VILLAMOTO MOOTORKELGU SAFARI 2013 VÕISTLUSJUHEND
VILLAMOTO MOOTORKELGU SAFARI 2013 VÕISTLUSJUHEND
1 Üldinfo:
1.1 Mis toimub: 16 veebruar 2013 korraldab Motoklubi Villamoto korraldab avaliku mootorkelgu ürituse “Villamoto mootorkelgu safari“. Üritus on mõeldud tavalistele mootorkelgu huvilistele.
1.2 Kes xx xxxx: Motoklubi Villamoto tegutseb Võrumaal Haanja vallas Villa xxxxx. Meie ürituse eesmärgiks on kelgusõidu propageerimine Võrumaal ja Võrumaa kohaliku arengu ja kohaliku ajaloopärandi, kultuuri ning traditsioonide väärtustamine. Võrumaa huvitavate ja ilusate paikade tutvustamine, turistide Lõuna-Eestisse puhkama ning matkama meelitamine.
1.3 Kellele see üritus on mõeldud: Kõigile kellele meeldib ilus talvine xxxxxx xx mootorkelguga matkamine. Võimalus sõita ka kinnisel xxxxx xxx xxxxx.
1.4 Infot ürituse kohta saab telefonilt Päärn Raid x0000000000, Anti Xxxxxxxx x000 00 00 000 või e-mailil xxxx@xxxxxxxxx.xx või xxx.xxxxxxxxx.xx
2 Ajakava
Laupäev 16.02.2013:
• Registreerimine 9.30-11.00 Kanarbiku turismitalus
• START 11.00
• I Lisakatse 13.00 / tankimine
• II Lisakatse 15.00 / tankimine
• III Lisakatse 17.00
• Finiš 17.00
• Õhtusöök 17.30 (tasuline, 9€)
• Autasustamine 18.30
• Saun 19.00
• Õhtul, saun, grill, laul, tants xx xxxxx ning seltskonnamängud.
• Ööbimine (tasuline, 16€ koos hommikusöögiga): Kanarbiku turismitalus (2-sed ja 4- sed toad) xxxxxxxx.xxxxxx.xxx
Pühapäev 17.02.2013:
• Hommikusöök alates 8.00 – 10.00
• Avatud rada, lisakatseid ei toimu, algus ca xxxx 9.00
• Head xxxx soovimine!
3 Korraldajad:
3.1 Võistluse korraldaja on MTÜ MK VILLAMOTO
3.2 Peakohtunik: Päärn Raid
3.3 Võistluse sekretärid: Xxxxxxx Xxxxxx, Xxxxx Xxxxxxx, Xxxxxx Xxxxx
3.4 Xxxxx: Xxxxx Xxxxx, Päärn Raid, Anti Xxxxxxxx, Raido Kodu 4 Ürituse kirjeldus:
4.1 Tegemist on mootorkelgu matkaga. Xxxxx: metsasihid, metsateed.
4.2 Lisaks on kinnised rajad, kus on võimalik sõita xxx xxxxx.
4.3 Autasusid jagatakse korraldaja suva järgi
4.4 Aega mõõdetakse lisakatsel sekundi täpsusega
5 Registreerimine ja osavõtumaks:
5.1 Registreeruda saab internetis, xxx.xxxxxxxxx.xx oleva registreerimisankeedi alusel või kohapeal enne starti kella 9.30-11.00-ni.
5.2 Kulutuste osaliseks kompenseerimiseks on kehtestatud osavõtumaks eelregistreerunutele
- 30 EUR, kohapeal - 40 EUR. Maksmine kohapeal. Kaassõitja ei pea tasuma osavõtutasu.
6 Üldised kohustused:
6.1 Võistlejad on kohustatud kogu võistluse jooksul täitma Liikluseeskirja nõudeid, võimalike avariide ja rikkumiste korral kannab täielikku vastutust mootorkelgu juht.
6.2 Võistluse käigus on kelgu hooldamine, xxxxxx xx tankimine lubatud kogu võistlustrassil.
6.3 Võistlejad on kohustatud kogu võistluse jooksul täitma looduskaitse alale kehtestatud nõudeid, kuna xxxxx xxxxx Haanja looduspargi alasid. Mootorsõidukiga on lubatud sõita giidi järel, ettesõidetud xxxxx xx xxxxx mingil juhul maastikul, selle reegli vastu eksinud kõrvaldatakse ürituselt.
