SISUKORD
Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tingimused
Kooskõlastatud Konkurentsiameti 20.12.2017 otsusega nr 7-10/2017-024 Kehtivad alates 22.01.2018
SISUKORD
Sisukord 1
1 Üldosa 4
2 Liitumise eeluuring 6
3 Liitumise menetlemine 8
3.1 Liitumistaotlus 8
3.2 Liitumislepingu pakkumine 9
3.3 Liitumistasu 11
3.4 Liitumistasu maksmine 12
3.5 Võrguühenduse rajamine 14
3.6 Kliendi elektripaigaldise rajamine 14
3.7 Pingestamine 15
3.8 Sünkroniseerimine 16
3.9 Tootmisseadme nõuetekohasuse kontrollimine ja kinnitamine 17
3.10 Liitumislepingu lõppemine seoses täitmisega 21
3.11 Ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse vähendamise metoodika 21
4 Kliendi elektripaigaldiste tehnilised nõuded 23
4.1 Üldnõuded 23
4.2 Nõuded primaarseadmetele 23
4.3 Kliendi seadmete nimipinge valiku põhimõtted 25
4.4 Lühise taluvus 25
4.5 Ohutusvahemikud 25
4.6 Lekkeraja pikkused 25
4.7 Raadiohäired ja akustiline müra 25
4.8 Automaatika ja releekaitse 26
4.9 Nõuded kliendi elektripaigaldise andmevahetusele 27
4.10 Nõuded talitusele sageduse xx xxxxx muutumisel ning võrguhäiringutel 31
4.11 Tootmisseadme kaitsefunktsioon 31
4.12 Aktiiv-, reaktiivvõimsuse xx xxxxx reguleerimine 31
4.13 Sageduse primaarreguleerimine 32
4.14 Omatarbekoormusele üleminek 34
4.15 Elektrienergia kvaliteedi nõuded 34
5 Põhivõrgu tehnilised põhimõtted ja parameetrid 38
5.1 Üldosa 38
5.2 Õhu- ja kaabelliinid 39
5.3 Alajaamade skeemide põhimõtted 41
5.4 Alajaama hooned ja rajatised 43
5.5 Alajaama vahelduvabipinge (AC) süsteemide lahendused 43
5.6 Alajaama alalisabipinge (DC) süsteemid 43
5.7 Releekaitse ja automaatika kavandamise põhimõtted 43
5.8 Jõutrafod 44
5.9 Shuntreaktorid 45
5.10 Kondensaatorpatareid 45
5.11 Alajaama lühisvoolud ja maanduskontuur 45
5.12 Alajaama juhtimine ja andmehõive 45
5.13 Võrgu analüüsimise seadmed 45
5.14 Ülekantava elektrienergia mõõtmine 46
6 Jaotusvõrguettevõtjatega liidetavate tootmisseadmete liitumise kooskõlastamine 47
6.1 Üldosa 47
6.2 Kooskõlastamise protsessi vältel esitatavad andmed 49
6.3 Tehnilised põhimõtted 50
6.4 Nõuded kaugjuhtimisele ning releekaitsele 51
6.5 Erisused reservgeneraatorite liitumisel 53
Prototüüpse seadme ajutiselt põhivõrku ühendamine 54
7.1 Üldised põhimõtted 54
7.2 Ühendamise tehnilised põhimõtted 55
7.3 Prototüüpse seadme ühendamiseprotsessi lühikirjeldus 55
Standardid ja nõuded 57
Lisad 60
XXXX 1 - Vormid 61
XXXX 2 - Liitumislepingu tüüpvorm 70
XXXX 3 - Katsetamine 87
XxXX 4 - Tabelid 127
XXXX 5 - Elektriosa projekti koostamise ja modelleerimise juhend 137
1 ÜLDOSA
1.1 Käesolevad Elering AS-i (edaspidi põhivõrguettevõtja) elektri põhivõrguga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused) koos xxxxxxxx sätestavad põhivõrguettevõtja elektrivõrguga (edaspidi põhivõrk) liitumise ja jaotusvõrguga liituvate tootmisseadmete kooskõlastamise korra. Liitumistingimused moodustavad liitumislepingu lahutamatu osa. Liitumismenetlusele kohaldatakse liitumismenetluse alustamise ajal kehtivaid liitumistingimusi.
1.2 Käesolevates liitumistingimustes toodud ja viidatud tehnilised nõuded kohalduvad tarbimissuunalisele liitumisele ning tootmissuunalisele liitumisele ja jaotusvõrguga liituvate tootmisseadmete kooskõlastamisele, mille käigus ühendatakse põhivõrguga või liituva kliendi elektrivõrguga tootmisseadmed, mis on jagatud nelja klassi:
1.2.1 Klass 1 – tootmisseadmed nimiaktiivvõimsusega kuni 200 kW;
1.2.2 Klass 2 – tootmisseadmed nimiaktiivvõimsusega üle 200 xX xxxx 1 MW;
1.2.3 Klass 3 – tootmisseadmed nimiaktiivvõimsusega üle 1 XX xxxx 10 MW;
1.2.4 Klass 4 – tootmisseadmed nimiaktiivvõimsusega üle 10 MW või liitumispunkt xxxxxx 110 kV või 330 kV.
1.3 Liitumistingimused sätestavad lisaks põhivõrgu tehnilised parameetrid ja liitumisprotsessis vajalike kooskõlastamiste reeglid, samuti liitumise eeluuringu ja liitumistaotluse menetlemise reeglid.
1.4 Liitumine tähendab nõuetekohase elektripaigaldise põhivõrguga ühendamist või olemasolevate tarbimis- või tootmistingimuste muutmist, v.a. olemasoleva tarbimis- ja/või tootmisvõimsuse vähendamine, mida käsitletakse elektripaigaldise ümberehitamisena. Olemasolevas liitumispunktis või tarbimiskohas kokkulepitud tarbimis- ja/või tootmistingimuste suurendamisel ei kohaldata Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 „Võrgueeskiri “ § 32 lg-t 4 (edaspidi võrgueeskiri) juhul, kui võimsuse suurendamine ei tingi põhivõrguettevõtjale kuuluvat ning liitumispunktiga ühendatud jõutrafo vahetust.
1.5 Kõik põhivõrguga ühendamise, kooskõlastamise, liitumiste eeluuringuga seotud menetlused ning nendega kaasnevad andmevahetused teostatakse põhivõrguettevõtja liitumise e-keskkonnas.
1.6 Liitumistingimustes kasutatakse mõisteid elektrituruseadues, võrgueeskirjas, liitumistingimustes ning muudes liitumist reguleerivates dokumentides (nt Konkurentsiameti otsused) ja õigusaktides sätestatud tähenduses.
1.7 Põhivõrguettevõtjal on õigus mitte kohaldada liitumistingimuste peatükis 5 sätestatud nõudeid täies mahus, kui liitumisprotsess ei põhjusta teise kliendi varustuskindluse halvenemist ning liitumistaotluse alusel sõlmitakse tähtajaline võrguleping.
1.8 Liitumistingimuste kehtestamise hetkeks pooleli olevale liitumismenetlusele kohaldatakse soodsaimaid tingimusi, kui need tulenevad uutest liitumistingimustest. Kui uute liitumistingimustega sätestatakse kliendile täiendavaid nõudeid, siis lähtutakse liitumismenetluse alguses kehtinud liitumistingimustest.
1.9 Liitumistingimuste punkt 1.4 teises lauses nimetatud tarbimis- ja tootmistingimuste suurendamise korral lähtutakse liitumistaotluse esitamise ajal kehtinud liitumistingimustest, v.a. liitumismenetluse korral, mille puhul ei ole võrguettevõtja avaldanud liitumislepingu täitmisega seotud hanketeadet. Sellisel juhul lähtutakse käesolevatest liitumistingimustest.
2 LIITUMISE EELUURING
2.1 Enne liitumistaotluse esitamist on soovitatav läbi viia põhivõrguga ühendamise asjaolude täpsustamiseks ja liitumise oluliste asjaolude määramiseks ühine liitumise eeluuring (edaspidi: eeluuring).
2.2 Eeluuringu läbiviimiseks tuleb põhivõrguettevõtjale esitada taotlus põhivõrguettevõtja liitumise e-keskkonnas. Juhul, kui liitumise raames ühendatava elektripaigaldise summaarne nimivõimsus ületab 50 MW 110 kV võrgus või 200 MW 330 kV võrgus, saavad vajadusel põhivõrguettevõtja ja klient eeluuringu faasis täpsustada liitumistaotlusega esitatavate andmete esitusviisi ja täpse mahu.
2.3 Eeluuringu taotluse alusel väljastatakse kliendile tehniliste tingimustega ülevaade võrguühenduse tagamiseks vajalike ehitustööde mahust, liitumistasu suurusest, ühenduse valmimise eeldatavast ajast, elektrivõrgu läbilaskevõimest, elektrisüsteemi olukorda käsitlevatest asjakohastest andmetest ja muudest elektripaigaldise eripärast tulenevatest tehnilistest nõuetest.
2.4 Põhivõrguettevõtja poolt koostatavate tehniliste tingimuste täpsus sõltub taotleja poolt eeluuringu taotlusega esitatava informatsiooni täpsusest, kuid vastuse koostamiseks tuleb põhivõrguettevõtjale esitada minimaalselt järgnevad andmed:
2.4.1 plaanitava elektripaigaldise nimetus;
2.4.2 elektripaigaldise liiki (sünkroon, asünkroon, inverter, konverter või muu);
2.4.3 elektripaigaldise tüüp (soojuselektrijaam, koostootmisjaam, tuuleelektrijaam jt);
2.4.4 kas tehnilisi tingimusi soovitakse planeeringute või liitumise jaoks;
2.4.5 liitumispunkti ja/või tarbimiskoha soovitavad tarbimis- ja tootmisvõimsused xx xxxxx nimipinge;
2.4.6 nõuded elektrivarustuskindlusele;
2.4.7 ehitatava elektripaigaldise planeeritud asukoht (tuua välja kas planeeritavat asukohta on võimalik muuta);
2.4.8 planeeritud elektripaigaldise kasutusele võtmise aeg;
2.4.9 võimalusel projekti tähtsamate etappide eeldatav ajakava vastavalt xxxx 1 punktis
1.1.2.2 toodud vormile;
2.4.10 Põhivõrguga liituv jaotusvõrguettevõtja esitab oma paigaldisega ühendatud olemasolevate, vastava põhivõrgu alajaama toitel normaalskeemi järgi töötavate üle 15 kW nimiaktiivvõimsusega tootmisseadmete kohta nimekirja, milles on välja toodud olemasoleva tootja nimi, võimsus ja jaama liik. Olemasolevate tootmisseadmete nimiaktiivvõimsusega 15 kW ja vähem kohta võib andmed esitada summaarselt.
2.5 Põhivõrguettevõtja registreerib taotluse selle esitamise päeval või hiljemalt taotluse esitamise päevale järgneval tööpäeval ning alustab taotluse läbi vaatamist.
2.6 Põhivõrguettevõtja kontrollib kümne (10) tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimisest taotluse vastavust ning väljastab kliendile xxxxx taotluse vastuvõtmisest või taotluses esinenud puudustest.
2.7 Kui esitatud taotluses puuduseid ei esine, loetakse taotlus vastuvõetuks alates taotluse registreerimisest.
2.8 Puuduste, vastuolude või täiendava informatsiooni vajaduse korral kontakteerub põhivõrguettevõtja kliendiga. Pärast puuduste kõrvaldamist teavitab põhivõrguettevõtja klienti taotluse vastuvõtmisest ning alustab tehniliste tingimuste koostamist.
2.9 Põhivõrguettevõtja väljastab tehnilised tingimused hiljemalt 90 päeva jooksul alates taotluse vastuvõtmisest.
2.10 Põhivõrguettevõtja poolt väljastatavad tehnilised tingimused on mittesiduvad ning koostatud arvestades nende väljastamise ajal põhivõrguettevõtja poolt vastu võetud liitumistaotlusi, kehtivaid liitumislepingute pakkumisi, liitumislepinguid ja elektrivõrgu olukorda.
2.11 Tehniliste tingimuste koostamisel aluseks võetud asjaolude muutumisel on põhivõrguettevõtjal õigus hilisemal liitumise menetlemisel või uue eeluuringu taotlemisel vastavalt muuta ka tehnilisi tingimusi.
3 LIITUMISE MENETLEMINE
3.1 Liitumistaotlus
3.1.1 Põhivõrguga liitumiseks esitab klient põhivõrguettevõtjale liitumistingimustes sätestatud nõuete kohase liitumistaotluse, millele on lisatud kliendi elektripaigaldise tehnilised andmed vastavalt põhivõrguettevõtja poolt kehtestatud liitumistaotluse vormile ning muud õigusaktides sätestatud dokumendid ja/või kinnitused. Liitumistaotlusele lisatakse esindusõigust tõendav dokument, kui liitumistaotluse esitaja esindusõigus ei nähtu äriregistrist. Liitumistaotlusega esitatavad andmed on toodud liitumistingimuste lisas nr 1.
3.1.1.1 Põhivõrguga liituv jaotusvõrguettevõtja esitab punktis 3.1.1 nõutud andmed tootmissuunalise liitumise korral olemasolevate üle 15 kW nimiaktiivvõimsusega tootmisseadmete kohta nimekirjana, milles on välja toodud olemasoleva tootja nimi, võimsus ja jaama liik. Olemasolevate tootmisseadmete nimiaktiivvõimsusega 15 kW ja vähem kohta võib andmed esitada summaarselt.
3.1.2 Põhivõrguettevõtja registreerib kliendi liitumistaotluse ning teavitab sellest klienti. Põhivõrguettevõtja väljastab liitumistingimuste punkti 3.3.2 alusel menetlustasu arve kolme (3) tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest.
3.1.3 Liitumistaotluse kontrollimist alustatakse pärast menetlustasu laekumist, mille raames kontrollib põhivõrguettevõtja liitumistaotlusega esitatud andmeid ning teavitab klienti puudustest vastavalt punktides 3.1.4 ja 3.1.5 toodud tähtaegadele. Puuduste mitteesinemisel ning pärast menetlustasu laekumist loetakse liitumistaotlus põhivõrguettevõtja poolt vastuvõetuks ning põhivõrguettevõtja teavitab klienti liitumistaotluse vastuvõtmisest kümne (10) tööpäeva jooksul ja informeerib klienti tähtajast, hiljemalt mille jooksul liitumislepingu pakkumine kliendile esitatakse.
3.1.4 Kui liitumistaotluses esitatud andmed on puudulikud, edastab põhivõrguettevõtja hiljemalt kümne (10) tööpäeva jooksul alates menetlustasu laekumisest kliendile vastavasisulise xxxxx, xxxxxxxx xxx xxxx liitumistaotluses esinevad puudused.
3.1.5 Kliendil tuleb 20 tööpäeva jooksul, arvates põhivõrguettevõtjalt vastava xxxxx saamisest, viia liitumistaotlus nõuetega vastavusse, sh esitada kõik puuduvad andmed.
3.1.6 Põhivõrguettevõtja edastab kümne (10) tööpäeva jooksul pärast kliendi poolt korrigeeritud taotluse esitamist kliendile xxxxx taotluse nõuetekohasusest või loetelu korrigeeritud taotluses esinenud puudustest. Nõuetekohasuse xxxxx esitamisest loetakse taotlus ka vastuvõetuks.
3.1.7 Kui klient ei ole punktis 3.1.5 toodud tähtaja jooksul viinud liitumistaotlust vastavusse põhivõrguettevõtja poolt esitatud nõuetega või ei likvideeri kõiki põhivõrguettevõtja poolt välja toodud puuduseid taotluse kolmanda parandusega, loetakse liitumise protsess lõppenuks, millest teavitatakse klienti kirjalikult. Põhivõrguettevõtja tagastab liitumisprotsessi lõppemisel käesolevas punktis toodud asjaolu tõttu kliendile menetlustasu 50 % ulatuses.
3.1.8 Kõik kliendi poolt pärast liitumistaotluse vastuvõtmist ja/või liitumislepingu allkirjastamist taotletavad muudatused liitumistaotluses esitatud andmetes tuleb põhivõrguettevõtjale esitada digitaalselt allkirjastatuna. Kui kliendi poolt taotletavad muudatused on seotud liitumispunkti soovitud asukoha või soovitud võimsusega, tuleb kliendil esitada uus liitumistaotlus, mis muudab varasema liitumisprotsessi lõppenuks.
3.1.9 Ühe tarbimiskoha või liitumispunkti kohta ei või ühel kliendil olla rohkem kui üks kehtiv liitumistaotlus või liitumisleping, samuti ei saa esitada ühe tarbimiskoha või liitumispunkti kohta mitut taotlust ega sõlmida mitu võrgulepingut.
3.1.10 Liitumistaotlusega esitatud või liitumislepinguga kokku lepitud tootmisseadme või selle nimiaktiivvõimsuse muutmiseks tuleb esitada põhivõrguettevõtjale liitumistaotlus ning sõlmida sellekohane uus liitumisleping juhul kui kõnealune muudatus tingib võrgu suunas edastava aktiivvõimsuse muudatuse või võrgust võetava või võrku antava reaktiivvõimsuse võimekuse vähenemise. Liitumistaotlusega esitatud või liitumislepinguga kokku lepitud tarbimisvõimsuse muutmiseks tuleb esitada põhivõrguettevõtjale liitumistaotlus ning sõlmida sellekohane uus liitumisleping juhul kui kõnealune muudatus tingib näivvõimsuse või võrgust võetava või võrku antava reaktiivvõimsuse suurenemise. Uuele liitumismenetlusele kohaldatakse uue liitumislepingu sõlmimise ajal kehtivaid liitumistingimusi.
3.1.11 Liitumistaotlus ning selle lisad moodustavad liitumislepingu lahutamatu osa.
3.1.12 Kliendil on õigus lõpetada vastavasisulise kirjaliku tahteavaldusega liitumistaotluse menetlus. Sellisel juhul ei ole põhivõrguettevõtjal kohustust teha kliendile liitumislepingu pakkumist.
3.2 Liitumislepingu pakkumine
3.2.1 Liitumistaotluse vastuvõtmisele järgnevalt koostab ja esitab põhivõrguettevõtja kliendile
90 päeva jooksul (kui ei ole kokku lepitud teisiti) liitumistingimuste lisas 2 toodud liitumislepingu tüüpvormi kohase liitumislepingu pakkumise, mis sisaldab muuhulgas:
3.2.1.1 liitumis- ja mõõtepunkti asukoha põhimõtteskeemi;
3.2.1.2 liitumistasu või liitumistingimuste muutmise tasu prognoositud suurus xx xxxxx tasu maksmise tingimusi ning tasu kujunemise kalkulatsiooni;
3.2.1.3 liitumise tehnilist lahendust koos liitumispunkti elektriliste põhiparameetritega;
3.2.1.4 võrguga ühendamise või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tingimusi, sealhulgas tähtaega xx xxxx tingimusi;
3.2.1.5 liitumislepingu muutmise ja lõpetamise tingimusi;
3.2.1.6 muid liitumislepingu tingimusi.
3.2.2 Liitumislepingu pakkumise koostamisel peab põhivõrguettevõtja:
3.2.2.1 lähtuma kehtivatest tehnilistest standarditest ning võrgu väljaehitamise ja kasutamise nõuetest järgides peatükis 5 toodud põhimõtteid;
3.2.2.2 võrdlema liitumise erinevaid tehnilisi lahendusi;
3.2.2.3 leidma kliendiga koostöös teostatava analüüsi käigus tehnilis-majanduslikult eelistatavaima lahenduse;
3.2.2.4 määrama liitumispunkti asukoha;
3.2.2.5 arvestama liitumispakkumise vastuvõtmise ajal põhivõrguettevõtja poolt juba vastu võetud liitumistaotlusi, kehtivaid liitumislepingute pakkumisi, liitumislepinguid ja elektrivõrgu olukorda.
3.2.3 Liitumislepingu pakkumise kehtivus on 60 päeva ning jaotusvõrguettevõtjale esitatava liitumislepingu pakkumise puhul 100 päeva kui ei ole kokku lepitud teisiti. Liitumislepingu pakkumise esitamisel kliendile teavitab põhivõrguettevõtja klienti nõustumuse esitamise tähtajast. Klient peab liitumislepingu pakkumise kehtivuse tähtaja jooksul esitama nõustumuse liitumislepingu sõlmimiseks, milleks on liitumislepingu allkirjastamine. Kui klient nõustumust tähtaegselt ei esita, kaotab liitumislepingu pakkumine kehtivuse ning liitumistaotluse menetlus lõpeb.
3.2.4 Klient võib pärast liitumislepingu pakkumise saamist 30 päeva jooksul esitada liitumislepingu pakkumisse muudatusettepanekuid. Muudatused, mis on seotud liitumispunkti soovitud asukoha, võimsuse või tootmisseadme vahetuse osas, ei ole lubatud. Ülejäänud muudatusettepanekute osas teatab põhivõrguettevõtja kliendile hiljemalt 14 päeva enne liitumislepingu pakkumise kehtivuse tähtaja lõppu, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul saabunud taotlusest, kas põhivõrguettevõtja ettepanekutega nõustub.
3.2.5 Liitumise protsess loetakse lõppenuks ja liitumislepingu pakkumine kehtivuse kaotanuks, kui:
3.2.5.1 klient loobub liitumislepingu pakkumisest enne liitumislepingu sõlmimist, teatades sellest põhivõrguettevõtjale või
3.2.5.2 kliendi poolt vastavuses punktiga 3.2.4 taotletavad muudatused ei ole põhivõrguettevõtja poolt aktsepteeritavad ning klient ja põhivõrguettevõtja ei saavuta punktis 3.2.3 liitumislepingu pakkumise kehtivuse jooksul kokkulepet liitumislepingu pakkumise tingimuste muutmise osas, mille kohta saadab põhivõrguettevõtja kliendile vastavasisulise kirjaliku teatise koos keeldumise põhjendusega või
3.2.5.3 liitumislepingut ei sõlmita muul põhjusel ettenähtud tähtaja jooksul.
3.2.6 Pärast liitumislepingu pakkumise esitamist kliendile on põhivõrguettevõtjal õigus muuta kliendi kirjalikul nõusolekul liitumise tehnilisi lahendusi tingimusel, et prognoositav ehitustööde ja seonduvate tööde maksumus ei suurene ning liitumislepingu pakkumises toodud tehnilised parameetrid ei halvene.
3.2.7 Liitumisleping on sõlmitud, kui põhivõrguettevõtja saab hiljemalt liitumislepingu pakkumise kehtivuse viimasel päeval kätte pakkumisega nõustumuse ning kui klient on põhivõrguettevõtjale koos liitumistaotlusega esitanud kõik nõutavad andmed ja dokumendid.
3.2.8 Kui klient esitab liitumistaotluse liitumiseks põhivõrguga piirkonnas, kus puudub vajalik edastamisvõimsus, ning klient ei aktsepteeri liitumislepingu pakkumist koos võrgu ümberehituse või võrgutugevduskuludega, teatab põhivõrguettevõtja liitumise võimatusest olemasoleva võrguga kliendile ja Konkurentsiametile (edaspidi: KA) kolmekümne (30) päeva jooksul kliendilt vastavasisulise xxxxx saamisest arvates.
3.3 Liitumistasu
3.3.1 Klient tasub põhivõrguettevõtjale liitumistasu, mis katab kõik tegelikud liitumisega seotud põhjendatud kulud. Liitumistasu arvutamisel lähtub põhivõrguettevõtja Konkurentsiameti poolt kinnitatud „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- ning tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikast“ (edaspidi: Metoodika, kättesaadav põhivõrguettevõtja veebilehel). Liitumistasu koosneb järgmistest komponentidest:
3.3.1.1 ehitustööde ja seonduvate tööde maksumus - liitumisvõimsuse tagamiseks projekteeritavate ning ehitatavate elektripaigaldiste rajamise kulu;
3.3.1.2 menetlustasu - liitumistaotluse või kooskõlastustaotluse alusel koostatava liitumispakkumise või kooskõlastuse väljastamise ning allkirjastamise korraldamise kulu;
3.3.1.3 toimingutasu - sõlmitud liitumislepingu või väljastatud kooskõlastuse järgsete toimingute korraldamise kulu;
3.3.1.4 ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse prognoositud suurus esitatakse kliendile koos liitumislepingu pakkumisega.
3.3.2 Menetlustasu suurus on vastavalt taotluse liigile järgmine:
3.3.2.1 üle 1 MW nimiaktiivvõimsusega tootmisseadme elektrisüsteemiga ühendamise kooskõlastustaotlus, mille tasub kooskõlastust taotlev jaotusvõrguettevõtja - 1 600 eurot;
3.3.2.2 liitumine ainult tarbimissuunalise võimsusega – 1 600 eurot;
3.3.2.3 liitumine tarbimis- ja tootmissuunalise võimsusega kuni 50 MW või ainult tootmissuunalise võimsusega kuni 50 MW – 2 000 eurot;
3.3.2.4 liitumine tarbimis- ja tootmissuunalise võimsusega üle 50 MW või ainult tootmissuunalise võimsusega üle 50 MW – 4 000 eurot.
3.3.3 Toimingutasu suurus on diferentseeritud liitumise rajamisega kaasnevate toimingute mahu alusel kolme liiki:
3.3.3.1 liitumine ainult tarbimissuunalise võimsusega – 1 300 eurot;
3.3.3.2 liitumine tarbimis- ja tootmissuunalise võimsusega kuni 50 MW või ainult tootmissuunalise võimsusega kuni 50 MW – 10 200 eurot;
3.3.3.3 liitumine tarbimis- ja tootmissuunalise võimsusega üle 50 MW või ainult tootmissuunalise võimsusega üle 50 MW – 15 300 eurot.
3.3.4 Toimingutasu tasutakse liitumistasu xxxxx xx kolmanda osamaksega vastavalt põhivõrguettevõtja poolt erinevates liitumisetappides läbiviidavate toimingute xxxxxx xx vastavalt liitumistingimuste punktile 3.4.3.
3.3.5 Kliendist tingitud pingelohu läbimisvõime katse ebaõnnestumisel rakendab põhivõrguettevõtja iga järgneva katse läbiviimise eest toimingutasu 2 500 euro ulatuses.
3.3.6 Liitumistasule lisandub käibemaks vastavuses õigusaktidega.
3.3.7 Kui põhivõrguettevõtja muudab liitumisega seoses omal initsiatiivil või võrgu arenduskohustuse täitmiseks või teiste klientide liitmiseks elektripaigaldiste läbilaskevõimet või seadmete tehnilisi parameetreid, ületades kliendi poolt valitud parameetrite suurusi, siis sellest tulenevat elektripaigaldiste kallinemist liituva kliendi poolt tasumisele kuuluvasse liitumistasusse ei arvestata.
