RÄPINA AIANDUSKOOLI TÖÖKORRALDUSE REEGLID
KINNITATUD
direktori 05.12.2012 käskkirjaga nr 1-6/215
direktori 09.04.2014 käskkirjaga nr 1-6/32
RÄPINA AIANDUSKOOLI TÖÖKORRALDUSE REEGLID
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Töökorralduse reeglid (edaspidi tööreeglid) täpsustavad ja täiendavad lisaks töölepingu seadusele (edaspidi TLS) ning töölepingule poolte käitumisreegleid töösuhetes ning on kohustuslikud kõikidele töölepingu alusel töötavatele töötajatele. Tööreeglid on tööandja ja töötajate vahelise töölepingu lahutamatu osa.
1.2. Tööreeglites reguleerimata valdkondades juhinduvad tööandja ja töötajad Eesti Vabariigi seadusandlusest, töötaja töölepingust ja ametijuhendist, samuti üldkehtivatest
moraali- ja käitumisreeglitest.
1.3. Tööandja tutvustab tööreegleid töötajatele tööreeglite esmakordsel kehtestamisel, töölepingu sõlmimisel ja tööreeglite muudatusi ja täiendusi hiljemalt ühe kuu jooksul nende jõustumisest.
1.4. Tööandjal on õigus nõuda töötajalt kinnitust (allkirja) tööreeglite tutvustamise kohta.
1.5. Kehtivad tööreeglid on kõigile töötajatele kättesaadavad xx xxxxxx nendega tutvumist paberkandjal personalisekretäri juures ja elektrooniliselt dokumendihaldussüsteemis.
1.6. Töölepingu pooled täidavad käesolevaid tööreegleid xx xxxxx vastastikuseid kohustusi
teineteise suhtes lojaalselt, lähtudes hea usus ja mõistlikkuse põhimõttest. Töötaja poolt tööreeglite mittetäitmist käsitleb tööandja töökohustuste rikkumisena.
1.7. Tööandjal on õigus muuta ja täiendada käesolevaid töökorralduse reegleid.
2. TÖÖTAJA TÖÖLE VÕTMINE
2.1. Tööleping sõlmitakse kirjalikult hiljemalt töötaja tööle asumise päeval kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale ning teine tööandjale.
2.2. Töölepingu sõlmimiseks esitab isik Räpina Aianduskooli (edaspidi Kool) direktori nimele kirjaliku avalduse, mille alusel koostab personalisekretär töölepingu.
2.4. Isik esitab järgmised dokumendid:
2.4.1. isikut tõendav dokument (pass või ID kaart)
2.4.2. tunnistus (ed) või diplom (id) vajaliku kvalifikatsiooni või eriala kohta;
2.4.3. tervisetõend;
2.4.4. muud seadusega või seaduse alusel nõutavad dokumendid.
2.5. Töölepingu muutmine toimub töölepingu seaduses sätestatud alustel xx xxxxxx.
2.6 Õpetajatel toimub töölepingu muutmine reeglina igal aastal seoses õppekoormuse ja töötasu muutumisega. See vormistatakse töölepingu muudatusena.
2.7. Töötaja teatab 1 nädala jooksul personalisekretärile oma isikuandmete muutumisest (nimi; aadress; telefoninumber) ja läbitud täienduskoolitustest.
2.8. Uuele töötajale annab IT spetsialist elektroonilise uksekaardi. Kaart väljastatakse töölepingu sõlmimise järel töötajale allkirja vastu.
2.9. Elektroonilise uksekaardi kaotamisel või varguse korral tuleb sellest koheselt
informeerida suuliselt või e-posti xxxx majandusjuhatajat. Kaotsiläinud uksekaardi eest tuleb töötajal tasuda kooli arvele uue kaardi soetamistasu vastavalt tekkivale kulule.
2.10. Kaarti ei tohi anda teistele isikutele kasutamiseks. Kaarti ei tohi painutada, lõigata, augustada, kasutada muuks tegevuseks, mis võib kaarti kahjustada.