6.4 Alkoholi tarvitamine keelatud / joobes matkama ei lasta!
6.5 Kokkulepe maaomanikega ja Haanja looduspargiga raja kasutamiseks on ühekordne. Ära kasuta xxxx xxxx tulevikus!
6.6 Võimalusel kasutada sõidul helkurvesti või heledaid riideid.
7 Karistused:
7.1 Raja trajektoori omavoliline lühendamine - diskvalifitseerimine.
7.2 Looduskaitsealal väljaspool selleks lubatud kohta mootorsõidukiga liiklemine – diskvalifitseerimine.
7.3 Giidi korralduste mittetäitmine - diskvalifitseerimine
8 Protestid:
8.1 Protestid xx xxxx xxxx allagi. Kui siiski, siis lahendab need peakohtunik.
9 Etapi autasustamine:
9.1 Kolme paremat võistlejat autasustatakse.
9.2 Kõik käesoleva juhendiga määratlemata küsimused lahendab peakohtunik kohapeal.
MOOTORKELGUTAMISE ÜLDREEGLID
MOOTORKELGUTAJA EETIKA REEGILID
1. XXXX EESKUJULIK MOOTORKELGUTAJA. XXXX NÕUS, ET INIMESED HINDAVAD KÕIKI MOOTORKELGUTAJAID MINU TEGUDE JÄRGI.
2. PANEN PRAHI SELLEKS ETTENÄHTUD KOHTADESSE VÕI VÕTAN ENDAGA XXXXX. XXXXXX LOODUSE RISUSTAMIST.
3. MA EI VIGASTA PUID, PÕÕSAID EGA MUID LOODUSE ISEÄRASUSI.
4. MA AUSTAN MAAOMANIKE JA TEISTE PUHKAJATE ÕIGUSI.
5. XXXX ABIVALMIS JA AITAN HÄDASOLIJAID.
6. MA EI TAKSITA OMA TEGEVUSEGA TEISI TALISPORTLASI.
7. MA XXXX TEADLIK XX XXXXX KÕIGILE RIIGI JA KOHALIKELE MÄÄRUSTELE, MIS REGULEERIVAD MOOTORKELGU KIIRUST JA JUHTIMIST PIIRKONNAS, KUS SÕIDAN.
8. MA EI HÄIRI PUUTUMATUT LOODUST.
9. MA EI SÕIDA MOOTORKELGUGA SEAL, KUS SEE ON KEELATUD.
10. MA EI XXXX MOOTORKELKU NARKOOTIKUMIDE, ALKOHOLI VÕI RAVIMITE MÕJU ALL.
XXXXXX MOOTORKELGU OHUTUSEESKIRI
1. MOOTORKELGU JUHTIMINE ON LUBATUD ALATES 18. ELUAASTAST. ALLA 18. AASTA VANUSES TOHIB MOOTORKELKU KASUTADA AINULT VANEMA VÕI HOOLDAJA VASTUTUSEL.
2. MOOTORKELGU JUHTIMINE ALKOHOLI-, NARKOOTILISES- VÕI XXXX SELLISES JOOBESESUNDIS NING RAVIMITE MÕJU ALL ON KEELATUD.
3. KAITSEKIIVRI KANDMINE MOOTORKELGU SÕIDUL ON KOHUSTUSLIK.
4. MOOTORKELGUGA VÕIB SÕITA AINULT SELLEKS ETTENÄHTUD KOHAS.
5. SÕITJA KOHUSTUB JÄRGIMA TALLE ANTUD KORRALDUSI MOOTRKELGU KASUTAMISEL.
6. MOOTORKELK ON SUUREMA OHU XXXXXXX XX TEMAGA SÕITMINE ON TAVAPÄRASEST RISKANTSEM JA OHTLIKUM TEGEVUS.
7. MOOTORKELGU JUHT PEAB OMAMA KEHTIVAT MISTAHES KATEGOORIA JUHILUBA
XXXXXX MOOTORKELGU KASUTUSEESKIRI
JUHTIMINE
Sõiduasend ja tasakaal on mootorkelgu juhtimisel esmatähtsad. Mäenõlval pööramisel peavad juht ja kaassõitja end kallutama, viies keharaskuse soovitud küljele. Juht ja sõitja ei tohi jalgu asetada sõidukist väljapoole. Xxxx, xxx palju tuleb tasakaalu säilitamiseks kallutada pööretel erineva kiiruse juures xx xxx palju tuleb kallutada mäeküljele, õpetab kogemus.