3.4 Liitumistasu maksmine
3.4.1 Klient maksab ehitustööde ja seonduvate tööde maksumused alljärgnevalt:
3.4.1.1 esimene osamakse tehakse liitumislepingu sõlmimisest alates 60 päeva jooksul. Esimene osamakse on 20% liitumislepingus sätestatud prognoositud ehitustööde ja seonduvate tööde maksumused;
3.4.1.2 teine osamakse on 50% liitumislepingus sätestatud prognoositud tarbimis- ja tootmisvõimsused ja see tehakse kahekümne (20) päeva jooksul pärast liitumispunkti ehitamise xxxxx eduka pakkuja selgumist. Põhivõrguettevõtja esitab kliendile vastava arve hiljemalt viie (5) tööpäeva jooksul pärast xxxxx eduka pakkuja selgumist;
3.4.1.3 kolmas osamakse on ülejäänud osa tegelikest kuludest, millest on maha arvestatud kliendi poolt vastavuses punktidega 3.4.1.1 ja 3.4.1.2 tasutud summad, hiljemalt 45 päeva jooksul pärast liitumispunkti valmimist. Põhivõrguettevõtja esitab kliendile vastava arve 30 päeva jooksul pärast liitumispunkti valmimist.
3.4.2 Liitumistaotluse registreerimise kuupäevast kolme (3) tööpäeva jooksul väljastab põhivõrguettevõtja kliendile menetlustasu arve, mis kuulub kogu ulatuses kliendi poolt tasumisele 14 päeva jooksul ning jaotusvõrguettevõtjale esitatava arve pakkumise puhul 21 päeva jooksul arve väljastamisest alates.
3.4.3 Toimingutasu tasutakse liitumistasu xxxxx xx kolmanda osamaksega vastavalt taotluste liigile järgnevalt:
3.4.3.1 liitumisel ainult tarbimissuunalise võimsusega tasutakse kogu toimingutasu 1 300 eurot liitumistasu teise osamaksega;
3.4.3.2 liitumisel tarbimis- ja tootmissuunalise võimsusega kuni 50 MW või ainult tootmissuunalise võimsusega kuni 50 MW tasutakse liitumistasu teise osamaksega toimingutasust 8 600 eurot ja liitumistasu kolmanda osamaksega 1 600 eurot;
3.4.3.3 liitumisel tarbimis- ja tootmissuunalise võimsusega üle 50 MW või ainult tootmissuunalise võimsusega üle 50 MW tasutakse liitumistasu teise osamaksega toimingutasust 12 900 eurot ja liitumistasu kolmanda osamaksega 2 400 eurot.
3.4.4 Juhul kui liitumislepingus kokku lepitud prognoositud liitumistasu esimese xx xxxxx osamakse summa ületab liitumislepingu täitmiseks põhivõrguettevõtja poolt sõlmitud hankelepingute maksumust, siis muudetakse liitumistasu suurust vastavaks tegelikele kuludele.
3.4.5 Kui põhivõrguettevõtja on liitumislepingu lõppemisel, sealhulgas liitumislepingust taganemisel ja ülesütlemisel kliendi või liitumislepingus ettenähtud juhtudel põhivõrguettevõtja avalduse alusel, liitumislepingu täitmiseks juba teinud või on kohustatud edaspidi vältimatult tegema selliseid kulutusi, mis ületavad kliendi poolt põhivõrguettevõtjale tegelikult tasutud liitumistasu, on klient kohustatud vastavad kulutused põhivõrguettevõtjale viimase nõudel hüvitama.
3.4.6 Liitumislepingust taganemisel ükskõik kumma xxxxx poolt liitumislepingus või õigusaktides sätestatud alustel, tagastab põhivõrguettevõtja kliendile viimase poolt liitumistasuna tasutud summad, arvestades sellest eelnevalt maha kõik põhivõrguettevõtja poolt liitumislepingu täitmiseks juba tehtud ja taganemise avalduse saamise hetkeks lepingu täitmiseks juba sõlmitud töövõtulepingute ülesütlemiseks vältimatult tehtavad põhjendatud ja tõendatud kulud, sh toimingutasu, mida klient ei ole jõudnud veel tasuda või kahjunõuded ning muud kliendi poolt liitumislepingu alusel põhivõrguettevõtjale tasumisele kuuluvad maksed. Klient ei ole siiski kohustatud maksma põhivõrguettevõtjale käesoleva lepingu alusel mistahes maksetena kokku rohkem kui lepingus sätestatud liitumistasu summa, välja arvatud juhul, kui klient on tekitanud liitumislepingu rikkumisega põhivõrguettevõtjale kahju.
3.5 Võrguühenduse rajamine
3.5.1 Liitumislepingu täitmise käigus koostab põhivõrguettevõtja lähteülesande, kus määratakse projekti maht ja projekti realiseerimise tingimused. Lähteülesanne on aluseks hankedokumentide koostamiseks ja vajadusel eelprojekti tellimiseks. Juhul kui projekti maht ja realiseerimise tingimused on piisavalt kirjeldatud liitumislepingus, eraldi lähteülesannet ei koostata ja kooskõlastata, millest teavitatakse klienti.
3.5.2 Üldjuhul põhivõrguettevõtja koostab ja esitab kliendile kooskõlastamiseks liitumislepingu alusel ehitatava elektripaigaldise rajamise lähteülesande kuni 120 päeva jooksul xxxxx liitumistasu I osamakse laekumist.
3.5.3 Põhivõrguettevõtja korraldab liitumislepingus toodud projekteerimise ja ehitustööde teostamiseks hanked ning kooskõlastab xxxxx tulemused kliendiga vastavalt liitumislepingule, välja arvatud juhul, kui põhivõrguettevõtja ja klient lepivad kokku liitumispunkti projekteerimises ja ehitamises kliendi poolt põhivõrguettevõtja poolt sätestatud tingimustel, võttes arvesse punktis 5.1.4 toodud erisuse kohaldamise eeldusi. Kui liitumispunkti projekteerib ja ehitab klient, on põhivõrguettevõtjal õigus kõrvale kalduda liitumislepingu tüüpvormis toodud tingimustest, järgides võrdse kohtlemise põhimõtet ning tagades süsteemi turvalisuse ja varustuskindluse.
3.5.4 Põhivõrguettevõtja avaldab hankedokumendid riigihangete registris hiljemalt 6 kuu jooksul alates I osamakse laekumisest, välja arvatud kui esinevad liitumislepingus liitumislepingu peatamise alused.
3.5.5 Kliendile antakse xxxxx xxxxx avaldamisest riigihangete registris. Kliendil on õigus esitada hankedokumentide kohta märkusi kuni 7 päeva enne pakkumuste esitamise tähtaega. Kommentaaride tähtaegselt esitamata jätmisel loetakse, et kliendil hankedokumentide suhtes märkused puuduvad.
3.5.6 Kliendil on õigus liitumisprojekti menetluse kiirendamiseks tellida hankedokumentide koostamiseks vajalikud põhivõrguettevõtja alajaama geoloogia ja geodeesia uuringud vastavalt põhivõrguettevõtja poolt ette antud tingimustele.
3.6 Kliendi elektripaigaldise rajamine
3.6.1 Klient peab lähtuma elektripaigaldise projekteerimisel ja ehitamisel õigusaktide, liitumislepingu ning muuhulgas liitumistingimuste peatükkides 4 ja 8 ning liitumistingimuste lisades nr 4 ja 5 toodud nõuetest. Klient vastutab, et on enne projekteerimise ja ehitamise alustamist kõikide asjassepuutuvate nõuetega tutvunud.
3.6.2 Kliendil tuleb elektriosa projekt esitada enne elektripaigaldise ehitustöödega alustamist kuid mitte hiljem xxx xxxx (6) kuud enne vastava elektripaigaldise osa pingestamist. Põhivõrguettevõtja teatab otsusest kooskõlastamise kohta 30 päeva jooksul pärast projekti üleandmist põhivõrguettevõtjale. Elektriosa projekti koostamisel tuleb lähtuda lisas 5 toodud juhendist ning elektriosa projekti koosseisus esitatakse ka elektrivõrgu ja tootmisseadme koostöö simuleerimise aruanne. Kliendi elektripaigaldise pingestamine on võimalik koheselt pärast elektriosa projekti kooskõlastust tingimusel, et muud pingestamise eeldused on täidetud.
3.7 Pingestamine
3.7.1 Pingestamine on liitumislepingu raames rajatud uue või ümberehitatud olemasoleva tarbimiskoha ja/või liitumispunkti esmakordne kasutusele võtmine ainult tarbimisvõimsuse ülekandmiseks kliendi elektripaigaldisse.
3.7.2 Tarbimiskoha ja/või liitumispunkti pingestamiseks teatab klient põhivõrguettevõtjale elektriosa projekti kooskõlastamise järgselt omapoolse võimaliku pingestamise aja.
3.7.3 Võrguühenduse pingestamiseks peavad eelnevalt olema täidetud kõik järgnevad tingimused:
3.7.3.1 Põhivõrguettevõtja poolt tagatav võrguühendus koos tarbimiskohaga on valmis kasutusele võtmiseks;
3.7.3.2 Klient on tasunud põhivõrguettevõtjale kõik maksed, mis pingestamise kuupäevaks on nõutud ning täitnud nõuetekohaselt kõik muud õigusaktides ning kliendi ja põhivõrguettevõtja vahel sõlmitud lepingus sätestatud kohustused;
3.7.3.3 Klient on kooskõlastanud põhivõrguettevõtjaga elektripaigaldise elektriosa projekti vähemalt 30 päeva enne soovitava pingestamise tähtaega tarbimissuunalises mahus vastavalt lisas 5 toodule;
3.7.3.4 Klient on põhivõrguettevõtjat teavitanud soovitavast pingestamise ajast vähemalt 30 päeva enne soovitava pingestamise tähtaega;
3.7.3.5 Klient on esitanud ja kooskõlastanud pingestamistaotluse vastavalt lisas 1 toodud vormile vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat pingestamise tähtaega;
3.7.3.6 Klient on esitanud ja kooskõlastanud pingestamiskava vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat pingestamise tähtaega;
3.7.3.7 Klient on esitanud põhivõrguettevõtjale kliendi elektripaigaldise andmed liitumislepingus nõutud mahus;
3.7.3.8 Klient on kontrollinud signaalide ja juhtimiste toimimise põhivõrguettevõtjaga vastavalt peatükis 4.9 toodud põhimõtetele ning lisas 4 toodud infomahtude tabeli vormile vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat pingestamise tähtaega;
3.7.3.9 Klient on vähemalt 14 päeva enne soovitavat pingestamist esitanud põhivõrguettevõtjale vastavat kontrolliõigust omava asutuse või ettevõtja teatise kliendi pingestatava elektripaigaldise nõuetele vastavuse kohta;
3.7.3.10 Klient on sõlminud põhivõrguettevõtjaga liitumislepingu lisana kokkuleppe võrguühenduse ajutiseks kasutamiseks.
3.7.4 Põhivõrguettevõtjal on õigus kontrollida kliendi elektripaigaldiste vastavust tehnilisele projektile, liitumis- ja/või võrgulepingus sätestatule. Kui kliendi elektripaigaldised ei ole nõuetele vastavad, on põhivõrguettevõtjal õigus nõuda puuduste kõrvaldamist, keelduda pingestamast või katkestada võrguühendus elektrituruseaduses või võrguteenuse osutamise tüüptingimustes sätestatud alustel.
3.7.5 Punktis 3.7.3.6 nimetatud pingestamiskava ei ole võimalik põhivõrguettevõtjale esitada enne elektriosa projekti kooskõlastamist.
3.7.6 Kliendil tuleb pingestamise järgselt 14 päeva jooksul kontrollida ning tagada kõik tehnilises projektis toodud signaalide, mõõtmiste ja juhtimise korrektset toimimist põhivõrgu elektrisüsteemi juhtimiskeskusega.
3.8 Sünkroniseerimine
3.8.1 Sünkroniseerimine on liitumislepingu raames rajatud tootmisseadme esmakordne sünkroniseerimine elektrivõrguga.
3.8.2 Tootmisseadme sünkroniseerimiseks peavad eelnevalt olema täidetud kõik pingestamise peatükis 3.7 toodud nõuded ning järgnevad eeltingimused:
3.8.2.1 Põhivõrguettevõtja on vastavalt lisas 1 toodud vormile vähemalt 7 päeva enne soovitavat tootmisseadme sünkroniseerimist sünkroniseerimistaotluse kooskõlastanud;
3.8.2.2 Põhivõrguettevõtja on kooskõlastanud elektripaigaldise tervikliku elektriosa projekti. Elektriosa projekt peab olema põhivõrguettevõtja poolt kooskõlastatud 30 päeva enne sünkroniseerimist, xx xxxxx koosseisu kuuluvad:
3.8.2.2.1 tootmisseadme ja elektrivõrgu koostöö simuleerimise raport vastavalt lisas nr 5 toodud juhendile;
3.8.2.2.2 PSS/E ja PSCADi mudelid vastavalt lisas 5 toodud juhendile.
3.8.2.3 Esitatud tootmisseadme vastuvõtukatsetuste kava järgides lisas 3 toodud nõudeid, mis peab olema põhivõrguettevõtja poolt kümne (10) tööpäeva enne sünkroniseerimist heaks kiidetud;
3.8.2.4 Sünkroongeneraatorite korral peavad tootmisseadme tühijooksukatsete tulemused olema esitatud ja kooskõlastatud vähemalt 14 päeva enne soovitavat tootmisseadme sünkroniseerimist vastavalt lisas 3 toodud põhimõtetele;
3.8.2.5 Klient on kooskõlastanud ja kontrollinud signaalide ja juhtimiste toimimise põhivõrguettevõtja suunal vastavalt lisas 4 toodud infomahtude tabelile vähemalt seitse
(7) päeva enne soovitavat tootmisseadme sünkroniseerimist;
3.8.2.6 Sõlmitud võrguühenduse ajutise kasutamise kokkulepe, millega võimaldatakse tootmissuunaline võimsus.
3.8.2.7 Kliendil tuleb sünkroniseerimise järgselt 14 päeva jooksul lõplikult kontrollida ja tagada kõik tehnilises projektis toodud signaalide, sh mõõtmiste, ja juhtimise korrektne toimimine elektrisüsteemi juhtimiskeskusega ning edastada pärast sünkroniseerimist signaalide katsetuste aruanne.
3.9 Tootmisseadme nõuetekohasuse kontrollimine ja kinnitamine
3.9.1 Üldised nõuded
3.9.1.1 Tootmisseadme nõuetekohasuse kontrollimine toimub vastavalt liitumislepingus, liitumistingimustes ning õigusaktides sätestatule. Katsetuste üldnõuded ning nende läbiviimise kord on toodud punktis 3.9 ja lisas 3. Punkti 3.9 kohaldatakse tootmisseadmete klassile 3 (netovõimsusega üle 5 MW) ja klassile 4.
3.9.1.2 Tootmisseadme vastavust kehtestatud nõuetele hinnatakse põhivõrguettevõtja ning kliendi vahelises liitumispunktis. Põhivõrguettevõtja kinnitab nõuetekohasust katsetulemuste alusel kirjalikult. Tootmisseadmele kohalduvad nõuded on toodud võrgueeskirjas, liitumislepingus ja liitumistingimustes.
3.9.1.3 Tootmisseadmega seotud katsetuste läbiviimiseks sõlmivad klient ning põhivõrguettevõtja liitumislepingu lisana võrguühenduse ajutise kasutamise kokkuleppe, mille xxxxxx tuleb kliendil läbi viia katsetused, mille teostamine ei ole xxxx võrguühenduseta võimalik.
3.9.1.4 Katsetuste läbiviimise kohustus lasub kliendil, välja arvatud pingelohu läbimise katse, mille korraldab ning teostab põhivõrguettevõtja vastavalt punktis 3.9.7 ja xxxx 3 punktis1.9 toodule.
3.9.1.5 Juhul, kui kliendi tootmisseadme ehitamine toimub etapiti, teostatakse kliendi tootmisseadme nõuetele vastavuse kontroll vastavalt liitumistingimuste punktis 3.9.2 sätestatule pärast iga etapi elektrivõrguga ühendamist.
3.9.2 Tootmisseadme elektrivõrguga liitumine etappide xxxxx
3.9.2.1 Juhul, kui tootmisseadme ehitamine ning nõuetega vastavusse viimine toimub etappide xxxxx, tuleb pärast iga etapi lisandumist kontrollida terviklikku tootmisseadme nõuetele vastavust arvestades punktis 3.9.1.2 toodut.
3.9.2.2 Etappide maht lepitakse kokku liitumislepingus.
3.9.2.3 Tootmisseadet, mida liidetakse etapiviisiliselt, nimetatakse ühe nimetusega, kusjuures tootmisseadme etappidel võivad olla oma nimetused. Tootmisseadme nimiaktiivvõimsus leitakse valminud etappide nimiaktiivvõimsuste summana.
3.9.2.4 Erinevates etappides paigaldatud elektrienergia tootmiseks vajalikud seadmed loetakse terviklikuks tootmisseadmeks (talitluslik kogum) ning tuleb terviklikult testida juhul xxx xxxx on ühine:
3.9.2.4.1 liitumispunkt põhivõrguettevõtjaga ja/või
3.9.2.4.2 juhtimis-ja kaitsesüsteemid ning abiseadmed.
3.9.2.5 Tootmisseadme juhtimine peab olema rajatud viisil, et juhtimine toimib liitumispunkti põhiselt olenemata etappide arvust.
3.9.2.6 Tootmisseadme, mis on võimeline talitlema etappide xxxxx, kõik etapid peavad olema võimelised täitma liitumislepingus ning võrgueeskirjas toodud nõudeid nii individuaalselt xxx xxxx talitledes. Võrgueeskirja funktsionaalsete nõuete täitmisel:
3.9.2.6.1 leitakse tootmisseadme nõutud primaar- ja sekundaarreservid töösolevate etappide nimiaktiivvõimsusest;
3.9.2.6.2 leitakse tootmisseadme minimaalne väljastatav võimsus ning aktiivvõimsuse reguleerimise kiirus koos selle nõude kohaldumisvahemikuga töösolevate etappide nimiaktiivvõimsusest;
3.9.2.6.3 peab tootmisseadme reaktiivvõimsuse P/Q-diagrammi kohane tehniline võimekus olema saavutatav vastavalt töösolevate etappide P/Q- diagrammide summana nii reaktiivvõimsuse xxx xxxxx juhtimise režiimil.
3.9.2.7 Tootmisseadme nõuetekohasuse hindamiseks tarvilik pingelohu katse viiakse läbi kõikide valminud etappide paralleeltööl. Jaotusvõrguettevõtja elektrivõrguga ühendatud tootmisseadme nõuetekohasuse hindamisel lähtutakse muuhulgas punktis 6.4.4.7 toodud tingimustest.
3.9.3 Katsetuste kava koostamine
3.9.3.1 Katsetuste kava lepitakse kokku pärast kliendi elektripaigaldise elektriosa projekti kooskõlastamist;
3.9.3.2 katsetuste kava lepitakse sõltuvalt tootmisseadme tüübist kokku vastavalt lisas 3 toodud tingimustele.
3.9.3.3 Katsetuste kava peab sisaldama:
3.9.3.3.1 katsete nimekirja, toimumise aega ja katsetuste läbiviimise eest vastutavat isikut;
3.9.3.3.2 mõõteseadmete andmeid, võrgu skeeme xx xxxx andmeid, mille alusel on võimalik katsete sisu ja järjekorda kavandada ning tulemusi analüüsida.
3.9.3.4 Katsetuste alustamise eelduseks on kokku lepitud katsetuste kava, mis on kliendi ja põhivõrguettevõtja poolt allkirjastatud.
3.9.4 Katsetuste läbiviimine
3.9.4.1 Katsetused viiakse üldjuhul xxxx xxxxxx etapis vastavalt lisas 3 toodud nõuetele:
3.9.4.1.1 kvaliteedimõõtmised;
3.9.4.1.2 tootmisseadme funktsionaalsed katsetused;
3.9.4.1.3 lühise läbimisvõime katse (FRT).
3.9.4.2 Katsetuste alustamiseks tuleb kliendil xxxx (3) tööpäeva enne katsetuste plaanitavat alustamise aega esitada vastavalt lisale 3 ette valmistatud katsetuste valmisoleku deklaratsioon põhivõrguettevõtja poolsele kontaktisikule.
3.9.4.3 Põhivõrguettevõtjat tuleb teavitada katsetamiste lõppemisest.
3.9.4.4 Katsetuste plaanimisel, katsekavade koostamisel ja hilisemas katsetuste faasis tuleb tegevused kooskõlastada põhivõrguettevõtja poolse kontaktisikuga. Kontaktisikut tuleb xxxxx kursis katsetuste arenguga xx xxxxxx xxx xxxx katsetuste läbiviimise juures.
3.9.4.5 Katsekava peab kajastama kõiki tootmisseadme juhtfunktsioone, mida tuleb katseliselt kontrollida nii lokaalse juhtimisega kui elektrisüsteemi juhtimiskeskusest juhituna.
3.9.4.6 Katsed tuleb läbi viia vastavalt katsekavas kokkulepitud järjekorrale. Poolte kokkuleppel võib katsetuste järjestust muuta.
3.9.4.7 Kõigi elektrisüsteemiga paralleeltöös teostatavate katsetustele eelnevalt tuleb küsida nõusolek katse teostamiseks elektrisüsteemi juhtimiskeskuselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
3.9.5 Kvaliteedimõõtmised
3.9.5.1 Kvaliteedimõõtmised teostatakse kõikide tootmisseadmete korral esimese võrguga paralleeltöös talitletava katsena. Konkreetsed kvaliteedipiirnormid lepitakse kliendiga kokku liitumislepingus.
3.9.5.2 Kvaliteedimõõtmiste periood kestab vähemalt seitse (7) ööpäeva, mille jooksul ei tohi olla katkestusi mõõtmistes, välja arvatud lühiajalised katkestused mõõteandmete mahalaadimiseks. Katkestuste arv nädala kohta lepitakse põhivõrguettevõtjaga kokku enne katsetuste alustamist.
3.9.5.3 Kõikide katseperioodil esinenud sündmuste (sh inverteri sisse-väljalülitamise sündmused ja põhjused); keskarvuti ja tootmisseadme vahelised käsud, põhivõrguettevõtja SCADA ja kliendi SCADA vahelised käsud, kohta esitatakse sündmuste aegrida.
3.9.5.4 Kvaliteedimõõtmiste tulemused esitatakse lühiraportina vastavalt lisas 3 toodud vormile.
3.9.5.5 Kvaliteedimõõtmiste lühiraport esitatakse kümne (10) tööpäeva jooksul xxxxx kvaliteedimõõtmiste lõpetamist koos kinnitusega, et elektri kvaliteedinäitajad on lubatud normide piires ning elektripaigaldis ei põhjusta lubamatuid häiringuid teistele elektrivõrguga ühendatud klientidele.
3.9.5.6 Kui kvaliteedimõõtmise lühiraportis sisalduvad tulemused jäävad liitumislepingus kokkulepitud piiridesse, annab põhivõrguettevõtja kümne (10) tööpäeva jooksul loa katsetustega jätkamiseks vastavalt katsetuste kavale kuni pingelohu läbimise katseni.
3.9.5.7 Kvaliteedi mõõtmiste täisaruanne sisaldab lisaks lühiaruandes toodule ka tulemuste graafilist kujutamist ning lisaks tuleb välja tuua kvaliteedimõõtmiste ajal toodetud aktiiv- ja reaktiivvõimsus.
3.9.6 Tootmisseadme funktsionaalsed katsetused
3.9.6.1 Pärast katsetuste kavas märgitud katsetuste läbiviimist tuleb kliendil esitada põhivõrguettevõtjale 30 päeva jooksul aruanne katsetuste tulemustest. Funktsionaalsete katsetuste kohta esitatav aruanne peab sisaldama kvaliteedimõõtmise tulemusi, mis tuleb esitada vastavalt lisas 3 toodud nõuetele.
3.9.6.2 Katsetuste aruandes hinnatakse tootmisseadme talitluskarakteristikuid, elektrikvaliteeti ning vastavust võrgueeskirjas, liitumistingimustes ja liitumislepingus kokkulepitud nõuetele.
3.9.6.3 Põhivõrguettevõtja hindab nõuetele vastavust liitumispunktis. Põhivõrguettevõtja edastab hinnangu katsetuste tulemuste kohta kliendile 30 päeva jooksul alates aruande esitamisest.
3.9.6.4 Kui aruandest nähtub nõuetele mittevastavusi ning järeldub, et elektripaigaldis xx xxxxx nõuetele, tuleb kliendil selgitada mittevastavuste põhjused, likvideerimise võimalused ja aeg ning läbi viia uued katsetused. Sellel juhul tuleb põhivõrguettevõtjale esitada uus katsetuste aruanne. Põhivõrguettevõtja annab järgnevale katsetuste aruandele hinnangu 30 päeva jooksul alates aruande või täienduse saamisest.
3.9.7 Pingelohu läbimise katse
3.9.7.1 Pingelohu läbimise katse viiakse läbi põhivõrguettevõtja poolt võimalusel 30 päeva jooksul pärast kõigi teiste katsekavas olevate katsetuste läbiviimist ning lõppraporti heakskiitmist põhivõrguettevõtja poolt.
3.9.7.2 Juhul, kui katsetuse korraldamine ei ole 30 päeva jooksul võimalik hooajaliselt suurte elektrienergia voogude või elektrivõrgu elementide ebanormaalse seisundi tõttu, riskimata teiste põhivõrguettevõtja tarbimispunktide toiteta jäämisega või xxxxx väljumisega võrguteenuse tüüptingimustes lubatavatest piiridest, korraldatakse katsetused esimesel võimalusel.
3.9.7.3 Pingelohu läbimise katse viiakse läbi vastavalt katsekavas kokkulepitud tingimustele kliendi ja põhivõrguettevõtja vahelises liitumispunktis.
3.9.7.4 Pingelohu läbimise katse kohta koostab põhivõrguettevõtja aruande ning esitab selle kliendile kümne (10) tööpäeva jooksul katsetuse läbiviimisest.
3.9.7.5 Pingelohu läbimise katse ebaõnnestumisel kliendi tootmisseadmest tingitud põhjustel:
3.9.7.5.1 on kliendil õigus esitada põhjendatud vastuväiteid kolmanda osapoole raportile seitsme (7) tööpäeva jooksul alates punktis 3.9.7.4 toodud aruande edastamisest kliendi lepingulisele kontaktisikule;
3.9.7.5.2 koostab klient aruande katse ebaõnnestumise põhjustest ning tehtud parendustest. Kõigi parenduste puhul tuleb välja tuua eelneva ja korrigeeritud olukorra kirjeldus koos parameetrite ning nende oodatava mõjuga;
3.9.7.5.3 põhivõrguettevõtja vaatab kliendi aruande läbi xxxx xxxxx (10) tööpäeva jooksul, pärast mida alustatakse korduskatsetuse planeerimist või saadetakse aruanne kliendile korrigeerimiseks;
3.9.7.5.4 kui põhivõrguettevõtja otsustab, et kliendi aruande maht ja sisu on piisav, viiakse korduskatse läbi hiljemalt 30 päeva jooksul pärast aruande heakskiitmist eeldusel, et klient on viinud elektripaigaldisse parendused sisse ning elektrivõrgu olukord seda lubab.
3.9.7.6 Katsekava loetakse täidetuks pärast kõikide kokkulepitud katsete edukat läbiviimist.
3.9.7.7 Pärast kõikide kokkulepitud katsete edukat läbiviimist annab põhivõrguettevõtja vastavalt punktile 3.9 hinnangu kliendi tootmisseadme vastavusest võrgueeskirja ja liitumislepinguga kehtestatud nõuetele.