2.11. Tööle võtmisel tutvustab struktuuriüksuse juht töötajale temale antavat tööd,
töötasu tingimusi ja ametijuhendit. Personalisekretär tutvustab töötajale tööreegleid, majandusjuhataja tööohutuse, töötervishoiu ja tuleohutuse eeskirju.
Dokumendihaldussüsteemis või personalisekretäri juures on töötaja kohustatud tutvuma lähetuste korraga, tunnustamise korraga ja palgajuhendiga. Dokumentide muudatustest informeeritakse töötajaid.
2.12. Töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks töötajal vajaliku tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste kindlakstegemiseks on töölepingu seadusega ettenähtud seadusest tulenev 4-kuuline katseaeg, mis kohaldub kõigile töötajatele tööle asumisel. Tööandja ja
töötaja võivad töölepingus kokku leppida lühema katseaja kohaldamises või katseaja
kohaldamata jätmises. Kuni katseaja viimase päevani on töötajal ja tööandjal õigus tööleping üles öelda lihtsustatud korras 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Xxxxxxxxx töölepingu ülesütlemist peavad töölepingu pooled põhjendama.
3. TÖÖ- JA PUHKEAEG
3.1. Tööaeg on töölepingus kokkulepitud aeg, mille xxxxxx töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile.
3,2, Tavapärane töönädala pikkus on 40 tundi. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida ka osalises tööajas.
3.3. Õpetajate tööpäev algab 8.00 ja lõpeb xxxx 16.00 või vastavalt kehtestatud tunniplaanile.
3.4. Administratsiooni tööaeg on esmaspäev - neljapäev 8.00-16.00, reedel 8.00-15.00 .
3.5. Õpetajatel ja administratsioonil on ette nähtud 30 minutiline lõunavaheaeg ajavahemikus 12.00-14.00 ja see loetakse tööaja hulka, kuna töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida ka lõunavaheaja väljaarvamises tööajast.
3.6. Valvurid ja õpilaskodude administraatorid ja õppemajandi töötajad töötavad summeeritud tööaja arvestuse alusel vastavalt töögraafikule. Arvestusperiood on majandusosakonnas 6 kuud ja õppemajandis 1 kvartal. Töötajate tööaeg määratakse kindlaks tööajakavaga. Tööajakava tehakse töötajatele teatavaks 3 päeva enne kuu algust. Töötajatele on ette nähtud vahetuse jooksul hiljemalt xxxxx 6 tunnist töötamist lõunapaus 30 minutit, mis arvestatakse tööaja hulka, kuna töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda.
3.7. Tööandja tagab kõigile töötajatele võimaluse puhata ja einetada töö ajal.
3.8. Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra. Teistele riiklikele pühadele vahetult eelnevatel tööpäevadel on tööpäev lühendatud kahe tunni võrra.
3.9. Lühendatud tööaeg on õpilastel-praktikantidel:
-15 aastastel töötajatel – 30 tundi nädalas
-16-17 aastastel töötajatel – 35 tundi nädalas.
3.10. Õppemajandi juhatajal ja praktikajuhtidel on õigus muuta tööpäeva algust ja lõppu sõltuvalt töö eripärast ja ilmastikutingimustest, kuid mitte ületades TLS-s sätestatud alaealise tööaja piirangut.
3.11. Ületunnitöö on lubatud poolte kokkuleppel. Ületunnitöö hüvitatakse TLS tulenevalt 1,5 kordse töötasuga või vaba aja andmisega. Töötaja on kohustatud täitma tööandja korraldust
teha ületunnitööd ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks.
