ÕPPEKORRALDUSEESKIRI
KINNITATUD
kõrgkooli nõukogu 27.08.2019 a otsusega nr 6.1
ÕPPEKORRALDUSEESKIRI
Vastu võetud kõrgharidusseaduse § 2 lg 3, kutseõppeasutuse seaduse § 17 lg 5 punkti 5 ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli põhimääruse § 14 punkti 9 alusel.
1. ÜLDSÄTTED
1.1 Reguleerimisala
1.1.1 Õppekorralduseeskiri (edaspidi ÕKE) on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli (edaspidi kõrgkool) õppetööd ja õppetööalaseid suhteid reguleeriv põhidokument.
1.1.2 ÕKE ülesanne on tagada kõrgkooli õppetegevuse tõrgeteta, eesmärgi- ja õiguspärane toimumine.
1.1.3 ÕKE järgimine on kohustuslik kõigile kõrgkooli liikmetele.
1.1.4 Kõrgkooli nõukogul ja rektoril on õigus kehtestada ÕKEt täpsustavaid regulatsioone.
1.1.5 Kõrgkooli ametlik õppekorralduse infovahetuskeskkond on õppeinfosüsteem (edaspidi ÕIS), kus muuhulgas toimub õppetööd puudutavate andmete kogumine, töötlemine ja säilitamine ning informatsiooni edastamine.
1.2 Mõisted
1.2.1 Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille käigus üliõpilane süvendab erialateadmisi ja -oskusi ning omandab tööle asumiseks, iseseisvaks xxxxx xx doktoriõppeks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Magistriõppe läbiviimist reguleerivad kõrgharidusseadus ja kõrgharidusstandard.
1.2.2 Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille käigus üliõpilane süvendab üldhariduslikke teadmisi, omandab valdkonna alusteadmised ja -oskused ning tööle asumiseks, iseseisvaks tööks ning magistriõppeks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Lisaks omandab üliõpilane kindlal kutsealal tööle asumiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Rakenduskõrgharidusõppe läbiviimist reguleerivad kõrgharidusseadus ja kõrgharidusstandard.
1.2.3 Kutseõpe on tasemeõpe, mille käigus õpilased omandavad teadmised, oskused ja hoiakud oskustöö tegemiseks kutse-, eri- või ametialal. Kutseõppe läbiviimist kõrgkoolis reguleerivad kutseõppeasutuse seaduse ja kutseharidusstandardi õppekavasid xx xxxx läbiviimist käsitlevad punktid.
1.2.4 Euroopa ainepunkt (EAP) on õppemahu arvestamise ühik rakenduskõrgharidusõppes ja magistriõppes, mis vastab 26 tunnile üliõpilase poolt õppeks kasutatud tööle.
1.2.5 Eesti kutsehariduse arvestuspunkt (EKAP) on kutseõppes õppemahu arvestamise ühik, mis vastab 26 tunnile õpilase tööle teadmiste ja oskuste omandamisel.
1.2.7 Õppe nominaalkestus (nominaalne õppeaeg) on õppekavaga määratud õppeaeg õppeaastates, mis kulub selle õppekava täitmiseks.
1.2.8 Õpiväljundid on õppimise tulemusel omandatud teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli või õppeaine läbimiseks vajalikul tasemel. Õpiväljundite saavutamist vajalikku ületaval tasemel eristatakse hindamisega.
1.2.10 Plagiaat on kellegi teise kirjaliku töö või selle osa esitamine xxx xxxx all või refereering/tsiteering xxxx nõuetekohase viitamiseta. Õppurile kirjalike tööde koostamine ja vormistamine toimub vastavalt kõrgkoolis kehtivale juhendile.
1.2.11 Õppeteenustasuta õpe on õpe, mille puhul kõrgkool ei nõua üliõpilaselt oma õppekulude hüvitamist juhul kui on õppekava täidetud täies mahus (vt p 2.3.1).
1.2.12 Õppekulude hüvitamise puhul üliõpilane hüvitab õppekulud kõrgkooli määratud mahus (vt p 2.3.2).
1.2.13 Õppeteenuse leping on riigieelarvevälisel õppekohal õppiva õpilase ning kõrgkooli vaheline leping, milles sätestatakse kõrgkooli õppija õigused ja kohustused, õppeteenustasu suurus ja tasumise kord.
1.2.14 Riigieelarveline (RE) õppekoht on õppeteenustasuta õppekoht kutseõppes, mis on moodustatud riikliku finantseerimise (sh programmi) alusel.
1.2.16 Koostöölepe on eksterni või vabakuulaja ning kõrgkooli vahel sõlmitud kokkulepe teenuste kasutamise osas, milles sätestatakse kõrgkooli õppija õigused ja kohustused, õppeteenustasu suurus ja tasumise kord.
1.3 Õppekorralduse üldised alused
1.3.1 Kõrgkoolis toimub tasemeõpe ja täiendusõpe.
1.3.2 Tasemeõpe on õpe, mille käigus üliõpilase haridustase viiakse järgmise õppeastme või
-taseme alustamise nõueteni. Tasemeõppe tulemusena omandatakse xxxxxx haridustase.
1.3.3 Täiendusõpe on väljaspool tasemeõpet kõrgkoolis kehtestatud korra ja õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus.
1.3.5 Ajaliselt on õppetegevus jagatud õppeaastateks. Iga õppeaasta kestab 12 kuud, millest kümme on õppekuud. ning koosneb kahest semestrist (sügis- ja kevadsemester). Sügissemester algab esimesele septembrile lähimal esmaspäeval.
