KALLEMÄE KOOLI TÖÖKORRALDUSE REEGLID
KINNITATUD
Xxxxxxxx Xxxxx direktori
22. aprilli 2020. a käskkirjaga nr 1-2/30
KALLEMÄE KOOLI TÖÖKORRALDUSE REEGLID
Käesolevad töökorralduse reeglid (edaspidi: Reeglid) määravad kindlaks Kallemäe Kooli (edaspidi: Tööandja) ja töötajate (edaspidi ka: Pooled) ühised käitumisreeglid töösuhetes ning
nende koostööks vajalikud kohustused ja õigused lisaks töölepingutes ja Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatule.
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Käesolevad Reeglid kehtivad võrdselt kõigi töötajate kohta, kui lepinguga pole sätestatud teisiti.
1.2. Tööandja või tööandja esindaja tutvustab käesolevaid Reegleid töötajale töölepingu sõlmimisel allkirja vastu. Reeglite muudatusi ja täiendusi tutvustatakse töötajatele infotunnis.
1.3. Reeglid on kättesaadavad
- paberkandjal õpetajate toas (Kallemäel) ja esimese korruse koridoris dokumendiriiulis (filiaalis)
- avalikustatult kooli kodulehel.
1.4. Olukordades, mida seadusandluses, Reeglites ja lepingutes ei reguleerita, lähtutakse tööandja juures väljakujunenud väärtustest, normidest ja põhimõtetest, eetilise käitumise printsiipidest, mõistlikkusest ja hea usu põhimõttest. Viimastest on kokkuvõtlik ülevaade asutuse kvaliteedi käsiraamatus. Seadusandluse muutumisel jäävad Reeglid kehtima ulatuses, milles nad ei ole otseselt vastuolus muutunud seadusandlusega.
2. TÖÖTAJATE TÖÖLE VÕTMINE JA TÖÖLT LAHKUMINE
2.1. Õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabad ametikohad täidetakse konkursi korras vastavalt koolis kehtestatud korrale.
2.2. Teised ametikohad täidetakse üldjuhul samadel alustel pedagoogiliste töötajate vaba ametikoha täitmise korraga.
2.3. Enne tööle asumist on tööandjal õigus teha taustauuringut tööle kandideerija kohta (sh päring karistusregistrile).
2.4. Enne tööle asumist on töötajal võimalus tutvuda tehtava töö ja töökohaga.
2.5. Töötajate töölepingud sõlmib, muudab, peatab, lõpetab kooli direktor vastavalt kehtivale töölepingu seadusele.
2.6. Tööle võtmisel kohaldatakse Töötajale katseaega kuni 4 kuud.
2.7. Töölevõtmisel tuleb töötajal täita isikuankeet ja esitada lisaks järgmised dokumendid:
2.7.1. isikut tõendav dokument;
2.7.2. haridust tõendavad dokumendid;
2.7.3. tervisetõend, kui tööleping sõlmitakse töötamiseks ametikohal, kus on ette nähtud eelnev tervisekontroll.
2.8. Töökorraldusliku juhendamise viib läbi töötaja vahetu juht, tööohutusalase juhendamise viib läbi majandustöötaja ja dokumentide tutvustamise juhiabi.
2.9. Töölepingus toodud või isikuankeedis esitatud andmete ja dokumentide muutumisel tuleb töötajal esimesel võimalusel muuta vastavad andmed ka riigitöötaja iseteenindusportaalis (RTIP) isikuandmete moodulis.
2.10. Tööle võtmisel antakse töötajale allkirja vastu tööks vajalikud vahendid – võtmed, vajadusel sülearvuti, mobiiltelefon vmt.
2.11. Töölepingu ülesütlemine toimub vastavalt kehtivale Töölepingu seadusele. Tööandja ja töötaja on kohustatud töölepingu lõpetamisest teineteisele ette teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
2.12. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, kui ülesütlemisele on eelnenud xxxx hoiatust.
2.13. Tööandja hoiatus tehakse töötajale teatavaks kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt ühe nädala jooksul alates töötajapoolse rikkumise Tööandjale teatavaks saamise päevast.
