SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vaheline kalandusalane partnerlusleping jõustus 15. aprillil 2008. Leping pikeneb vaikimisi ja on seega endiselt kehtiv. Lepingu varasem, viieks aastaks sõlmitud rakendusprotokoll jõustus 15. juunil 2019 xx xxxxx kehtivusaeg lõpeb 14. juunil 2024.

14. veebruaril 2024 volitas nõukogu komisjoni alustama läbirääkimisi lepingu uue protokolli (edaspidi „uus protokoll“) üle.

Komisjon pidas asjakohaste läbirääkimisjuhiste¹ alusel Guinea-Bissau Vabariigiga läbirääkimisi lepingu rakendamise uue protokolli sõlmimiseks. Eesmärk on võimaldada liidu laevadel siseneda Guinea-Bissau Vabariigi püügipiirkonda, et laevad saaksid seal püüda põhjalähedasi liike (koorikloomad, peajalgsed xx xxxxx), väikesi pelaagilisi liike ning tuuni ja sellega seotud liike. Rakendusprotokolli uus tekst parafeeriti kõnealuste läbirääkimiste xxxxx 16. mail 2024. Uus protokoll kehtib viis aastat alates selle ajutise kohaldamise kuupäevast, st artiklis 19 kehtestatud kuupäevast.

Uue protokolliga soovitakse anda liidu laevadele kalapüügivõimalused Guinea-Bissau Vabariigi vetes asuvates püügipiirkondades vastavalt ühise teaduskomitee ja asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide, eelkõige Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) teaduslikele nõuannetele ja soovitustele. Uue protokolliga nähakse ette võimalused pika rändega kalade püügiks

xxxx- xx peajalgsete külmutustraalerid: 3 500 brt/aastas;

krevetikülmutustraalerid: 3 700 brt/aastas;
väikeste pelaagiliste liikide püügi traalerid: 0 xxxxx aastas;
28 tuunikülmutusseinerit ja õngejadalaeva;
13 ritvõngedega tuunipüügilaeva

ning abilaevadele vastavalt Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni asjakohastele resolutsioonidele.

Kuna eelmises protokollis olid esitatud reservatsioonid kalavarude seisundi ja nende püügivõimaluste vähese kasutamise suhtes, on väikeste pelaagiliste liikide püügivõimaluse suuruseks kehtestatud 0 xxxxx.

Lisaks võimaldab kalandusalase partnerluslepingu rakendamine liidul ning Guinea-Bissaul xxxx xxxxxx lepinguosalise huvides tihedamat koostööd, et edendada kalavarude säästvat kasutamist Guinea-Bissau Vabariigi vetes ja toetada Guinea-Bissau Vabariigi kalandussektorit.

Käesoleva ettepanekuga taotletakse kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 218 lõikega 6 nõukogult luba uue protokolli sõlmimiseks.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Lepingu uue protokolli põhieesmärk on luua ajakohastatud raamistik, milles võetakse arvesse ühise kalanduspoliitika prioriteete ja välismõõdet. See aitab jätkata ja tugevdada Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau Vabariigi strateegilist partnerlust.

Uue protokolliga nähakse ette liidu laevade kalapüügivõimalused. Protokolli aluseks on ühise teaduskomitee, ICCATi ja CECAFi parimad kättesaadavad teaduslikud nõuanded ja soovitused. Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni poolt vastu võetud majandamismeetmed on lisatud ka Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni piirkonna suhtes kohaldatavatesse ühise kalanduspoliitika asjakohastesse sätetesse, eelkõige kalapüügivõimalusi käsitleva määruse² asjaomastesse sätetesse.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Läbirääkimised lepingu uue protokolli üle on osa liidu välismeetmetest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide suhtes ning selle puhul võetakse eelkõige arvesse liidu eesmärke seoses demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste austamisega.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2, millega on kehtestatud ühine kalanduspoliitika, ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõige 6, milles on sätestatud, et nõukogu võtab läbirääkija ettepanekul vastu otsuse ELi ja kolmandate riikide vaheline leping sõlmida.