1.3.6 Sügissemestrile eelneb kaks eelnädalat ja kevadsemestrile järgneb kaks järelnädalat, mis on ette nähtud õpivõlgnevuste likvideerimiseks. Eel- ja järelnädalatel toimub õppetöö vastavalt struktuuriüksuse poolt korraldatule.
1.3.7 Tsükliõpe on õppetöö korraldamise viis, mille puhul kontaktõpe toimub sessiooniti.
1.3.9 Töökohapõhine õpe rakenduskõrgharidusõppes on õppevorm, mille puhul õpe ettevõttes või asutuses moodustab üle xxxxx õppekava mahust.
1.3.10 Kõrgkoolil on õigus kuni 40% õppekava õppemahust läbi viia inglise keeles.
1.3.13 Kutseõppe koolipõhise õppevormi puhul on õpilase praktika osakaal kuni pool õppekava mahust.
1.3.15 Õppetöö toimub õppekavade alusel, mille koostamise, avamise, hoidmise, muutmise ja sulgemise tingimused on sätestatud kõrgkooli õppekava statuudis.
1.3.17 Kutseõppe õppekava moodulite rakenduskava on õppekava rakendamise alusdokument, mis on avalikustatud kõrgkooli kodulehel.
1.3.18 Moodul on kutseõppes kasutatav õppekava terviklik sisuühik, milles kirjeldatakse kompetentsusnõuetega vastavuses olevad õpiväljundid.
1.3.19 Õppetöö toimub kontaktõppe, praktika ja iseseisva tööna.
1.3.21 Iseseisev töö on õpiväljundite saavutamiseks vajalike teadmiste omandamine iseseisvalt vastavalt õppejõu/õpetaja antud ülesannetele. Iseseisva töö nõuded on määratud aineprogrammis.
1.3.22 Praktika on õpiväljundite saavutamise sihipärane tegevus, mille eesmärk on rakendada õpitud teadmisi ja oskusi õppeasutuse määratud vormis ning juhendaja juhendamisel töökeskkonnas.
1.3.23 Individuaalne õpinguplaan on õppuri õppekava õpiväljundite saavutamiseks koostatud individuaalne ajakava.
1.3.26 Simulatsioonõpe on õpetamisstrateegia, mis imiteerib reaalses elus ettetulevaid situatsioone ja toimub kõrgkooli õppekeskkonnas õppejõu/õpetaja juhendamisel tööks vajalike oskuste omandamiseks, kontaktõppe, praktika või iseseisva õppena.
1.3.27 Loeng on õppejõu/õpetaja suuline ettekanne füüsilises või e-keskkonnas.
1.3.29 Praktikum on teadmistel põhinevate praktiliste oskuste harjutamine õppekeskkonnas.
1.3.30 Õppurite osalemine seminarides, praktikumides ja praktikal on üldjuhul kohustuslik, täpsemad nõuded on määratletud vastavas aineprogrammis.
1.4 Õppijad ja õppijaks saamine
1.4.1 Kõrgkooli üliõpilane ja õpilane on kõrgkooli liikmena Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud (immatrikuleeritud) isik, kes õpib tasemeõppe õppekava alusel. Üliõpilaseks ja õpilaseks immatrikuleerimine toimub rektori käskkirjaga.
1.4.4.1 üliõpilased ja õpilased;
1.4.4.4 Väliskülalisüliõpilane/-õpilane on immatrikuleeritud välisriigi õppeasutusse, kes on saanud kõrgkooli, üliõpilase/õpilase ja saatva õppeasutuse vahel sõlmitud lepingu alusel õiguse õppida kõrgkoolis kuni üks aasta. Õppe- või praktikaleping ning vajadusel stipendiumileping on vormistatud vähemalt kaks nädalat enne vahetusperioodi algust. Vormistatud lepingu alusel kantakse õppuri andmed ÕISi.
1.4.4.5 Välisüliõpilane ja -õpilane on kõrgkooli tasemeõppe õppekava õppur, kellel puudub Eesti kodakondsus, pikaajalise elaniku elamisluba ja alaline elamisõigus ning kes õpib kõrgkoolis riikide- ja/või kõrgkoolivaheliste lepingute alusel.
1.4.4.6 Ekstern on isik, kes on varasemalt õppinud xxxxx või sarnasel õppekaval, milles kõrgkool tasemeõpet läbi viib. Ekstern võib sooritada valitud õppeaineid õppeprorektori xx xxxxxxx õppestruktuuriüksuse juhataja kooskõlastusel ning osaleda õppetöös samaväärselt üliõpilastega. Ekstern võib ühes semestris deklareerida kuni 15 EAP-d (arvestamata lõputööd, lõpueksamit või praktika läbimist). Eksterni õppekulude hüvitamine toimub vastavalt kõrgkoolis kehtivale regulatsioonile ja poolte vahel sõlmitud koostööleppele.
1.4.4.7 Vabakuulaja on isik, kellel on õigus sooritada xxxx xxxxx valitud tasemeõppe õppekavade õppeaineid (välja arvatud lõputöö ja lõpueksam/magistrieksam). Vabakuulaja võib sooritada valitud õppeaineid õppeprorektori xx xxxxxxx struktuuriüksuse/kutseõppe osakonna juhataja kooskõlastatud koostööleppe alusel ning osaleda õppetöös samaväärselt üliõpilaste/õpilastega. Vabakuulaja võib ühes semestris deklareerida kuni 22 EAP-d. Vabakuulajale koostatakse arve koostööleppe alusel, vastavalt kõrgkoolis kehtivale regulatsioonile.
