LIIKLUSKINDLUSTUSE TINGIMUSED

LIIKLUSKINDLUSTUSE TINGIMUSED

KT.0939.18

Käesolevaid liikluskindlustuse tingimusi kohaldatakse ERGO Insu- rance SE-s sõlmitud liikluskindlustuse lepingute suhtes. Liikluskind- lustuse tingimustes lahendamata küsimustes juhinduvad kindlustus- lepingu pooled kindlustuslepingute üldtingimustest, liikluskindlustuse seadusest ja võlaõigusseadusest. Kui kindlustuslepingu tingimused lähevad vastuollu liikluskindlustuse seadusega, kohaldatakse liiklus- kindlustuse seadust.

1. Kindlustusleping, kindlustuspoliis

1.1. Kindlustusleping (edaspidi: leping) sõlmitakse tähtajalisena.

1.2. Kindlustusvõtjal on õigus valida, kas sõlmida leping auto- maatselt pikeneva lepinguna (JAH-leping) või konkreetse täht- ajaga, st xxxx automaatse pikenemise kohustuseta lepinguna (EI-leping).

1.2.1. Automaatselt pikenev leping (JAH-leping) sõlmitakse aastaseks kindlustusperioodiks. JAH-lepingu kindlus- tusmakset on võimalik tasuda järgmaksetena.

1.2.2. Automaatse pikenemise kohustuseta lepingu (EI- lepingu) võib sõlmida perioodiks ühest päevast xxxx xxx aastani. EI-lepingu kindlustusmakset ei saa tasuda järgmaksetena. Kindlustusmaakleri vahendu- sel sõlmitav leping on xxxxx xxxx automaatse pikene- mise kohustuseta (EI-leping). EI-leping sõlmitakse ka juhul, kui kindlustusvõtjaks on isik, kes ei ole liiklus- registris registreeritud omanikuna, vastutava kasuta- xxxx xxx kasutajana.

1.3. Lepingu sõlmimist tõendab kindlustuspoliis, mis väljastatakse igaks kindlustusperioodiks. Kindlustusperioodi algus- xx xxxx- kuupäev märgitakse kindlustuspoliisile. Kui kindlustusvõtja on sõlminud automaatselt pikeneva lepingu, väljastatakse kind- lustusvõtjale kindlustuspoliis uue kindlustusperioodi alguseks.

1.4. Roheline kaart on poliis, mis tõendab kindlustuskaitse kehti- mist xxxxx Eesti ja teiste Euroopa Majanduspiirkonna lepin- guriikide ka rohelisel kaardil märgitud kolmandas riigis. Kind- lustusvõtja taotlusel väljastab kindlustusandja rohelise kaardi kindlustusvõtjale või kindlustusvõtja nimetatud kindlustatud isikule.

2. Kindlustusobjekt

2.1. Leping sõlmitakse liikluskindlustuse seaduses ette nähtud mootorsõidukite ja nende haagiste kohta.

2.2. Kindlustusandja hüvitab liikluskindlustuse seaduses sätesta- tud ulatuses ja tingimustel kahju, mis kindlustatud isik (sõiduki valdaja) on kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitanud kolmandale isikule.

3. Kindlustusjuhtum

3.1. Kindlustusjuhtum on kahju tekitamine kolmandale isikule juhul, kui see on toimunud:

1) sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumi- sega ja esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paikne- mise ning tekitatud kahju vahel;

2) xxxx või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal.

3.2. Kindlustusjuhtumiks ei ole kahju põhjustamine:

1) sõidukis, sealhulgas õhu- või veesõidukis, välja arvatud liini- vedu tegevale parvlaevale pealesõidul või selliselt parvlae- valt mahasõidul;

2) paigas, mis on suletud ja eraldatud võistluseks, treeninguks või muuks samalaadseks ürituseks;

3) avalikuks liikluseks suletud lennuvälja territooriumil;

4) xxxx või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal ajal, mil see ala on avalikule liiklusele suletud, ning kui sõidukit, millega kahju on põhjustatud, kasutatakse metsa-, põllu- või ehitustöödel või muul samalaadsel eesmärgil ja kahju on põhjustatud vahetult töötegemise käigus.

