MTÜ LÄÄNE-EESTI TURISM TÖÖKORRALDUSE REEGLID

MTÜ LÄÄNE-EESTI TURISM TÖÖKORRALDUSE REEGLID

1 Üldsätted

1.1 Töökorralduse reeglid on dokument, mis määratleb tööandja MTÜ Lääne-Eesti Turism ja töötajate käitumisreeglid töösuhetes ning nende koostööks vajalikud kohustused ja õigused.

1.2 Töökorralduse reeglid on täitmiseks kohustuslikud nii tööandja kui xx xxxxx töötajate jaoks.

1.3 Küsimustes, mis ei ole töökorralduse reeglitega kindlaks määratud, juhinduvad tööandja ja töötaja Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja muudest õigusaktidest.

1.4 Tööandja tutvustab töökorralduse reegleid, samuti nende muudatusi ja täiendusi igale töötajale. Töökorralduse reeglid saadetakse töötajatele tutvumiseks elektrooniliselt.

2 Töösuhete kord

2.1 Töösuhete aluseks on töötaja ja tööandja vaheline tööleping koos kõikide lisadega. Tööleping sõlmitakse kirjalikult kahes identses eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale.

2.2 Töötaja töölevõtmisel esitab töötaja tööandjale isikut tõendava dokumendi ja muud dokumendid õigusaktidega ettenähtud juhtudel. Isiku töölevõtmisel ametikohale, mis nõuab eriteadmiste olemasolu, on tööandjal õigus nõuda diplomi või mõne muu dokumendi esitamist, mis tõendaks isiku haridustaset või kutseväljaõpet.

2.3 Töötaja töölevõtmisel on Tööandjal õigus rakendada töötajale katseaega kestusega xxxx xxxx (4) kuud.

2.4 Töölepingu muutmine on lubatud xxxx poolte kokkuleppel, välja arvatud töölepingu seaduses ettenähtud juhtudel, mil töötajal või tööandjal on õigus nõuda töölepingu ühepoolset muutmist. Töölepingu tingimuste muutmine vormistatakse kirjalikult töölepingu lisana. Muudatustele kirjutavad alla tööandja esindaja ja töötaja.

2.5 Tööandja ja töötaja vahel sõlmitud tööleping lõpeb või öeldakse üles töölepingu seaduses ettenähtud alustel xx xxxxxx.

2.6 Töötaja on kohustatud tähtajatu töölepingu korralisest ülesütlemisest tööandjale kirjalikult ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva.

2.7 Tööandja kontori puudumisel töötatakse üldjuhul kaugtöö vormis.

2.8 Tööaeg on töölepingu või poolte kokkuleppega määratud ajavahemik, mille xxxxxx töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile.

2.9 Tööandjal on õigus küsida Töötajalt tööülesannete täitmise kohta tööajaarvestust.

2.10 Kui tööülesannete tõttu pole võimalik kinni pidada tööpäeva või töönädala üldisest normist, on lubatud kohaldada tööaja summeeritud arvestust (näiteks tulenevalt Tööandja tegevusest (sh EAS sisendi täitmine) võib mõnel kuul ületatud normi asendada teisel kuul väiksema koormusega).

2.11 Töötaja sunnitud töölt puudumise korral (haigus jm põhjused) on töötaja kohustatud sellest tööandjat esimesel võimalusel informeerima.

2.12 Töötaja töötasu suurus ja töö tasustamise tingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel.

2.13 Kõigile töötajatele antakse iga-aastast põhipuhkust kakskümmend kaheksa (28) kalendripäeva kalendriaasta kohta, mille xxxxx xx arvata rahvuspüha ja riigipühi. Puhkust, pikendatud puhkust ja lisapuhkust antakse ning puhkusetasu makstakse töölepingu seaduses sätestatud korras.

2.14 Tööandja koostab ja teeb töötajatele teatavaks puhkuste ajakava iga kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakava koostamisel lähtub tööandja töö korraldamise huvidest, arvestades võimaluse korral töötajate soove. Seaduses sätestatud juhtudel on tööandja kohustatud arvestama töötajate soovidega.

2.15 Väljaspool puhkuste ajakava antav puhkus vormistatakse tööandja korraldusega töötaja avalduse alusel. Palgata puhkust antakse töötaja avalduse alusel poolte kokkuleppel määratud ajaks.

3 Tööalaste korralduste andmise kord

3.1 Tööalaseid korraldusi annab tööandja juhatuse liige või tema poolt määratud isik (näiteks projekti juht). Vastavalt vajadusele ja sõltuvalt töö iseloomust võib korraldusi andnud isik korraldusi muuta või peatada.

