Eesti Olümpiakomitee Sihtasutus Eesti Antidoping

Eesti Olümpiakomitee Sihtasutus Eesti Antidoping

EESTI DOPINGUVASTASED REEGLID

2009. AASTA ÜLEMAAILMSE DOPINGUVASTASE KOODEKSI PÕHJAL

1. jaanuar 2010

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS 3

2 SIHTASUTUS EESTI ANTIDOPING. 3

3 REEGLITE RAKENDAMINE 4

4 DOPINGUVASTASTE REEGLITE RIKKUMISED 6

5 DOPINGURIKKUMISE TÕENDAMINE 9

6 KEELATUD NIMEKIRI 11

7 TESTIMINE 13

8 PROOVIDE ANALÜÜS 16

9 TULEMUSTE HALDAMINE. 17

10 DISTSIPLINAARMENETLUS 23

11 INDIVIDUAALSETE TULEMUSTE AUTOMAATNE DISKVALIFITSEERIMINE 26

12 ÜKSIKISIKUTE SANKTSIOONID 26

13 TAGAJÄRJED VÕISTKONDLIKU SPORDIALA KORRAL 42

14 RAHVUSLIKE SPORDIALALIITUDE SUHTES KOHALDATAVAD SANKTSIOONID 42

15 APELLATSIOONKAEBUSED 43

16 TEAVITAMINE 48

17 AVALIKUSTAMINE 49

18 AEGUMINE 49

19 MUUDATUSED JA TÕLGENDAMINE 49

20 TEAVE JA TEATED 50

21 JÕUSTUMINE, KEHTIVUS JA KOHALDATAV SEADUS 50

SISSEJUHATUS

Eessõna

Käesolevad Eesti dopinguvastased reeglid (edaspidi reeglid) on kehtestatud Eesti Olümpiakomitee ja Sihtasutuse Eesti Antidoping (edaspidi EAD) poolt. Reeglid kehtestatakse täitmaks EAD kohustusi Ülemaailmse Dopinguvastase Koodeksi (edaspidi koodeksi) alusel.

Reeglite järgimine on spordiga tegelemisel samaväärne võistlusmääruste järgimisega, sest mõlemad määravad ära spordiga tegelemise eeldused ja tingimused. Sportlaste ja sportlaste abipersonali nõustumine reeglitega on võistlustest osavõtu eeltingimuseks.

Sportlase tervise hoidmine ning ausa mängu põhimõtete järgimine on spordiga tegelemise olulisimateks aluspõhimõteteks ja eesmärkideks ning dopinguvastaste reeglite rikkumine on nende põhimõtete täitmise ja eesmärkide saavutamise suurimaks ohuks.

Reeglite ametlikuks lühendiks on EDR 2008.

EAD dopinguvastased reeglid

Sarnaselt võistlusmäärustele kujutavad käesolevad dopinguvastased reeglid endast spordireegleid, mis määravad ära spordiga tegelemise tingimused. Osaliste nõustumine nende reeglitega on spordis osalemise eeltingimuseks.

Kehtivusala

Käesolevad dopinguvastased reeglid kehtivad kõigi rahvuslike spordialaliitude tegevuses osalejate suhtes osaleja liikmelisuse, akrediteerimise või vastavates rahvuslikes spordialaliitudes, nende tegevustes või üritustes osalemise põhjal. Iga isik, kes ei ole rahvusliku spordialaliidu liige, xx xxx vastab EAD–s registreeritud testimiskogumis osalemise nõuetele, peab saama oma rahvusliku spordialaliidu liikmeks ja olema testimiseks kättesaadav vähemalt kaksteist (12) kuud enne rahvusvahelistel üritustel või oma rahvusliku spordialaliidu üritustel osalemist.

Käesolevad dopinguvastased reeglid kehtivad kõigi EAD alluvusse kuuluvate

dopingukontrollide suhtes.

1 SIHTASUTUS EESTI ANTIDOPING

Eesmärgid ja ülesanded

EAD asutati Eesti Olümpiakomitee osalusel Eesti rahvusliku dopinguvastase organisatsioonina ülesannete täitmiseks, mis tulenevad 19. oktoobri 2005.a Pariisi Spordis dopingu kasutamise vastase rahvusvahelise konventsiooni artiklist 7 ning koodeksist. Nende ülesannete hulka kuuluvad muuhulgas:

• Dopingukontrolli planeerimine, kooskõlastamine, läbiviimine, seire ja tõhustamisele kaasaaitamine;

• Koostöö muude pädevate asjaomaste riiklike organisatsioonide ja muude

dopinguvastaste organisatsioonidega;

• Vastastikusele testimisele üleskutsumine riiklike dopinguvastaste organisatsioonide

vahel;

• Dopinguvastase teadustöö edendamine;

• Teavitus- ja haridusprogrammide kavandamine, elluviimine ning seire.

2 REEGLITE RAKENDAMINE

2.1 Rakendamine rahvuslike spordialaliitude suhtes

2.1.1 Rahvuslikud spordialaliidud tunnustavad käesolevaid dopinguvastaseid reegleid ja kaasavad need vahetult või viitena oma juhtdokumentidesse ning põhikirja ja/või reeglitesse ning sedakaudu nende liikmeid ja osalejaid juhtivatesse spordireeglitesse ning õigustesse ja kohustustesse.

2.1.2 Käesolevate dopinguvastaste reeglite rakendamine osalejate suhtes põhineb liikmekohustustel, mis eksisteerivad rahvuslike spordialaliitude ja nende liikmete või osalejate vahel mainitud isikute vahelise kokkuleppe kaudu spordialaga tegelemiseks selle reeglitele vastavalt.

2.1.3 Rahalise ja/või muu abi saamise eeltingimuseks Eesti Vabariigi Valitsuselt ja/või EAD-lt on Eesti dopinguvastase programmi ning käesolevate dopinguvastaste reeglite vaimu ja tingimuste tunnustamine ning järgimine rahvuslike spordialaliitude poolt. sealhulgas üksikisikute suhtes kehtestatud sanktsioonide osas, ja EAD ning juurdlusorganite volituste austamine ja nendega koostöö tegemine kõigis dopinguvastase võitlusega seonduvates küsimustes, mida ei reguleeri vastava rahvusvahelise alaliidu reeglid, kooskõlas koodeksiga.

[Kommentaar artikli 2.1.3 juurde: RDVO-sid innustatakse tegema koostööd oma riikide valitsustega selle tagamiseks, et rahvusliku spordialaliidu dopinguvastaste poliitikate kehtestamine ning juurutamine oleks ükskõik millise rahalise ja/või muu abi saamise eeltingimuseks valitsuselt ja/või EAD-lt.]

2.1.4 Käesolevate dopinguvastaste reeglite kehtestamise ja nende kaasamisega oma juhtdokumentidesse ning spordireeglitesse tunnustavad rahvuslikud spordialaliidud EAD volitusi ja vastutust Eesti dopinguvastase programmi juurutamise eest ning annavad EAD- le õiguse dopingukontrolli läbiviimiseks, ning nende liikmed ja osalejad tunnustavad mainitud volitusi ning vastutust ja kiidavad need heaks.