3.12. Töötaja on kohustatud teatama esimesel võimalusel oma vahetule ülemusele:
3.12.1. puudumisest xx xxxxx põhjustest;
3.12.2. hilinemisest xx xxxxx põhjustest;
3.12.3. töölt lahkumisest enne tööaja lõppu ja lühiajalisest (xxxx xxxx tundi) lahkumisest tööajal;
3.12.4 teatama viivitamatult tööandjale töötakistustest või nende ohust ning võimaluse korral erikorralduseta kõrvaldama niisugused takistused või nende ohu; kahtluse tekkimisel, et
väljaspool klassiruumi on õpilased ohus, tuleb sulgeda klassiruumi uksed ja teatada ohust juhtkonnale;
3.13. Töölt puudumisest võib tööandjat teavitada telefoni xxxx või SMS-ga. Sel
juhul on töötajal kohustus nimetatud SMS-i säilitada oma telefonis vähemalt 1 nädal tööle naasmisest, et vajadusel tõendada SMS-i saatmist.
3.14. Töölt puudumine nii töö kui isiklikes asjades toimub otsese xxxx xxxx, xxxx tuleb küsida töö ümberkorraldamiseks vajaliku piisava ajavaruga, vähemalt 1 tööpäev xxxx xx erakorraliste sündmuste puhul, mis takistavad tööle ilmumist, koheselt.
3.15. Töötajal võimaldatakse töölt puududa koos töötasu säilitamisega järgmistel juhtudel:
-abiellumise puhul – 1 päev
-isale lapse sünni puhul – 1 päev
3.16. Tööandja võimaldab töötajale keskmise palga säilitamisega mõistlikus ulatuses tööst vaba aega, kui töötaja ei saa hädavajadusest tingitud põhjusel tööd teha.
Tööandja loeb selliseks hädavajaduseks eelkõige järgmised olukorrad:
1) Töötaja isiklik arsti juures käimine trauma või ootamatu terviserikke tõttu;
2) Töötaja lähedaste inimestega (abikaasa, lapsed, õed, vennad, töötaja ja tema abikaasa vanemad) ja töötaja ülalpeetavate või eestkostetavatega juhtunud õnnetuste, äkilise haigestumise või xxxxx korral;
3) Töötaja elukohas juhtunud õnnetusjuhtumi või avarii, kui töötaja kohalolek on vajalik sellise olukorra või selle tagajärgede likvideerimiseks või aitab xxxxx või võib aidata xxxxx sellise olukorra või selle tagajärgede likvideerimisele.
Tööandja võib nõuda töölt puudumise või ärakäimise põhjuse tõendamist. Töötaja on kohustatud vastava tõendi esitama.
3.17. Töövõimetuslehe lõpetamisele järgneval esimesel tööloleku päeval esitab töötaja
töövõimetuslehe personalisekretärile, kes registreerib xxxxx xx edastab pearaamatupidajale.
3.18. Töötajal on õigus töövõimetusleheta puududa töölt tervislikel põhjustel xxxx
kalendripäeva aastas, informeerides sellest eelnevalt vahetut ülemust. Avaldus antakse personalisekretärile, kes vormistab töölt puudumise käskkirja. Nimetatud päevade eest makstakse töötasu.
3.19. Töötaja haigestumise tõttu ärajäänud tundide lisamine sama aineõpetaja õppekoormusele võib toimuda vastastikusel kokkuleppel järgneval perioodil nii, et see ei tekita õpetajale pikemal perioodil olulist ülekoormust. Lisakoormuse tundide eest
kompenseeritakse õpetajale töötasu õpetajale määratud tunnitasu alusel hiljemalt semestri lõpuks.
3.20. Majast lahkumisest ja tagasisaabumise ajast on struktuuriüksuste juhid ja korraldustalituse töötajad kohustatud eelnevalt informeerima personalisekretäri.
Täiendkoolituse ja arenguosakonna töötajad teavitavad oma äraolekust personalisekretäri või jätavad sellekohase xxxxx tööruumi uksele.
