EHITUSE KOGURISKIKINDLUSTUSE TINGIMUSED

EHITUSE KOGURISKIKINDLUSTUSE TINGIMUSED

KT.0493.09

1. Sissejuhatus

1.1. Käesolevaid ehituse koguriskikindlustuse tingimusi kohalda- takse ERGO Insurance SEs sõlmitud kindlustuslepingute suh- tes, milles kindlustusobjektiks on ehitise ehitamine ja ehitus- tööde tegemine.

1.2. Ehituse koguriskikindlustuse tingimustes lahendamata küsi- mustes juhinduvad kindlustuslepingu pooled kindlustuslepin- gute üldtingimustest, võlaõigusseadusest ja muudest õigusak- tidest.

2. Mõisted

• Ehitis on aluspinnaga püsivalt ühendatud ja ehitustöö tulemusena ehitatud terviklik asi, milleks võib xxxx xxxxx või rajatis. Hoone on xxxxxx, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei xxx xxxxx (nt tee, tänav, sild, välistorustik, haljastus jne).

• Ehitise olulised osad on esemed, millest ehitis on ehitatud või mis on ehitisega püsivalt ühendatud xx xxxx ei saa eraldada ehitist või eraldatavat eset oluliselt kahjustamata.

• Tarindid või ehitustarindid on ehitise kande- või piirdedetailid (nt postid, talad, raamid, kaared, vandid, pindkandurid ja massiivid).

• Konstruktsioon või ehituskonstruktsioon on xxxxx- xx jäigastav konstruktsioon, sh vundament, xxxx- xx katuselaed, ja piirdekonst- ruktsioon, sh välissein xx xxxxx.

• Ehitamine on ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, tehnosüsteemide muutmine või lammutamine. Ehitise laiendamine on olemasoleva ehitise suurendamine selle kõrvale, xxxxx või xxxx ehitamise xxxx. Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstrukt- sioonide muutmine ja jäigastavate ning kandekonstruktsioonide muutmine ja asendamine.

• Ehitamise tehnilised dokumendid on ehitusprojekt xx xxxxx muuda- tused, ehituspäevik, tehtud tööde akt, töökoosolekute protokollid ja muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, nt teostusjoonised jms.

• Projekt või ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike tehniliste dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest.

• Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek püstitada, laiendada, rekonstrueerida või lammutada ehitusloas märgitud ehitis või selle osa.

• Ehitusplats on ehitusloas märgitud ja piiritletud maa-ala, kus tehakse ehitustöid.

• Ehitusleping on osapoolte vahel sõlmitud kirjalik kokkulepe ehitise ehitamiseks või ehitustööde tegemiseks.

• Ehitustegevus on kindlustuslepingus märgitud ehitise ehitamine ja/ või selle lepingu kohased ehitustööd.

• Ehitustehnoloogia on ehitustööde meetodite, menetluste ja võtete kogum.

• Ehitusnorm on normdokument, mis sisaldab üldtunnustatud ehitus- parameetrit või parameetrite kogumit, mille täitmist või täitmata jätmist saab üheselt tuvastada.

• Ehitustööde ajagraafik on vajalike ehitustööde loetelu ajalises järjestuses.

• Ehitustööd on mis tahes tööd, mis on seotud ehitise ehitamisega, alates ehitusplatsi ettevalmistamisest (nt platsi tarastamine, ajutiste tehnovõrkude rajamine jne) kuni tööde lõpetamiseni.

• Materjal või ehitusmaterjal on tehis- või looduslikust materjalist tööstuslikult toodetud ja ehitamisel kasutatavad ehitusdetailid, nt paneelid, plokid, sillused jms.

• Masin või ehitusmasin on ehitustööde tegemisel ehitusplatsil kasutatav xx xxxx liikuv masin, selle töömehhanism või järeleveetav haakeseade, nt xxxxx-, pinnateisaldus-, pinnase- ja teetöö- jm masinad; kopad, sahad, hüdrohaamrid jms masina töömehhanismid; korvtõstukid jms haakeseadmed.

• Ehitusplatsi sisseseade on ehitustööde tegemisel ehitusplatsil kasutatav töövahend või tööriist, nt soojakud, tellingud, tööriistad,

lauad, toolid, riiulid, kapid, arvuti- ja kontoritehnika soojakutes ja/või hoiuruumides jms.

• Tellija olemasolev ehitis on ehitise omanikule kuuluv ehitis, mida laiendatakse, rekonstrueeritakse või mille tehnosüsteeme muude- takse. Ehitise osalise lammutamise korral loetakse tellija olemas- olevaks ehitiseks selle säilitatavaid osasid. Lammutatavat ehitist või selle osa ei loeta tellija olemasolevaks ehitiseks.

• Ehitusperiood on ajavahemik, mille jooksul valmib ehitatav ehitis või selle osa.

• Garantiiperiood on ehitusperioodile järgnev ajavahemik, mille xxxxxx on ehitusettevõtjal kohustus tagada, et valminud ehitustöö vastab ehituslepingu tingimustele ja ehitustöö tulemusena nõueteko- haselt ehitatud ehitisel või selle osal säilivad määratud aja jooksul ja sihipärase kasutamise ning hooldamise korral kasutamiseks vajalik ohutus, omadused ning kvaliteet.

• Ehitusettevõtja on äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kes omab ehitusalal tegutsemiseks õigusaktidega ettenähtud juhtudel vastavas registris nõuetekohast registreeringut xx xxxxxx on vastavasisuline õigussuhe pädeva isikuga (vastutav spetsialist) või on ettevõtja ise pädev tegutsema ehitusalal.

• Peatöövõtja on ehitusettevõtja, kes on ehitustööde tellijaga sõlminud ehituslepingu ja vastutab projekti juhtimise ning ehitamise eest.