Rahvusvaheline alaliit ja EAD austavad teineteise käesolevas koodeksis ettenähtud volitusi ning vastutust.

2.2 Rakendamine isikute suhtes

2.2.1 EAD dopinguvastased reeglid kehtivad kõigi isikute suhtes, kes:

2.2.1.1 on Eesti rahvusliku spordialaliidu liikmed, olenemata nende elu- või asukohast;

2.2.1.2 on rahvusliku spordialaliidu liikmete, klubide, võistkondade, ühenduste või liigade liikmed;

2.2.1.3 osalevad mis tahes viisil ükskõik millistes rahvusliku spordialaliidu või selle liikmete, klubide, võistkondade, ühenduste või liigade poolt korraldatavates, peetavates, kokkukutsutavates või kooskõlastatavates tegevustes, sealhulgas võistlustel ja üritustel osalemine; ning

2.2.1.4 osalevad mis tahes viisil ükskõik millistes riikliku tasandi ürituste riikliku organisatsiooni või rahvusliku spordialaliiduga mitteseotud rahvusliku liiga poolt korraldatavates, peetavates, kokkukutsutavates või kooskõlastatavates tegevustes, sealhulgas võistlustel ja üritustel osalemine.

2.2.2 Osalejad, sealhulgas alaealised, loetakse nõustunuks nende dopinguvastaste reeglitega spordis osalemise kaudu.

2.2.3 Sportlaste rollid ja kohustused hõlmavad:

2.2.3.1 kõigi käesoleva koodeksi põhjal kehtestatud kohaldatavate dopinguvastaste poliitikate ja reeglite teadmist ning järgimist;

2.2.3.2 proovide võtmiseks kättesaadav olemist;

2.2.3.3 vastutuse võtmist, dopinguvastase võitluse kontekstis, kõige eest, mida nad manustavad ja kasutavad; ning;

2.2.3.4 meditsiinilise personali teavitamist nende kohustusest mitte kasutada keelatud aineid ega võtteid ning vastutuse võtmist selle tagamise eest, et ükskõik milline saadav meditsiiniline ravi ei ole vastuolus käesoleva koodeksi põhjal kehtestatud dopinguvastaste poliitikate ja reeglitega.

2.2.4 Sportlase abipersonali rollid ja kohustused hõlmavad:

2.2.4.1 kõigi käesoleva koodeksi põhjal kehtestatud ja nende või nende poolt toetatavate sportlaste suhtes kohaldatavate dopinguvastaste poliitikate ja reeglite teadmist ning järgimist;

2.2.4.2 koostöö tegemist sportlaste testimise programmiga; ning

2.2.4.3 oma mõjujõu rakendamist sportlaste väärtuste ja käitumise suhtes dopinguvastaste hoiakute edendamiseks.

2.2.5 Kui on aset leidnud dopinguvastase reegli rikkumine mis tahes isiku poolt, toob see xxxxx koodeksis ja reeglites sätestatud tagajärjed. Dopinguvastase reegli rikkumise eest karistatud isiku karistus kehtib kogu võistluskeelu vältel, olenemata selle isiku liikmelisusest ükskõik millises Eesti või muude riikide rahvuslikes spordialaliitudes või spordiorganisatsioonides. Võistluskeelu ajal jääb karistatud isik endiselt dopingukontrolli objektiks, välja arvatud juhul, kui karistatud isik võistluskeelu kehtimise ajal sportlaskarjääri lõpetab.

3 DOPINGUVASTASTE REEGLITE RIKKUMISED

[Kommentaar artikli 3 juurde: Artikli 2 eesmärgiks on dopinguvastase reegli rikkumisena käsitletavate asjaolude ja käitumise kindlaksmääramine. Dopingujuhtumite ärakuulamised lähtuvad eeldusest, et üht või mitut neist konkreetsetest reeglitest on rikutud.]

Dopinguna käsitletakse ühe või enama käesolevate reeglite punktides 3.1 kuni 3.8 sätestatud dopinguvastase reegli rikkumist (dopinguvastaste reeglite rikkumised). Dopinguvastaste reeglite rikkumisteks on:

3.1 Keelatud aine või selle metaboliidide või markerite sisaldumine sportlase proovis:

3.1.1 Iga sportlase isiklikuks kohustuseks on selle tagamine, et tema kehasse ei satuks ükskõik milline keelatud aine. Sportlased vastutavad ükskõik millise keelatud aine või selle metaboliidide või markerite eest, mis leitakse nende proovides. Eeltoodust lähtuvalt ei eelda punktis 3.1 sätestatud dopinguvastaste reeglite rikkumise tuvastamine sportlasepoolse tahtliku, süülise, hooletusest tuleneva või teadliku kasutuse tõendamist.

[Kommentaar artikli 3.1.1 juurde: Keelatud aine (või selle metaboliidide või markerite) sisaldumist hõlmavate dopinguvastaste reeglite rikkumistega seoses kohaldatakse RDVO Dopinguvastastes Reeglites objektiivse vastutuse reeglit, mis sisaldus Olümpialiikumise Dopinguvastases Koodeksis (OMADC) ja valdavas enamikus koodeksile eelnenud dopinguvastastest reeglitest. Objektiivse vastutuse põhimõtte kohaselt on sportlane vastutav ja dopinguvastase reegli rikkumine on aset leidnud xxxxx, xxx sportlase proovis avastatakse keelatud aine. Rikkumine leiab aset vaatamata sellele, kas sportlane kasutas keelatud ainet tahtlikult või tahtmatult, hooletusest või muul viisil süüliselt. Kui positiivne proov avastati võistlusesisese testimise kaudu, tähendab see antud võistluse käigus saavutatud tulemuste automaatset tühistamist (Artikkel 10 (Individuaalsete tulemuste automaatne diskvalifitseerimine)). Samas antakse sportlasele võimalus karistuse vältimiseks või selle kestuse lühendamiseks juhul, kui sportlane suudab tõestada eksimuse või olulise eksimuse puudumist (Artikkel 11.5 (Võistluskeelu tühistamine või lühendamine erandlike asjaolude põhjal)) või, teatud asjaolude korral, spordisaavutuste parandamise kavatsuse puudumist (Artikkel 11.4 (Võistluskeelu tühistamine või lühendamine teatud kindlate asjaolude põhjal)).

Objektiivse vastutuse reegel keelatud aine leidmise osas sportlase proovis, koos karistuste kohandamise võimalusega teatud kindlate kriteeriumide alusel, loob mõistliku tasakaalu kõigi

„puhaste“ sportlaste huvides oleva tõhusa dopinguvastase järelevalve ja õigluse vahel erandlikes olukordades, kus keelatud aine sattus sportlase organismi xxxx sportlase eksimuse või hooletuseta. Tähtis on rõhutada, et ehkki dopinguvastase reegli rikkumise hindamine põhineb objektiivsel vastutusel, ei ole fikseeritud kestusega võistluskeelu kohaldamine automaatne. CAS on oma otsustes järjepidavalt toetanud RDVO Dopinguvastastes Reeglites sätestatud objektiivse vastutuse põhimõtet.]

