VEOEESKIRI
AS Sillamäe Sadam
VEOEESKIRI
Kooskõlastatud:
Xxxxxx Xxxxxxxxx
AS Sillamäe Sadam, raudteeveo ja infrastruktuuri direktor
Koostatud:
Xxxxxx Xxxxxxxx
AS Sillamäe Sadam direktori asetäitja kaubaveo alal
Sillamäe 2020
SISUKORD
1. Üldsätted. 4
1.1. Veoeeskirja reguleerimisala 4
1.2. Kasutavad mõisted 4
2. Kaubaveo üldtingimused. 5
2.1. Üldsätted 5
2.2. Vedude korraldamine 5
2.3. Kauba veoks vastuvõtmine 5
2.4. Kauba väljastamine 6
2.5. Vagunite ja konteinerite plommimine 6
2.6. Saatekirja täitmine 7
2.7. Deklareeritud väärtusega kaupade vedu 7
2.8. Loomuliku kao normid 7
2.9. Vagunite etteandmise/äratoomise korraldamine 7
2.10. Kaubavagunite ja jaamateede kasutusaja xx xxxx arvestamine 8
2.11. Kaupade laadimise ja kinnitamise tehnilised tingimused 8
3. Erinevate kaubaliikide veotingimused. 9
3.1. Naftasaaduste ja muude kaupade vedu tsisternides 9
3.2. Naftasaaduste ja muude kaupade vedu tsisternides 9
3.3. Ohtlike kaupade vedu 15
4. Tasu määramise, kehtestamise, muutmise. 16
5. Tasu muutmisest teatamise kord. 16
6. Kaebuse menetlemise kord. 17
6.1. Üldsätted 17
6.2. Eksperdi kaasamine 17
6.3. Komisjon 18
6.4. Pretensiooni lahendamine ja otsuse langetamine 19
6.5. Vastuse vormistamine ja sisu 19
6.6. Poolte kohustused pretensiooni lahendamisel ja täitmisel 19
Xxxx 1 Peamised normatiivaktid 20
1.ÜLDSÄTTED.
1.1. Veoeeskirja reguleerimisala.
1.1.1. Käesolev AS Sillamäe Sadam (registrikood 10318973) veoeeskiri (edaspidi Veoeeskiri) kehtestab raudteeseadusest ning teistest normatiivaktidest lähtuvalt veotingimused raudtee kaubaveol.
1.1.2. AS Sillamäe Sadam raudteejaamas suhtlemise töökeeleks on eesti xx xxxx xxxx.
1.1.3. AS Sillamäe Sadam lähtutakse rahvusvahelistest raudteeveoalastest kokkulepetest ja lepingutest ning normidest. Veoeeskirjas vastava sätte puudumise korral kuuluvad rakendamisele Rahvusvaheline raudtee kaubaveo kokkuleppe (SMGS) ja sellest tulenevad sätted.
1.1.4. AS Eesti Raudtee ja AS Sillamäe Sadam vahelised suhted reguleeritakse infrastruktuuri kasutamise lepinguga.
Kehtiv tegevuseeskiri on tutvumiseks AS Sillamäe Sadam koduleheküljel aadressil xxx.xxxxxxx.xx.
1.1.5. Veoeeskiri xx xxxxx muudatused jõustuvad raudteeseaduse §-s 110 sätestatud korras.
1.2. Terminid.
1.2.1. Raudteevedu on kauba- või reisijatevedu ja veduriteenuse osutamine raudteel või ainult veduriteenuse osutamine.
1.2.2. Raudteeinfrastruktuur:
Raudteeinfrastruktuur koosneb järgmistest osadest, mis on raudteega ehituslikult või sihtotstarbeliselt seotud:
1) raudteemaa;
2) rööbastee ja muldkeha, mille hulka kuuluvad süvendid, veeviimarid, rennid, truubid, taimed mulde nõlvade kaitseks ning piirded, hekid, tarad ja tuletõkestusribad;
3) laadimisplatvormid;
4) raudteeületuskohad ja nendega seotud maanteeliikluse ohutuse tagamise seadmed;
5) raudtee pealisehitis, mille hulka kuuluvad rööpad, riströöpad ja kontrarööpad, liiprid ja teetõkkeseadmed, rööpmestiku väiksemad tarvikud, killustik- ja liivballast, pöörmed, ristmed ning pöördesillad;
6) jaamavahe, jaamade signaal- ja sideseadmed, elektrivarustusseadmed signaalimiseks ja sidepidamiseks ning ehitised sellistele seadmetele ja vaguniaeglustid;
7) valgustusseadmed liikluse toimimiseks ja ohutuse tagamiseks;
8) raudteeinfrastruktuuri hooned ja transporditasude kogumiseks kasutatavad rajatiste osad.
(2) Raudteeinfrastruktuuri xxxxx xx kuulu raudtee, mis asub depoos või tehnohooldepunktis.
1.2.3. Raudteeveerem on veojõuga või veojõuta raudteel liiklemiseks sobiv vedur, vagun, mootorrong, rööbasbuss, eriveerem ja mis tahes muu raudteel liiklemiseks ehitatud sõiduk;.
1.2.4 Rong on kokkuhaagitud ja nähtavate signaalidega tähistatud raudteeveerem, mis koosneb vagunist ja vähemalt ühest vedurist või mootorvagunist, samuti käsitatakse rongina jaamavahesse saadetavat nähtavate rongisignaalidega tähistatud üksikvedurit, manöövervedurit, töörongi, mootorvagunit, rööbasbussi, mittemahatõstetavat dresiini ja muud iseliikuvat eriveeremit, juhtratastega eriveeremit või veovahendit.
1.2.5. Klient – juriidiline isik, kes on kaubasaaja või kaubasaatja vastavalt kehtivale veo- või üleandmis-vastuvõtudokumendile.
1.2.6. Vedaja – juriidiline isik, kes teostab kaupade ja vagunite vedu AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril vedaja ja raudteeinfrastruktuuri valdaja vahelise ühislepingu ning vedaja ja kliendi vahelise lepingu alusel. Käesoleval ajal on vedajaks AS Operail.
2.KAUBAVEO ÜLDTINGIMUSED.
2.1. Üldsätted.
2.1.1. AS Sillamäe Sadam kasutamisel kaubaveo ühenduse korraldamisel lähtutakse rahvusvahelistest raudteeveoalastest kokkulepetest ja lepingutest.
2.1.2. AS Sillamäe Sadam veotingimusi puudutavate aktide, lepingute, protokollide ja kokkulepete loend on toodud käesoleva veoeeskirja lisades ja on kliendile ning AS Sillamäe Sadam kohustuslikeks dokumentideks (Xxxx 1).
2.2.Vedude korraldamine.