Üldiselt on isteasend parim sõiduasend juhtimiseks ja tasakaalu säilitamiseks. Teatud tingimustel kasutatakse siiski ka pooliste-, põlvitus- ja püstiasendit. Algaja peaks harjutama mootorsaani juhtimist tasasel alal xx xxxxxx kiirusega, enne kui võib katsetada sõitmist raskemal maastikul.
ISTEASEND
Jalad astmelaudadel ja keha istmel veidi tahapoole kallutatud, on parim asend mootorkelgu juhtimiseks tuttaval maastikul. Põlved ja puusad peaksid olema paindlikud, et leevendada põrutusi. POOLISTEASEND
Poolisteasendis on keha istmelt tõstetud, jalad põlvest kõverdatud, nagu kükkasendis, nii leevendavad jalad põrutust üle ebatasase maastiku sõites. Vältige äkilist pidurdamist.
PÜSTIASEND
Toetage mõlemad jalad astmelauale. Põlved peavad olema vetruvad, nii on võimalik leevendada raputusi. Selle asendi eeliseks on parem vaateväli ja võimalus kallutada keharaskust vastavalt sõidutingimustele.
PÕLVITUSASEND
Asend saavutatakse, asetades üks jalg sirgelt astmelauale ja vastas põlv istmele. Vältige äkilist pidurdamist.
MAASTIK / SÕIDUTEHNIKA
HOOLDATUD RADA
Hooldatud xxxxx on isteasendis juhtimine eelistatuim. Ärge sõitke maksimaalsel kiirusel ja eelkõige –
hoidke raja paremale küljele. Olge valmis ootamatusteks. Jälgige rajamärgistust. Ärge sõitke “siksakis” raja ühest äärest teise.
HOOLDAMATA XXXX
Xxx just äsja pole lund sadanud, on hooldamata rada “laineline” ja hangesid täis. Selliste tingimuste puhul on ohtlik sõita liiga suure kiirusega. Sõitke aeglaselt. Hoidke käepidemetest kinni xx xxxxx poolisteasend. Jalad peavad olema põlvest kõverdatud, et leevendada raputusi. Xxx xxxx on pikemate lõikudena laineline, võib sõita põlvitusasendis, üks põlv istmel. See on mugavam, keha on xxxxx xxxx xxxx xx võimeline sõidukit juhtima. Ettevaatust osaliselt lume alla peitunud kivide ja kändude eest.
SÜGAV LUMI
Sügavas lumes sõites võib mootorkelk hakata vajuma. Sellisel juhul pöörake võimalikult suure kaarega ja otsige kindlamat aluspinda. Kui vajute xxxxx, xx see võib juhtuda igaühega, ärge jääge samale xxxxxx, kuna nii vajub kelk veel sügavamale. Jätke mootor seisma, tulge kelgult maha ja tõstke sõiduki tagaosa kõrvale. Siis trampige sõiduki ees xxxx xxxxxx. Üldiselt aitab umbes 60 cm lõigust. Käivitage mootor uuesti. Võtke püstiasend ja kõigutage kelku veidi. Sõltuvalt sellest, kas lumme on vajunud sõiduki esi- või tagaosa, tuleb teil jalad panna vastavalt kas astmelaua taga- või esiosale. Ärge pange roomikulindi alla mingeid muid materjale. Ärge lubage kellelgi seista mootorkelgu ees või taga, kui mootor töötab. Hoidke roomikulindist eemale. Pöörleva lindi puutumine on ohtlik.
Mõnel juhul on väljatõstmine ainuvõimalikuks viisiks sõiduk sügavast lumest välja saada. Ärge end üle pingutage. Paluge abi. Tõstke korpusest selleks ettenähtud kohtadest.