3.1.2 Piisava tõendusmaterjali olemasolu dopinguvastase reegli rikkumise kohta artikli 3.1 kohaselt tuvastatakse ühel järgnevatest viisidest: keelatud aine või selle metaboliidide või markerite sisaldumine sportlase proovis A, mille korral sportlane loobub taotlemast proovi B analüüsi ja proovi B ei analüüsita; või sportlase proovi B analüüsitakse ja sportlase proovi B analüüs kinnitab keelatud aine või selle metaboliidide või markerite sisaldumist sportlase proovis A.

[Kommentaar artikli 3.1.2 juurde: RDVO võib omal äranägemisel otsustada proovi B analüüsimise kasuks isegi juhul, kui sportlane oma proovi B analüüsimist ei taotle.]

3.1.3 Välja arvatud ained, mille suhtes on keelatud nimekirjas määratletud xxxxxx kvantitatiivne teavituspiir, kujutab ükskõik millise keelatud aine, selle metaboliitide või markerite koguse avastamine sportlase proovis endast dopinguvastaste reeglite rikkumist.

3.1.4 Punktis 3.1 sätestatud üldreegli erandina võib keelatud nimekiri määratleda erikriteeriumid niisuguste keelatud ainete hindamiseks, mille tootmine on võimalik ka endogeenselt.

3.2 Keelatud aine või võtte kasutamine või kasutamise katse

[Kommentaar artikli 3.2 juurde: Nagu märgitud artiklis 4 (Dopingu tõendamine), on keelatud aine või keelatud võtte kasutamist või kasutamise katset alati võinud tuvastada mis tahes usaldusväärsete vahendite abil. Erinevalt tõendusmaterjalist, mis on nõutav dopinguvastase reegli rikkumise tuvastamiseks artikli 3.1 kohaselt, võib kasutamist või kasutamise katset tuvastada ka muude usaldusväärsete vahendite abil, näiteks sportlase omaksvõtt, tunnistajate tunnistused, dokumentaalsed tõendid, pikiprofileerimise põhjal tehtud järeldused või muu analüütiline teave, millest muidu ei piisa kõigi keelatud aine „sisaldumise“ tuvastamisele artikli 3.1 kohaselt kehtestatud nõuete rahuldamiseks. Näiteks võib kasutamise tuvastada proovi A analüüsi kaudu saadud usaldusväärsete analüütiliste andmete põhjal (mida proovi B analüüs ei kinnita), või üksnes proovi B analüüsi kaudu saadud usaldusväärsete analüütiliste andmete põhjal, kui RDVO esitab rahuldava selgituse kinnituse puudumise kohta teises proovis.]

3.2.1 Iga sportlase isiklikuks kohustuseks on selle tagamine, et tema kehasse ei satuks ükskõik milline keelatud aine. Eeltoodust lähtuvalt ei eelda keelatud aine või keelatud võtte kasutamisega seonduva dopinguvastase reegli rikkumise tuvastamine sportlasepoolse tahtliku, süülise, hooletusest tuleneva või teadliku kasutuse tõendamist.

3.2.2 Keelatud aine või keelatud võtte kasutamise või kasutamise katse õnnestumine või ebaõnnestumine olulist tähtsust ei oma. Piisab sellest, et keelatud ainet või keelatud võtet kasutati või üritati kasutada dopinguvastaste reeglite rikkumise eesmärgil.

[Kommentaar artikli 3.2.2 juurde: Keelatud aine „kasutamise katse“ tõendamine eeldab tõendusmaterjali olemasolu sportlase vastavast kavatsusest. Asjaolu, et selle konkreetse dopinguvastase reegli rikkumise tõendamine võib eeldada kavatsuse tõendamist, ei kahjusta objektiivse vastutuse põhimõtet, mis kehtib artikli 3.1 rikkumiste ja artikli 3.2 rikkumiste suhtes seoses keelatud aine või keelatud võtte kasutamisega.

Keelatud aine kasutamine sportlase poolt kujutab endast dopinguvastase reegli rikkumist, välja arvatud juhul, xxx xxxxxx aine pole võistlusväliselt keelatud ja sportlasepoolne kasutamine leiab aset võistluseväliselt. (Samas on keelatud aine või selle metaboliidide või markerite sisaldumise korral võistlusesiseselt võetud proovis tegemist artikli 3.1 (Keelatud aine või selle metaboliidide või markerite sisaldumine) rikkumisega, olenemata sellest, millal aine manustamine võis aset xxxxx.)]

3.3 Proovivõtmises osalemisest keeldumine või selles mitteosalemine xxxx mõjuva põhjuseta pärast käesolevates dopinguvastastes reeglites sätestatud korras teavitamist või proovivõtmisest muul viisil kõrvalehoidmine

[Kommentaar artikli 3.3 juurde: Proovivõtmises mitteosalemine või osalemisest keeldumine pärast teavitamist oli keelatud praktiliselt kõigis koodeksile eelnenud dopinguvastastes reeglites. Käesolev artikkel täiendab tüüpilist koodeksieelset reeglit, kaasates „proovivõtmisest muul viisil kõrvalehoidumise“ keelatud tegevusena. Xxxxx xxxxx dopinguvastase reegli rikkumisega tegemist näiteks juhul, kui õnnestub tuvastada, et sportlane xxxxxx end dopingukontrolliametniku eest teavitamisest või testimisest kõrvalehoidmiseks. „Proovivõtmises osalemisest keeldumine või selles mitteosalemine“ võib põhineda sportlase tahtlikult või hooletul käitumisel, xxxxx xxx proovivõtmisest „kõrvalehoidmine“ kujutab endast sportlase tahtlikku käitumist.]

3.4 Rahvusvahelises testimisstandardis sätestatud nõuete rikkumine sportlase kättesaadavuse osas võistluseväliseks testimiseks, sealhulgas asukohateabe mitteesitamine kooskõlas Rahvusvahelise testimisstandardi artikliga 11.3 (“mitteesitamine“) ja kättesaamatus testimiseks avaldatud asukohas kooskõlas Rahvusvahelise testimisstandardi artikliga 11.4 („testimisel mitteosalemine“). Kolmekordne testimisel mitteosalemine ja/või mitteesitamine (ükskõik millises kombinatsioonis) RDVO poolt määratud kaheksateistkümne kuu pikkuse ajavahemiku jooksul kujutab endast dopinguvastase reegli rikkumist.

[Kommentaar artikli 3.4 juurde: Käesoleva artikli kohaldamisel liidetakse kokku eraldi asukohateabe mitteesitamised ja RDVO reeglite kohaselt määratletud testimisel mitteosalemised. Teatud asjaoludel võivad testimisel mitteosalemised või mitteesitamised kujutada endast ka dopinguvastase reegli rikkumisi artikli 3.3 või artikli 3.5 põhjal.]