2. ÕPPEKOORMUS JA -MAHT, ÕPPEKOHAD JA ÕPPEKULUDE HÜVITAMINE
2.1 Õppekoormus ja –maht
2.1.1 Õppetöö rakenduskõrgharidusõppe õppekavadel toimub täies mahus täiskoormusel ja/või osakoormusel.
2.1.2 Õppetöö magistriõppe õppekavadel toimub xxxx- xx/või osakoormusel.
2.1.3 Õppetöö kutseõppe õppekavadel toimub täismahus.
2.1.9 Õppekoormust määratakse üliõpilase õppeaasta xxxxx.
2.1.10 Akadeemiliselt puhkuselt naasnud üliõpilasele fikseeritakse õppekoormus kumulatiivselt.
2.1.11 Osakoormuses õppivad üliõpilased hüvitavad õppekulud vastavalt kõrgkooli õppekulude hüvitamise tingimustele.
2.1.12 Osakoormusega õppe nõude mittetäitmisel üliõpilane eksmatrikuleeritakse.
2.1.13 Täies mahus õppiv üliõpilane/õpilane peab iga õppeaasta lõpuks koguma kumulatiivselt 100% oma õppekavas ettenähtud õppeainetest, kõrgharidusõppes deklareeritud valik- ja vabaainetest ning kutseõppes valitud valikõpingute moodulitest.
2.1.14 Täies mahus toimuva õppe maht on rakenduskõrgharidusõppes ja magistriõppes õppeaastas 60 EAP-d ja semestris 30 EAP-d.
2.1.15 Täies mahus õppiv üliõpilane on kohustatud täitma algavaks semestriks kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluvat õppe mahtu.
2.1.16 Õppekava täies mahus mittetäitmisel tekib rakenduskõrgharidusõppe üliõpilasel täiskoormusega õppes kohustus õppekulude osaliseks hüvitamiseks vastavalt kõrgkooli õppekulude hüvitamise tingimustele.
2.1.17 Xxxxxxxxx toimuva õppe maht on kutseõppes 60 EKAP-it õppeaastas.
2.1.18 Järgmisele kursusele viiakse üliõpilane, kes õpib täiskoormusel ja õpilane, kes õpib täismahus.
2.1.19 Deklareerimine on õppeainesse registreerumine ÕISis.
täitmist kontrollib õppetöö spetsialist. Üliõpilaste individuaalse õpinguplaani koostamisel tuleb arvestada üliõpilase õppekoormuse täitmise nõuet.
2.1.22 Kutseõppe õpilasel on õigus taotleda õppeaja pikendust akadeemilise edasijõudmatuse likvideerimiseks kuni kaheks semestriks üks kord õppeperioodi jooksul. Õppeaja pikendamiseks esitab õpilane avalduse koos individuaalse õpinguplaaniga kutseõppe osakonda. Õppeaja pikendus arvestatakse nominaalse õppeaja hulka. Pärast nominaalse õppeaja lõppu viiakse RE õppekohal olnud õpilane üle REV õppekohale. Õppeaja pikenduse lõpetamiseks esitab õpilane avalduse õppeosakonda.
2.1.23 Üliõpilane võib taotleda xxxx-xx osakoormusega õppest eksternõppesse minekut, esitades rektorile eelnevalt õppestruktuuriüksuse juhataja ja õppeprorektoriga kooskõlastatud eksmatrikuleerimise avalduse ning eksterniks kinnitamise koostööleppe.
2.2 Õppekohad ja nende täitmine
2.2.1 Immatrikuleerimine on üliõpilase/õpilase kõrgkooli liikmeskonna hulka arvamine ja Eesti Hariduse Infosüsteemi kandmine.
2.2.2 Kõrgkool immatrikuleerib rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe õppekavadele üliõpilasi õppeteenustasuta täiskoormusega õppekohtadele.
2.2.3 Kutseõppe õppekavadele immatrikuleeritakse õpilasi RE või REV õppekohale.
2.2.4 Immatrikuleeritavate üliõpilaste ja õpilaste õppekohtade arvu ülempiiri (vajadusel ka alampiiri) kehtestab kõrgkooli nõukogu.
2.2.5 Rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe õppekavadele immatrikuleeritavate üliõpilaste ülempiiri kehtestamisel lähtutakse spetsiifilise sisustusega õppekohtade arvust kõrgkoolis, tegevustoetuse käskkirjaga sätestatud nõuetest, ühiskondlikust vajadusest ja praktikakohtade arvust praktikabaasides.
2.2.7 Õppekohad täidetakse vastavalt kõrgkooli vastuvõtueeskirjale.
2.2.8 Õppekoht vabaneb, kui õppekohal õppinud õppur eksmatrikuleeritakse enne nominaalse õppeaja lõppu.
2.2.9 Kahe nädala jooksul alates õppeaasta algusest (tähtajad vastavalt 15.09 sügissemestril ja 15.02 kevadsemestril) õppetööle mõjuva põhjuseta mitte ilmunud esimese kursuse või õppekohast loobunud üliõpilane/õpilane eksmatrikuleeritakse (sellisel juhul ei xxxxx xxxx õppureid väljalangevuse hulka). Vabanenud õppekohale võib kuni kolme nädala jooksul pärast õppeaasta algust õppima asuda xxxxx konkursil kandideerinute paremusjärjestuses järgmine, kes vastuvõetavate üliõpilaste/õpilaste ülempiiri sisse ei mahtunud.