2.2.1.Klient valib jaamad, xxxx xx hakkab saatma xxxxx või kuhu hakkavad saabuma kaubad tema aadressil. Valitud kaubajaam peab olema avatud soovitud kaubaveo operatsioonideks. Kaubajaamade nimekiri ja nendes sooritavate kaubaveo operatsioonide loend on avaldatud AS Operail interneti leheküljel (xxx.xxxxxxx.xxx).
2.2.2.Kaupade saatmiseks määrab klient kauba veeremile laadimise, paigutamise ja kinnitamise eest vastutavad isikud, kes enne toimingute teostamist peavad sooritama AS Operail eksami kauba paigutamise ja kinnitamise üldnõuete ning kaupade laadimise ja kinnitamise tehniliste tingimuste tundmises. Eksami sooritamise tõend annab õiguse
sooritada eelnimetatud operatsioone ja kinnitada veodokumentides nende operatsioonide õigsust.
2.2.3. Kaupade vedu teostatakse AS Operail, AS Eesti Raudtee kaubasaatja, kaubasaaja ja AS Sillamäe Sadam vahel kinnitatud veoplaani alusel.
2.2.4. Poolte vaheline vagunite tehniline üleandmine ja vastuvõtmine ning vagunite korrashoiu ja säilivuse tagamine toimub punktis 2.1.2. toodud eeskirjade alusel. 2.2.5.Vajalikud markeeringud ning muud toimingud teostatakse, arvestades antud kauba jaoks kehtestatud veotingimusi, enne kauba veoks vastuvõtmist.
2.2.6.Kaubaga kaasas käivad muud dokumendid, sealhulgas tollideklaratsioonid jm tollitransiitveoks vajalikud dokumendid, lisab klient saatekirjale. AS Sillamäe Sadam ei vastuta nõutavate andmete olemasolu ja õigsuse eest kaubaga kaasas käivates dokumentides. Andmete puudumise või mittevastavuse tõttu tekkinud kahju hüvitab klient.
2.2.7.Veoleping loetakse sõlmituks Xxxxxx poolt kauba vedamiseks vastuvõtmise hetkest, mida tõendab kauba veoks vastu võtu jaama kalendertempli jäljend saatekirjal või analoogiline xxxxx elektroonilisel saatekirjal.
2.2.8.Xxxxx xx vagunite kättesaamiseks esitab Xxxxxxxxxx esindaja oma isikut ja volitusi tõendavad dokumendid. Xxxxx xx väljastata enne kliendi esindaja isiku ja tema volituste kindlakstegemist.
2.2.9.Klient võib vagunite laadimise ja tühjendamise ning manöövritöö korraldamise kohustuse täitmise teha ülesandeks kolmandatele isikutele, jäädes seejuures AS Sillamäe Sadam ees vastutavaks.
2.2.10.Kliendi poolt esitatud kirjaliku taotluse alusel või väljastamistakistuse olemasolul jäetakse temale adresseeritud kaubaga vagunid seisma enne sihtjaama saabumist vastavalt AS Operail ja AS Eesti Raudteel vahelise infrastruktuuri kasutamise eeskirjadega tingimustele.
2.3. Kauba veoks vastuvõtmine.
2.3.1. Kaubad võetakse kliendilt veoks vastu kooskõlas käesoleva veoeeskirjaga, Vedaja, tolli- ja teiste antud kauba vedu reguleerivate eeskirjadega.
2.4.Kauba väljastamine.
2.4.1 Pärast kõikide maksete tasumist Vedajale antakse xxxx xx saatedokumendid sihtjaamas üle kliendile. Kliendil ei ole õigust kauba vastuvõtmisest keelduda, v.a SMGS art 26 toodud juhul.
2.5. Vagunite ja konteinerite plommimine.
2.5.1. Rahvusvahelises ühenduses saadetavate vagunite ja konteinerite plommimise kord on toodud SMGSis (SMGS art 20)
2.5.2.Tinaplommid.
Kui vaguni, konteineri plommib saatja, siis peavad plommidel olema järgmised selged tähised:
lähtejaama nimetus (vajaduse korral nimelühend) ja lähteraudtee nimelühend (EVR); kontrollmärk;
saatja lühendnimetus.
Plommi kontrollmärk peab koosnema ühest tähest ja kolmest numbrist. Kui vagunile pannakse mitu plommi, siis peab igaühel olema sama kontrollmärk.
Kõigil ühe ööpäeva jooksul ühe kliendi poolt veoks esitatavatel vagunitel peavad plommide kontrollmärgid erinema teiste vagunite plommide kontrollmärkidest.
2.5.3.Plommsulgurid.
Kaupade loetelu, mille saatmisel AS Eesti Raudtee lähtejaamadest rahvusvahelises ja kohalikus ühenduses tuleb vagunid ja konteinerid plommida tingimata teatud tüüpi plommsulguritega, kehtestab AS Operail ( Kaupade loetelu, mille saatmisel Eesti Raudtee lähtejaamadest tuleb vagunid ja konteinerid plommida tingimata plommsulguritega).
Plommsulgurid peavad vastama “Eeskirjadele plommsulgurite kasutamiseks kaubaveol vagunites ja konteinerites SRÜ ja Balti riikide raudteeliinidel” ( Eeskirjad plommsulgurite kasutamiseks kaubaveol vagunites ja konteinerites Sõltumatute Riikide Ühendusse kuuluvate riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeliinidel).
On keelatud kasutada plommsulgureid, millel puudub Vedaja heakskiit. Xxxxxx nimekiri on avaldatud (Xxxx 1, p.5, Kasutamiseks lubatud plommsulgurite tüübid (18.02.19 kiri nr 4- 2.1/205)).
Kui vagunile või konteinerile pannakse mitu plommsulgurit, siis peab igaühel olema erinev kontrollmärk.
2.6. Saatekirjade täitmine.
2.6.1 Rahvusvahelised veod vormistatakse SMGS saatekirjaga. SMGS saatekirja vorm xx xxxxx täitmise kord on toodud SMGSis (SMGS art 15,16).
2.6.2 Riigisisesed veod vormistatakse kohaliku veo saatekirjaga (KS) või elektroonilise kohaliku veo saatekirjaga (E-KS). KS ja E-KS saatekirjade xxxx xx nende täitmise kord kehtestatakse AS Operail poolt.
2.7.Deklareeritud väärtusega kaupade vedu.
Kaubasaatja võib avaldada saatekirjas kauba väärtuse ka juhul, kui eeskirjades ei ole kehtestatud kohustuslikku kauba väärtuse avaldamise nõuet (vt SMGS art 17).