3.2 Tööalased korraldused, mis puudutavad igapäevast tööd, antakse suuliselt, kirjalikult või e-posti xxxx, välja arvatud need, mille vormistamiseks on nõutav kirjalik vorm vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

3.3 Lubamatu on anda korraldusi, mis ületavad korralduse andja pädevust või korraldusi selliste ülesannete kohta, mille täitmine xxxxx ohtu töötaja või tööandja elu, tervise või vara.

3.4 Ülesande täitmist takistavatest asjaoludest, mida ei ole võimalik lahendada töötaja xxxx xxxxx, teavitab töötaja korralduse andnud isikut viivitamatult.

4 Lähetusse saatmise kord

4.1 Tööandjal on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta.

4.2 Töölähetusse saatmine ning lähetuse kulude hüvitamine toimub vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele.

4.3 Töötaja lähetamiseks vormistab Tööandja lähetuskorralduse, milles näidatakse ära hüvitatavad kulud ja nende määra ning tasumise korra.

4.4 Töötaja kohustub esitama lähetusaruande koos kulusid tõendavate dokumentidega hiljemalt 5 tööpäeva jooksul xxxxx lähetust.

5 Varaline vastutus

5.1 Töötaja vastutab tema kasutusse usaldatud tööandja vara eest. Varaliste väärtuste töötajale üleandmise ning tööandjale tagastamise kohta vormistatakse kirjalik xxxxxx üleandmise – vastuvõtmise akt.

5.2 Töötaja vastutab oma tahtliku või ettevaatamatu (kergemeelsus, hooletus) käitumise tõttu tekitatud kahju eest.

5.3 Töötaja on kohustatud töölepingu lõppemise korral hiljemalt viimasel tööpäeval tööandjale üle andma kõik tema kasutusse usaldatud töövahendid ja tööandja vara ning üle andma tööandjale tema valduses oleva tööandja kirjaliku informatsiooni koos kõigi seonduvate koopiate ja ärakirjadega.

5.4 Töötaja vastutus sätestatakse töölepingus või ametijuhendis või määratakse vajadusel materiaalse vastutuse lepinguga.

6 Kulude tegemise ja hüvitamise kord

6.1 Enne kulude tegemist peab vastutav isik veenduma, et kulu on olemas tööplaanis ja tegemiseks on piisavalt eelarvevahendeid.

6.2 Kõik kulud lepitakse vastutava isikuga eelnevalt kokku enne kulutuse tegemist.

6.3 Aruandvatele isikutele hüvitatakse kulud:

6.3.1 Lähetuskulud (majutus, transport, päevarahad jne) vastavalt lähetuskorraldusele lähetusaruande vormil koos tõendavate dokumentidega (arved ja kulutšekid koos maksmist tõendavate dokumentidega, ürituse päevakava ja osalejate nimekiri);

6.3.2 Sõidukulud vastavalt sõidupäeviku vormile ning esmakordsel esitamisel koos auto tehnilise xxxxx xx juhilubade koopiatega;

6.3.2.1 Sõidukulude hüvitamine toimub vastavalt töölepingus või käskkirjaga kehtestatud limiidi ja määra alusel;

6.3.2.2 Erinevate projektide/rahastusallikate puhul esitada iga projekti raames tehtud sõidukulu eraldi sõidupäeviku lehel.

6.3.3 Transpordikulud (lennuki-, laeva-, bussipiletid, kütusetsekid jne) vastavalt kulude aruande vormile koos tõendavate dokumentidega (arved/kulutšekid koos maksmist

ja transporti tõendavate dokumentidega – pardakaardid, ürituse päevakava, tegevusaruanne jne)).

6.3.4 Majanduskulud vastavalt kulude aruande vormile koos tõendavate dokumentidega (arved/kulutšekid koos maksmist ja soetamist tõendavate dokumentidega).

6.3.5 Kulude hüvitamise aruanne esitatakse juhatuse liikmele xxxxx kulu toimumist xx xxxxx hiljem kui 7 päeva xxxxx aruandva kuu lõppu. Projektide puhul järgida aruandeperioodi lõppu.

6.3.6 Kui kulu ei ole asutuse tööplaanis ega eelarves või kui kuluaruanne esitatakse xxxxx ettenähtud tähtaega võib juhatuse liige teha otsuse kulu mittehüvitamise kohta (näiteks eriti projektide puhul kui on oht, et rahastaja teeb otsuse lugeda kulu mitteabikõlbulikuks).

6.3.7 Enne arvete tasumist ja kulude hüvitamist, kinnitab kuludokumendi juhatuse liige, märkides xxxxx xx kulukoha sh projekti xxxx xx kulurea.

6.3.8 Projektide puhul lisaks juhatuse liikmele kinnitab kuludokumendi ka vastutav isik (sh projekti juht).

6.3.9 Kõik arved ja kuludokumendid esitatakse nõuetekohase kinnitusega raamatupidajale nii pea kui võimalik aga hiljemalt 10 päeva jooksul xxxxx aruandva kuu lõppemist.

