KODUKINDLUSTUS
SISUKORD
KODUKINDLUSTUSE TINGIMUSED K100/2013
1. Kindlustatud ese 4
2. Kindlustuskoht 4
3. Kindlustusjuhtum 4
4. Kindlustusrisk ja kindlustusriski võimalikkuse suurenemine 7
5. Hüvitatavad lisakulud 7
6. Välistused 7
7. Kindlustussumma ja kindlustusväärtus 7
8. Alakindlustus, ülekindlustus ja mitmekordne kindlustus 7
9. Kindlustusvõtja kohustused 8
10. Ohutusnõuded 8
11. RSA kohustused 8
12. Kindlustushüvitis ja hüvitamise viisid 9
13. Omavastutus 9
14. Hüvitamise kord 9
15. RSA vabanemine kindlustuslepingu täitmise kohustusest 9
16. Kindlustushüvitise tagastamine 9
17. Kindlustuslepingust tulenevate vaidluste lahendamine 9
18. Teadete edastamise viis 9
19. Kauemaks, kui 12 kuuks sõlmitud kindlustusleping 10
KODUKINDLUSTUSE TINGIMUSED K100/2013
Kehtivad alates 26.08.2013
1. Kindlustatud ese
1.2. Hoone mõiste sisustamisel lähtutakse ehitusseadu- sest. Hoone on xxxxxx, siseruumi(de) ja välispiiretega ehitis.
1.2.1. Koos hoonega on kindlustatud selle põhikonstrukt- sioonid, sise- ja välisviimistlus, sisseehitatud mööbel, integreeritud köögitehnika, hoonesisesed elektri-, gaa- si-, kütte-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, ventilatsioo- ni-, jahutus- ja tulekustutussüsteemid, side- ja signali- satsioonisüsteemid, ning muud hoone funktsiooni täiendavad statsionaarselt paigaldatud ehitustarindid.
1.2.2. Samuti on koos hoonega kindlustatud selle juurde kuuluvad statsionaarselt paigaldatud hoonevälised kommunikatsioonitrassid nagu gaasi-, õli-, kütte-, vee- varustus- ja kanalisatsioonitorustikud ning elektrijuht- med kuni kinnistu piirini kuid mitte kaugemale kui üld- ühendusteni (liitumiskohtadeni) välja.
1.2.3. Hoonega koos on kindlustatud ka kindlustusvõtjale kuuluvad hoone väliskülgedele paigaldatud antennid, markiisid, jälgimiskaamerad, valgustid jmt ning kind- lustatud isiku territooriumil paiknevad hoone juurde kuuluvad rajatised nagu valgustid, aed, väravad, tõk- kepuud, lipumastid, varjualused jmt ning kuni 20m2 suurused väikehooned ning hoone kütmiseks vajalik kütteaine. Käesolevas punktis loetletud esemed kokku on kindlustatud kuni 10 000 euro väärtuses.
1.3. Ridaelamu boksi ja paarismaja boksi puhul on kind- lustatud esemeks ehituslikult piiritletud xx xxxxxx kasu- tamist võimaldav eluruum xx xxxxx osad ning selle juur- de kuuluvad kaasomandis olevad hoone osad, mis ei ole reaalosa. Kaasomandis xxxx xxxxx osa on kindlus- tatud esemeks ulatuses, mis vastab kindlustusvõtjale kuuluva kaasomandi suurusele.
1.3.1 Ridaelamu boksi ja paarismaja boksiga koos on kind- lustatud ka esemed vastavalt punktidele 1.2.1, 1.2.2 ja 1.2.3.
1.4. Korteri puhul on kindlustatud esemeks ehituslikult piiritletud xx xxxxxx kasutamist võimaldav eluruum xx xxxxx osad, mida on võimalik muuta korteriomanike kaasomandis olevaid hoone osi kahjustamata. Koos korteriga on kindlustatud selle siseviimistlus, sisseehi- tatud mööbel, integreeritud köögitehnika, põrand, lagi, mittekandev vahesein, sanitaartehnika, uksed ja ak- nad, xxxx xx lodža, elektri-, gaasi-, kütte-, veevarustus-
, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni-, jahutus-, tulekustu- tus-, side- ja signalisatsioonisüsteemi osad, millest on sõltuv ainult üks korteriomanik. Samuti on koos xxxxx- xxxx kindlustatud selle juurde kuuluv keldriboks ja pa- nipaik.
1.5. Korteriomandi puhul on kindlustatud esemeks ehitus- likult piiritletud xx xxxxxx kasutamist võimaldav eluruum xx xxxxx osad ning selle juurde kuuluvad korteriomanike kaasomandis olevad hoone osad, mis ei ole reaalosa. Kaasomandis xxxx xxxxx osa on kindlustatud ese- meks ulatuses, mis vastab kindlustusvõtjale kuuluva
kaasomandi suurusele. Samuti on koos korterioman- diga kindlustatud selle juurde kuuluv keldriboks ja pa- nipaik.
1.5.1 Korteriomandiga koos on kindlustatud ka esemed vastavalt punktidele 1.2.1, 1.2.2 ja 1.2.3.
1.6. Rajatise mõiste sisustamisel lähtutakse ehitusseadu- sest. Rajatis on ehitis, mis ei xxx xxxxx. Rajatised on näiteks valgustid, aed, väravad, tõkkepuud, lipumastid, varjualused, välibassein, mänguväljak jms.
Kui kindlustuslepingus ei ole märgitud teisiti, ei loeta kindlustatud rajatisteks vesiehitisi (nt paadisild, muul, kai), tuulegeneraatoreid koos mastidega, kindlustus- koha territooriumil asuvaid sõidu- ega kõnniteid.
1.7. Kodune vara on kindlustuslepingus märgitud vallasva- ra. Kui kindlustuslepingus ei ole märgitud teisiti, on väärisesemed sh antiikse või kunstilise väärtusega esemed ning väärismetallist ja -materjalist esemed kindlustatud koduse vara hulgas kuni 4 000 euro väär- tuses.