2.8. Loomuliku kao normid.
2.8.1 Puudujäägiks ei loeta eeskirjades sätestatud kauba koguse vähenemist nende loomulike omaduste tõttu.
2.9. Vagunite etteandmise/äratoomise korraldamine.
2.9.1.Harutee kasutamise reguleerimiseks sõlmitakse vagunite etteandmise-äratoomise, infrastruktuuri kasutamise ja manöövritöö leping (edaspidi Vagunite etteandmise- äratoomise leping).
2.9.2.Vagunite etteandmise-äratoomise leping koostatakse arvestades liitumisjaama ja harutee(de) töötehnoloogiat, vajadusel lähtudes ühtsest tehnoloogilisest protsessist.
2.9.3.Vagunite etteandmise-äratoomise lepinguga kehtestatakse vagunite etteandmise- äratoomise kord, samuti poolte vahelised suhted, õigused, kohustused ja vastutus infrastruktuuri, vagunite ning veoste korras- ja alalhoiu eest.
2.9.4. Etteandmist-äratoomist teostatakse AS Sillamäe Sadam veduriga.
Vaivara jaamast kuni Sillamäe Sadama jaamani ja tagasi toimetatakse xxxx AS Sillamäe Sadama veduritega, arvestuslikuks vahemaaks on Vaivara jaam – Sillamäe Sadama raudteejaam – Vaivara jaam.
2.9.5. Laadimis-tühjendamisfrondiks nimetatakse harutee osa, milline on ette nähtud kaupade laadimiseks ja tühjendamiseks. Laadimis- tühjendamiskohta paigutatav maksimaalne vagunite arv määratakse laadimis-tühjendamistee kasuliku pikkuse ja/või laadimisseadmete arvu järgi.
2.9.6. Vagunite etteandmine haruteele ja nende üleandmine kliendile kinnitatakse poolte esindajate allkirjadega või elektroonse märkega üleandedokumentidel. Vagunite etteandmisest/äratoomisest etteteatamine toimub sidevahendite xxxx vahetatavate teadete, sõiduplaani või kokkulepitud aja intervalli järgi.
2.10. Kaubavagunite ja jaamateede kasutusaja ja –tasu arvestamine.
2.10.1 Kaubavagunite, AS Eesti Raudtee jaamateede kasutusaja ja -tasu ning valveteenuse aja xx xxxx arvestamise kord kehtestatakse AS Operail poolt ( Kaubavagunite ja jaamateede kasutusaja ja -tasu arvestamise kord (3.12.2015 korraldus nr 1-3.5/12), p 2.5. Arvestusdokumentide täitmise xxxx xx andmete sisestamine arvutisüsteemi kaubavagunite ja jaamateede kasutamise aja xx xxxx arvestamisel (30.12.2015 korraldus 1-3.7/6).
2.11. Kaupade laadimise ja kinnitamise tehnilised tingimused.
Kaupade xxxxx laadimisel ja kinnitamisel ning mahalaadimisel juhindutakse alljärgnevatest dokumentidest:
SMGS xxxx 3, “Ebagabariitsete ja raskekaaluliste veoste veo juhend SRÜ ja Balti riikide raudteedel”, “Raudteetransportööride kasutamise ühised tehnilised tingimused“, GOST 22235-2010. Üldnõuded kaubavagunite säilivuse tagamiseks laadimisel-tühjendamisel ja manöövritööde teostamisel 1520 mm rööpmelaiusega magistraalraudteedel ja Trosstõmmitsate, -ümberseotiste, -pingutite ja -seotiste kasutamise kord. (vt SMGS xxxx 3, vt xxxx 1 p 1.6.27 “Ebagabariitsete ja raskekaaluliste veoste veo juhend SRÜ ja Balti riikide raudteedel” (ДЧ-1835, Moskva, 2007), vt xxxx 1 p 1.6.22 “Raudteetransportööride kasutamise ühised tehnilised tingimused“ (Moskva, 2008), vt xxxx 1 p 1.6.2 GOST 22235- 2010. Üldnõuded kaubavagunite säilivuse tagamiseks laadimisel-tühjendamisel ja manöövritööde teostamisel 1520 mm rööpmelaiusega magistraalraudteedel, vt xxxx 1 p 2.14 Trosstõmmitsate, -ümberseotiste, -pingutite ja -seotiste kasutamise kord
3.ERINEVATE KAUBALIIKIDE VEOTINGIMUSED.
3.1. Naftasaaduste ja muude kaupade vedu tsisternides
3.1.1. Üldsätted
3.1.1.1. Tsisternides ja punker-poolvagunites vedelkaupade veoeeskirjast ja Ohtlike kaupade veoeeskirjast juhinduvad klient ja AS Sillamäe Sadam niivõrd, kuivõrd käesoleva korraga ei ole sätestatud teisiti.
3.1.1.2. Naftasaaduste xxxxx- ja mahalaadimine toimub kliendi laadimiskohtades (terminaalides), mis on varustatud spetsiaalsete hoidlate, laadimisseadmete ja tuleohutuseeskirjade täitmiseks vajalike vahenditega ning vastavad keskkonnakaitsenõuetele.
3.1.1.3. Tsisternides on lubatud vedada xxxx xxxx vedelaid naftasaadusi, mis on loetletud vastavas raudteeühenduses kehtivas veoeeskirjas:
- ohutud kaubad – „ Tsisternides ja punker – poolvagunites vedelkaupade veoeeskiri ” (Москва, 1976 )
- ohtlikud kaubad – SMGS xxxx 2.
3.1.1.4. Naftasaaduste veoks kasutatakse tsisterne, millel on ülemine laadimis-tühjendamisava või universaalne väljavooluseade nii alumiseks kui ka ülemiseks vedelate naftasaaduste laadimiseks-tühjendamiseks ja millel on pealkirjad: "Бензин-нефть" (bensiin-nafta), "Бензин" (bensiin), "Мазут" (masuut), "Светлые нефтепродукты" (heledad naftasaadused). Tsisterne pealkirjadega "Бензин", "Светлые нефтепродукты" ei ole lubatud kasutada tumedate naftasaaduste xx xxxxx vedamiseks.
3.1.1.5. Omanikutsisternide ja raudteeadministratsioonidelt rendile võetud tsisternide otste alumisele osale peab olema kantud kirje: “Срочный возврат на станцию …… ж.д.” (kiire tagastus ….…rdt jaamale) (näidatakse registreerimisjaam ja -raudtee), “Аренда” (rent)
või “Собственность” (xxxxx) ning rentniku või tsisterni omaniku ärinimi, raudteeadministratsioonide poolt rendile antud tsisternidel ka rendi lõpptähtaeg.
3.2. Naftasaaduste ja muude kaupade vedu tsisternides.
3.2.1. Tsisternide kasutamine
3.2.1.1. Tsisternide kasutamisel teostatakse järgmisi tehnoloogilisi operatsioone:
- laadimiseks ettevalmistus;
- naftasaaduse sissevalamine;
- vedu tühjendamise (pealelaadimise) kohta;
- naftasaaduse väljavalamine;
- pesu ja aurutamine.