• Alltöövõtja on ehitusettevõtja poolt ehituslepingus sätestatud töö tegemiseks valitud füüsiline või juriidiline isik. Alltöövõtt on lepingu- järgne töövahekord, mille puhul üks ettevõte teeb tööd teisele ette- võttele.

• Ehitise omanik on füüsiline või juriidiline isik, kellele ehitis omandi- õiguse alusel kuulub.

• Ehitise seaduslik valdaja on seaduse või lepingu alusel ehitist kasutav füüsiline või juriidiline isik.

• Ehitustööde tellija on füüsiline või juriidiline isik, kes on sõlminud ehituslepingu ja finantseerib ehitamist (nt peatöövõtja või ehitise omanik või muu isik).

3. Kindlustusandja

Kindlustusandja on ERGO Insurance SE.

4. Kindlustusvõtja ja kindlustatud isik

4.1. Kindlustusvõtja on isik, kes on sõlminud kindlustusandjaga kindlustuslepingu.

4.2. Kindlustusvõtjaks võib xxxx xxxx, kel on kindlustushuvi.

4.3. Kindlustushuvi omav isik võib olla ehitusettevõtja (peatöövõtja või alltöövõtja), ehitise omanik, ehitise seaduslik valdaja või ehitustööde tellija.

4.4. Kindlustatud isik on kindlustusvõtja xx xxxx isikud, keda ta kasu- tab oma ehituslepinguliste kohustuste täitmisel.

4.5. Kindlustusvõtja on kohustatud tutvustama kindlustuslepingu tingimusi kõigile kindlustatud isikutele.

5. Kindlustusleping

Kindlustusleping laieneb kõigile kindlustusvõtja ja/või kindlustatud isiku alluvuses ja/või ülesandel ehitusplatsil töötavatele isikutele, kes osalevad ehitustegevuses.

6. Kindlustuslepingu sõlmimine

6.1. Kindlustuslepingu sõlmimiseks esitab kindlustusvõtja soovi- avalduse ja teabe, mida kindlustusandja küsib riski hindamise küsimustikus. Vajadusel võimaldab kindlustusvõtja kindlustus- andjal tutvuda ehitusprojektiga, ehitustööde ajagraafikuga jms.

6.2. Kindlustusvõtja on kindlustuslepingu sõlmimisel kohustatud esitama kindlustusandjale kindlustuslepingut puudutavates

küsimustes õiged ja täielikud andmed ning teatama kõigist xxxxx xxxxx olevatest kindlustusriski mõjutavatest olulistest asjaolu- dest.

7. Kindlustusriski mõjutavad olulised asjaolud

7.1. Kindlustusriski mõjutavaks oluliseks asjaoluks loetakse eel- kõige teavet, mida kindlustusandja küsib enne kindlustusle- pingu sõlmimist. Samuti loetakse kindlustusriski mõjutavaks oluliseks asjaoluks kindlustuslepingus või selle lisades sätesta- tut, sh kindlustusriski puudutavaid lisatingimusi ja eritingimusi, nende täitmist või täitmata jätmist.

7.2. Kindlustusriski mõjutavad olulised asjaolud on:

7.2.1. ehitustööde (sh meetodite, menetluste, võtete jms) ning materjalide kirjeldus;

7.2.2. ehitustööde alguse ja lõpetamise aeg;

7.2.3. ehitise või ehitustööde lõplik maksumus nende xxxxx- xxxxx;

7.2.4. ehitusplatsi täpne aadress või asukoht;

7.2.5. ehitusplatsi valvega seotud asjaolud;

7.2.6. omandisuhet puudutavad andmed;

7.2.7. ehitamiseks ja/või ehitustöö tegemiseks vajaliku regist- reeringu, loa või litsentsi olemasolu või selle puudumine;

7.2.8. ehitamist ja sellega seotud kindlustusriski puudutav muu teave, nt ehitise ekspluatatsiooniga seotud teave ehitustööde tegemise ajal, ehitustööde ajagraafik jne.

8. Kindlustusperiood

8.1. Kindlustusperioodiks võib olla:

8.1.1. ehitusperiood;

8.1.2. ehitusperiood ja sellele järgnev garantiiperiood.

8.2. Kindlustusperiood märgitakse kindlustuslepingus.

8.3. Kindlustusperiood algab ja lõpeb kindlustuslepingus märgitud tähtpäeval.

9. Kindlustuskoht

Kindlustuskoht on kindlustuslepingus märgitud aadressil asuv ehitus- plats või piiritletud maa-ala, kus ehitatakse ja/või tehakse ehitustöid.

10. Kindlustuskaitse, selle jõustumine ja kehtivus

10.1. Kindlustuskaitse on kindlustuslepingus sätestatud tingimuste kogum, millega on määratud kindlustusandja kohustus maksta kindlustusjuhtumi korral kindlustushüvitis või sooritada muu kindlustuslepingus ettenähtud tegu.

10.2. Kindlustuskaitse algab kindlustuslepingus märgitud kindlustus- perioodi alguskuupäeval.

10.3. Kindlustuskaitse kehtib kindlustuslepingus sätestatud kindlus- tusperioodil, -tingimustel ja -kohas.

10.4. Kindlustusandja pakub varakahju ja vastutuskahju kindlustus- kaitset. Vastutuskahju kindlustuskaitset pakutakse ainult koos varakahju kindlustuskaitsega.

I OSA. VARAKAHJU

11. Kindlustusobjekt

11.1. Kindlustusobjektiks on kindlustuslepingus märgitud ehitise ehi- xxxxxx xx/või ehitustööde tegemine.

11.2. Kindlustusobjektiks võib olla ka:

11.2.1. tellija tarnitav ehitusmaterjal;

11.2.2. ehitustöödel kasutatav masin (ehitusmasin) koos töö- mehhanismiga või haakeseade;

11.2.3. ehitustöödel kasutatav töövahend või tööriist (ehitus- platsi sisseseade);

11.2.4. kindlustuslepingus kokkulepitud muu objekt, vara või ese.