4. TÖÖTASU
4.1. Töötasu arvestusperiood on kalendrikuu.
4.2. Töötajaga lepitakse töölepingu sõlmimisel kokku töötasu, mis sisaldab ka töötaja maksukohustust (brutotasu).
4.3. Tööandja peab töötaja töötasust kinni tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse (kui töötaja on liitunud II pensionisambaga) ning tööandja maksab
töötasult sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse vastavalt maksuseadustele Tulumaksuvaba miinimumi arvestamise aluseks on töötaja kirjalik avaldus.
4.4. Töötasu kantakse töötaja poolt osutatud pangaarvele jooksva kuu viimaseks kuupäevaks.
4.5. Tööandja esitab töötajale tema nõudmisel kirjaliku teatise talle arvutatud palga koostisosade ja töötasust kinni peetud summade, makstud maksude ja tema nimel tehtud sissemaksete kohta.
4.6. Puhkusetasu kantakse töötaja pangaarvele eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või kokkuleppel tööandjaga hiljemalt puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval.
4.7. Lõpparve kantakse töötaja pangaarvele hiljemalt viimasel tööpäeval.
4.8. Töötaja soovi korral väljastab tööandja töötajale palgateatise temale arvutatud töötasu
xx xxxxx peetud maksude ning maksete kohta e-posti aadressile või paberkandjal.
4.9. Töötasu suurus on töötaja ja tööandaja vahelise kokkuleppe tulemus ja ei kuulu avalikustamisele teistele ettevõtte töötajatele ega väljaspool ettevõtet.
5. TÖÖTAJA XXXXXXX XXXXXX JA TULEOHUTUSE NÕUDED
5.1. Töötaja on kohustatud:
5.1.1. tutvuma ametijuhendiga ja allkirjastama selle;
5.1.2. tööle asumisel tutvuma majandusjuhataja juures tööohutuse, töötervishoiu ja tuleohutuse eeskirjadega. Elektrooniliselt on nimetatud eeskirjad kõikidele töötajatele kätte saadavad dokumendihaldussüsteemis. Töökaitse ja tuleohutuse nõuete täitmine on kohustuslik kõikidele töötajatele.
5.1.3. tagama, et tema töö ei ohustaks tema enda või teiste elu ega tervist ning ei saastaks keskkonda.
5.1.4. teatama koheselt tööandjale või töökeskkonnavolinikule ohtlikust olukorrast, õnnetusest ja ka enda tervisehäiretest.
5.2. Tööandja on kohustatud:
5.2.1. tutvustama töötajale töölevõtmisel ametijuhendit ja informeerima selle muudatustest;
5.2.2. tagama töötajatele heas korras tööruumid ja vahendid, mis võimaldavad täita ametijuhendiga pandud kohustusi;
5.2.3. tagama seadustega ettenähtud tuleohutusnõuded ja tulekustutusvahendite olemasolu;
5.2.4. viima süstemaatiliselt läbi töökeskkonna sisekontrolli;
5.2.5. viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi ja koostama tegevuskava riskide vältimiseks;
5.2.6. määrama tuleohutuse eest vastutavad isikud;
5.2.7. välja töötama tuleohutusjuhendi ja tutvustama seda töötajatele;
5.2.8. määrama esmaabi andmiseks töötaja xx xxxxxx esmaabivahendite kättesaadavuse;
5.2.9. kehtestama inimeste evakueerimise xx xxxx päästmise korra;
5.2.10. tutvustama tööohutuse, tuleohutuse ja töötervishoiu nõudeid ja kontrollima nende täitmist;
5.2.11. tagama tööõnnetuse korral kohese juurdluse, tagama kannatanule haigustoetuse ja hüvituse maksmise vastavalt kehtivale seadusele;
5.2.12. hüvitama üks kord kahe aasta jooksul töötaja tervise kontrolli ja tervisetõendi väljastamisega seotud kulutused;
5.2.13. toetama 1 x aastas 70% tööajast arvutiga töötavaid töötajaid prillide soetamise vajadusel (arsti retsepti alusel määratud prillid + tšekk) kuni 64 € ulatuses aastas.