3.2.2. Tsisterni ettevalmistus naftasaaduse pealelaadimiseks
3.2.2.1. Enne tsisterni ettevalmistamist teostab Vedaja tsisterni tehnilise ülevaatuse. Tehnilise ülevaatuse käigus määrab Vedaja tsisterni kõlblikkuse laadimiseks välise ülevaatuse alusel nii topeltoperatsioonide käigus kui ka tühjade tsisternide etteandmisel laadimiseks.
3.2.2.2.Omanikutsisternide ja raudteeadministratsioonidelt rendile võetud tsisternide ettevalmistus laadimiseks toimub kliendi vahenditega, tema xxxxx xx vastutusel.
3.2.2.3. Tsisternide ettevalmistuse naftasaaduste laadimiseks teostab klient.
3.2.3. Naftasaaduse sissevalamine tsisterni.
3.2.3.1. Enne paagi täitmist naftasaadusega kontrollitakse tsisterni korrasolekut. Tsisterni paagi sisemiste seadmete defektid, mis avastatakse naftasaaduste pealelaadimispunktis
pärast tsisterni vastuvõtmist kliendi töötajate poolt, kõrvaldatakse kliendi vahenditega ja tema kulul.
3.2.3.2. Tsisterni täitmise kord:
1) avada käepidet keerates tühjendusseadme korpuse kaas (sulgur);
2) avada luugi kaas;
3) paigaldada tühjendusseadme pöör vertikaalselt tööasendisse;
4) avada tühjendusseadme kaas (sulgur);
5) sulgeda tühjendusseadme xxxxx, xxxxx xxxxxx esialgu kuni 2 tonninaftasaadust, veenduda klapi hermeetilisuses ning jätkata tsisterni täitmist;
6) tsistern täita naftasaadustega vastavalt käesoleva eeskirjaga lubatud tasemeni;
7) eemaldada täitmisvoolik;
8) paigutada pöörik luugi kõrisse;
9) sulgeda luugi xxxx xx jälgida, et luugi xxxx asetuks kaane süvendisse koos sellesse paigaldatud tihendiga, kinnitada kinnituspolt käsitsi. Tsisterni luugi kaane alla, millel puudub süvend kummitihendi paigaldamiseks, paigaldab klient oma kulul tihendi materjalist, mis keemiliselt ei reageeri veetava naftasaadusega. Tihendi mõõt peab täpselt vastama kaane läbimõõdule. Pärast tihendi paigaldamist suletakse kaas tihedalt;
10) sulgeda täitmisseadme korpuse kaas (sulgur);
11) plommida tsisterni luugi kaas;
12) tähistada paagil või vaguni raamil ohtliku kauba liik.
3.2.4.3.Tsisternid kandevõimega 60 xxxxx xx rohkem tuleb täita mitte kõrgemale kui ülemise segmendi tasemeni. Tsisterni täitmisel tuleb arvestada temperatuurpaisumisest tingitud ülevoolu võimalusega. Vedelikud erikaaluga 0,84 kg/dm³ ja rohkem tuleb täita mitte kõrgemale kui tasemeni, mis vastab tsisterni kandevõimele. Tsisternid kandevõimega alla 60 xxxxx tuleb täita xxxx xxxxx kaeluse kõrguseni, soojal aastaajal (alates 01. aprillist kuni 01. oktoobrini) täitmisel ja teekonnal esineda võivate välisõhu temperatuuride järskude üleminekute korral – kuni kaeluse alumise xxxxx.
3.2.3.4.Keelatud on xxxxxx naftasaadust temperatuuriga üle 100° С universaalsete tühjendusseadmetega tsisternidesse, välja arvatud aurusärgiga tsisternidesse.
3.2.3.5.Laaditava tsisterni kaitseklapp peab olema töökorras.
3.2.3.6.Xxx xxxxxx, kirjed või tsisterni paagi pind täitmise ajal määrdusid, on klient kohustatud paagi pinna puhtaks pühkima ning taastama märkide ja kirjete nähtavuse.
3.2.3.7. Klient peab täitmise käigus xx xxxxxx xxxxx lõpetamist kontrollima, et ei esine kauba leket. Lekke avastamisel peab klient viivitamatult võtma tarvitusele meetmed kauba säilivuse tagamiseks, keskkonna reostuse ärahoidmiseks või vähendamiseks xx xxxxx
ümberpumpamiseks teise tsisterni või mahutisse. Lekke avastamisel ja ümberpumpamise võimaluse puudumisel tagastatakse mittekorras tsistern kliendile.
3.2.3.8. Kui on rikutud või on laaditud xxxxx, xxxx ei ole lubatud vedada tsisternides, tagastab lähtejaam tsisternid kliendile tühjendamiseks ja puhastamiseks kliendi kulul.
3.2.3.9. Omanikutsisternide laadimisel kinnitab klient AS Sillamäe Sadam töötajale iga tsisterni tehnilist korrasolekut, garanteerides antud kauba veo ohutuse.
3.2.3.10. Laadimist lõpetades sulgeb klient laadimisluukide kaaned ja plommib need, sulgeb tühjendusseadmete kaaned, eemaldab mahavalgunud kauba käiguosadelt ning paagi pinnalt ja pühib puhtaks xxxxxx xx kirjed, et need oleksid selgelt nähtavad.
3.2.3.11. Veoks valmis tsisternid annab klient üle AS Sillamäe Sadam töötajale ettenähtud korras. Veoeeskirjas sätestatud nõuete rikkumisest tingitud kauba mittesäilivuse eest xxxx vastutab klient.
3.2.3.12. Vastutus kauba mittesäilivuse tagajärgede eest tsisterni kaubandusliku või paagi xx xxxxx seadmete sisemise ülevaatuse alusel määratava tehnilise mittekorrasoleku (sh kaitse-sisselaskeklapi mittekorrasolek) tõttu lasub kliendil. Klient vastutab kauba riknemise eest ebasobivasse või puhastamata tsisterni laadimise või tsisterni ebaõige kasutamise tagajärjel.
3.2.3. Tsisterni vedamine.
3.2.3.1. Keelatud on lekkiva paagiga tsisterni, rikkis käiguosa, mittekorras automaatsete haakimisseadmete ja piduriseadmetega ning muude liiklusohtlike defektidega tsisterni vedu, samuti lahtise tühjendusseadme kaanega (sulguriga) tsisterni vedu.