11.3. Kindlustusobjektiks ei ole projekteerimistööd, ehitusprojekti tehnilised dokumendid, ehitamise tehnilised dokumendid, kar- toteegid, arhiivid, lepingud, sularaha, templid, arved, väärtpa-

berid – sh võlakirjad jms; lõhkeained, infotöötlussüsteemides ja

-seadmetes sisalduv teave ja tarkvara.

12. Kindlustusväärtus

12.1. Xxxxxxxxx ehitise või teostatava ehitustöö kindlustusväärtuseks on taastamisväärtus. Taastamisväärtuse all mõistetakse valmis ehitise või ehitustööde lõplikku maksumust.

12.2. Xxxxxxxxxxxxxxx kindlustusväärtuseks on selle taastamisväär- tus. Taastamisväärtuse all mõistetakse sarnaste tehniliste näi- tajatega või samade omadustega materjali taastamise või uue materjali soetamise vähimat võimalikku kulu.

12.3. Ehitusmasina ja ehitusplatsi sisseseade kindlustusväärtuseks on selle turuväärtus. Turuväärtuse all mõistetakse samaväär- sete tehniliste näitajatega masina, töövahendi või tööriista taassoetamise vähimat võimalikku kulu.

12.4. Kindlustuslepingus kokkulepitud muu objekti, vara või eseme kindlustusväärtuseks on turuväärtus. Turuväärtuse all mõis- tetakse samaväärsete tehniliste näitajatega objekti, vara või eseme taassoetamise vähimat võimalikku kulu.

12.5. Kindlustusvõtja on kohustatud esitama õige kindlustusväär- tuse. Kui esitatud kindlustusväärtus pole õige, siis juhindutakse kindlustusjuhtumi korral vastavalt ala- või ülekindlustusest.

13. Kindlustussumma

13.1. Kindlustussumma on maksimaalne väljamaksu summa ühe kindlustusjuhtumi kohta.

13.2. Kindlustussumma väheneb väljamakstud kindlustushüvitise võrra.

14. Hüvitispiir

14.1. Hüvitispiir on kindlustuslepingus kokkulepitud summa, mille ulatuses hüvitatakse kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju, arvestamata alakindlustust.

14.2. Kindlustuslepingus võivad olla kokku lepitud nii varakahju üksikjuhtumi hüvitispiiri kui ka kogu hüvitispiir.

14.3. Üksikjuhtumi hüvitispiir on maksimaalselt väljamakstav hüvitis ühe või kõikide ühel xx xxxxx põhjusel tekkinud varakahjude kohta.

14.4. Kogu hüvitispiir on maksimaalselt väljamakstav hüvitis kindlus- tusperioodi jooksul erinevatel põhjustel tekkinud kõikide vara- kahjude kohta.

14.5. Üksikjuhtumi hüvitispiir ja kogu hüvitispiir märgitakse kindlus- tuslepingus. Kui üksikjuhtumi hüvitispiiri ei ole märgitud, xxx- takse see võrdseks kogu hüvitispiiriga.

14.6. Hüvitispiir väheneb väljamakstud kindlustushüvitise võrra.

15. Varakahju kindlustusjuhtum

Varakahju kindlustusjuhtum on kindlustusobjekti ootamatu ja ettenä- gematu kahjustumine, hävimine või kaotsiminek kindlustuskohas ja kindlustuskaitse kehtivuse ajal põhjusel, mis ei ole käesolevate kind- lustustingimuste kohaselt välistatud.

16. Varakahju kindlustuskaitse ehitusperioodil

16.1. Varakahju tekkimise põhjuseks võib olla:

16.1.1. tulekahju; pikselöögi otsetabamus; ehitise purunenud siseveevõrgust või -kanalisatsioonist või nende osa- dest välja voolanud vesi või muu vedelik või nimetatud ehitisosade lekkimine; ehitise purunenud kütte-, jahu- tus- või tulekustutussüsteemist või nende osadest välja voolanud vesi või muu vedelik või nimetatud süstee- mide lekkimine; torm või tormi tõttu kindlustusobjektile langenud puu või muu ese; looduslik üleujutus; xxxx- xxxxxx, röövimine ja vandalism;

16.1.2. ehitusmasina kokkupõrge liikuva või liikumatu ese- mega, otsasõit takistusele, ümberminemine, eseme kukkumine masinale või masina kukkumine kraavi või kaevikusse, samuti xxxxxx xxxx ettevaatamatus masina kasutamisel.

16.2. Kindlustuslepingus võib olla eritingimus selle kohta, et kindlus- tuskaitse laieneb:

16.2.1. kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimisega seotud koristus-, lammutus- ja prahiveokuludele;

16.2.2. lisakulule, mis on tingitud töötamisest väljaspool töö- aega ja riiklikel pühadel (ületunnitasud) seoses kahjus- tunud ehitise taastamisega;

16.2.3. lisakulule, mis on tekkinud kahjustunud ja asendamist vajava materjali või varuosa kiirendatud kohaletoimeta- mise vajadusest (kiirveose lisakulu);

16.2.4. ehitustööde tegemisel tellija olemasolevale ehitisele tekkinud kahjule;

16.2.5. projekteerimisveast tingitud kahjule;

16.2.6. prooviekspluatatsiooni või testimise ajal tekkinud kah- xxxx;

16.2.7. kahjule, mis on tekkinud ehitusmaterjali transportimisel veose lähtekohast ehitusplatsile.