4. Kindlustusjuhtumile kohaldatav õigus ja territoriaalne kehtivus

4.1. Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest ei tulene teisiti, kohaldatakse õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele selle riigi õigust, kus kindlustusjuhtum aset leidis.

4.2. Lepingu alusel antav kindlustuskaitse kehtib kõigis lepingurii- xxxxx, xxxx et pooled peaksid selles eraldi kokku leppima. Kolmandas riigis kehtib kindlustuskaitse siis, kui see riik on ära märgitud lepingu sõlmimist kinnitaval poliisil või rohelisel kaardil.

5. Kindlustuskohustus, makse arvestamine, automaatne kindlustus

5.1. Kindlustuskohustus on isikul, kes on kantud liiklusregistrisse sõiduki omanikuna.

5.2. Kui liiklusregistris registreeritud sõidukil on vastutav kasutaja, on kindlustuskohustus omaniku asemel isikul, kes on kantud liiklusregistrisse vastutava kasutajana.

5.3. Kindlustuskohustust ei ole lepingu lõppemisele järgneva

12 kalendrikuu jooksul tingimusel, et sellel ajavahemikul ei osaleta sõidukiga liikluses ega kasutata sõidukit muul viisil, mis võib põhjustada kindlustusjuhtumi. Nimetatud 12 kalend- rikuu jooksul kehtib kindlustusandja kindlustusvastutus.

5.4. Kindlustusandja arvestab kindlustusmakse alati kindlustus- kohustusega isiku järgi xx xxxx olenemata sellest, kes on kind- lustusvõtja.

5.5. Sõidukile, mille suhtes on kindlustuskohustus täitmata, rakendub liikluskindlustuse seaduse ja rahandusministri määrusega kehtestatud kindlustusmakse määrade kohaselt liikluskindlustus sundkindlustusena (automaatne liikluskind- lustus). Automaatset liikluskindlustust annab Eesti Liiklus- kindlustuse Fond.

6. Lepingu sõlmimine, kindlustushuvi, kliendi identifit- seerimine

6.1. Leping loetakse sõlmituks hetkest, kui kindlustusandja ja kind- lustusvõtja on saavutanud kokkuleppe, st vahetanud tahte- avaldused (nt kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse).

6.2. Leping hakkab kehtima poliisile märgitud ajal, kuid mitte enne eelmise lepingu lõppemist. Kui poliisile ei ole kellaaega märgitud, hakkab leping kehtima xxxx 00.00. Lepingu kehtivus lõpeb poliisile märgitud kuupäeval xxxx 24.00. Kindlustusandja esitab andmed sõlmitud lepingu kohta viivituseta liikluskindlus- tuse registrile.

6.3. Lepingu võib sõlmida isik, kellel on kindlustushuvi (nt isik, kes sõidukit kasutab xx xxxxxx on sellest tulenevalt kindlustushuvi).

6.4. Kindlustusandja lähtub kindlustushuvi määramisel eelkõige liik- lusregistris märgitud sõiduki omaniku ja kasutajate andmetest.

6.5. Kui lepingu sõlmijaks on omanik või vastutav kasutaja, identi- fitseerib kindlustusandja kliendi tema esitatud andmete, st isiku nime, isiku- ja/või registrikoodi ja esitatud sõiduki andmete alusel, võrreldes neid andmeid liiklusregistrist saadud andme- tega. Kui leping sõlmitakse kontoris, küsib kindlustusandja kliendilt identifitseerimiseks isikut tõendavat dokumenti.

6.6. Kui lepingu sõlmijaks on muu isik kui registris märgitud sõi- duki omanik, vastutav kasutaja või kasutaja, peab füüsiline isik oma isiku identifitseerimiseks ja kindlustushuvi selgitami- seks esitama kindlustusandjale isikut tõendava dokumendi ja sõiduki registreerimise tunnistuse.