7 Töökaitse ja tuleohutuse korraldus

7.1 Töötervishoiu, tööohutuse ja tuleohutuse üldnõuetega tutvumine tööle asumisel ja nende täitmine on kohustuslik kõigile töötajatele sõltumata nende erialast, kvalifikatsioonist ja ametikohast. Töökorralduse reeglite tutvustamine ja tööohutusnõuete sissejuhatav tutvustamine toimub töölepingu sõlmimisel xx xxxx viib läbi juhatuse liige.

7.2 Tööandja kohustub:

- Kontori puudumisel kaugtöö puhul tagama töötaja tuleohutuse-, töötervishoiu- ja tööohutuse alase juhendamise sh seotud nõuete täitmine igas tööga seotud olukorras, ohutegurid, ohutud ja tervislikud tingimused vastavalt kehtivatele normidele ja seadustele;

- täitma seaduses, haldusaktis ning töölepingus ettenähtud muid kohustusi.

4.1 Töötaja kohustub:

- osalema ohutu töökeskkonna loomisel, sealhulgas täitma ohutu töötamise juhendeid ning eeskirjadega temale või tema käsutuses olevatele töövahenditele ja töökohtadele ettenähtud nõudeid;

- täitma tööandja ning töötervishoiu- ja tööohutusealast järelvalvet teostavate isikute seaduslikke korraldusi;

- teatama õnnetusjuhtumist, avariist või selle tekkimise ohust viivitamatult tööandjale;

- hoidma oma töökoha ohutu, xxxxxx xx puhtana;

- täitma seaduses, haldusaktis ning töölepingus ettenähtud muid kohustusi.

8 Hangete läbiviimise kord

8.1 Käesolev hankekord reguleerib riigihangete teostamise xxxxx xx nende teostamisel osalevate töötajate pädevust, eesmärgiga tagada riigihangete läbiviimine kooskõlas õigusaktidega ja määratleda riigihangete teostamisel osalevate töötajate tööjaotus.

8.2 Riigihangete eest vastutav isik on juhatuse liige või tema poolt määratud isik, kellele on ülesandeks antud asja või teenuse ostmine. Vastutav isik määratakse käskkirjaga alates lihthanke piirmäärast. Alla lihthanke piirmäära võib määrata vastutava isiku xxxx käskkirjata. Riigihanke eest vastutav isik vastutab üldjuhul ka hankelepingu täitmise eest (NB! Ei kaasne lepingu allkirjastamise õigus).

8.3 Xxx xxxxx eest vastutav isik ei ole juhatuse liige, on ta kohustatud hankedokumendid, protokollid ja otsused kooskõlastama kirjalikult juhatuse liikmega.

8.4 Enne hankemenetluse alustamist peab vastutav isik veenduma, et hange on sees tööplaanis ja eelarves.

8.5 Vastutav isik vastutab hanketeadete, aruannete ja aruande lisade tähtaegse esitamise eest riigihangete registrisse ning tagab riigihangetega seotud dokumentatsiooni vormistamise, koondamise ning säilitamise seitsme aasta jooksul riigihanke alustamisest arvates.

8.6 Riigihangete korraldamise üldpõhimõtted.

8.6.1 Riigihangete puhul tuleb järgida seaduses sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid:

- hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise xxxx xxxxxx võimaliku xxxxx xx kvaliteedi suhte;

- hankija peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse;

- hankija peab jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud;

- hankija peab tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise. Pakkujate paljususe korral tuleb pidada pakkumuste osas läbirääkimisi võimalusel vähemalt kolme pakkujaga;

- hankija peab vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti;

- võimaluse korral peab hankija eelistama keskkonnasäästlikke lahendusi.

8.6.2 Hankemenetluse käigus koostatav protokoll ja otsus võivad sisaldada mitut otsust.

8.6.3 Kõik hankemenetluse käigus edastatavad teated ja avamisprotokollide ärakirjad tuleb kätte toimetada kõigile taotlejatele ja pakkujatele, kes selles hankemenetluse protsessis osalevad.

8.7 Väikehange.

8.7.1 Väikehange on riigihange, mille hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on 2 500 kuni mitte üle lihthanke piirmäära (asjade ja teenuste puhul kuni 31.08.2017 alates 10 000€, alates 1.09.2017 30 000€; ehitustööde puhul kuni 31.08.2017 alates 30 000€, alates 1.09.2017 60 000€).

8.7.2 Väikehanke viib läbi määratud isik (sh projektijuht).

8.7.3 Väikehanke läbiviimisel järgida üldisi protseduurireegleid (hankedokumendi koostamine, pakkumiskutse edastamine, hankemenetluse protokolli koostamine, hankeotsuse vormistamine ja edastamine pakkujatele, vajadusel lepingu sõlmimine) ja dokumendivorme (vt. Lisad 1-3: Pakkumiskutse, Protokoll, Pakkumisotsus).