1.8. Kui kindlustuslepingus ei ole märgitud teisiti, ei loeta kindlustatud esemeks sularaha, väärtpabereid, võlakir- ju, dokumente, plaane, jooniseid, arhiive, infotöötlus- süsteemis ja andmekandjal sisalduvat teavet ega xxxx- xxxx, registreerimisele kuuluvaid mootorsõidukeid,
2. Kindlustuskoht
2.1. Kindlustuskoht on kindlustuslepingus märgitud aad- ressil asuv(ad) hoone(d), hoone siseruum(id) ja/või ra- jatis(ed). Kindlustusleping kehtib ainult kindlustusle- pingus märgitud kindlustuskohas toimunud kindlustus- juhtumi suhtes.
2.2. Kindlustuskaitse kehtib ka kindlustatud esemeks oleva koduse vara suhtes kindlustuslepingus märgitud aad- ressil asuva kindlustatud isiku territooriumil, xxx xxxx- tatud kodune vara on ette nähtud välistingimustes ka- sutamiseks. Samuti kehtib kindlustuskaitse kindlusta- tud esemeks oleva koduse vara suhtes korteri juurde kuuluvas kindlustusvõtja ainukasutuses xxxxxx xxxxx- tatud keldriboksis ja panipaigas.
Kindlustuskaitse ei kehti kodusele varale juhul, xxx xxxx hoitakse ühiskasutatavates ruumides (nt trepiko- xxx, pööningul, ühiskasutatavas keldriruumis ja pani- paigas).
2.3. Kindlustusvõtja ja/või tema pereliikmetega kaasas olev kodune vara on kindlustatud ka väljaspool kindlustus- lepingus märgitud kindlustuskohta (nt autos, tööl, koo- lis, reisil, puhkusel) kuni 2’000 euro väärtuses. Kind- lustuskaitse ei kehti koduse vara hulgas olevatele mootorsõidukitele, põllumajandusmasinatele ja - tehnikale, haagistele ja poolhaagistele jmt esemetele.
3. Kindlustusjuhtum
3.1. Kindlustusjuhtum on kindlustusvõtja ja kindlustatud isiku suhtes ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille käigus saab kindlustatud ese kindlustuskohas kindlus- tuskaitse kehtivuse ajal kahjustada, hävib või läheb kaotsi. Vastutuskindlustuse kaitse korral hüvitatakse ka kolmandale isikule tekitatud kahju vastavalt punktis
3.10 toodule. Kindlustusjuhtumi asetleidmisel tekib kindlustusandjal kahju hüvitamise kohustus.
3.2. Kindlustusjuhtumid on:
a) tulekahju;
b) veeavarii;
c) murdvargus;
* RSA on Codan Forsikring A/S Eesti filiaali kaubamärk Eestis. Codan Forsikring A/S on Taani kahjukindlustusselts, mis kuulub rahvusvahelisse RSA gruppi.
d) vandalism;
e) torm;
f) üleujutus;
g) koguriskikindlustus;
h) vastutuskindlustus;
i) ajutise elukoha üürikulu.
3.3. Tulekahju
3.3.1. Tulekahju puhul hüvitatakse kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjuseks on:
a) tulekahju, tahm, suits ja tulekustutusvesi;
b) pikselöögi otsetabamus;
c) pikselöögist tekkinud ülepinge;
d) plahvatus, sh lõhkekeha plahvatus;
e) piloteeritava õhusõiduki, selle osade või laadungi allakukkumine.
3.3.2. Tulekahjuks loetakse ainult lahtist tuld, mis on süttinud väljaspool selleks ettenähtud kollet või on sealt välju- nud ja suudab omal xxxx xxxxxx.
3.3.3. Pikselöögi otsetabamus on piksekanali ja kindlustatud eseme vahetu kontakt.
3.3.4. Plahvatus on gaasi või auru paisumisel tekkinud mo- mentaanselt toimiv jõud.
3.4. Veeavarii
3.4.1. Veeavarii puhul hüvitatakse kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjuseks on:
a) hoonesisesest veevarustus-, kanalisatsiooni-, küt- te- või jahutussüsteemist või nende osadest välja- voolanud vesi, reovesi või muu vedelik või välja- tunginud aur;
b) hoonesisesest sadevee äravoolutorustikust või sel- le osast väljavoolanud vesi või reovesi;
c) hoonesisese veevarustus- ja kanalisatsioonisüs- teemiga püsivalt ühendatud kodumasinate ja nen- de osade purunemisel väljavoolanud vesi;
d) akvaariumist väljavoolanud vesi.
3.4.2. Lisaks hüvitatakse veeavarii põhjustanud kindlustatud esemeks oleva ehitise tehnosüsteemi ja torustiku re- mondikulud kuni 1 000 euro väärtuses. Samuti hüvita- takse kulud, mis on seotud hoonesisesele veevarus- tus-, kanalisatsiooni-, küttesüsteemile, sadevee ära- voolutorustikule või kõikidele nende osadele tekkinud külmakahjustuse kõrvaldamisega.
3.4.3. Veeavarii puhul ei hüvitata:
a) kahju, mis on tekkinud pikaajalise protsessi tõttu nagu kõdunemine, hallitamine, korrosioon, rooste vms;
b) kahju, mille otseseks või kaudseks põhjuseks on loodusnähtuste tõttu kanalisatsioonisüsteemi kau- du hoonesse tungiv vesi või reovesi.
3.5. Murdvargus
3.5.1. Murdvarguse puhul hüvitatakse kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjuseks on:
a) murdvargus ehk xxxx xxxxxx sissemurdmise xxxx;
b) röövimine;
c) vandalism.
3.5.2. Sissemurdmine on kindlustuskohas nõuetekohaselt suletud hoonesse või selle ruumi tungimine ukse, ak- na, seina, xxxxxx vms kaudu, kasutades vara asukoh- ta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvalda- miseks valevõtit, muukrauda või muud mehaanilist abivahendit või ebaseaduslikul xxxx saadud võtit.