6.7. Lepingu sõlmimiseks väljastab kindlustusandja kindlustus- pakkumuse, esitades kliendile kogu informatsiooni, mis on vajalik kaalutletud otsuse tegemiseks.

6.8. Lepingu sõlmimisel peab klient avaldama kindlustusandjale kõik sõiduki kasutamisega seotud riskiasjaolud (sõiduki kasu- tusala, erilised asjaolud sõiduki kasutamisel). Sõiduki kasutus- alad märgitakse kindlustuspakkumuses ja kindlustuspoliisil.

7. Lepingu sõlmimine makse vastu

7.1. Kindlustusandja väljastatud pakkumuses võib olla märgitud, et leping loetakse sõlmituks, kui kindlustusvõtja on tasunud kind- lustusmakse pakkumuses toodud tähtajal. Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse, on leping sõlmitud ja kindlustusandja väljastab poliisi lepingu sõlmimise tõendamiseks.

7.2. Kui kindlustusvõtja ei tasu makset või tasub makse hilinemi- sega, jääb leping sõlmimata. Kindlustusandja tagastab hiline- misega tasutud makse kindlustusvõtjale.

8. Kindlustusmakse tasumine ja kindlustusmakse xxxx- xxxx jätmise tagajärjed

8.1. Kindlustusmakse tasumise kohustus on kindlustusvõtjal.

8.2. Automaatselt pikeneva lepingu kindlustusmakseid on võimalik tasuda järgmaksetena.

8.2.1. Automaatselt pikeneva lepingu uue kindlustusperioodi esimest kindlustusmakset käsitatakse kui järgmakset.

8.3. Kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või selle esimest osa- makset, taganeb kindlustusandja lepingust.

8.4. Kui kindlustusvõtja ei ole tasunud teist või järgnevat kindlus- tusmakset ette nähtud ajaks, määrab kindlustusandja makse tasumiseks uue, kahenädalase tähtaja. Kui kindlustusvõtja ei tasu makset ka uuel tähtajal, ütleb kindlustusandja lepingu üles.

8.5. Lepingust taganemine ja lepingu ülesütlemine ei vabasta kind- lustusvõtjat kohustusest tasuda kindlustusmakset aja eest, kui kindlustusvastutus kehtis.

8.6. Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse pärast xxxx, xxx kindlustusandja on lepingust taganenud või lepingu üles öelnud, tagastab kindlustusandja makse, arvates sellest maha sissenõutavaks muutunud makse osa.

8.7. Kui kindlustusandja ei ole eelnimetatud alustel lepingust taga- nenud või xxxx xxxx öelnud ja kindlustusvõtja põhjustab kind- lustusjuhtumi ajal, mille eest kindlustusmakse on tasumata, esitab kindlustusandja kindlustusvõtjale tagasinõude, mis võib xxxx xxxx 30% välja makstud hüvitisest, kuid mitte üle 640 euro. Kui kindlustusandja on lepingu üles öelnud või lepingust taga- nenud ja kindlustusvõtja põhjustab kindlustusjuhtumi 12 kuu jooksul pärast lepingu lõppemist, nõuab kindlustusandja kind- lustusvõtjalt tagasi kogu välja makstud kindlustushüvitise.

9. Lepingu sõlmimise piirangud

9.1. Kindlustusandja xx xxxxx lepingut isikuga, kellel ei ole kind- lustushuvi.

9.2. Sõiduki kohta ei ole lubatud sõlmida mitut kattuva kindlus- tusperioodiga lepingut. Kui on sõlmitud mitu kattuva kind- lustusperioodiga lepingut, on hiljem sõlmitud leping tühine ulatuses, milles see kattub varem sõlmitud lepinguga.

9.3. Kindlustusandjal on õigus keelduda lepingu sõlmimisest, kui sõidukit ei ole registreeritud ette nähtud korras.

9.4. Kindlustusandja võib sõlmida lepingu lepinguriigis omanda- tud ja Eestisse toimetatava sõiduki kohta enne selle liiklusre- gistris registreerimist tingimusel, et sõiduki Eestisse toimeta- mise algusest ei ole möödunud üle 30 kalendripäeva. Sõiduki Eestisse toimetamise algust arvestatakse sõidukile transiit- xxxxx väljastamisest. Kui sõidukile transiitmärki ei väljastata, arvestatakse sõiduki Eestisse toimetamise algust ajast, kui sõiduk anti omandajale üle.