6. PUHKUSE KORRALDUS
6.1. Töötajatele võimaldatakse töötatud kalendriaasta eest põhipuhkust järgmiselt:
- pedagoogid – 56 kalendripäeva
- teised töötajad – 28 kalendripäeva
6.2. Töötajate puhkusele lubamine vormistatakse puhkuste ajakavana, mis kinnitatakse direktori käskkirjaga.
6.3. Puhkuste ajakava koostatakse kalendriaasta xxxxx xx tehakse töötajatele teatavaks e-posti xxxx I kvartali jooksul. Vaidluse korral on tööandjal õigus tõendada puhkuste ajakava
laialisaatmist xx xxxx, et töötajal oli kohustus ning mõistlik võimalus sellega tutvuda.
6.4. Puhkuste ajakava paberkandjal on kättesaadav personalisekretäri juures ja hiljemalt 31.märtsiks on need töötajad, kes ei kasuta e-posti, kohustatud käima sellega tutvumas ja allkirjastamas. Jooksvalt täiendatav puhkuste ajakava on kõikidele töötajatele kättesaadav dokumendihaldussüsteemis
6.5. Puhkuste ajakava koostamiseks esitavad struktuuriüksuste juhid personalisekretärile hiljemalt 31. jaanuariks oma töötajate puhkuste xxxx, lähtudes selle koostamisel TLS-s sätestatust.
6.6. Puhkuse andmisel osadena peab selleks olema töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe xx
xxx katkestamatu osa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva.
6.7. Põhipuhkus antakse täisnädala printsiibil. Direktoril on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui 7 päevaseks osaks.
6.8. Töötaja, kes soovib muuta puhkuse ajakavas kindlaksmääratud puhkuse aega, esitab
hiljemalt kümme kalendripäeva enne puhkuse algust vahetu ülemuse poolt viseeritud kirjaliku avalduse personalisekretärile. Tööandja otsustab, kas avaldust on võimalik rahuldada.
Muudatus vormistatakse direktori käskkirjaga.
6.9. Töötajal on õigus puhkuse xxxx xxxxx asuda ainult poolte kokkuleppel. Töötajal, kes haigestub puhkuse ajal, on õigus puhkus katkestada, teavitades sellest koheselt oma otsest juhti.
6.10. Töötajad, kellel on õigus töövõimetuspensionäri põhipuhkusele, peavad sellest õigusest tööandjat informeerima tööle asumisel või koheselt vastava õiguse tekkimisel.
Informeerimiseks loetakse töövõimetuspensionäri põhipuhkuse õigust tõendavate dokumentide esitamist personalisekretärile.
6.11. Töötajatele võib anda tema kirjaliku avalduse alusel tasustamata puhkust poolte kokkuleppega määratud ajaks.
6.12. Töötaja, kes kasutab arvutit oma igapäevaste tööülesannete täitmisel, on kohustatud enne puhkusele minekut seadistama e-postkasti saabuvale e-postile puhkuse ajaks vastamiseks automaatse xxxxx puhkusel olemise xxxxx xx vajadusel suunama e- posti asendajale. Infot arvuti seadistamise kohta on võimalik küsida IT spetsialistilt.
7. TÖÖALASTE KORRALDUSTE ANDMISE KORD
7.1. RAK-i direktor juhib üldist töökorraldust koolis ning annab korraldusi struktuuriüksuste juhtidele.
7.2. Vahetult korraldab tööd, kontrollib tööülesannete täitmist ja kannab vastutust
töötulemuste eest struktuuriüksuse juht või tema kohusetäitja. Otsese xxxx korraldused on
täitmiseks kohustuslikud kõigile tema osakonna, üksuse töötajatele. Nende struktuuriüksuste töötajad, kus puudub vahetu juht, alluvad otse direktorile. Direktoril ning struktuuriüksuste
juhtidel on õigus viia läbi arenguvestlusi töötajatega.