3.10 Liitumislepingu lõppemine seoses täitmisega
3.10.1 Liitumisleping loetakse lõppenuks kui pooled on liitumislepingus toodud kohustused täitnud, muuhulgas täitnud punktis 3.10.2 esitatud kohustuse.
3.10.2 Katsekava täitmise järgselt peab klient oma elektripaigaldise mudeleid vajadusel korrigeerima ja verifitseerima, esitades hiljemalt kuus (6) kuud pärast tootmisseadme nõuetekohaseks tunnistamisest põhivõrguettevõtjale verifitseeritud mudelid koos dokumentatsiooniga vastavalt lisale 5.
3.10.3 Põhivõrguettevõtja kinnitab kirjalikult liitumislepingu kohustuste täitmist. Pärast kõikide liitumislepingus toodud kohustuste täitmist sõlmitakse kliendiga võrguleping.
3.11 Ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse vähendamise metoodika
3.11.1 Ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse vähendamise metoodika aluseks on põhimõte vähendada ühiskonna kogukulusid. Ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse vähendamiseks on kaks võimalust ning korraga on neist rakendatav ainult üks.
3.11.1.1 Põhivõrguettevõtja võib vähendada liitumislepingu pakkumises ehitustööde ja seonduvate tööde maksumust juhul, kui võrgutugevduste ning elektripaigaldiste rajamisega (või ümberehitamisega) vähenevad põhivõrguettevõtja käidu-, investeeringu- või muud kulud.
3.11.1.1.1 Saavutatav kulude kokkuhoid jagatakse kliendi (50%) ja põhivõrguettevõtja (50%) vahel võrdselt ning ehitustööde ja seonduvate tööde maksumust vähendatakse kliendi osa võrra.
3.11.1.2 Põhivõrguettevõtja võib vähendada liitumislepingu pakkumises ehitustööde ja seonduvate tööde maksumust juhul, kui klient loobub sõlmitava kokkuleppe alusel olemasolevatest liitumispunktidest alajaamas, mille rekonstrueerimine on ette nähtud põhivõrguettevõtja kinnitatud viie aasta investeeringute eelarves. Ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse vähendamise eelduseks on asjaolu, et liitumispunktidest loobumisel saab põhivõrguettevõtja alajaama rekonstrueerimisest loobuda ja alajaama demonteerida. Metoodika rakendamisel järgitakse põhimõtteid, mille kohaselt:
3.11.1.2.1 kehtiva kinnitatud investeeringute eelarve perioodi ajal sõlmitud kokkuleppe alusel ehitab põhivõrguettevõtja kliendi poolt soovitud asukohta uue alajaama ning tagab kliendile uute 110 kV liitumispunktide ehitamise xxxx ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuseta;
3.11.1.2.2 ehitatavate 110 kV liitumispunktide arv on võrdne loobutud liitumispunktides kasutatavate 110/… kV jõutrafode arvuga, sõltumata tegelikult loobutud liitumispunktide arvust;
3.11.1.2.3 ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse vähendamine xx xxxxx vajalike võrgu ümberehitamisega (nt uued õhuliinid) seotud kulude katmist.
4 KLIENDI ELEKTRIPAIGALDISTE TEHNILISED NÕUDED
4.1 Üldnõuded
4.1.1 Klient vastutab oma elektripaigaldiste vastavuse eest kehtivatele õigusaktidele (sh elektripaigaldiste ehitusnormidele) ning põhivõrguettevõtja poolt kehtestatud normidele ja nõuetele liitumistaotluse esitamise ajal kehtinud redaktsioonis.
4.1.2 Elektripaigaldise projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel tuleb juhinduda peatükis 8 toodud standarditest ja eeskirjadest ning põhivõrguettevõtja võrgulepingu tüüptingimustes toodust. Elektripaigaldise projekti esitamisel tuleb juhinduda lisast 5.
4.1.3 Alajaama projekteerimisel ei tohi muuta põhivõrguettevõtja poolt kehtestatud nõudeid ja parameetreid xxxx põhivõrguettevõtja eelneva kirjaliku nõusolekuta.
4.1.4 Isolatsiooni, liigpinge- ning releekaitse ja automaatika kavandamisel peab klient arvestama,et põhivõrk on jäigalt maandatud. Seejuures peab klient arvestama, et maa lühisvoolu kordaja 330 kV põhivõrgu puhul ei ole suurem kui 1,2 ning 110 kV põhivõrgu maa lühisvoolu kordaja ei ole suurem kui 1,4 (maa lühisvoolu kordaja näitab maalühise ajal tervetes faasides tekkivate pingete ja normaalolukorra faasipingete suhet). Samuti peab klient arvestama, et põhivõrgu alajaamades on liigpingepiirikud xxxx jõutrafode läheduses ning jõukaablimuhvide läheduses ja elegaasisolatsiooniga jaotusseadmetes põhivõrguettevõtja seadmete kaitseks.
4.1.5 Elektrivõrguga on lubatud püsivalt ühendada tootmisseade, mille iga eri tüüpi tootmisüksuse kohta esitatakse tüübikatsetuste protokollid. Elektrituulikute korral vastavalt standardile IEC61400-21, pöörlevate elektrimasinate korral vastavalt standardi EN60034 nõuetele. Muud tüüpi tootmisseadmete korral esitatakse asjakohased tehasekatsetuste aruanded, kus on mõõdetud ja arvutatud iga eri tüüpi tootmisüksuse põhilised elektrilised parameetrid, nende käitumine pingelohkude korral, elektrikvaliteet ja juhtimisvõimekus.
4.2 Nõuded primaarseadmetele
4.2.1 Elektrienergia kvaliteedi ning seadme- ja käiduohutuse tagamiseks peavad kliendi elektripaigaldised vastama kehtivatele standarditele. Standardite loetelu koos nende kohaldumise nõuetega on toodud peatükis 8.
4.2.2 Klient peab tagama, et punktis 4.2.1 sätestatud tingimus oleks täidetud ka kolmanda isiku elektripaigaldiste osas, mis ühendatakse kliendi võrguga. Klient peab tagama, et:
4.2.2.1 tema elektripaigaldised vastavad perspektiivsetele lühisvooludele, mille väärtuse liitumispunktis esitab põhivõrguettevõtja liitumislepingu pakkumises;
4.2.2.2 tema 110 kV või 330 kV jõutrafo vähemalt üks mähis peab olema kolmnurklülituses. Teist tüüpi jõutrafod tuleb eelnevalt kooskõlastada põhivõrguettevõtjaga, kes väljastab vastavad tingimused ning jõutrafodele kehtestatud nõuded. Põhivõrguettevõtjal on õigus keelduda ühendamaks teist tüüpi jõutrafosid, mis esitatakse kliendile koos keeldumise põhjendusega. Jõutrafo neutraal peab olema maanduslüliti abil maandamise võimalusega ja varustatud liigpingepiirikuga ning lühisvoolu piirava reaktori paigaldamise võimalusega. Reaktori vajaduse ja parameetrid määrab põhivõrguettevõtja tulenevalt lühisvoolude tasemest põhivõrgus;
4.2.2.3 tema 330 kV jõutrafo neutraali väljavõtete ja mähise isolatsioonitase peab olema vähemalt 245 kV ja tema 110 kV jõutrafo neutraali väljavõtete ja mähise isolatsioonitase peab olema võrdne faasipinge isolatsioonitasemega;
4.2.2.4 tema elektripaigaldistes on paigaldatud releekaitse ja automaatika ning koormuse vähendamise ja/või eraldusautomaatika vastavalt põhivõrguettevõtja nõuetele, mis määratakse võrgueeskirjas, liitumislepingus ja elektriosa projekti kooskõlastamise käigus;
4.2.2.5 tema elektripaigaldised on kaitstud liigpingete eest.
4.2.3 Kliendi jõutrafode soovituslikud nimipinged on 330 kV jõutrafo puhul 347/(117,5; 38,5; 22; 16,5; 11; 6,6) kV ja 110 kV jõutrafo puhul 115/(38,5; 22; 16,5; 11; 6,6) kV.
4.2.4 Jõutrafode astmelüliti asub soovituslikult primaarmähise poolel ning peab xxxxx xxxxx all reguleeritav.
4.2.5 Soovituslikud astmelüliti astmed on 330 jõutrafo puhul ±6×1,33% ja 110 kV jõutrafo puhul ±9×1,67%.
4.2.6 Soovituslik on paigaldada jõutrafo primaarpoolele sisseehitatud voolutrafod reservkaitse jaoks 5P20 ja juhtimiseks/mõõtmiseks 0.2S täpsusklassiga südamikkudega.
4.2.7 Kõik 330 kV alajaama primaarseadmed peavad taluma lühisvoolu vähemalt 40 kA/ 1 s.
4.2.8 Kõik 110 kV alajaama primaarseadmed peavad taluma lühisvoolu vähemalt 25 kA/1 s.
4.2.9 Minimaalne põhivõrgu alajaama maanduskontuuri ristlõige on Cu 50 mm².
4.3 Kliendi seadmete nimipinge valiku põhimõtted
Võrgu nimipinge | 330 kV | 110 kV |
Seadme suurim lubatav kestevpinge, Um | 362 | 123 |
Lühiaegselt (20 min) seadmetele lubatav maksimaalne xxxxx | 379,5 | 126,5 |
Jõutrafode nimipinged | 347/(117,5)/…/ | 115/(…)/ |
4.4 Lühise taluvus
4.4.1 Elektripaigaldiste projekteerimisel tuleb arvestada, et kõik materjalid ja seadmed peavad taluma maksimaalseid mehhaanilisi pingeid lühistel, mis seadmete käitamisel võivad esineda.
4.4.2 Kõikidel voolujuhtidel peab lubatav lühisekestvus olema vähemalt üks sekund, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
4.5 Ohutusvahemikud
4.5.1 Alajaama projekteerimisel ei tohi ohutuse seisukohast vähendada minimaalseid lubatud isolatsioonivahemikke, mis on toodud standardis EVS-EN 61936-1.
4.5.2 Ohutusvahemike juures tuleb arvestada ka tuule mõju, keskkonnatingimusi xx xxxx asjaolusid ning kasutada vastavalt suuremaid vahemikke.
4.6 Lekkeraja pikkused
4.6.1 Seadmete valikul tuleb isolatsiooni seisukohast lähtuda alajaamas valitsevatest keskkonnatingimustest. Üldjuhul on seadmete isolatsiooni lekkeraja pikkus vähemalt 20 mm/kV, juhul kui põhivõrguettevõtja hinnangul on vajalik suurem lekkeraja pikkus, esitab põhivõrguettevõtja selle liitumislepingu pakkumises.
4.7 Raadiohäired ja akustiline müra
4.7.1 Seadmete xxxxx xx konstruktsioon peab tagama, et koroona põhjustatud raadiohäired oleksid madalamad kui põhivõrguettevõtja poolt kehtestatud standardites toodud väärtused.
4.7.2 Aktsepteeritud on tehnilised lahendused, mille puhul raadiohäired, mõõdetuna vastavalt standardile IEC-CISPR 18 sagedusel 0,5 MHz ja 20 m kaugusel jaotla kõige kaugemast seadmest, on järgmised:
4.7.2.1 vihmase ilmaga - alla 30 dB;
4.7.2.2 kuiva ilmaga - alla 15 dB;
4.7.3 Kliendi elektripaigaldise poolt põhjustatud akustiline müra ei tohi põhjustada mürataseme ületamist põhivõrguettevõtja alajaama piiril üle õigusaktides ja/või asjakohases planeeringus sätestatud piirnormi.
4.8 Automaatika ja releekaitse
4.8.1 Kliendi elektripaigaldiste ja põhivõrgu releekaitse peavad ühilduma ning toimima selektiivselt selleks, et tagada elektrisüsteemi töökindlus. Mõlemad osapooled vastutavad selle eest, et nende omanduses olevad kaitseseadmed oleksid töökorras.
4.8.2 Kliendile kuuluva elektripaigaldise releekaitse põhikaitse peab rakenduma kliendile kuuluva seadme rikkel selektiivselt ja vähemalt 0,1 sekundi jooksul pärast rikke tekkimist.
4.8.3 Primaarseadmete omanik vastutab oma seadmete kaitsmise eest. Põhivõrguettevõtja poolel (liitumispunktis) olevad kaitsed on ette nähtud põhivõrguettevõtja seadmete kaitseks riketel kliendi seadmetes ja need ei kaitse täielikult kliendi seadmeid ega asenda kliendi seadmete põhikaitseid. Klient peab arvestama, et põhivõrguettevõtja kaitsed ei kindlusta kliendile kuuluvate seadmete väljalülitamist xx xxxxx kahjustumist kliendi seadmete rikete ja lühiste korral.
4.8.4 Lülitusseadmeid juhib seadme omanik.
4.8.5 Põhivõrguettevõtja annab kliendile kliendi lahtri lülitusseadmete asendid vastava lahtri klemmkapist.
4.8.6 Põhivõrguettevõtja eraldab kliendile tema seadme põhikaitseks ühe voolutrafo südamiku (5P20) kliendi liitumislahtris, ühenduspunktiks on selle lahtri klemmkapi klemmliist põhivõrguettevõtja alajaamas.
4.8.7 Kliendi jõutrafo 110 kV või 330 xX xxxxx reservkaitse ja mõõtmiste ning kliendi elektripaigaldise juhtimise otstarbeks põhivõrguettevõtja eraldi vooluahelaid ei xxxx. Soovi korral peab klient paigaldama oma jaotlasse liitumispunkti xxxxxx eraldiseisva voolutrafo või kasutama jõutrafot, millel on primaarpoolele sisseehitatud voolutrafod (reservkaitse jaoks 5P20 ja juhtimiseks/mõõtmiseks 0.2S täpsusklassiga südamikud).
4.8.8 Põhivõrguettevõtja annab kliendile tema soovil põhivõrguettevõtja pingetrafost pingeahelate ühendamise võimaluse (pingemõõtmise täpsusklass 0,5), ühenduspunktiks on 110 kV või 330 kV pingetrafo klemmkapi klemmliist põhivõrguettevõtja alajaamas. Kliendi jaoks paigaldab põhivõrguettevõtja sinna eraldi pingetrafo kaitselüliti.
4.8.9 Kliendi seadmete releekaitse väljalülitusahelad (sealhulgas avariiline väljalülitamine) tuleb ühendada vaskkaabliga põhivõrguettevõtja juhtimishoonesse, ühenduspunktiks on vastava lahtri releepaneeli klemmliist põhivõrguettevõtja juhtimishoones. Primaarseadmete sisselülitusahelaid kliendi seadmete ja põhivõrguettevõtja vahel välja ei ehitata.
4.8.10 Põhivõrguettevõtja kliendile AC reservtoidet ei xxxx.
4.8.11 Põhivõrguettevõtja kliendile DC toidet ei xxxx.
4.8.12 Täpne ahelate arv ja maht põhivõrguettevõtja ning kliendi seadmete vahel selgub elektriosa projekti kooskõlastamise käigus. Juhul kui liiniga liitumise puhul, kus liitumine põhivõrguettevõtja jaotlast on kaugemal kui 100 m ning tehniliselt ei ole otstarbekas ega mõistlik vaskahelaid jaotlate vahel välja ehitada, lepitakse põhivõrguettevõtja ja kliendi vahel täpne lahendus kokku juhtumipõhiselt.
4.8.13 Klient kooskõlastab põhivõrguettevõtjaga enda elektripaigaldise kaitsete sätted elektriosa projekti kooskõlastamisel.
4.8.14 Klient on kohustatud kooskõlastama põhivõrguettevõtjaga oma elektripaigaldise sätete muudatused.
4.8.15 Sekundaarseadmete omandipiirid määratakse iga liitumise puhul juhtumipõhiselt. Üldjuhul annab põhivõrguettevõtja kliendile vastava lahtri lülitusseadmete asendid selle lahtri klemmkapist.
4.9 Nõuded kliendi elektripaigaldise andmevahetusele
4.9.1 Üldosa
4.9.1.1 Mõõtmised, oleku- ja juhtimissignaalid vahetatakse kliendi elektripaigaldise ning põhivõrguettevõtja põhi- ja varujuhtimiskeskuste vahel (edaspidi kasutatakse juhtimiskeskuste väljendamiseks mõistet: elektrisüsteemi juhtimiskeskus). Nõuded kehtivad iga liitumispunkti kohta eraldi.
4.9.1.2 Kliendi seadmete juhtimiseks ja andmete edastamiseks tuleb kliendil paigaldada eraldi kaugjuhtimisterminal (RTU), mille andmevahetusprotokoll ühildub põhivõrguettevõtja SCADA andmevahetusprotokolliga. Kliendi ning kliendi elektrivõrguga liidetud tootja poolt kasutatav andmesideühendus põhivõrguettevõtja SCADA suunas peab vastama standardile EVS-EN 00000-0-000. Kliendi RTU ja põhivõrguettevõtja RTU vaheline andmevahetus ei ole lubatud.
4.9.2 Reaalajas toodud informatsioon
4.9.2.1 Kliendi ning kliendi elektrivõrguga liidetud tootja elektripaigaldisest tuleb edastada elektrisüsteemi juhtimiskeskusele reaalajas mõõtmised, tootmisseadme juhtimised ja asendisignaalid vastavalt lisas 4 toodud infomahtude tabeli vormile (edaspidi Infomahtude tabel). Infomahtude tabeli kohaldamisel liituvale elektripaigaldisele tuleb lähtuda muuhulgas ka liitumispunktis edastatava elektrienergia suunast, installeeritud võimsusest ja tootmisseadme tüübist.
4.9.2.2 Põhivõrguettevõtjal on õigus lisada liitumislepingu täitmise ajal tehnilise projekti koostamise käigus infomahtude tabelisse täiendavaid infoobjekte ainult juhul, kui infoobjektide lisamine on tehniliselt põhjendatud, sellega ei kaasne kliendile ebamõistlikke kulutusi ning see on paratamatult vajalik süsteemi varustuskindluse tagamiseks.
4.9.2.3 Tarbimiskoha alajaamast tuleb edastada elektrisüsteemi juhtimiskeskusele, reaalajas asendisignaalid vastavalt infomahtude tabelile.
4.9.2.4 Kõik asendisignaalid tuleb anda otse primaarseadmete abikontaktidelt, abireleesid kasutamata, nn. kaksiksignaalidena (double-contact signals).
4.9.2.5 Tarbimiskoha alajaamast tuleb edastada elektrisüsteemi juhtimiskeskusele, reaalajas kaitse ja rikkesignaalid vastavalt infomahtude tabelile.
4.9.2.6 Tuuleelektrijaama poolt elektrisüsteemi juhtimiskeskusele edastatav tuule kiirus võib vastavalt kokkuleppele olla üksikmõõtmine, üksikmõõtmiste kogum või tuuleelektrijaama tuulekiiruste mõõtmiste keskmine, sh iga üksikmõõtmine peab olema mõõdetud tuuliku gondli kõrguselt maapinnalt kas eraldi meteomastilt või elektrituuliku pealt.
4.9.2.7 Kui põhivõrguga liitunud tuuleelektrijaam asub hajutatult mitmes erinevas geograafilises piirkonnas gruppidena, kuid omab ühtset liitumispunkti põhivõrgu elektrivõrguga, tuleb edastada reaalajas aktiivkoormuse ning meteomõõtmised, mis on sätestatud punktis 4.9.2.8 iga tuulikute grupi kohta eraldi. Mõõtmiste komplekti kuuluvad vähemalt grupi summaarne aktiivvõimsus (MW), tuule kiirus (m/s) ja suund (kraadides) iga geograafiliselt eraldatud grupi kohta. Hajutatud tuuleelektrijaama puhul on tegemist olukorraga, kus tuuleelektrijaam koosneb tuulikute gruppidest ning grupid asetsevad üksteisest sellisel geograafilisel kaugusel, et tuuletingimused xxxxx ajahetkel on eri gruppidele statistiliselt oluliselt erinevad.
4.9.2.8 Tuuleelektrijaama poolt elektrisüsteemi juhtimiskeskusele edastatavad meteoroloogilised mõõtmised peavad täiendavalt vastama järgmistele nõuetele mõõtmise asukoha osas:
4.9.2.8.1 tuule kiirus ja suund tuuliku gondli kõrguselt;
4.9.2.8.2 välisõhu temperatuur xx xxxxx mõõtmise kõrgus maapinnalt.
4.9.2.9 Päikeseelektrijaama poolt elektrisüsteemi juhtimisekeskusele edastatav päikeseintensiivsus (W/m2) võib vastavalt kokkuleppele olla üksikmõõtmine, üksikmõõtmiste kogum või päikeseelektrijaama päikeseintensiivsuste mõõtmiste keskmine.
4.9.2.10 Kui põhivõrguga liitunud päikeseelektrijaam asub hajutatult mitmes erinevas geograafilises piirkonnas gruppidena, kuid omab ühtset liitumispunkti põhivõrgu elektrivõrguga, tuleb edastada reaalajas aktiivkoormuse ning meteoroloogilised telemõõtmised iga päikeseelektrijaama grupi kohta eraldi. Mõõtmiste komplekti kuuluvad vähemalt grupi summaarne aktiivvõimsus (MW), päikeseintensiivsus (W/m2) ja õhutemperatuur (kraadides °C) iga geograafiliselt eraldatud grupi kohta. Hajutatud päikeseelektrijaama puhul on tegemist olukorraga, kui päikeseelektrijaam koosneb inverterite gruppidest ning grupid asetsevad üksteisest sellisel geograafilisel kaugusel, et päikeseintensiivsuse tingimusel xxxxx ajahetkel on eri gruppidele statistiliselt oluliselt erinevad.
4.9.3 Nõuded sideühendusele
4.9.3.1 Klient ning kliendi elektrivõrguga liidetud tootja peab tagama andmevahetuseks vajaliku sideühenduse elektrisüsteemi juhtimiskeskustega. Kasutatav protokoll on IEC 00000-0-000.
4.9.3.2 Sideühendused üle avaliku andmesidevõrgu (sh internet) on lubatud xxxx juhul, kui kasutatakse IPsec virtuaalset privaatvõrku (VPN). VPN-ühenduse loomiseks edastab klient taotluse põhivõrguettevõtjale 30 päeva enne soovitavat sideühenduse teostamist. Põhivõrguettevõtja väljastab VPN-ühenduse parameetrid kliendi seadistajale 10 tööpäeva jooksul.
4.9.3.3 Sideühendus peab olema häälestatud nii, et päringud kliendi seadmetesse on lubatud vähemalt neljast (4) IP alamvõrgust.
4.9.3.4 Ühendus peab võimaldama neli (4) üheaegset loogilist ühendust (EVS_EN_60870_5_104 p.10 Redundant connection. N=4). IP aadresside paarid lepitakse kokku tehnilise projekti kooskõlastuse käigus.
4.9.3.5 Kui sideühendus katkeb, siis on põhivõrguettevõtjal õigus kliendi tarbimiskoha võimsuslüliti(d) välja lülitada kui kliendi seade põhjustab häiritud või avariitalituse elektrisüsteemis. Sideühenduse töökindlusele esitatavad nõuded on toodud punktis 4.9.3.6.
4.9.3.6 Kliendi iga sideühenduse talitluskindlus (põhi- ja varukanal koos vaadatuna) peab olema vähemalt 0,9836 (144 tundi lubatud katkestust aastas) ning ühekordne sidekatkestus (põhi- ja varukanal koos vaadatuna) ei tohi ületada 16 tundi.
4.9.3.7 Edastatavate andmete esitusviis lepitakse kokku elektripaigaldise elektriosa projekti kooskõlastamise käigus. Sideühenduse osas peavad olema esitatud elektripaigaldise kohta järgmised andmed:
4.9.3.7.1 Privaatvõrgu tüüp (füüsiline või virtuaalne);
4.9.3.7.2 Tulemüüri või marsruuteri avalikku IP aadress;
4.9.3.7.3 VPN puhul VPN kontsentraatori IP aadress;
4.9.3.7.4 Kõikide põhivõrguettevõtja SCADA poolt küsitletavate seadmete (RTU jmt.) IP aadressid.
4.9.3.8 Sideühenduse avamine toimub järgmise protseduuri alusel:
4.9.3.8.1 Klient esitab tingimustele vastavat informatsiooni sisaldava projekti;
4.9.3.8.2 VPN puhul edastab põhivõrguettevõtja süsteemiadministraator kliendile vastavad ühenduse parameetrid;
4.9.3.8.3 Klient täpsustab põhivõrguettevõtja süsteemiadministraatoriga võrguseadmete seadistuse;
4.9.3.8.4 Põhivõrguettevõtja süsteemiadministraator teeb vajaliku seadistuse põhivõrguettevõtja võrguseadmetes.
4.9.3.9 Kliendi RTU peab vahetama elektrisüsteemi juhtimiskeskusega infomahtusid, milliste aja fikseerimise täpsus peab olema võrdne või parem kui ±20 ms (resolutsiooniga 1 ms).
4.9.4 Mõõtetäpsus
4.9.4.1 Arvutuslik summaarne piirviga elektrisüsteemi juhtimiskeskusesse edastatavatel mõõtmistel (P, Q, I, U) peab jääma alla 1% xx xxxxx tagamiseks peab klient nägema ette oma paigaldisse täpsusnõuetele vastavad mõõtetrafod.
4.9.4.2 Tagamaks seda, et elektrisüsteemi juhtimiskeskuse dispetšer ja kliendi elektripaigaldise juhtimissüsteem opereeriks sarnaste suuruste ja mõõteandmetega, peab Kliendi tootmisseadme juhtimissüsteemi mõõtmiste täpsus jääma alla 1 %. Selleks, et erinevatele mõõtesüsteemidele niigi esinevatele ebatäpsustele ei lisanduks elektrienergia kadudest tingitud ebatäpsusi, peab Klient kasutama oma tootmisseadme juhtimiseks mõõtmisi, mis on liitumispunktile võimalikult lähedal (eelistatult xxxxx pingeklassil).
4.9.4.3 Edastatavate mõõtmiste mõõtepiirkonnad sagedusele, vooludele ja pingetele täpsustatakse elektriosa projekti kooskõlastamise käigus.
4.10 Nõuded talitusele sageduse xx xxxxx muutumisel ning võrguhäiringutel
4.10.1 Tootmisseadmed peavad olema võimelised talitlema ja püsima elektrivõrguga paralleeltöös sagedusvahemikel mis on määratud tabelis 1. Nõuded tootmisseadme talitlusele sageduse muutmisel ja pingevahemikel, mis on määratud tabelis 2. Nõuded tootmisseadme talitlusele xxxxx muutmisel.
