Swedbank Pensionifond K4 (Aktsiastrateegia)
Swedbank Pensionifond K4 (Aktsiastrateegia)
30. november 2016
Investeerimispõhimõtted Riskiaste
Swedbank Pensionifond K4 (Aktsiastrateegia) on kohustusliku kogumispensioni võimaldamiseks loodud
Xxxxxxx risk Kõrgem risk
lepinguline investeerimisfond. Fondi eesmärgiks on saavutada vara väärtuse pikaajaline kasv, investeerides kuni 50% varadest aktsiariskiga väärtpaberitesse ja kokku kuni 75% aktsiafondidesse, aktsiatesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse ning ülejäänud osa võlakirjadesse,
Väiksem võimalik tulu
Kõrgem võimalik tulu
1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisasjadesse xx xxxxxx xxxxxxx.
Skaalal toodud kategooriad põhinevad Fondi vara väärtuse
kõikumisele viimase viie aasta jooksul.
Tootluse standardhälve (viimase 3 a põhjal) 7.7%
Üldandmed
Fondivalitseja Swedbank Investeerimisfondid AS
Fondijuht Xxxxxx Xxxx
Asutamisaasta 2010
Portfell varaklasside järgi
Fondiosaku puhasväärtus (NAV) Xxxxx xxxxxx puhasväärtus
0.90041 EUR
178 204 721 EUR
Aktsiad Võlakirjad
Keskmine haldustasu aastas** 1.00%
Sisenemistasu 0.0%
Väljumistasu 1.0%
Fondi tootlus*
Raha ja deposiidid Kinnisvara
0.95
0.91
0.87
0.83
0.79
0.75
0.71
0.67
Fondiosaku puhasväärtus (NAV)
7.9%2.2%
21.7%
68.2%
Aktsiaportfell regioonide järgi
2.4% USA
5.3%
6.0%
35.4%
19.5%
26.7%
4.7%
Euroopa Arenev Aasia Jaapan
Kesk‐ ja Xxx‐Euroopa Ladina‐Ameerika Baltikum
0.63
Võlakirjaportfell regioonide järgi
8.0%
13.5%
63.4%
01.2010
07.2010
01.2011
07.2011
01.2012
07.2012
01.2013
07.2013
01.2014
07.2014
01.2015
07.2015
01.2016
07.2016
Euroopa
Tootlus* | 4.0% | 1.4% | 1.7% | 1.3% | 6.9% | 14.5% | 38.6% | 40.9% | |
Aasta baasil | 1.3% | 3.4% | 4.6% | 6.8% | 5.1% | 15.1% | |||
2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | ||
Tootlus* | 12.3% | ‐7.6% | 12.7% | 4.2% | 7.5% | 3.4% |
aasta algusest 1 kuu 3 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat 5 aastat loomisest
Kesk‐ ja Xxx‐ Euroopa
Baltikum
Globaalne
Suurimad investeeringud
Aktsiaportfell Osakaal
Vanguard S&P 500 Index Fund ETF Shares USA 8.2%
SPDR S&P 500 ETF (USD) 8.1%
iShares Core S&P 500 ETF (USD) ETF 7.9%
Swedbank Robur Access Asien 6.9%
UBS ETF – MSCI EMU UCITS ETF 5.5%
Portfell valuutade järgi
25.4%
7.6%
0.1%
EUR USD SEK
59.2%
Võlakirjaportfell Allianz Euro Oblig Court Terme ISR I | Osakaal 6.0% | GBP CHF | 5.2% 2.0% |
iShares Core Euro Corporate Bond UCITS ETF | 2.2% | ||
iShares Euro Corporate Bond BBB‐BB UCITS ETF | 2.2% | TRY | 0.5% |
iShares Euro Corporate Bond Interest Rate Hedged 1.9%
Deposit ‐ Swedbank AS (EUR) 1.7%
JPY
* Fondiosaku väärtus võib ajas nii kasvada kui kahaneda. Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluse kohta.
** Fondi keskmise haldustasu arvutamise metoodika leiate kohustuslike pensionifondide prospektist.
Swedbank Pensionifond K4 (Aktsiastrateegia)
30. november 2016
Fondijuhi kommentaar
Swedbank Pensionifond K4 tootlus oli novembris 1.4% ning tootlus aasta algusest on 4.0%.