3.5.3. Röövimine on kindlustatud eseme hõivamine füüsilist vägivalda kasutades või sellega otseselt ähvardades.
3.5.4. Vandalism on kindlustatud eseme rikkumine või hävi- tamine kolmanda isiku poolt.
3.5.5. Lisaks hüvitatakse sissemurdmise või röövimise või selle katse käigus lõhutud või rikutud hoone piirde-
konstruktsioonide või nende osade taastamiseks vaja- likud kulud.
3.5.6. Samuti hüvitatakse lukuvahetuse ja uute lukkude soetamise kulud, kui võti või luku avamise kood võeti kindlustusvõtja või tema volitatud isiku valdusest ära sissemurdmise või röövimise käigus. Lukuvahetuse ja uute lukkude soetamise kulud hüvitatakse xxxx oma- vastutust rakendamata.
3.5.7. Murdvarguse puhul ei hüvitata kahju kui kindlustusvõt- ja ja/või tema pereliikmetega kaasas olev kodune vara oli mootorsõidukisse jäetud nähtavale xxxxxx.
3.6. Vandalism
3.6.1. Vandalismi puhul hüvitatakse kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjuseks on:
a) vara rikkumine või hävitamine kolmanda isiku poolt;
b) maismaasõiduki otsasõit, xxx xxxx ei hüvitata liik- luskindlustuse seaduse alusel.
3.6.2. Lisaks hüvitatakse kindlustatud esemeks oleva ehitise klaaspinna purunemise kahju. Klaaspinna purunemise kahju hüvitatakse xxxx omavastutust rakendamata.
3.6.3. Samuti hüvitatakse kindlustatud esemeks olevale ehitisele tekkinud kahju, mille põhjuseks on selle osa- xx xxxxxx.
3.6.4. Vandalismi puhul ei hüvitata koduse vara vargusest (sh murdvargusest) tekkinud kahju.
3.7. Torm
3.7.1. Tormi puhul hüvitatakse kindlustatud esemele tekki- nud kahju, mille põhjuseks on:
a) torm;
b) tormi tõttu kindlustatud esemele langenud puu või muu ese;
c) xxxx xx rüsijää.
3.7.2. Torm on tuulepuhang, mille tugevus on vähemalt 18 meetrit sekundis. Kui tuule kiirust pole võimalik kind- laks määrata, peetakse tormiks tuult, mis on tekitanud kindlustuskoha ümbruses laitmatus seisukorras oleva- tele ehitistele või esemetele kahju. Samuti loetakse tormikahjuks selliseid kindlustatud eseme kahjustusi, mis said tekkida üksnes tormi tagajärjel.
3.7.3. Tormi puhul ei hüvitata:
a) kahju, mille otseseks või kaudseks põhjuseks on üleujutus, sh tormi tõttu tekkinud üleujutus.
b) kahju, mille põhjuseks on ehitise sulgemata avade või ehitustarindite kaudu ehitisse tunginud sade- med, v.a juhul, xxx xxxx tekkisid punktis 3.7.1 loet- letud asjaolude tõttu.
3.8. Üleujutus
3.8.1. Üleujutuse puhul hüvitatakse kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjuseks on:
a) torm;
b) sademed;
c) veekogu üleujutus.
3.8.2. Üleujutuse all mõistetakse ainult looduslikku üleuju- tust, mille on põhjustanud torm, sademed (sh lumesu- lamisvesi) või veekogu üleujutus. Looduslik üleujutus tähendab erakorralist veetaseme tõusu, mille tõttu tek- kinud ebaharilikku veehulka ei suuda maapind ja/või projektikohaselt rajatud kuivendussüsteem (xx xxx- xxxxx- ja kanalisatsioonisüsteem) vastu xxxxx.
3.8.3. Üleujutuse puhul ei hüvitata kahju, mis on tingitud xxxxx või muu kaitserajatise purunemisest.
3.9. Koguriskikindlustus
3.9.1. Koguriskikindlustuse puhul hüvitatakse kindlustatud esemele ootamatu ja ettenägematu sündmuse tõttu tekkinud kahju, mida ei ole määratletud punktides 3.3 kuni 3.8.
3.9.2. Koguriskikindlustuse puhul ei hüvitata:
a) üle nelja aasta vanusele kodusele varale ja integ- reeritud köögitehnikale tekkinud kahju, mille põhju- seks on kindlustatud eseme enda sisemised elekt- rilised või mehaanilised rikked või häired;
b) mootorsõidukitele, põllumajandusmasinatele ja - tehnikale, haagistele ja poolhaagistele jmt eseme- tele tekkinud kahju nende transpordi ja/või tööprot- sessi käigus;
c) kahju, mille põhjuseks on algselt eksisteerinud de- fekt, sisemine viga, varjatud puudus ja kindlustatud eseme omaduste järkjärguline halvenemine, kulu- mine, vananemine, materjali väsimine või tempera- tuuri, värvi, maitse, lõhna, tekstuuri või viimistlus- omaduste muutumine;
d) kahju, mille põhjuseks on korrosioon, erosioon, rooste, mädanik, kokkutõmbumine, aurustumine, kaalukaotus, niiskus, kuivus, riknemine või muu selline nähtus;
e) kahju, mille põhjuseks on esteetilise iseloomuga puudused (nt kriimustused, mõlgid, täkked, plekid, rebendid), mis ei mõjuta kindlustatud eseme siht- otstarbelist kasutamist;
f) kahju, mille põhjuseks on mikroorganismid (see- xxx, vamm jms), koduloomad, linnud, taimed, kah- jurid või putukad;
g) kahju, mille põhjuseks on konstruktsiooni-, materja- li-, projekteerimis-, paigaldus-, kokkupaneku- või valmistusviga, sobimatu või praakmaterjal või - toode, ebakvaliteetne töö;
h) kahju, mille põhjuseks on ehitise vajumine, pragu- nemine, kokkutõmbumine või paisumine;
i) kahju, mille põhjuseks on xxxxxxx-, seadistus-, hooldus- või ümberehitustöö;
j) kindlustatud eseme hoolduse kulusid, samuti hool- duse käigus väljavahetatava seadme osa maksu- must;
k) väljaspool hoonet või avatud hoones paiknevale vallasvarale tekkinud kahju, mille põhjuseks on tuul, vihm, lumi, pakane või muu loodusnähtus, liiv või tolm, kui nimetatud vara pole ette nähtud välis- tingimustes kasutamiseks;
l) kahju, mille põhjuseks on kindlustatud xxxxx xxx- tamine, kadumine, unustamine või xxxxxx;
m) kahju, mille põhjuseks on saastumine või reostu- mine näiteks mürgi, tahma, sette, tolmu jms tõttu
v.a juhul kui saastumine või reostumine on tingitud punktides 3.3 kuni 3.8 määratletud sündmusest;
n) kahju, mille eest vastutab kolmas isik lepingu või seaduse alusel, sh garantii andjana;
o) kahju, mille põhjuseks on kindlustatud eseme eri- pära;
p) kahju, mille põhjuseks on koduse vara mitte ees- märgipärane kasutamine;
q) kahju, mille põhjuseks on vee või lume (sh lume- ja jääsulamisvee) sissetungimine xxxx xxxxx xxxxx- ruktsioonide;
r) spordivarustusele tekkinud kahju selle tavapärase kasutamise käigus;
s) kahju, mille põhjuseks on jää või lume liikumine või raskus.