Vastavalt XXx toimimise lepingu artikli 17 lõikele 1 tagab komisjon liidu esindamise välissuhetes, välja arvatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda kuuluvates küsimustes. Seega on üksnes komisjonil pädevus teatada Guinea-Bissau Vabariigile liidu nõusolekust end protokolliga siduda.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanek kuulub Euroopa Liidu ainupädevusse, nagu on osutatud XXx toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktis d. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

• Proportsionaalsus

Ettepanek on proportsionaalne ühist kalanduspoliitikat käsitleva määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 31 kehtestatud eesmärgiga luua õiguslik, keskkonnaalane, majanduslik ja sotsiaalne juhtimisraamistik liidu kalalaevade püügitegevuseks kolmanda riigi vetes. Ettepanek vastab nimetatud sätetele ja kõnealuse määruse artikli 32 sätetele kolmandatele riikidele antava finantsabi kohta.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

2023. aastal xxxxxx komisjon sõltumatult konsultandilt xxxxx- xx eelhindamise uuringu¹. Sellele tuginedes viis komisjon läbi kehtiva rakendusprotokolli xxxxx- xx eelhindamise. Nende hindamiste järeldused on esitatud komisjoni talituste töödokumendis².

Komisjoni talituste töödokumendi järelhindamisel jõudis komisjon järeldusele, et praegune rakendusprotokoll oli eesmärkide saavutamiseks üldiselt tõhus, kuid mõned valdkonnad vajavad parandamist. Sellega seoses on liidu kalalaevastik jätkuvalt huvitatud juurdepääsust Guinea-Bissau Vabariigi püügipiirkondadele, et rakendada mitmeaastase raamistiku kohaseid püügistrateegiaid, kusjuures kalapüügivõimalusi ja liidu laevastiku kasutusmäärasid on vaja mõningal määral ühtlustada. Valdkondliku toetuse osas järeldab komisjon, et valdkondlik toetus on aidanud i) tugevdada kalanduse seiret, kontrolli ja järelevalvet ning ii) parandada ookeanide majandamist Guinea-Bissau Vabariigi xx xxxxx piirkonna vetes.

Komisjoni talituste töödokumendi eelhindamisest järeldab komisjon, et läbirääkimised uue rakendusprotokolli üle koos mõningate kohandustega on nii liidu kui ka Guinea-Bissau Vabariigi huvides. Guinea-Bissau Vabariigi puhul tagatakse uue rakendusprotokolli üle peetavate läbirääkimistega jätkuv koostöö liiduga ookeanide majandamise tugevdamisel sihtotstarbeliste valdkondlike toetusfondide kaudu mitmeaastase raamistiku alusel.

Liidu jaoks on oluline säilitada vahend, mis võimaldab tihedat valdkondlikku koostööd riigiga, kes on oluline partner ja liitu kalatoodete tarnija, xxxxx sidusrühmad on tegusad rahvusvahelisel areenil xx xxxxxx on liidu laevastikule huvi pakkuvad püügipiirkonnad.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Xxxxxxx osutatud hindamise raames konsulteeris komisjon liikmesriikide, tööstusharu esindajate ja rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonidega, samuti Guinea-Bissau Vabariigi kalandussektori haldusasutuste ja kodanikuühiskonna esindajatega. Need konsultatsioonid näitavad, et liidu ja Guinea-Bissau Vabariigi huvides on säilitada vahend, mis võimaldab teha põhjalikku valdkondlikku koostööd ja pakkuda Guinea-Bissaule mitmeaastasi rahastamisvõimalusi. Liidu laevastiku huvides on säilitada kalandusalase lepingu kaudu juurdepääs olulisele püügipiirkonnale.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ühist kalanduspoliitikat käsitleva määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 31 lõike 10 kohaselt kutsus komisjon eel- ja järelhindamist tegema sõltumatu konsultandi.

