Swedbank Pensionifond V2 (Kasvustrateegia)
Swedbank Pensionifond V2 (Kasvustrateegia)
30. juuni 2015
Investeerimispõhimõtted
Swedbank Pensionifond V2 (Kasvustrateegia) on vabatahtliku kogumispensioni võimaldamiseks loodud
Riskiaste
Xxxxxxx risk Kõrgem risk
lepinguline investeerimisfond. Fondi eesmärgiks on saavutada vara väärtuse pikaajaline kasv ja seeläbi täiendava sissetuleku võimaldamine Fondi investoritele pärast nende pensionile jäämist. Fond investeerib kuni 60% oma varadest aktsiariskiga väärtpaberitesse ning ülejäänud osa võlakirjadesse,
Väiksem võimalik tulu
Kõrgem võimalik tulu
1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisasjadesse xx xxxxxx xxxxxxx.
Skaalal toodud kategooriad põhinevad Fondi vara väärtuse
kõikumisele viimase viie aasta jooksul.
Üldandmed
Fondivalitseja Swedbank Investeerimisfondid AS
Fondijuht Xxxxxx Xxxx
Asutamisaasta 2003
Tootluse standardhälve (viimase 3 a põhjal) 5.4%
Portfell varaklasside järgi
4.4%
18.8%
21.8%
54.9%
Kinnisvara
Fondiosaku puhasväärtus (NAV) Xxxxx xxxxxx puhasväärtus
1.05390 EUR
20 199 478 EUR
Võlakirjad
Haldustasu aastas 1.3%
Sisenemistasu 1.0%
Väljumistasu 1.0%
Fondi tootlus*
Fondiosaku puhasväärtus (NAV)
1.20
1.08
Aktsiad
Raha ja deposiidid
Aktsiaportfell regioonide järgi
0.9%
5.1% 2.6%
5.7%
28.3%
11.5%
21.3%
24.6%
USA
Euroopa
Arenevad turud Aasias
Kesk‐ ja Xxx‐Euroopa
0.96 Jaapan
Ladina‐Ameerika
0.84 Baltikum
Globaalne
0.72
Võlakirjaportfell regioonide järgi
0.60
11.2003 11.2004 11.2005 11.2006 11.2007 11.2008 11.2009 11.2010 11.2011 11.2012 11.2013 11.2014
Euroopa
aasta algusest 1 kuu 3 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat 5 aastat loomisest
Tootlus* | 5.3% | ‐2.9% | ‐2.8% | 8.1% | 16.4% | 25.6% | 34.4% | 64.7% |
Aasta baasil | 8.1% | 7.9% | 7.9% | 6.1% | 4.4% | |||
2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | |
Tootlus* | 6.1% | ‐39.0% | 15.0% | 10.5% | ‐4.6% | 12.4% | 4.2% | 6.5% |
Baltikum
6.5%
20.1%
45.7%
27.6%
Kesk‐ ja Xxx‐ Euroopa
Globaalne
Suurimad investeeringud | |
Aktsiaportfell | Osakaal |
iShares Core S&P 500 ETF (USD) ETF | 8.3% |
Vanguard S&P 500 Index Fund ETF Shares USA | 7.3% |
Swedbank Robur Indexfond Asien | 7.1% |
Xxxxxx Xxxxxxx Europe Equity Alpha Fund | 5.6% |
UBS ETF – MSCI EMU UCITS ETF | 5.3% |
Võlakirjaportfell | Osakaal |
Bluebay Inv Grade Bond Fund | 4.7% |
iShares Barclays Euro Corporate Bond Interest Rate Hedged | 4.6% |
Deposit ‐ Swedbank AS (EUR) | 1.5% |
Latvia T‐bond due 21.11.19 | 1.3% |
Lithuania LIT‐Bond 60327 1.5% 27.02.2017 | 1.0% |
Portfell valuutade järgi
EUR
73.6%
USD
16.7%
SEK
7.2%
GBP 2.4%
DKK 0.1%
PLN 0.1%
Swedbank Pensionifond V2 (Kasvustrateegia)
30. juuni 2015
Fondijuhi kommentaar
Swedbank Pensionifond V2 tootlus oli juunis ‐2.9% ning tootlus aasta algusest on 5.3%.