Tabel 1. Nõuded tootmisseadme talitlusele sageduse muutmisel
1.1.2.1 | Sagedus | 1.1.2.2 | Ajaperiood |
1.1.2.3 | 47,5 – 49 Hz | 1.1.2.4 | Vähemalt 30 minutit |
1.1.2.5 | 49 – 51 Hz | 1.1.2.6 | Kestvalt |
1.1.2.7 | 51 – 53 Hz | 1.1.2.8 | Vähemalt 180 sekundit |
Tabel 2. Nõuded tootmisseadme talitlusele xxxxx muutmisel
1.1.2.9 Xxxxx | 1.1.2.10 Ajaperiood | |
1.1.2.11 Nimipingel 110 kV | 1.1.2.12 Nimipingel 330 kV | |
1.1.2.13 97-105 kV | 1.1.2.14 280-320 kV | 1.1.2.15 Vähemalt 60 minutit |
1.1.2.16 105-123 kV | 1.1.2.17 320-362 kV | 1.1.2.18 Kestvalt |
1.1.2.19 123-126,5 kV | 1.1.2.20 362-379,5 kV | 1.1.2.21 Vähemalt 60 minutit |
4.11 Tootmisseadme kaitsefunktsioon
4.11.1 Tootmisseadmed tuleb varustada kaitsefunktsioonidega, mis peab olema kooskõlas võrgueeskirjas toodud nõuetega, millega välditakse tootmisseadme kahjustamist väärtalituse või elektrisüsteemi häiringu käigus, mille vältel talitusparameetrite muutused või nende kestused ületavad tootmisseadme projekteeritud ning minimaalseid nõutud suurusi.
4.11.2 Tootmisseadmele paigaldatud kaitseseadmed peavad tagama selle eraldumise omatarbe koormusele võrgueeskirjas toodud juhtumitel ja tingimustel ning olema võimeline häiringu möödumisel tagasi võrku lülituma. Punkt ei kohaldu tuuleelektrijaamadele, päikeseelektrijaamadele ega asünkroongeneraatoritele.
4.11.3 Kaitse rakendumise järgselt võib tootmisseadme tagasi võrku lülitada elektrisüsteemi juhtimiskeskuse nõusolekul.
4.12 Aktiiv-, reaktiivvõimsuse xx xxxxx reguleerimine
4.12.1 Tootmisseadme väljastatavat aktiivvõimsust peab olema võimalik reguleerida elektrisüsteemi juhtimiskeskusest kaugjuhtimise xxxx.
4.12.2 Aktiivvõimsuse reguleerimine (P=konst) toimub liitumispunkti põhiselt. Aktiivvõimsuse reguleerimisel on koormuse jaotamine ühe liitumispunkti järele ühendatud tootmisseadme generaatori(te) vahel kliendi poolt vabalt valitav juhul, kui töös olevate generaatorite maksimaalne ja minimaalne võimalik väljundaktiivvõimsus on saavutatav.
4.12.3 P=konstant reguleerimisviisi kasutamisel peab aktiivvõimsuse seadeväärtus olema muudetav 1 MW suuruste sammudena kogu aktiivvõimsuse reguleerimise vahemikus.
4.12.4 Tootmisseadmete reaktiivvõimsust peab olema võimalik reguleerida elektrisüsteemi juhtimiskeskusest kaugjuhtimise xxxx.
4.12.5 Reaktiivvõimsuse reguleerimine (Q=konst) toimub liitumispunkti põhiselt ning on põhivõrguettevõtja poolt kasutatav vastavalt vajadusele ning kompenseeritakse kliendile vastava kokkuleppe alusel. Reaktiivvõimsuse tootmise või tarbimise jaotamine generaatori(te) vahel vaba eeldusel, et töös olevate generaatorite P/Q- kõvera järgne reaktiivvõimsus on saavutatav.
4.12.6 Q=konstant reguleerimisviisi kasutamisel peab reaktiivvõimsuse seadeväärtus olema muudetav 1 Mvar suuruste sammudena kogu reaktiivvõimsuse tehniliselt võimaliku reaktiivvõimsuse reservi ulatuses.
4.12.7 Tootmisseadmetel on nõutud lisaks aktiiv- ja reaktiivvõimsuse reguleerimisele xx xxxxx juhtimise funktsionaalsus (U=konst), mis vastavalt seadeväärtusele ning võrgupingele on võimeline muutma tootmisseadme väljastatavat reaktiivvõimsust kogu tehnilise võimekuse piires. Xxxxx juhtimise funktsionaalsuse kasutamise käivitab põhivõrguettevõtja vastavalt vajadusele, mis kompenseeritakse kliendile. Xxxxx juhtimise funktsionaalsuse käigus on ühe liitumispunkti järgi ühendatud tootmisseadme generaatori(te) vahel reaktiivvõimsuse jaotamine vaba eeldusel, et töös olevate generaatorite P/Q-kõvera järgne reaktiivvõimsus on saavutatav.
4.12.8 Kõikide seadistatavate väljundvõimsuste (xxxxx, aktiiv- ja reaktiivvõimsus jms) referentskoht on tootmisseadme liitumispunkt elektrivõrguga.
4.13 Sageduse primaarreguleerimine
4.13.1 Tootmisseade peab olema võimeline osalema primaarreguleerimisel ning reguleerimisel täitma võrgueeskirjas toodud primaarreguleerimise tingimusi.
4.13.2 Primaarreguleerimise võimekuse määratlemisel on aluseks järgmised terminid:
4.13.2.1 Primaarreserv – tootmisseadme primaarreguleerimise ulatus;
4.13.2.2 Tundetustsoon – hälve nimisagedusest, mille korral tootmisseade ei teosta reguleerimist;
4.13.2.3 Statism – sageduse suhtelise muutuse suhe võimsuse suhtelisse muutusesse.
𝑆𝑡𝑎𝑡𝑖𝑠𝑚%
= 𝑃𝑛𝑖𝑚𝑖 ∙ ∆𝑓 ∙ 100
∆𝑃 ∙ 50
4.13.3 Sageduse primaarreguleerimise funktsionaalsust kirjeldab joonis 1 „Sageduse primaarreguleerimine“.
Joonis 1. Sageduse primaarreguleerimine
4.13.4 Päikese- ja tuuleelektrijaamadel, mille väljundaktiivvõimsus sõltub ilmastikutingimustest, rakendatakse primaarreservi tekitamist vastavalt maksimaalsele võimalikule hetkväljundvõimsusele vastavalt joonisel 2 kujutatult.
Joonis 2. Primaarreguleerimise funktsionaalsus
4.13.5 Tootmisseadme primaarreguleerimise seadistust peab olema võimalik elektrisüsteemi juhtimiskeskusest muuta. Muudetavad parameetrid peavad olema:
4.13.5.1 primaarreguleerimise olek;
4.13.5.2 tootmisseadme tundetustsoon;
4.13.5.3 statism.
4.14 Omatarbekoormusele üleminek
4.14.1 Tootmisseade peab olema võimeline minema üle omatarbekoormusele järgmistel juhtumitel:
4.14.1.1 sageduskaitse toimimisel;
4.14.1.2 pingekaitse toimimisel.
4.14.2 Tootmisseade peab olema võimeline talitlema omatarbekoormusel vähemalt ühe tunni jooksul.
4.14.3 Tootmisseade peab olema võimeline omatarbelt sünkroniseerima tagasi võrku.
4.14.4 Omatarbele ülemineku nõuet ei kohaldata asünkroongeneraatoritele, päikese- ja tuuleelektrijaamadele.
4.15 Elektrienergia kvaliteedi nõuded
4.15.1 Siinkohal on välja toodud väärtused mida põhivõrguettevõtja kasutab planeerimisväärtustena
4.15.2 Konkreetsete klientide korral on lubatavad piirväärtused madalamad ning määratletakse iga konkreetse kliendi puhul liitumislepingus eraldi
4.15.3 Kliendi poolt põhjustatud pingemuutused ei tohi liitumispunktis ületada 3%.
4.15.4 Värelus (flikker)
4.15.4.1 Värelus 110 kV elektrivõrgus
E
Pst i
= 1,0
E
Plt i
= 0,8
4.15.4.2 Värelus 330 kV elektrivõrgus
st
E P i = 0,8
lt
E P i = 0,6
4.15.5 Xxxxx asümmeetria
4.15.5.1 Normaaltalitlusel ei tohi vastujärgnevuskomponendi efektiivväärtuse 10-minutiline keskväärtus ületada 110 kV võrgus 1,5 % pärijärgnevuskomponendist iganädalasel mõõtmisel 95 % juhtudest ja 330 kV võrgus 1 % pärijärgnevuskomponendist iganädalasel mõõtmisel 95 % juhtudest.
4.15.6 Harmoonikud
4.15.6.1 Pingeharmoonikud
4.15.6.1.1 Põhivõrguettevõtja 110 kV ülekandevõrgu kõrgemate harmoonikute pingete (kuni 50-ndat järku) planeerimisväärtused on järgnevad:
Paaritud harmoonikud | Paarisharmoonikud | ||||
3-ga jagumatud | 3-ga jaguvad | ||||
Järk h | Suhteline xxxxx uh, % | Järk h | Suhteline xxxxx uh, % | Järk h | Suhteline xxxxx uh, % |
5 | 3,0 | 3 | 3,0 | 2 | 1,0 |
7 | 2,5 | 9 | 1,5 | 4 | 0,7 |
11 | 1,7 | 15 | 0,5 | 6 | 0,5 |
13 | 1,7 | 21 | 0,5 | 8 | 0,3 |
17 | 1,2 | >21 | 0,3 | 10 | 0,3 |
19 | 1,2 | 12 | 0,2 | ||
23 | 0,8 | >12 | 0,2 | ||
25 | 0,8 | ||||
>25 | 0,5 | ||||
4.15.6.1.2 Põhivõrguettevõtja 330 kV ülekandevõrgu kõrgemate harmoonikute pingete (kuni 50-ndat järku) planeerimisväärtused on järgnevad:
Paaritud harmoonikud | Paarisharmoonikud | ||||
3-ga jagumatud | 3-ga jaguvad | ||||
Järk h | Suhteline xxxxx uh, % | Järk h | Suhteline xxxxx uh, % | Järk h | Suhteline xxxxx uh, % |
5 | 2,0 | 3 | 2,0 | 2 | 1,0 |
7 | 2,0 | 9 | 1,0 | 4 | 0,5 |
11 | 1,5 | 15 | 0,3 | 6 | 0,3 |
13 | 1,5 | 21 | 0,2 | >6 | 0,1 |
17 | 1,0 | >21 | 0,2 | ||
19 | 1,0 | ||||
23 | 0,7 | ||||
25 | 0,7 | ||||
>25 | 0,1+12,5/h | ||||
4.15.6.2 Vooluharmoonikud
4.15.6.2.1 Kliendile maksimaalsed lubatud voolu emissiooni väärtused liitumispunktis.
% kliendi maksimaalsest voolust | |
Voolu maksimaalne moonutus (TDD) | 5 % |
Faasivoolu psofomeetriline väärtus | 5 A |
Voolu vastujärgnevuskomponent | 20% |
4.15.6.2.2 Paaritute vooluharmoonikute lubatavad piiremissioonid
Harmooniku järk | Vooluharmoonikute piiremissioonid voolutugevuse suhtes % |
h < 11 | 4,0 |
11≤ h <17 | 2,0 |
17≤ h < 23 | 1,5 |
23≤ h <35 | 0,6 |
35≤ h <50 | 0,5 |
Harmoonikute summaarne | 5,0 |
4.15.7 Kõrgsagedusside häiringud
5.15.7.1 Põhivõrgu 330 kV pingeastmel kasutatakse kõrgsagedussidet.
4.15.7.2 Klient peab tagama, et kliendi elektripaigaldise poolt genereeritav ei tohi ületada 35 dB (0 dB = 0,775 V) sagedusvahemikus (40…500) kHz, mõõdetuna standardse kauglülitusseadme sisendis liitumispunktis. Mõõdetava sagedusriba laius peab olema vähemalt 2 kHz.
5 PÕHIVÕRGU TEHNILISED PÕHIMÕTTED JA PARAMEETRID
5.1 Üldosa
5.1.1 Peatükk kirjeldab põhivõrguettevõtja alajaamade, liinide ja elektripaigaldistega seotud tehnilisi lahendusi ning põhimõtteid. Käesolevast peatükist juhindutakse kliendi liitumistaotluse alusel tehtavate põhivõrguettevõtja elektrivõrgu ümberehitustööde tehniliste lahenduste koostamisel.
5.1.2 Tarbimiskoha kohta elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad ja võrgutasu vähendamise tingimused on sätestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral”. Liitumislepingus katkestusaegade kokkuleppimisel lähtutakse alati kehtivast määruse redaktsioonist.
5.1.2.1 Vastavalt kehtivale Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ tuleb rikkest põhjustatud katkestus kõrvaldada ühe toitega tarbimiskohas 120 tundi jooksul ning kahe sõltumatu toitega tarbimiskohas 2 tunni jooksul.
5.1.2.1.1 Juhul kui alajaama toiteliinid paiknevad ühistel mastidel välja arvatud viimane portaal (lõpumast), rakendatakse katkestusaega 120 tundi.
5.1.2.1.2 Juhul kui olemasoleva võrgulepingu kliendi, xxxxx tarbimiskohas on võrgulepinguga kokku lepitud 2 tunni pikkune rikke likvideerimise tähtaeg, tootmistingimuste muutmise tingib lisanduv tootmisvõimsus ning tarbimisvõimsust ei suurendata, pakub põhivõrguettevõtja kliendile xx xxxxxx tootmistingimuste muutmist 2 tunnist katkestusaega.
5.1.3 Põhivõrguettevõtjal ei ole harva esinevate sündmuste puhul võimalik tarbimiskohas, mille toiteks rajatakse üks kaheahelaline õhuliin, rikkest põhjustatud katkestust kõrvaldada Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral” toodud tähtajaga. Harva esinevateks sündmusteks loetakse järgnevaid sündmusi:
5.1.3.1 liini masti vigastust;
5.1.3.2 kaheahelalise liini mõlema ahela üheaegne vigastus.
5.1.4 Kliendil on võimalus kokkuleppel põhivõrguettevõtjaga ning kooskõlas punktiga 3.5.3 rajada liitumiseks vajalik põhivõrguettevõtja omandisse jääv elektripaigaldis põhivõrguettevõtja 110 kV ülempingega alajaamades, mis on renoveeritud hiljem kui 2003. aastal ning ainult juhul, kui elektripaigaldist hakatakse pärast võrguühenduse pingestamist kasutama ainult kliendi poolt võrgust võetava või võrku antava elektrienergia ülekandeks.
5.2 Õhu- ja kaabelliinid
5.2.1 Õhuliinide üldosa
5.2.1.1 Uute õhuliinide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb maksimaalselt kasutada olemasolevate õhuliinide trasse/koridore;
5.2.1.2 Uute õhuliinide ehitamisel kasutatakse kuni neljaahelalisi maste;
5.2.1.3 Erinevate pingetega mitmeahelalise liini korral ehitatakse kõrgemale suurema nimipingega ahelad;
5.2.1.4 Õhuliini ristumisel põhimaanteede, raudteede ja laevatatavate veeteedega, peavad olema mõlemal pool ristumist ankrumastid koos topeltisolaatorkettidega, mis koosnevad kahest paralleelsest ankrumasti traaversile üksteisest sõltumatult kinnitatud isolaatorkettide komplektist. Nimetatud lahendust tuleb kasutada ka juhul kui lähima kümne (10) aasta jooksul nähakse ette selline ristumine liiniga;
5.2.1.5 Õhuliini ristumisel maantee, raudtee ja laevatatavate veeteega, tuleb ristumisel tagada vertikaalgabariit 10 m 330 kV ja 8,5 m 110 kV õhuliini juhtmetega. Nimetatud gabariite tuleb kasutada ka juhul kui lähima kümne (10) aasta jooksul nähakse ette antud ristumine liiniga. Ülejäänud olukordades lähtutakse standardis EVS-EN 50341- 2-20 („Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV“ osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN)) toodud õhkvahemikest;
5.2.1.6 Kliendil ei ole lubatud olemasolevatele põhivõrguettevõtja mastidele ehitada juurde oma liiniahelat;
5.2.1.7 Suurema ristlõikega liini juhtme vahetuse korral kasutatakse olemasolevaid maste juhul kui see on tehniliselt võimalik.
5.2.2 330 kV õhuliinid
5.2.2.1 330 kV õhuliinide voolujuhtiva osa ristlõige peab olema vähemalt 3x400-Al mm²;
5.2.2.2 Haritaval põllumaal kasutada vabaltseisvaid maste;
5.2.2.3 330 kV liinidel kasutatakse ainult klaasisolaatoreid välja arvatud viimases portaali ühendatud visangus, kus komposiitisolaatorite kasutamine võib olla tehniliselt põhjendatud tõmbekettides. Klaasisolaatoritele paigaldatakse koroonarõngad ja lahendussarved. I-tüüpi kandekettidesse tuleb lisaks lekkeraja pikkusest tulenevalt nõutud isolaatoritele lisada kõige ülemiseks isolaatoriks üks avatud profiiliga lisaisolaator, mille diameeter on vähemalt 1,5-kordne alumise isolaatori diameeter;
5.2.2.4 Kaableid võib 330 kV õhuliini kaitsevööndis paigaldada mitte lähemale kui 10 m masti vundamendist, tõmmitsast, maandurist või juhtme projektsioonist;
5.2.2.5 Uute liinide ühendamist harudena olemasolevatele 330 kV liinidele ette xx xxxxx.
5.2.3 110 kV õhuliinid
5.2.3.1 110 kV õhuliinide voolujuhtiva osa ristlõige peab olema 1x240 Al mm² või 2x240 Al mm²;
5.2.3.2 110 kV liinidel kasutakse kas klaas- või komposiitisolaatoreid. I-tüüpi kande- kettidesse tuleb lisaks lekkeraja pikkusest tulenevalt nõutud isolaatoritele lisada kõige ülemiseks isolaatoriks üks avatud profiiliga lisaisolaator, mille diameeter on vähemalt 1,5-kordne alumise isolaatori diameeter. Komposiitisolaatorite paigaldamine ei ole lubatud mastidele, kus traaversil on alla suunatud tugiõla konstruktsioon;
5.2.3.3 Kaableid võib 110 kV õhuliini kaitsevööndis paigaldada mitte lähemale kui 5 m masti vundamendist, tõmmitsast, maandurist või juhtme projektsioonist;
5.2.4 110 kV kaabelliinid
5.2.4.1 Kasutatakse ainult piki- ja radiaalsuunas veetihedaid kaableid, mille soone maksimaalne lubatud töötemperatuur on 90ºC, läbilaskevõime arvutustel kasutada soone töötemperatuuri 65ºC;
5.2.4.2 Kaabli ekraan maandatakse mõlemast otsast;
5.2.4.3 Kaablite paigaldamisel avatud meetodiga kaetakse kaablid betoonplaatidega ning kaablitrass tähistatakse hoiatuslindi ja ID markerpallidega;
5.2.4.4 Täiendava tähistusena trassi kohal kasutatakse kaablitulpasid haritava maa-ala ääres, kaablitrassi kulgemiskohas vette, looduslikes parkides, niitudel, metsas, maantee läheduses ning mujal analoogsetes kohtades ja kohtades, kus võidakse teha trassivaldajatega kooskõlastamata planeerimis-, puurimis- või kaevetöid;
5.2.4.5 Ristumisel teede ja muude kommunikatsioonidega tuleb kaabelliini iga xxxx paigaldada eraldi torusse. Toru siseläbimõõt peab olema vähemalt 1,5 kaabli välisläbimõõtu, kuid mitte vähem kui 160 mm;
5.2.4.6 Sildade, viaduktide, estakaadide ja teiste analoogsete rajatiste konstruktsioonid ning rajatisel viibida võivad inimesed tuleb täiendavalt kaitsta kaablirikke korral võimaliku elektrikaare, maaühendusvoolu ja puutepinge kahjuliku toime eest;
5.2.4.7 Olemasoleva kaabli kaitsevööndisse on täiendavate kaablite paigaldamine keelatud.
5.2.5 110 kV segaliinid
5.2.5.1 Elektripaigaldiste ümberehitamisel üldjuhul segaliine (õhuliinid + kaabelliinid) ei ehitata. Kui segaliini rajamine osutub majanduslikult ja tehniliselt põhjendatuks, peavad nende rajamisel olema täidetud järgmised tingimused:
5.2.5.1.1 Paigaldatava kaablilõigu läbilaskevõime 65 ºC juures peab vastama õhuliini läbilaskevõimele, kuid mitte olema väiksem kui 700 A;
5.2.5.1.2 Paigaldatava kaablilõigu osa ei tohi asuda kahe õhuliini lõigu vahel s.t., et kaabel saab alguse kas alajaamast või olemasolevast kaablist;
5.2.5.1.3 Tehniliste põhjenduste aluseks on koostöös Kliendiga teostatav uuring, mille põhjendatud kulud katab elektripaigaldise ümberehitamise taotleja.
5.3 Alajaamade skeemide põhimõtted
5.3.1 Üldjuhul rajatakse liitumise käigus uus alajaam hajaasustusega piirkonnas olemasolevale alajaamale mitte lähemale kui 15 km ja tiheasustusega piirkonnas mitte lähemale kui 3 km. Erandiks on:
5.3.1.1 Juhtumid, kus põhivõrguettevõtja hinnangul tingib liidetav võimsus või mingi muu asjaolu alajaama ehitamise eespool toodud tingimustega võrreldes lähemale. Põhivõrguettevõtja hinnang põhineb kliendi ja põhivõrguettevõtja kokkuleppel enne liitumistaotluse esitamist teostataval uuringul, millega võrreldakse erinevate variantide kogukulusid. Kogukulud määratakse erinevatele variantidele, milles arvestatakse investeeringu-, käidu-, hooldus- ning muid (näiteks kaod, töökindlus, katkestuskahjud jmt) kaasnevaid kulusid eeldatavast kasutuselevõtust järgneva 15 aasta käidu perioodi jooksul.
5.3.1.2 Juhul kui klient on nõus sõlmima tähtajalise (pikkusega 25 aastat) võrgulepingu, võib põhivõrguettevõtja ehitada liitumisalajaama ligemale kui eelpooltoodud kriteeriumid lubavad järgmistel tingimustel:
5.3.1.2.1 Kliendile rajatav alajaam ei tohi paikneda ühendatavast olemasolevast õhuliinist kaugemal xxx xxx 110 kV ülekandeliini visangu pikkus;
5.3.1.2.2 Ühendatav õhuliin peab olema varustatud optikaga (OPGW, ADSS vms).
5.3.2 Olemasoleva alajaama laiendamisel lähtutakse lahtrite ühetaolisuse põhimõttest, ehk siis kasutatakse olemasoleva alajaama skeemi ja plaanilahendust.
5.3.3 Harualajaamad
5.3.3.1 Harualajaam ühendatakse haruna olemasolevale 110 kV õhuliinile;
5.3.3.2 Alajaam peab olema perspektiivis laiendatav H-skeemiga alajaamaks; Xxxxxxxxxxxx korral ei ole põhivõrguettevõtjal võimalik pakkuda lühemat rikkest põhjustatud elektrikatkestuste likvideerimise tähtaega kui 120 tundi.
5.3.4 Kahe sektsiooniga (sealhulgas H-skeemiga) alajaamad
5.3.4.1 H-skeemiga alajaama kogumislattidele on ühendatud xxxx xxxx ühendust;
5.3.4.2 Kahe sektsiooniga alajaama kogumislattidele on ühendatud rohkem xxx xxxx ühendust;
5.3.4.3 Liinide ja jõutrafode ühendused teostatakse lahk-võimsuslülititega;
5.3.4.4 Sektsioonidevahelise võimsuslüliti (edaspidi SVL) paigaldamise vajadus otsustatakse vähemalt 3 põhivõrguettevõtja toiteliini puhul igas alajaamas juhtumipõhiselt, lähtudes süsteemi N-1 töökindluse kriteeriumist (näiteks, xxx xxxxxx põhivõrguettevõtja liin on tupikliin, siis SVL-i ei paigaldata). SVL paigaldamise vajaduse määramisel ei ole oluline kliendi lahtrite arv alajaamas, kuna see ei mõjuta süsteemi töökindlust;
5.3.4.5 Kui SVL-i ei paigaldata koheselt, siis sektsioonide vaheline ühendus teostatakse kahe maanduslüliteid omava lahklülitiga (arvestades võimsuslüliti ja voolutrafo paigaldamist tulevikus). Kui SVL paigaldatakse koheselt, siis teostatakse ühendus ühe lahk- võimsuslülitiga ja eraldiseisvate sektsioonide maanduslülititega;
5.3.4.6 Kummalegi sektsioonile peab jääma laiendusvõimalus ühe liini lahtri jaoks, juhul kui elektrivõrgu arenguskeem ei näe ette rohkem;
5.3.4.7 GIS lahendust kasutatakse üksnes juhtudel, kui ruumipuudusel ei ole võimalik kasutada muid majandus-tehniliselt põhjendatud lahendusi;
5.3.4.8 GIS jaotlas teostatakse sektsioonide vaheline ühendus alati võimsuslülitiga.
5.3.5 Kahe süsteemiga alajaamad
5.3.5.1 Kahe 110 kV lattide süsteemiga skeemi kasutatakse:
5.3.5.1.1 330/110 kV alajaamades;
5.3.5.1.2 Alajaamades, kus üksnes süsteemide olemasolu tagab olulise osa klientide varustuskindluse avarii korral, kui üks latisüsteem on remontrežiimis;
5.3.5.1.3 Alajaamades, kus üksnes süsteemide olemasolu hoiab xxx xxx- kandepiirangud klientidele avarii korral normaalrežiimis;
5.3.5.1.4 Alajaamades, kuhu on ühendatud olulised 110 kV transiitliinid.
5.3.5.2 Kõik liinide ja jõutrafode võimsuslülitid ühendatakse lahklülititega mõlemale süsteemile. Süsteemide vaheline ühendus teostatakse kahe maanduslüliteid omava lahklüliti ja võimsuslülitiga;
5.3.5.3 Kummalegi süsteemile peab jääma laiendusvõimalus vähemalt ühe lahtri jaoks, täpne perspektiivsete lahtrite arv määratakse vastavalt elektrivõrgu arengu- skeemile.
5.3.6 330 kV alajaama skeemide põhimõtted
5.3.6.1 Olemasoleva alajaama laiendamisel lähtutakse lahtrite ühetaolisuse põhimõttest, ehk siis kasutatakse olemasoleva alajaama skeemi ja plaanilahendust.
5.3.7 Dupleks-skeemiga alajaamad
5.3.7.1 Dupleks-skeemi kasutatakse nelja või enama liini- ja jõutrafoühenduse korral;
5.3.7.2 Kõik põhivõrguettevõtja liinid ühendatakse kahe võimsuslülitiga mõlemale latile. Kliendilahtrid ühendatakse ühe võimsuslülitiga ühele latile või kahe võimsuslülitiga xxxxxx latile;
5.3.7.2.1 Kui kliendi lahtrid ühendatakse ühe võimsuslülitiga ühele latile, siis nähakse ette teise võimsuslüliti paigaldamise võimalus;
5.3.7.3 Tulevikus lisanduvate liinide või jõutrafode jaoks nähakse ette jaotla laiendamisvõimalus vastavalt elektrivõrgu arenguskeemile, kuid mitte vähem kui neljale ühendusele;
5.3.7.4 Juhul kui ühenduste arv on suurem kui kaheksa või ühele latisüsteemile ühendatud jõutrafosid on vähemalt xxxx, siis 330 kV latid sektsioneeritakse võimsuslülitiga.