7.3. Direktori äraolekul juhib kooli õppedirektor või määratakse direktori kohusetäitjaks käskkirjaga xxxx, xxxxx korraldusi tuleb vastavalt täita.
7.4. Direktori käskkirjaga võidakse määrata ka teistele kooli juhtkonna liikmete kohusetäitjad, xxxxx korraldusi tuleb vastavalt alluvussuhtele täita. Kui kohusetäitmine pole fikseeritud
töötaja ametijuhendis, makstakse teise töötaja asendamise eest kokkulepitult kompensatsiooni.
7.5. Juhtidel ja ka kohusetäitjail on keelatud anda alluvaile korraldusi, mis:
7.5.1. on vastuolus seadusega;
7.5.2. ületavad korralduse andja võimupiire;
7.5.3. nõuavad tegusid, mille sooritamiseks korralduse xxxxxx puudub õigus;
7.5.4. eeldaks kõrgemat kvalifikatsiooni või teistsugust erialast ettevalmistust kui see, mis on antud töötajal;
7.5.5. on antud töötajale tervise tõttu vastunäidustatud.
7.6. Korralduse seaduslikkuses kahtlemisel on töötaja kohustatud kohe teatama korraldusest ja oma kahtlustest korralduse andjale ja tema vahetule ülemusele.
7.7. Tööalaste probleemide ja ettepanekutega pöördub töötaja oma vahetu ülemuse xxxxx.
7.8. Direktori või tema asetäitja tasemel otsustamist vajavate tööalaste küsimustega pöördub ülalnimetatud ametiisikute xxxxx struktuuriüksuse juhataja, kaasates vajadusel vastava töötaja.
7.9. Üldreeglina võib administratsiooni liikme poolt antud korraldusi muuta xxxx tema ise. Erandina, kui see osutub vajalikuks, on teiste korraldusi õigus muuta direktoril. Jooksva töö korraldamiseks võib anda korraldusi suuliselt või kirjalikult. Pikemaajalised juhtnöörid või tegevusjuhised, mis reeglina puudutavad paljusid töötajaid või õpilasi, antakse kirjalikult direktori korralduste või käskkirjadena.
7.10. Töötajal on õigus töökohalt lahkuda xxxx seoses tööülesannete täitmisega. Kõik
ärakäimised tulevad kõne xxxx xxxx vahetu ülemuse loal.
7.11. Ametijuhendist tulenevate tööalaste korralduste mittetäitmisel on tööandjal õigus
töötajat karistada käskkirjaga, kui juhitakse tähelepanu töökorralduse eiramisele, või tööandja hoiatusega, kui tööandja tahab viidata tegevuse kordumisest tulenevatele õiguslikele
tagajärgedele.
8. TÖÖKULTUUR
8.1. Töötajate omavaheline ja õpilastega suhtlemine peab toimuma üldisi viisakus- ja
käitumisnorme järgides. Keelatud on õpilaste juuresolekul halvustada tööandjat või kolleege, kahjustada asutuse mainet.
8.2. Töötaja välimus peab olema korrektne ja puhas. Töötaja on kohustatud pidama töökoha korrektse ja puhta.
8.3. Töötaja xxxxxx ei tohi segada töötegemist ja häirida kaastöötajaid. Töötajal ei ole lubatud kaastöötaja eraelu arvustamine töö xxxx xx –kohas.
8.4. Töötaja on kohustatud hoidma saladuses temale töö tõttu teatavaks saanud teiste töötajate perekonna- ja eraelu puudutavaid isikuandmeid.
8.5. Kooli vara kaitseks ja häireteta töö tagamiseks peavad töötajad kinni pidama klassi- ja abiruumide lukustamise, akende sulgemise ja elektriseadmete väljalülitamise kohustusest ruumist lahkumisel.