JÄÄ
Üle jäätunud järvede - jõgede sõitmine on väga ohtlik. Hoiduge sõitmast veekogudele. Xxx xxxxx tundmatus piirkonnas, küsige kohalikelt informatsiooni jääolude, sisse- ja väljavoolude, allikate, kiirevooluliste veekogude ja muude riskiallikate kohta. Ärge sõitke jääle, mis on xxxx xx mootorkelgu kandmiseks liiga xxxx. Mootorkelguga jääl ja jäisel pinnal sõitmine võib olla ohtlik, kui te ei järgi ettevaatusabinõusid. Jääl on xxxxx juhtida nii mootorkelku kui mistahes muud sõidukit. Hõõrdejõud kiirendamisel, pööramisel või pidurdamisel on palju väiksem xxx xxxxx. Sõiduk allub halvasti juhtimisele, pidevaks ohuks on juhitamatud pöörded (külglibisemine). Kui sõidate jääl, sõitke aeglaselt ja ettevaatlikult. Jätke küllaldaselt ruumi peatamiseks ja pööramiseks, eriti tähelepanelik olge öösel.
KINNITALLATUD LUMI
Ärge alahinnake kinnitallatud (jäist) lund. Sellel on xxxxx kelgujuhtimisega toime tulla, kuna ei suuskadel ega roomiklindil pole piisavalt hõõrdepinda. Xxxxx soovitus oleks aeglustada käiku ja vältida äkilist kiirendust, pöördeid ja pidurdamist.
ÜLESMÄGE SÕITMINE
Mägesid - künkaid on kahte liiki - avatud nõlvaga, millel on xxxx puid, kivirünkaid xx xxxxx takistusi ja selliseid, millest saab ainult otse üle sõita. Avatud nõlvadest tuleb üles sõita mööda külge või slaalomitehnikat kasutades. Lähenege nurga all. Võtke põlvitusasend. Hoidke keharaskus kogu aeg mäepoolsele küljele. Hoidke stabiilset, turvalist kiirust. Jätkake samas suunas nii kaugele kui võimalik, seejärel võtke vastupidine nõlv ja vahetage sõiduasendit.
Otse ülesmäge sõitmine võib samuti probleeme xxxxx xxxx. Sõitke püstiasendis, kiirendage enne ülesmäge sõitma asumist ja siis vähendage käiku, et vältida roomiklindi libisemist.
Kummalgi juhul peab olema sõidukiirus nii suur nagu nõlvakalle nõuab. Kui jõuate mäeharjale, siis aeglustage käiku. Kui te ei saa edasi sõita, siis ärge xxxxx roomiklindil tühja käia. Keerake mootor välja, vabastage suusad, tõstes need lumest välja. Pöörake suusad xxxx- xx mootorkelgu tagaosa ülesmäge. Käivitage mootor ja alandage käiku. Võtke selline asend, et te kelgult maha ei xxxx xx siis laskuge.
LASKUMINE
Mäest laskumisel peate sõidukit kogu aeg kontrolli all hoidma. Järsematel nõlvadel hoidke raskuskese madalamal ja hoidke mõlema käega käepidemest kinni. Xxxxxx sees madal xxxx xx sõitke töötava mootoriga mäest alla. Kui kiirus läheb liiga suureks, siis aeglustage, kuid vajutage pidurile kergelt xx xxxx xxxxx järjest. Ärge vajutage pidurit äkiliselt ja lõpuni, muidu võite blokeerida roomiklindi.
MÄEKÜLJEL
Mäenõlval või üle nõlva tõusta või laskuda tuleb teatud kindla sõidutehnikaga. Kõik sõitjad peavad end kallutama nõlva xxxxx, et kelku tasakaalus xxxxx. Eelistatuim sõiduasend on põlvitamine, jalamipoolse jala põlv istmel ja nõlvapoolne jalg astmelaual, või siis poolisteasend. Olge valmis keharaskust vajadusel kiiresti viima teisele küljele. Mäeküljed ja järsud nõlvad pole sobivad algajale.
LOBJAKAS
Enne xxx xxx või xxxxx sõitmist kontrollige alati, ega rada pole lobjakane. Kui kelgujäljed muutuvad tumedaks, tulge viivitamatult jäält ära. Lobjakat tuleb kindlasti vältida. Sõitmisel pillub sõiduk jääd xx xxxx tahapoole, järgmise kelgu ette. Kelku on lobjakast xxxxx xx mõnikord võimatu välja saada.