2.2.10 Kutseõppe RE õppekoha vabanemisel viiakse REV õppekohale immatrikuleeritu üle RE õppekohale vastavalt kandideerinute paremusjärjestusele xxxx xxxx nädalat xxxxx õppetöö algust vastaval õppekaval.
2.2.11 Õppekoha vabanemisel on kõrgkoolil õigus sama õppekava XXX xxxxx õppiv õpilane viia üle RE xxxxxx õpitulemuste paremusjärjestuse alusel (kaalutud keskmine hinne ÕISis), välja arvatud esimesel õppesemestril, kus võetakse aluseks vastuvõtu pingerida. Kirjaliku sooviavalduse vabanenud RE õppekohale õppima asumiseks peab
REV õpilane esitama kutseõppe osakonna juhatajale. RE õppekohale ei viida üle õppeteenustasu ja õpivõlgnevustega õpilasi.
2.2.12 Vabale RE õppekohale kutseõppes õppima asumiseks võivad soovi avaldada õpilased, kes:
2.2.12.1 on täitnud õppe alustamise tingimused vastaval õppekaval;
2.2.12.2 on kogunud vastava õppekava õppeainetest või sinna sobivatest õppeainetest vähemalt xxxxx vastava õppekava mahust EKAP-tes;
2.2.12.3 ei oma õppeteenustasu või VÕTA tasude võlgnevusi kõrgkooli ees.
2.3 Õppekulude hüvitamine
2.3.2 Üliõpilaselt, kes ei ole õppekava täitnud ettenähtud mahus, nõutakse iga õppeaasta xxxxx õppekulude osalist hüvitamist täiest mahust puudujääva osa ulatuses vastavalt kõrgkoolis kehtivatele õppekulude hüvitamise tingimustele.
2.3.3 Õppekulude osalist hüvitamist ei rakendata, kui üliõpilane on:
2.3.3.1 keskmise, xxxxx või xxxxxx puudega isik;
2.3.3.2 alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja.
2.3.5 Õppekulude osalisest hüvitamisest vabastamise aluseks olevad dokumendid esitab üliõpilane õppeosakonda hiljemalt 15. septembriks sügissemestril ja 15. veebruariks kevadsemestril.
2.3.6 Kutseõppe õppekavade REV õppekohtadel õppivatel õpilastel ja vabakuulajatel toimub õppekulude hüvitamine vastavalt õppeteenuse lepingule/koostööleppele.
3. ÕPPETÖÖ
3.1.1 Õppeained jagunevad õppekava kohustuslikeks õppeaineteks, valik- ja vabaaineteks.
3.1.1.1 Kohustuslik õppeaine tuleb õppekava täitmiseks läbida.
3.1.1.3 Vabaaine on õppeaine, mis ei kuulu konkreetsesse õppekavasse.
3.1.2 Lõputööde ja lõpueksamite/magistrieksamite korraldust reguleerib kõrgkoolis kehtiv juhend.
ja praktiliste tööde loetelu, ajakava ning eksami- ja arvestuse eeldusi. Aineprogrammis näidatakse, millise osa lõpphindamisest moodustavad jooksva hindamise tulemused.
3.1.6 Õppejõud/õpetaja tutvustab aineprogrammi üliõpilastele/õpilastele vastava õppeaine esimeses kontaktõppe tunnis või e-õppe keskkonnas (100%-xxxx e-xxxx korral või kui kontaktõppe tunnid ei toimu õppeaine alguses).
3.1.7 Aineprogrammid on ÕISi sisseloginud kasutajale avalikud ja peavad vastavalt kehtestatud nõuetele olema ÕISi sisestatud ja kinnitatud õppekavajuhi/kutseõppe osakonna juhataja poolt aine esimeseks kontakttunniks (vt ka p 3.5.5), kuid mitte hiljem kui kaks nädalat xxxxx semestri algust.
3.2 Õppetöö planeerimine ja tunniplaan
3.2.1 Õppetöö korralduse kalenderplaan on tunniplaan, mille koostamisel lähtutakse õppetöö läbiviimise terviklikkusest ja õppurite ning õppejõudude/õpetajate töökoormuse optimaalsest jaotumisest päevas, nädalas ning semestris.
3.2.2 Tunniplaan vastab õppekavale ning on kättesaadav ÕISis vähemalt kaks nädalat enne õppeaasta ja/või vastava semestri algust.
3.2.3 Tunniplaani muudatustest teavitatakse õppureid esimesel võimalusel ÕISi teadete vahendusel.
3.2.4 Tunniplaanis peab olema märgitud õppeaine hindamise aeg (xxxx) ja vähemalt ühe kordussoorituse aeg.
3.2.7 Valik- ja vabaaineid on üliõpilasel võimalik deklareerida ÕISis akadeemilises kalendris ettenähtud perioodil (välja arvatud kutseõppe õpilased). Erandjuhtudest teavitatakse üliõpilasi/õpilasi ÕISi kaudu saadetud teadete vahendusel.
3.2.8 Lõpueksamite, magistrieksamite ja lõputööde deklareerimine toimub akadeemilises kalendris sätestatud aegadel ja vastavalt kõrgkoolis kehtivale juhendile.
3.2.9 Õppejõud/õpetaja võib põhjendatud juhtudel (eeldusaine sooritamata) üliõpilase/õpilase õppeaine deklareerimise tühistada. Erandolukorrad lahendab struktuuriüksuse/kutseõppe osakonna juhataja.
