsioonimehhanism, mida kohaldatakse käesoleva lepingu kohaste vaidluste suhtes.

Lepinguosalised võivad seejärel kokku leppida käesoleva jao asjakohaste osade kohaldamata jätmises. Komitee võib xxxxx vastu otsuse, milles täpsustatakse vajalikke üleminekuga seotud korraldusi.


5. ALAJAGU MENETLUSE ELLUVIIMINE


ARTIKKEL 3.42


Kohaldatav õigus ja tõlgendamiseeskirjad


1. Xxxxx xx apellatsioonikohus otsustavad, kas meetmetega, mille kohta nõue on esitatud, rikutakse 2. peatüki (Investeeringute kaitse) sätteid, nagu hageja väidab.

2. Oma otsuste tegemisel kohaldavad xxxxx xx apellatsioonikohus 2. peatüki (Investeeringute kaitse) sätteid ja vajaduse korral muid käesoleva lepingu sätteid ning xx xxxx lepinguosaliste vahel kohaldatavaid rahvusvahelise õiguse eeskirju ja põhimõtteid ning võtavad faktiliste asjaoludena arvesse vaidluses osaleva xxxxx asjakohast riigisisest õigust.


3. Suurema kindluse huvides on kohtu ja apellatsioonikohtu jaoks siduvad tõlgendused, mille on riigisisese õiguse kohta esitanud kohtud või asutused, kes on pädevad asjakohast riigisisest õigust tõlgendama, ning tähendused, mille xxxxx xx apellatsioonikohus on asjakohasele riigisisesele õigusele andnud, ei ole kummagi lepinguosalise kohtute ega asutuste jaoks siduvad. Kohtul ja apellatsioonikohtul puudub pädevus otsustada käesoleva lepinguga väidetavalt vastuolus oleva meetme seaduslikkuse üle vaidluses osaleva xxxxx riigisiseste õigusnormide alusel.


4. Xxxxx xx apellatsioonikohus tõlgendavad käesolevat lepingut vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavaeeskirjadele, nagu need on kodifitseeritud 23. mail 1969 Xxxxxx sõlmitud rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonis.


5. Kui tõlgenduse asjus tekib tõsiseid kahtlusi, mis võivad mõjutada käesoleva jaoga seotud küsimusi, võib komitee vastu xxxxx käesoleva lepingu sätete tõlgendusi. Sellised tõlgendused on kohtule ja apellatsioonikohtule siduvad. Komitee võib otsustada, et tõlgendus on siduv alates mingist konkreetsest kuupäevast.

ARTIKKEL 3.43


Kõrvalehoidumine


Suurema kindluse huvides loobub xxxxx pädevusest, kui vaidlus on tekkinud või oleks väga tõenäoliselt võinud tekkida ajal, kui hageja sai vaidlusaluse investeeringu omanikuks või xxx xxxxx oma kontrolli alla, xx xxxxx teeb juhtumi asjaolude põhjal kindlaks, et hageja on saanud selle investeeringu omanikuks või saanud xxxxx xxx kontrolli alla peamiselt selleks, et esitada käesoleva jao alusel nõue. Võimalus loobuda sellistel asjaoludel pädevusest xx xxxxx muude kohtualluvust käsitlevate vastulausete kaalumist kohtu poolt.


ARTIKKEL 3.44


Esialgsed vastuväited


1. Kostja võib esitada vastuväite, et nõue on ilmselgelt põhjendamatu, hiljemalt 30 päeva pärast kohtukoosseisu moodustamist artikli 3.38 (Xxxxx) lõike 7 alusel, kuid igal juhul enne kohtukoosseisu esimest istungit, või 30 päeva pärast xxxx, xxx kostja xxx xxxxx vastuväite aluseks olevatest asjaoludest.

2. Kostja kirjeldab selle vastuväite aluseid nii täpselt kui võimalik.


3. Xxxxx annab vaidluses osalevatele pooltele võimaluse esitada vastuväite kohta oma seisukohad ning teeb siis kohtukoosseisu esimesel istungil või kohe pärast seda vastuväite suhtes oma otsuse või esialgse otsuse, esitades selle põhjused. Kui vastuväide saadakse pärast kohtukoosseisu esimest istungit, teeb xxxxx sellise otsuse või esialgse otsuse nii kiiresti kui võimalik, aga hiljemalt 120 päeva pärast vastuväite esitamist. Otsuse esitamisel eeldab xxxxx, et väidetavad faktid on õiged ning võib kaaluda asjassepuutuvaid fakte, mille üle ei vaielda.