2.14. Töötajast tulenev põhjus, mille puhul on tööandjal õigus tööleping ühepoolselt üles öelda xxxx eelneva hoiatuseta, on lisaks töölepingu seaduse § 88 sätestatule veel tegu või tegevusetus, mis põhjustas xxxxx tagajärje või selle tekkimise ohu, sealhulgas:
2.14.1. laste suhtes füüsilise või vaimse vägivalla kasutamine;
2.14.2. laste järelevalveta jätmine, mille tulemusel on toimunud lapsega õnnetus või on kaasõpilased saanud tema suhtes kasutada füüsilist vägivalda;
2.14.3. alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või vastavate jääknähtudega tööülesannete täitmine;
2.14.4. tööalaste dokumentide ja andmete võltsimine;
2.14.5. tööandjale kuuluva või tema käsutuses xxxxx xxxx või informatsiooni kasutamine või müümine isikliku kasusaamise eesmärgil, samuti tööandjale kuuluva vara või informatsiooni omastamine (xxxxxx).
2.15. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõpetamise puhul, on tööle jäämise eelisõigus
2.15.1. töötajate esindajal
2.15.2. töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last
2.15.3. kvalifikatsiooninõuetelt (haridus ja isikuomadused) kõrgemate näitajatega töötajatel, kusjuures lähtuvalt kooli tüübist ja õpilaste vajadustest on koondamise korral eelisõigus tööle jäämisel logopeedi ja eripedagoogi ning eripedagoog-nõustaja kvalifikatsiooninõuetele vastavatel töötajatel.
2.15.4. töötajail, kel on jäänud pensionieani vähem kui 5 aastat
2.15.5. töötajail, xxxxx jaoks sellelt töökohalt saadav töötasu on ainus sissetulek.
2.16. Töösuhte lõppemisel tagastab töötaja tema käsutusse antud vahendid allkirja vastu ning vajadusel koostab kirjaliku ülevaate pooleliolevatest ülesannetest ja muust vajalikust tööalasest informatsioonist.
3. TÖÖ- JA PUHKEAEG
3.1. Töötaja täistööaja üldine norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas puhkepäevadega laupäev ja pühapäev, kui töölepingus ei ole märgitud teisiti.
3.2. Köögipersonal töötab graafiku alusel 40 tundi nädalas vastavalt graafikule.
3.3. Administratsiooni töötajad töötavad 5 päeva nädalas ja 8 tundi päevas ning tööaja algus on
8.30 xx xxxx 16.30.
3.4. Psühholoogi, õpetaja-kasvataja abi ja ravivõimlemise instruktori täistööaeg on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vastavalt graafikutele.
3.5. Lühendatud täistööaja kestus 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul on õpetajatel, kasvatajatel, sotsiaalpedagoogil, logopeedil, huvijuhil, haridustehnoloogil ja ringijuhtidel. Pedagoogilise personali õppe- ja kasvatustöö aeg on kokku lepitud tunniplaani ja kasvatustöö graafiku alusel.
3.6. Õppe- ja kasvatusala töötajatel ja tugispetsialistedel on kohustuslik osa xxxxx õppenõukogu tööst, kõigil töötajatel on kohustuslik osa xxxxx töökoosolekutest ja sisekoolitustest ka siis, kui sellel päeval ei ole graafikujärgset tööd.