• Mõju hindamine

Ei kohaldata.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

• Põhiõigused

Läbirääkimiste tulemusel koostatud protokoll sisaldab klauslit Samoa lepingu³ artiklites 8 ja 9 sätestatud inimõiguste oluliste osade rikkumise tagajärgede kohta.

4. MÕJU EELARVELE

Uue protokolli kohane rahaline toetus on 17 000 000 eurot aastas, millest:

(a) igal aastal 12 500 000 eurot juurdepääsuks Guinea-Bissau Vabariigi püügipiirkonna kalavarudele ning

(b) 4 500 000 euro suurust aastast eritoetust Guinea-Bissau Vabariigi kalanduspoliitika toetamiseks.

See toetus vastab koostöö eesmärkidele kalavarude säästva kasutamise, vesiviljeluse, ookeanide säästva arengu, merekeskkonna kaitse xx xxxxxx majanduse valdkonnas.

Kulukohustuste ja maksete assigneeringute iga-aastane summa määratakse kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus, sealhulgas reservi eelarverida aasta alguses veel jõustumata protokollide jaoks¹.

5. MUU XXXXX

• Xxxxxxxxxxxxx ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Järelevalve kord on sätestatud kalandusalases partnerluslepingus xx xxxxx rakendamise protokollis.

2024/0159 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) liidu nimel sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v ja artikli 218 lõikega 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1) Vastavalt nõukogu […] otsusele [XXX]¹ allkirjastati [...] Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokoll (edaspidi „protokoll“), eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(2) Protokolli eesmärk on anda liidu laevadele võimalus Guinea-Bissau Vabariigi püügipiirkonnas kala püüda ning võimaldada liidul ja Guinea-Bissau Vabariigil teha tihedat koostööd, et veelgi edendada säästva kalanduspoliitika arengut ning kalavarude vastutustundlikku kasutamist Guinea-Bissau Vabariigi püügipiirkonnas. See koostöö aitab samuti luua inimväärseid töötingimusi kalandussektoris.

(3) Käesolev protokoll tuleks Euroopa Liidu nimel heaks kiita.

(4) Selleks et protokoll jõustuks, peaks komisjon liidu esindajana võtma nõukogu otsuse suhtes järelmeetmeid ning teatama Guinea-Bissau Vabariigile liidu nõusolekust end protokolliga siduda.

(5) Lepingu artikliga 10 moodustatakse ühiskomitee, kes vastutab lepingu rakendamise järelevalve eest. Kõnealusel komiteel on õigus protokolli teatavad muudatused heaks kiita. Selliste muudatuste heakskiitmise hõlbustamiseks tuleks anda komisjonile volitus need sisulistel ja menetlustingimustel lihtsustatud korras liidu nimel heaks kiita.

(6) Liidu seisukoha protokolli kavandatud muudatuste kohta peaks kehtestama nõukogu. Esitatud muudatusettepanekud tuleks heaks kiita, välja arvatud juhul, xxx xxxxx vastu on Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõikele 4 xxxxxx liikmesriikide blokeeriv vähemus.

(7) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725² artiklile 42 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse [kuupäev],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokoll (edaspidi „protokoll“) kiidetakse liidu nimel heaks.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele 1. lisana.

Artikkel 2

Käesoleva otsuse 2. xxxxx esitatud sätete ja tingimuste kohaselt, on komisjon volitatud kiitma liidu nimel heaks protokollimuudatused, mis on vastu võetud Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu artikliga 10 asutatud ühiskomitees.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2. Asjaomane poliitikavaldkond / Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3. Ettepanek/algatus käsitleb

1.4. Eesmärgid

1.4.1. Üldeesmärgid

1.4.2. Erieesmärgid

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4. Tulemusnäitajad

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus / põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2. XXx meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „XXx meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3. Xxxxxxx ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli sõlmimise kohta.