4. Kohtu otsus xx xxxxx vaidluses osaleva xxxxx õigust esitada vastuväide artikli 3.45 (Õigusliku aluseta nõuded) alusel või esitada menetluse käigus vastuväide nõude õigusliku väärtuse kohta, samuti xx xxxxx need kohtu õigust käsitleda eelküsimusena muid vastuväiteid. Suurema kindluse huvides võib selline vastuväide hõlmata vastuväidet, et vaidlus või kõrvalnõue ei kuulu kohtu alluvusse või et see ei ole muudel põhjustel kohtu pädevuses.

ARTIKKEL 3.45


Õigusliku aluseta nõuded


1. Xxxx et see piiraks kohtu õigust käsitleda eelküsimusena muid vastuväiteid, nagu vastuväidet, et vaidlus või kõrvalnõue ei kuulu kohtu alluvusse või et see ei ole muudel põhjustel kohtu pädevuses, või xxxx et see piiraks kostja õigust esitada niisuguseid vastuväiteid sobival ajal, teeb xxxxx eelküsimusena otsuse kostja iga vastuväite kohta, et käesoleva jao alusel esitatud nõue või selle osa ei ole õiguslikult nõue, mille suhtes saab artikli 3.53 (Esialgne otsus) alusel teha otsuse hageja kasuks, isegi kui oletada, et väidetavad faktid vastavad tõele. Samuti võib xxxxx kaaluda asjassepuutuvaid fakte, mille üle ei vaielda.


2. Lõike 1 kohane vastuväide esitatakse kohtule niipea kui võimalik pärast kohtukoosseisu moodustamist, xx xxxx juhul mitte hiljem kui kuupäeval, mille xxxxx määrab kostjale vastuväidete või vastuse esitamiseks, või xxx xxxxx muudetakse, siis kuupäeval, mille xxxxx määrab kostjale muudatusele vastuse esitamiseks. Seda vastuväidet ei või esitada seni, kuni menetlus artikli 3.44 (Esialgne otsus) alusel on pooleli, välja arvatud juhul, xxx xxxxx annab loa esitada käesoleva artikli alusel vastuväide pärast xxxx, xxx ta on nõuetekohaselt arvestanud juhtumi asjaolusid.

3. Xxx xxxxx saab lõike 1 alusel esitatud vastuväite xx xxx ta ei pea seda vastuväidet ilmselgelt alusetuks, peatab ta asja sisulise menetlemise, määrab vastuväite arutamiseks ajakava, mis on kooskõlas ajakavadega, mis ta on määranud muude eelküsimuste kaalumiseks, ja teeb vastuväite suhtes otsuse või esialgse otsuse, milles esitab selle põhjendused.


ARTIKKEL 3.46


Menetluse läbipaistvus


1. Käesoleva jao kohaste vaidluste suhtes kohaldatakse kooskõlas lõigetega 2–8 UNCITRALi läbipaistvuseeskirju.


2. Artikli 3.30 (Konsultatsioonid) kohane konsultatsioonitaotlus, artikli 3.32 (Teade nõude esitamise kavatsuse kohta) lõike 1 kohane teade nõude esitamise kavatsuse kohta, artikli 3.32 (Teade nõude esitamise kavatsuse kohta) lõike 2 kohane teade kostja kindlaksmääramise kohta, artikli 3.40 (Eetika) kohane vaidlustamisteade ja otsus selle vaidlustamise kohta ning artikli 3.59 (Nõuete liitmine) kohane liitmistaotlus lisatakse dokumentide loetellu, millele on viidatud UNCITRALi läbipaistvuseeskirjade artikli 3 lõikes 1.

3. UNCITRALi läbipaistvuseeskirjade artikli 7 kohaselt võib xxxxx xxxx algatusel või isiku taotluse korral ning pärast vaidluses osalevate pooltega konsulteerimist otsustada, kas ja kuidas teha kättesaadavaks muid kohtule esitatud või kohtu poolt välja antud dokumente, mis ei kuulu UNCITRALi läbipaistvuseeskirjade artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaldamisalasse. Need võivad hõlmata asitõendeid, kui kostja sellega nõus on.


4. Olenemata UNCITRALi läbipaistvuseeskirjade artiklist 2 edastab liit või (olenevalt asjaoludest) Vietnam pärast käesoleva artikli lõike 2 kohaste asjakohaste dokumentide saamist need dokumendid viivitamata vaidluses mitteosalevale lepinguosalisele ja teeb need avalikult kättesaadavaks, kustutades konfidentsiaalse või kaitstud teabe1.


5. Lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud dokumendid võib teha avalikult kättesaadavaks nende edastamisega UNCITRALi läbipaistvuseeskirjades viidatud hoiulevõtjale või muul viisil.


6. Hiljemalt xxxx aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vaatab komitee läbi lõike 3 kohaldamise. Kummagi lepinguosalise taotluse korral võib komitee xxxxx artikli 4.1 (Komitee) lõike 5 punkti c alusel vastu otsuse, mille kohaselt kohaldatakse käesoleva artikli lõike 3 asemel UNCITRALi läbipaistvuseeskirjade artikli 3 lõiget 3.



1 Suurema kindluse huvides hõlmab UNCITRALi läbipaistvuseeskirjade artikli 7 lõikes 2 määratletud konfidentsiaalne või kaitstud teave valitsuse salastatud teavet.

7. Kui kohtu otsusest sellise vastuväite kohta, mis on seotud väidetavalt konfidentsiaalse või kaitstud teabe äramärkimisega, ei tulene teisiti, ei tohi vaidluses osalevad pooled ega xxxxx avaldada ühelegi vaidluses mitteosalevale lepinguosalisele ega üldsusele kaitstud teavet, kui teabe esitanud vaidluses osalev pool on selle teabe selgelt kaitstuks märkinud1.


8. Seoses menetlusega võib vaidluses osalev pool avaldada teistele isikutele, sealhulgas tunnistajatele ja ekspertidele, selliseid toimetamata dokumente, mida ta peab vajalikuks käesoleva jao kohase menetluse käigus. Vaidluses osalev pool tagab, et kõnealused isikud kaitsevad nendes dokumentides sisalduvat konfidentsiaalset või kaitstud teavet.


1 Suurema kindluse huvides tuleb märkida, et kui vaidluses osalev pool, kes teabe esitas, otsustab terve seda teavet sisaldava esildise või osa sellest kooskõlas UNCITRALi läbipaistvuseeskirjade artikli 7 lõikega 4 tagasi xxxxx, peab teine vaidluses osalev pool vajaduse korral uuesti esitama täielikud ja toimetatud dokumendid, kas kustutades teabe, mille vaidluses osalev pool, kes teabe algselt esitas, on tagasi võtnud, või märkides teabe xxx xxxxx viisil, kui vaidluses osalev pool, kes teabe algselt esitas.

ARTIKKEL 3.47


Vaheotsused


Xxxxx võib määrata ajutise meetme vaidluses osaleva xxxxx õiguste kaitsmiseks või kohtu pädevuse täielikuks tagamiseks, sealhulgas määruse säilitada vaidluses osaleva xxxxx valduses või kontrolli all olevaid tõendeid või kaitsta kohtu pädevust. Xxxxx xx või nõuda xxxxxx arestimist ega takistada kohaldamast kohtlemist, mis kujutab endast väidetavalt rikkumist. Käesoleva lõike kohaldamisel sisaldab määrus soovitust.


ARTIKKEL 3.48


Kulude tagamine


1. Suurema kindluse huvides võib xxxxx taotluse korral nõuda hagejalt kulude täielikku või osalist tagamist, kui on põhjendatud alus arvata, et hageja riskib sellega, et ta ei suuda täita võimalikku otsust kulude hagejalt väljanõudmise kohta.


2. Kui kulude tagatist ei ole täies mahus esitatud 30 päeva jooksul alates kohtu korraldusest või muu ajavahemiku jooksul, mille xxxxx on kehtestanud, teavitab xxxxx sellest vaidluses osalevaid pooli. Xxxxx võib otsustada menetluse peatada või lõpetada.

ARTIKKEL 3.49


Loobumine


Xxx xxxxxx käesoleva jao kohase nõude esitamist ei astu hageja menetluse käigus 180 järjestikuse päeva või ajavahemike jooksul, mille vaidluses osalevad pooled võivad kokku leppida, mingeid samme, loetakse, et hageja on oma nõude tagasi võtnud ja menetlusest loobunud. Xxxxx võtab kostja taotluse korral xx xxxxxx vaidluses osalevate poolte teavitamist vastu määruse, millega võetakse loobumine teadmiseks, ja teeb otsuse kulude kohta. Pärast kõnealuse määruse vastuvõtmist lõpevad kohtu volitused. Hageja ei või pärast seda seoses sama küsimusega nõuet esitada.