16.3. Kindlustuslepingus võib olla eritingimus, et kindlustuskaitse kehtib:

16.3.1. ehitustööde ajagraafikus loetletud tööde tegemisel aja- graafikus sätestatud ajal;

16.3.2. xxxxxxx poolt vastu võetud ehitustööde või ekspluatat- siooni antud ehitise osa suhtes kuni kõigi tööde lõpeta- miseni;

16.3.3. muudel tingimustel xxxxx käesolevates kindlustustingi- mustes sätestatu.

16.4. Kindlustuskaitse algab kindlustuslepingus märgitud ehituspe- rioodi alguskuupäeval, kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepi- tud teisiti.

16.5. Kindlustuskaitse lõpeb kindlustuslepingus märgitud ehituspe- rioodi lõppkuupäeval.

16.6. Kindlustuskaitse lõpeb enne kindlustuslepingus märgitud ehi- tusperioodi lõppkuupäeva:

16.6.1. ehitustööde etapi, osa või lõigu üleandmisel või selle ekspluatatsiooni andmisel. Üle andmata ehitustööde suhtes kindlustuskaitse jätkub;

16.6.2. valminud ehitise üleandmisel või ekspluatatsiooni and- xxxxx;

16.6.3. ehitustööde lõpetamisel;

16.6.4. ehitustööde katkemisel või peatamisel, kui ehitustööd enam ei jätku.

17. Varakahju kindlustuskaitse garantiiperioodil

17.1. Garantiiperioodi kindlustuskaitse laieneb kahjule, mis tekkis nõuetekohaselt ehitatud ehitisele või selle osale. Kindlustus- kaitse ei laiene puudulikule või ebakvaliteetsele ehitustööle, sobimatule või ebakvaliteetsele materjalile, mis vajab asenda- mist, parandamist, ümbertegemist või kõrvaldamist.

17.2. Kindlustuslepingus võib olla kokku lepitud nii garantiiperioodi hooldustööde kindlustuskaitse kui ka garantiiperioodi laienda- tud kindlustuskaitse.

17.3. Garantiiperioodi hooldustööde kindlustuskaitse – varakahjuga on garantiiperioodil tegemist ainult siis, kui samaaegselt esine- vad järgmised tingimused:

17.3.1. kahju on tekkinud hooldustöödel või ehitusvea, sh sobi- matu materjali parandamisel, ümbertegemisel või kõr- valdamisel garantiiperioodil;

17.3.2. kahju on tekkinud pärast ehitise või selle osa vastuvõt- mist ja ekspluatatsiooni andmist;

17.3.3. kahjustunud on nõuetekohaselt ehitatud ehitis või selle osa.

17.4. Garantiiperioodi laiendatud kindlustuskaitse – varakahjuga on garantiiperioodil tegemist ainult siis, kui samaaegselt esinevad järgmised tingimused:

17.4.1. kahju on tingitud ehitustööde puudulikust teostamisest või sobimatu materjali kasutamisest ehitusperioodil;

17.4.2. kahju on tekkinud pärast ehitise või selle osa vastuvõt- mist ja ekspluatatsiooni andmist;

17.4.3. esineb põhjuslik seos puuduliku ehitustöö või sobimatu materjali kasutamise ja tekkinud kahju vahel;

17.4.4. kahjustunud on nõuetekohaselt ehitatud ehitis või selle osa.

17.5. Kui kindlustuslepingus ei ole teisiti kokku lepitud, siis kehtib garantiiperioodi hooldustööde ja garantiiperioodi laiendatud kindlustuskaitse 24 kuud.

17.6. Kindlustuskaitse algab kindlustuslepingus märgitud garantiipe- rioodi alguskuupäeval või ennetähtaegselt, ehitustööde vastu-

võtmisel ja ehitise ekspluatatsiooni andmisel.

17.7. Kindlustuskaitse lõpeb kindlustuslepingus märgitud garantiipe- rioodi lõppkuupäeval või garantiiperioodi möödumisel.

17.8. Kui ehitustööd katkestatakse või peatatakse ja kindlustuslepin- xxx on kokku lepitud kindlustuskaitse laiendamises garantiipe- rioodile, siis garantiiperioodi kindlustuskaitse ei jõustu.

18. Varakahju välistused

18.1. Hüvitamisele ei kuulu:

18.1.1. kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimisega seotud koristus-, lammutus- ja prahiveokulud; täiendavad kulud (ületunnitasud, kiirveose lisakulu); tellija olemasolevale ehitisele ehitustööde käigus tekkinud kahju; projektee- rimisveast tingitud kahju; prooviekspluatatsiooni või testimise ajal tekkinud kahju ja kahju, mis on tekkinud ehitusmaterjali transportimisel veose lähtekohast ehi- tusplatsile – juhul, kui kindlustuslepingus puudub vas- tav eritingimus;

18.1.2. kahju ja kulutused, mis on tingitud puudulikust või eba- kvaliteetsest ehitustööst, sobimatust või ebakvaliteet- sest materjalist.

Käesolev välistus puudutab ainult puudulikku või eba- kvaliteetset ehitustööd, sobimatut või ebakvaliteetset materjali, mis vajab asendamist, parandamist, ümber- tegemist või kõrvaldamist. Välistus ei laiene nõuete- kohaselt ehitatud ehitise osale, millele tekkinud kahju hüvitatakse;

18.1.3. kahju, mis on tingitud ehitusprojekti ja -normide eirami- sest või ehitustehnoloogia teadlikust rikkumisest;

18.1.4. kahju, mis on põhjustatud ehitise avadest, katusest, seintest või ehituskonstruktsioonide vahelt sisse tun- ginud sademetest (vihm, xxxx xx lumesulavesi, xxxx xx rahesulavesi jms), v.a juhul, kui need avad tekkisid tormi tagajärjel. Tekkinud avad peavad olema tuvasta- tavad.