3.2.10 Kõrgkoolis õpetatavaid õppeaineid saavad õppida ka isikud, kes ei ole kõrgkooli üliõpilased ega õpilased. Nende registreerimine õppeainetesse toimub vastavalt kõrgkoolis eksternidele, vabakuulajatele ja täiendusõppijatele kehtestatud regulatsioonidele.
3.3.1 Praktika maht määratakse õppekavaga, praktika eesmärgid ja ülesanded on kirjas aineprogrammis, mis on kättesaadav ÕISis.
3.3.3 Palgatöö õppetöö osana arvestamist reguleerib kõrgkoolis xxxxxx xxxx.
3.3.5 Koolipoolne praktikajuhendaja korraldab õppurite saatmise praktikabaasi. Kontrollib praktika õpiväljundite ja eesmärgi saavutamist sh praktikabaasis.
3.3.6 Väliskülalisõppurite vastuvõtmisel korraldab koolipoolne praktikajuhendaja õppuri saatmist praktikabaasi, on kontaktis praktikandi ning praktikabaasipoolse juhendajaga ning vastutab praktikalepingus kokku lepitud praktika eesmärgi ja õpiväljundite (sh. mahu) saavutamise eest.
3.3.7 Väliskülalisõppurite hindamine toimub vastavalt peatükile 4.
3.4 Õppimine vahetusüliõpilase/-õpilasena teises Eesti või välisriigi õppeasutuses
3.4.1 Õppur võib samaaegselt õppetööga kõrgkoolis või selleks eraldi planeeritud semestri(te)l osaleda õppetöös vahetusüliõpilase/-õpilasena teises Eesti või välisriigi õppeasutuses.
3.4.3 Eelnevalt kokkulepitud xx xxxx(t)es õppeasutus(t)es läbitud õpingud kantakse õppesooritusena ÕISi vastavate dokumentide esitamisel. Korrektsete dokumentide õigeaegse esitamise eest ÕISis vastutab õppur.
3.5 E-õppe läbiviimine
3.5.1 E-õpe on õppevorm, mille korral õppur ja õppejõud/õpetaja ei asu füüsiliselt samas ruumis ja õppetöö toimub elektrooniliste sidevahendite abil interneti kaudu. Õppuritel on kohustus osaleda e-õppes aineprogrammis sõnastatud tingimustel.
3.5.2 Kõrgkooli e-õppe läbiviimise keskkond on Moodle, kus toimub elektrooniline ja vahetu õppetöö, õppematerjalide säilitamine, andmete kogumine ja - ning õppekorraldusliku informatsiooni edastamine.
3.5.3 Kõigi õppeainete veebipõhised õppematerjalid koos e-xxxx xx/või tegevuste kirjeldustega on kättesaadavad Xxxxxx’x ning nende eest vastutab õppejõud/õpetaja olles kontrollinud, kas lingid jm vajalikud vahendid avanevad jne.
3.5.4 Kõik e-õppes läbiviidavad tegevused ning õppurite hindamised lähtuvad õppeaine õpiväljunditest ning nende hindamiskriteeriumitest.
3.5.5 Kui õppeaines ei toimu muud kontaktõpet, siis õppejõud/õpetaja tutvustab üliõpilastele/õpilastele aineprogrammi vastava õppeaine e-õppe keskkonnas.
3.5.6 E-kursuse sisu peab vastama õppeaine xxxxxx xx õppetasemele, olema arusaadavalt ja loogiliselt üles ehitatud ja sisaldama interaktiivseid õppemeetodeid.
3.5.7 E-kursuse jaoks on kohustuslik luua õpijuhis, kus on selgelt välja toodud kursuse õppematerjalid (raamatud, konspektid, õppematerjalid veebilehekülgedelt või õpikeskkonnas), õppeprotsessi kirjeldus, kursuse ajakava, ülesannete kirjeldus, kohustuslikud nõuded ning vajadusel õpikeskkonna kasutamise juhend (kui kasutatakse väljaspool kõrgkooli ametlikku e-õppe läbiviimise keskkonna vahendeid).
3.5.8 Kursuse sisu tehnoloogilised vahendid toetavad õpiväljundite saavutamist ning on tehniliselt töökorras.
4. ÕPPESOORITUSED
4.1 Õpitulemuste hindamine
4.1.1 Hindamine on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumite alusel õiglane ja erapooletu hinnang õppija teadmiste ja oskuste omandamise taseme kohta vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele.
4.1.2 Hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid määratakse aineprogrammis, mis on õppuritele kättesaadav hiljemalt õppeaine õppetöö alguses ning xxxx xx muudeta vastava õppeaine toimumise semestril.
4.1.5 Õppeaine hindamine on eristav või mitteeristav.
4.1.7 Õppeaine loetakse läbituks, lõpueksam/magistrieksam sooritatuks, lõputöö kaitstuks pärast positiivse tulemuse saamist õppeaine hindamisel. Kõik tulemused peavad kajastuma ÕISis.
4.1.8 Kutseõppes loetakse moodul läbituks pärast õppeainete positiivse tulemuse saamist õppeainete hindamistel.
4.1.9 Õppuri üldise edukuse iseloomustamiseks kasutatakse kaalutud keskmist hinnet (edaspidi KKH), mis arvutatakse ÕISis kõigi eristava hindamisega lõppenud õppeainete (sealhulgas VÕTAga arvestatud) hinnete ja ainepunktide korrutiste summa jagamisel vastavate õppeainete ainepunktide kogusummaga. KKH arvutamisel käsitletakse kõiki hindelisi tulemusi samaväärsena. Mitteeristava hindamisega lõppenud õppeaineid KKH hinde arvutamisel ei arvestata.