ARTIKKEL 3.50


Menetluse keel


1. Vaidluses osalevad pooled lepivad kokku menetluses kasutatavas keeles.

2. Kui vaidluses osalevad pooled ei ole jõudnud lõike 1 kohasele kokkuleppele 30 päeva jooksul alates kohtukoosseisu moodustamisest vastavalt artikli 3.38 (Xxxxx) lõikele 7, määrab menetluses kasutatava keele kindlaks xxxxx. Xxxxx määrab keele kindlaks pärast vaidluses osalevate pooltega konsulteerimist, et tagada menetluse majanduslik tõhusus ning see, et otsusega ei koormataks tarbetult vaidluses osalevate poolte ja kohtu ressursse1.


ARTIKKEL 3.51


Vaidluses mitteosalev lepinguosaline


1. Kostja edastab 30 päeva jooksul pärast punktides a ja b osutatud dokumentide kättesaamist või kohe pärast konfidentsiaalset või kaitstud teavet käsitleva vaidluse lahendamist vaidluses mitteosalevale lepinguosalisele järgmised dokumendid:


a) artikli 3.30 (Konsultatsioonid) kohane konsultatsioonitaotlus, artikli 3.32 (Teade nõude esitamise kavatsuse kohta) lõike 1 kohane teade nõude esitamise kavatsuse kohta, artikli 3.32 (Teade nõude esitamise kavatsuse kohta) lõike 2 kohane teade kostja kindlaksmääramise kohta, artikli 3.33 (Nõude esitamine) kohane nõue ning



1 Menetluse majanduslikku tõhusust silmas pidades peaks xxxxx arvesse võtma vaidluses osalevate poolte ja kohtu kulusid selle kohtupraktika ja õigusteooria läbitöötamisel, mille vaidluses osalevad pooled võivad esitada.

b) taotluse korral dokumendid, mis tehakse artikli 3.46 (Menetluse läbipaistvus) kohaselt üldsusele kättesaadavaks.


2. Vaidluses mitteosaleval lepinguosalisel on õigus osaleda selle jao kohaselt peetavatel istungitel ning esitada suulisi seisukohti käesoleva lepingu tõlgendamise kohta.


ARTIKKEL 3.52


Ekspertide aruanded


Vaidluses osaleva xxxxx taotluse korral või omal algatusel pärast vaidluses osalevate pooltega konsulteerimist võib xxxxx määrata ühe või mitu eksperti, kes esitavad talle kirjalikke aruandeid faktiliste asjaolude kohta seoses keskkonna-, tervise-, ohutus- või muude küsimustega, mille vaidluses osalev pool on menetluse käigus tõstatanud.


ARTIKKEL 3.53


Esialgne otsus


1. Xxx xxxxx leiab, et vaidlusalune meede on vastuolus 2. peatüki (Investeeringute kaitse) sätetega, võib xxxxx hageja taotluse alusel xx xxxxxx vaidluses osalevate poolte ärakuulamist eraldi või kombineerituna välja mõista üksnes järgmist:


a) rahaline kahjuhüvitis xx xxxx kohaldatavad intressid ning

b) vara tagastamine, mille puhul sätestatakse otsuses, et kostja võib tagastamise asemel maksta rahalise kahjuhüvitise ja kohaldatava intressi, mis määratakse kindlaks kooskõlas 2. peatüki (Investeeringute kaitse) asjakohaste sätetega.


Kui nõue esitati kohapealse äriühingu nimel, nähakse iga käesoleva lõike kohase otsusega ette, et


a) rahaline kahjuhüvitis xx xxxx kohaldatavad intressid makstakse kohapealsele äriühingule ning


b) tagastamine tehakse kohapealsele äriühingule.


Xxxxx xx või nõuda asjaomase kohtlemise tühistamist.


2. Rahaline kahjuhüvitis ei või olla suurem kui hageja või (olenevalt olukorrast) tema kohapealse äriühingu poolt 2. peatüki (Investeeringute kaitse) sätete rikkumise tulemusel kantud kahju, millest on maha arvatud asjaomase lepinguosalise poolt juba välja makstud kahjuhüvitis või muu kompensatsioon. Suurema kindluse huvides tuleb märkida, et kui investor esitab nõude enda nimel, võib ta sisse nõuda üksnes kahju, mida kõnealune investor on kandnud seoses käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga.


3. Xxxxx xx või välja mõista karistuslikke kahjuhüvitisi.

4. Xxxxx annab korralduse, et menetluse kulud1 kannab vaidluse kaotanud pool. Erakorralistel asjaoludel võib xxxxx xxxxxx kulud vaidluses osalevate poolte vahel, kui ta otsustab, et juhtumi asjaolude puhul on selline jagamine kohane. Muud mõistlikud kulud, sealhulgas õigusabi ja esindamisega seotud mõistlikud kulud, kannab vaidluse kaotanud pool, välja arvatud juhul, xxx xxxxx otsustab, et selline jaotus ei ole nõude asjaolusid arvestades põhjendatud. Kui nõuetest otsustatakse rahuldada ainult osa, kohandatakse kulusid proportsionaalselt rahuldatud nõuete arvu või ulatusega. Apellatsioonikohus käsitleb kulusid käesoleva artikli kohaselt.