3.10. Xxxxxxxxxxxxxxxxxx
3.10.1. Kindlustusjuhtum on ootamatu ja ettenägematu õi- gusvastane kahju tekitamine kolmandale isikule, mille tagajärjel on kindlustusvõtjal ja/või tema pereliikmel tekkinud kahju hüvitamise kohustus. Kindlustusvõtja pereliikmeks loetakse tema abikaasat või elukaaslast ja nende kuni 18 aastaseid lapsi ning ülalpeetavaid.
3.10.2.Kahju hüvitatakse, kui kindlustusvõtja ja/või tema pereliige on kahju tekkimises süüdi ja/või vastutab sel- le tekitamise eest vastavalt seadusele.
3.10.3. Kindlustuskaitse laieneb ka lemmiklooma poolsele kahju tekitamisele, mille eest kindlustusvõtja ja/või te- ma pereliige seadusjärgselt vastutab.
3.10.4. Juriidilisest isikust kindlustusvõtja korral hõlmab vastu- tuskindlustuse kaitse ainult hoone, hoone osa, hoone ruumide, kinnistu või rajatise omamisest, valdamisest või haldamisest tulenevat vastutust.
3.10.5.Kindlustusleping kehtib kindlustusjuhtumite suhtes, mille aluseks olev õigusvastane tegu xx xxxxx tagajärjel kolmandale isikule kahju tekkimine leidsid aset Eesti Vabariigi piires.
3.10.6. Vastutuskindlustuse kaitse hoone, hoone osa, hoone ruumide, kinnistu või rajatise omamise, valdamise või haldamisega seotud nõuete suhtes kehtib ainult sama kindlustuslepingu varakindlustuse osa raames loetle- tud kindlustuskohtades.
3.10.7. Kindlustuskaitse laieneb nõude suhtes, millest teavita- takse RSA-d ühe aasta jooksul pärast kindlustuspe- rioodi lõppemist, kuid mille aluseks olnud kindlustus- juhtum toimus kindlustusperioodi jooksul.
3.10.8. Kõik ühest ja samast põhjusest ja/või sündmusest tulenevad nõuded loetakse üheks kindlustusjuhtumiks. Kindlustusjuhtumi tekkimise ajaks loetakse esimese sündmuse toimumise aega.
3.10.9. Õigusabikulud käesolevate tingimuste mõistes on kindlustusjuhtumi menetlemisel kindlustatud isiku õi- gusabile, ekspertiisile ja kohtupidamisele kulutatud summa. Õigusabikulud hüvitab RSA juhul, kui need on vajalikud nõude tõrjumiseks ja kindlustatud isiku õigus- te kaitseks. Hüvitamisele kuuluvad ainult RSA’ga eelnevalt kooskõlastatud õigusabikulud.
3.10.10.Vastutuskindlustuse puhul ei hüvitata kahju ega kulu, mille põhjuseks või sisuks on:
a) kindlustusvõtja ja/või tema pereliikme majandus- tegevusega ja/või tootjavastutusega seotud kahju;
b) saamata jäänud tulu;
c) mittevaraline kahju;
d) tasu avalik lubamine;
e) käsundita asjaajamine;
f) tahtlus;
g) alusetu rikastumine;
h) riskivastutus ja suurema ohu allikas v.a. mootorita maismaasõiduk või hoone xx xxxxx osad;
i) sündmus, millest kindlustusvõtja ja/või tema pere- liige oli teadlik enne kindlustuslepingu sõlmimist;
j) kindlustusvõtja, tema pereliikmete ja lähikondsete omavahelised nõuded;
k) töö- või teenistussuhe;
l) perekonnaõiguslikud vaidlused;
m) vääramatu jõud;
n) saastamine jms. keskkonnakahjud;
o) trahvid, viivised ja muud kahjule lisanduvad sanktsioonid;
p) asbest, dietüülbesterlool, dioksiin, toksiline halli- tus, nakkushaigus (sh. AIDS) või infektsioon;
q) lõhkeained, relvad, radioaktiivne aine;
r) lepinguline vastutus;
s) kohustuslik kindlustus (sh liikluskindlustus);
t) hoone või selle osa silmnähtavalt või teadaolevalt kehv seisund (nt remontivajava toru läbijooks) ning hoolsuskohustuse eiramine (nt remondivaja- duse ignoreerimine või esmaste kahju ärahoidmi- se meetmete mitte rakendamine).