5.3.8 Hulknurkskeemidega alajaamu kasutatakse kolme ühenduse korral võimalusega ehitada tulevikus välja dupleksskeemiks.
5.3.9 Kliendi jõutrafo ülempingepoolel peab olema vastavalt 110 kV või 330 kV võimsuslüliti.
5.4 Alajaama hooned ja rajatised
5.4.1 Välisjaotla korral näeb põhivõrguettevõtja alati ette eraldi juhtimishoone rajamise, kuhu nähakse ette ka ruum perspektiivsete lahtrite sekundaarseadmetele;
5.4.2 Alajaamade juhtimishooned peavad olema laiendatavad;
5.4.3 Põhivõrguettevõtja ja Kliendi hoonetel peavad xxxxx xxxxxx tuletõrje- ja valvesüsteemid.
5.5 Alajaama vahelduvabipinge (AC) süsteemide lahendused
5.5.1 Põhivõrguettevõtjal ja kliendil peavad xxxxx xxxxxx AC keskused. Põhivõrguettevõtja AC keskus on kahesektsiooniline ja omab toitekindluse tagamiseks reservilülitusautomaatikat toitesisendite vahel.
5.6 Alajaama alalisabipinge (DC) süsteemid
5.6.1 Põhivõrguettevõtjal ja kliendil peavad xxxxx xxxxxx DC keskused. Põhivõrguettevõtja
330 kV alajaamades kasutatakse 220 V ja 110 kV alajaamades 110 V alalisabipingesüsteemi.
5.6.2 Kõikides alajaamades peab olema vähemalt üks akukeskus.
5.6.3 Minimaalne ühe akupatarei mahutavus peab olema 100 Ah 10 h tühjenemisrežiimis.
5.7 Releekaitse ja automaatika kavandamise põhimõtted
5.7.1 Releekaitse kavandatakse nii, et see oleks kiire, tundlik, selektiivne ja töökindel ning hõlmaks kõiki elektriseadmeid.
5.7.2 Releekaitse seadmete valikul arvestatakse elektrisüsteemi stabiilsuse nõuetega. Kõik võrku ühendatud generaatorid peavad taluma 250 ms pingelohku (jääkpinge 0%) välja lülitumata vastavalt Võrgueeskirjale. See tähendab, et rikke kõrvaldamise aeg põhikaitse poolt ei tohi seda aega ületada.
5.7.3 Lahk- ja maanduslülitite blokeeringuloogika realiseerimisel ei tohi kasutada fiidriterminale ega RTU-d, xxxx see tuleb realiseerida lülitite abikontaktide ja nendevaheliste kaabel- ühenduste baasil.
5.8 Jõutrafod
5.8.1 Üldosa
5.8.1.1 Välispaigaldusega jõutrafodele automaatset tulekustutussüsteemi ei ehitata;
5.8.1.2 Kõikidel jõutrafodel peab vähemalt üks mähistest olema kolmnurkühenduses;
5.8.1.3 Kõigi jõutrafoga ühendatud seadmete (mõõtetrafod, võimsuslülitid, keskpinge kaablid) paigaldamisel tuleb järgida standardi EVS-EN 61936-1 p. 8.7.2.1. nõudeid;
5.8.1.4 Tuletõkkeseinad paigaldatakse jõutrafodele vastavalt standardile EVS-EN 61936-1 p.8.7.
5.8.2 330 kV
5.8.2.1 330 kV jõutrafod peavad olema tavatrafod.
5.8.2.2 Jõutrafo valiku kriteeriumid:
5.8.2.2.1 Nimipinged: 347/117,5/21 kV;
5.8.2.2.2 Nimivõimsused põhivõrguettevõtja võrgus: 200/200/60 MVA;
5.8.2.2.3 Jõutrafode astmelüliti peab asuma 330 kV poolel;
5.8.2.2.4 Astmelüliti astmed ±6×1,33%;
5.8.2.2.5 Tavatrafode 330 kV ja 110 kV mähised võivad töötada jäigalt maandatud (xx xxxx neutraalilüliti) neutraaliga, läbi reaktori maandatud neutraaliga või isoleeritud neutraaliga;
5.8.2.2.6 Tavatrafode 110 kV neutraalide väljavõtete isolatsiooni tase peab olema võrdne faasi isolatsiooni tasemega;
5.8.2.2.7 Tavatrafode 330 kV neutraali väljavõtete ja mähise isolatsioonitase peab olema vähemalt 245 kV.
5.8.3 110 kV jõutrafod
5.8.3.1 Jõutrafo valiku kriteeriumid:
5.8.3.1.1 Nimipinged: 115/(38,5; 22; 16,5; 11; 6,6) kV;
5.8.3.1.2 Nimivõimsused: 63 MVA, 40 MVA, 25 MVA, 16 MVA, 10 MVA, 6,3 MVA, 2,5 MVA;
5.8.3.1.3 Astmelüliti astmed ±9×1,67%;
5.8.3.1.4 Jõutrafode astmelülitid peavad asuma 110 kV poolel;
5.8.3.1.5 Neutraali väljavõtte isolatsiooni tase peab olema võrdne faasi isolatsioonitasemega;
5.8.3.1.6 Neutraal peab olema maandatav maanduslülitiga.
5.9 Shuntreaktorid
5.9.1 Uute šuntreaktorite parameetrid:
5.9.1.1 Nimipinge: 21 kV,
5.9.1.2 Nimivõimsused: ühe lülitatava ühiku kohta: 20 MVAr, 30 MVAr või 50 MVAr.
5.10 Kondensaatorpatareid
5.10.1 Uute kondensaatorpatareide parameetrid:
5.10.1.1 Talitluspinge: 123 kV,
5.10.1.2 Nimivõimsused 115 xX xxxxxx: 20 MVAr, 30 MVAr, 50 MVAr;
5.10.1.3 Kondensaatorpatarei (või patareide plokk – näiteks 20+30 Mvar) ühendatakse 110 kV jaotlasse.
5.11 Alajaama lühisvoolud ja maanduskontuur
5.11.1 Kõik 330 kV alajaama primaarseadmed peavad taluma lühisvoolu vähemalt 40 kA 1 s.
5.11.2 Kõik 110 kV alajaama primaarseadmed peavad taluma lühisvoolu vähemalt 25 kA 1 s.
5.11.3 Minimaalne alajaama maanduskontuuri ristlõige on Cu 50 mm².
5.12 Alajaama juhtimine ja andmehõive
5.12.1 Põhivõrguettevõtjal ja kliendil peavad olema xxxxxx xx üksteisest sõltumatud telemaatika- seadmed (RTU – Remote Terminal Unit, juhtimisarvuti, switch jne).
5.13 Võrgu analüüsimise seadmed
5.13.1 Väline häiresalvesti
5.13.1.1 Lühisvoolude mõõtmise tagamiseks ja releekaitse toimete analüüsimiseks, paigaldatakse 110 kV ja 330 kV lahtritesse välised häiresalvestid.
5.13.2 Elektrienergia kvaliteedi mõõtmine
5.13.2.1 Elektrienergia kvaliteeti tuleb mõõta kõikides põhivõrguettevõtja ja Kliendi vahelistes 110 kV või 330 kV liitumispunktides ja vajadusel 110 kV jõutrafode 110 kV õlgades ja selleks kasutatakse ainult EVS-EN 00000-0-00 klass A tüüpi elektrienergia kvaliteedi- xxxxx- seadmeid.
5.13.3 Laimõõtesüsteem (WAMS)
5.13.3.1 Põhivõrguettevõtja kasutab laimõõtesüsteemi WAMS elektrisüsteemi talitluse jälgimiseks, juhtimiseks ning adekvaatse mõõteinformatsiooni saamiseks süsteemi talitluse seireks ja Eesti elektrisüsteemi dünaamilise mudeli verifitseerimiseks.
5.13.4 PMU (Phasor Measurement Unit)
5.13.4.1 Seadmed paigaldatakse kõikidesse 330 kV liinide lahtritesse ja liituvate tootjate lahtritesse (soojuselektrijaamad, tuuleelektrijaamad). 110 kV paigaldatakse PMU seadmed olulisemate (võrgu kvaliteeti mõjutavate) põhivõrguga liituvate klientide lahtritesse.
5.14 Ülekantava elektrienergia mõõtmine
5.14.1 Võrguteenuse mahtu ja elektrienergia kogust mõõdetakse kliendi liitumispunktis. Kõik tehingus kasutatavad kasutusele võetavad vahelduvvoolu elektrienergia mõõtevahendid peavad vastama Eesti Vabariigi Mõõteseadusele.
5.14.2 Kommertsmõõtepunktides on lubatud kasutada ainult induktiivseid pingetrafosid. Mahtuvuslike pingetrafode kasutamine ei ole lubatud.
5.14.3 Mõõteahelates ei kasutata vahevoolutrafosid ja voolutrafode sekundaarvoolude summeerimist. Mõõteahelates ei tohi kasutada lisatakistusi. Mõõtejuhistikku ei tohi paigaldada kõrgepingejuhtidega ühisesse kanalisse, redelile või torustikku. Mõõtetulemuste mõjutamise vältimiseks peavad mõõteahelate xx xxxx olevate seadmete kõik klemmid olema kaetud ja plommitud. Arvestid ja nende lisaseadmed peavad asuma eraldiseisvas mõõtekilbis.
5.14.4 Mõõtmisel pingetel 6-330 kV kasutatavad arvestid peavad võimaldama aktiiv- ja reaktiivenergia mõlemasuunalist mõõtmist mõõteperioodiga vähemalt 15 minutit.
6 JAOTUSVÕRGUETTEVÕTJATEGA LIIDETAVATE TOOTMISSEADMETE LIITUMISE KOOSKÕLASTAMINE
6.1 Üldosa
6.1.1 Klassi 2 kuuluvate läbi inverteri ühendatud tootmisseadmete (tuule- ja päikeseelektrijaamade) ning klassi 3 ning klassi 4 tootmisseadmete liitumine jaotusvõrguettevõttega kooskõlastatakse põhivõrguettevõtjaga. Jaotusvõrguettevõtja, xxxxx elektrivõrgul puudub liitumispunkt põhivõrguettevõtja elektrivõrguga võib pöörduda tootmisseadmete kooskõlastamisel otse põhivõrguettevõtja xxxxx.
6.1.2 Tootmisseadme liitumise kooskõlastusega antakse tootmisseadme liitumise põhivõrguettevõtja poolsed tehnilised ning menetluslikud nõuded.
6.1.3 Jaotusvõrguettevõtja algatab kooskõlastusprotsessi pärast tootja poolt esitatud liitumistaotluse menetlusse võtmist, edastades põhivõrguettevõtjale tootja elektripaigaldise nõutud andmed ning jaotusvõrguettevõtja poolt koostatavad täiendavalt kohustuslikud lisad vastavalt lisale 1.
6.1.4 Klassi 3 ja klassi 4 tootmisseadme kooskõlastamiseks tasub jaotusvõrguettevõtja põhivõrguettevõtjale menetlustasu vastavalt punktis 3.3.2 toodule. Menetlustasu arve esitatakse jaotusvõrguettevõtjale kolme (3) tööpäeva jooksul pärast tootmisseadme liitumise kooskõlastamiseks nõutud materjalide edastamist põhivõrguettevõtjale maksetähtajaga 21 päeva.
6.1.5 Jaotusvõrguettevõtja hindab tootmisseadme liitumistaotluse alusel vajadust muuta olemasolevaid võrgulepinguga sätestatud tarbimis- ja tootmistingimusi põhivõrgus, esitades põhivõrguettevõtjale lisas 1 nimetatud täiendavatele kohustuslike lisadega koos deklaratsiooni, milles kinnitatakse tarbimis- ja tootmistingimuste muutmise vajaduse puudumist või esitatakse liitumistaotlus tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks.
6.1.6 Põhivõrguettevõtjal on õigus kümne (10) tööpäeva jooksul alates taotluse materjalide ja menetlustasu laekumisest (kui kohaldub) esitada jaotusvõrguettevõtjale päring täiendavate andmete saamiseks või teavitada puudustest tootja poolt esitatud taotluse materjalides, mis takistavad kooskõlastuse väljastamist. Kooskõlastuse menetlemine peatub kuni kohustuslike ning nõuetekohaste materjalide esitamiseni.
6.1.7 Juhul, kui tootja liitumine jaotusvõrguettevõtjaga tingib tarbimis– ja/või tootmisvõimsuste muutmise vajaduse jaotus- ja põhivõrguettevõtja vahel, alustatakse lisaks kooskõlastuse protsessile jaotus- ja põhivõrguettevõtja vahelise liitumisprotsessiga, milleks jaotusvõrguettevõtjal tuleb esitada liitumistaotlus vastavalt punktile 3.1 ning millele kohaldub punktis 3.3.2 nimetatud liitumistaotluse menetlustasu ja punktis 3.3.3 nimetatud toimingutasu. Põhivõrguettevõtja väljastab sellisel juhul lisaks kooskõlastusele liitumislepingu pakkumise vastavalt punktile 3.2.
6.1.8 Kooskõlastuste raames, millega kaasneb liitumine põhivõrguga, ei kohaldata punktis
3.3.2.1 nimetatud menetlustasu.
6.1.9 Juhul, kui tootja liitumisega ei kaasne jaotus- ja põhivõrguettevõtja vahelist tarbimis- ja/või tootmistingimuste muutumist, kuid on vajalikud ümberehitustööd põhivõrgus, jätkatakse täiendavalt kooskõlastuse protsessile põhivõrguettevõtja elektripaigaldise ümberehitus protsessiga, milleks jaotusvõrguettevõtjal tuleb esitada elektripaigaldise ümberehitamise taotlus põhivõrguettevõtja liitumise e-keskkonnas. Põhivõrguettevõtja väljastab sellisel juhul lisaks kooskõlastusele elektripaigaldise ümberehituse lepingu pakkumise, milles toodud ümberehitustööde teostamine on tootmisseadme elektrivõrguga liitumise eelduseks.
6.1.10 Juhul, kui tootja liitumisel jaotusvõrguga ei ole vajalik ümberehitus- või liitumislepingu sõlmimine põhivõrguettevõtjaga, väljastab põhivõrguettevõtja kooskõlastuse tootmisseadme liitmiseks elektrivõrguga pärast nõuetekohaste materjalide edastamist ning menetlustasu laekumist (kui on vastavas klassis kohalduv):
6.1.10.1 Klass 2 - kuni 14 päeva jooksul;
6.1.10.2 Klass 3 – kuni 30 päeva jooksul;
6.1.10.3 Klass 4 – kuni 60 päeva jooksul.
6.1.11 Tootmisseadme elektrivõrguga liitumise kooskõlastus kehtib kuus (6) kuud alates kooskõlastuse väljastamisest liitumistaotluses toodud elektripaigaldisele, mille vältel tuleb jaotusvõrguettevõtjal sõlmida tootjaga liitumisleping.
6.1.12 Põhivõrguettevõtja poolt väljastatavad kooskõlastused hõlmavad:
6.1.12.1 tootmisseadme kirjeldust;
6.1.12.2 sellele kohalduvad tehnilisi erinõudeid;
6.1.12.3 liitumise menetluslikke nõudeid ning kehtivusaega.
6.1.13 Üle 5 MW netoaktiivvõimsusega tootmisseadmete nõuetekohasust hindab võrgukatsetuste tulemusel põhivõrguettevõtja vastavalt punktis 3.9 ja lisas 3 kirjeldatule.
6.2 Kooskõlastamise protsessi vältel esitatavad andmed
6.2.1 Jaotusvõrguettevõtja edastab tootja liitumise kooskõlastamisel põhivõrguettevõtjale täiendavalt lisas 1 toodud xxxxxx järgmised kohustuslikud dokumendid:
6.2.1.1 tootja liitumistaotlus koos selle lisadega, xx xxx 5 MW tootmisseadmetel PSS/E xx xxx 10 MW tootmisseadmetel PSCAD mudelid;
6.2.1.2 deklaratsiooni tarbimis- ja tootmistingimuste mitte muutmise vajadusest vastavalt lisas 1 toodud vormile või liitumistaotluse tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks;
6.2.2 Jaotusvõrguettevõtja kooskõlastab põhivõrguettevõtjaga üle 5 MW tootmisseadme ühendamiseks sõlmitava liitumislepingu pakkumise enne selle väljastamist. Põhivõrguettevõtja kooskõlastab või esitab muudatusettepanekud liitumislepingu pakkumisele viie (5) tööpäeva jooksul.
6.2.3 Jaotusvõrguettevõtja edastab üle 1 MW nimiaktiivvõimsusega liituva elektripaigaldise elektriosa projekti põhivõrguettevõtjale kooskõlastamiseks vähemalt 3 kuud enne planeeritavat sünkroniseerimist ning pärast omapoolsete täienduste lisamist, mis hõlmavad infot jaotusvõrgu kaitseseadmestikust ja nende sätetest ning muust vastavalt kooskõlastuses ja liitumistingimuste lisas 5 toodule. Tootmisseadme sünkroniseerimine on võimalik koheselt pärast elektriosa projekti kooskõlastust tingimusel, et muud sünkroniseerimise eeldused on täidetud.
6.2.4 Jaotusvõrguettevõtja edastab üle 5 MW nimiaktiivvõimsusega liituva elektripaigaldise elektriosa projekti põhivõrguettevõtjale kooskõlastamiseks vähemalt 3 kuud enne planeeritavat sünkroniseerimist ning pärast omapoolsete täienduste lisamist, mis hõlmavad infot jaotusvõrgu kaitseseadmestikust ja nende sätetest ning muust vastavalt kooskõlastuses ja liitumistingimuste lisas 5 toodule. Tootmisseadme sünkroniseerimine on võimalik koheselt pärast elektriosa projekti kooskõlastust tingimusel, et muud sünkroniseerimise eeldused on täidetud.
6.2.5 Põhivõrguettevõtjale kooskõlastamiseks esitatav tootja elektriosa projekt peab olema jaotusvõrguettevõtja poolt kooskõlastatud.
6.2.6 Põhivõrguettevõtja vaatab kooskõlastamiseks esitatud elektriosa projekti läbi 30 päeva jooksul, esitades vastusena võrgueeskirja kohase kooskõlastuse tootja elektripaigaldise elektriosa projektile või märkused puuduste kõrvaldamiseks.
6.2.7 Elektriosa projekti kooskõlastamise järgselt alustab tootja katsekava koostamist lähtudes punktist 3.9. Katsekava esitatakse esmalt jaotusvõrguettevõtjale ning seejärel põhivõrguettevõtjale kooskõlastamiseks. Põhivõrguettevõtja kooskõlastab või esitab ettepanekud katsekava korrigeerimiseks kümne (10) tööpäeva jooksul pärast selle esitamist põhivõrguettevõtjale.
6.2.8 Sideühenduse rajamisel tuleb lähtuda punktis 4.9 toodud nõuetest.
6.2.9 Tootmisseadme sünkroniseerimise põhivõrguettevõtja poolseteks eeldusteks on:
6.2.9.1 põhivõrguettevõtja kooskõlastus tootmisseadme liitumiseks;
6.2.9.2 üle 1 MW nimiaktiivvõimsusega tootmisseadme elektriosa projekti kooskõlastus, sh mudelite heakskiitmine;
6.2.9.3 üle 5 MW nimiaktiivvõimsusega tootmisseadme liitumisel kolmepoolselt kinnitatud katsekava ning mudelite heakskiitmine;
6.2.9.4 edukas sünkroniseerimiseelse side testimine;
6.2.9.5 muude kooskõlastusest tulenevate piirangute puudumine.
6.2.10 Jaotusvõrguettevõtja teavitab põhivõrguettevõtjat kümne (10) tööpäeva jooksul järgmistest sündmustest:
6.2.10.1 tootja on liitumistaotluse tagasi võtnud/tühistanud;
6.2.10.2 tootja on allkirjastanud liitumislepingu/te või selle muudatused;
6.2.10.3 liitumispakkumise kehtivuse lõppemine (xxxx liitumislepingu sõlmimiseta);
6.2.10.4 liitumislepingu lõppemine;
6.2.11 Juhul kui punktis 6.2.10 toodud sündmustest on põhivõrguettevõtjat teavitatud läbi põhivõrguettevõtja liitumise e-keskkonna, puudub täiendav vajadus punktis 6.2.10 toodud sündmuste esitamiseks.
6.2.12 Nõuetekohasuse tunnistuse väljastamiseks jaotusvõrguettevõtja poolt peavad olema täidetud kõik kooskõlastusest tulenevad nõuded.
6.3 Tehnilised põhimõtted
6.3.1 Kõikidel osapooltel (põhivõrguettevõtja, jaotusvõrguettevõtja ja tootja) tuleb paigaldada kaitseautomaatika, mis tagaks tema võrguelementide kaitsmise.
6.3.2 Kõikide põhivõrgu liitumispunktist tootmisseadme xxxxx jäävate ümberehitustööde ja elektriseadmete paigaldamise korraldab jaotusvõrguettevõtja. Paigaldatava kaitseseadmestiku sätted kooskõlastatakse põhivõrguettevõtjaga elektriosa projekti kooskõlastamise raames, kui vastavalt liitumistingimustele tuleb põhivõrguettevõtjaga elektriosa projekti kooskõlastada.
6.3.3 Jaotusvõrguga ühendatud klass 4 tootmisseadmete kooskõlastamisel paigaldab põhivõrguettevõtja jaotusvõrgu ning põhivõrgu vahelise tarbimiskoha liitumispunktide kõrgepinge poolele distantskaitse, häiresalvesti ja kvaliteedianalüsaatori, xxx xxxx ei ole varasemalt paigaldatud. Distantskaitse nähakse ette põhivõrgu seadmete kaitseks ning ei ole mõeldud jaotusvõrgus tekkinud rikete väljalülitamiseks. Ehitustööd teostatakse elektripaigaldise ümberehituslepingu alusel, mille kulud kannab jaotusvõrguettevõtja. Põhivõrguettevõtja paigaldab distantskaitsed ja häiresalvestid xxxx pingeastmele 110 kV või 330 kV.
6.3.4 Jaotusvõrguga ühendatud klass 4 tootmisseadmetele viib põhivõrguettevõtja läbi võrgueeskirjas ette nähtud pingelohu läbimise katse arvestades punktis 6.4.4.7 toodut.
6.4 Nõuded kaugjuhtimisele ning releekaitsele
6.4.1 Reaalajas edastatav informatsioon
6.4.1.1 Tootmisseadmest tuleb edastada jaotusvõrguettevõtja ja elektrisüsteemi juhtimiskeskustele reaalajas mõõtmised, juhtimised ja asendisignaalid vastavalt lisale 4.
6.4.1.2 Kõik asendisignaalid tuleb anda otse, nn kaksiksignaalidena (double-contact signals).
6.4.1.3 Tootmisseadme juhtimissüsteem peab võimaldama eraldiseisvaid sideühendusi jaotusvõrguettevõtja ja elektrisüsteemi juhtimiskeskustega. Kasutatav andmevahetuse protokoll on IEC 00000-0-000.
6.4.1.4 Jaotusvõrguettevõtjale edastatakse andmed kasutades ühte (1) IEC 00000-0-000 ühendust, põhivõrguettevõtjale kasutades ühte (1) IEC 00000-0-000 ühendust.
6.4.1.5 Sideühendused üle avaliku andmesidevõrgu (sh internet) on lubatud xxxx juhul, kui kasutatakse IPsec virtuaalset privaatvõrku (VPN). VPN parameetrid edastatakse seadistajale vähemalt 30 päeva enne tootmisseadme pingestamist
6.4.1.6 Sideühendus peab olema häälestatud nii, et päringud tootja seadmetesse on lubatud kahest (2) jaotusvõrguettevõtja ja neljast (4) põhivõrguettevõtja IP alamvõrgust. Edastatavate andmete esitusviis lepitakse kokku tootmisseadme elektriosa projekti kooskõlastamise käigus.
6.4.1.7 Tootmisseadme võimsuslüliti(te) asend(id) edastatakse liitumispunkti(de)st iga fiidri osas eraldi.
6.4.1.8 Tootmisseadme juhtimissüsteem peab vahetama jaotusvõrguettevõtja ja elektrisüsteemi juhtimiskeskustega infomahtusid, milliste aja fikseerimise täpsus peab olema võrdne või parem kui ±20 ms (resolutsiooniga 1 ms). Infomahtude tabelis määratud infomahud täpsustatakse vajadusel tootmisseadme elektriosa projekti kooskõlastamise käigus.
6.4.2 Juhtimised
6.4.2.1 Jaotusvõrguettevõtja ja elektrisüsteemi juhtimiskeskustel peab olema võimalik reaalajas juhtida tootmisseadme ja sellega seotud elektripaigaldisi vastavalt lisale 4.
6.4.3 Releekaitse ja automaatika
6.4.3.1 Jaotusvõrguettevõtja tagab, et tootja oleks varustatud järgmiste kaitsetega
6.4.3.1.1 liigvoolukaitse;
6.4.3.1.2 üle-ja alapingekaitse;
6.4.3.1.3 sageduskaitse;
6.4.3.1.4 xxxxx asümmeetriakaitse;
6.4.3.1.5 võrgukaotuskaitse.
6.4.3.2 Jaotusvõrguettevõtja ehitab üle 1 MW nimiaktiivvõimusega tootmisseadme liitumispunkti eraldusautomaatika reservkomplekti sageduse xx xxxxx languse ja tõusu järgi, millede sätted kooskõlastatakse elektriosa projekti kooskõlastamisel. Sageduse sätted kooskõlastab põhivõrguettevõtja, xxxxx sätted määrab jaotusvõrguettevõtja.
6.4.3.3 Üle 5 MW tootmisseadme liitumispunkti paigaldab jaotusvõrguettevõtja asünkroontalitluse kaitse reservkomplekti, mille sätted kooskõlastab põhivõrguettevõtja elektriosa projekti kooskõlastamisel. Päikese- ja tuuleelektrijaamadele nimetatud kaitset ei paigaldata.
6.4.3.4 Klass 4 tootmisseadme kooskõlastamisel paigaldab põhivõrguettevõtja jaotusvõrguettevõtja tarbimiskoha liitumispunktide kõrgepinge poolele distantskaitse ja häiresalvesti. Ehitustööd teostatakse elektripaigaldise ümberehituslepingu alusel, mille kulud kannab jaotusvõrguettevõtja.
6.4.4 Jaotusvõrguga liituva üle 5 MW tootmisseadme võrgueeskirja nõuetele vastavuse hindamise erisused
6.4.4.1 Juhul, kui jaotusvõrguettevõtja või jaotusvõrguettevõtja tootja elektripaigaldisega on ühendatud üle 5 MW tootmisseade, kinnitab tootmisseadme nõuetekohasust (ainult võrgueeskirjaga kehtestatud tehnilised nõuded) põhivõrguettevõtja.
6.4.4.2 Katsetused tootmisseadme nõuetekohasuse kontrollimiseks viiakse läbi liitumistingimuste lisas 3 toodud nõuete ja kooskõlastatud katsekavade alusel punktis
3.9 toodud tingimustel.
6.4.4.3 Katsekava koostab tootja koostöös jaotusvõrguettevõtjaga ning kooskõlastab põhivõrguettevõtjaga.
6.4.4.4 Katsetused viib läbi tootja.
6.4.4.5 Nõuetekohasuse hindamine viiakse läbi tootja ja jaotusvõrguettevõtja vahelises liitumispunktis koostöös jaotusvõrguettevõtjaga.