4.2 Hindamissüsteem rakenduskõrgharidusõppes ja magistriõppes
A“ (5) „suurepärane“ on silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine;
„B“ (4) „väga hea“ on väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane xx xxxx kasutamine.
Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused;
„C“ (3) „hea“ on heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatäpsus;
„D“ (2) „rahuldav“ on piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades, erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus;
„E“ (1) „xxxxx“ on minimaalselt lubataval tasemel olulisemate õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisidel, erandlikes olukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus;
„F“ (0) „puudulik“ näitab, et üliõpilane on omandanud teadmised ja oskused miinimumtasemest madalamal tasemel.
4.2.2 Mitteeristava hindamise puhul määratakse lävendi täitmise kriteerium, millele vastaval või mida ületaval õpiväljundite saavutamisel hinnatakse tulemus piisavaks sõnaga
„arvestatud“ (A) ning millest madalamal tasemel tulemus hinnatakse ebapiisavaks sõnaga „mittearvestatud“ (MA).
4.3 Hindamissüsteem kutseõppes
4.3.1 Hindamise aluseks on kutseõppes kasutatav ühtne hindamissüsteem, õpiväljundite saavutatuse hindamise alused, hindamismeetodid ja -kriteeriumid ning hinnete kirjeldused.
hinne „5” – „väga hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane xx xxxx kasutamine; hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine;
hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel; hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel.
4.3.3 Mitteeristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastaval või seda ületaval tasemel xx xxxx väljendatakse sõnaga
„arvestatud”. Ebapiisavaks tulemuseks on õpiväljundite saavutamine lävendi tasemest madalamal tasemel ning seda väljendatakse sõnaga „mittearvestatud”.
4.4 Õppeaine/moodulite hindamise korraldus
4.4.1 Õppuril on õigus õppeaine põhihindamisele xx xxxxxx kordushindamisele eelneva negatiivse soorituse (sh mitteilmumise) korral.
4.4.2 Põhihindamine (sealhulgas protokolli lõplik kinnitamine ÕISis) toimub õppeaine lõppemisel, hiljemalt vastava semestri xxxxx.
4.4.3 Esimene kordushindamine (sealhulgas protokolli lõplik kinnitamine ÕISis) toimub hiljemalt järgneva semestri esimesel õppenädalal ja teine kordushindamine (sealhulgas protokolli lõplik kinnitamine ÕISis) hiljemalt järgneva õppeaasta teisel õppenädalal.
4.4.6 Põhihindamise ja kordushindamiste vahelised perioodid peavad olema vähemalt viie tööpäeva pikkused.
4.4.7 Xxxxx õppeaine kolmekordset (ÕISis protokolliga fikseeritud) mittesooritamist õppurile tehakse korduvdeklaratsiooni järgmise õppeaine toimumise semestril ja õppuril tuleb uuesti õppeaine läbida.
4.4.8 Kui õppur ei soorita õppeainet korduvdeklaratsiooniga, õppur eksmatrikuleeritakse õpivõlgnevuste tõttu.
4.4.9 Hindamisele sh eksamile tulles õppur on kohustatud õppejõu/õpetaja või teda asendava isiku nõudmisel esitama isikut tõendavat dokumenti.
4.4.10 Enne kordushindamist pakub õppejõud/õpetaja vajadusel konsultatsiooni.
4.4.11 Hindamisele mitteilmunud (või hindamise ajaks nõudeid mittetäitnud) õppuri tulemuseks märgitakse „mitteilmunud“ (MI).
4.4.12 Kutseõppes hinnatakse moodulite õpiväljundite saavutamist pärast mooduli kõikide õppeainete positiivset sooritust. Mooduli tulemused sisestab ÕISi moodulijuht.
4.5 Hindamistulemuste vormistamine
4.5.1 Õppejõud/õpetaja tagab õppeaine hindamise tulemuste kättesaadavuse õppuritele hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast hindamise toimumist.
4.5.2 Hindamistulemused sisestab ÕISi ning protokolli punktid kinnitab ÕISis õppeaine eest vastutav õppejõud/õpetaja või struktuuriüksuse/kutseõppe osakonna poolt määratud töötaja.
4.5.3 Lõplikult kinnitatakse protokoll õppeosakonna või Kohtla-Järve struktuuriüksuse poolt (sõltuvalt õppetöö toimumise asukohast). Õppuri õpitulemused kajastuvad ÕISis õppekava õppesoorituste all xxxxx protokolli lõplikku kinnitamist ÕISis.
4.5.4 Protokoll allkirjastatakse (õppeaine vastutava) õppejõu/õpetaja ja õppekavajuhi/kutseõppe osakonna juhataja, õenduse õppetooli moodulijuhi/Kohtla- Järve struktuuriüksuse koordinaatori poolt digitaalselt.
4.5.5 Protokollide nõuetekohase ja õigeaegse vormistamise eest vastutab struktuuriüksuse/kutseõppe osakonna juhataja poolt määratud õppeaine vastutav õppejõud/õpetaja.
4.6 Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA)
4.6.1 Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA) on protsess, mille kaudu üliõpilane/õpilane/ekstern saab taotleda oma varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamist õppekava täitmiseks.