3.11. Ajutise elukoha üürikulu
3.11.1. Kui kindlustusvõtja alaline elukoht muutub kindlustus- juhtumi tagajärjel elamiskõlbmatuks, siis hüvitatakse alalise elukohaga samaväärse ajutise elukoha leidmi- se kulu, üürikulu ning edasi-tagasi kolimiskulu. Samuti hüvitatakse saamata jäänud üüritulu kui kindlustatud esemeks olev väljaüüritud eluruum on kindlustusjuh- tumi tagajärjel muutunud elamiskõlbmatuks. Üürikulu ja -tulu hüvitatakse maksimaalselt 12 kuud, kuid mitte rohkem, kui alalise elukoha taastamiseni või asenda- miseni. Ajutise elukoha üürikulu ja -tulu hüvitatakse il- ma omavastutust rakendamata.
3.11.2. Hüvitamisele ei kuulu ajutise elukoha kommunaal- maksed, viivised ja leppetrahvid.
4. Kindlustusrisk ja kindlustusriski võimalikkuse suure- nemine
4.1. Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse.
4.2. Kindlustusvõtja peab kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest viivitamatult RSA-le teatama, välja ar- vatud juhul, kui kindlustusriski võimalikkuse suurene- mise põhjustas üldiselt teadaolev asjaolu, mis ei mõju- ta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski.
4.3. Kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist xxxx RSA nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalik- xxxx ega lubada selle suurendamist isikute xxxxx, xxxxx eest ta vastutab.
4.4. Kui kindlustusvõtja rikub teatamise kohustust või riski- suurendusest hoidumise kohustust, vabaneb RSA kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustus- juhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil RSA oleks pidanud xxxxx xxxxx saama, välja arvatud juhul, kui ta teadis ajal, mil ta oleks pidanud xxxxx xxxxx saama, kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest või pidi seda teadma.
4.5. Kindlustusriski suurendavaks loetakse asjaolu, mis suurendab kindlustusjuhtumi toimumise tõenäosust või tekkiva kahju suurust. Kindlustusvõtja ei või xxxx RSA nõusolekuta kindlustusriski suurendada.
4.6. Kindlustusriski suurendavateks olulisteks asjaoludeks loetakse eelkõige asjaolusid, mille kohta RSA küsib kindlustusvõtjalt teavet enne kindlustuslepingu sõlmi- mist. Samuti on kindlustusriski mõjutav oluline asjaolu kindlustuslepingus sätestatud, kindlustusriski puuduta- va eritingimuse, lisatingimuse, ohutusnõude või kokku- leppe täitmata jätmine.
4.7 Kindlustusperioodi jooksul on RSA-l õigus kindlustatud ese üle vaadata, suurenenud kindlustusriski korral nõuda kindlustusvõtjalt täiendavate turvameetmete ra- kendamist ja/või suurendada kindlustusmakset. Eel- toodu ei välista RSA õigust kindlustusleping üles öel- da.
5. Hüvitatavad lisakulud
5.1. Lisaks kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud varalisele kahjule hüvitatakse alltoodud põhjendatud kulud kuni 10% ulatuses kindlustatud eseme kindlustussummast, maksimaalselt 100 000 euro väärtuses. Nimetatud ku- lud hüvitatakse ka siis, kui varalise kahju ja loetletud kulude kogusumma ületab kindlustussummat.
5.2. RSA hüvitab:
5.2.1. kindlustusjuhtumi korral tekkinud kahju ärahoidmise või vähendamise kulud, isegi kui need ei andnud soo- vitud tulemust;
5.2.2. kulud, mis on vajalikud kindlustusjuhtumi tagajärjel tehtavateks lammutus- ja koristustöödeks ning prahi äraveoks.
5.2.3. kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kulud, mis tule- nevad kindlustatud eseme taastamisel pädevate ame- tivõimude nõuetest ja ettekirjutustest.
5.3. RSA ei hüvita:
5.3.1. enne kindlustusjuhtumit ametivõimude nõuetest ja ettekirjutustest tekkinud kulusid;
5.3.2. keskkonnasaaste likvideerimise kulusid;
5.3.3. riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste, sh päästeameti kulusid.
6. Välistused
RSA ei hüvita kahju ega kulusid, mille otseseks või kaudseks põhjuseks on:
6.1. sõjategevus, terrorismiakt, mäss, rahvarahutus, streik, ülestõus, revolutsioon, riigipööre, erakorraline seisu- kord, sundvõõrandamine, konfiskeerimine või muu samalaadne sündmus;
6.2. tuumaenergia kasutamine mis tahes eesmärgil või selle kontrolli alt väljumine, radioaktiivne kiirgus ja ra- dioaktiivne saastumine;
6.3. lõhkamis- või kaevandustööd;
7. Kindlustussumma ja kindlustusväärtus
7.1. Kindlustussumma on suurim väljamakstav summa ühe kindlustusjuhtumi kohta. Kui varalise kahju ja punktis
5.2 määratletud kulude kogusumma ületab siiski kind- lustussumma, hüvitatakse lisaks kindlustussummale ka punktis 5.2 loetletud kulud, sealjuures võetakse ar- vesse punktis 5.1 kehtestatud piirmäärasid. Kindlus- tushüvitise väljamaksmisel kindlustussumma ei xxxx- ne.
7.2. Kindlustusväärtus on kindlustushuvi väärtus kindlus- tusjuhtumi toimumise ajal. Kindlustusvõtja on kohusta- tud teatama RSA-le õige kindlustusväärtuse.
7.3. Ehitise kindlustusväärtus on taastamisväärtus ehk uue samalaadse ehitise taastamise kulu. Kui kindlustusle- pingus ei ole kokkulepitud ehitise kindlustussummat, siis on kindlustussumma võrdne ehitise taastamisväär- tusega.
7.4. Koduse vara kindlustusväärtus on taassoetamisväär- tus ehk uue samaväärse (samade tehniliste näitajate- ga) vara taassoetamise kulu.