3.5 Dopingukontrolli ükskõik millise osaga manipuleerimine või manipuleerimise katse

[Kommentaar artikli 3.5 juurde: See artikkel keelab ära käitumise, mis dopingukontrollimenetluse läbi kukutab, kuid ei mahuks vastasel juhul keelatud võtete määratluse alla. Näiteks tuvastusnumbrite muutmine dopingukontrollivormil testimise ajal, pudeli B purustamine proovi B analüüsimisel või väärteabe esitamine RDVO-le.]

3.6 Keelatud ainete ja võtete valdamine

3.6.1 Ükskõik millise keelatud võtte või keelatud aine võistlusesisene valdamine sportlase poolt või ükskõik millise võistlusvälise testimise korral keelatud aine või keelatud võtte võistlusväline valdamine sportlase poolt, välja arvatud juhul, kui sportlane tõendab, et valdamise aluseks on raviotstarbelise kasutuse erand (TUE), mis on võimaldatud kooskõlas artikliga 5.4 (TUE-d), või muu vastuvõetav põhjendus.

3.6.2 Ükskõik millise keelatud võtte või keelatud aine võistlusesisene valdamine sportlase tugipersonali poolt või ükskõik millise võistlusvälise testimise korral keelatud aine või keelatud võtte võistlusväline valdamine sportlase tugipersonali poolt seoses sportlase, võistluse või treeninguga, välja arvatud juhul, kui sportlase tugipersonal tõendab, et valdamise aluseks on TUE, mis on võimaldatud sportlasele kooskõlas artikliga 5.4 (TUE- d), või muu vastuvõetav põhjendus.

[Kommentaarid artiklite 3.6.1 ja 3.6.2 juurde: Vastuvõetav põhjendus xx xxxxx näiteks keelatud aine ostmist või omamist selle sõbrale või sugulasele edasiandmiseks, välja arvatud põhjendatud

meditsiiniliste asjaolude olemasolu korral, xxx xxxx on väljastanud vastavale isikule retsepti, nt. insuliini ostmiseks diabeetikust lapsele.]

[Kommentaar artikli 3.6.2 juurde: Vastuvõetav põhjendus võib hõlmata näiteks keelatud ainete omamist meeskonna arsti poolt ägedate terviseprobleemide ja hädaolukordadega toimetulekuks.].

3.7 Ükskõik millise keelatud aine või võttega kaubitsemine või kaubitsemise katse

3.8 Ükskõik millisele sportlasele võistlusesiseselt ükskõik millise keelatud võtte või keelatud aine manustamine või manustamise katse, ükskõik millisele sportlasele võistlusväliselt ükskõik millise võistlusvälise testimise korral keelatud võtte või keelatud aine manustamine või manustamise katse või selleks abi osutamine, sellele kihutamine, kaasaaitamine, kallutamine, selle varjamine või selles muul viisil osalemine, mis sisaldab dopinguvastase reegli rikkumist või ükskõik millist dopinguvastase reegli rikkumise katset.

[Kommentaar artikli 3 juurde: Koodeksi kohaselt ei ole dopinguvastase reegli rikkumisega tegemist juhul, kui sportlane või mis tahes muu isik teeb koostööd või suhtleb sportlase tugipersonaliga, kes kannab võistluskeeldu. Samas võib RDVO välja töötada oma konkreetsed reeglid, mis niisuguse käitumise ära keelavad.]

4 DOPINGURIKKUMISE TÕENDAMINE

4.1 Kohustused ja tõendamise määr

4.1.1 EAD on alati kohustatud tõendama dopinguvastase reegli rikkumise juhtu. Tõendamisel lähtutakse sellest, kas EAD-l on õnnestunud dopinguvastase reegli rikkumist asja arutavale organile rahuldavalt tõendada, võttes arvesse esitatava süüdistuse raskust. See tõendamise määr on kõigil juhtudel kõrgem kui rikkumise toimumise suurem tõenäolisus kõiki asjaolusid arvestades, kuid xxxxxxx määrast, mille puhul rikkumine loetaks toimunuks väljaspool igasugust põhjendatud kahtlust.

4.1.2 Juhul, kui käesolevad dopinguvastased reeglid seavad tõendamiskohustuse sportlasele või muule isikule, kes on väidetavalt toime pannud dopinguvastase reegli rikkumise, ning kellelt eeldatakse väite ümberlükkamist või teatud kindlate faktide või asjaolude tuvastamist, on tõendamise määraks toimumise suurem tõenäolisus, välja arvatud artiklites 11.4 ja 11.6 sätestatud juhtudel, mille korral sportlasel on kanda suurem tõendamiskohustus.

[Kommentaar artikli 4.1 juurde: See tõendamise määr, mille täitmist RDVO-lt oodatakse, on võrreldav standardiga, mida rakendatakse enamikus riikidest juhtumite korral, mis hõlmavad eksimist ametialaste käitumisreeglite vastu. Kohtud ja ärakuulamiskolleegiumid on seda dopingujuhtumite menetlemisel laialdaselt rakendanud. Vt. näiteks CAS otsus asjas N., J., X., X. XXXX vastu, CAS 98/208, 22 detsember 1998.]

4.2 Faktide ja asjaolude tuvastamismeetodid

4.2.1 Dopinguvastaste reeglite rikkumisega seonduvaid asjaolusid võib tuvastada mis tahes usaldusväärsete vahendite, sh. omaksvõtu abil. Dopingujuhtumite korral kohaldatakse järgnevaid reegleid:

[Kommentaar artikli 4.2 juurde: RDVO võib dopinguvastase reegli rikkumise artikli 4.2 (Keelatud aine või keelatud võtte kasutamine või kasutamise katse) kohaselt tuvastada näiteks sportlase omaksvõttude, kolmandate isikute usaldusväärsete tunnistuste, usaldusväärse dokumentaalse tõendusmaterjali, prooviga A või B seoses saadud usaldusväärsete analüütiliste andmete (vt. kommentaarid artiklile 4.2), või sportlase vere- või uriiniproovide sarja profiili alusel tehtud järelduste põhjal.]

4.2.1.1 WADA poolt akrediteeritud laborite korral eeldatakse, et proovide analüüsi- ja hoidmismenetlused on läbi viidud kooskõlas rahvusvahelise standardiga laborite jaoks. Sportlane või muu isik võib antud eelduse ümber lükata selle tõendamise xxxx, et aset on leidnud kõrvalekaldumine laboratoorse analüüsi rahvusvahelisest standardist, mis võis mõistlikkuse piires põhjustada halva analüütilise leiu. Kui sportlasel või muul isikul õnnestub antud eeldus ümber lükata selle tõendamise xxxx, et aset on leidnud kõrvalekaldumine rahvusvahelisest standardist, mis võis mõistlikkuse piires põhjustada halva analüütilise leiu, on EAD kohustuseks tõendada, et xxxxxx kõrvalekaldumine ei põhjustanud halba analüütilist leidu.

[Kommentaar artikli 4.2.1 juurde: Rahvusvahelisest standardist kõrvalekaldumise, mis võis mõistlikkuse piires põhjustada halva analüütilise leiu, tõenäosuse tasakaalu kaudu tõendamise kohustus seatakse sportlasele või muule isikule. Kui sportlane või muu xxxx xxxx teeb, läheb tõendamiskohustus üle RDVO-le, kes peab ärakuulamiskolleegiumi piisavaks veenmiseks tõendama seda, et kõrvalekalle ei põhjustanud halba analüütilist leidu.]