Turuülevaade
Juunikuu finantsturgudel osutus väga heitlikuks ja muutlikuks. Enamus varaklassidest lõpetasid kuu miinuspoolel – aktsiaturud langesid ja võlakirjade intressimäärad ning riskimarginaalid kasvasid. Kui kogu kevade olid investorite silmad püsinud Euroopa Keskpanga tegevusel, siis nüüd suutis Kreeka valitsus oma riigi taaskord tugevalt maailmakaardile viia, ehkki kaugeltki mitte positiivses võtmes. Juba kuu alguses, 5. juunil jättis Kreeka õigeaegselt tagastamata IMF‐ilt saadud laenu. Et makse sai suuremate tagasilöökideta ajatada 30. juunile, panustasid investorid pea terve kuu vältel vahelduvalt xxxx positiivse xxxx negatiivse lahenduseni jõudmises Kreeka valitsuse läbirääkimistes rahvusvaheliste võlausaldajatega. Kuu lõpuks selgus, et tulemusteni ei jõutud ning peaministri otsus panna viimati laual olnud kasinusmeetmete pakett rahvahääletusele jättis edasised lahendusvõimalused suures osas õhku. Selge on, et xxx xxxx ei suuda enne 20. juulit jõuda kreeditoridega kokkuleppele ning xxxxx vajalikke vahendeid, et tähtajal tagasi maksta Euroopa Keskpangalt saadud laen, pingestub juba niigi ülipingeline olukord likviidsusprobleemide xxxx vaevlevate xxxxxxx taustal veelgi. Meie pensionifondis ei ole investeeringuid ei Kreeka riigi võlakirjadesse ega ka riigi aktsiaturgudel kauplevatesse aktsiatesse.
Euroala majanduse kasvutempo näitas juunis teatavaid märke kiirenemisest. Tööstussektori ostujuhtide sentimendi indeks kerkis 52,5‐ni ning teenindussektori ostujuhtide sentimendi indeks 54,4‐ni, mis on ühtlasi viimase kolme aasta kõrgeim tase. Hoolimata mõningastest tagasilöökidest juunis, püsib kasv Hispaania ja Itaalia tööstussektorites jätkuvalt tugeval tasemel (ostujuhtide indeksid vastavalt tasemel 54,5 ja 54,1). Nendes riikide taastunud majanduskasv suurendab tõenäosust, et Kreeka euroalast lahkumine ei kujuta endast suurt majanduslikku šokki ülejäänud euroalale.
USA‐s on tänaseks unustatud xxxx esimese kvartali kasvunumber ning teises kvartalis on kasvutempo olnud selgelt plussmärgiga. Juunis olid signaalid USA majandusaktiivsuse kohta samuti pigem positiivsed. Tööstussektori kasvutempo tugevnes ning ISM tööstussektori usaldusindeks kerkis juunis 0,7 punkti võrra tasemele 53,5. Viimastel kuudel on samuti selgelt tugevnenud indeksi uute tellimuste alamkomponent, mis lubab oodata tööstussektori kasvutempo kiirenemist lähikuudelgi. Jätkusid positiivsed trendid tööturul ‐ uute töökohtade arv kasvas juunis 223 000 võrra ning tööpuudus langes 5,3%‐ni.
Meie fondi aktsiaportfelli jaoks lõpetasid arenenud piirkondade aktsiaturgudest parima tulemusega Jaapani ja USA aktsiad (vastavalt ‐3,3% ja ‐3,5%, kõik tootlused on märgitud eurodes). Lääne‐Euroopa aktsiaturud kaotasid Kreeka sündmuste tõttu rohkem – 4,6%. Baltikumi aktsiaturg nõrgenes 2,1%. Arenevate turgude aktsiatest lõpetasid Ladina‐Ameerika aktsiad vaid kerges miinuses (‐0,7%). Seevastu areneva Aasia aktsiaturg langes järjekindlalt negatiivset üllatust pakkunud Hiina majandusstatistika taustal koguni ‐5,3%. Xxx‐Euroopa (sh. Türgi) aktsiad lõpetasid kuu 4,0% madalamal, kui alustasid.