6.4.4.6 Katsetusi alustatakse tootja poolt xxxxx jaotusvõrguettevõtjalt ja põhivõrguettevõtjalt vastava loa saamist.
6.4.4.7 Juhul kui jaotusvõrguettevõtja või tootja elektripaigaldisega on liitunud alla 10 MW võimsusega tootmisseade, hinnatakse tootmisseadme pingelohu läbimisvõimet (FRT) tehnilises projektis esitatud vastavate simulatsioonide ja mudelite alusel ning füüsilist pingelohu läbimise katset ei teostata.
6.5 Erisused reservgeneraatorite liitumisel
6.5.1 Elektrienergia liikumine tootja elektripaigaldisest jaotusvõrgu suunas on lubatud xxxx lühiajaliselt võrguga paralleeltöö taastamiseks, mille vältel tuleb vähendada lineaarselt generaatori väljundaktiivvõimsust.
6.5.2 Põhivõrguettevõtja käsitleb jaotusvõrguga liituva kuni 5 MW nimiaktiivvõimsusega reservgeneraatori ühendamist jaotusvõrguga analoogselt kooskõlastatavate klass 2 tootmisseadmetega.
6.5.3 Üle 5 MW nimiaktiivvõimsusega reservgeneraatori liitumisel jaotusvõrguga lähtutakse juhtumipõhiselt.
PROTOTÜÜPSE SEADME AJUTISELT PÕHIVÕRKU ÜHENDAMINE
7.1 Üldised põhimõtted
Käesolevas peatükis sätestatakse prototüüpse tootmisseadme elektri põhivõrguga ajutise ühendamise tingimused.
Ühendamine tähendab käesolevas peatükis prototüüpse seadme elektripaigaldise põhivõrguga ühendamist läbi uue või olemasoleva liitumispunkti.
Ühendamine põhivõrguga toimub nimipingel 110 kV või 330 kV.
Juhul kui prototüüpse seadme ühendamiseks on vaja uut liitumispunkti, tuleb läbida liitumisprotsess. Liitumisprotsessi läbimise järgselt sõlmitakse tähtajaline võrguleping liitumispunkti valmimisest alates kuni viieks (5) aastaks.
Prototüüpse seadme korral saab uut liitumispunkti kasutada xxxx xxxx (3) aastat alates prototüüpse seadme sünkroniseerimise kuupäevast.
Kolme aastase perioodi lõppemise järgselt, on kahe (2) aasta jooksul võimalik esitada liitumistaotlus samasse punkti alalise elektripaigaldise ühendamiseks või avaldus sama liitumispunkti kasutamiseks uue prototüüpse seadme jaoks. Juhul, kui kahe (2) aasta jooksul ei esitata nõuetekohast liitumistaotlust või avaldust liitumispunkti kasutamiseks prototüüpse seadme kasutamiseks, lõppeb liitumispunkti kasutamise õigus ning kliendil katkeb võrguteenuse saamine antud liitumispunktist.
Pärast prototüüpse seadme kasutamise perioodi, mis on toodud punktis 7.1.3 on kliendil võimalus esitada järgneva kahe (2) aasta jooksul taotlus samasse liitumispunkti uue prototüüpse seadme elektripaigaldise põhivõrguga ühendamiseks. Juhul kui Klient soovib kasutada olemasolevat liitumispunkti prototüüpse seadme ühendamiseks, ei tohi prototüüpne seade toota ega tarbida rohkem kui kehtivas liitumis- ja/või võrgulepingus sätestatud.
Liitumispunkti on lubatud ühendada prototüüpne seade (seadmed) kuni kolmeks (3) aastaks ning samasse liitumispunkti ei tohi olla ühendatud teisi tootmisüksusi, tootmisseadmeid ja täiendavaid tarbijaid.
Kõik põhivõrguga ühendamise, kooskõlastamise ja katsetamisega seotud suhtlus ja andmevahetused toimub põhivõrguettevõtjaga e-kirja xxxx.
Kliendi poolt tuleb tasuda kõik prototüüpse seadme elektrivõrguga ühendamisest tingitud põhjendatud kulud.
7.2 Ühendamise tehnilised põhimõtted
7.2.1 Elektrivõrgu sõlme ühendatavate prototüüpsete seadmete summaarne nimivõimsus peab jääma alla 0,2% antud sõlme lühisvõimsusest, arvutatuna süsteemi tavatalitluse korral.
7.2.2 Juhul, kui liitumispunktis on näha kliendi poolt tulevaid häiringuid, mille puhul ei ole tagatud peatükis 4 toodud elektrikvaliteedi piirnormid (planeerimisväärtused) või elektrivõrku ühendatud teiste tarbijate tõrgeteta elektrienergiaga varustamine, lülitatakse kliendi elektripaigaldis põhivõrgust välja.
7.2.3 Pärast häiringute ilmnemist peab klient edastama detailse aruande häiringute põhjustest.
7.2.4 Kliendi elektripaigaldist ei lülitata enne põhivõrku tagasi, kui klient on esitanud detailse plaani koos selgitavate tegevustega häiringute kõrvaldamiseks. Elektripaigaldis pingestatakse põhivõrguga pärast xxxx, xxx põhivõrguettevõtjaga on kooskõlastanud häiringute kõrvaldamise plaani ja vastavad häiringud on kõrvaldatud.
7.2.5 Häiringute ilmnemise ja prototüüpse seadme põhivõrgust väljalülitumise korral ei peatu punktile 7.1.5 ja 7.1.6 nimetatud kolme (3) aastane prototüüpse seadme ühendamise lepingus toodud periood.
7.3 Prototüüpse seadme ühendamiseprotsessi lühikirjeldus
7.3.1 Prototüüpset seadet elektrivõrguga ühendada sooviv isik esitab põhivõrguettevõtjale taotluse vastavalt lisas 1 toodud vormile „Taotlus prototüüpse seadme ühendamiseks“.
7.3.2 Taotlusega koos peab olema esitatud:
7.3.2.1 Tootmisseadme põhiandmed (tehnilised) andmed vastavalt liitumistingimuste lisas 4 toodud vormile;
7.3.2.2 Elektripaigaldiste põhimõtteskeem kuni liitumispunktini;
7.3.2.3 PQ diagramm tootmisüksuse xxxxx xx liitumispunktini eraldi;
7.3.2.4 Omatarbe ühenduse teostamise kirjeldus.
7.3.3 Juhul, kui esialgse info kohaselt vastavalt punktis 7.2.1 toodule hindab põhivõrguettevõte projekti teostatavaks, väljastatakse kliendile menetlustasu arve vastavalt liitumistingimuste punktile 3.3.2.2.
7.3.4 Pärast menetlustasu laekumist xxxxxxx poolt valmistab põhivõrguettevõte xxxx xxxxx ette lepingu pakkumise ja väljastab selle hiljemalt 90 päeva jooksul menetlustasu laekumisest arvates. Lepingu Pakkumine kehtib kuni 60 päeva.
7.3.5 Juhul, kui klient on pakkumisega nõus, sõlmitakse kliendiga prototüüpse seadme ühendamise leping.
7.3.6 Pärast lepingu allkirjastamist väljastatakse esimese osamakse arve, mis sisaldab ka toimingutasu vastavalt liitumistingimuste punktile 3.3.3.1.
7.3.7 Klient esitab enda elektripaigaldise kohta info põhivõrguettevõtte poolseks kooskõlastamiseks vähemalt 30 päeva enne pingestamistaotluse esitamist, mis peab sisaldama:
7.3.7.1 Tehniline projekt vähemalt tarbimissuunalises mahus vastavalt liitumistingimuste lisale 5;
7.3.7.2 Põhivõrguettevõtjale edastatavaid signaale vähemalt mahus, kas tootmismoodul(id) on töös/väljas ning reaalajas mõõtmised kliendi elektripaigaldisest P, Q, I, U;
7.3.7.3 Releekaitsesätted (lisaks tootmisüksuse sätted), mis täpsustatakse prototüüpse seadme ühendamise kokkuleppes.
7.3.7.4 Elektrituuliku puhul, peab olema esitatud, standardis IEC 61400-22 nõutud akrediteeringuga ettevõtte poolt, hinnang energiapargi mooduli elektriosa võimekusele, hinnang võrgueeskirja nõuete täitmise kohta ning hinnang elektrienergia kvaliteedi piirnormide täitmise osas. Aruanded tuleb esitada vastavalt standardi IEC 61400-21 järgi.
7.3.7.5 Muud tüüpi prototüüpse seadme korral esitatakse vastavalt asjakohastele standarditele prototüübi sertifikaat.
7.3.8 Klient esitab enda elektripaigaldise pingestamise taotluse vähemalt 30 päeva enne planeeritud esialgset pingestamist vastavalt liitumistingimuste xxxx 1 vormile 1.2. Põhivõrguettevõtte ja kliendi vahel sõlmitakse prototüüpse seadme ühendamise kokkuleppe lisana enne pingestamist kokkulepe ajutiseks võrguühenduse kasutamiseks.
7.3.9 Klient esitab enda elektripaigaldise sünkroniseerimise taotluse vähemalt 30 päeva enne planeeritud esialgset sünkroniseerimis vastavalt liitumistingimuste xxxx 1 vormile 1.3.
STANDARDID JA NÕUDED
8.1 Standardite ja nõuete käsitlemisel lähtutakse liitumislepingu ja sõlmimise ja liitumise kooskõlastamise väljastamise hetkel kehtivast dokumendi redaktsioonist. Alltoodud standardeid ja nõudeid tuleb järgida nii elektripaigaldise projekteerimisel kui ka hilisemal eeskirjadele ja nõuetele vastavuse kontrollil. Standardeid, mis pole veel üle võetud Eesti standardiks on kohaldatavad vastavalt Eesti standardikeskuse juhendile
„EVS Juhend 5“ (Rahvusvaheliste ja Euroopa standardite ülevõtt Eesti standarditeks).
8.2 Eesti Vabariigi õigusaktides reguleerimata küsimustes lähtutakse CENELEC-i standarditest või viimaste puudumisel ISO ja IEC standarditest ning viimaste puudumisel ANSI standarditest.
8.3 Elektripaigaldise ehitamisel lähtutakse kõigist asjasse puutuvatest õigusaktidest ja standarditest.
8.4 Üldised nõuded elektripaigaldise projekteerimiseks ja ehitamiseks (kohaldub kõikidele klientidele ja põhivõrguettevõtjale):
8.4.1 Võrgueeskiri;
8.4.2 EVS-EN 61936-1 Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle 1 kV - Osa 1: Üldnõuded;
8.4.3 EVS-EN 50522 Üle 1 kV nimivahelduvpingega tugevvoolupaigaldiste maandamine;
8.4.4 Elering AS võrguteenuste osutamise tüüptingimused;
8.4.5 EVS-IEC 60038 IEC Standardpinged;
8.4.6 IEC 00000-0-000 Telecontrol equipment and systems, part 5-104: Transmission protocols - Network access for IEC 00000-0-000 using standard transport profiles;
8.4.7 IEC 00000-0-000 Telecontrol equipment and systems - Part 5-101: Transmission protocols - Companion standard for basic telecontrol tasks;
8.4.8 IEC 60071-1 Insulation co-ordination – Part 1: Definitions, Principles and rules;
8.4.9 EVS-EN 50341-1 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded. Ühised eeskirjad;
8.4.10 EVS-EN 00000-0-00 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN);
8.4.11 EVS-EN-50110-1 Elektripaigaldise käit;
8.4.12 Elering AS elektripaigaldise käidu ohutusjuhend;
8.4.13 Elering AS võrgulepingu tüüptingimused.
8.5 Päikeseelektrijaamade võrguga ühendamise korral tuleb lähtuda järgnevatest standarditest:
8.5.1 EVS-EN 62109-1 Fotoelektrilistes elektrivarustussüsteemides kasutatavate energiamuundurite ohutus. Osa 1: Üldnõuded
8.5.2 EVS-EN 62109-2 Fotoelektrilistes elektrivarustussüsteemides kasutatavate energiamuundurite ohutus. Osa 2: Erinõuded vahelditele
8.5.3 EVS-EN 62116 Utility-interconnected photovoltaic inverters - Test procedure of islanding prevention measures
8.5.4 EVS-HD 00000-0-000 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 7-712: Nõuded eripaigaldistele ja -paikadele. Solaar-fotoelektrilised toiteallikad
8.6 Elektrituulikute võrguga ühendamise korral tuleb lähtuda järgnevatest standarditest:
8.6.1 IEC 61400-1 Wind Turbines – Part 1: Design requirements;
8.6.2 IEC 61400-2 Wind Turbines – Part 2: Design requirements for small wind turbines;
8.6.3 IEC 61400-12 Wind Turbine generator systems. Power performance measurement techniques;
8.6.4 EVS-EN 61400-21. Elektrituulikud. Osa 21: Elektrivõrguga ühendatud elektrituulikute elektri kvaliteedi näitajate mõõtmine ja hindamine;
8.6.5 EVS-EN 61400-22 Wind turbines - Part 22: Conformity testing and certification
8.6.6 EVS-EN 00000-00-0 Wind turbines Part 12-1: Power performance measurements of electricity producing wind turbines.
8.7 Sünkroongeneraatoritega tootmisseadmete võrguga ühendamise korral tuleb lähtuda järgnevatest standarditest:
8.7.1 EN 00000-00-0 Rotating electrical machines – Part 16: Excitation systems for synchronous machines – Chapter 1: Definitions;
8.7.2 IEC TR 00000-00-0 Rotating electrical machines – Part 16: Excitation systems for synchronous machines – Section 3: Dynamic performance;
8.7.3 IEEE Std. 421.5-IEEE Recommended Practice for Excitation System Models for Power System Stability Studies;
8.7.4 IEEE Std. 421.2– IEEE Guide for identification, Testing and Evaluation of the Dynamic Performance of Excitation Control Systems;
8.7.5 EN60034-1 Rotating electrical machines – Part 1: Rating and performance;
8.7.6 EN60034-3 Rotating electrical machines – Part 3: Specific requirements for turbine- type synchronous machines;
8.7.7 IEEE/ANSI C50.10 Rotating Electrical Machinery- Synchronous Machines;
8.7.8 IEEE/ANSI C50.12 Requirements for Salient-Pole Synchronous Generators and Generator/Motors for Hydraulic Turbine Applications;
8.7.9 IEEE/ANSI C50.13 Requirements for Cylindrical Rotor Synchronous Generators.
8.8 Elektrikvaliteedi hindamisel lähtutakse järgmistest standarditest (kohaldub kõikidele klientidele ja põhivõrguettevõtjatele):
8.8.1 EVS-EN 50160 Elektrijaotusvõrkude xxxxx tunnussuurused;
8.8.2 IEC 00000-0-00 Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 4-30: Testing and measurement techniques – Power quality measurement;
8.8.3 IEC 00000-0-00 Testing and measurement techniques – Section 15: Flickermeter – Functional and design specifications;
8.8.4 IEC/TR 00000-0-0 Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 3-6: Limits – Assessment of emission limits for the connection of distorting installations to MV, HV and EHV power systems;
8.8.5 IEC/TR 00000-0-0 Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 3-7: Limits – Assessment of emission limits for the connection of fluctuating installations to MV, HV and EHV power systems;
8.8.6 Power Quality Indices and Objectives. CIGRE JWG C4.07, Final report, Publication No 261, 2004;
8.8.7 ITU-T K.26 Protection of telecommunication lines against harmful effects from electric power and electrified railway lines.
Lisad
Xxxx 1 Vormid
Xxxx 2 Liitumislepingu tüüpvorm Xxxx 3 Katsetused
Xxxx 4 Tabelid
Xxxx 5 Juhendid
XXXX 1 - Vormid
Sisukord
1 Vormid 62
1.1 Liitumistaotlus 62
1.1.1 Liitumistaotluses tuleb ära näidata 624
1.1.2 Liitumistaotlusega koos esitatavate lisade loetelu 65
1.2 Pingestamistaotlus 66
1.3 Sünkroniseerimistaotlus 68
1.4 Kooskõlastamiseks esitatavad lisad 70
1.4.1 Jaotusettevõtja poolne kinnitus tarbimis- ja tootmistingimuste muutmise vajaduse
puudumisest 71
1.5 Prototüüpse seadme ühendamise taotlus 72
1 Vormid
1.1 Liitumistaotlus
1.1.1 Liitumistaotluses tuleb ära näidata:
1.1.1.1 taotleja andmed;
1.1.1.2 liitumispunkti asukoha andmed;
1.1.1.3 andmed kas tegemist on uue või olemasoleva liitumispunktiga;
1.1.1.4 soovitava liitumispunkti xxxxx;
1.1.1.5 liitumispunkti soovitav tootmis- ja või tarbimissuunaline võimsus;
1.1.1.6 soovitavad nõuded tarbimiskoha elektrivarustuskindlusele;
1.1.1.7 liitumispunktide arv alajaamas pärast liitumise realiseerimist;
1.1.1.8 elektripaigaldise võrkuühendamise lühikirjeldus;
1.1.1.9 tootmisseadme või elektripaigaldise andmed;
1.1.1.10 tootmisseadme andmed;
1.1.1.11 Jaotusvõrguettevõte esitab tootmissuunalise liitumise korral jaotusvõrguettevõtjaga liitunud tootmisseadmete nimekirja vastavalt liitumistingimuste punktile 3.1.1.1;
1.1.1.12 muu oluline info taotluse kohta.
1.1.2 Liitumistaotlusega koos esitatavate lisade loetelu
Xxxx nimetus | Tootmissuunalisel liitumisel | Tarbimissuunalisel liitumisel |
Piirkonna jaotusvõrguettevõtja nõusolek liitumiseks põhivõrguga | x | |
Detailplaneeringu otsuse koopia või projekteerimistingimused | x | x |
„Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses“ nimetatud otsustaja tehtud otsuse koopia, mis tõendab, et keskkonnamõju on hinnatud, või mille kohaselt ei xxx xxxx keskkonnamõju hinnata | x | x |
Tootmisseadme iga eri tüüpi tootmisüksuse kohta tootjatehase poolt väljastatud tehniliste parameetrite andmelehed (data sheet) | x | |
Asendiplaan, kuhu märgitakse xxxxx elektripaigaldise ja liitumispunkti olemasolev või soovitav asukoht koos koordinaatidega | x | x |
Elektripaigaldise ühejooneskeem kuni liitumispunktini, kus on näidatud uued ja olemasolevad tootmisseadmed, reaktiivenergia kompenseerimiseseadmed, vahetrafod, jaotus- ja kaitseseadmed ning kaablid ja ühendused koos nimiandmetega | x | x |
Elektripaigaldise käivitus- ning seiskamisprotsessi kirjeldus ja prognoositud talituse kirjeldus, märkides xxx xxxx olulised talitlust mõjutavad asjaolud | x | |
Tootmisseadme aktiiv- ja reaktiivvõimekuse garanteeritud (PQ) diagramm tootmisseadme iga eri tüüpi tootmisüksuse kohta tema väljundklemmidel ja summaarne võimekuse diagramm arvutatuna liitumispunktis v.a kui taotlejaks on jaotusvõrguettevõtja. Jaotusvõrguettevõtja peab selle tingimuse täitma kui tema võrguga liitub üle 15 MW tootmisseade | x | |
Jaotusvõrguettevõtja võrku varem sünkroniseeritud tootmisseadmete nimekiri | x | |
Muud olulised taotlusele lisatavad lisad | x | x |
1.1.2.1 Tootmisseadme põhiandmed, mille vorm asub lisas 4.
1.1.2.2 Elektripaigaldise rajamise tähtsamate etappide plaanitava ajakava
Planeeritud või teostatud aeg
Etapp
(dd.mm.yyyy) | |
keskkonnamõjude hinnangu saamine | |
detailplaneeringu kehtestamine või projekteerimistingimuste väljastamine | |
Ehitusloa saamine | |
lepingu sõlmimine ehitaja ja/või seadmete tarnijaga | |
Liitumislepingu sõlmimine võrguettevõtjaga | |
ehituse algus | |
võrguühenduse kasutusele võtmise soovitav aeg | |
sünkroniseerimine | |
katseperioodi algus xx xxxx | |
tootmisseadme võrgueeskirja nõuetekohaseks tunnistamine |
1.2 Pingestamistaotlus
Kliendi andmed (täidab klient):
Alajaam | |
Pingestatav elektripaigaldis | |
Põhjus | |
Soovitav pingestamise kuupäev | |
Xxxxxxxx releekaitse sätete kooskõlastamise aeg | |
Xxxxxx esitatavad releekaitsesätted | |
Xxxxxx esitatud tehnilised parameetrid: |
Kontaktandmed (nimi, telefon, e- maili aadress): |
Esitaja (nimi, telefon, e-maili aadress): | |
Kuupäev, allkiri |
Kooskõlastused (täidab Elering):
Kooskõlastaja | ||
Käidukorraldaja | Nõus pingestamise ajaga | Digiallkirja resolutsioon |
Eleringi releekaitse ja automaatika talituse juhataja | Vaja täiendavalt kooskõlastada sätted | Digiallkirja resolutsioon |
Sätted kooskõlastatud | ||
Elektrisüsteemi juhtimiskeskus | Nõus pingestamiskavaga/ajaga | Digiallkirja resolutsioon |
Märkused:
Xxxx 1: releekaitse sätted
1.3 Sünkroniseerimistaotlus
Kliendi andmed (täidab klient):
Alajaam | |
Sünkroniseeritav elektripaigaldis | |
Põhjus | |
Soovitav sünkroniseerimise kuupäev | |
Xxxxxx esitatavad releekaitsesätted | |
Xxxxxxxx releekaitse sätete kooskõlastamise aeg | |
Vastavalt vajadusele lisana esitatavad täiendavad tehnilised parameetrid: | |
Esitaja (nimi, telefon, e-maili aadress): | |
Kuupäev, allkiri |
Kooskõlastused (täidab Elering):
Kooskõlastaja | ||
Käidukorraldaja | Nõus sünkroniseerimise ajaga | Digiallkirja resolutsioon |
Eleringi releekaitse ja automaatika talituse juhataja | Vaja täiendavalt kooskõlastada sätted | Digiallkirja resolutsioon |
Sätted kooskõlastatud | ||
Elektrisüsteemi juhtimiskeskus | Nõus sünkroniseerimise kavaga/ajaga | Digiallkirja resolutsioon |
Märkused:
Xxxx 1: releekaitse sätted
1.4 Kooskõlastamiseks esitatavad lisad
Xxxx nimetus | Klass 2 Läbi inverteeri ühendatud tootmisseadmed (tuule- ja/või päikeseelektrijaamad) | Klass 3 | Klass 4 |
Tootmisseadme(te) kohta tootjatehase poolt väljastavad tehniliste parameetrite andmelehed (data sheet) | X | X | |
Elektripaigaldise ühejooneskeem kuni põhivõrguettevõtja liitumispunktini, kus on näidatud uued ja olemasolevad tootmisseadmed, reaktiivenergia kompenseerimis- seadmed, vahetrafod, jaotus- ja kaitseseadmed ning kaablid ja ühendused koos nimiandmetega | x | x | x |
Tootmisseadme põhiandmed, mille vorm asub lisas 4. | x | x | x |
Tootmisseadme garanteeritud aktiiv- reaktiivvõimekuse (PQ) diagramm | x | x | |
Tootmisseadme garanteeritud aktiiv- reaktiivvõimekuse (PQ) diagramm arvutatuna kooskõlastuse taotleja ja tootja liitumispunktini | x | x | |
Muud olulised taotlusele lisatavad lisad | x | x | x |
1.4.1 Jaotusvõrguettevõtja poolne kinnitus tarbimis- ja tootmistingimuste muutmise vajaduse puudumisest
Elering AS
Kadaka tee 42 kuupäev nr …
12915 TALLINN
Kinnitus
Käesolevaga kinnitame, et seoses ….. (tootmisseadme nimi) liitumisega …. (põhivõrguettevõtja ja jaotusvõrguettevõtja vaheline liitumispunkt) …… alajaama toitele, ei muutu põhivõrgu ja jaotusvõrgu vahel sõlmitud võrgulepingus nr …… toodud tarbimis- ja tootmistingimused.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kirjuta siia ALLAKIRJUTAJA NIMI
kirjuta siia ALLAKIRJUTAJA AMETINIMETUS
1.5 Prototüüpse seadme ühendamise taotlus
TAOTLEJA ÄRINIMI / NIMI (ELEKTRIENERGIA TOOTJA, XXXXX ELEKTRIPAIGALDIS ÜHENDATAKSE PÕHIVÕRGUGA) | REGISTRIKOOD VÕI ISIKUKOOD | ||
AADRESS (ÄRIREGISTRI REGISTRIKAARDI ANDMETEL) | |||
TELEFON: | FAKS: | e-post: | |
TAOTLEJA ESINDAJA NIMI: | ESINDAMISE ALUS: AMET VOLIKIRI | ||
ESINDAJA TELEFON : | ESINDAJA FAKS | ESINDAJA e-post | |
ÜLDTEHNILINE INFORMATSIOON
LIITUMISPUNKTI SOOVITAV ASUKOHT (KÜLA, LINN, MAAKOND) | MAAÜKSUSE NIMI | |
KATASTRITUNNUS | ||
LIITUMISPUNKTI ESIALGSE, XXXXXXX POOLT SOOVITUD ASUKOHA KOORDINAADID L-EST’92 SÜSTEEMIS | X | Y |
LIITUMISE TÄHTAEG | ||
LIITUMISPUNKTI XXXXX | XX | |
LIITUMISPUNKTIDE ARV JA NÕUDED ELEKTRIVARUSTUSKINDLUSELE | ||
ELEKTRIPAIGALDISE VÕRKUÜHENDAMISE LÜHIKIRJELDUS (KAABELLIIN/ÕHULIIN, ÜHE- VÕI KAHEAHELALINE LIIN) | ||
ELEKTRIENERGIA TOOTMINE
VÕRKU ÜHENDATAVATE TOOTMISSEADME NIMIVÕIMSUS | MW. COSφ |
LIITUMISPUNKTI ÜHENDATAVATE JÕUTRAFODE SOOVITUD NIMIVÕIMSUSED | MVA |
EI
JAH
KUI SOOVITUD VÕIMSUSE ULATUSES LIITUMISPAKKUMIST VÄLJA ANDA EI OLE VÕIMALIK, KAS SOOVITE LIITUMISPAKKUMIST MAKSIMAALSE VÕIMALIKU VÕIMSUSE ULATUSES?
ELEKTRIENERGIA TARBIMINE
SOOVITAV SUMMAARNE TARBIMISVÕIMSUS | MW COSφ |
LIITUMISPUNKTI ÜHENDATAVATE JÕUTRAFODE SOOVITUD NIMIVÕIMSUSED (MVA) | MVA. |
SOOVITAV SUMMAARNE VÕIMSUS TULEVIKUS NIMETADA VÕIMALUSEL AASTA | MW |
Taotlusele eraldi lisada:
Xxxx 1 Tootmisseadme põhiandmed (tehnilised) andmed vastavalt liitumistingimuste lisas 4 toodud vormile;
Xxxx 2 Elektripaigaldiste põhimõtteskeem kuni liitumispunktini;
Xxxx 3 PQ diagramm tootmisüksuse xxxxx xx liitumispunktini eraldi.