5. Komitee võib xxxxx tasude suhtes vastu täiendavaid eeskirju, et määrata kindlaks õigusabi ja esindamisega seotud maksimaalsed kulud, mida teatavatesse kategooriatesse kuuluvad vaidluse kaotanud pooled võivad olla sunnitud kandma. Nende täiendavate eeskirjade puhul võetakse arvesse füüsilistest isikutest ja väikestest või keskmise suurusega ettevõtjatest hagejate rahalisi vahendeid. Komitee püüab kõnealused täiendavad eeskirjad vastu xxxxx hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.


6. Xxxxx teeb esialgse otsuse 18 kuu jooksul pärast nõude esitamise kuupäeva. Kui sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, võtab xxxxx vastu sellekohase otsuse, milles on esitatud viivituse põhjused.


1 Suurema kindluse huvides hõlmab mõiste „menetluse kulud“ a) eksperdiabi ja muu kohtu poolt nõutava abi mõistlikke kulusid ning b) tunnistajate mõistlikke sõidu- xx xxxx kulusid ulatuses, xxxxxx xxxxx on need kulud heaks kiitnud.

ARTIKKEL 3.54


Edasikaebamise kord


1. Kumbki vaidluses osalev pool võib esialgse otsuse apellatsioonikohtule edasi kaevata 90 päeva jooksul pärast selle tegemist. Edasikaebamise põhjused võivad olla järgmised:


a) xxxxx on kohaldatavat õigust vääralt tõlgendanud või kohaldanud;


b) xxxxx on teinud asjaolude, sealhulgas asjakohase riigisisese õiguse hindamisel ilmseid vigu, või


c) ICSIDi konventsiooni artiklis 52 sätestatud põhjused, kui need põhjused ei ole hõlmatud käesoleva lõike punktidega a xx x.


2. Apellatsioonikohus jätab kaebuse rahuldamata, kui ta leiab, et kaebus on alusetu. Samuti võib ta kaebuse kiirendatud korras rahuldamata xxxxx, xxx kaebus on ilmselgelt alusetu.


3. Kui apellatsioonikohus leiab, et kaebus on põhjendatud, muudab apellatsioonikohus oma otsusega esialgse otsuse õiguslikke hinnanguid ja järeldusi, või tühistab need kas täielikult või osaliselt. Apellatsioonikohtu otsus sisaldab täpseid selgitusi selle kohta, kuidas ta on kohtu asjaomaseid õiguslikke hinnanguid ja järeldusi muutnud või need tühistanud.

4. Kui kohtu tuvastatud faktilised asjaolud seda võimaldavad, esitab apellatsioonikohus kõnealuste asjaolude põhjal oma õiguslikud hinnangud ja järeldused ning teeb lõpliku otsuse. Kui see ei ole võimalik, saadab apellatsioonikohus asja tagasi kohtule.


5. Üldjuhul ei või apellatsioonimenetlus kesta kauem kui 180 päeva alates päevast, mil vaidluses osalev pool teavitas vormikohaselt oma otsusest edasi kaevata, kuni päevani, mil apellatsioonikohus teeb oma otsuse. Kui apellatsioonikohus leiab, et ta ei saa teha otsust 180 päeva jooksul, teatab ta vaidluses osalevatele pooltele kirjalikult edasilükkamise põhjused ja hinnangulise ajavahemiku, mille jooksul ta otsuse teeb. Xxx xxxx ei takista erakorralised asjaolud, ei kesta menetlus mingil juhul kauem kui 270 päeva.


6. Vaidluses osalev pool, kes otsuse edasi kaebab, esitab tagatise, tagades seejuures edasikaebamisega seotud kulud ning mõistliku summa, mille apellatsioonikohus kindlaks määrab, arvestades juhtumi asjaolusid.


7. Apellatsioonimenetluse suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artikleid 3.37 (Kolmanda isiku poolne rahastamine), 3.46 (Menetluse läbipaistvus), 3.47 (Vaheotsused), 3.49 (Loobumine), 3.51 (Vaidluses mitteosalev lepinguosaline), 3.53 (Esialgne otsus) ja 3.56 (Kahjutasu või muu hüvitis).

Document Metadata

Filed: May 7th, 2019