8.6. Kooli töötajad peavad suhtuma kooli varasse säästvalt, järgima kokkuhoiurežiimi elektri, soojuse, vee, paljunduspaberi jmt kasutamisel ning suunama vara säästvale kasutamisele ka õpilasi
8.7. Kõik õpetajad ( ja ka teised töötajad e-posti aadressi olemasolu korral) on kohustatud lugema regulaarselt oma töö e-posti, kuhu on suunatud tööalased kirjad.
8.8. Kõik kooli töötajad peavad lähtuma klienditeeninduse põhitõdedest: suhtuma õpilastesse, kolleegidesse ja kooli külalistesse viisakalt, lugupidavalt, vastastikuse austusega, kinni pidades eetikanormidest. Kõigil töötajail on õigus kutsuda õpilasi korrale kehtestatud korra rikkumise puhul.
8.9. Õppetunni läbiviimise eest vastutab õpetaja, kes tagab tunni plaanikohase läbiviimise ja korra ning vastutab juhtkonna ees õppetöö sisu ja kvaliteedi eest. Õpilaste klassist lahkumine võib toimuda xxxx õpetaja loal. Õppetundi segavate asjaolude ilmnemisel võtab õpetaja
tarvitusele abinõud nende kõrvaldamiseks või teavitab sellest kohe kooli juhtkonda. Õpetaja, lõpetanud tunni, lülitab välja elektrivalgustuse, sulgeb aknad ja lukustab lahkudes ukse.
8.10. Vajadusel võivad töötajad kooli ruumides viibida ka väljaspool tööaega ja puhkepäevadel, kuid tagavad enda järel ruumide sulgemise ja kooli vara kaitstuse. Õpilastel on lubatud koolitöö välisel ajal kasutada raamatukogu, arvutiklassi, spordi ja huvitegevuse ruume kehtestatud korras, kuid kasutajad vastutavad isiklikult kooli xxxx xx ruumide heaperemeheliku kasutamise eest.
8.11. Kooli ruumides on suitsetamine keelatud.
8.12. Kooli territooriumil on täiskasvanutel suitsetamine lubatud ainult selleks ettenähtud kohas.
8.13. Alkoholi-, narko- või toksilises joobes, või psühhotroopsete ainete mõju all olevate töötajate viibimine kooli territooriumil on rangelt keelatud.
8.14. Koolimaja valvur suleb koolimaja välisuksed tööpäevadel xxxx 22.00 ja avab hommikul xxxx 6.00.
9. TÖÖLEPINGU LÕPPEMINE
9.1. Tööleping lõpeb tähtaja möödumisel, poolte kokkuleppel või töölepingu ülesütlemisega.
9.2. Tööandja maksab töölepingu lõppemise päeval töötajale välja lõpparve ja esitab kõik vajalikud dokumendid kooskõlas seadusega.
9.3. Töötajad on kohustatud töölepingu lõppemise päeval tööandjale üle andma kõik tööandjalt saadud materiaalsed ja rahalised väärtused, samuti tööandjale kuuluva
dokumentatsiooni. Töötaja ei tohi kustutada oma tööarvutist tööalast kirjavahetust xx xxxx tööalaseid materjale, xxxx peab xxxxx üle andma tööandjale.
Töölepingu lõppemisel täidab töötaja lahkumislehe, millega kinnitatakse, et koolile on tagastatud töötaja xxxxx olnud kooli xxxx xx dokumendid, xxxxx arvatud uksekaart.
9.4. Töötaja ja tööandja ütlevad töölepingu üles kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega Ülesütlemisavaldus ei või olla tingimuslik.
Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Tööandjal on õigus nõuda Töötajalt erakorralise ülesütlemise põhjuste kohta tõendeid.