Xxxx 4 Omatarbe ühenduse teostamise kirjeldus
XXXX 2 - Liitumislepingu tüüpvorm
LIITUMISLEPING NR …
Elering AS (edaspidi: põhivõrguettevõtja), registrikood 11022625, asukoht Xxxxxx xxx 00, 00000 Xxxxxxx, mida esindavad põhikirja alusel juhatuse esimees Xxxxx Xxxxxxxxx ja juhatuse liige Xxxxx Xxxx,
xx
(edaspidi: klient), registrikood , asukoht , mida esindab
,
sõlmisid (edaspidi põhivõrguettevõtja ja klient eraldi xx xxxx nimetatuna vastavalt ka pool ja pooled) käesoleva liitumislepingu (edaspidi: leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese
1.1 Lepingu sõlmimisega on pooled kokku leppinud, et põhivõrguettevõtja projekteerib ja ehitab liitumispunktist põhivõrgu xxxxx jäävad elektripaigaldised vastavuses lepinguga ja kliendi liitumistaotlusega ja ühendab need liitumispunktis kliendi nõuetekohase elektripaigaldistega eesmärgiga tagada kliendile võrguühendus. Kliendi liitumistaotlus on lepingu lahutamatu osa.
1.2 Leping sätestab kliendi elektripaigaldise põhivõrguga liitumise tingimused, sealhulgas:
1.2.1 liitumisest tulenevad kliendi ja põhivõrguettevõtja õigused, kohustused ja vastutuse
1.2.2 liitumisega seotud kulude arvestamise põhimõtted ja tasumise korra;
1.2.3 kliendi ja põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste omandi ning liitumis- ja mõõtepunkti asukoha;
1.2.4 lepingu täitmise tähtaja;
1.2.5 lepingu muutmise ja lõpetamise tingimused;
1.2.6 kliendi elektripaigaldise nõuetekohasuse tagamise ja kinnitamise tingimused;
1.2.7 muud lepingu täitmiseks vajalikud tingimused.
1.3 Lepingu täitmisel lähtuvad pooled lisaks lepingule „Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tingimused“ (edaspidi: liitumistingimused) ning „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikast“ (edaspidi: metoodika), mis moodustavad lepingu lahutamatu osa. Lepingu allkirjastamisega kinnitab klient, et on viidatud dokumentidega tutvunud ning nende sisu on kliendile arusaadav.
1.4 Projekteeritavate ja ehitatavate elektripaigaldiste kirjeldus ja võrguühenduse tehnilised näitajad on toodud lepingu lisas 1.
1.5 Liitumistasu prognoositud kalkulatsioon on toodud lepingu lisas 2 ning liitumistasu maksegraafik on toodud lepingu lisas 3.
1.6 Liitumispunkti elektrilised parameetrid on toodud lisas 4.
1.7 Lepingule kohalduvad tehnilised nõuded ja eeskirjad on toodud lisas 5.
1.8 Poolte vahel toimuvad lepingu täitmisega seonduvad koosolekud protokollitakse ning vastavad Poolte poolt allkirjastatud protokolle kasutatakse lepingu tõlgendamisel.
1.9 Põhivõrguettevõtja tagab kliendile lepingus sätestatud tingimustele vastava toimiva võrguühenduse hiljemalt ( ) kuu jooksul lisas 3 toodud maksegraafikus märgitud liitumistasu esimese osamakse tasumisest. Nimetatud tähtaeg pikeneb xxx xxxxx, mil põhivõrguettevõtja on õigustatult keeldunud oma kohustuste täitmisest või peatanud lepingu täitmise, samuti muudel lepingus ja õigusaktides sätestatud juhtudel.
1.10 Põhivõrguettevõtja tagab kliendile ajutise võrguühenduse elektripaigaldise kasutusele võtmiseks ja nõuetekohasuse kontrollimiseks vajalike katsetuste läbiviimiseks vastavalt liitumistingimustele.
1.11 Elektripaigaldise nõuetekohasuse kontrollimine toimub vastavalt liitumistingimustes sätestatule ning katsetuste läbiviimiseks sõlmivad klient ning põhivõrguettevõtja lepingu lisana võrguühenduse ajutise kasutamise kokkuleppe, mille xxxxxx on kliendil õigus läbi viia katsetused, millede teostamine ei ole xxxx võrguühenduseta võimalik. Nõuetekohasuse kontrollimine toimub vastavalt põhivõrguettevõtja poolt kehtestatud juhistele.
1.12 Põhivõrguettevõtja tellib kõik lepingu täitmiseks vajalikud xxxx xxxx hankemenetluse. Xxxxx all peetakse silmas riigihangete seadusest tulenevat põhivõrguettevõtjale kohustuslike hankemenetluste reeglite järgimist (riigihanked ja lihthanked). Xxxxx all peetakse silmas xx xxxxx muid tööde tellimisi, mille puhul põhivõrguettevõtja ei ole kohustatud riigihangete seadust järgima.
2. Poolte õigused ja kohustused
2.1 Põhivõrguettevõtja kuulutab vajadusel lepingu täitmiseks vajalike projekteerimis- ja
ehitustööde teostamiseks vajaliku xxxxx välja hiljemalt liitumistasu esimese osamakse tasumist kliendi poolt.
kuu jooksul pärast
2.2 Kliendil on õigus nõuda põhivõrguettevõtjalt nende lepingu täitmiseks vajalike projekteerimistööde, mille teostamiseks ei ole nõutav riigihanke läbiviimine, tegemist enne lepingus sätestatud liitumistasu I osamakse tasumist, tasudes põhivõrguettevõtjale niisugusteks projekteerimistöödeks tehtud kulutused vastavalt lepingu punktile 3.6.
2.3 Kümne (10) kalendripäeva jooksul lepingu täitmiseks vajalike projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks läbiviidud xxxxx tulemuste selgumisest teatab põhivõrguettevõtja kliendile kirjalikult xxxxx tulemustest.
2.4 Klient teatab põhivõrguettevõtjale hiljemalt kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul punktis 2.3 nimetatud xxxxx saamisest, kas nõustub või ei nõustu nimetatud tingimustel käesoleva lepingu täitmist võimaldava hankelepingu sõlmimisega põhivõrguettevõtja poolt. Kui klient ei teata põhivõrguettevõtjale eelnimetatud tähtaja jooksul nõustumisest või mittenõustumisest, loetakse ta mittenõustunuks. Mittenõustumist, sealhulgas mitteteatamist, loetakse kliendipoolseks lepingust taganemise avalduseks, mille järgnevad lepingu punktis 7.4 toodud tagajärjed. Põhivõrguettevõtja ei pea kliendiga kooskõlastama hangete tulemusi, mille eeldatav maksumus jääb alla EUR-i.
2.5 Kui klient teatab vastavuses punktiga 2.4 oma nõustumisest hankelepingu sõlmimiseks ja täidetud on punktis 1.7 nimetatud nõuded, sõlmib põhivõrguettevõtja nimetatud hankelepingu xx xxxxx liitumispunktist põhivõrgu xxxxx jäävate elektripaigaldiste projekteerimise ja ehitamise vastavuses lepinguga. Juhul, xxx xxxxx vaidlustatakse riigihangete vaidlustuskomisjonis või kohtus, on põhivõrguettevõtjal õigus peatada lepingu täitmine ajavahemikuks, mis kulub vaidlustamisest kuni vaidluse osas tehtud jõustunud lahendini. Põhivõrguettevõtja ja klient teevad koostööd, et vaatamata lepingu täitmise peatumisele tagada lepingu punktis 1.9 toodud tähtaja järgimine.
2.6 Juhul, kui hankelepingu sõlmimisel põhivõrguettevõtja poolt selgub, et lepingus nimetatud võrguühenduse välja ehitamise tähtaeg on oluliselt lühem, siis peavad pooled võimalusel läbirääkimisi ja lepivad kokku lühemas võrguühenduse välja ehitamise tähtajas.
2.7 Kliendi soovil lisatakse hanketingimustesse liitumispunkti väljaehitamise tähtaeg, mis võib olla lühem, kui on punktis 1.9 nimetatud tähtaeg. Sellisel juhul võib liitumistasu oluliselt suureneda.
2.8 Kliendil on õigus saada põhivõrguettevõtjalt teavet lepingu täitmiseks korraldatud hangete kohta, samuti nõuda põhivõrguettevõtjalt lepingu täitmiseks tehtavate ning kliendi poolt liitumistasuna maksmisele kuuluvate kulutuste dokumentaalset tõendamist ja põhjendusi. Põhivõrguettevõtja teatab kliendile kirjalikult liitumispunkti valmimisest.
2.9 Klient on kohustatud tegema põhivõrguettevõtjaga lepingu lisas nr 1 toodud elektripaigaldiste väljaehitamiseks ning liini rajamiseks vajalike lubade saamiseks ja servituutide seadmiseks vajalikku koostööd. Klient on samuti kohustatud xxxxxx xxx kulul nimetatud elektripaigaldiste rajamiseks vajaliku kliendi territooriumile jääva maa- ala vabastamise liitumispunkti rajamist segavatest või segada võivatest asjadest ja asjaoludest enne ehitustööde algust. Kokkuleppe mittesaavutamisel maaomanikuga elektripaigaldiste püstitamiseks või muude lepingu täitmiseks vajalike lubade või nõusolekute mittesaamisel (sealhulgas planeeringutest tingitud takistused), on põhivõrguettevõtjal õigus peatada lepingu täitmine ajavahemikuks, mis kulub kokkulepete, lubade või nõusolekute saamiseks. Põhivõrguettevõtja algatab sundvalduse seadmise menetluse või pöördub kohtusse ainult kliendi nõusolekul ja kooskõlastusel. Kokkulepete saavutamisega seonduvad kulud kuuluvad liitumistasu hulka.
2.10 Põhivõrguettevõtja on kohustatud klienti viivitamatult teavitama mistahes asjaolust, mis takistab või võib takistada lepingust tulenevate põhivõrguettevõtja kohustuste nõuetekohast täitmist või asjaoludest, mis tingivad lepingu täitmise peatamise.
2.11 Klient on kohustatud:
2.11.1 tagama tähtaegselt oma elektripaigaldise nõuetekohasuse liitumistaotluses esitatud eelduste ja tingimuste kohaselt;
2.11.2 tagama põhivõrguettevõtjale võimaluse paigaldada kliendi territooriumile ja ehitistesse kliendi elektrivarustuse tagamiseks vajalikke põhivõrguettevõtja omandisse jäävaid elektripaigaldisi ja mõõtesüsteeme;
2.11.3 tagama punktis 2.11.2 nimetatud elektripaigaldistele ja mõõtesüsteemidele nende hooldamiseks ja korrashoiuks vajaliku juurdepääsu;
2.11.4 mitte võtma tasu põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste ja mõõtesüsteemide paiknemise eest kliendi territooriumil või ehitistes ega nende hooldamiseks ja kasutamiseks kliendi territooriumi või ruumide kasutamise eest, kui õigusaktidest ei tulene teisiti;
2.11.5 punktides 2.11.2 ja 2.11.3 nimetatud tegevuste tagamiseks peavad pooled vajadusel läbirääkimisi tasuta servituutide seadmiseks.
3. Liitumistasu arvestamine ning maksed
3.1 Klient on kohustatud tasuma põhivõrguettevõtjale liitumistasu arvetel märgitud maksetähtpäevadeks. Klient on kohustatud arve tasumisel viitama xxxxx märgitud viitenumbrile. Põhivõrguettevõtja tagab arve tasumiseks kliendile tähtaja vähemalt 14 päeva.
3.2 Kõigile maksetele lisandub käibemaks vastavuses õigusaktidega.
3.3 Klient tasub põhivõrguettevõtjale liitumise eest liitumistasu, mis peab katma kõik põhivõrguettevõtja poolt kliendi liitumiseks tehtud tegelikud ja põhjendatud kulutused. Liitumistasu prognoositud eeldatav suurus on sätestatud lepingu lisas nr 2 toodud kalkulatsioonis. Xxxxxx on lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et nimetatud liitumistasu suurus ja kuluread on üksnes prognoos, mille puhul on põhivõrguettevõtja lähtunud parimast olemasolevast teadmisest ja praktikast ning liitumistasu tegelik täpne suurus selgub lepingu täitmise käigus, sh võib lisanduda ka lisas nr 2 esitamata kuluridasid. Xxxxxx kohustuvad teavitama teineteist viivitamatult kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada prognoositud liitumistasu suurust.
3.4 Klient maksab liitumistasu lepingu lisas 3 oleva maksegraafiku alusel arvestades punktis 3.6 sätestatud erisust. Xxxxxx on kokku leppinud, et liitumistasu maksmisel aluseks olev maksegraafik on koostatud xx xxxx tuleb vajadusel muuta lähtudes põhimõttest, et kõik põhivõrguettevõtja poolt kliendi liitumiseks tehtud mõistlikud ja põhjendatud kulutused tuleb kliendi poolt tasuda põhivõrguettevõtjale osadena ette vastavalt põhivõrguettevõtja poolt tehtavatele töödele xx xxxxx alusel koostatud maksegraafikule (v.a maksegraafikujärgne viimane osamakse).
3.5 Põhivõrguettevõtja peab esitama kõigi kliendilt liitumistasuna nõutavate summade kohta kliendi nõudel dokumentaalse tõendi. Klient kohustub esialgselt prognoositud liitumistasu suuruse muutumisel sõlmima põhivõrguettevõtjaga viimase nõudel kirjaliku kokkuleppe lepingu lisas 2 toodud liitumistasu kalkulatsiooni ja/või maksegraafiku muutmiseks, lähtudes lepingu punktides 3.3 – 3.5 sätestatust.
3.6 Põhivõrguettevõtjal on õigus nõuda kliendilt lepingus sätestatud liitumistasu xxxxx liitumispunkti projekteerimise- ja ehitamisega seotud xxxxx ettevalmistamiseks ja liitumise projekteerimiseks tehtud tegelike, põhjendatud ja mõistlike kulutuste hüvitamist enne lepingus sätestatud liitumistasu maksmise tähtpäeva juhul kui põhivõrguettevõtja alustab kliendi soovil ning kliendiga kokku lepitud ulatuses liitumislepingu täitmiseks vajalikke töid enne liitumistasu I osamakse laekumist. Nimetatud kulutuste hüvitamine toimub üks kord kuus 10 (kümne) päeva jooksul pärast põhivõrguettevõtja poolt eelmisel kuul teostatud eeltoodud liitumisega seotud tööde ja nende maksumuse aruande esitamist kliendile. Kliendi poolt käesoleva punkti alusel tasutud summad võetakse arvesse lepingu alusel tasumisele kuuluva liitumistasu viimase osamakse suuruse arvutamisel.
3.7 Kui liitumispunkti valmimisel selgub, et klient on liitumistasu prognooside alusel tasunud põhivõrguettevõtjale liitumistasu suuremas summas, kui liitumispunkti projekteerimiseks ja ehitamiseks tehtud tegelikud kulud, tagastab põhivõrguettevõtja kliendile enammakstud summad kolmekümne (30) päeva jooksul liitumispunkti valmimise kohta lõppakti allakirjutamisest arvates.
3.8 Kui klient ei tasu põhivõrguettevõtjale liitumistasu maksetähtpäevaks, siis on klient kohustatud maksma põhivõrguettevõtjale viivist 0,05 % (null koma null viis protsenti) maksetähtpäevaks tasumata makselt päevas kuni kogu makse täieliku laekumiseni põhivõrguettevõtja pangakontole.
3.9 Kui põhivõrguettevõtja hilineb punktis 3.7 nimetatud tasu maksmisega, siis on põhivõrguettevõtja kohustatud maksma kliendile viivist 0,05 % (null koma null viis protsenti) maksetähtpäevaks tasumata makselt päevas kuni kogu makse täieliku laekumiseni kliendi pangakontole.
3.10 Kui klient tasub lepingust tuleneva liitumistasu osamakseid, loetakse esimeses järjekorras makstuks liitumistasu esimene osamakse, seejärel teine osamakse ja seejärel kolmas osamakse. Kirjeldatud tasumise järjekord kehtib sõltumata kliendi ühepoolsest tahtest.
4. Elektripaigaldiste xxxxx
4.1 Pooled on kokku leppinud, et kliendi ja põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste omandi piiri määrab xxxxxx liitumispunkt vastavalt lepingu lisale 1.
4.2 Põhivõrguettevõtjale ja kliendile kuuluvate elektripaigaldiste paiknemise kirjeldus on toodud lepingu lisas 1. Lepingule allakirjutamisega kinnitab klient, et ta on teadlik sellest, et liitumispunkti paiknemise kirjeldus on ligikaudne ja võib liitumispunkti rajamise käigus ehitustehnilistel põhjustel mitteoluliselt muutuda. Nimetatud muutuse korral on pooled kohustatud allkirjastama uue lepingu xxxx 1 kümne (10) tööpäeva jooksul pärast xxxx, xxx põhivõrguettevõtja on selle kliendile esitanud.
4.3 Kumbki pool kohustub tagama tema omandis või valduses oleva elektripaigaldise säilimise, korrashoiu ja vastavuse kehtivatele õigusaktidele ning poolte vahel sõlmitud lepingutele, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
5. Lepingu täitmine ja vastutus
5.1 Põhivõrguettevõtjal on õigus peatada lepingu ning omapoolsete kohustuste täitmine, kui klient rikub oluliselt lepingust või õigusaktidest tulenevaid kohustusi (sh juhul, kui klient ei ole taganud oma elektripaigaldise nõuetekohasust või täitnud muid liitumistaotluses esitatud eeldusi) või kui kohustuste täitmise peatamise õigus tuleneb muudest lepingu sätetest, informeerides sellest klienti vähemalt kakskümmend üks (21) kalendripäeva ette ning tingimusel, et klient pole ka eelnimetatud perioodi jooksul puudusi kõrvaldanud. Lepingu täitmise peatamise korral peab klient hüvitama põhivõrguettevõtjale juba tehtud kulutused, samuti lepingu täitmise peatamise ning täitmise taasalustamisega seotud põhjendatud täiendavad kulutused. Lepingu täitmise peatamise korral pikeneb võrguühenduse valmimise tähtaeg xxx xxxxx, mil lepingu
täitmine oli peatatud. Peatamise aluse äralangemisel jätkab põhivõrguettevõtja lepingu täitmist, teavitades sellest klienti.
5.2 Pool ei vastuta oma lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmata jätmise ja/või mittenõuetekohase täitmise (kohustuse rikkumine) eest ning ei ole seetõttu muuhulgas kohustatud hüvitama teisele poolele kohustuse rikkumisega tekitatud kahju ja teisel poolel ei ole õigust tugineda muul viisil oma õiguste teostamisel kohustuse rikkumisele, kui kohustuse rikkumine on vabandatav ning millist asjaolu kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada või mille ettenägemist või arvestamist lepingu sõlmimise ajal, vältimist või tagajärgedest ülesaamist ei saanud kohustust rikkunud poolelt mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata, sealhulgas:
5.2.1 loodusõnnetused;
5.2.2 elektripaigaldiste projekteerimisnorme ületavad äike, tuul, jäide ning muud loodusnähtused;
5.2.3 tulekahjud;
5.2.4 streik, diversiooniakt või rahutused;
5.2.5 eriolukorra või sõjaolukorra väljakuulutamine;
5.2.6 kohustuse rikkumisest teise xxxxx poolt;
5.2.7 teise xxxxx tegevus või tegevusetus.
5.3 Kui punktis 5.2 nimetatud asjaolu, sündmus, tegevus või tegevusetus on ainult ajutine, ei vastuta pool kohustuse rikkumise eest üksnes aja vältel, mil see asjaolu, sündmus, tegevus või tegevusetus mõjutas kohustuse täitmist.
5.4 Pooled on kohustatud teavitama teineteist esimesel võimalusel punktis 5.2 nimetatud asjaolu esinemisest, selle mõjust ja ulatusest xxxxx võimele oma kohustusi täita, samuti nimetatud asjaolu äralangemisest. Selle kohustuse rikkumisel kaotab kohustust oluliselt rikkunud pool õiguse tugineda takistavale asjaoludele alates takistava asjaolu tekkimisest või selle äralangemisest kuni vastava teatamise kohustuse täitmiseni.
5.5 Punktis 5.2 nimetatud asjaolu, sündmuse, tegevuse või tegevusetuse esinemine ei vabasta pooli kohustusest xxxxx tarvitusele kõik võimalikud abinõud kohustuse rikkumisega tekitatava kahju ja muu negatiivse mõju vältimiseks või vähendamiseks.
5.6 Klient teeb põhivõrguettevõtjale viivitamatult teatavaks lepinguga võetud kohustuste täitmist ohustava või ohustada võiva avariiohtliku olukorra või avarii või muu asjaolu.
6. Kahju hüvitamine
6.1 Pooled on kohustatud hüvitama lepingu täitmisel või muul viisil seoses lepinguga teisele Poolele tekitatud kahju üksnes ja ainult käesolevas peatükis sätestatud juhtudel, ulatuses ja tingimustel. Vastutuse piirangud ei kehti kahju tahtliku tekitamise puhul.
6.2 Kohustust rikkunud Pool hüvitab üksnes teise Xxxxx elektripaigaldistele või muudele Xxxxx omandis või valduses olevatele asjadele kohustuse rikkumisega tekkinud otsese varalise kahju. Käesoleva punktiga ei ole vastuolus lepingu punktis 6.3 toodud õiguskaitsevahend.
6.3 Kui põhivõrguettevõtja hilineb lepingu punktis 1.9 kokkulepitud tähtajaks omapoolsete kohustuste täitmisega, maksab ta kliendile leppetrahvi 0,05% liitumis- või tingimuste muutmise tasu summast iga kohustuse täitmisega hilinetud päeva eest. Põhivõrguettevõtjal puudub leppetrahvi tasumise kohustus juhul, kui kohustust on rikutud vääramatu jõu tõttu või punktis 1.9 toodud tähtaeg on lepingus toodud alusel pikenenud.
6.4 Pooltel on õigus nõuda teineteiselt hüvitamisele kuuluva kahju olemasolu ja suuruse ning kahju hüvitamise aluse olemasolu kindlakstegemiseks vajalike tõendite ja muude dokumentide ning teabe esitamist.
6.5 Kliendil ei ole ühelgi juhul õigus nõuda põhivõrguettevõtjalt kahju hüvitamist, mis tekkis õigusaktides sätestatud süsteemihalduri õiguste teostamisest põhivõrguettevõtja poolt.
7. Lepingu kehtivus
7.1 Leping on sõlmitud xxxxx xxxx xxxxxx xxxxx.
7.2 Xxxxxx on allkirjastatud digitaalselt xx xxxx saab muuta poolte kirjalikul kokkuleppel.
7.3 Leping lõpeb:
7.3.1 poolte lepingus sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmisega;
7.3.2 poolte kirjalikul kokkuleppel;
7.3.3 lepingust taganemisel või ülesütlemisel lepingus ettenähtud juhtudel ühe xxxxx avaldusel.
7.4 Põhivõrguettevõtjal on õigus taganeda lepingust, teatades sellest kirjalikult kliendile neliteist (14) päeva ette ning tingimusel, et klient ei ole ka eelnimetatud 14-päevase perioodi jooksul puudusi kõrvaldanud, kui:
7.4.1 klient ei ole tasunud lepinguga kokkulepitud makseid (sealhulgas liitumistasu) kokkulepitud tähtpäevaks või
7.4.2 klient rikub oluliselt muid lepingus või õigusaktides sätestatud kohustusi või
7.4.3 esineb üks või mitu lepingu punktides 8.7.1-8.7.4 nimetatud asjaolu ning selle või mõne muu kliendi poolt vastavuses 8.7.5 teatatud asjaolu tõttu on ilmne, et klient ei suuda lepingut nõuetekohaselt täita;
7.4.4 lepingu täitmine on peatatud punkti 5.2 kohaselt ja peatamise kestus kokku on 90 päeva või rohkem.
7.5 Kliendil on õigus taganeda lepingust, teatades sellest kirjalikult põhivõrguettevõtjale kolmkümmend (30) päeva ette.
7.6 Lepingust taganemisel ükskõik kumma xxxxx poolt lepingus või õigusaktides sätestatud alustel, tagastab põhivõrguettevõtja kliendile viimase poolt liitumistasuna tasutud summad, arvestades sellest eelnevalt maha kõik põhivõrguettevõtja poolt lepingu täitmiseks juba tehtud ja taganemise avalduse saamise hetkeks lepingu täitmiseks juba sõlmitud töövõtulepingute ülesütlemiseks vältimatult tehtavad põhjendatud ja tõendatud kulud ning muud kliendi poolt põhivõrguettevõtjale lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed. Klient ei ole siiski kohustatud maksma põhivõrguettevõtjale käesoleva lepingu alusel mistahes maksetena kokku rohkem kui lepingus sätestatud liitumistasu summa.
7.7 Kui põhivõrguettevõtja on lepingust taganemisel lepingu punktis 7.4 sätestatud alusel lepingu täitmiseks juba teinud või on taganemise avalduse saamise hetkeks lepingu täitmiseks juba sõlmitud töövõtulepingutest taganemiseks vältimatult kohustatud tegema selliseid põhjendatud ja tõendatud kulutusi, mis ületavad kliendi poolt põhivõrguettevõtjale selleks hetkeks tegelikult tasutud liitumistasu, on klient kohustatud niisugused liitumistasuna tasutud summasid ületavad kulutused põhivõrguettevõtjale viimase nõudel hüvitama kolmekümne (30) päeva jooksul vastava põhjendatud nõude saamisest. Klient ei ole siiski kohustatud maksma põhivõrguettevõtjale käesoleva lepingu alusel mistahes maksetena kokku rohkem kui lepingus sätestatud liitumistasu summa.
7.8 Põhivõrguettevõtja peab punkti 7.6 alusel kliendile tagastamisele kuuluva summa tasuma kliendile kolmekümne (30) päeva jooksul taganemise avalduse saatmisest või saamisest põhivõrguettevõtja poolt. Nimetatud summa või muu käesoleva lepingu alusel kliendile tasumisele kuuluva summa tasumisega viivitamisel on põhivõrguettevõtja kohustatud maksma kliendile viivist 0,05 % (null koma null viis protsenti) maksetähtpäevaks tasumata makselt päevas kuni kogu makse täieliku laekumiseni kliendi pangakontole.
8. Muud kokkulepped
8.1 Alates lepingu jõustumisest muutuvad kehtetuks pooltevahelised varasemad kokkulepped lepinguga sätestatud liitumispunktide suhtes.
8.2 Lepingule allakirjutamisega kinnitab klient, et talle on antud piisav võimalus lepingu sisuga tutvumiseks ning ta on sellega tutvunud xx xxxxx sisust aru saanud. Samuti kinnitab klient lepingule allakirjutamisega, et ta on esitanud põhivõrguettevõtjale õigusaktidest tulenevad load ja kooskõlastused ning et need kehtivad lepingu sõlmimisel ning kogu lepingu kehtivuse aja jooksul.
8.3 Klient on teadlik, et võrguleping sõlmitakse kliendiga ja kliendi elektripaigaldis ühendatakse võrku ning põhivõrguettevõtja tagab nõuetekohase võrguühenduse (võrguühenduse loomine) ainult juhul, kui kliendi elektripaigaldis vastab lepingus, liitumistingimustes ja õigusaktides nimetatud nõuetele (nõuetekohane elektripaigaldis), sh on esitatud kõik lepingus, liitumistingimustes ja õigusaktides nõutud dokumendid.