Turuülevaade
Novembrikuu tõi endaga xxxxx mitmeid olulisi sündmuseid, mis finantsturgude varaklassides leidsid üsnagi eripalgelist peegeldust. Meie pensionifondi erinevate piirkondade aktsiad lõpetasid kuu üsnagi avaras +7% ja ‐7,5% vahelises tsoonis. Kasvanud inflatsiooniootuste taustal langesid eelkõige pikemate tähtaegadega võlakirjade hinnad. Novembri alguses oodati väga tasavägiste ennustuste taustal põnevusega USA presidendivalimiste tulemusi. Finantsturgude eelhäälestus viitas, et turud uskusid pigem Xxxxxxx Xxxxxxxx võitu ning vastupidine tulemus võiks osutuda negatiivseks trigeriks. Tegelikkuses aga ei põhjustanud Xxxxxx Xxxxxx valituks osutumine enamat, kui paaritunnise languse aktsiaturgudel ning kokkuvõttes jäi reaktsioon uudisele selgelt positiivseks (v.a. üksikud arenevad regioonid). Kuu viimasel päeval jõuti OPECi kohtumisel kokkuleppele nafta tootmismahtude piiramise osas ning see viis nafta hinna kuu lõikes 4,5% kõrgemale (USA dollarites).
Ebaselgus ning ‐kindlus selles osas, milliseks täpselt osutub Xxxxxx Xxxxxx poliitika Valges Majas, on väga suur. Valimiskampaania vältel xxxxx Xxxxx maksukärpeid ja infrastruktuuri investeeringute suurendamist, millel on majanduskasvule positiivne mõju. Teisalt aga tulid lauale ka võimalikud kaubanduspiirangud mitmete oluliste partnerriikide suhtes ning taoline suund võib mõjutada nii USA kui ka globaalset majanduskasvu negatiivselt. Sealjuures Ladina‐Ameerika riigid eesotsas Mehhikoga oleksid suurimaid kaotajaid võimalike Xxxxxx xxxxx kehtestatavate kaubanduspiirangute tõttu.
USA majandustatistika oli novembris tugevapoolsem ning ka üllatused avaldatud näitajates olid enamjaolt positiivses suunas. Novembris loodi USA majanduses enam‐ vähem ootustele vastavalt 178 tuhat uut töökohta. Järsu xxxxx allapoole tegi töötuse määr, langedes 4,9%‐lt 4,6%‐le. Selle taga olid aga suures osas tehnilised põhjused, s.t. tööturul osalejate määra xxxxxx. ISM‐i tööstussektori ostujuhtide kindlustunde indeks tugevnes märkimisväärselt ja ootusi ületades (53,2).
Euroopas osutavad tõusnud tarbijausalduse ning ostujuhtide kindlustunde uuringud SKT kasvu mõningasele tugevnemisele. Poliitiline risk Euroopas on samas jätkuvalt xxxxxx tasemel ning tuleneb väga erinevatest geograafilistest piirkondades. Detsembril alguses toimunud Itaalia referendumil ütlesid itaallased valitsuse ettepanekule põhiseaduse muudatuste osas selge “ei”. See viis valitsuse tagasiastumiseni ning võib avaldada mõju riigi nõrga pangandussektori rekapitaliseerimisplaanidele. Euroopa keskpanga 8. detsembri istungilt oodati sõnumit stimuleeriva rahapoliitika oluliseks osaks xxxxx xxxxxx kokkuostuprogrammi jätkumise või võimaliku koomaletõmbamise osas. Et keskpank ei olnud sel korral finantsturgude ootusi ennetavalt suunanud, võis istungil otsustatav turgude hinnatasemeid oluliselt mõjutada.
Hiina majanduskasv püsib „ettenähtud“ tasemetel ‐ ametlik SKT reaalkasv kolmandas kvartalis oli 6.7%. Nii tööstustoodang, jaekaubandus kui ekspordistatistika olid mõnevõrra allpool ootusi. Ehkki Xxxxx mainis kampaania jooksul korduvalt võimalike xxxxx xx Hiina kaupadele, ei lasknud sealsed aktsiaturud end neist oletusist olulisel määral häirida. Jaapan on seni Xxxxxx valimisvõidust selgelt kasu saanud, sest jeen nõrgenes oluliselt. See mõjub inflatsioonitempot kiirendavalt, toetab eksporti ja majanduskasvu.
Novembris oli meie fondi aktsiaportfelli tugevaimaks regionaalseks turuks USA, mis Trumpi võimalikest positiivsetest poliitikatest mõjutatuna tõusis koguni 7,1% (kõik tootlused on näidatud eurodes). Euro nõrgenes USA dollari suhtes novembris 3,6%. Arenenud piirkondadest lõpetasid kuu xxxx oluliselt tagasihoidlikuma tulemusega, kuid siiski selgelt plusspoolel nii Lääne‐Euroopa (+1,1%) kui ka Jaapani aktsiaturud (+1,0%). Baltikumi aktsiatele (+1,2%) andis muuhulgas tuge ka xxxxx Xxxxxxx võimaliku lisadividendi kohta. Arenevatest piirkondadest lõpetasid positiivsel poolel ka areneva Aasia aktsiaturud (+0,5%). Seevastu Kesk‐ ja Xxx‐Euroopa aktsiad lõpetasid 5,3% madalamal, märkimisväärsel määral juhituna ka nõrgenenud Türgi liirist. Trumpi valimisvõit mõjus arenevate piirkondade valuutadele üldiselt negatiivselt. USA uue presidendi valimiseelsete lubaduste valguses nõrgenesid Ladina‐Ameerika aktsiaturud novembris suisa 7,6%. Samas on endiselt siiski tegu käesoleval aastal staartootlusi näidanud piirkonnaga (+33,2%).