3.7. Õppe- ja kasvatusala töötajate täistööaja hulka arvatakse
3.7.1. õpetaja, logopeedi, sotsiaalpedagoogi, haridustehnoloogi ja huvijuhi puhul:
• õppekava täitmise tagamine (töökava koostamine, korrigeerimine jms)
• tundide ettevalmistamine ja nende läbiviimine
• oma töö analüüsimine
• kooli dokumentatsiooni täitmine
• osalemine õppekava ja kooli arengukava arendustegevuses
• õppematerjalide koostamine ja täiendamine
• individuaalne töö õpilastega (järeleaitamine, abistamine, arenguvestluste pidamine jms)
• kasvatuslike ülesannete täitmine õppekäikudel ja ühisüritustel
• osalemine töökoosolekutel ja õppenõukogus
• osalemine traditsioonilistel kooli aktustel
• koostöö lastevanematega õppe- ja kasvatusküsimustes
• koostöö teiste töötajatega
• korrapidamine
• enesetäiendamine (osalemine koolitustel, pedagoogilise ja erialase kirjanduse lugemine jms)
3.7.2. kasvataja puhul:
• vahetu kasvatustöö õpilastega
• õpilaskodus elavate õpilaste olme korraldamine
• õpilaste juhendamine, abistamine ja nõustamine
• ettevalmistused kasvatustööks (tööplaanide koostamine, tööks vajalike vahendite muretsemine, rühmatundide, ürituste, õppekäikude ettevalmistamine jms)
• osalemine töökoosolekutel, lastevanemate koosolekutel ja õppenõukogus
• osalemine traditsioonilistel kooli aktustel
• koostöö teiste kooli töötajate ja lastevanematega kasvatusküsimustes
• enesetäiendamine (osalemine koolitustel, pedagoogilise kirjanduse lugemine)
• oma töö analüüsimine
• kooli dokumentatsiooni täitmine
• osalemine õppekava ja kooli arengukava arendustegevuses
3.7.3. ringijuhi puhul:
• ringitundideks ettevalmistamine ja ringitundide läbiviimine
• ülekooliliste ürituste (esinemised, näitused jms) ettevalmistamine, läbiviimine
• õpilastega väljaspool kooli üritustel, konkurssidel, võistlustel osalemine
3.8. Õppe- ja kasvatustöö töötajate kontakttundide arv seitsmepäevase ajavahemiku jooksul on üldjuhul:
• õpetajal 22 tundi
• kasvatajal 30 tundi
• logopeedil 22 tundi
• ringijuhil 22 tundi.
Poolte kokkuleppel võib nimetatud tundides teha erisusi.
3.9. Üldtööaega/osa tööaega võib kokkuleppel otsese juhiga kasutada töötamiseks ka koolimajast väljaspool (nt kodukontoris). Töötaja ei ole kohustatud viibima siis kooli ruumides.
3.10. Graafikujärgsed töötajad ei lahku enne töölt, kui on vahetuse isiklikult üle andnud tööle tulevale töötajale.
3.11. Õppetundide aegade muutmine ja omavoliline vahetamine ei ole lubatud.
3.12. Töötaja ei tohi töölepingus kokkulepitud tööajal töötada teise tööandja juures.
3.13. Koolivaheaegadel toimub töö vastavalt tööandja poolt antud juhistele.
3.14. Töötaja tööaja sisse on arvatud lõunaaeg ja kohvipausid töökohalt lahkumata.
3.15. Koosolekute toimumise aja määrab tööandja. Õppenõukogu/töökoosoleku toimumise aeg teatatakse 5 tööpäeva, erakorralise õppenõukogu/töökoosoleku toimumise aeg vähemalt 1 tööpäev enne koosoleku toimumise päeva.
3.16. Osalemine kooli xxx- xx lõpuaktusel on kohustuslik kõikidele töötajatele.
3.17. Töölt eemalviibimine ja ärakäimine töötasu säilitamisega.
3.17.1. Tööaja hulka arvatakse tööülesannetega mitteseonduvad vältimatud toimingud: 3.17.1.1.arsti juures käimine, kui arsti vastuvõttu muul ajal ei ole või kui abi on koheselt
vajalik;
3.17.1.2. pereliikmete äkiline haigestumine, õnnetusjuhtum või nende surm;
3.17.1.3. töötaja varaga aset leidnud õnnetuse esmaste tagajärgede likvideerimine;
3.17.1.4. tööandjapoolse erakorralise ülesütlemise korral uue töökoha töövestlusele xxxxx (2 tundi korraga, kuid mitte rohkem xxx xxxxx korral)
3.17.1.5.või muud ettenägematud erakorralised toimingud.
3.17.2. Töölt puudumine töötaja isiklikel põhjustel on lubatud ainult mõistlikus ulatuses (mõni tund kuni üks tööpäev korraga) või kollektiivlepingus kokku lepitud tingimustel. Kui tegemist ei ole ettenägematu juhtumiga, tuleb puudumisest ette teatada vahetule juhile või direktorile vähemalt 1-2 tööpäeva ja leppida temaga kokku vastavalt punktis 3.17.6 sätestatule vajalikud asendused.
3.17.3. Kollektiivlepingus kokku lepitud tervisepäevade kasutamiseks tuleb esitada puudumistaotlus RTIPis (puhkuste ja puudumiste moodulis).
3.17.4. Ajutisest töövõimetusest, selle eelduslikust kestvusest ning selle lõppemisest peab töötaja teavitama oma otsest ülemust või direktorit esimesel võimalusel. Info töövõimetuslehe algusest ja lõpust edastada ka juhiabile.