Võlakirjaturgudel jätkus aprillis‐mais kestnud volatiilsuslaine. Juuni alguses avaldatud euroala tarbijahindade kasvutempo kiirus ületas analüütikute konsensusootusi ning tugevnenud inflatsiooniootuste taustal tõusid valitsuse võlakirjade intressimäärad järsult just kaugemate tähtaegade osas. Kui Saksamaa 2‐aastase riigivõlakirja intressimäär langes 0,2 baaspunkti, siis 10‐aastase riigivõlakirja intressitase tõusis 28 baaspunkti. Kreeka euroalast lahkumise suurenenud tõenäosus vähendas investorite riskivalmidust ‐ ettevõtete ja arenevate riikide võlakirjade riskimarginaalid tõusid nii investeerimisjärgu kui ka sellest madalama kvaliteediga võlakirjade jaoks ning võlakirjade hinnad langesid järsult.
Portfellis olevatest võlakirjavaraklassidest nõrgenesid Euroala investeerimisjärgu reitinguga ettevõtete võlakirjade hinnad 1,8% võrra, xxxx xxxx nii euroala valitsuse võlakirjaintresside kui ka riskimarginaalide tõusule. Eurodes denomineeritud arenevate turgude võlakirjade varaklass kaotas kuuga 2,1%. Meie fondi portfellis olev Eesti elektrisüsteemihalduri Eleringi võlakiri lisati juuni alguses Euroopa Keskpanga võlakirjade kokkuostuprogrammi nimekirja. Seetõttu püsis nimetatud võlakirja hind kuu jooksul ka suhteliselt stabiilne. Võlakirjaturgude tagasihoidlike väljavaadete tõttu asusime positsioone võlakirjas likvideerima.
Lähiaja väljavaade
Vähendasime aktsiaosakaalu fondis juuni xxxxx neutraalse tasemeni. Aktsiaturge toetavad meie hinnangul aasta teises pooles tugevnev globaalne majanduskasv, võlakirjadega võrreldes jätkuvalt soodne hinnatase, analüütikute positiivsemaks muutunud kasumiprognoosid ning tugevad likviidsusvood aktsiaturgudele. Kõige olulisema riskina lähiperioodil näeme Kreeka võimalikku lahkumist euroalalt.
Regionaalsete aktsiaturgude vaheliselt on fond samuti neutraalselt positsioneeritud. Aktsiaanalüütikute kõrgemad ootused ettevõtete kasumite osas ning tugevad finantssüsteemist lähtuvad likviidsusvood aktsiaturgudele toetavad xxxx euroala aktsiaid, ent Kreekaga seotud riskide tõttu eelistame sealset aktsiapositsiooni mitte suurendada.
Vähendasime krediidiriski võlakirjaportfellis – müüsime euroala spekulatiivse reitinguga ettevõtete võlakirjad ning vähendasime investeerimisjärgu reitinguga ettevõtete võlakirjade osakaalu. Kreekaga seonduv rahanduslik ja poliitiline ummikseis kahandab meie hinnangul jätkuvalt investorite riskiisu ning see suurendab tõenäoliselt mõnevõrra ettevõtete võlakirjade ning arenevate turgude võlakirjade riskimarginaale. Võimalikku võlakirjahindade langust võib veelgi võimendada madal likviidsus võlakirjaturgudel.
Kärpisime veel Xxx‐Euroopa pikema tähtajaga valitsuse võlakirjade osakaalu ning suurendasime nö. “turvasadamaks” peetavate Saksamaa valitsuse võlakirjade osakaalu. Xxx‐Euroopa riikide võlakirjadel on meie hinnangul eriti suur risk sattuda xxxxx xxxx, kui Kreeka peaks euroalast lahkuma või olukord sealses pangandussektoris veelgi halveneb. Kreeka pangad on mitmete Balkani riikide (näiteks Bulgaaria ja Rumeenia) pangandussektoris olulise turuosaga, samuti on osal Balkani riikidest Kreekaga olulised kaubandussidemed.
Vähendasime portfelli tundlikkust valitsuse võlakirjade intresside edasise tõusu suhtes. Euroala kasvu kiirenedes tõusev inflatsioonitempo toob endaga tõenäoliselt xxxxx võlakirjade intressimäärade edasise tõusu ning pikaajalise langustsükli võib lõppenuks lugeda. Intresside tõusu pidurdab samas veel lubatult pikalt kestev Euroopa Keskpanga võlakirjade kokkuostu programm.
*Kommentaaris indeksitele viitamine ei tähenda, et fondi investeerimispoliitika oleks seotud nimetatud või mõne teise indeksi tootluse järgimisega.