Tormi all mõistetakse tuult kiirusega keskmiselt või puhanguti vähemalt 18 meetrit sekundis. Kui tuule kiirust juhtumi toimumiskohas ei ole võimalik kindlaks määrata, eeldatakse tormi olemasolu, kui kindlustus- võtja tõestab, et kahjustused said tekkida ainult tormi tagajärjel;

18.1.5. kahju, mille põhjuseks on ehitise viimistlus-, katte- või pinnakihi murenemine, pudenemine; pragude või aukude tekkimine; värvkatte koordumine, laiguliseks või ebaühtlaseks muutumine; samuti kriimustused, mõlgid, täkked jms, mis ei põhjusta nõuetekohaselt ehi- tatud ehitisele või selle osale edasisi kahjustusi;

18.1.6. ehitusmasina, ehitusplatsi sisseseade või ehitusmater- jali vms kaotsiminek muul põhjusel kui sissemurdmine või röövimine.

Röövimise all mõistetakse vara hõivamist vägivallaga või vägivalla kasutamise ähvardusega.

Sissemurdmisega on tegemist siis, kui tuvastatakse, et isik:

18.1.6.1. kasutas ehitusplatsil asuva vara asukohta (soojakud, lao- või hoiuruumid vms) pääse- mist takistanud tõkke või lukustuse kõrval- damiseks ebaseaduslikul xxxx saadud võtit, valevõtit, muukrauda või muud abivahendit;

18.1.6.2. xxxxxx suletud ja nõuetekohaselt lukustatud vara asukohta ehitusplatsil (soojakud, lao- või hoiuruumid vms) sisse ukse, akna, seina, xxxxxx või muu taolise kaudu;

18.1.6.3. xxxxxx tarastatud ehitusplatsile sisse tõkke või lukustuse kõrvaldamise, lõhkumise või xxxxx- muukimise xxxx. Tõkkeks loetakse ehitusplatsi xxxx xxxx tarasiseste väravatega. Lukustu- seks loetakse tarasiseste väravate lukke. Tõkke või lukustuse kõrvaldamine, lõhku- mine või lahtimuukimine peab juhtumi toi- mumise kohas olema tuvastatav. Kui tõkke või lukustuse kõrvaldamist, lõhkumist või lahtimuukimist juhtumi toimumise kohas ei ole võimalik tuvastada, siis eeldatakse sis- semurdmise olemasolu, kui kindlustusvõtja tõestab, et kaotsiminek sai tekkida ainult sis- semurdmise tagajärjel.

18.1.7. kahju, mille põhjuseks on masina mootori, jõu- ülekande, veermiku, elektri- või muu osa siserike; mehaaniline pragunemine või purunemine; sisepõle- mismootoris, surveanumas vms toimunud plahvatus; jahutus- või muu vedeliku jäätumine, ebapiisavus või leke; puudulik õlitamine või määrdeaine ebapiisavus; ebakvaliteetne kütus, õli ja muu vedelik.

Kui nimetatud põhjused tingivad kindlustusjuhtumi või kui nendega kaasnevad masina väliskahjustused, kuuluvad need otsesed kahjud hüvitamisele. Kahju põhjustanud detaili maksumus hüvitamisele ei kuulu;

18.1.8. kahju, mille põhjuseks on mittesihtotstarbeline, eba- õige või ebatavalistes tingimustes kasutamine;

18.1.9. kahju, mis on otseselt tingitud loomulikust kulumisest, riknemisest, korrodeerumisest, materjali väsimisest, liigniiskusest; määrdumisest ja kahjustumisest (sh ilmastikuolude või väliskeskkonnas viibimise tõttu) või muust eelnimetatuga sarnasest pikaajalisest protses- sist;

18.1.10. kahju, mis ilmneb inventuuriga, ülevaatusel või rendi- tud masina või ehitusplatsi sisseseade tagastamisel rendileandjale;

18.1.11. kahju, mille eest vastutab tootja, maaletooja, edasi- müüja või rendileandja;

18.1.12. kahju, mille põhjuseks on ehitusprojekti, ehitamise tehniliste dokumentide, lepingute, arvete ja muude dokumentide hävimine, kahjustumine või kaotsiminek; samuti infotöötlussüsteemides ja -seadmetes sisal- xxxx info, teabe või tarkvara taastamise kulu;

18.1.13. kahju ja kulutused, mis tulenevad mis tahes muuda- tustest või täiendustest ehitusprojektis või -xxxxx xxx- sumuses (sh materjali, tööjõu vms maksumuse kalli- nemine), samuti masina komplektsuse parendused jne;

18.1.14. kahju ja kulutused, mis on tingitud tähtaja edasilükku- misest, tööseisakust, viivitusest, tööde katkemisest, peatamisest või tegemata jätmisest, maksevõimetu- sest, lepingust taganemisest jms;

18.1.15. rahalised nõuded, mis ei ole käsitletavad otsese xxxx- xxxx kahjuna (saamata jäänud tulu, trahvid, intressid, viivised jms);

18.1.16. ümbritsevale keskkonnale tekitatud kahju ja keskkon- nasaaste likvideerimise kulud;

18.1.17. tulekahju kustutamisega seotud kulud päästeametile ja ettevõtetele.

18.2. Hüvitamisele ei kuulu kahju ja kulud, mille otsene või kaudne põhjus on:

18.2.1. tuumaenergia kasutamine mis tahes eesmärgil või selle kontrolli alt väljumine;

18.2.2. radioaktiivne kiirgus ja radioaktiivne saastumine;

18.2.3. sõda, kodusõda, mis tahes sõjategevus, relvakok- kupõrge, invasioon, rahvarahutus, riigipööre, streik, lokaut, erakorraline seisukord, sundvõõrandamine, terrorism;

18.2.4. maavärin;

18.2.5. asjaolu, millest kindlustusvõtja oli teadlik enne kindlus- tuslepingu sõlmimist.