3.17.5. Tööandja kompenseerib töötajale haigestumise xxxxx xx kolmanda kalendripäeva eest haigushüvitisena 70% töötaja keskmisest töötasust.
3.17.6. Kui töötajat on vaja asendada, otsib töötaja esmalt ise asendaja. Kui see ei õnnestu (või on ettenägematud ootamatud asjaolud – nt töötaja ootamatu haigestumine), korraldab asenduse töötaja vahetu juht.
4. PUHKUSED
4.1. Töötaja põhipuhkus on ametikohast tulenevalt 28 või 56 kalendripäeva. Muud töölepingu seaduses sätestatud puhkused antakse vastavuses kehtiva seadusandlusega.
4.2. Osalise või puuduva töövõimega isikute pikendatud põhipuhkuse õigusest tuleb teavitada direktorit või juhiabi tööle asudes või õiguse tekkides.
4.3. Puhkused vormistatakse Riigitöötaja Iseteenindusportaali (RTIP) vahendusel.
4.4. Puhkusetaotluse kooskõlastab töötaja vahetu juht ja kinnitab direktor.
4.5. Tööandja on kohustatud andma Töötajale puhkust iga kalendriaasta eest ja Töötaja on kohustatud puhkust igal aastal kasutama. Puhkuse ajakavasse märgitakse kogu saadaolev puhkus.
4.6. Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja huvidega. Üldjuhul saab töötaja puhkust kasutada suvel või koolivaheaegadel.
4.7. Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on:
4.7.1. xxxxxx vahetult enne xx xxxxxx rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
4.7.2. xxxxx vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
4.7.3. xxxxxxx, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
4.7.4. xxxxxxx, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last – lapse koolivaheajal;
4.7.5. koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.
4.8. Ühe katkestamatu puhkuseosa pikkus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva, xxxx xx juhul, kui puhkuse sisse jääb rahvus- või riigipüha.
4.9. Puhkuste ajakava koostatakse märtsikuu jooksul. Töötajad esitavad selleks puhkusetaotluse vastavalt Riigitöötaja iseteenindusportaalist saadetud juhistele. Ajakava on töötajatele nähtav xxxxx kinnitamist RTIPis.
4.10. Töötaja saab puhkusetaotluse koostamisel valida puhkusetasu maksmise viisi (kas palgapäeval või enne puhkuse algust).
4.11. Töötajal on lubatud töölt puududa Kallemäe Kooli kollektiivlepingus nimetatud juhtudel puhkusest puhkuse päevi maha arvamata.
4.12. Õppepuhkust antakse Töötajale Täiskasvanute koolituse seaduses ja Kallemäe Kooli koolituskorras ettenähtud tingimustel xx xxxxxx.
4.13. Vanemapuhkuste (isapuhkus, lapsendaja puhkus, tasustatud lapsepuhkus ning tasustamata lapsepuhkus) kasutamiseks esitab töötaja vähemalt 2 päeva enne puhkuse kasutamist vastava puhkusetaotluse RTIPis ja vajadusel esitab juhiabile vajalikud dokumendid tõendamaks oma õigust kasutada eelnimetatud vanemapuhkusi (nt lapse sünnitunnistus jne).
4.14. Puhkuse katkestamisel või muutmisel tuleb töötajal vormistada RTIPis puhkuse muutmise, katkestamise või tühistamise taotlus. Taotlusesse tuleb lisada ka aeg, mil töötaja ärajäänud puhkust kasutab.
4.15. Tasustamata puhkust saab kasutada vastavalt kokkuleppele tööandjaga.
5. LÄHETUSED
5.1. Lähetused vormistatakse Riigitöötaja iseteenindusportaalis (RTIP) lähetuste moodulis.
5.2. Lähetuskorraldus esitatakse enne lähetuse algust.
5.3. Lähetuskorralduse kooskõlastavad juhiabi ja töötaja vahetu juht ning kinnitab direktor.
5.4. Lähetuse, kus osaleb mitu isikut, võib vormistada ühis- või grupilähetusena.
5.5. Kui koolitusel osalemisega kaasneb lähetus, koostatakse RTIP-is koolituslähetuskorraldus, mille esitamist alustatakse koolituste moodulist.