1.2. Asjaomane poliitikavaldkond / Asjaomased poliitikavaldkonnad

08 – põllumajandus- ja merenduspoliitika

08.05 – säästva kalapüügi partnerluslepingud ja piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid

08.05.01 – liidu kalalaevade kolmandate riikide vetes toimuva kalapüügiga seonduva tegevuse juhiste väljatöötamine (jätkusuutliku kalanduse kokkulepped)

1.3. Ettepanek/algatus käsitleb

X uut meedet

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest⁰

 olemasoleva meetme pikendamist

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.4. Eesmärgid

1.4.1. Üldeesmärgid

Läbirääkimiste pidamine ja säästva kalapüügi partnerluslepingute sõlmimine kolmandate riikidega vastab üldisele eesmärgile võimaldada Euroopa Liidu kalalaevadele juurdepääs kolmandate riikide püügipiirkondadele ning arendada nende riikidega partnerlussuhteid, selleks et soodustada kalavarude säästvat kasutamist liidu vetest väljaspool.

Säästva kalapüügi partnerluslepingutega tagatakse ka ühise kalanduspoliitika põhimõtete vastavus muudes XXx poliitikavaldkondades võetud kohustustele (kolmandate riikide kalavarude säästev kasutamine, võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, partnerriikide integreerimine globaalmajandusse, kestliku arengu toetamine kõigis selle mõõtmetes, samuti kalapüügi parem haldamine nii poliitilisel kui ka finantstasandil).

1.4.2. Erieesmärgid

Erieesmärk nr 1

Xxxxxx xxxxx säästvale kalapüügile väljaspool liitu asuvates vetes, tagada Euroopa esindatus kaugpüügis ning kaitsta Euroopa kalandussektori ja tarbijate huve, pidades rannikuriikidega läbirääkimisi ning sõlmides nendega säästva kalapüügi partnerluslepinguid kooskõlas muude Euroopa poliitikavaldkondadega.

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Lepingu rakendamise protokolli sõlmimine võimaldab jätkata ning tugevdada Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau Vabariigi kalandusalast strateegilist partnerlust. Protokolli sõlmimine aitab luua liidu laevadele kalapüügivõimalusi Guinea-Bissau Vabariigi püügipiirkonnas.

Rahalise toetuse (valdkondlik toetus) ning partnerriigi tasemel vastuvõetud programmide elluviimise abil aitab protokoll ühtlasi kalavarusid tõhusamalt majandada ja kaitsta, eelkõige teostada kontrolli ebaseadusliku kalapüügi üle xx xxxxx vastu võidelda ning toetada väikesemahulist kalapüüki.

Protokolliga aidatakse ühtlasi xxxxx Guinea-Bissau Vabariigi meremajandusele, edendades merendusega seotud tegevuste kasvu, ja sealsete merevarude säästvat kasutamist.

1.4.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Kalapüügivõimaluste aastase kasutamise tase (püügilubade osakaal protokolliga pakutud võimalustest).

Püügiandmete kogumine ja analüüs ning lepingu kaubanduslik väärtus.

Xxxxx aitamine liidu tööhõivele, inimväärsete töötingimuste edendamisele ja lisaväärtuse loomisele ning liidu turu stabiliseerumisele (muude säästva kalanduse partnerluslepingutega saavutatud tasemel).

Kaasaaitamine partnerriigi püügitegevuse uuringute, seire, kontrolli ja järelevalve parandamisele ning kalandussektori, eelkõige väikesemahulise kalapüügi arengule.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus / põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

Uut rakendusprotokolli on kavas kohaldada ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast, et piirata püügitegevuse võimalikku katkemist praeguse rakendusprotokolli kehtivuse lõppemise tõttu.