Kunstiesemete, kollektsioonide, antiikesemete, moo- torsõidukite, põllumajandusmasinate ja -tehnika, haa- xxxxx xx poolhaagiste, üle kahe aasta vanuste arvutite (sh laua-, xxxx- xx tahvelarvutid) ja arvutitega seotud seadmete, mobiiltelefonide, kaasaskantava audio-, vi- xxx- xx fototehnika kindlustusväärtus on turuväärtus ehk samaväärse (samade tehniliste näitajatega) vara taassoetamise kulu.
8. Alakindlustus, ülekindlustus ja mitmekordne kindlus- tus
8.1. Alakindlustus on olukord, kus kindlustatud eseme kindlustussumma on väiksem xxx xxxxx kindlustusväär- tus. RSA kodukindlustuse tootes alakindlustust puudu- tavaid tingimusi ei kohaldata.
8.2. Ülekindlustus on olukord, kus kindlustussumma on suurem kui kindlustatud eseme kindlustusväärtus.
Ülekindlustus selgitatakse välja iga kindlustatud ese- me kohta eraldi.
8.3. Mitmekordne kindlustus on olukord, kus kindlustatud ese on kas osaliselt või täielikult kindlustatud sama kindlustusriski vastu sama või mitme kindlustusandja xxxxx xx kindlustusandjate tasutavate hüvitiste kogu- summa ületaks kahju suuruse või kindlustussummad kokku ületaksid kindlustusväärtuse. Mitmekordse kind- lustuse puhul vastutavad kindlustusandjad solidaar- võlgnikena.
9. Kindlustusvõtja kohustused
9.1. Kindlustusvõtjaga on võrdsustatud isikud, kellega kindlustusvõtjal on ühine majapidamine, samuti kind- lustatud eseme seaduslikud valdajad või isikud, kes kasutavad kindlustatud eset omaniku või seadusliku valdaja nõusolekul. Kindlustusvõtja lepingulised ko- hustused kehtivad ka temaga võrdsustatud isikute jaoks.
9.2. Kindlustusvõtja on kohustatud:
9.2.1. järgima Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte, seadmete tootjate kasutusjuhendeid, kindlustuslepingus märgitud ohutusnõudeid ning xxx- xx lisatingimusi;
9.2.2. selgitama kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi isikutele, kes on kindlustusvõtjaga võrdsustatud;
9.2.3. võimaldama RSA esindajal tutvuda kindlustuskoha, kindlustatavate esemete ja kindlustuslepingu sõlmimi- seks vajaliku dokumentatsiooniga;
9.2.4. esitama täieliku ja õige teabe kindlustusriski hindami- seks ja teatama kindlustuslepingu sõlmimisel kõigist xxxxx xxxxx olevatest olulistest asjaoludest, mis mõju- tavad RSA otsust sõlmida kindlustusleping või xxxx xxxx kokkulepitud tingimustel.
9.2.5. teatama viivitamatult RSA-le kindlustusriski võimalik- xxxx suurenemisest (nt kui tekivad muudatused võr- reldes kindlustuslepingus märgituga);
9.2.6. tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ära- hoidmiseks ja võimaliku kahju vähendamiseks, vältima kindlustusriski võimalikkuse suurenemist xx xxxxx laskma xxxx xxxx isikutel, kes on kindlustusvõtjaga võrdsustatud;
9.2.7. teatama viivitamatult mitmekordse kindlustuse tekki- misest;
9.2.8. teatama viivitamatult kindlustatud eseme võõrandami- sest.
9.3 Kindlustusjuhtumi toimumisel on kindlustusvõtja ko- hustatud:
9.3.1. võtma viivitamatult tarvitusele abinõud kindlustatud eseme päästmiseks, kahju suurenemise vältimiseks ja kahju vähendamiseks;
9.3.2. teatama juhtunust viivitamatult:
a) politseile, kui kahtlustatakse kolmanda isiku tege- vust;
b) kohalikule päästeametile, kui tegemist on tulekahju või lõhkekeha plahvatusega;
c) muudel juhtudel pädevale asutusele või isikule.
9.3.3. teatama kindlustusjuhtumist esimesel võimalusel pä- rast sellest teada saamist isiklikult või esindaja kaudu RSA-le. Kui kindlustusjuhtumi toimumise täpset aega pole võimalik määrata, loetakse selleks aeg, mil kind- lustusvõtja või temaga võrdsustatud isik oleks pidanud kindlustusjuhtumist teada saama;
9.3.4. võimaluse korral hoidma kindlustusjuhtumi toimumis- koha puutumatuna kuni RSA korraldusteni;
9.3.5. täitma RSA-lt saadud juhiseid.
9.4. Kindlustusvõtja peab esitama kahjustatud, kindlustus- juhtumijärgses seisus vara või selle jäänused RSA-le ülevaatamiseks. Kindlustusvõtja ei tohi asuda kahjus-
tatud vara taastama ega hävinud vara utiliseerima xxxx RSA nõusolekuta.
9.5. Kindlustusvõtja peab esitama RSA-le kogu tema xxxx xxxxx teabe, mis on vajalik RSA lepinguliste kohustus- te kindlaksmääramiseks, xx xxxx dokumendid kahju tekkepõhjuste ja kahju suuruse xxxxx, xx volitama RSA-d hankima vajalikku teavet ja dokumente.
9.6. Varastatud või röövitud kindlustatud eseme tagasi- saamisel või selle asukoha teadasaamisel on kindlus- tusvõtja kohustatud teavitama RSA-d sellest viivitama- tult kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
9.7. Kui kahju hüvitab kolmas isik, peab kindlustusvõtja sellest RSA-d viivitamatult teavitama.
9.8. Ülaltoodud kindlustusvõtja kohustuste puhul pole tegemist ammendava loeteluga. Muud kohustused võivad sisalduda käesolevate tingimuste teistes punk- tides ning muudes kindlustuslepingu dokumentides.
10. Ohutusnõuded
10.1. Kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isikud on kohustatud järgima ohutusnõudeid, mis tulenevad Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, seadmete tootjate kasutusjuhenditest ja kindlustuslepingust.