4.2.1.2 Kõrvalekalded mis tahes muust rahvusvahelisest standardist või muust dopinguvastasest reeglist või eeskirjast, mis ei kutsunud esile halba analüütilist leidu või muu dopinguvastase reegli rikkumist, ei muuda saadud tulemusi tühiseks. Kui sportlane või muu isik tõendab, et aset on leidnud kõrvalekalle muust rahvusvahelisest standardist või muust dopinguvastasest reeglist või poliitikast, mis oleks mõistlikkuse piires võinud põhjustada halva analüütilise leiu või muu dopinguvastase reegli rikkumise, jääb EAD kohustuseks selle tõendamine, et xxxxxx kõrvalekalle ei põhjustanud halba analüütilist leidu ega olnud dopinguvastase reegli rikkumise faktiliseks aluseks.

4.2.2 Faktid, mis on tuvastatud kohtu või pädeva kutselise distsiplinaarkohtu otsusega, mille suhtes pole käimas apellatsioonimenetlust, kuuluvad käsitlemisele ümberlükkamatu tõendusmaterjalina sportlase või muu isiku vastu, kellega otsus kõnealused faktid seostas, välja arvatud juhul, kui sportlane või muu isik tõendab, et otsus oli vastuolus loomuliku õigluse põhimõtetega.

4.2.3 Dopinguvastase reegli rikkumise ärakuulamiskolleegium võib teha negatiivse järelduse sportlase või muu isiku suhtes, kes on väidetavalt toime pannud dopinguvastase reegli rikkumise, sportlase või muu isiku keeldumise korral, pärast vastava taotluse esitamist mõistliku aja vältel enne ärakuulamist, osalemisest ärakuulamisel (kas isiklikult või telefoni xxxx, vastavalt kohtu juhistele) ja vastamisest kas kohtu või EAD küsimustele dopinguvastase reegli väidetava rikkumise kohta.

[Kommentaar artikli 4.2.4 juurde: Negatiivse järelduse tegemist kirjeldatud asjaoludel on tunnustatud arvukates CAS otsustes.]

5 KEELATUD NIMEKIRI

5.1 Keelatud nimekirja kaasamine

5.1.1 Käesolevad dopinguvastased reeglid kaasavad keelatud nimekirja, mis avaldatakse ja vaadatakse WADA poolt üle koodeksi artiklis 4.1 kirjeldatud viisil. EAD teeb käesoleva keelatud nimekirja kättesaadavaks igale rahvuslikule spordialaliidule ja iga rahvuslik spordialaliit kohustub tagama keelatud nimekirja kättesaadavuse oma liikmete ning osalejate jaoks.

[Kommentaar artikli 5.1 juurde: Keelatud nimekiri vaadatakse aeg-ajalt xxx xx avaldatakse kiirendatud korras xxxxx, xxx selleks tekib vajadus. Samas avaldatakse uus keelatud nimekiri ennustatavuse huvides igal aastal, olenemata sellest, kas nimekirjas on muudatusi tehtud või mitte. Kehtiv keelatud nimikiri on kättesaadav WADA koduleheküljel xxx.xxxx-xxx.xxx. Keelatud nimekiri kujutab endast Spordis dopingu kasutamise vastase rahvusvahelise konventsiooni lahutamatut osa. WADA teavitab UNESCO peasekretäri kõigist muudatustest keelatud nimekirjas.]

5.2 Keelatud nimekirjas tuvastatud keelatud ained ja võtted.

5.2.1 Keelatud ained ja keelatud võtted

5.2.2 Välja arvatud juhul, kui keelatud nimekirjas ja/või xxxxx xxxxx ülevaadatud versioonis on sätestatud teisiti, jõustuvad keelatud nimekiri ning selle ülevaadatud versioonid käesolevate dopinguvastaste reeglite raames kolme kuu möödumisel keelatud nimekirja avaldamisest WADA xxxxx, xxxx et EAD selleks mingeid täiendavaid toiminguid sooritama peaks. Nagu kirjeldatud koodeksi artiklis 4.2, võivad rahvusvahelised alaliidud taotleda WADA-lt oma spordiala kaasamist keelatud nimekirja alla. Samuti võivad rahvusvahelised alaliidud taotleda WADA-lt täiendavate ainete või võtete, mida võidakse nende spordialal väärkasutada, kaasamist koodeksi artiklis 4.5 kirjeldatud seireprogrammi. Koodeks näeb ette, et WADA-le kuulub lõplike otsuste vastuvõtmise õigus rahvusvaheliste alaliitude taotluste osas.

[Kommentaar artikli 5.2.1 juurde: Olemas on üks keelatud nimekiri. Ained, mis on alaliselt keelatud, hõlmavad maskeerivaid aineid ja aineid, mis treenimise käigus kasutamise korral võivad omada pikaajalist sooritusvõimet tõstvat mõju, näiteks anaboolse toimega ained. Kõik keelatud nimekirjas sisalduvad ained ja võtted on keelatud võistlusesiseselt. Ainult võistlusesiseselt keelatud aine võistlusväline kasutamine (artikkel 3.2) ei kujuta endast dopinguvastase reegli rikkumist, välja arvatud juhul, xxx xxxxxxx aine või selle metaboliidide halb analüütiline xxxx leiab aset võistlusesiseselt võetud proovis (artikkel 3.1).

Olemas on xxxx üks dokument, mille nimeks on „Keelatud nimekiri“. WADA võib lisada keelatud nimekirjale täiendavaid aineid või võtteid (nt. beetablokaatorite kaasamine laskmise korral), kuid see märgitakse ära ka ühtses keelatud nimekirjas. Eraldi spordialadel pole lubatud taotleda erandeid keelatud ainete baasnimekirja osas (nt. anaboolse toimega ainete väljajätmist „mõttemängude“ korral). Antud otsus põhineb eeldusel, et olemas on teatud kindlad dopinguained, mida ei tohiks kasutada keegi, kes soovib end sportlaseks pidada.]

5.2.3 Määratletud ained

Artikli 11 (Üksikisikute sanktsioonid) kohaldamise tähenduses kuuluvad kõik keelatud ained käsitlemisele 'määratletud ainetena', välja arvatud (a) anaboolse toimega ainete ja hormoonide klassidesse kuuluvad ained ning (b) need stimuleeriva toimega ained ja hormooni antagonistid ning modulaatorid, mis Keelatud nimekirjas vastavalt tuvastatud on. Keelatud võtted ei kuulu käsitlemisele määratletud ainetena.

5.2.4 Keelatud ainete uued klassid

Juhul, xxx XXXX täiendab keelatud nimekirja keelatud ainete uue klassi lisamise xxxx kooskõlas koodeksi artikliga 4.1, määrab WADA täitevkomitee kindlaks selle, kas mõni keelatud ainete uude klassi kuuluvatest keelatud ainetest või kõik niisugused keelatud ained kuuluvad käsitlemisele määratletud ainetena vastavalt artiklile 5.2.2.