Uue protokolliga tagatakse raamistik liidu kalalaevastiku püügitegevuse reguleerimiseks Guinea-Bissau Vabariigi püügipiirkonnas ning võimaldatakse liidu laevaomanikel taotleda püügilube kõnealuses piirkonnas. Xxxxx xxxxx võimaldab uus protokoll tõhustada liidu ja Guinea-Bissau Vabariigi koostööd, et edendada säästva kalapüügi arengut kõigis selle mõõtmetes. Sellega nähakse ette laevade jälgimine laevaseiresüsteemi abil ja püügiandmete edastamine elektrooniliselt. Protokolli alusel antav valdkondlik toetus aitab Guinea-Bissau Vabariigi riikliku kalandusstrateegia ja meremajanduse raames, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses, edendades xxxxx xxxx inimväärseid töötingimusi kalapüügi käigus.

Kui liit xx xxxxx uut protokolli, siis ei saa liidu laevad kala püüda, sest kehtiv partnerlusleping sisaldab klauslit, mille kohaselt ei ole lubatud kalapüük, mis ei toimu partnerluslepingu rakendamise protokolliga kindlaks määratud raamistikus. Liidu kaugpüügilaevastiku jaoks on protokollil seega selge lisaväärtus. Lisaks luuakse protokolliga raamistik Guinea-Bissau Vabariigi ja liidu tihedamaks koostööks.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Guinea-Bissau Vabariigi püügipiirkonnas toimunud varasema püügi analüüsi ning olemasolevate hinnangute ja teaduslike nõuannete põhjal on lepinguosalised kindlaks määranud püügikoormusena väljendatud kalapüügivõimalused järgmiste kategooriate puhul: krevetikülmutustraalerid ning kala ja peajalgsete külmutustraalerid. Protokolliga on nähtud ette ka kalapüügivõimalused tuunikülmutusseinerite ja triivõngelaevade ning ritvõngedega tuunipüügilaevade jaoks. Kuna eelmises protokollis olid esitatud reservatsioonid kalavarude seisundi ja nende püügivõimaluste vähese kasutamise suhtes, on väikeste pelaagiliste liikide püügivõimalused väljendatud lubatud kogupüügina (TAC) ja nende suuruseks on kehtestatud 0 xxxxx. Need püügivõimalused võib lähtuvalt ühise teaduskomitee soovitusest ühiskomisjoni ühisel kokkuleppel läbi vaadata. Valdkondlik toetus on oluline, et xxxxx arvesse riikliku kalandusstrateegia xx xxxxxx majanduse prioriteete.

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Kalandusalase partnerluslepingu raames toetuseks eraldatavad summad moodustavad Guinea-Bissau Vabariigi eelarve jaoks jooksva sissetuleku. Teisalt on kalandusalaste partnerluslepingute sõlmimise ja järelevalve üks tingimus siiski see, et sektori toetuseks eraldatavad summad (enamasti lisatuna riigieelarve seadusesse) määratakse kalandusministeeriumile. Kõnealused finantsvahendid on vastavuses muude rahastamisallikatega, mida rahvusvahelised rahastajad pakuvad riigi tasandi kalandusvaldkonna projektide ja/või programmide rakendamiseks.

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Ei kohaldata.

1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega

X Kehtib viis aastat alates allkirjastamise kuupäevast.
X Kulukohustuste assigneeringute puhul on finantsmõju viis aastat alates allkirjastamise kuupäevast ning maksete assigneeringute puhul viis aastat xx xxxx kuud alates allkirjastamise kuupäevast.

 Piiramatu kestusega

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,
millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid⁰

X Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;
 rakendusametite kaudu

 Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

 Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

 kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
 rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);
 Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
 finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
 avalik-õiguslikele asutustele;
 avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;
 liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;
 isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine xx xxx on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.
Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Märkige sagedus ja tingimused.

Komisjon (merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat koostöös piirkonna eest vastutava kalandusatašeega ning koostöös liidu Guinea-Bissau Vabariigi delegatsiooni ja komisjoni asjaomaste talitustega) tagab protokolli rakendamise korrapärase järelevalve seoses ettevõtjatepoolse püügivõimaluste kasutamise ja püügiandmetega ning valdkondliku toetuse tingimuste järgimisega.