4.6.3 VÕTA rakendamine toimub vastavalt kõrgkoolis kehtivale korrale. VÕTA tingimused ja korra kehtestab kõrgkooli nõukogu.
4.6.4 VÕTA puhul hinnatakse omandatud pädevuste vastavust õppeaine/mooduli/õppekava õpiväljunditele, sõltumata nende omandamise kohast, ajast ja vormist.
4.6.5 Õppekava täitmiseks võib kogu ulatuses arvestada väljaspool kõrgkooli sooritatud õpingute tulemusi ja erialast töökogemust, välja arvatud lõputöö või lõpueksam/magistrieksam, mis tuleb kaitsta või sooritada kõrgkoolis.
5. ÕPINGUTE PEATAMINE, PIKENDAMINE JA LÕPETAMINE
5.1 Õpingute pikendamine
5.1.4 Õpingute pikendamine vormistatakse üliõpilase avalduse alusel õppeprorektori käskkirjaga.
5.1.5 Õpingute pikendamise taotlus tuleb esitada enne õppe lõpukuupäeva möödumist.
5.2 Akadeemiline puhkus
5.2.1 Üliõpilasel on õigus saada kõrgkooli nõukogu kehtestatud korras akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks:
5.2.1.1 tervislikel põhjustel kuni kaks aastat,
5.2.1.2 kaitseväeteenistusse asumise puhul kuni üks aasta,
5.2.1.3 lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
5.2.2 Õpilasel on õigus saada akadeemilist puhkust:
5.2.2.1 tervislikel põhjustel kuni kaks aastat,
5.2.2.2 kaitseväeteenistusse asumise puhul kuni üks aasta,
5.2.2.3 lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
5.2.3 Akadeemilise puhkuse avaldust ei saa esitada tagasiulatuva kuupäevaga.
5.2.4 Akadeemilise puhkuse minimaalne aeg on üks semester.
5.2.5 Kui üliõpilane läheb akadeemilisele puhkusele enne poolsemestrit, siis ei lähe semester õppekava täitmise ja õppekoormuse arvestusse. Kui üliõpilane läheb akadeemilisele puhkusele xxxxx poolsemestri kuupäeva, siis läheb semester õppekava täitmise ja õppekoormuse arvestusse.
5.2.7 Akadeemilisele puhkusele võivad üliõpilased minna omal soovil alates teisest semestrist. Vastavat avaldust saab õppeosakonda esitada kuni 15. veebruarini kevadsemestril ja 15. septembrini sügissemestril.
5.2.8 Kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks ja lapse hooldamiseks lubatakse õppur akadeemilisele puhkusele ükskõik millisel ajal õppeaasta jooksul. Kaitseväeteenistuskohuse täitmiseks akadeemilisele puhkusele jäämisel peab õppur esitama õppeosakonda teatise kaitseväeteenistusse kutsumisest, lapse hooldamiseks akadeemilisele puhkusele jäämisel lapse sünnitunnistuse.
5.2.10 Akadeemiline puhkus lõppeb automaatselt xxxxx tähtaega. Juhul, kui õppur xx xxxxx õppetööle xxxxx akadeemilise puhkuse lõppemist vormistab õppeosakond käskkirja õppuri eksmatrikuleerimiseks õppetööle mitteilmumise tõttu.
5.2.11 Üliõpilastel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus likvideerida õppevõlgnevusi.
5.2.12 Akadeemiline puhkus ei vabasta õppekulude hüvitamisest.
5.3 Eksmatrikuleerimine
5.3.1 Eksmatrikuleerimine on üliõpilase/õpilase kõrgkooli liikmeskonnast väljaarvamine ja Eesti Hariduse Infosüsteemist kustutamine alljärgnevatel juhtudel:
5.3.1.1 õppeasutuse lõpetamine, õppekava täitmine ja diplomi/lõputunnistuse väljastamine;
5.3.1.2 xxxxxx xxxx soovil: 5.3.1.2.1eriala sobimatuse tõttu; 5.3.1.2.2majanduslikel põhustel;
5.3.1.2.3välismaale õppima suundumise tõttu; 5.3.1.2.4tervislikel põhjustel;
5.3.1.3 õpingute mittealustamine;
5.3.1.4 õppetööle mitteilmumine;
5.3.1.5 õpivõlgnevuste tõttu; 5.3.1.5.1edasijõudmatus;
5.3.1.6 ebaväärika käitumise tõttu;
5.3.1.7 õppeteenustasu tasumata jätmise tõttu;
5.3.1.8 õppe lõpukuupäeva möödumise tõttu;
5.3.2 Õppur eksmatrikuleeritakse tema soovil, kui ta esitab õppeosakonda vormikohase avalduse.
5.3.3 Õppetöös mitteilmumise tõttu eksmatrikuleeritakse, välja arvatud akadeemilisel puhkusel või välisriigi õpingutel viibiv õppur, kui ta pole mõjuva põhjuseta õppetööle ilmunud (otsustatakse individuaalselt).
5.3.4 Kõrgkoolil on õigus eksmatrikuleerida õppur, kes on jätnud tähtajaks tasumata õppeteenustasu (sealhulgas õppekulude osaline hüvitamine täiskoormuse ja -mahu nõuete mittetäitmisel).