10. Automaatselt pikeneva lepingu pikenemine uueks perioodiks

10.1. Automaatselt pikeneva lepingu korral esitab kindlustusandja hiljemalt 14 kalendripäeva enne kindlustusperioodi lõppu kind- lustusvõtjale pakkumuse uueks kindlustusperioodiks. Enne uue pakkumuse tegemist kontrollib kindlustusandja sõiduki ja omanike ning vastutavate kasutajate andmeid liiklusregistrist. Kui sõiduki andmed on muutunud, teeb kindlustusandja pakku- muse liiklusregistris olevate uute andmete põhjal.

10.2. Kindlustusmakse tuleb tasuda hiljemalt enne uue kindlus- tusperioodi algust. Kindlustusmakse tasumisega kinnitab kindlustusvõtja oma soovi pikendada leping uueks kindlustus- perioodiks.

10.3. Leping pikeneb järgmiseks perioodiks ka juhul, kui kindlus- tusvõtja ei ole hiljemalt kaks tööpäeva enne kindlustusperioodi lõppu sõlminud lepingut teise kindlustusandjaga või teatanud kindlustusandjale, et ei soovi lepingut uueks perioodiks piken- dada.

10.4. Kindlustusandja teeb kindlustuspakkumuse kliendile, kes oli senine kindlustusvõtja. Lepingu uuendamise korral teeb kind- lustusandja mõistlikke pingutusi selleks, et välja selgitada, kas kliendil on jätkuvalt kindlustushuvi.

10.5. Uue poliisi esimest makset käsitatakse järgmaksena, mitte esimese kindlustusmaksena.

10.6. Kindlustusandja väljastab kliendile uue poliisi enne uue kind- lustusperioodi algust.

11. Lepingu lõppemine ja lõpetamine

11.1. Lepingut on võimalik lõpetada liikluskindlustuse seaduses ja võlaõigusseaduses ette nähtud alustel.

11.2. Lepingu lõppemisel või lõpetamisel teeb kindlustusandja lepingu lõpetamise kande liikluskindlustuse registris.

11.3. Kui leping on üles öeldud, ei tohi sõidukit liikluses kasutada. Lepingu lõppemisele järgnevast päevast alates kehtib 12 kalendrikuu jooksul kindlustusandja kindlustusvastutus.

11.4. Leping lõpeb automaatselt:

1) sõiduki registrist kustutamisel, sh ajutisel kustutamisel;

2) kui sõiduki omandajale üleandmisest lepinguriigis on möö- dunud 30 kalendripäeva ja sõidukit ei ole Eesti liiklusre- gistris registreeritud, või sellise sõiduki Eesti liiklusregistris registreerimisel;

3) transiitmärgi kehtivuse lõppemisel, kui leping oli sõlmitud nimetatud sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks;

4) lepingu ülesütlemisel või lepingust taganemisel;

5) muul seaduses ette nähtud juhul.

11.5. Kindlustusvõtjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui:

1) sõiduk hävib või tunnistatakse hävinuks. Kindlustusandjale tuleb esitada tõend, mis seda fakti kinnitab;

2) sõiduk varastatakse. Sõiduki xxxxxx peab olema fikseeritud

politseis;

3) sõidukit ei saa tehnilistel põhjustel enam xxx xxx kuu jooksul kasutada. Kindlustusandjale tuleb esitada tõend, mis seda fakti kinnitab;

4) leping, mille alusel kindlustusvõtja sõidukit kasutas, lõpeb.

11.6. Sõiduki omandanud isikul ja/või liiklusregistris määratud uuel kindlustuskohustusega isikul on õigus sõlmida leping uue kind- lustusandjaga. Kindlustusandjaga sõlmitud leping lõpeb uue lepingu sõlmimise hetkel.