UDU VÕI LUMEPIMEDUS
Xxx xxxxx sõitma udus või tugevas lumesajus või kui nähtavus on piiratud lume tõttu, siis sõitke aeglaselt ja ettevaatlikult. Tuled peavad põlema. Kui te ei tunne xxxx, siis ärge edasi sõitke. Hoiduge teistest mootorkelkudest ohutusse kaugusesse, nii on nähtavus parem ja teil on rohkem reaktsiooniaega.
VÕÕRAS ALA
Tundmatus piirkonnas sõitke väga ettevaatlikult. Sõitke sellise kiirusega, et jõuaksite märgata võimalikke ohtusid, näiteks tarasid või aiaposte, ojasid, kive, ootamatuid langusi, piirdetraate ja loendamatuid teisi takistusi, mis võiksid teie sõidu katkestada. Isegi kindlal xxxxx sõites olge ettevaatlik. Sõitke sellise kiirusega, et näeksite, mis on järgmise kurvi või mäeharja taga.
ERE PÄIKE
Ere päikesevalgus võib samuti xxxxx xxxx probleeme. Päikesevalgus xx xxxx võivad pimestada nii, et xxxxx on eristada lõhesid, kraave xx xxxxx takistusi. Sellisel juhul tuleb alati kanda toonitud klaasidega kaitseprille.
OOTAMATU TAKISTUS
Taksitus võib olla peitunud lume alla. Kui sõidate hooldatud rajast kõrvale või metsa, tuleb vähendada kiirust ja suurendada valvsust. Liiga suure kiiruse juures võib isegi väiksem takistus osutuda äärmiselt ohtlikuks. Sõites isegi väikese xxxx või kännu vastu, võib mootorkelk kaotada juhitavuse ja sõitjad võivad saada vigastusi. Ohutum on sõita kindlal xxxxx. Sõitke turvaliselt, aeglaselt ja nautige ümbrust. VARJATUD TRAADID
Alati tuleb valvel olla varjatud piirdetarade suhtes, eriti kohtades, kus on kunagi tegeldud põllumajandusega. Väga palju õnnetusi juhtub põllupiirde traatidesse, postide ja teeäärsetesse traatidesse ja tee sulgemiseks kasutatavatesse kettidesse ja traatidesse sõitmise tõttu. Seetõttu on sellise ohuga piirkondades aeglane kiirus kohustuslik.
TAKSITUSED JA HÜPPED
Ootamatud hüpped lumehangedelt, kokkusahatud lumevallidelt, dreenitorudelt või eristamatutelt objektidelt võivad osutuda ohtlikeks. Vältige neid, kasutage toonitud klaasidega kaitseprille või näokaitset ja sõitke väiksema kiirusega.
Mootorkelguga hüpata on ohtlik. Kui aga rada ootamatult kaob, seiske sõiduki tagaosa xxxxx xx tõstke suusad ülespoole ning hoidke neid otse. Lisage gaasi. Hoidke põlved kõverdatud, nii saate leevendada maandumisega kaasnevat põrutust.
PÖÖRDED
Sõltuvalt maastikutingimustest on mootorkelgu pööramiseks kaks eelistatumat viisi. Enamasti on võtmesõnaks kehatunnetus. Külgkaldega sõitmisel tuleb kallutada end sisekurvi xxxxx xx viia keharaskus sisekurvi poolsele jalale. Sellises asendis ja võimalikult sõiduki eesosas olles rakendub raskus sisekurvipoolsele suusale.
On olukordi, kus ainukeseks võimaluseks paksus lumes sõidukit pöörata on mootorkelk ringi tõmmata. Palu abi. Pea meeles, et alati xxxxx suusa otstest ja korpusest selleks ettenähtud kohtadest.
TEE ÜLETAMINE
Mõnikord peate lähenema maanteele kraavi poolt või üle lumevalli. Leidke koht, xxxx saate tee xxxxx xxxx vaevata. Olge püstiasendis ja kiirus xxxx xxxx nii suur, et jõuaksite hange harjale. Hange harjal peatuge ja oodake kuni tee on vaba. Kaaluge laskumist xxxxx. Ületage tee 90º nurga all. Ku teisel pool xxxx on samuti lumevall, siis pange jalad sõiduki tagaosa xxxxx. Pidage meeles, et mootorkelk pole ette nähtud sõitmiseks lumeta xxxx xx sellisel pinnal on juhtimine veel raskem.