8.4 Kui lepingu mõni säte on täielikult või osaliselt vastuolus õigusaktiga ja on seetõttu tühine või tunnistatud kehtetuks või ei ole seaduse kohaselt lepingu osaks, ei mõjuta see lepingu kui terviku kehtivust ning pooled kohustuvad täitma lepingut osas, milles see ei ole tühine või kehtetuks tunnistatud või milles see on seaduse kohaselt lepingu osaks. Xxxxxx on samuti kohustatud alustama viivitamata läbirääkimisi ning sõlmima mõistliku aja jooksul kokkuleppe tühiste või kehtetuks tunnistatud sätete asendamiseks niisuguste sätetega, mis on kehtivad ja loovad poolte jaoks võimalikult sarnase õiguste ja kohustuste tasakaalu võrreldes õiguste ja kohustuste tasakaaluga, mis eksisteeris poolte vahel vastavalt eespool nimetatud tühistele või kehtetuks tunnistatud sätetele.
8.5 Pooltel ei ole õigust anda lepingust tulenevaid õigusi ja/või kohustusi üle kolmandatele isikutele ega koormata neid kolmandate isikute kasuks xxxx xxxxx xxxxx kirjaliku nõusolekuta. Põhivõrguettevõtjal on siiski õigus mistahes hetkel anda kõik lepingust tulenevaid õigused ja/või kohustused üle põhivõrguettevõtja tütaräriühingule, xxxxx omandisse või valdusesse antakse põhivõrguettevõtja, ning lepingu allakirjutamisega loetakse, et klient on andnud oma kirjaliku nõusoleku selliseks õiguste ja/või kohustuste üleandmiseks ning kohustub sõlmima vajadusel vastavad kokkulepped.
8.6 Pooled on kohustatud lepingu kehtivuse ajal, samuti pärast lepingu lõppemist hoidma saladuses seoses lepingu sõlmimisega xx xxxxx täitmisega xxxxx xxxxx xxxxx kohta teatavaks saanud mistahes teavet, mille avaldamine võib kahjustada teise xxxxx huve või mille saladuses hoidmise vastu teisel poolel eeldatavalt on või võib olla huvi. Pool võib teabe avaldada oma nõustajatele, kellel on saladuse hoidmise kohustus ning samuti kohtule või ametiasutustele viimaste nõudmisel.
8.7 Klient on kohustatud teatama põhivõrguettevõtjale viivitamatult kirjalikult:
8.7.1 kui selleks pädev isik või organ on otsustanud juriidilisest isikust kliendi lõpetada, seahulgas sundlõpetada;
8.7.2 kui kliendi vastu on esitatud hagiavaldus summas, mis ületab kakskümmend protsenti (20%) kliendi omakapitalist;
8.7.3 kui kliendi suhtes on esitatud avaldus pankroti väljakuulutamiseks või temale on esitatud pankrotihoiatus;
8.7.4 kui toimub juriidilisest isikust kliendi ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine;
8.7.5 kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada lepingus sätestatud kliendi kohustuste täitmist.
8.8 Poolel on õigus tasaarvestada tema poolt teisele poolele tasumisele kuuluvat makset üksnes poolte kokkuleppel.
8.9 Põhivõrguettevõtja on kohustatud kliendi nõudel andma kliendile informatsiooni lepingu täitmise, sh. võrguühenduse valmimise ning kliendi liitumist puudutavate tehniliste andmete (see tähendab liitumispunkti alajaama skeemi, seadmete spetsifikatsioone xx xxxx tehnilisi näitajaid/skeeme/jooniseid, mis on kliendi liitumisega seotud) kohta.
9. Erimeelsuste lahendamine
9.1 Lepingu täitmisest, muutmisest või lõpetamisest tulenevaid eriarvamusi ja vaidlusi lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste xxxx.
9.2 Kui lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus Harju maakohtus.
10. Tahteavaldused
10.1 Kõik lepingu täitmisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated, nõusolekud, kooskõlastused ja muud tahteavaldused, samuti muu teave (edaspidi: tahteavaldus), mis omavad õiguslikku tähendust, tuleb teise xxxxx kontaktisikule esitada kirjalikus vormis. Informatsioonilise iseloomuga teated, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi, võib esitada ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
10.2 Tahteavaldus loetakse kätte saaduks juhul, kui see on edastatud liitumiste e- keskkonnas. Kõik lepingu täitmisega seotud tahteavaldused, millega ei kalduta kõrvale lepingu tingimustest, loetakse kehtivalt ja poolte jaoks siduvalt antuks üksnes siis, kui need on antud lepingus nimetatud isikute või nende poolt otseselt selleks volitatud isikute poolt.
11. Poolte kontaktaadressid ja –isikud
11.1 Lepingu täitmisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud küsimuste, välja arvatud lepingu tingimuste muutmine, lahendamiseks määravad pooled oma kontaktisikuteks järgmised isikud:
Põhivõrguettevõtja Klient
Elering AS
Kontaktaadress: Kontaktaadress: Xxxxxx xxx 00,
12915 Tallinn
telefon: telefon:
e-post: xxxx@xxxxxxx.xx e-post:
Kontaktisik: Kontaktisik:
telefon:
e-post:
telefon:
e-post:
12. Pool peab viivitamatult teatama teisele poolele punktis 11.1 toodud kontaktisikute ja -andmete muutumisest.
Poolte allkirjad: | ||
Põhivõrguettevõtja | Klient | |
/allkirjastatud digitaalselt/ | /allkirjastatud digitaalselt/ | /allkirjastatud digitaalselt/ |
Xxxxx Xxxxxxxxx | Xxxxx Xxxx |
|
Juhatuse esimees | Juhatuse liige |
|
Liitumislepingu nr. xxxx nr 1: Liitumispunkti ja projekteeritavate ning ehitatavate elektripaigaldiste kirjeldus ja võrguühenduse tehnilised näitajad koos liitumisskeemiga
1. Liidetava elektripaigaldise asukoht:
2. Liidetava elektripaigaldise iseloomustus:
3. Liitumispunkti ühendatava võimsus:
4. Liitumispunkti ühendatava tootmisseadme reaktiivenergia tootmise ja tarbimise võimekus liitumispunktis1
5. Liitumispunkti asukoht: (vastavalt toodud liitumisskeemile).
6. Põhivõrguettevõtja kindlustab liitumispunktides elektrienergia järgmiste parameetritega: Lubatud maksimaalne tootmisvõimsus2 on ;
Lubatud maksimaalne tarbimisvõimsus3 ;
7. Maksimaalne installeeritud tootmisvõimsus kliendi võrgus seisuga on ;
8. Liitumispunkti nimipinge on ………;
9. Perspektiivsed lühisvoolud ja lühisvõimsused liitumispunktis:
10. Elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad tarbimiskoha kohta on määratud Majandus- ja kommunikatsiooni määruses “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral” .
11. Põhivõrguettevõtja projekteerib ja ehitab liitumistasu eest alajaamas:
12. Klient projekteerib ja ehitab oma elektripaigaldised liitumispunktini.
13. Elektripaigaldiste, nende kaitse-, automaatika- ja juhtimisaparatuuri projekteerimisel tuleb juhinduda
14. Skeem
Põhivõrguettevõtja | Klient | |
/allkirjastatud digitaalselt/ | /allkirjastatud digitaalselt/ | /allkirjastatud digitaalselt/ |
Xxxxx Xxxxxxxxx | Xxxxx Xxxx |
|
Juhatuse esimees | Juhatuse liige |
|
1 Kasutatakse tootmisseadme liitumise puhul
2tootmisvõimsus tähendab käesoleva lepingu mõistes elektrienergia edastamist liitumis-punktist võrgu suunas
3tarbimisvõimsus tähendab käesoleva lepingu mõistes elektrienergia edastamist võrgust liitumispunkti suunas
Liitumislepingu nr. xxxx nr 2: Prognoositud eeldatava liitumistasu kalkulatsioon
Liitumine
Põhivõrguettevõtja | Klient | |
/allkirjastatud digitaalselt/ | /allkirjastatud digitaalselt/ | /allkirjastatud digitaalselt/ |
Xxxxx Xxxxxxxxx | Xxxxx Xxxx |
|
Juhatuse esimees | Juhatuse liige |
|
Liitumislepingu nr. xxxx nr 3: Liitumistasu tasumise maksegraafik
Prognoositud eeldatava liitumistasu tasumise maksegraafik:
Maksegraafik |
1. osamakse - hiljemalt kuuekümne (60) päeva jooksul pärast liitumislepingu sõlmimist; |
2. osamakse - kahekümne (20) päeva jooksul pärast liitumispunkti ehitamise xxxxx võitja väljakuulutamist. |
3. osamakse- ülejäänud osa tegelikest kuludest, millest on maha arvestatud kliendi poolt varem tasutud summad, 45 päeva jooksul pärast liitumispunkti valmimist. |
Põhivõrguettevõtja | Klient | |
/allkirjastatud digitaalselt/ | /allkirjastatud digitaalselt/ | /allkirjastatud digitaalselt/ |
Xxxxx Xxxxxxxxx | Xxxxx Xxxx |
|
Juhatuse esimees | Juhatuse liige |
|
Liitumislepingu nr. xxxx nr 4: Liitumispunkti elektrilised parameetrid
1. Elektrisüsteemi püsiandmed –
NB! tegemist on näitega – esitatud andmed on iga liitumispunkti jaoks erinevad
a. Sagedus
Sagedus | |||
Nimisagedus | f | 50 | Hz |
Sagedus normaaltingimustel | f | 49,8 - 50,2 | Hz |
Sagedus häiritud talitlusel | f | 49,0 - 50,5 | Hz |
Sagedus avariitalitlusel | f | 47,0 – 53,0 | Hz |
x. Xxxxx
Xxxxx | ||||
Nimipinge | Un | 110 | 330 | kV |
Seadme suurim lubatav kestevpinge | Um | 123 | 362 | kv |
Lühiaegselt (20 min) seadmetele lubatav maksimaalne xxxxx | Umax (20min) | 126,5 | 379,5 (390 kV 15 min) | xX |
Xxxxx normaalolukorras | Unorm | 105 - 123 | 330 - 360 | xX |
Xxxxx avariiolukorras | U | 97 - 126,5 | 280 - 379,5 | kV |
c. Seadmete nimipinged
Nimipinge | Un | 110 | 330 | kV |
Jõutrafod | 115/(38,5)/ | 347/(117,5)/ | kV | |
(22)/ (16,5)/ | (38,5)/(22)/ | |||
(11)/(6,6) | (16,5)/ | |||
(11)/(6,6) | ||||
Pingetrafod | 110000:√3 / | 330000: | V | |
100: √3 / 100 | √3/100: | |||
√3 / 100 | ||||
Voolutrafod | 123 | 362 | kV | |
Lülitid | 123 | 362 | kV |
a. Maandussüsteem
…….
2. Liitumispunkti elektrilised põhiparameetrid
Nimipinge | U | 110 | kV | |
Tavapinge | U | 118 | kV | |
Lühisvoolud maanduskontuuri ja puutepingete arvutamiseks |
3I0 | 16 | kA | ||
t | 1,0 | sec | ||
Maksimaalne lühisvool | ||||
I(3)k | 25 | kA | ||
t | 1 | sec | ||
S | 1550 | MVA | ||
Z | 7.81, 65deg | Ohm | ||
R | 3.3 | Ohm | ||
X | 7.078 | Ohm | ||
Minimaalne lühisvool | ||||
I(3)k | 25 | kA | ||
t | 1 | sec | ||
S | 1550 | MVA | ||
Z | 7.81, 65deg | Ohm | ||
R | 3.3 | Ohm | ||
X | 7.078 | Ohm | ||
Tüüpiline lühisvool | ||||
I(3)k | 25 | kA | ||
t | 1 | sec | ||
S | 1550 | MVA | ||
Z | 7.81, 65deg | Ohm | ||
R | 3.3 | Ohm | ||
X | 7.078 | Ohm |
3. Liitumispunkti elektrikvaliteedi piirnormid. juhul kui liitumispunkt asub jõutrafo keskpingeõlas, esitatakse piirnormid jõutrafo kõrgepingeõlas.
…..
4. Liitumispunkti jaotlaga ühendatud liinide andmed
Alajaam 1 | Alajaam 2 | |||
L | 25 | km | ||
S | 1550 | MVA | ||
Z | 7.81, 65deg | Ohm | ||
R | 3.3 | Ohm | ||
X | 7.078 | Ohm |
5. Liitumispunkti jaotlaga ühendatud jõutrafode andmed……
6. Liitumispunkti jaotlaga ühendatud pingepiirikute andmed……
7. Liitumispunkti alajaama skeem……
8. Liitumispunkti lähedase võrgu skeem ……
9. Releekaitse
Põhivõrguettevõtja | Klient | |
/allkirjastatud digitaalselt/ | /allkirjastatud digitaalselt/ | /allkirjastatud digitaalselt/ |
Xxxxx Xxxxxxxxx | Xxxxx Xxxx |
|
Juhatuse esimees | Juhatuse liige |
|
XXXX 3 - Katsetamine
Sisukord
1 Katsetamine 92
1.1 Mõõtmised 93
1.2 Katsetulemuste esitamise põhimõtted 95
1.3 Sünkroongeneraatoritega tootmisseadmete katsetamise täiendavad tingimused 95
1.4 Läbi inverteri ühendatud tootmisseadmete (tuule- ja/või päikeseelektrijaamad) täiendavad tingimused 95
1.5 Katsetusteks valmisoleku deklaratsiooni vorm 99
1.6 Tootmisseadme omaniku/esindaja poolne kinnitus 95
1.7 Elektri kvaliteedi lühiaruanne 96
1.8 Katsetuste näidisaruanne 99
1.9 Sünkroongeneraatoritega tootmisseadmete vastuvõtukatsete kava 105
1.10 Läbi inverteri ühendatud tootmisseadmete katsekava 115
1 KATSETAMINE
1.1 Mõõtmised
1.1.1 Mõõtmiste nõuded
1.1.1.1 Mõõtmised peab teostama pädev mõõtja ning mõõtetulemused peavad olema tõendatult jälgitavad mõõteseaduse § 5 tähenduses.
1.1.1.2 Kvaliteedimõõteseade peab vastama standardi EVS-EN 00000-0-00 klass A nõuetele. Seadme mõõtesagedus peab olema vähemalt 9,6 kHz.
1.1.1.3 Teiste mõõteseadmete salvestamissagedus peab olema vähemalt 0,1 kHz, kuid täpne nõutav salvestamissagedus lepitakse põhivõrguettevõtjaga iga katse puhul eraldi kokku.
1.1.1.4 Mõõtmised tuleb teostada liitumispunktis ja kasutada on lubatud ainult voolu- ja pingetrafode mõõteahelaid. Kaitseahelatest mõõtmiste teostamine ei ole lubatud.
1.1.1.5 Sünkroongeneraatoritega tootmisseadmete puhul on nõutav mõõtmiste teostamine ka generaatori ergutus ja staatoriahelates. Xxxxxx juhtumitel lepitakse mõõteseade ja põhimõtted eraldi Põhivõrguettevõtjaga kokku.
1.1.1.6 Enne katsetuste algust tuleb kasutatav mõõteseade kooskõlastada põhivõrguettevõtjaga.
1.1.2 Mõõtmiste tunnussuurused
1.1.2.1 Mõõteseade peab katsetamise perioodil omama asjakohaseid kalibreerimise sertifikaate. Mõõteseade peab olema eraldiseisev teistest juhtimissüsteemidest. Üks mõõteseade peab salvestama tootmisseadmes toimuvat koos kiirete protsessidega põhilistes alltoodud tunnussuurustest:
1.1.2.2 Sünkroongeneraatoritega tootmisseadmed:
• 3 phase stator L-N terminal voltages
• 3 phase stator terminal currents
• 3 phase L-N PCC (Point of Common Coupling) voltages
• 3 phase PCC currents
• Active power, PCC MW
• Reactive power, PCC MVar
• Active power MW
• Reactive power MVar
• Generating unit rotor field voltage
• Generating unit rotor field current
• Main exciter field voltage
• Main exciter field current
• AVR reference voltage
• Voltage applied to AVR summing junction (step etc)
• Power system stabiliser output
• DC signal input to AVR Steam Turbine
1.1.2.3 Läbi inverteri ühendatud tootmisseadmed (tuule- ja päikeseelektrijaam):
• 3 phase L-N PCC voltages
• 3 phase PCC currents
• Active power MW, PCC
• Reactive power MVar, PCC
1.2 Katsetulemuste esitamise põhimõtted
1.2.1 Katsetulemuste kohta tuleb esitada:
1.2.1.1 Andmed katsetaja kohta;
1.2.1.2 Katse teostamise aeg ja mõõtekoht, kasutatavad mõõteseadmed;
1.2.1.3 Mõõteseadmete ühendamise asukoht xx xxxxx;
1.2.1.4 Katsetulemuste joonistel peab selgelt olema aru saada, mida tahetakse näidata;
1.2.1.5 Nimekiri andmetest, mida koguti käsitsi (nt mõõteseadme väärtus);
1.2.1.6 Mõõteandmed .csv või .txt failis;
1.2.1.7 SCADA väljatrükid elektrivõrgu olekust, alarmidest ja juhtimiskäsklustest, mille saamiseks võib pöörduda põhivõrguettevõtja xxxxx, xxxxx arvatud tootmisseadme juhtimissüsteemi logi lülitamiste kohta;
1.2.1.8 Katsetulemuste aruanne tuleb esitada üks eksemplar nii paber kui digikujul;
1.2.1.9 Xxxx xxxxxxxxxxx andmed.
1.3 Sünkroongeneraatoritega tootmisseadmete katsetamise täiendavad tingimused
1.3.1 Enne sünkroniseerimist teostatavad katsetused tuleb teostada ning katsete tulemused edastada põhivõrguettevõtjale kooskõlastamiseks enne sünkroniseerimist.
1.3.2 Primaarreguleerimise katsetuste maht lepitakse kokku katsekavas olenevalt tootmisseadme eripärast.
1.4 Läbi inverteri ühendatud tootmisseadmete (tuule- ja/või päikeseelektrijaamad) täiendavad tingimused
1.4.1 Läbi inverteri ühendatud tootmisseadme (tuule- ja/või päikeseelektrijaam) katsetamisel tuleb fikseerida järgmised sündmused:
1.4.2 Fikseerida elektrituulikute:
1.4.2.1 väljalülitumine liigtuulest;
1.4.2.2 väljalülitumine tuulesuuna muutumisest,
1.4.2.3 väljalülitumine tuulekiiruse alanemisest;
1.4.2.4 sisselülitumine
1.4.3 Fikseerida läbi inverteri ühendatud tootmisseade (päikeseelektrijaam):
1.4.3.1 väljalülitumine päikeseintensiivsuse alanemisest;
1.4.3.2 sisselülitumine.
1.4.4 Primaarreguleerimise katsetamine
Primaarreguleerimise katse ei ole täies mahus kajastatud katsetuste tabelis, kuna täpne programm primaarreguleerimise funktsiooni katsetamiseks sõltub tootmisseadme tüübist ning kontrolleri loogikast (hajusjuhtimine või tsentraaljuhtimine).
1.4.5 Sagedusregulaatori toime simuleeritud sageduse järgi
1.4.5.1 Katsetuste eesmärgiks on välja selgitada primaarreservi tekitamise võimalus ning aktiivvõimsuse reageering sageduse hälbele.
1.4.5.2 Primaarreguleerimise katse toimub kahes osas, milles esimeses kontrollitakse primaarreservi moodustamist ja teises primaarreguleerimist erinevate statismidega ja tundetustsoonidega. Juhtimiskäsklused ja reguleerimissätted aktiveeritakse elektrisüsteemi juhtimiskeskusest. Sageduse hälbe tekitamiseks võib kasutada sageduse seadeväärtuse muutmist või välise sagedussignaali simuleerimist. Välise sagedussignaalina võib kasutada simuleeritud digitaalset või analoogsignaali.
1.4.6 Primaarreservi kontroll
1.4.6.1 Kontrollitakse tootmisseadme primaarreguleerimise vastavust normaalolukorras ja avariiolukorras võrgueeskirja nõuetele.
1.4.7 Primaarreguleerimise kontroll erinevate tundetustsoonidega ja statismidega
1.4.7.1 Läbi inverteri ühendatud tootmisseadmete (tuule- ja/või päikeseelektrijaam) korral võib punktis 3 kirjeldatud katset läbi viia piiratud aktiivvõimsusega, kuid jaama väljundvõimsus peab olema vähemalt kolmandik nimiaktiivvõimusest. Juhtimissüsteemile edastatava sagedussignaali simuleerimine teostatakse kliendi poolt.
1.4.7.2 Katsetulemuste raportis ära näidata maksimaalne tehniliselt võimalik väljundvõimsus ning välja tuua aktiivvõimsuse muutumise kiirus reageeringuna sagedushälbele normaalolukorras (vähemalt +/- 0,4 Hz) ning avariiolukorras (vähemalt +/- 0,5 Hz). Paralleelselt mõõtetulemustega näidata ära sageduse signaal. Sagedussignaal peab sisaldama sageduse kiireid muutusi (vähemalt 0,1 Hz sammud).
1.4.7.3 Elektrisüsteemi juhtimiskeskusest aktiveeritakse primaarreguleerimine erinevate tundetuse tsoonide ja statismi väärtuste juures. Eesmärk on kontrollida juhtimissüsteemide ja tootmisseadme võimekust osaleda primaarreguleerimises
1.4.7.4 Iga katse puhul toimub mõõtmine vähemalt 15 minuti jooksul, kusjuures iga katse korral peab olema salvestatud primaarreguleerimise toime nii üle- kui alasageduse korral (vastavalt võimsuse vähenemine ja suurenemine sagedushälve väljumisel üle tundetustsooniga määratud vahemiku).
1.4.7.5 Mõõdetakse vähemalt 0,2 sekundiliste intervallidega järgnevaid suurusi:
1.4.7.5.1 simuleeritud sagedust
1.4.7.5.2 tootmisseadme väljastatavat aktiivvõimsust
1.4.7.5.3 tootmisseadme maksimaalset võimalikku aktiivvõimsust, läbi inverteri ühendatud tootmisseade (tuuleelektrijaam) korral funktsioonina mõõdetud tuulekiirusest.
1.4.7.5.4 tootmisseadmeaktiivvõimsuse muutust sageduse hälbe kohta (∆P/∆f). Statismi kontrolli jaoks.
1.4.7.6 Simuleeritud sagedusega katsete tegemisel on vaja tootmisseadmel arvestada võrgueeskirja § 261 lg 6 nõutud võimsuse muutumise kiirusega ning palume xxxx xx raportis kajastada. Kogu primaarreserv peab olema realiseeritav vähemalt 30 sekundi jooksul, kusjuures pool sellest 10 sekundiga.
1.4.7.7 Simuleeritud sageduse näidissignaalid mitteavariilise olukorra jaoks on toodud joonistel 3 ja 4 ning avariilise olukorra jaoks joonis 5.
Joonis 3. Primaarreguleerimise katse simuleeritud sageduse signaali erinevad astmed normaalolukorras.
Joonis 4. Sagedussignaali sageduse muutumise maksimaalne kiirus normaalolukorras. Kui sageduse muutumise kiirus on suurem kui 0,5 Hz/s läheb tootmisseade üle avariiolukorda.
Joonis 5. Primaarreguleerimise katse simuleeritud sageduse signaali erinevad astmed avariiolukorras.
1.5 Katsetusteks valmisoleku deklaratsiooni vorm
Kuupäev:
Tootmisseadme nimi:
Katsetatava tootmisseadme nimi:
Tootmisseadme W-kood:
Liitumispunkti asukoht:
Katsetatava tootmisseadme või selle osa võimsus MW
Katseperioodi xxxxx xx planeeritav lõpuaeg: ………….(pp.kk.aa) pp.kk.aa
Tootmisseadme omaniku/esindaja andmed: Telefon:
e-mail: Kinnituskiri.
Käesolevaga kinnitan, et …… (pp.kk.aaaa) on tootmisseadmes lõpetatud kõik ehitus-, seadistus ja muud elektritööd ning valmis kõikide katsekavas märgitud katsetuste läbi viimiseks. Lisatud on juhtimis- ja seiresignaalide testimise aruanne.
Kinnitaja andmed:
Allkiri:
Kuupäev:
Signaalide katsetuste aruanne tuleb lisada valmisoleku deklaratsiooni lisasse.
1.6 Tootmisseadme omaniku/esindaja poolne kinnitus
Kvaliteedimõõtmiste põhjal kinnitan, et kvaliteedinäitajad ……….. (vastavad / xx xxxxx) tabelites toodud lubatud piirväärtustele ning tootmisseade…….(ei põhjusta/ võib põhjustada) häireid teistele põhivõrguettevõtja võrguga ühendatud klientidele ning elektriseadmetele.
Kuupäev Tootmisseade:
Tootmisseadmetestitav osa:
Testitud tootmisseadme W-kood
Testitud tootmisseadme nimivõimsus: ……. MW; …….MVA Mõõtmiste teostaja:
Mõõtmiste teostamise aeg:
Tootmisseadme esindaja:
Allkiri Kuupäev:
PÕHIVÕRGUETTEVÕTJA POOLNE KINNITUS:
Esitatud raportis näidatud kvaliteedinäitajad …. (on/ei ole) lubatud piirides ning ….. (on/ei ole) lubatud jätkata katsekava punktide 1-10 teostamist.
Kinnitaja nimi:
Allkiri: Kuupäev:
1.7 Elektri kvaliteedi lühiaruanne
Värelus (95 % mõõdetud väärtustest ühe nädala jooksul)
Mõõdetud | Lubatud (110 kV) | Lubatud (330 kV) | |
Pst | |||
Plt |
Harmoonikud (99% mõõdetud väärtustest ühe nädala jooksul)
Mõõdetud | Lubatud (110 kV) | Lubatud (330 kV) | |
THD U () | |||
TDD |
Harmooniku järk | Mõõdetud Suhteline xxxxx uh, % | Lubatud (110 kV) Suhteline xxxxx uh, % | Lubatud (330 kV) Suhteline xxxxx uh, % |
2 | |||
3 | |||
4 | |||
5 | |||
6 | |||
7 | |||
8 | |||
9 | |||
10 | |||
11 | |||
12 | |||
13 | |||
14 | |||
15 | |||
16 | |||
17 |
18 | |||
19 | |||
20 | |||
21 | |||
22 | |||
23 | |||
24 | |||
25 | |||
26 | |||
27 | |||
28 | |||
29 | |||
30 | |||
31 | |||
32 | |||
33 | |||
34 | |||
35 | |||
36 | |||
37 | |||
38 | |||
39 | |||
40 | |||
41 | |||
42 | |||
43 | |||
44 | |||
45 | |||
46 | |||
47 | |||
48 | |||
49 | |||
50 |
Asümmeetria (nädalasel mõõtmisel 95 % juhtudest)
Mõõdetud, % | Lubatud (110 kV), % | Lubatud (330 kV), % | |
ka |
Registreeritud ülepingete tabel (kogu nädalase mõõtmise tulemused)
Registreeritud ülepinged | Aeg | Joonise nr. | Märkus |
……… | ……… (xx.xx.xx – xx.xx.xx, xx.xx.xx) | ……… | ……… |