11.7. Kindlustusvõtja peab kindlustushuvi lõppemist põhjendama.

11.8. Kui kindlustusvõtja ei ole kindlustuskohustusega isik (sõiduki omanik või vastutav kasutaja), teatab kindlustusandja lepingu lõpetamisest xxxxx kindlustusvõtja ka kindlustuskohustusega isikule.

11.9. Kindlustusvõtja peab esitama lepingu ülesütlemise xxxxx kirja- xxxxx taasesitamist võimaldavas vormis. Kindlustusandja ei arvesta suuliselt esitatud teateid ega teateid, mille puhul ei ole võimalik klienti identifitseerida.

11.10. Kindlustusandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui:

1) kindlustusrisk on suurenenud;

2) kindlustusvõtja on jätnud ette nähtud ajaks tasumata esi- mese makse või järgmakse;

3) kindlustusvõtja ei ole täitnud teatamiskohustust;

4) kindlustuskohustusega isik (sõiduki omanik) on vahetunud (ülesütlemine toimub ühe kuu jooksul alates teadasaami- sest ja sellest üks kuu ette teatades).

11.11. Lepingu lõpetamise korral tagastab kindlustusandja kind- lustusvõtjale kindlustusmakse, mis kindlustusvõtja on järele jäänud kindlustusperioodi eest ette maksnud.

12. Liiklusregistris sõiduki omaniku või vastutava kasu- taja muutmine või sõiduki võõrandamine

12.1. Sõiduki võõrandamise korral või liiklusregistris registreeritud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja vahetumise korral läheb leping alates liiklusregistris kande tegemisest üle uuele kindlus- tuskohustusega isikule (s.o sõiduki omanik või vastutav kasu- taja, kui see on määratud). Lepingu üleminekule kohaldatakse võlaõigusseaduses võõrandamise kohta ette nähtud sätteid.

12.2. Leping läheb uuele kindlustuskohustusega isikule üle ka siis, kui registris määratakse mis tahes põhjusel uus vastutav kasu- xxxx xxxxxx vastutava kasutaja asemel.

12.3. Võõrandaja või omandaja peab sõiduki võõrandamisest viivita- xxxx teatama kindlustusandjale. Pärast xxxxx saamist sõlmib kindlustusandja kindlustusvõtjaga uue lepingu.

12.4. Kindlustusandjal on õigus korrigeerida kindlustusmakset, lähtudes uue kindlustuskohustusega isiku riskiasjaoludest. Korrigeeritud kindlustusmakset kohaldatakse alates lepingu ülemineku hetkest. Lepingu ülemineku korral ei tagasta kind- lustusandja ette makstud kindlustusmakset senisele kindlus- tusvõtjale.

12.5. Sõiduki omandanud isikul ja/või liiklusregistris määratud uuel kindlustuskohustusega isikul on õigus sõlmida leping uue kind- lustusandjaga. Kindlustusandjaga sõlmitud leping lõpeb uue lepingu sõlmimise hetkel.

12.6. Sõiduki võõrandaja ja omandaja vastutavad võõrandamise aja jooksva kindlustusperioodi kindlustusmakse eest solidaarselt, st kindlustusandja võib tasumata makset nõuda nii seniselt kui ka uuelt omanikult või mõlemalt korraga.

13. Kahjude hüvitamine

13.1. Kahjud hüvitatakse liikluskindlustuse seaduse kohaselt. Kind- lustusandja ei hüvita kahju suuremas ulatuses, xxx xxxx näeb ette liikluskindlustuse seadus.

13.2. Kindlustusandja ei kohalda kindlustusjuhtumi toimumise korral omavastutust.

14. Vaidluste lahendamine

Lepingust tulenevad vaidlused lahendab Liikluskindlustuse Fondi (Xxxxxxxx xxx 00, Xxxxxxx) juures tegutsev lepitusorgan (vt xxx.xxx.xx).