5.6. Majutuse ja sõidupiletite broneeringud teeb üldjuhul töötaja ise, kooskõlastades enne kulude xxxxx direktoriga. Majutuse broneerimisel lähtub töötaja põhimõttest kulutada kooli eelarvevahendeid mõistlikult ja otstarbekalt.
5.7. Transporditeenuse valimisel kasutada esimese eelistusena ühistranspordivahendeid. Kui ühistranspordivahendite kasutamine ei ole võimalik või otstarbekas, võib töötaja kasutada isiklikku sõiduautot. Kütusekulu hüvitise maksimaalmäär on 0,30 eurot ühe kilomeetri kohta, aga aluseks võetakse tegelik kütusekulu, mida tuleb vajadusel tõendada. Kütusekulu puhul võetakse arvesse kuludokumente, mille kuupäev on lähetusperioodist kuni viis tööpäeva varasem või hilisem.
5.8. Töötajale kompenseeritakse kulud kuludokumentide alusel xxxxx kuluaruande esitamist. Lähetuskulude aruanne tuleb esitada hiljemalt viiendal tööpäeval pärast lähetuse lõppu.
5.9. Kui lähetusega kulusid ei kaasne, esitatakse 0-summaga aruanne või lähetuskorralduse koostamisel tehakse xxxxx xxxxx „kuluaruannet ei esitata“.
5.10. Koolituskulude, majutuskulude jm kulude puhul, mille kohta saab küsida ülekandearve kooli nimele, eelistada esmalt seda varianti.
5.11. Välislähetuse puhul makstakse päevaraha seadusega lubatud maksuvabas ulatuses, so kuni 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta.
5.12. Õpilastega väljasõitudel, võistlustel, ekskursioonidel vm käimist ei pea lähetusena vormistama.
6. TÖÖTASU JA SELLEGA SEONDUV REGULATSIOON
6.1. Töö tasustamise põhimõtted on fikseeritud Kallemäe Kooli töötasujuhendis.
6.2. Töötaja töötasu suurus ja maksmise kord lepitakse kokku töölepingus.
6.3. Töötajale saadetakse teatis temale arvutatud töötasu ja kinnipeetud maksude kohta töötaja e-postiaadressile enne palgapäeva või palgapäeval.
6.4. Tööandja peab töötasult kinni seadusega sätestatud maksud.
6.5. Tööandja võib Töötaja nõusolekuta töölepingu lõppemisel Töötaja töötasust kinni pidada tasu enamsaadud põhipuhkuse eest ja Töötajale makstud ettemakse, mille Töötaja peab tööandjale tagastama.
7. TÖÖALASTE KORRALDUSTE ANDMISE KORD
7.1. Tööülesanded ja töötaja tööalased kohustused, mida töötaja peab täitma, tulenevad temaga sõlmitud Töölepingust ja ametijuhendist, tööandja vastavatest regulatsioonidest ning seadusest.
7.2. Tööalaseid korraldusi annab töötajale otsene juht (köögipersonalile majandustöötaja, pedagoogilisele ja pedagoogilise abi personalile õppealajuhataja) või direktor.
7.3. Tööd reguleerivad tööalased korraldused antakse suuliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kirjalikult antakse korraldused, mille vormistamise kirjalik vorm on nõutud kehtiva seadusandlusega.
7.4. Vastavalt vajadusele ja sõltuvalt töö iseloomust võib töötaja otsene juht ka muuta või peatada antud korraldusi. Otsese xxxx korraldusi võib muuta xxxx temast kõrgemalseisev juht (direktor).
7.5. Tööandja või tema poolt volitatud isik võib anda töötajale korraldusi ajutiselt äraoleva töötaja tööülesannete täitmiseks või asendamiseks edasilükkamatutel juhtudel, kui tööandja normaalne töö oleks puuduva töötaja tõttu takistatud, jagada puuduva töötaja ülesanded teiste töötajate vahel, vabastamata xxxx xxx ülesannete täitmisest.
7.6. Töötaja võib korralduse täitmisest keelduda, xxx xxxxx täitmine on talle tervise tõttu vastunäidustatud, eeldab kõrgemat kvalifikatsiooni või teistsugust erialast ettevalmistust kui töötajal on või kui korraldus on vastuolus seaduse või kehtivate õigusaktidega.
8. KOOLI RUUMIDES JA TERRITOORIUMIL VIIBIMINE
8.1. Töötajal on kohustus sulgeda tööruumi uks ajal, milta töökohal ei viibi ning kustutada tööpäeva xxxxx tuled kõikides tema kasutatavates tööruumides.