RAUDTEE ÜLETAMINE
Ärge sõitke raudteel. See pole lubatud. Raudtee xx xxxxx xxxxx ala on eravaldus. Mootorkelk pole rongile võrdväärne vastane. Xxx xxxxx raudteed ületama, siis peatuge, hoidke silmad ja kõrvad xxxxx. SÕITMINE ÖÖSEL
Teie võimet näha xx xxxx nähtav mõjutab loomulik ja kunstlik valgus antud ajahetkel. Öine sõitmine on võrratu. See võib olla ainulaadne kogemus, tuleb aga arvestada, et nähtavus on halvem. Enne väljasõitu veenduge, et tuled on puhastatud ja töötavad korralikult. Sõitke sellise kiirusega, mille juures saate õigeaegselt peatuda, kui märkate ees ohtu või takistust. Sõitke korrastatud xxxxx xx xxxxx mingil
juhul ärge sõitke tundmatule territooriumile. Vältige sõitmist jõgedele - järvedele. Traadid, okastraattarad, suletud teetakistused jm., näiteks puuoksad, on pimedas raskesti märgatavad. Ärge sõitke üksi. Võtke xxxxx taskulamp. Hoidke eemale elurajoonidest ja austage teiste õigust unele.
SAFARI
Enne xxxxx asumist määrake rajajuht, kes juhib seltskonda, ja teine isik, kes temale järgneb. Kontrollige, kas kõik sõitjad teavad kavandatud marsruuti ja sihtkohta. Veenduge, kas kaasas on kõik vajalikud tööriistad ja varustus ja kas reisi jaoks on piisavalt kütust. Rajajuhist ei tohi mitte keegi mööda sõita, tegelikult ei tohi ühestki teisest mootorkelgust mööda sõita. Andke käega xxxxx ohtudest või suunamuutusest. Aidake teisi, xxx xxxx.
Xxx xxxx on suurem hulk mootorkelkusid, siis on tähtis xxxxx ohutu pikivahe ja piisav peatumismaa. Ärge sõitke eessõitjale liiga lähedale. Jälgige eessõitjat.
MÄRGUANDED
Kui kavatsete peatuda, tõstke ükskõik kumb käsi sirgelt üles. Vasakpöörde puhul sirutage käsi vastavas suunas. Parempöördest antakse xxxxx küünarnukist täisnurga alla tõstetud vasaku käega. Iga sõitja peab märguande endast tahapoole jäävatele sõitjatele edasi andma.
SÕITMINE KOOS KAASSÕITJAGA
Kui mootorkelgul on selline võimalus xx xxx võtate xxxxx kaassõitja, siis peate xx xxxxx andma põhiteadmised mootorkelguga sõitmisest. Kaassõitja peab kindlalt kinni hoidma talle mõeldud rihmast või käepidemest. Kelgule ei tohi xxxxx üle ühe kaassõitja. Kelgu ülekoormamine on ohtlik ja sõiduk pole selleks mõeldud. Kuna kelgu “tunnetamine” on piiratud, teie näete rada paremini kui kaassõitja, siis hoidke kiirus väiksem. Ootamatu raputus võib teid kaaslasest xxxx xxxxx. Meenutage sõitjale, et ta pöördel kallutaks koos teiega, muidu võib sõiduk ümber minna. Olge eriti ettevaatlik, sõitke aeglasemalt ja kontrollige kaassõitjat pidevalt.
Eriti ettevaatlik tuleb olla lastega sõites. Kontrollige pidevalt, kas laps hoiab kindlalt rihmast xxxxx xx istub õiges asendis, jalad astmelaual. Startida ja peatuda tuleb sujuvalt. Xxxxx on kergem, kuna ta teab ette, millal stardib ja samuti on käepidemeist kindlam xxxxx xxxxx.
Kaassõitja peab lootma ainult teie ettevaatlikule ja xxxxxxx juhtimisele. Hoidke kiirus mõõdukana. Hoiatage kaassõitjat nõlvadest, takistustest, okstest jms. Samuti veenduge, et sõitjal ei hakkaks külm. Peatumisel võib aeg - ajalt kontrollida katmata kehaosi.
PEATUMINE XXXXX
Xxx võimalik, sõitke peatumiseks rajalt kõrvale. See vähendab ohtu raja teistele kasutajatele.