15. Liikluskindlustuse lisakaitsed

Liikluskindlustuse lisakaitsete tingimusi kohaldatakse kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud liikluskindlustuslepingute suhtes, millele klient on valinud lisaks liikluskindlustusseadusest tulenevale kaitsele lisakaitsed.

Lisakaitseid saab valida tavakasutuses sõidu- ja pakiautodele (sõiduki kategooriad M1; M1G; N1; N1G).

Tavakasutuses sõidukit ei tohi kasutada lühirendisõidukina, alarmsõi- dukina, õppesõidukina, veo-, xxxxxx- ega taksoteenuse osutamiseks ega kokkuleppevedude (nt Uber, Taxify) tegemiseks.

15.1. ERGO autoabi

15.1.1. ERGO autoabi on ERGO liikluskindlustuse juurde valitav vabatahtlik lisakaitse, mis pakub abi ootama- tute juhtumite korral, kui sõidukiga edasisõit on takis- tatud, samuti esmast tasuta konsultatsiooni ja abi kindlustuslepingus märgitud autoabi telefonil.

15.1.2. Autoabi kindlustusterritooriumiks on Euroopa riigid, välja arvatud Ukraina, Valgevene, Venemaa, Aser- baidžaan, Gruusia, Kasahstan, Moldova xx Xxxxx.

15.1.3. Autoabi sisaldab:

15.1.3.1. tühjenenud aku puhul käivitusvoolu andmist;

15.1.3.2. kütuse lõppemise korral selle juurdetoomist (lähimasse tanklasse jõudmiseks vajalik kütus on tasuta);

15.1.3.3. xxxxxxx rehvi korral ratta vahetamisel abista- mist (rehvi parandamise või asendamise kulu on kliendi kanda);

15.1.3.4. teelt välja sõitnud sõiduki xxxxx tagasitõst- mist;

15.1.3.5. xxxxx, lumme vms kinni jäänud sõiduki välja- aitamist;

15.1.3.6. sõidukivõtmete kadumise korral kliendi sõi- dutamist asendusvõtmete järele;

15.1.3.7. tehnilise rikke või avarii korral sõiduki puk- seerimist lähimasse remondiettevõttesse või hoiukohta;

15.1.3.8. Eestis aset leidnud juhtumi korral sõitjate viimist sihtpunkti Eesti piires. Kui kliendi siht- punkt on Eestist kaugemal, viiakse sõitjad Eesti piires lähimasse soovitud punkti, xxxx on võimalik reisi jätkata.

15.1.4. Autoabi osutamisest on õigus keelduda, kui:

15.1.4.1. juhtum ei ole ootamatu ega ettenägematu (nt korduv käivitusvoolu andmine);

15.1.4.2. kehtib vähemalt üks käesolevate tingimuste punktis 15.5 nimetatud asjaolu, mis välistab hüvitise väljamaksmise.

15.2. Põdrakasko

15.2.1. Põdrakasko on ERGO liikluskindlustuse juurde valitav piiratud ulatusega vabatahtlik lisakaitse, mille koha- selt hüvitatakse sõiduki omanikule kahju, mis sõiduk on kandnud ootamatult sõiduteele jooksnud suurulu- xxxx (hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder või metskits) otsasõidu tagajärjel, tingimusel, et juhtum on nõuetekohaselt registreeritud politseis.

15.2.2. Põdrakasko kindlustusobjektiks võib olla liikluskindlus- tuslepingus toodud tavakasutuses sõidu- või pakiauto (sõiduki kategooriad M1; M1G; N1; N1G) tootjatehase komplektsuses (standardvarustus) koos sõiduki xxxx- varustusega kuni 10% ulatuses standardvarustusega sõiduki turuväärtusest.

15.2.3. Sõiduki kindlustussumma on selle tavaline hind ehk turuväärtus, kuid mitte rohkem kui kindlustuslepingus märgitud maksimaalne kindlustussumma iga kind- lustusjuhtumi kohta, sh põhjendatud teisalduskulud kindlustuslepingus märgitud piirmäära ulatuses ja xxxx- varustuse kindlustussumma maksimaalselt 10% ulatu- ses standardvarustusega sõiduki turuväärtusest.