8.2. Reedene korrapidaja õpetaja Kallemäe õppehoones kontrollib, et oleks välja lülitatud kõik elektriseadmed (v.a seadmed, mille kohta on ettenähtud teisiti), kontrollib, et kõik maja aknad on suletud, kustutab xxxxx xx lukustab välisuksed.
8.3. Filiaali majas – viimane töölt lahkuv töötaja kontrollib, et aknad on suletud, kustutab tuled jmt. Viimasena majast lahkuja lukustab välisukse ja paneb maja valve alla.
9. ASUTUSE VARA KASUTAMINE
9.1. Töötaja kohustub kasutama ja hoidma tööandja vara ning töövahendeid heaperemehelikult xx xxxxx andma xxxx kolmandatele isikutele xxxx tööandja loata.
9.2. Töötaja kannab seaduses ettenähtud varalist vastutust tema poolt süüliselt (s.o hooletus, xxxxx hooletus, tahtlus) tööandjale tekitatud varalise kahju eest.
9.3. Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest.
9.4. Juhul, kui pooled sõlmivad eraldi varalise vastutuse kokkuleppe (olenemata sellest, kas suuliselt või kirjalikult, milleks võib olla nt üleandmise-vastuvõtmise akt), võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest.
9.5. Töötaja kannab täielikku varalist vastutust tema valdusesse antud Tööandja omanduses olevate rahaliste ja mitterahaliste, materiaalsete ja intellektuaalsete väärtuste eest.
9.6. Töötaja vastutab ning kannab rahalist vastutust esemete eest, mida võidakse tema kasutusse anda, näiteks:
9.6.1. võtmete
9.6.2. mobiiltelefoni ja sellega kaasneva
9.6.3. ametiauto (ja sellega seonduva)
9.6.4. arvuti/sülearvuti ja sellega seonduva
9.6.5. ja muu tööandja poolt töötaja kasutusse antud materiaalsete väärtuste eest.
9.7. Töötaja on kohustatud koheselt teavitama tööandjat punktis 11.6 loetletud kaotatud ja/või rikutud asjadest.
9.8. Töötajatega, kes on vahetult seotud temale antud materiaalsete väärtuste hoidmise, väljaandmise või kasutamisega, võidakse lisaks sõlmida varalise vastutuse lepingud.
9.9. Töölepingu lõppemisel tagastab töötaja hiljemalt viimase tööpäeva jooksul vahetule juhile või direktorile temale antud töövahendid ja xxx xxxxx usaldatud vara (x.x xxxx võtmed, mobiil, arvuti, erinevad koodid jne).
10. KAAMERATE KASUTAMINE ASUTUSE TERRITOORIUMIL
10.1. Koolimaja avalikes ruumides, koridorides ning kooli välisterritooriumil asuvad videovalve kaamerad, mida kasutatakse õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustavate olukordade ennetamiseks, neile reageerimiseks ning koolivara kaitseks.
10.2. Videojärelvalve/jälgimisseadmestiku kasutamise kord on täpsemalt kirjeldatud kooli kodukorras.
11. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NING TULEOHUTUSE ÜLDJUHISED
11.1. Töötervishoid ja tööohutus
11.1.1. Tööõnnetuste vältimiseks ja töötajate tervise säilitamiseks peab tööandja:
11.1.1.1. tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused
11.1.1.2. kontrollima töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist
11.1.1.3. viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli
11.1.1.4. korraldama asutuse töökeskkonna riskianalüüsi ning selle alusel koostama tegevuskava töötajate terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ja töökeskkonna parandamiseks
11.1.1.5. tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid
11.1.1.6. korraldama töötaja tervisekontrolli ja kandma tervisekontrolliga seotud kulud
11.1.1.7. xxxx xxxxx andma töötajale tööriietuse, isikukaitsevahendid, puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö xxxx xxxx nõuab
11.1.1.8. vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse
11.1.1.9. tagama töötajale esmaabi ja esmaabivahendite kättesaadavuse töökoha
11.1.1.10. täitma töötervishoiu ja tööohutusalast järelvalvet teostavate isikute ettekirjutusi ja korraldusi;
11.1.2. Töötaja peab:
11.1.2.1. täitma kehtestatud ohutusjuhendite nõudeid;
11.1.2.2. osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
11.1.2.3. järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
11.1.2.4. läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
11.1.2.5. tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele,et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste xxx xx tervist ega saastaks keskkonda;
11.1.2.6. teatama viivitamatult otsesele juhile või direktorile õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest;
11.1.2.7. täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku, töötervishoiuarsti ja Tööinspektsiooni töötervishoiu- ja tööohutusalaseid juhiseid.