3.2.5. Tsisterni tühjendamine naftasaadustest.
3.2.5.1. Naftasaadustest tühjendamine toimub isevoolu xxxx või mehaaniliste pumpade abil tühjendusseadme korpuse alumise osa külge ühendatud vooliku kaudu, või tühjendusseadme piirkonnas paagi alumise lehe külge keevitatud konksudele riputatud rennide abil. Alumise tühjendusseadme puudumise korral toimub naftasaadusest tühjendamine ülaluugi kaudu vastava tühjendussüsteemi abil.
3.2.5.2. Tühjendamise kord:
1) avada tühjendusseadme kaas (sulgur) ja riputada see konksu otsa;
2) ühendada tühjendusseadme külge voolik naftasaaduste ärajuhtimiseks;
3) avada luugi kaas, seejuures enne riiglilt ärapööratava poldi eemaldamist veenduda kaane eemaldumises luugi suudmest;
4) asetada tühjendusseadme pöörel vertikaalsesse tööasendisse;
5) xxxxx xxxx tühjendusseadme xxxxx, pöörates pöörlit vastupäeva kuni piirajani. Keelatud on avada alumist tühjendusseadet vasara või mõne xxx xxxxx eseme löökidega tema detailide
pihta. Keelatud on luua tsisternis äravoolu kiirendamiseks ülerõhku, soojendada tsisterni lahtise tulega;
6) lasta naftasaadusel paagist välja voolata. Ei ole lubatud naftasaaduse väljavool suletud ülemise luugi korral.
Talvetingimustes tuleb külmunud tühjendusseadme xxxxx xxxx sulatada. Kondensaadi külmumise ja korpusesse pragude tekkimise vältimiseks sulgeda torud sulguritega alles pärast kondensaadi täielikku väljavoolu;
7) kontrollida, kas naftasaadus on täielikult välja voolanud;
8) lahutada naftasaaduse äravooluvoolikud tühjendusseadme küljest;
9) sulgeda tühjendusseadme korpuse xxxxx xx xxxx (sulgur), kuid pärast tsisterni tühjendamist auruga soojendatud naftasaadusest tuleb luugi xxxx xx tühjendusseade sulgeda temperatuuril mitte üle 50° C;
10) asetada pöörel luugi suudmesse;
11) vaadata üle paagi sisepind, puhastada tsistern täielikult naftasaaduste jääkidest, porist ja jääst;
12) viia läbi tsisterni väline ülevaatus, kontrollides välisredeli ja käiguosa korrasolekut, kõigi märkide ja pealkirjade olemasolu, vaadata üle armatuur ning kõrvaldada rikked, kontrollida poltide, mutrite, tihendite jms. olemasolu, xxxxx xx klapi kinnitust, väljalaske- kaitseklapi korrasolekut ja puhtust;
13) puhastada tsisterni paagi välispind ja pühkida kuni kõik xxxxxx xx kirjed paagil on selgesti nähtavad;
14) asetada xxx xxxxxx tühjendamise ajal maha võetud detailid;
15) asetada xxx xxxxxx tihend, sulgeda tihedalt tsisterni luugi kaas (kaaned) ning keerata kinni liblikmutrid, tihedalt sulgeda tühjendusseadme xxxxx xx sulgur;
16) tsisternid plommida kliendi plommidega/plommsulguritega.
3.2.5.3. Tsisternide tühjendamine naftasaadusest peab toimuma täielikult, sh naftasaaduse eemaldamisega paagi või punkri sisepindadelt. Ülemise tühjendamise korral loetakse tsistern tühjendatuks siis, kui jääk paagi põhjas (kaeluse alt mõõtes) ei ületa 1 sentimeetrit. Alumise tühjendamise korral peab tühjendamine toimuma jäägitult.
3.2.6. Täiendavad eeskirjad etüleeritud bensiini veoks
3.2.6.1. Etüleeritud bensiini vedu toimub reeglina neljateljelistes xxxx alumise tühjendusseadmeta bensiinitsisternides. Eesti Raudtee eelneval kirjalikul nõusolekul on lubatud kasutada etüleeritud bensiini vedamiseks ka universaalse tühjendusseadmega tsisterne. Etüleeritud bensiini tsisternidele peab bensiinis mittelahustuva värviga olema kantud kiri: “Бензин этилированный” (etüleeritud bensiin).
3.2.6.2. Tsisterne, millel on kiri “Бензин этилированный”, ei tohi kasutada bensiini erisortide ekstraktsioonibensiini, bensiini «Kaloša», lakibensiini, olmelahustite, samuti valgustuspetrooleumi veoks. Tsisterne tohib pärast etüleeritud bensiini väljavalamist kasutada etüleerimata mootorikütuse või kütteõli laadimiseks (välja arvatud käesoleva punkti esimeses osas nimetatud bensiini erisortide laadimiseks).
3.2.6.3. Pärast etüleeritud bensiini laadimist tuleb bensiinilaigud tsisterni välispinnalt eemaldada.
3.2.6.4. Mürgistuste vältimiseks etüleeritud bensiini laadimisel ja tühjendamisel:
- laadimis- ja tühjendustööd peavad olema mehhaniseeritud, tagades maksimaalse hermeetilisuse;
- töötajad, kes teostavad tsisterni laadimist ja tühjendamist, peavad enne töö algust olema tutvunud bensiini omadustega, instrueeritud ohutustehnikas ning varustatud vastava eririietuse ja individuaalsete kaitsevahenditega;
- tööde teostamisel peavad töölised seisma tuulepealses küljes. Tsisterni paagis tehtavatel töödel tuleb kanda voolik-gaasimaski.
3.2.7. Täiendavad nõuded veodokumentide vormistamisel
3.2.7.1. Veodokumentide vormistamisel teeb kaubasaatja lahtrisse "Kauba nimetus" märkuse «Котел вагона подготовлен под погрузку отправителем и пригоден для перевозки… /"Vaguni paak laadimiseks saatja poolt ette valmistatud ja kõlblik ... veoks" (näidatakse kauba nimetus).
3.2.7.2. Igale dokumentide komplektile, millega klient vormistab naftasaaduste veo, peab olema juurde lisatud kauba kvaliteedisertifikaat ning tunnistus vaguni xx xxxxx kaitse- sulgurseadmete tehnilise seisukorra kohta (köidetakse saatekirja külge – dokumentide komplekti 1. lehe külge). Naftasaaduste veol marsruudina või vagunigrupina, mis on vormistatud ühe saatekirjaga, peavad kvaliteedisertifikaat ja tunnistus, mis kinnitab paagi, armatuuri ja kaitse-sulgurseadmete korrasolekut, olema lisatud vähemalt viies eksemplaris.
3.2.7.3. Ohtlike kaupade veol peab veodokumentides olema viidatud, vajalikel juhtudel ka lisatud xxxxxx ohukaart (avariikaart).