19. Varakahju omavastutus

19.1. Omavastutus märgitakse kindlustuslepingus kindla rahasum- mana või protsendina kahjusummast.

19.2. Kindlustuslepingus võib olla mitu omavastutust.

19.3. Xxx xxx kindlustusjuhtumi tõttu on saanud kahjustada rohkem kui üks sama kindlustuslepingu alusel kindlustatud, erineva omavastutusega kindlustusobjekt, siis rakendatakse lepingus märgitud omavastutustest suurimat.

20. Varakahju hüvitamine

20.1. Hüvitatakse otsene varakahju ja muud eritingimustes kokkule- xxxxx kulud.

20.2. Otsese varakahju all mõistetakse kindlustusjuhtumi tagajärjel osaliselt või täielikult kahjustunud, hävinud või kaotsiläinud kindlustusobjekti taastamise, asendamise või taassoetamise põhjendatud kulusid.

20.3. Ehitise või ehitustööde kahjustumise korral hüvitatakse nõue-

tekohaselt ehitatud ehitise või selle osa taastamise (sh ehi- tustööde maksumus, materjalide taassoetamise ja nende veo maksumus) põhjendatud kulu ja muud eritingimustes kokkule- xxxxx kulud.

20.4. Ehitusmaterjali kahjustumise, hävimise või kaotsimineku korral hüvitatakse selle taastamise või taassoetamise põhjendatud xxxxx xxxx veokuludega, kuid mitte üle kokkulepitud hüvitis- piiri.

20.5. Ehitusmasina ja ehitusplatsi sisseseade osalise kahjustumise korral (kui kahjustusi on võimalik taastada, taastamis- xx xxxx- damiskulud on turuväärtusest väiksemad) hüvitatakse nende taastamise põhjendatud kulu, kuid mitte üle kindlustuslepingus kokkulepitud hüvitispiiri.

Taastamis- ja asendamiskulude hulka arvatakse:

20.5.1. kahjustunud osa demontaaži ja taastamise kulud (tööde ja abimaterjalide maksumus) ning taasmonteerimine;

20.5.2. kahjustunud osa asendamise kulud xxxx xxx- xx mon- taažikuludega. Asendamiskulude hüvitamisel arvesta- takse asendatava osa vanust, tehnilist seisundit, kulu- misastet ja komplektsust;

20.5.3. muud eritingimustes kokkulepitud kulud.

20.6. Ehitusmasina ja ehitusplatsi sisseseade täieliku hävimise kor- ral (kui taastamis- ja asendamiskulud on turuväärtusest suu- remad), samuti varguse ja röövimise korral hüvitatakse nende turuväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal, kuid mitte üle kindlustuslepingus kokkulepitud hüvitispiiri.

Turuväärtuse leidmisel arvestatakse ehitusaastat, töötundide arvu, tehnilist seisundit, kulumisastet ja komplektsust jms.

20.7. Kindlustuslepingus kokkulepitud muu objekti, vara või eseme kahjustumise, hävimise või kaotsimineku korral hüvitatakse selle taastamise või taassoetamise põhjendatud kulud, kuid mitte üle kokkulepitud hüvitispiiri.

20.8. Kindlustushüvitisse ei arvestata lõive xx xxxxx, mida kindlus- tushüvitise saamiseks õigustatud isikul on võimalik seaduses ettenähtud korras tasaarvestada või mis tagastatakse kindlus- tushüvitise saamiseks õigustatud isikule (nt käibemaks).

20.9. Kindlustushüvitise suurus ühe kindlustusjuhtumi kohta on piira- tud kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud otsese varakahju suu- ruse või kindlustussummaga või kindlustuslepingus kokkulepi- tud hüvitispiiriga (üksikjuhtumi hüvitispiir või kogu hüvitispiir).

II OSA. VASTUTUSKAHJU

21. Kindlustusobjekt

Kindlustusobjektiks on kindlustatud isiku ehitustegevusega seotud õigusvastasest kahju tekitamisest tulenevad varalised kohustused.

22. Hüvitispiir

22.1. Hüvitispiir on kindlustuslepingus kokkulepitud summa, mille ulatuses hüvitatakse kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju.

22.2. Kindlustuslepingus võib olla kokku lepitud nii vastutuskahju üksikjuhtumi hüvitispiir kui ka kogu hüvitispiir.

22.3. Üksikjuhtumi hüvitispiir on maksimaalselt väljamakstav hüvitis kõikide ühest ja samast kahju tekitamisest tulenevate nõuete kohta.

22.4. Kogu hüvitispiir on maksimaalselt väljamakstav hüvitis kõikide kindlustusperioodi jooksul tekkinud erinevate nõuete kohta.

22.5. Üksikjuhtumi hüvitispiir ja kogu hüvitispiir märgitakse kindlus- tuslepingus. Kui üksikjuhtumi hüvitispiiri ei ole märgitud, xxx- takse see võrdseks kogu hüvitispiiriga.

22.6. Hüvitispiir väheneb väljamakstud kindlustushüvitise võrra.

23. Vastutuskahju kindlustusjuhtum

23.1. Xxxxxxxxxxxxx kindlustusjuhtum on kindlustatud isiku poolne õigusvastane kahju tekitamine kolmandale isikule, mille taga- järjel kindlustatud isikul on tekkinud seadusjärgne kahju hüvita- mise kohustus.