11.1.3. Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all.
11.2. Tuleohutus
11.2.1. Xxxxxxx tule kasutamisel ei tohi xxxxx xxxx järelvalveta.
11.2.2. Keelatud on xxxxx ruumis lahtisi anumaid, milles on kergestisüttivad vedelikud.
11.2.3. Ettevõtte vara hoidmiseks ja õnnetuste vältimiseks peab tööandja:
11.2.3.1. kindlustama seadustega ettenähtud tuleohutusnõuete täitmise;
11.2.3.2. määrama tuleohutusnõuete täitmise eest vastutava isiku;
11.2.3.3. õpetama töötajaid kasutama esmaseid tulekustutusvahendeid;
11.2.3.4. viima kord aastas läbi tulekahju korral käitumise teoreetilise ja praktiliseõppuse
11.2.3.5. tagama ohutu evakuatsiooni.
11.2.4. Töötaja peab:
11.2.4.1. järgima tuleohutusnõudeid
11.2.4.2. osalema tulekahju korral käitumise koolitustel ja selgeks õppima esmaste tulekustutusvahendite kasutamise
11.2.4.3. tulekahju korral tegutsema vastavalt Kallemäe Kooli tulekahju korral tegutsemise plaanile ja teadma oma kohustusi tulekahju korral tegutsemisel.
11.3. Tööle asudes tutvustab majandustöötaja töötajale töötervishoidu, tööohutust ja tuleohutust puudutavaid juhendeid, lisaks ohutusjuhendeid tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta. Majandustöötaja registreerib juhendamise ja väljaõppe toimumise kuupäeva ja sisu kirjalikult. Töötaja kinnitab juhendamist ja väljaõpet allkirjaga.
11.4. Tööle tulles peab lastega ja toitlustamisega kokku puutuvatel töötajatel olema kehtiv tervisetõend. Edaspidi käivad regulaarselt iga 2 aasta järel tervisekontrollis köögipersonal ja filiaali õpetaja-kasvataja abid, kes tegelevad õpilastele toidu jagamisega.
11.5. Töötajate seast on valitud töökeskkonnavolinik.
11.6. Töötajad on läbinud esmaabikoolituse, olles pädevad vajadusel andma esmaabi.
11.7. Esmaabikapid esmaste esmaabivahenditega on töötajatele kättesaadavad Kallemäel peamajas õpetajate toas, köögis, õpilaskodus, puidutöökojas, basseiniruumis ja filiaalis II korruse puhketoas.
12. KÄITUMISE HEA TAVA
12.1. Töötajal on kohustus xxxxx kooli head xxxx xx mainet ning mitte rikkuda xxxx xxx tegevuse või tegevusetuse kaudu.
12.2. Töötaja järgib asutuse põhiväärtuseid jatöö põhimõtteid, personali eetikakoodeksit, mis on täpsemalt kirjeldatud Kallemäe Kooli kvaliteedi käsiraamatus, samuti järgib üldiseid viisakusreegleid ja moraalinorme.
12.3. Kõik töötajad on kohustatud hoidma konfidentsiaalset infot, mis on neile teatavaks saanud nii otseselt seoses oma tööülesannete täitmisega kui xx xxxx, mis on teatavaks saanud juhuslikult ja töötlema tööülesannete käigus teatavaks saanud isikuandmeid vastavalt seadusele.
12.4. Töötaja välimus peab olema korrektne ja puhas. Tööruumides kantakse sisejalatseid. Tööalased konfliktid ja arusaamatused püütakse lahendada läbirääkimiste xxxx, tagades osapooli puudutava informatsiooni konfidentsiaalsuse.
12.5. Töötajate sünnipäevade tähistamine ei tohi häirida tööd.
12.6. Töötaja võib muuta oma tööümbrust hubasemaks (lilled, fotod jm, mis mõjub töötajale stressimaandavalt), kui see ei riku töökoha üldilmet ega sega kaastöötajaid ning töötegemist.