Lisaks sellele on kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud vähemalt üks ühiskomitee aastakoosolek, kus komisjon ja Guinea-Bissau Vabariik teevad kokkuvõtte lepingu ja protokolli rakendamisest ning kohandavad vajaduse korral kavandamist ja sellest tulenevalt ka rahalist toetust.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Varudele juurdepääsu eest makstav hüvitis ja valdkondlik toetus ei ole omavahel seotud. Hüvitist varudele juurdepääsu eest makstakse igal aastal protokolli allkirjastamise aastapäeval, välja arvatud esimesel aastal, mil makse tehakse kolme kuu jooksul pärast protokolli ajutise kohaldamise algust. Juurdepääsu varudele reguleeritakse püügilubadega.

Esimest korda makstakse valdkondlikku toetust kolme kuu jooksul alates partnerluslepingu ajutise kohaldamise alguskuupäevast aastase ja mitmeaastase rakendusprogrammi osas; ning järgnevatel aastatel lähtuvalt saavutatud tulemustest. Saavutatud tulemusi ja rakendamist kontrollitakse vastavalt Guinea-Bissau Vabariigi kalanduspoliitika arendamiseks ettenähtud valdkondliku toetuse kasutamist käsitlevatele suunistele, milles mõlemad lepinguosalised on kokku leppinud, samuti partnerriigi esitatud aruannete või tõendavate dokumentide alusel ja kalandusatašee tehniliste külastuste raames.

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Kindlakstehtud risk on liidu laevaomanike puhul kalapüügivõimaluste alakasutamine ja Guinea-Bissau Vabariigi puhul valdkondliku kalanduspoliitika rahastamiseks ettenähtud summade mittetäielik kasutamine või kasutamisel tekkivad viivitused. Ette on nähtud ulatuslik dialoog lepingus ja protokollis sätestatud valdkondliku poliitika kavandamise ja rakendamise teemal. Lisaks sellele on lepingu ja protokolliga ette nähtud eriklauslid nende peatamiseks teatavatel tingimustel või kindlaksmääratud olukordades.

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

Hüvitise maksmist varudele juurdepääsu eest, mis toimub säästva kalapüügi partnerluslepingu kohaselt, kontrollitakse, et tagada vastavus rahvusvaheliste lepingute sätetele. Valdkondliku toetuse maksmisega seotud kontrollide eesmärk on jälgida toetuse rakendamist. Järelevalvet teostavad liidu delegatsioonidesse arvatud ja ühiskomitee töös osalevad komisjoni töötajad. Edusammude hindamisel lähtutakse mitmeaastase programmitöö maatriksist. Kui edusammud ei ole piisavad, peatatakse järgmine osamakse või vähendatakse seda. Kõikide säästva kalapüügi partnerluslepingutega seotud kontrollimiste kogukulu on hinnanguliselt ligikaudu 1,8 % (2018. aasta sissemaksetest). Suures osas tulenevad säästva kalapüügi partnerluslepingutega seotud kontrollimenetlused kohustuslikest regulatiivsetest nõuetest. Kontrollid hinnatakse tõhusaks, kui ei avastata puudusi, mis võivad märkimisväärselt mõjutada finantstehingute seaduslikkust ja korrektsust. Keskmine veamäär on hinnanguliselt 0,0 %.