5.3 Ainete ja võtete keelatud nimekirja kaasamise kriteeriumid

Nagu sätestatud koodeksi artiklis 4.3.3, on WADA määratlus keelatud ainete ja keelatud võtete osas, mis kaasatakse keelatud nimekirja, ning ainete liigitus keelatud nimekirja kategooriatesse lõplik ja ükski sportlane või muu isik ei saa seda vaidlustada tuginedes väitele, et xxxxxx aine või võte ei kujuta endast maskeerivat ainet, ei võimalda xxxxx sooritusvõimet, ei ole tervisele ohtlik või ei ole vastuolus spordi vaimuga.

[Kommentaar artikli 5.3 juurde: Küsimust selle kohta, kas aine vastab artiklis 5.3 (Ainete ja võtete keelatud nimekirja kaasamise kriteeriumid) sätestatud kriteeriumidele, ei saa antud juhul tõstatada dopinguvastase reegli rikkumise kaitseks. Näiteks ei saa väita, et avastatud keelatud aine poleks tõstnud sooritusvõimet asjaomase spordiala korral. Pigem on dopinguga tegu xxxxx, xxx sportlase proovist leitakse keelatud nimekirja kuuluv aine. Samuti pole võimalik väita, et anaboolse toimega ainete klassis sisalduv aine ei kuulu sellesse klassi.]

5.4 Raviotstarbeline kasutamine

5.4.1 Sportlased, xxxxx dokumenteeritud tervislik seisund nõuab keelatud aine või keelatud võtte kasutamist, peavad selleks esmalt TUE saama. Keelatud aine, selle metaboliidide või markerite sisaldumist (artikkel 3.1), keelatud aine või keelatud võtte kasutamist või kasutamise katset (artikkel 3.2), keelatud aine või keelatud võtte valdamist (artikkel 3.6) või keelatud aine või keelatud võtte manustamist (artikkel 3.8) kooskõlas raviotstarbelise kasutamise erandite rahvusvahelise standardi põhjal väljastatud asjaomase TUE ettekirjutustega ei saa käsitleda dopinguvastase reegli rikkumisena. Lisaks kuulub inhaleeritavate Beeta-2 agonistide kasutamine kõigi sportlaste korral toote kasutamise xxxxx XXXXX-i kaudu avaldamisele niipea, kui mõistlikkuse piires võimalik, ning avaldamisele ka dopingukontrollivormil testimise ajal (artikkel 7.13 (TUE-de rahvusvaheline standard)). Ehkki see pole keelatud, eeldab glükokortikosteroidide kasutamine mittesüsteemsete manustusviiside kaudu, nimelt intraartikulaarselt, periartikulaarselt, peritendiinselt, epiduraalselt, intradermaalselt ja inhalatsiooni xxxx, kasutusdeklaratsiooni täitmist.

5.4.2 Sportlased, kes on EAD poolt kaasatud EAD registreeritud testimiskogumisse, samuti muud

sportlased, kes osalevad ükskõik millises riiklikus ürituses, peavad taotlema EAD poolt

väljastatud või tunnustatud TUE. Taotlus TUE saamiseks tuleb esitada võimalikult vara (registreeritud testimiskogumisse kaasatud sportlase korral seoses tema esmakordse teavitamisega kogumisse kaasamisest), ning igal juhul (välja arvatud hädaolukorrad) mitte hiljem kui 21 päeva enne sportlase osalemist ürituses.

5.4.3 EAD poolt väljastatud TUE-dest tuleb teavitada sportlase rahvuslikku spordialaliitu xx XXXX-d. Muud testimise objektiks olevad sportlased, xxxxx tervislik seisund nõuab keelatud aine või keelatud võtte kasutamist, peavad saama selleks TUE oma riiklikult dopinguvastaselt organisatsioonilt või muult nende rahvusliku spordialaliidu poolt volitatud organilt, kooskõlas riikliku dopinguvastase organisatsiooni/muu organi eeskirjadega. Rahvuslikud spordialaliidud teavitavad EAD-d xx XXXX-d aegsasti kõigist taolistest TUE-dest.

5.4.4 EAD vastutav isik määrab ametisse arstide kolleegiumi TUE-taotluste läbivaatamiseks (“TUE kolleegium”). Kui EAD saab TUE taotluse, volitab TUE kolleegiumi esimees üht või mitut TUE kolleegiumi liiget (xxxxx xxxxx võib kuuluda ka esimees) kõnealust taotlust läbi vaatama. Niisugusel viisil määratud TUE kolleegiumi liige või liikmed vaatavad taotluse esimesel võimalusel läbi kooskõlas Raviotstarbeliste erandite rahvusvahelise standardiga ja võtavad taotluse osas vastu otsuse, mis on EAD lõplikuks otsuseks.

5.4.5 WADA võib sportlase palvel või omaalgatuslikult läbi vaadata ükskõik millise TUE võimaldamise või võimaldamisest keeldumise EAD poolt. Xxx XXXX otsustab, et TUE võimaldamine või võimaldamisest keeldumine ei olnud kooskõlas tollal kehtinud Raviotstarbeliste erandite rahvusvahelise standardiga, võib WADA vastava otsuse tühistada. Otsuseid TUE-de osas saab edasi kaevata vastavalt artiklile 14.

6 TESTIMINE

6.1 Volitused testimiseks

Kõigi rahvusliku spordialaliidu volialasse kuuluvate sportlaste suhtes võidakse rakendada võistlusesisest testimist sportlase rahvusliku spordialaliidu, sportlase rahvusvahelise alaliidu, EAD ja ükskõik millise dopinguvastase organisatsiooni poolt, mille vastutusele kuulub testimise läbiviimine võistlusel või üritusel, millest nad osa võtavad. Kõigi rahvusliku spordialaliidu volialasse kuuluvate sportlaste, sealhulgas võistluskeelu või esialgse võistluskeelu all olevate sportlaste suhtes, võidakse samuti rakendada võistlusevälist testimist suvalisel ajal või kohas, etteteatamisega või etteteatamiseta, WADA, sportlase rahvusliku spordialaliidu, sportlase rahvusvahelise alaliidu, EAD, ükskõik millise riigi riikliku dopinguvastase organisatsiooni, mille kodanikuks, elanikuks, loaomanikuks või spordiorganisatsioonide liikmeks sportlane on, Rahvusvahelise Olümpiakomitee (olümpiamängude vältel) ja Rahvusvahelise Paraolümpiakomitee (paraolümpiamängude vältel) poolt. Eelistus antakse sihttestimisele.

[Kommentaar artikli 6.1 juurde: Sihttestimine tuuakse välja seoses sellega, et pisteline testimine või koguni kaalutud pisteline testimine ei taga kõigi asjaomaste sportlaste testimist (nt. maailmaklassi sportlased, sportlased, xxxxx tulemused on lühikese ajaga järsult paranenud, sportlased, xxxxx treenerite poolt juhendatud muude isikute testid on positiivseks osutunud jne.). Enesestmõistetavalt ei tohi sihttestimist kasutada muudel eesmärkidel xxxxx õiguspärase

dopingukontrolli. Koodeksis on selgelt väljendatud, et sportlastel pole õigust eeldada, et neid testitakse üksnes pistelise kontrolli põhimõttel. Samuti ei kehtesta koodeks sihttestimisele mingit mõistliku kahtluse või tõenäolise põhjuse nõuet.]