15.2.4. Iga kindlustusjuhtumi kohta rakendatav omavastutus on toodud kindlustuslepingus.

15.2.5. Hüvitamisele ei kuulu:

15.2.5.1. kahju, mille on põhjustanud teelt väljasõit, vältimaks suurulukile otsasõitu;

15.2.5.2. sõiduki tagavaraosade kiirendatud kohaletoi- metamise kulud;

15.2.5.3. kahju, mida kandnud sõidukil oli kahjujuhtumi tekkimise ajal tehniline ülevaatus ette nähtud tähtpäevaks läbimata;

15.2.5.4. kahju, mis on tekkinud väljaspool Eesti Vaba- riiki toimunud juhtumi tagajärjel;

15.2.5.5. sõiduki kütusepaagis olev xxxxx xx kütuseli- sandid.

15.3. Asendusauto nõuete hüvitamine

15.3.1. Asendusauto nõuete hüvitamine on ERGO liikluskind- lustuse juurde valitav piiratud ulatusega vabatahtlik lisakaitse, mille alusel hüvitatakse kannatanule liiklus- kindlustusjuhtumi järel asendusauto kasutamise põh- jendatud kulud kindlustuslepingus toodud kindlustus- summa ulatuses.

15.3.2. Hüvitamise eelduseks on asendusauto rendikulude katmise nõue, mille kannatanu esitab liikluskindlustus- juhtumi põhjustajale.

15.3.3. Vajaduse korral aitab ERGO kindlustusvõtjat põhjen- datud nõude suuruse tuvastamisel.

15.3.4. Iga kindlustusjuhtumi kohta rakendatav omavastutus on toodud kindlustuslepingus.

15.4. Sõidukijuhi õnnetusjuhtumikindlustus

15.4.1. Sõidukijuhi õnnetusjuhtumikindlustus on ERGO liik- luskindlustuse juurde valitav piiratud ulatusega vaba- tahtlik lisakaitse, mille alusel makstakse hüvitist, kui liiklusõnnetus on tekitanud sõidukijuhile püsiva puude või põhjustanud sõidukijuhi xxxxx.

15.4.2. Kindlustussumma on maksimaalne väljamakse- summa kõigi kindlustusperioodil toimunud kindlustus- juhtumite eest. Surmajuhtumi ja püsiva puude kindlus- tussumma on märgitud kindlustuslepingus.

15.4.3. Püsiva puude hüvitise määramine

15.4.3.1. Liiklusõnnetusest põhjustatud püsiva puude olemasolu ja suuruse määrab ERGO eks- pertarst siis, kui kindlustusjuhtumist on möö- dunud üks aasta, võttes aluseks kindlustatu tervisliku seisundi puude määramise ajal. Kui vigastus on püsiv ja paranemislootust ei ole, võib püsiva puude xx xxxxx suuruse määrata enne ühe aasta möödumist.

15.4.3.2. Püsiv puue määratakse meditsiinidokumen- tide alusel ja hüvitist makstakse protsendina kindlustussummast.

15.4.3.3. Püsiva puude protsentuaalne suurus mää- ratakse ERGO õnnetusjuhtumikindlustuse

valuraha ja püsiva puude hüvitistabeli alusel, mis kehtis kindlustusperioodi alguses. Kui kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kehaosa- või meeleorganikahjustus ei ole määratav nime- tatud hüvitistabeli järgi, tehakse hüvitisotsus püsiva puude raskusastmest lähtudes.

15.4.3.4. Püsiva puude määramisel arvestatakse ainult puude raskust ja iseloomu, mitte aga kindlustatu ametit, hobisid, eluviisi jms. Puude määramisel ei arvestata riiklikult mää- ratud puude raskusastet, töövõime kaotust ega sissetuleku vähenemist.