3.2.8. Tsisternide kasutamise ohutusnõuded.
3.2.8.1 Tsisterni teenindamisele (ülevaatusele, remondile, laadimisele, tühjendamisele, pesemisele, puhastamisele jms.) lubatakse ainult pädevaid töötajad, kes on läbinud vastava koolituse (tsisternide ehitus, tööoperatsioonide kord, ohutustehnika, esmaabi osutamise eeskirjad) ja praktilise väljaõppe.
3.2.8.2 Tsisterni kasutamisel ja remondil töötavate isikute ohutuse tagamiseks on keelatud:
- inimeste sisenemine tühja paagi sisemusse selle ülevaatuseks või remondiks üksinda xxxx xxxxx isiku julgestuseta ja veendumata veetud vedelike kahjulike ja plahvatusohtlike aurude puudumises katla sisemuses;
- inimeste sisenemine paaki, mis on vabanenud sööbivate ja mürgiste ainete alt, samuti bensiini, toornafta, ligroiini ja teiste kahjulikke aure eritavate ainete alt, xxxx voolik- gaasimaskita, isoleeriva kostüümi ja päästevööta.
Paagis töötava inimese üle peab olema pidev järelevalve:
- tsisterni sees ei tohi suitsetada ega lahtist tuld kasutada;
- ei tohi teostada mistahes keevitustöid xxxx paaki eelnevalt puhastamata, pesemata ja aurutamata.
Luukide kaante ja tühjendusseadmete kaante avamine peab toimuma ohutusnõudeid järgides.
Kasutatavad tööriistad peavad olema sädemekindla konstruktsiooniga.
3.2.8.3 Kliendid peavad täitmis- ja tühjendamisestakaadide juures omama tehnilisi seadmeid kauba ümberpumpamiseks mittekorras tsisternist, samuti vajalikke seadmeid, mis kindlustavad heledate ja tumedate naftasaaduste eraldi kogumise ja säilitamise.
3.2.8.4 Naftasaaduste xxxxx- ja mahalaadimise xxxxx peavad olema varustatud plahvatuskindla valgustusega, mis kindlustab tööde ööpäevaringse teostamise, samuti tuletõrjeseadmetega vastavalt kehtestatud normatiividele.
3.2.8.5 Keelatud on suitsetamine ja lahtise tule kasutamine lähemal kui 50 meetrit naftasaaduste xxxxx- ja mahalaadimise kohtadele.
3.3. Ohtlike kaupade vedu.
3.3.1 Ohtlike kaupade vedu toimub vastavuses kehtivate õigusaktidega ja rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe (SMGS) lisaga 2 “Ohtlike kaupade veoeeskiri.
3.3.2 Põhiliste ohtlike kaupade ohukaardid on toodud väljaandes “Ohukaardid” (Moskva, Transport 2000) ning on Internetis kättesaadavad aadressil xxxxx://xxxxxxx.xxx/xx/xxxxxxxxxx/, Ohtlike kaupade veokorraldus ja ohukaardid.
3.3.3 Klient, xxxxx tegevuse hulka kuulub ohtliku kauba raudteevedu või sellega seotud ohtliku kauba raudteeveo tellimine, ohtlike kaupade pakkimine, laadimine või mahalaadimine, ohtlike kaupadega vagunite töötlemine, peab määrama ohutusnõuniku, kes vastutab sellise tegevusega inimestele, varale või keskkonnale kaasnevate ohtude ärahoidmise eest ja tunneb ohutust tagavaid tegevusi ja protseduure. Ohutusnõunik peab läbima ohutusnõuniku koolituskursuse ja sooritama vastava eksami.
3.3.4 Klient koolitavad oma töötajaid, kes teostavad ohtlike kaupade klassifitseerimist, pakkimist, markeerimist, vajalike dokumentide ettevalmistamist, veoks üleandmist- vastuvõtmist, vedu, laadimist-tühjendamist või on muul viisil seotud ohtlike kaupade veoga.
3.3.5 Kliendil peavad olema vastavad vahendid ohtlike kaupade neutraliseerimiseks, kogumiseks, ümberpumpamiseks sõltuvalt veoste mahust. Samuti peab kliendil olema koolitatud personal päästetööde teostamiseks, avarii tagajärgede likvideerimiseks.
3.3.6 Ohtliku kauba saatja kohustatud:
- andma veoks üle ainult xxxxx, mille vedu on lubatud;
- klassifitseerima ohtliku kauba;
- pakkima ja tähistama ohtliku kauba vastavalt kehtivatele eeskirjadele;
- heastama oma tegevusest/tegevusetusest/hooletusest tulenevalt põhjustatud varalise ja/või mittevaralise kahju.
3.3.7 Kui AS Sillamäe Sadam või Vedaja xxxxx vastuvõtmisel Kliendilt avastas, et kauba nimetus xx xxxxx saatelehele, et xxxx on ohtlik ning see võib ohustada inimeste elu, tervist, keskkonda või põhjustada muud kahju, on AS Sillamäe Sadam järgmised õigused:
- tagastada xxxx saatjale;
- maha laadida xxxx xxxxx või vajadusel korraldada selle hävitamine, neutraliseerimine, xxxx xxxxx väärtuse hüvitamise kohustuseta;
- sisse nõuda kaubasaatja poolt väljaminekud kauba veoteenuste eest ja xxxx väljaminekud AS Sillamäe Sadamal või Vedaja, mis on seatud veoteenustega kolmekordses suuruses;
3.3.8. Klient on kohustatud:
- ohtlike kaupade käitlemisel rakendama vajalikke abinõusid nendest tuleneda võiva kahju vältimiseks, arvestades ohtliku kauba kogust ja ohtlikkust;
- pidama käideldavate ohtlike kemikaalide arvestust, säilitama arvestusdokumente 10 aastat;
- teavitama terviseamet teavitamisele kuuluvatest kemikaalidest;
- täitma muid Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu kehtivates määrustes, muudes asjakohastes ühenduse õigusaktides ning Kemikaaliseaduses ette nähtud kohustusi.
4. TASU MÄÄRAMISE, KEHTESTAMISE, MUUTMISE.
4.1. AS Sillamäe Sadam raudteejaama teenuste hinnakiri on leitav veebilehel xxxxxxx.xx
4.2. Punktis 4.1. sätestatud korrast erinevad tasumäärad ja nende arvestamise kord lepitakse klientidega kokku koostöölepingutega.
Koostöölepingu tasumäärad on konfidentsiaalsed ja avaldamisele ei kuulu.
4.3. Raudteeteenuste tasusid muudetakse AS Sillamäe Sadam juhatuse otsusega..
5. TASU MUUTMISEST TEATAMISE KORD.
5.1 Kaubaveotasude muudatustest teatatakse vastavalt AS Sillamäe Sadam ja kliendi vahel sõlmitud lepingule.
6. KAEBUSE MENETLEMISE KORD.
5.1. Üldsätted.