6.2 Vastutus EAD testimise eest

EAD vastutab testide ulatuse plaani koostamise eest kooskõlas rahvusvahelise testimisstandardi artikliga 4 ja mainitud plaani elluviimise eest, sh. järelevalve eest kogu EAD poolt või nimel läbiviidava testimise üle. Testimise võivad läbi viia EAD liikmed või muud EAD poolt vastavalt volitatud pädevad isikud.

6.3 Testimise standardid

EAD xx xxxxx rahvuslike spordialaliitude poolt läbiviidav testimine peab olema sisulises vastavuses testimise ajal kehtiva rahvusvahelise testimisstandardiga.

6.3.1 Vere- (või muid mitte-uriini-) proove võib kasutada keelatud ainete või keelatud võtete avastamiseks, sõelumismenetlusega seoses või hematoloogiliseks pikiprofileerimiseks (“pass”).

6.4 Testimine üritustel

Rahvusvahelistel üritustel algatab dopingukontrolliproovide võtmise ja juhib seda ürituse juhtivorganiks olev rahvusvaheline organisatsioon. Kui kõnealune rahvusvaheline organisatsioon otsustab loobuda sisulise testimise läbiviimisest taolisel üritusel, võib vastava testimise algatada xx xxxx viia EAD, tingimusel, et mainitud rahvusvaheline organisatsioon või WADA on selle kooskõlastanud ning heaks kiitnud. Riiklikel üritustel algatab dopingukontrolliproovide võtmise ja juhib seda EAD.

6.5 Nõuded sportlase asukohateabele

6.5.1 EAD määrab kindlaks registreeritud testimiskogumi, kuhu kuuluvad sportlased, kes on kohustatud pidama kinni rahvusvahelise testimisstandardi asukohanõuetest, ja avaldab mainitud registreeritud testimiskogumisse kaasatavate sportlaste kriteeriumid, nagu ka sportlaste nimekirja, kes nendele kriteeriumidele asjaomase ajavahemiku vältel vastavad. EAD vaatab xxx xx värskendab vajaduse korral oma kriteeriume sportlaste kaasamiseks registreeritud testimiskogumisse ning vaatab aeg-ajalt üle liikmelisuse oma registreeritud testimiskogumis kooskõlas kehtestatud kriteeriumidega. Iga registreeritud testimiskogumisse kuuluv sportlane (a) teavitab EAD-d oma asukohast kvartalipõhiselt, rahvusvahelise testimisstandardi artiklis 11.3 sätestatud viisil; (b) värskendab kõnealust teavet vajaduse korral, kooskõlas rahvusvahelise testimisstandardi artikliga 11.4.2, tagamaks selle alalise täpsuse ja täielikkuse; ning (c) on kättesaadav testimiseks vastavates asukohtades, kooskõlas rahvusvahelise testimisstandardi artikliga 11.4.

[Kommentaar artikli 6.5.1 juurde: EAD registreeritud testimiskogumi ülesandeks on tuvastada tippsportlasi oma riigis, kellelt EAD nõuab asukohateabe esitamist võistlusvälise testimise lihtsustamiseks EAD ja muude dopinguvastaste organisatsioonide xxxxx, xxxxx volialasse sportlased kuuluvad. EAD määrab niisugused sportlased kindlaks kooskõlas rahvusvahelise testimisstandardi artikliga 4 ja artikliga 11.2.

Eraldi või koos kasutatavate kriteeriumite näited hõlmavad:

• [ ] sportlased, kes on võistlusala ülemaailmses reitingus või Maailma Karika arvestuses [esimese 50] seas.

Iga rahvuslik spordialaliit edastab EAD-le [kõigi sportlaste saavutused, nimed ja aadressid, xxxxx soorituste suhtes kehtivad EAD poolt kehtestatud registreeritud testimiskogumi kriteeriumid.]

6.5.2 Kui sportlane ei teavita EAD-d oma asukohast, käsitletakse seda mitteesitamisena artikli 2.4 tähenduses juhul, kui rahvusvahelise testimisstandardi artikli 11.3.5 tingimused on täidetud.

6.5.3 Kui sportlane ei ole testimiseks kättesaadav oma avaldatud asukohas, käsitletakse seda testimisel mitteosalemisena artikli 2.4 tähenduses juhul, kui rahvusvahelise testimisstandardi artikli 11.4.3 tingimused on täidetud.

6.5.4 Iga rahvuslik spordialaliit on kohustatud abistama oma riiklikku dopinguvastast organisatsiooni vastava riigi tippsportlasi hõlmava riikliku tasandi registreeritud testimiskogumi moodustamisel, xxxxx suhtes samuti kehtivad rahvusvahelise testimisstandardi asukohateabe nõuded.

6.5.5 Kooskõlas artiklitega 6.5.1 ja 6.5.4 esitatud asukohateave kuulub jagamisele WADA ning muude dopinguvastaste organisatsioonidega, xxxxx volialasse kuulub sportlase testimine kooskõlas rahvusvahelise testimisstandardi artiklitega 11.7.1(d) ja 11.7.3(d), millega kaasneb range keeld antud teabe kasutamiseks muudel eesmärkidel xxxxx dopingukontrolli.

6.6 Sportlaskarjääri lõpetamine ja võistlustele tagasipöördumine

6.6.1 Sportlase, kes on EAD poolt määratud EAD registreeritud testimiskogumi koosseisu, suhtes jäävad kehtima käesolevad dopinguvastased reeglid, sh. kohustus pidada kinni rahvusvahelise testimisstandardi asukohateabe nõuetest, välja arvatud juhul ja tingimusel, kui sportlane esitab EAD-le kirjaliku xxxxx xxxxx kohta, et ta on lõpetanud oma sportlaskarjääri või xx xxxxx enam EAD registreeritud testimiskogumisse kaasamise kriteeriumidele ja EAD on teda sellest teavitanud.

6.6.2 Sportlane, kes on andnud EAD-le teada sportlaskarjääri lõpetamisest, ei tohi võistlemist taasalustada juhul, kui ta pole EAD-d sellest teavitanud hiljemalt kuus kuud enne eeldatavat võistlustele naasmise aega ja taganud võimalust enda etteteatamiseta võistlusväliseks testimiseks, sealhulgas (vastava nõudmise esitamisel) rahvusvahelise testimisstandardi asukohateabe nõuete järgimise osas, tegelikule võistlustele naasmisele eelneva ajavahemiku suvalisel hetkel.