Meie fondi põhiliste võlakirjavaraklasside jaoks jätkus xxxxxx xx novembris. Intressimäärad liikusid kuu jooksul valdavalt tõusujoones, sest USA valimistulemused suurendasid võimalike kaubandusbarjääride kehtestamise, suurenenud infrastruktuuri investeeringute ning seega ka kiirema inflatsioonitempo tõenäosust. Märkimisväärsem oli tõus kaugemate tähtaegade osas. Ehkki Euroala rahapoliitika on endiselt ülimalt stimuleeriv, ei ole pikalt kestnud negatiivsetes intressimäärades finantskeskkonna jaoks ometigi ka midagi jätkusuutlikku või normaalset. Detsembri alguse Euroopa keskpanga istungil otsustatud võlakirjade kokkuostuprogrammi jätkumine saabuva aasta aprillis endisest väiksemas mahus viiski kaugema tähtajaga võlakirjade intressimäärad edasise tõusu suunas. Novembris langes Saksamaa 2‐ aastase riigivõlakirja intressimäär 13 baaspunkti, seevastu 10‐aastase riigivõlakirja intressitase tõusis 11 baaspunkti. Riskipreemiad nii investeerimisjärgu reitinguga kui ka sellest madalama kvaliteediga võlakirjade jaoks Euroopas xxxxx tõusid.
Väljavaade
Otsustasime jätkata neutraalse aktsiaosakaaluga enne Euroopa Keskpanga detsembrikuu istungit. Vahetult pärast keskpanga istungit otsustasime aktsiate osakaalu fondis suurendada. Ühelt poolt on aktsiaturgude jaoks positiivne majanduskeskkonna normaliseerumine, mis lubab keskpangal stiimulmeetmeid koomale tõmbama hakata. Samuti toetab intressimäärade suundumine praegusest kõrgemale tasemele Euroopa pangandussektorit, mille aktsiahinnad on käesoleval aastal kannatanud muuhulgas just ka ülimadalatest intressitasemetest tulenenud kasumimarginaalide languse tõttu. Ka uue USA administratsiooni poliitika võib olla aktsiaturgude jaoks positiivse mõjuga. Seda juhul, kui viiakse ellu plaanid vähendada ettevõtete maksumäära ning suurendada infrastruktuuri investeeringuid. Ettevõtete kasumikasv on paremaks muutunud ning analüütikute ootused optimistlikumaks. Regionaalselt ostsime detsembri alguses tagasi seni meie fondides vähendatud osakaalus olnud Lääne‐Euroopa aktsiaid ning müüsime USA aktsiaid. Seega, aktsiaturgude siseselt oleme xxxxx xxxxx neutraalselt positsioneeritud.
Võlakirjaportfellis hoiame intressimäärariski suhteliselt tagasihoidlikul tasemel, s.t. eelistame lühema tähtajaga võlakirju. Ehkki arenenud piirkondade valitsuste võlakirjade intressid on väga madalatelt tasemetelt mõnevõrra tõusnud ühes kerkinud inflatsiooniootustega, on meie hinnangul tõenäoline riiklike võlakirjade intresside tõusu jätkumine. Uue aasta alguses kiireneb ka keskpanga värske hinnangu põhiselt inflatsioonitempo euroalal ning seegi toetab intressimäärade tõusu. Samuti hindab turg USA Föderaalreservi poolt sisse suhteliselt xxxx baasintressitõuse. Kiirenev majanduskasv USA‐s, inflatsioon järgmisel aastal ning uue USA administratsiooni senisest stimuleerivam eelarvepoliitika muudavad tõenäoliseks finantsturgude poolt sissehinnatust kiirema intressitõusu tempo. See võib viia võlakirjaintressid USA‐s ning vähemal määral ka Euroopas tänastelt tasemetelt kõrgemale. Oleme jätkuvalt positiivselt meelestatud euroala ettevõtete investeerimisjärgu krediidikvaliteediga võlakirjade varaklassi väljavaadete suhtes. Ootame, et nõudlus ettevõtete võlakirjade järele püsib kõrgena, sest nad pakuvad kõrgema potentsiaalse tootlusega alternatiivi väga madalal intressitasemel kauplevatele valitsuse võlakirjadele. Ettevõtete võlakirjade hindu toetab endiselt ka Euroopa Keskpanga võlakirjaostude programm.
*Kommentaaris indeksitele viitamine ei tähenda, et fondi investeerimispoliitika oleks seotud nimetatud või mõne teise indeksi tootluse järgimisega.
* Fondiosaku väärtus võib ajas nii kasvada kui kahaneda. Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluse kohta.