8.7.4 Lepingu sõlmimise vajadus on kui tegemist on asjade või teenustega, mille teostamine on regulaarne või teostamise aeg on pikem periood või sellega kaasneb teatud vastutus või garantii (näiteks raamatupidamine, IT teenus, seadmete ost vms).

8.8 Lihthange.

8.8.1 Lihthange on Riigihankeseaduses (RHS) määratud lihthanke piirmäära jäävad hanked (asjade ja teenuste puhul kuni 31.08.2017 alates 10 000€ kuni 40 000€, alates 1.09.2017 alates 30 000€ kuni 60 000€; ehitustööde puhul kuni 31.08.2017 alates 30 000€ kuni 250 000€, alates 1.09.2017 alates 60 000€ kuni 150 000€).

8.8.2 Lihthanke läbiviimisel tuleb järgida nii üldisi protseduurireegleid (hankedokumendi ja hanketeate koostamine, hanketeate avaldamine, protokolli koostamine, otsuse vormistamine ja pakkujate teavitamine) kui järgmisi reegleid:

- tagatakse RHS sätestatud üldpõhimõtetest kinnipidamine, sealhulgas peab riigihanke eesmärgi saavutama mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise xxxx xxxxxx võimaliku xxxxx xx kvaliteedi suhte;

- lihthanke läbiviimise ja lepingu sõlmimise korraldab vastutav isik, kes määratakse käskkirjaga;

- lihthanke alustamiseks esitatakse riigihangete registrile avaldamiseks lihthanke teade;

- vastutav isik allkirjastab hankemenetluse tulemuste kohta koostatud dokumendid pärast xxxx xxx kooskõlastusring on läbitud vastavalt lihthanke protseduurireeglites toodud nõuetele;

- eduka pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmitakse leping;

- pärast lepingu sõlmimist esitab vastutav isik riigihangete registrile xxxxx aruande xx xxxxxx lepingu täitmist aruande xxxx. Nimetatud dokumendid tuleb esitada 20 päeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest/lepingu täitmisest.

7.8.3 Lihthanke hankemenetluse ja otsustamise protsessi läbiviimiseks võib moodustada komisjoni kui hangitav asi, teenus või idee mõjutab rohkemaid koostööpartnereid.

8.9 Riigihange.

8.9.1 Riigihange on Riigihankeseaduses (RHS) määratud riigihanke piirmäära jäävad hanked (asjade ja teenuste puhul kuni 31.08.2017 üle 30 000€, alates 1.09.2017 üle 60 000€; ehitustööde puhul kuni 31.08.2017 üle 30 000€, alates 1.09.2017 üle 150 000€).

8.9.2 Riigihanke läbiviimise ja lepingu sõlmimise korraldab juhatuse liige või käskkirjaga määratud vastutav isik.

8.9.3 Riigihanke läbiviimisel lähtutakse RHS nõuetest.

8.10 Xxxxx xxxx väikehanke piirmäära.

8.10.1 Asjade ostmisel, teenuste, ideelahenduste ja ehitustööde tellimisel eeldatava maksumusega alla 2 500 euro (käibemaksuta) võib pakkumusi xxxxx suuliselt, kohaldades RHS sätestatud üldpõhimõtteid selliselt, et xxxxx korraldamisel kaasneks võimalikult väike halduskoormus ning xxx- xx rahakulu (näiteks kontoritarvete ostmine lähimast poest, postiteenused lähimast punktist vms).

8.10.2 Asjade või teenuste ostmisel võib pakkumise xxxxx xx ainult ühelt pakkujalt xxx xxxxx eesmärgiks on tulenevalt projektist, teenuse või sündmuse iseloomust või piirkonna mainest olenevalt vajalik eripärane konkreetne teenuse osutaja (näiteks projekti kohtumise korraldamine või toitlustusteenuse tellimine projekti teemaga seonduval objektil, õppereisi või tutvustusreisi korraldamine soovitud objektidele, sündmuse korraldamisel koha ja/või esinejate valik, vajaliku ekspertteenuse ostmine vms) või valdkonnas/piirkonnas teiste pakkujate puudumisel.

8.11 Lõppsätted

8.11.1 Käesolev dokument muudab kehtetuks varasemad töökorraldust puudutavad korrad.

8.11.2 Töösuhetes töötaja ja tööandja vahel tekkinud vaidlused vaadatakse läbi individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses sätestatud tingimustel xx xxxxxx.

KINNITATUD:

23.08.2017

Sille Roomets Juhatuse liige

XXXX TUTVUNUD TÖÖKORRALDUSE REEGLITEGA JA VÕTAN NEED TÄITMISEKS:

Töötaja nimi, kuupäev, allkiri