12.7. Kooli töötajate toitlustamine toimub kooli sööklas/söögisaalis, kui töötaja on end eelnevalt sööjate nimekirja märkinud. Toidu eest tasutakse arve alusel vastavalt kehtestatud hinnakirjale.
12.8. Töötaja kontrollib oma tööalast e-postkasti üks kord päevas.
12.9. Tööalast informatsiooni saadetakse ainult kooli e-posti xxxx.
12.10. Töötajal on keelatud suitsetada asutuse ruumides või asutuse territooriumil.
13. KORRUPTSIOONI JA HUVIDE KONFLIKTI ENNETAMINE JA VÄLTIMINE
13.1. Töötaja peab lähtuma korruptsiooni ennetamise ja huvide konflikti vältimise järgmistest põhimõtetest – läbipaistvuse, aususe ja erapooletuse tagamine, lojaalsuskohustus asutusele.
13.2. Mõisted
● Korruptsioon on ametikohast või töökohast tulenevate hüvede kuritarvitamine omakasu eesmärgil.
● Huvide konflikt on teenistusalastehuvide ja erahuvide konflikt. Huvide konflikt ei ole
korruptsioon, aga see võib viia korruptsioonini.
● Ametiisikuteks korruptsioonivastase seaduse (KVS) mõttes on asutuste juhid, riigihangete läbiviijad, majandusjuhid, õppealajuhatajad, õpetajad ja teised töötajad, kellele asutus on andnud avaliku ülesande täitmise.
● Seotud isik korruptsioonivastase seaduse tähenduses on:
1) ametiisiku abikaasa, vanavanem, ametiisiku või tema abikaasa vanem ning ametiisiku vanema alaneja sugulane, sealhulgas ametiisiku laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka lapsendaja, vanema abikaasa ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja abikaasa laps;
2) juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest kuulub ametiisikule endale või temaga seotud isikule;
3) juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on
ametiisik ise või käesoleva lõike punktis 1 või 4 nimetatud isik;
4) isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu xxxx, xxxxx seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või xxxxx.
● Toimingupiirang. Ametiisikutele on kehtestatud toimingupiirangud. Ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui:
1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes;
2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust;
3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.
13.3. Kui töötaja on sattunud olukorda, mil tegemist on toimingupiiranguga või huvide konfliktiga, teavitab ta sellest viivitamatult direktorit, kes teeb otsuse või toimingu ise või annab selle ülesandeks teisele töötajale.
13.4. Töötajal on kohustus vältida huvide konflikti tekkimist.
13.5. Töötajal on kohustus teavitada direktorit seotud isikutest kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.
13.6. Kingituste ja soodustuste hea tava
13.6.1. Töötaja, kes on ametiisik KVS xxxxxx, xx tohi vastu xxxxx soodustusi, mis võivad mõjutada tema erapooletust tööülesannete täitmisel xx xxxxx kahtluse alla tema objektiivsuse.
13.6.2. Korruptiivseks ei loeta soodustust, mis ei ole seostatav ametikohustustega või mida saab üheselt mõista tavapärase viisakusavaldusena.
13.6.3. Ametiisik keeldub ametikohustustega seotud soodustustest, mis on:
- mõeldud mõjutamisena (s.h näiliselt);
- eksklusiivsed;
- seotud tehtava või tehtud otsuse või toiminguga;
- keelatud kutse-eetika, asutuse sisekorra või muude reeglitega.
13.6.4. Ametikohustustega mitte seostatavateks soodustusteks saab pidada:
- pere- ja sõprade ringis tehtavaid kingitusi;
- sünni- vm tähtpäeva kingitusi tööandjalt ja/või kolleegidelt;
- kõikidele klientidele kättesaadavaid ostu- vm soodustusi, sh selliseid, mis ei ole seotud ametikohustustega, aga on edastatud läbi tööandja.
13.6.5. Tavapäraseks viisakusavalduseks saab pidada:
- meenet konverentsil, koolitusel, seminaril ettekande tegemise eest;
- tähtpäevade (nt jõulude) puhul tehtavaid viisakuskingitusi (näiteks kruus, sall, lips, kommikarp, foto) mõnelt koostööpartnerilt, sh lapsevanemalt;
- sümboolseid kingitusi (nt lilled või kommid).