5.3.5 Kõrgkoolil on õigus eksmatrikuleerida õppur vääritu käitumise tõttu järgmistel juhtudel:
5.3.5.1 õppetöös, sealhulgas hindamisel, abimaterjalide (elektroonilised, paberkandjal jmt) kasutamisel, kui õppejõud/õpetaja ei ole andnud xxxx xxxx kasutada;
5.3.5.2 õppetöös, sealhulgas hindamisel, informatsiooni lubamatul vahetamisel (etteütlemine, mahakirjutamine jmt);
5.3.5.3 kellegi teise töö või selle osa esitamisel xxx xxxx all või refereerimisel/tsiteerimisel xxxx nõuetekohase viitamiseta (plagiaat);
5.3.5.4 iseenda töö uuesti esitamisel, xxx xxxxx eest on juba EAP/EKAP-sid saadud;
5.3.5.6 toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
5.3.5.7 rängal eksimisel üldtunnustatud käitumisnormide ja eriala eetiliste normide vastu;
5.3.5.8 kõrgkooli maine kahjustamisel;
5.3.5.9 valeandmete, võltsitud dokumentide vms esitamisel oma töödes, taotlustes (sealhulgas VÕTA taotlus).
5.3.6 Õppuri vääritu käitumise tõttu eksmatrikuleerimise põhjendatuse otsustab õppeprorektor õppestruktuuriüksuse juhataja esildise alusel.
5.3.7 Õppeprorektor kaasab vajadusel otsustusprotsessi üliõpilas- ja õpilasesinduse ning teised kõrgkooli üksused/töörühmad/otsustuskogud.
5.3.8 Alternatiivina eksmatrikuleerimisele on õigus teha õppurile noomitus vääritu käitumise eest.
5.3.10 Xxxxxx xxxxx korral on eksmatrikuleerimise aluseks xxxxx tõendav dokument.
5.4 Õppekava lõpetamine ja lõpudokumentide väljastamine
5.4.2 Lõpudokumentideks rakenduskõrgharidusõppes ja magistriõppes on diplom ja akadeemiline õiend koos ingliskeelse akadeemilise õiendiga (diploma supplement), mis vormistatakse vastavalt määrusele diplomi ja akadeemilise õiendi statuut ja vormid. Diplom kiitusega (cum laude) antakse vastavalt määrusele ühtne hindamissüsteem kõrgharidustasemel, koos diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimustega alljärgneval tingimustel:
5.4.2.1 üliõpilane on täitnud õppekava täies mahus;
5.4.2.2 üliõpilane kaitses lõputöö või sooritas lõpueksami/magistrieksami hindele „A“;
5.4.2.3 üliõpilase KKH on 4,60 või kõrgem.
5.4.3 Lõpudokumentideks kutseõppes on lõputunnistus ja hinneteleht, mis vormistatakse vastavalt määrusele kutseõppeasutuse lõpudokumentide vormid, statuut ja väljaandmise kord.
5.4.4 Isikule, kes on eksmatrikuleeritud lõpudokumendi saamise õiguseta, väljastatakse sellekohase sooviavalduse korral õppeosakonnast vormikohane tõend (väljavõte õpingukaardist ÕISis) sooritatud õpingute kohta.
6. ÜLIÕPLASTE/ÕPILASTE TEAVITAMINE, NÕUSTAMINE, TUGISÜSTEEMID JA TAGASISIDE KÜSIMINE
6.1 Kõrgkool edastab teated ja korraldused õppetöö kohta ÕISi vahendusel. ÕISi kaudu edastatud teated loetakse ametlikult edastatuks. Õppuri kohustus on tagada, et tema ÕISis olev ametlik e-posti aadress oleks töökorras.
6.3 Õppuril on õigus saada õpinõustamist, karjäärinõustamist, psühholoogilist nõustamist.
6.5 Eesti keelest erineva emakeelega õppuritel on võimalik õppida vajadusepõhiselt täiendavalt riigikeelt vastavalt kõrgkoolis kehtivale riigikeele õppe regulatsioonile.
6.6 Õppuritel on õigus taotleda õppelaenu, toetusi ja stipendiume vastavalt kehtivatele õigusaktidele sh kõrgkooli-siseselt.
6.7 Õppetöö kvaliteedi tagamise eesmärgil küsitakse õppuritelt tagasisidet vastavalt kõrgkooli tagasiside plaanile õppeainete, õppekorralduse jmt kohta.
7. ÕPPETEGEVUSEGA SEOTUD OTSUSTE VAIDLUSTAMINE
7.2 Kui arutelu tulemusena ei ole õppur otsusega rahul, võib ta esitada kirjaliku vaide rektorile koos üksikasjaliku põhjendusega 30 päeva jooksul arvates päevast, millal ta otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama. Õppur esitab vaide e-posti xxxx aadressile xxxx@xxx.xx või postiaadressile Xxxxx 00, 00000 Xxxxxxx, Xxxxx.
7.3 Õppuri kirjalik vaie lahendatakse vastavalt kõrgkoolis kehtivale asjaajamiskorrale.
8. RAKENDUSSÄTTED
8.1 ÕKE ning selle muudatused kinnitab kõrgkooli nõukogu.
8.3 ÕKE muudatuste ja täienduste algatamise õigus on kõrgkooli liikmeskonnal ja struktuuriüksustel
8.4 XXXx reguleerimata küsimustes langetab otsuseid õppeprorektor.
8.5 Osakoormusel võivad õppida üliõpilased, kes on immatrikuleeritud alates 2019/2020. õppeaastast.
8.6 Õppekorralduseeskiri jõustub alates 2019/2020 õa.