9.5. Töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad:
9,5.1. Tööandja peab töötajale erakorralisest ülesütlemisest ette teatama, kui Töötaja töösuhe on kestnud:
- xxxx xxx aasta – vähemalt 15 kalendripäevapäeva
- üks kuni viis aastat – vähemalt 30 kalendripäeva
- viis xxxx xxxxx aastat – vähemalt 60 kalendripäeva
- xxxxx xx enam aastat – vähemalt 90 kalendripäeva
9.5.2.Töötaja peab töölepingu korralisest ülesütlemisest tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Töötaja teavitab tööandjat töölepingu erakorralisest ülesütlemisest vastavalt hea usu põhimõttele mõistliku aja jooksul ette (võimaluse korral kaks nädalat)
9.6. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel.
9.6.1. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda majanduslikel põhjustel, kui
töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).
9.6.2. Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu, pakub tööandja võimaluse korral töötajale teist tööd.
9.6.3. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu annab tööandja töötajale etteteatamise
tähtaja jooksul mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks. Töötajale antava vaba aja ulatuse teeb tööandja töötajale teatavaks ülesütlemisavalduses või lepitakse selles kokku iga juhu puhul eraldi. Vaba aja andmine ei tohi häirida tööandja töökorraldust
9.7. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda Töötajast tuleneval mõjuval põhjusel,
mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige, kui töötaja:
9.7.1. ei xxx xxxxx aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul;
9.7.2. ei xxx xxxxx aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse,
töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine);
9.7.3. on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi;
9.7.4. on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis;
9.7.5. on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu;
9.7.6. on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu;
9.7.7. on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu;
9.7.8.on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust;
Tööandja võib töölepingu töötajast tuleneval mõjuval põhjusel erakorraliselt üles
öelda etteteatamistähtaega järgimata, xxx xxxxx asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või
etteteatamistähtaja lõppemiseni. Etteteatamistähtaja järgimise otsustab tööandja iga konkreetse juhtumi põhjal eraldi.
9.8. Töölepingu ülesütlemisele töötajast tuleneval mõjuval põhjusel peab eelnema tööandja hoiatus. Tööandja vormistab hoiatuse kirjaliku teatena või käskkirjaga. Tööandja võib teha hoiatuse ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kirja xxxx) või suuliselt. Hoiatus
tuleb teha mõistliku aja jooksul xxxxx hoiatuse tegemise aluseks olevast asjaolust teadasaamist.
9.9. Tööandja võib töölepingu töötajaga üles öelda xxxx eelnevat hoiatust tegemata, kui töötaja
ei saa hea usu põhimõtte kohaselt hoiatuse tegemist oodata kohustuste rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel.
9.10. Tööandja loeb raskeks töökohustuste rikkumiseks eelkõige järgmisis rikkumisi:
9.10.1. alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või vastavate jääknähtudega tööle ilmumine ning tööl viibimine või nimetatud ainete töökohas tarvitamine;
9.10.2. töölt põhjuseta puudumine üle nädala järjest;
9.10.3. üldtunnustatud käitumisnormide või tööeetika xxxx rikkumine (ebaviisakas käitumine) tööandja esindajate, kaastöötajate, õpilaste või teiste tööandja ruumides viibivate isikute suhtes;
9.10.4. töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu;
9.10.5. töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu;
9.10.6. töötaja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu;
9.10.7. on eiranud töötervishoiu, töö- ja elektriohutuse nõudeid ja/või tuleohutusnõudeid, mis põhjustas või võis põhjustada raskeid tagajärgi.
10. LÕPPSÄTTED
10.1. Tööalased konfliktid ja arusaamatused püüavad töötajad omavahel lahendada
läbirääkimiste xxxx või pöörduvad vahetu xxxx xxxxx. Lahkarvamuste kokkuleppe võimatuse korral lahendatakse vaidlused seaduses sätestatud korras töövaidlusorganis.
10.2. Töölt lahkumisel täidab töötaja lahkumislehe, millega kinnitatakse, et koolile on tagastatud töötaja xxxxx olnud kooli xxxx xx dokumendid, xxxxx arvatud uksekaart. Lahkumisleheta ei vormistata töötajale lõpparvet.