2.3. Xxxxxxx ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

Komisjon kohustub pidama Guinea-Bissau Vabariigiga poliitilist dialoogi ning tegema korrapärast koostööd, et parandada lepingu ja protokolli haldamist ja tugevdada liidu osalust varude säästvas majandamises. Kõikide maksete suhtes, mis komisjon säästva kalapüügi partnerluslepingu raames teeb, kohaldatakse komisjoni tavalisi eelarve- ja finantsmenetlusi. Eelkõige selgitatakse täpselt välja kolmandate riikide arvelduskontod, kuhu rahaline toetus makstakse. Protokolli artikli 6 lõikes 6 on sätestatud, et rahaline toetus varudele juurdepääsu eest tuleb kanda riigikassa pangakontole ja sektori arendamiseks ette nähtud rahaline toetus tuleb kanda kalandusministeeriumi ja rahandusministeeriumi järelevalve all olevale ametlikule pangakontole.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade xxxxx

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Kulu
liik

Rahaline osalus

Liigendatud/liigendamata⁰

EFTA riigid⁰

kandidaatriigid⁰

kolmandad riigid

finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

Liidu kalalaevade kolmandate riikide vetes toimuva kalapüügiga seonduva tegevuse juhiste väljatöötamine (jätkusuutliku kalanduse kokkulepped)

08.05.01

Liigendatud

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade xxxxx

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Kulu
liik

Rahaline osalus

Liigendatud/liigendamata

EFTA riigid

kandidaatriigid

kolmandad riigid

finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

[XX.YY.YY.YY]

JAH/EI

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

 Ettepanek/algatus xx xxxxx tegevusassigneeringute kasutamist
X Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (xxxx kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

Nr 2

Kestlik majanduskasv: loodusvarad

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat			Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Aasta N+4	KOKKU
□ Tegevusassigneeringud
Eelarverida⁰ 08.05.01	Kulukohustused	(1a)	17,000	17,000	17,000	17,000	17,000	85,000
Eelarverida⁰ 08.05.01	Maksed	(2a)	17,000	17,000	17,000	17,000	17,000	85,000
Eelarverida	Kulukohustused	(1b)
Eelarverida	Maksed	(2b)
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud⁰
Eelarverida		3.
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi assigneeringud KOKKU:	Kulukohustused	= 1a + 1b + 3	17,000	17,000	17,000	17,000	17,000	85,000
	Maksed	= 2a + 2b +3	17,000	17,000	17,000	17,000	17,000	85,000

□ Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	4.	17,000	17,000	17,000	17,000	17,000	85,000
□ Tegevusassigneeringud KOKKU	Maksed	5.	17,000	17,000	17,000	17,000	17,000	85,000
□ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		6.
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 2 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 4 + 6	17,000	17,000	17,000	17,000	17,000	85,000
	Maksed	= 5 + 6	17,000	17,000	17,000	17,000	17,000	85,000

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

„Halduskulud“

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (sisekorraeeskirjade V xxxx), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.

miljonites eurodes (xxxx kohta pärast koma)

	Xxxxx N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	KOKKU
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat
□ Personalikulud
□ Muud halduskulud

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat KOKKU

Assigneeringud

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGI 7
assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

miljonites eurodes (xxxx kohta pärast koma)

		Aasta N⁰	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused
	Maksed

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (xxxx kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid 			Aasta 2024		Aasta 2025		Aasta 2026		Aasta 2027		Aasta 2028		KOKKU
	VÄLJUNDID
	Väljundi liik⁰	Keskmine kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Väljundite arv kokku	Kulud kokku
ERIEESMÄRK nr 1⁰ ...
– Juurdepääs varudele				12,500		12,500		12,500		12,500		12,500		62,500
– Valdkondlik toetus				4,500		4,500		4,500		4,500		4,500		22,500
– Väljund				17,000		17,000		17,000		17,000		17,000		85,000
Erieesmärk nr 1 kokku				0,780		17,000		17,000		17,000		17,000		17,000
KULUD KOKKU				0,780		12,500		12,500		12,500		12,500		12,500

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

X Ettepanek/algatus xx xxxxx haldusassigneeringute kasutamist
 Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (xxxx kohta pärast koma)

Aasta
N ⁰

Aasta
N+1

Aasta
N+2

Aasta
N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7
Personalikulud
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7⁰ välja jäävad kulud
Personalikulud
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku

KOKKU

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.1. Hinnanguline personalivajadus

X Ettepanek/algatus xx xxxxx personali kasutamist
 Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

			Aasta N	Aasta N+1	Aasta N + 2	Aasta N + 3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
	□ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
	20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)
	20 01 02 03 (delegatsioonides)
	01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)
	01 01 01 11 (otsene teadustegevus)
	Muud eelarveread (märkige)
□ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)⁰
	20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)
	20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)
	XX 01 xx yy zz⁰	– peakorteris
	XX 01 xx yy zz⁰	– delegatsioonides
	01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
	01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
	Muud eelarveread (märkige)
	KOKKU

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise xxxx. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad
Koosseisuvälised töötajad

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

X on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

Selgitage ümberplaneerimist, märkides asjaomased eelarveread ja summad. Põhjaliku ümberplaneerimise korral tuleb esitada Exceli tabel.

 tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise xxxx xx/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele ning nimetades kasutatavad rahastamisvahendid.

 nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

X xx xxxxx kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
 hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

miljonites eurodes (xxxx kohta pärast koma)

	Aasta N⁰	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	Kokku
Nimetage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

X Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele
 Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

 omavahenditele
 muudele tuludele
palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu 

miljonites eurodes (xxxx kohta pärast koma)

Tulude eelarverida	Xxxxxxx aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju⁰
Tulude eelarverida	Xxxxxxx aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud	Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave)

1Nõukogu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Guinea-Bissau Vabariigiga kalandusalase partnerluslepingu uue rakendusprotokolli üle (viide 6007/24 + ADD 1, heaks kiidetud COREPERi poolt, 1. osa, 14.2.2024), xxxxx://xxxx.xxxxxxxxx.xxxxxx.xx/xxx/xxxxxxxx/XX-0000-0000-XXXX/xx/xxx

2ELT L 28, 31.1.2023, lk 1. Vt osa 3 ja I D xxxx.

1Euroopa Komisjon, merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat, POSEIDON, Évaluation rétrospective et prospective du protocole de mise en œuvre de l’accord de partenariat dans le domaine de la pêche entre l’Union européenne et la République de Guinée-Bissau – Rapport final, Office des publications de l’UE, 2023 (Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli tagasiulatuv ja tulevikusuundade analüüs – lõpparuanne) Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2023, xxxxx://xxxx.xxxxxx.xx/xxx/00.0000/000000

2Komisjoni talituste töödokument Evaluation to the Protocol to the Fisheries Partnership Agreement between the European Union and Guinea-Bissau (Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau vahelise kalandusalase partnerluslepingu protokolli hindamine), xxxxx://xxx-xxx.xxxxxx.xx/xxxxx-xxxxxxx/XX/XXX/?xxxxXXXXX:00000XX0000

3Partnerlusleping ühelt poolt Euroopa Liidu xx xxxxx liikmesriikide ning teiselt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni liikmete vahel (ELT L, 2023/2861, 28.12.2023) xxxxx://xxxx.xxxxxx.xx/xxx/xxx/0000/00000/xx

1Kooskõlas eelarvealast koostööd käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 20 (ELT L 433 I, 22.12.2020).

1ELT L […], […], lk […].

2Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

0Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

0Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil xxxxx://xxxxxxxxxxx.xx.xxxxxx.xx/xxxxxxx/XX/xxx/xxxxxxxxx/Xxxxx/xxxxxxxxx.xxxx

0Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

0EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

0Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

0Eelarve ametliku liigenduse kohaselt.

0Tehniline ja/või haldusabi ning XXx programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

0N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021. Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

0Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

0Vastavalt punktile 1.4.2. „Erieesmärgid“.

0N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021. Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

0Tehniline ja/või haldusabi ning XXx programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

0Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

0Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

0N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021. Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

0Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

ET ET

Document Metadata

Table of Contents

SELETUSKIRI

Document Metadata