23.2. Vastutuskahju kindlustusjuhtumiga on käesolevate tingimuste mõistes tegemist ainult siis, kui samaaegselt esinevad järgmi- sed tingimused:

23.2.1. kahju on tekkinud kindlustusvõtja tegevusest seoses

kindlustuslepingus märgitud ehitise ehitamisega või ehitustöödega;

23.2.2. kindlustusjuhtum on toimunud kindlustuskohas ja kind- lustuskaitse kehtivuse ajal;

23.2.3. esineb põhjuslik seos kindlustusvõtja xxx xx tekkinud kahju vahel;

23.2.4. kindlustusvõtja on vastutav kahju tekkimise eest;

23.2.5. nõue ja nõude aluseks olev kahju suurus on tõenda- tud.

23.3. Kõik ühest ja samast kahju tekitamisest tekkinud kohustused loetakse üheks kindlustusjuhtumiks, mille suhtes kehtib xxxx üks hüvitispiir. Kindlustusjuhtumi tekkimise ajaks loetakse esi- mese kahju toimumise aega.

24. Vastutuskahju kindlustuskaitse

24.1. Kindlustuskaitse laieneb kindlustuslepingu alusel kindlustatud isikule.

24.2. Kindlustuskaitse ei laiene kindlustatud isiku lepingulistele kohustustele, v.a juhul, xxx xxxxxx kahju hüvitamise kohustus tekiks ka xxxx sõlmitud lepinguta.

24.3. Kindlustuslepingus võib olla eritingimus selle kohta, et kindlus- tuskaitse laieneb:

24.3.1. kindlustatud isikute omavahelistele nõuetele (ristvastu- tus);

24.3.2. maa-aluse kaabli, torujuhtme või muu maa-aluse kom- munikatsiooni kahjustumisest või hävimisest tuleneva- tele nõuetele;

24.3.3. vibratsioonist, toestuselementide eemaldamisest või nõrgestamisest tingitud nõuetele.

24.4. Kindlustuskaitse algab kindlustuslepingus märgitud kindlustus- perioodi alguskuupäeval.

24.5. Kindlustuskaitse lõpeb kindlustuslepingus märgitud kindlustus- perioodi lõppkuupäeval.

25. Vastutuskahju välistused

25.1. Hüvitamisele ei kuulu:

25.1.1. kindlustatud isikute omavahelised nõuded; maa-aluse kaabli, torujuhtme või muu maa-aluse kommunikat- siooni kahjustumisest või hävimisest tulenevad nõu- ded; samuti vibratsioonist, toestuselementide eemalda- misest või nõrgestamisest tingitud nõuded - juhul, kui kindlustuslepingus puudub xxxxxx eritingimus;

25.1.2. nõuded, mis on tingitud puudulikust või ebakvaliteet- sest ehitustööst, sobimatust või ebakvaliteetsest mater- jalist;

25.1.3. nõuded, mis ei tulene otseselt kindlustatud ehitustege- vusest;

25.1.4. saamata jäänud tulust põhjustatud või mittevaralised nõuded (sh elektri-, vee-, gaasi- vm varustuse katkemi- sest tingitud kahju);

25.1.5. nõuded, mille aluseks on kindlustusvõtjale mõistetud seadusjärgsed trahvid, intressid, viivised ja muud kah- xxxx lisanduvad karistused;

25.1.6. kindlustatud isiku lepingulisest vastutusest tulenev kahju, lepinguga võetud kohustused (kirjalikud xx xxxx viisil antud garantiid jms);

25.1.7. nõuded, mis kuuluvad või kuuluksid hüvitamisele liiklus- kindlustusseaduse või muu kindlustuslepingu alusel;

25.1.8. vee- ja õhusõidukite tekitatud kahjust tingitud nõuded;

25.1.9. mis tahes saastamisest või reostamisest põhjustatud nõuded.

25.2. Hüvitamisele ei kuulu nõuded, mille otsene või kaudne põhjus on:

25.2.1. tuumaenergia kasutamine mis tahes eesmärgil või selle kontrolli alt väljumine;

25.2.2. radioaktiivne kiirgus ja radioaktiivne saastumine;

25.2.3. sõda, kodusõda, mis tahes sõjategevus, relvakok- kupõrge, invasioon, rahvarahutus, riigipööre, streik, lokaut, erakorraline seisukord, sundvõõrandamine, ter- rorism;

25.2.4. xxxxxxx, millest kindlustusvõtja oli teadlik enne kindlus- tuslepingu sõlmimist.

26. Xxxxxxxxxxxxx omavastutus

26.1. Omavastutus märgitakse kindlustuslepingus kindla rahasum- mana või protsendina kahjusummast.

26.2. Kindlustuslepingus võib olla mitu omavastutust.

26.3. Ühest ja samast kindlustusjuhtumist tulenevate nõuete suhtes rakendatakse ühte omavastutust.

27. Vastutuskahju hüvitamine

27.1. Hüvitatakse otsene varalise kahju nõue ja/või vajalikud õigus- abikulud.

27.2. Otsese varalise kahju all mõistetakse:

27.2.1. kannatanu vara kahjustumisest või hävimisest või vara väärtuse vähenemisest tulenevat kahju;

27.2.2. isikukahjust tingitud varalist kahju, nagu kannatanu ravikulu, ajutisest ja/või püsivast töövõimetusest tule- nev kahju, matusekulu, ülalpidamispension jms.

27.3. Õigusabikulude all mõistetakse kindlustatud isiku kulutusi õigusabile, ekspertiisile ja kohtupidamisele, kui need kulud on vajalikud kindlustatud isiku vastutuse ja/või süü puudumise tõendamiseks.