15.4.4. Püsiva puude hüvitist ei maksta:

15.4.4.1. hammaste või hambaproteeside vigastuste korral;

15.4.4.2. kui püsiv puue ilmneb hiljem kui aasta pärast liiklusõnnetust. Kui kindlustatu tervislik sei- xxxx halveneb pärast püsiva puude mää- ramist, ei maksta täiendavat püsiva puude hüvitist;

15.4.4.3. kui kindlustatu sureb liiklusõnnetuse tagajär- jel ühe aasta jooksul, alates liiklusõnnetuse toimumise päevast.

15.4.5. Surmajuhtumi korral:

15.4.5.1. makstakse hüvitist, kui kindlustatu xxxxx xxxx- lusõnnetuse tagajärjel kolme aasta jooksul, alates liiklusõnnetuse toimumise päevast;

15.4.5.2. makstakse hüvitis kindlustatu pärijatele, kes on pärandi vastu võtnud, vastavalt nende osale pärandis;

15.4.5.3. vähendatakse surmahüvitist sama liiklusõn- netuse tõttu varem makstud püsiva puude hüvitise võrra. Kui varem välja makstud kind- lustushüvitis on surmahüvitisest suurem, ei nõuta juba makstud kindlustushüvitist tagasi.

15.4.6. Sõidukijuht peab liiklusõnnetuse korral:

15.4.6.1. esimesel võimalusel pöörduma arsti xxxxx, täitma arsti ettekirjutusi ja tegema kõik endast oleneva, et xxxxx xxx kindlustusjuh- tumist põhjustatud vigastuste suurenemist;

15.4.6.2. esimesel võimalusel teatama kindlustusand- jale kirjalikult kindlustusjuhtumi toimumisest, tehes seda isiklikult või teiste isikute vahen- xxxxx, esitades avalduses andmed juhtunu ja eeldatava raviaja kohta, ning täitma edaspidi kindlustusandja esindaja juhiseid;

15.4.6.3. kindlustusandja nõudmisel ning tema mää- ratud tähtaja jooksul läbima arstliku läbivaa- tuse kindlustusandja määratud arsti juures; tagama kindlustusandjale vajaliku teabe, selgitused ja dokumendid, volitades kindlus- tusandjat neid taotlema või kindlustusandja ettepanekul need ise esitama.

15.5. Põdrakasko, asendusauto nõuete hüvitamise ja sõidukijuhi õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitise väljamaksmist välistavad asjaolud:

15.5.1. kindlustusjuhtumi toimumise ajal oli liikluskindlustuse makse ette nähtud tähtpäevaks tasumata;

15.5.2. sõidukijuht on põhjustanud kindlustusjuhtumi tahtlikult;

15.5.3. sõidukijuhil puudus kindlustusjuhtumi toimumise ajal vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus;

15.5.4. sõidukijuht lahkus pärast kindlustusjuhtumi toimumist õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimu- mise kohalt;

15.5.5. sõidukijuht juhtis sõidukit, mille valdamine oli ebasea- duslik;

15.5.6. sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklus- seaduse § 69 lõikes nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist;

15.5.7. sõidukijuht eiras vahetult enne kindlustusjuhtumi toi- mumist tahtlikult peatamismärguannet, mille oli talle liiklusseaduse § 200 lõike 1 kohaselt andnud liiklusjä- relevalve teostaja;

15.5.8. sõidukijuht ületas vahetult enne kindlustusjuhtumi toi- mumist lubatud sõidukiirust 41 km/h või rohkem;

15.5.9. sõidukijuht juhtis kindlustusjuhtumi toimumise ajal sõi-

dukit liiklusseaduse § 90 lg 1 punktides 1 või 2 nimeta- tud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates;

15.5.10. sõidukit kasutatakse või on kindlustusperioodi jook- sul kasutatud lühirendisõidukina, alarmsõidukina, õppesõidukina, veo-, xxxxxx- või taksoteenuse osuta- miseks või kokkuleppevedude (nt Uber, Taxify) tege- miseks; sõiduk on osalenud võistlusel, treeningul või sõitnud väljaspool teeliiklust (Eesti Vabariigi liiklussea- duse määratluse kohaselt).