5.1.1. Pretensioon esitatakse koos vastava põhjendusega, näidates ära hüvitise summa. Pretensioon esitatakse paberkandjal, vastava kokkuleppe olemasolul – elektrooniliselt. 5.1.2.
Pretensiooni esitaja on kohustatud põhjendama pretensiooni vastavalt Veoeeskirjale.
5.1.4. Pretensioonile peavad olema lisatud pretensiooni nõuet tõendavad dokumendid ja asitõendid ning kindlasti saatekirja kliendile kuuluva lehe originaal.
5.1.5. AS Sillamäe Sadam vaatab pretensiooni läbi 180 päeva jooksul, arvates pretensiooniavalduse esitamise päevast, mis on kinnitatud saatmiskoha postitempli või raudteepoolse allkirjaga pretensiooniavalduse vahetu üleandmise kohta, xx xxxxx esitajale vastuse. Pretensiooni täieliku või osalise aktsepteerimise korral tasub talle väljamaksmisele kuuluva summa.
5.2. Eksperdi kaasamine.
5.2.1. Huvitatud poolel on õigus kaasata eriteadmisi nõudvate asjaolude, kui need ei ole õiguslikku laadi, selgitamiseks ekspert.
5.2.2. Ekspert valitakse poolte kokkuleppel isikute hulgast, kellel on arvamuse esitamiseks vajalikud teadmised ja kogemused xx xxx on ekspertiisi tegemiseks andnud oma nõusoleku. Kokkuleppe mittesaavutamisel võib kumbki pool valida oma eksperdi, ühe xxxxx nõudmisel valivad eksperdid konsensuse alusel kolmanda eksperdi.
5.2.3. Pooltel on õigus eksperdile esitada küsimusi. Küsimused, mille kohta eksperdi arvamust soovitakse, vormistatakse kirjalikult
5.2.4. Ekspert võib arvamuse andmiseks tutvuda vajalikus ulatuses asjassepuutuvate materjalide ja dokumentidega.
5.2.5. Ekspert annab esitatud küsimustes objektiivse ja põhjendatud arvamuse kirjalikult. Arvamus peab sisaldama uuringute üksikasjalikku kirjeldust, uuringute tulemusena tehtud järeldusi ja põhjendatud vastuseid esitatud küsimustele. Ekspert kirjutab arvamusele alla.
5.2.6. Kui on mitu eksperti ja eksperdid jõuavad ühesugusele arvamusele, koostavad nad ühisarvamuse. Kui eksperdid ühesugusele arvamusele ei jõua, esitavad nad arvamuse eraldi.
5.2.7. Ekspert võib arvamuse andmisest keelduda, kui esitatud andmed on puudulikud või kui tal ei ole arvamuse andmiseks vajalikke teadmisi. Sel juhul esitab ekspert kirjaliku põhjenduse arvamuse andmisest keeldumise kohta.
5.2.8. Pärast eksperdi kirjaliku arvamusega tutvumist võivad pooled eksperdile arvamuse täpsustamiseks esitada asjassepuutuvaid küsimusi.
5.2.9. Eksperdi ilmumise suulisele küsitlemisele tagab eksperdi kaasanud pool.
5.2.10. Eksperdi kaasamise kulud kannab antud juhtumi vastutav pool või vastutava xxxxx puudumisel eksperdi kaasanud pool.
5.3. Komisjon.
5.3.1. Huvitatud xxxxx taotlusel moodustavad pooled juhtumi asjaolude selgitamiseks kuni 5- liikmelise komisjoni, mida juhib AS Sillamäe Sadam Services esindaja.
5.3.2. Komisjoni liikmel on õigus tutvuda asjassepuutuvate materjalide ja dokumentidega. Kui uurimisse on kaasatud ekspert, on komisjoni liikmel õigus esitada eksperdile küsimusi.
5.3.3. Komisjon koostab juhtunu kohta kirjaliku ettekande. Ettekanne peab sisaldama uuringute üksikasjalikku kirjeldust, tehtud järeldusi ja põhjendusi, millele kirjutavad xxxx xxxx kehtestatud tähtajal. Pretensioon loetakse osaliselt või täielikult rahuldatuks, xxx xxxxx alusel nõutu on osaliselt või täielikult hüvitatud.
5.4.Tõendid.
5.4.1.Tõendiks pretensiooni lahendamisel on igasugune teave, mis on kaubavedusid reguleerivates õigusaktides sätestatud vormis xx xxxxx alusel tehakse kindlaks poolte nõuded ja vastuväited, põhjendavad asjaolud või nende puudumine, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.
5.4.2.Tõendiks võib olla isiku seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, ning eksperdi arvamus.
5.4.3.Kirjalik dokument esitatakse originaali või kinnitatud koopiana. Kui dokument on esitatud koopiana, on AS Sillamäe Sadam õigus nõuda originaali esitamist.
5.4.4.Poolte taotlusel võib teha paikvaatlus. Paikvaatluse kohta koostatakse protokoll. Juhtumit puudutavad asitõendid jäetakse xxxxx taotlusel paikvaatluse protokolli koostamiseni toomise võimatuse või ülemääraste kulutuste korral nende asukohta, tagades nende puutumatuse.
5.5.Pretensiooni lahendamine ja otsuste langetamine.
5.5.1.Pretensiooni menetlemisel kontrollitakse ja hinnatakse tõendeid, otsustatakse, millised asjaolud on tuvastanud ja asjakohased, millist seadust või õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas pretensioon kuulub rahuldamisele.
5.5.2.Pretensioon vaadatakse läbi ainult pretensioonis esitatud nõude ulatuses. Nõuet menetluse käigus ei laiendata ega tehta otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
5.5.3.Otsus saab olla:
pretensiooni täielik rahuldav; pretensiooni osaliselt rahuldav; pretensiooni tagasilükkav.
5.5.4.Otsuste kohta vormistatakse kirjalik vastus.
5.6.Vastuse vormistamine ja sisu.
5.6.1.Vastus pretensioonile vormistatakse kirjalikult.
5.6.2.Kui vastus on pretensiooni tagasilükkav, täielikult või osaliselt rahuldav peab pretensiooni saaja seisukohta vastuses põhjendama. Vastuses märgitakse pretensiooni esitaja nõue, lahendamisel tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud pretensioonile vastaja põhjendatud järeldused, samuti õigusaktide sätted, mida kohaldati.
5.7.Poolte kohustused pretensiooni lahendamisel ja täitmisel.
5.7.1.Xxxxxx on kohustatud kasutama oma õigusi heauskselt ja tegema kõik endast oleneva juhtumi kiireks ja õiglaseks lahendamiseks.