27.4. Hüvitatakse kindlustusvõtja ja/või kindlustatud isiku vastu esitatud põhjendatud nõue, mille suurus on tõendatud ja/või õigusabikulud, kuid mitte üle kindlustuslepingus kokkulepi- tud hüvitispiiri. Hüvitatakse kindlustusandjaga kooskõlastatud õigusabikulud.

27.5. Kui kindlustusvõtja ja/või kindlustatud isiku vastu esitatud nõu- dest on mingi osa tõendamata, siis hüvitatakse xxxx tõendatud osa.

27.6. Kui kindlustusvõtja ja/või kindlustatud isik on jõudnud kokkulep- pele nõude esitajaga või on hüvitanud nõude või selle osa, siis ei ole kindlustusandjal hüvitamiskohustust, kui nõude tegelik suurus pole tõendatud ja/või kindlustatud isiku hüvitamiskohus- tus on vaieldav.

27.7. Kui tegemist on kindlustusvõtja ja/või kindlustatud isiku osa- või solidaarvastutusega, siis hüvitab kindlustusandja xxxx xxxxx osa nõudest, mille eest kindlustatud isik on vastutav.

27.8. Kindlustushüvitise suurus ühe kindlustusjuhtumi kohta on piira- tud kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud otsese varalise kahju nõude suuruse või kindlustuslepingus kokkulepitud hüvitispii- riga (üksikjuhtumi hüvitispiiri või kogu hüvitispiiriga).

III OSA. TEGEVUS KINDLUSTUSLEPINGU KEHTIVUSE XXXX XX KAHJUJUHTUMI KORRAL

28. Kindlustusvõtja teavitamiskohustused kindlustuslepingu kehtivuse ajal

28.1. Kindlustuslepingu kehtivuse ajal peab kindlustusvõtja:

28.1.1. esimesel võimalusel teatama ajagraafikus esitatud ehi- tustööde loetelu ja/või tööde teostamise aja muudatus- test;

28.1.2. esimesel võimalusel teatama ehitise või ehitustööde üleandmise aja muudatusest (ehitusperioodi pikenemi- sest võrreldes kindlustuslepingus märgituga), näidates ära põhjuse koos uue tähtajaga;

28.1.3. viivitamata teatama ehitustööde ja/või ehitustegevuse katkemisest või peatamisest, kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu ehitustööd enam ei jätku;

28.1.4. viivitamata teatama kindlustusandja vastutust põhjus- tada võiva kohtu- või muu menetluse algatamisest või asjaolust, mis võib olla kindlustusvõtja vastu nõude esi- tamise aluseks.

29. Tegutsemine kahjujuhtumi korral

29.1. Varakahju korral on kindlustusvõtja kohustatud:

29.1.1. võtma viivitamata tarvitusele abinõud kahju suurene- mise ärahoidmiseks ja kahju vähendamiseks;

29.1.2. teatama juhtunust viivitamata politseile – kui tegemist on varguse, röövimise või kolmandate isikute süülise tegevusega; päästeametile – kui tegemist on tulekahju või lõhkekeha plahvatusega; teistel juhtudel vastava-

tele pädevatele asutustele või isikutele;

29.1.3. teatama juhtumist kirjalikult kindlustusandjale, tehes seda esimesel võimalusel isiklikult või oma esindaja kaudu, esitades avalduses andmed juhtumi toimumise aja, asjaolude ja põhjuse, samuti kahju eeldatava suu- ruse, tunnistajate, osapoolte ja süüdlaste kohta, ning täitma edaspidi kindlustusandja juhiseid;

29.1.4. võimaluse korral säilitama juhtumi toimumise koha puu- tumatuna, kuni kindlustusandja selle üle vaatab;

29.1.5. esitama esimesel võimalusel juhtumi tagajärjel varasta- tud, kahjustunud või hävinud esemete nimekirja;

29.1.6. lubama kindlustusandjal kahjukäsitluse käigus kindlaks teha kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju põh- xxxx xx suuruse;

29.1.7. esitama kindlustusobjekti kindlustusandjale ülevaata- miseks juhtumijärgses seisus;

29.1.8. mitte asuma kahjustunud või hävinud kindlustusobjekti taastama või utiliseerima xxxx kindlustusandja nõusole- kuta;

29.1.9. varguse korral koos avaldusega esitama varastatud kindlustusobjekti ostu-müügitehingut tõendava doku- xxxxx (lepingu, arve vms) või rendilepingu; ehitusma- sina varguse korral ka registreerimistunnistuse kõik osad (xxx xxxxx on vastavas registris registreeritud) xx xxxx võtmekomplektid; röövimise korral kõik kindlustus- võtja valdusesse jäänud võtmed ja registreerimisdoku- mendid.

29.2. Vastutuskahju korral on kindlustusvõtja kohustatud:

29.2.1. teatama kirjalikult nõude esitamisest kindlustusand- jale, tehes seda esimesel võimalusel isiklikult või oma esindaja kaudu, esitades andmed nõude esitaja, nõude asjaolude ja eeldatava suuruse kohta, ning täitma edaspidi kindlustusandja juhiseid;

29.2.2. teatama esimesel võimalusel isiklikult või oma esindaja kaudu kirjalikult kindlustusandjale kõigist asjaoludest, mille tagajärjeks võib olla nõude esitamine;

29.2.3. viivitamata võtma tarvitusele meetmed nõude suurene- mise ärahoidmiseks;

29.2.4. esitama kõik tõendid ja dokumendid nõude asjaolude ja suuruse kohta;

29.2.5. kooskõlastama kindlustusandjaga kõik nõude rahulda- miseks tehtavad kulutused.

29.3. Kindlustusjuhtumi tõendamise kohustus lasub kindlustusvõtjal. Kindlustusvõtja peab esitama kindlustusandjale teavet, mis on vajalik kindlustusandja lepingukohustuste täitmise kindlaks- määramiseks.