10.2. Automaatne tulekahjusignalisatsioon peab olema töökorras, ööpäev läbi sisse lülitatud ning projekteeri- tud, paigaldatud ja korrapäraselt hooldatud vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
10.3. Kindlustuskoha hoone või ruumi kõik uksed, aknad, luugid ja muud avad peavad olema suletud ja lukusta- tud selliselt, et xxxx valevõtit, muukrauda või muud mehaanilist abivahendit või ebaseaduslikul xxxx saa- dud võtit kasutamata ei oleks võimalik vara asukohta pääsemist takistavat tõket või lukustust eemaldada ning kindlustuskohta siseneda. Võtmeid või sissepää- sukoode tuleb kasutada selliselt, et need ei satuks kolmandate isikute valdusse. Võtme või koodi kaota- misel või sattumisel ebaseaduslikku valdusse peab kindlustusvõtja viivitamatult luku või koodi välja xxxx- xxxx.
10.4. Automaatne valvesignalisatsioon peab olema töökor- ras ja korrapäraselt hooldatud; ohu korral peab see rakenduma xx xxxxxx xxxxx edastamise. Hoonest või ruumist lahkumisel peab automaatne valvesignalisat- sioon olema lülitatud valveseisundisse. Valvesignali- satsiooni koodid ei tohi sattuda kolmandate isikute kät- te, seetõttu peab valvesignalisatsiooni juhtpult olema paigaldatud selliselt, et kolmandatel isikutel poleks võimalik koodi sisestamist näha.
10.5. Hoone veevarustus-, kanalisatsiooni-, kütte- ja jahu- tussüsteemi tuleb korrapäraselt hooldada ja kaitsta külmumise eest. Kasutusvälisel perioodil ja külmal aastaajal xxxx piisava kütteta hoonetes või hoone osa- des paiknevad veevarustus-, kanalisatsiooni-, kütte- ja jahutussüsteemid tuleb sulgeda, tühjendada ja tühjana xxxxx.
11. RSA kohustused
RSA on kohustatud:
11.1. tutvustama kindlustusvõtjale enne kindlustuslepingu sõlmimist kindlustuslepinguga seotud dokumente;
11.2. hoidma saladuses talle kindlustuslepinguga seoses teatavaks saanud andmeid;
11.3. alustama pärast kindlustusvõtja kahjuteate saamist viivitamatult kindlustusjuhtumi käsitlemist ja tegema kindlaks hüvitatava kahju suuruse;
11.4. registreerima kahjuteate ning tutvustama kindlustus- võtjale kindlustusjuhtumi lahendamise ja kahju hüvi- xxxxxx xxxxx;
11.5. informeerima kindlustusvõtjat esimesel võimalusel kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju põhjuse ja suuruse kindlakstegemiseks vajalikest dokumentidest;
11.6. tegema kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsu- se hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates kõigi nõutavate dokumentide saamisest ning kahju suuruse ja tekkimi- se asjaolude kindlakstegemisest. Alustatud kriminaal- menetluse korral on RSA-l õigus otsuse vastuvõtmist edasi lükata senikaua, kuni isikule esitatakse süüdis- tus, kriminaalmenetlus lõpetatakse või selle peatamise otsus jõuab RSA-ni.
11.7. Kui kindlustuslepingu kehtimise ajal muudab RSA tüüptingimusi ja/või kindlustusmakset, siis selgitatakse muudatust selle kindlustusvõtjale saatmisel.
12. Kindlustushüvitis ja hüvitamise viisid
12.1. Kindlustushüvitis on rahasumma, mis makstakse välja kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud varalise kahju ja kindlustuslepingus kokkulepitud kulude hüvitamiseks.
12.2. Kindlustushüvitise suurus ühe kindlustusjuhtumi kohta on piiratud kindlustussummaga. Kui varalise kahju ja punktis 5.2 määratletud kulude kogusumma ületab siiski kindlustussumma, hüvitatakse lisaks kindlustus- summale ka punktis 5.2 loetletud kulud, sealjuures võetakse arvesse punktis 5.1 kehtestatud piirmäära- sid.
12.3. Hüvitamise viisid on rahaline hüvitis ning kahjustatud eseme taastamise sh xxxxxxx xx parandamise, taas- soetamise või samaväärsega asendamise kulude hü- vitamine. Hüvitamise viisi määrab RSA.
13. Omavastutus
Omavastutus on kindlustuslepingus määratud ja kindlustus- võtja kanda jääv osa hüvitamisele kuuluvast kahjust iga kind- lustusjuhtumi korral. Omavastutuse summa kannab alati kindlustusvõtja ja RSA xxxx xx hüvita.
Omavastutust ei rakendata tulekahju kindlustusjuhtumi korral, kui kindlustatud esemeks olev ehitis on hävinud rohkem kui 50% ulatuses.
14. Hüvitamise kord
14.1. Kindlustusjuhtumi korral hüvitab RSA tekkinud varalise kahju ja kindlustuslepingus kokkulepitud kulud. Kind- lustushüvitise arvestamisel võetakse aluseks kindlus- tusjuhtumi tagajärjel kahjustatud, hävinud või kaotsi- läinud kindlustatud eseme kindlustusväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist.
14.2. Kahjusumma koosneb kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustatud, hävinud või kaotsiläinud kindlustatud eseme taastamiseks või taassoetamiseks ja punktis
5.2 määratletud kulude hüvitamiseks vajalikust sum- mast, sealjuures võetakse arvesse punktis 5.1 kehtes- tatud piirmäärasid.
14.3. RSA hüvitab tekkinud kahjusumma alakindlustust puudutavaid tingimusi kohaldamata.
14.4 Ülekindlustuse korral hüvitab RSA kahjusumma kuni kindlustusväärtuseni.
14.5. Kahjusumma hüvitatakse soodustatud isikule va vas- tutuskindlustuses, kus kahju hüvitatakse kindlustusvõt- jale või viimase nõusolekul kahju kannatanud isikule. Kui soodustatud isikut ei ole kindlustulepingus määra- tud loetakse selleks kindlustusvõtja.