5.7.2.Tahtlikult eksituse viimisel ja eksimuses hoidmisel juhtumi lahendamisel on kahjustatud isikul õigus nõuda tehtud kulude hüvitamist ja otsuse tühistamist.
5.7.3. Pretensioon rahuldatakse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem
kui poolte vahel kokkulepitud tähtajaks. Pretensioon loetakse osaliselt või täielikult rahuldatuks, xxx xxxxx alusel nõutu on osaliselt või täielikult hüvitatud.
5.7.4. Pretensioonis esitatud nõude suhtes AS Sillamäe Xxxxx xxxxx tehtud otsusega mittenõustumisel on pretensiooni esitajal õigus pöörduda kohtusse.
Xxxx 1
PEAMISED NORMATIIVAKTID.
1.Üldised normatiivdokumendid
- Rahvusvahelised kokkulepped
- Rahvusvahelise raudtee kaubaveo kokkulepe (SMGS).
- Rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe Rakendusjuhend (SI к SMGS).
2. Seadused
- Raudteeseadus.
3.Valitsuse ja ministeeriumite määrused.
- Raudtee tehnokasutuseeskiri (koos xxxxxxxx: Raudtee signalisatsioonijuhend, Raudtee rongiliikluse ja manöövritöö juhend, Ehitusgabariidi rakendamise juhend, Raudteeülesõidu- ja ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend).
4. Teedeministeeriumi poolt kinnitatud normatiivdokumendid
- Rongide ja vagunite kommertsülevaatuse punkti tüüpiline töökorraldus. Moskva, Transport, 1987.
- ЦУК/4557. Xxxxxxx ja vagunite kommertsülevaatuse eeskirjad. Moskva, Transport, 1988.
- Kaupade harmoniseeritud nomenklatuur (KHN).
5. SRÜ ja Balti riikide Raudteetranspordi Nõukogu poolt kinnitatud normatiivdokumendid
- Tsisternvagunites ja naftabituumeni veoks ette nähtud punkertüüpi vagunites vedelkaupade veoeeskiri. Moskva, 2009. (kehtib osas, mis ei ole vastuolus SMGSiga).
- GOST 22235-2010. Üldnõuded kaubavagunite säilivuse tagamiseks laadimisel- tühjendamisel ja manöövritööde teostamisel 1520 mm rööpmelaiusega magistraalraudteedel. Moskva, 2010.
- Sõltumatute Riikide Ühenduse liikmesriikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeadministratsioonide vaheline kokkulepe kaupade veost eritingimustel. 05.07.1996.
- Teiste riikide kaubavagunite ekspluatatsiooni, numbrilise arvestuse ja kasutustasude arvelduse eeskirjad. (SRÜ, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Eesti Vabariik). 24.05.1996.
- Sõltumatute Riikide Ühenduse liikmesriikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeadministratsioonide vaheline kokkulepe Rahvusvahelise Raudteekaubaveo Kokkuleppe (SMGS) üksikute sätete kohaldamise erisuste kohta. 01.10.1997.
- Ühtne tariifi-statistiline kaupade nomenklatuur (ETSNG), Моskvа, 1997.
- Raudteetsisternide kaliibritabelid. Moskva, Transport, 1997.
- Raudteeadministratsioonide universaalkonteinerite ekspluatatsiooni, numbrilise arvestuse ja kasutustasude arvelduse eeskirjad. (SRÜ, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Eesti Vabariik) 01.10.1997.
- Rahvusvahelises ühenduses koduesemete veotasu ja nendega kaasas sõitvate saatjate sõidutasu sissenõudmise ning veodokumentide vormistamise kord (SRÜ, Leedu, Xxxx xx Eesti raudteedel). 29.11.1999.
- Eeskirjad plommsulgurite kasutamiseks kaubaveol vagunites ja konteinerites Sõltumatute Riikide Ühendusse kuuluvate riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeliinidel. 1999.
- Kaubavagunite ja konteinerite ühiskasutuse kokkuleppe osaliste riikide raudteede konteinerite arvestuse ja aruandluse vormide koostamise instruktsioonid. 24.09.1999.
- Raudteetransportööride kasutamise ühised tehnilised tingimused. Moskva, 2008.
- SRÜ, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi raudteedel veetavate ohtlike kaupade ohukaardid. Moskva, 2014.
- Omaniku kaubavagunite ekspluatatsiooni ja numbrilise arvestuse eeskirjad. 17- 18.05.2018.
- Läti, Leedu ja Eesti raudteede vaheline Kreeta transpordikoridori tariifi kokkulepe (ТТ-1К). 1999.
- Rongide ja vagunite kommertsülevaatuse punkti tüüpiline töökorraldus. Moskva, Transport, 1987.
- ЦУК/4557. Xxxxxxx ja vagunite kommertsülevaatuse eeskirjad. Moskva, Transport, 1988.
4. AS Eesti Raudtee eeskirjad
- AS Eesti Raudtee tegevuseeskiri.
- AS Eesti Raudtee tegevuseeskirjale. AS Eesti Raudtee tegevuseeskirjas nimetatud dokumentide loetelu.
5. AS Operail käskkirjad ja korraldused
- Rongide ja veoste seismajätmise ja edasisaatmise kord (30.11.2015 kk nr 1-3.1/15).
- Arvestusdokumentide täitmise xxxx xx andmete sisestamine arvutisüsteemi kaubavagunite ja jaamateede kasutamise aja xx xxxx arvestamisel (30.12.2015 korraldus 1-3.7/6).
- Kaubavagunite ja jaamateede kasutusaja ja -tasu arvestamise kord (3.12.2015 korraldus nr 1-3.5/12).
- Plommsulgurite kasutamise kord (29.09.16 kk nr 1-3.1/12).
- Kasutamiseks lubatud plommsulgurite tüübid (18.02.19 kiri nr 4-2.1/205).
- Trossitõmmitsate, -ümberseotiste, -pingutite ja –seotiste kasutamise kord (17.02.16 korraldus nr 1-3.7/2).
- Kaupade loetelu, mille saatmisel Eesti Raudtee lähtejaamadest tuleb vagunid ja konteinerid plommida tingimata plommsulguritega (08.03.2012 käskkiri nr 1-3.1/6- C)
- Puistena (lahtiselt) veetavate kaupade loetelu (13.04.17 korraldus nr 1.3.7/7 Xxxx 1).
- Kaupade nimekiri, mille mahalaadimise järel on vajalik vaguni pesemine (13.04.17 korraldus nr 1.3.7/7 Xxxx 2).
- Lahtisel veeremil vedada lubatud kaupade loetelu (18.06.2008 korraldus nr 10- 1/13).
- Kaubaveomaksete arvestamise juhend.