14.6 Soodustatud isikul on õigus sellele osale hüvitisest, mis ületab ehitise kindlustusjuhtumi eelse jääkväärtu-
se kui kindlustushüvitist kasutatakse samas kohas asuva, sama liiki xx xxxx otstarbega ehitise taastami- seks kahe aasta jooksul alates hüvitamisotsuse vastu- võtmisest. Kindlustushüvitise osa, mis ületab ehitise kindlustusjuhtumi eelse jääkväärtuse, hüvitatakse ehi- tise taastamise kohta esitatud kalkulatsiooni alusel, kui taastamine on saavutanud proportsionaalselt samasu- xxxx suhte, milline on nimetatud vara kindlustusjuh- tumi eelse jääkväärtuse suhe ehitise taastamisväär- tusse. Jääkväärtuse all mõistetakse taastamisväärtust, mida on vähendatud ehitise kulumi võrra.
14.7. RSA-l on õigus teha tasaarvestus kindlustuslepingu alusel endale võetud kohustuse ning kindlustuslepingu järgi kuni kindlustusperioodi lõpuni veel tasumata kind- lustusmakse osade vahel.
14.8. Kui kindlustusvõtja või soodustatud isik saab varasta- tud või röövitud xxxx xxx valdusse tagasi pärast kind- lustushüvitise väljamaksmist, tuleb tagasisaadud ese anda RSA omandisse või tagastada kindlustushüvitis.
15. RSA vabanemine kindlustuslepingu täitmise xxxxx- tusest
RSA vabaneb osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui:
15.1. kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik on rikku- nud vähemalt ühte punktis 9 või 10 nimetatud xxxxx- xxxx ning nimetatud kohustuste täitmatajätmise ja kind- lustusjuhtumi toimumise ja/või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse vahel esineb põhjuslik seos;
15.2. kindlustusjuhtum on toimunud kindlustusvõtja, temaga võrdsustatud isiku või soodustatud isiku xxxxx hoole- tuse või tahtluse tõttu;
15.4. kindlustusvõtja või soodustatud isik on esitanud vale- andmeid kahju toimumise asjaolude ja/või kahju suu- ruse kohta.
16. Kindlustushüvitise tagastamine
Kindlustusvõtja on kohustatud tagastama kindlustushüvitise RSA-le, xxx xxxxxx kahju hüvitamist on ilmnenud hüvitamist välistavad asjaolud või kui kahju on hüvitanud kolmas isik seadusega ettenähtud korras.
17. Kindlustuslepingust tulenevate vaidluste lahendami- ne
17.1. Kindlustusvõtjal on õigus RSA-ga tekkinud vaidluse lahendamiseks pöörduda Eesti Kindlustusseltside Lii- du juures tegutseva kindlustuslepitusorgani xxxxx. Kindlustuslepitusorganisse pöördumine xx xxxxxx xxxx- xxxx lahendamine toimub vastavuses kindlustuslepi- tusorgani menetluskorraga (vt Eesti Kindlustusseltside Liidu kodulehele xxx.xxxx.xx).
17.2. Kindlustuslepingust tulenevad vaidlused, sh ka need, mille suhtes ei jõutud kokkuleppele kindlustuslepitus- organis, lahendatakse Harju Maakohtus.
18. Teadete edastamise viis
Kõik kindlustuslepingu poolte vahel lepingu täitmisel edasta- tavad teated tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimalda- vas vormis või telefonitsi RSA numbrile 1526.
19. Kauemaks, kui 12 kuuks sõlmitud kindlustusleping
19.1. Kui kindlustusleping sõlmitakse kauemaks, kui 12 kuud, on RSA-l õigus kindlustuslepingu tüüptingimusi ja/või kindlustusmakset muuta, kuid mitte kindlustus- lepingu esimese 12 kuu osas.
19.2. Kui kindlustusleping sõlmitakse kauemaks, kui 12 kuud, võib kindlustusvõtja 14 päeva jooksul lepingu sõlmimisest lepingust taganeda. Tähtaja järgimiseks piisab taganemisavalduse ärasaatmisest tähtaja jook- sul. Tähtaeg ei hakka kulgema enne, kui RSA on kind- lustusvõtjale taganemisõigusest teatanud ja kindlus- tusvõtja on teatamist allkirjaga kinnitanud. Kui kindlus- tusvõtjale ei teatata taganemisõigusest, lõpeb taga- nemisõigus ühe kuu möödumisel esimese kindlus- tusmakse tasumisest.
19.3. Kui kindlustuslepingu kehtimise ajal kindlustuslepingut muudetakse, saadab RSA kindlustusvõtjale uue poliisi ja muudetud lepingudokumendid, vana poliis on ala- tes uue poliisi väljaandmisest kehtetu.
19.4. Lepingu muutmisel saadetakse muudetud lepingudo- kumendid RSA-le avaldatud E-posti aadressile, selle
puudumisel RSA-le teatatud postiaadressile vähemalt 14 päeva enne muudatuste jõustumise päeva. Muu- datus ei või olla tagasiulatuv. Viidatud E-maili aadres- sile või postiaadressile saatmine loetakse kättetoime- tamiseks.
19.5. Kui kindlustusvõtja ei nõustu kindlustuslepingu muut- misega, võib kindlustusvõtja kuni 14 päeva möödumi- seni muudatuste jõustumisest kindlustuslepingu üles öelda. Tähtaja järgimiseks piisab avalduse ärasaatmi- sest tähtaja jooksul. Tähtaeg ei hakka kulgema enne, kui RSA on kindlustusvõtjale ülesütlemisõigusest tea- tanud ja kindlustusvõtja on teatamist allkirjaga kinnita- nud. Kui kindlustusvõtjale ei teatata ülesütlemisõigu- sest, lõpeb ülesütlemisõigus ühe kuu möödumisel muudatuse jõustumisele järgneva kindlustusmakse tasumisest.