6.7 Alaealiste testimine

Käesolevatel dopinguvastastel reeglitel põhinevat testimist võib alaealise suhtes läbi viia xxxx juhul, xxx xxxxxxx alaealise eest seaduslikku vastutust kandev isik on sellega eelnevalt nõustunud. Taolise eelneva nõusoleku saamine on alaealise spordiga tegelemise eeltingimuseks, välja arvatud juhul, xxx xxxxxxx rahvusliku spordialaliidu reeglid näevad ette teisiti.

6.8 Sõltumatu vaatleja programm

Rahvuslikud spordialaliidud ja rahvuslike spordialaliitude ürituste korralduskomiteed kohustuvad tagama sõltumatutele vaatlejatele juurdepääsu üritustele vastavalt EAD suunistele.

7 PROOVIDE ANALÜÜS

Käesolevate dopinguvastaste reeglite tähenduseks raames võetud dopingukontrolli proove

analüüsitakse kooskõlas järgnevate põhimõtetega:

7.1 Tunnustatud laborite kasutamine

Artikliga 3.1 seoses saadab EAD dopingukontrolliproovid analüüsimiseks xxxx XXXX poolt akrediteeritud või muul viisil WADA poolt heakskiidetud laboritesse. Proovi analüüsimiseks kasutatava, WADA poolt akrediteeritud labori (või muu WADA poolt heakskiidetud labori või meetodi) valimine kuulub EAD ainupädevusse.

7.2 Proovide võtmise ja analüüsi eesmärk

Proove analüüsitakse keelatud nimekirjas määratletud keelatud ainete ja keelatud võtete

ning muude WADA poolt osutatud ainete avastamiseks kooskõlas koodeksi artiklis

4.5 kirjeldatud seireprogrammiga, või EAD abistamiseks asjaomaste parameetrite profileerimisel sportlase uriinis, xxxxx või xxxx maatriksis, sh. DNA või genoomiprofileerimine, dopinguvastase võitluse eesmärkidel.

[Kommentaar artikli 7.2 juurde: Vastavat profiiliteavet võib kasutada näiteks sihttestimise suunamiseks, dopinguvastase reegli rikkumise menetlemise toetamiseks artikli 3.2 (Keelatud aine kasutamine) alusel, või mõlemal nimetatud eesmärgil.]

7.3 Proovide uurimine

Ühtki proovi ei tohi kasutada muudel eesmärkidel lisaks artiklis 7.2 kirjeldatule xxxx sportlase kirjaliku nõusolekuta. Proovidelt, mida kasutatakse (sportlase nõusolekul) muudel eesmärkidel xxxxx artiklis 7.2 sätestatute, tuleb eemaldada kõik tuvastusvahendid, välistamaks nende seostamise konkreetse sportlasega.

7.4 Proovide analüüsimise ja tulemustest teavitamise standardid

Laborid analüüsivad dopingukontrolliproove ja annavad tulemustest teada kooskõlas

rahvusvahelise standardiga laborite jaoks.

7.5 Proovide kordustestimine

7.6 Proovi kordusanalüüs artiklis 7.2 kirjeldatud eesmärkidel on lubatud xxxx xxxx, ainuõiguslikult RDVO või WADA korraldusel. Proovide kordustestimise asjaolud ja tingimused peavad vastama laborite rahvusvahelise standardi nõuetele.

[Kommentaar artikli 6.5 juurde: Ehkki see artikkel on uus, on dopinguvastastel organisatsioonidel alati olnud õigus proovide kordusanalüüsi läbiviimiseks. Rahvusvaheline standard laborite jaoks või uus tehniline dokument, mis kaasatakse rahvusvahelise standardi koosseisu, ühtlustab taolise kordustestimise läbiviimise korda.]

8 TULEMUSTE HALDAMINE

8.1 Laboritulemused ja aruanded võimaliku mittevastavuse kohta

8.1.1 Analüütilised tulemused edastatakse laborilt EAD-le faksiga, käsipostiga või elektrooniliselt WADA Clearinghouse’i kaudu.

8.1.2 Võimalikke rikkumisi sisaldavad dopingukontrolli aruanded edastatakse koos proovivõtuseansi muu dokumentatsiooniga vastavate dopingukontrolli ametnike poolt EAD-le faksiga, käsipostiga või elektrooniliselt WADA Clearinghouse’i kaudu.

8.2 Negatiivsed analüütilised leiud

8.2.1 EAD tuvastab dopingukontrolli vormi järgi kõik sportlased, xxxxx proovid andsid tulemuseks negatiivse analüütilise leiu.

8.2.2 EAD võib vajaduse korral teavitada sportlasi või nende esindajaid negatiivsetest analüütilistest leidudest. Samas aga jätab EAD endale võimaluse proovi edasiseks testimiseks eeldusel, et seda säilitatakse turvaliselt.

8.2.3 EAD säilitab proovide kogumisseansi dokumentatsiooni koos teavitusega negatiivsetest analüütilistest leidudest vähemalt kaheksa (8) aastat.

8.3 Halvad analüütilised leiud

8.3.1 Algne läbivaatus

8.3.1.1 Halva analüütilise leiu saamisel peab EAD vaatama võimalike eeskirjade rikkumiste avastamiseks läbi kogu proovivõtuseansi (sh dopingukontrolli vorm, dopingukontrolliametniku aruanne ja muud dokumendid) ning laboratoorse analüüsiga seonduva dokumentatsiooni.

8.3.1.2 Kui dokumentatsioonis leidub eeskirjade rikkumisi, määrab EAD kindlaks selle, kas eeskirjade rikkumine võib mõjutada leiu kehtivust.

8.3.1.3 Kui on mõistlik põhjus eeldada, et eeskirjade rikkumised kahjustavad halva analüütilise leiu kehtivust, tunnistab EAD testitulemuse kehtetuks.

8.3.1.4 Kui test tunnistatakse eeskirjade rikkumise tõttu kehtetuks, soovitatakse EAD-l vastavat sportlast hiljem täiendavalt testida.

8.3.1.5 Testitulemuste kehtetuks tunnistamise korral tuleb sellest viivitamatult teavitada sportlast, sportlase rahvusvahelist alaliitu, rahvuslikku spordialaliitu ning WADA-d.

8.4 Järeljuurdlus

8.4.1.1 Kui proovist avastatakse keelatud aine (näiteks endogeensete ainete) jälgi ja dopinguvastaste reeglite rikkumine eeldab täiendava juurdluse läbiviimist, võib EAD viia läbi juurdluse enne sportlasele dopinguvastaste reeglite rikkumist kinnitava xxxxx edastamist.

8.4.1.2 Kui testosterooni/epitestosterooni vahekord uriinis on labori aruande kohaselt suurem kui 6:1, tuleb kohustuslikus korras läbi viia edasine juurdlus selle kindlaksmääramiseks, kas niisugune vahekord on põhjustatud füsioloogilisest või patoloogilisest seisundist. Juurdlus hõlmab võimalike varasemate testide, hilisemate testide, endokrinoloogiliste uuringute tulemuste ja/või CIRMS analüüside läbivaatamist. Kui varasemad testid puuduvad, peab sportlane läbima endokrinoloogilise uurimise või osalema etteteatamiseta testimises vähemalt kord kuus kolme kuu jooksul.

8.4.1.3 EAD võib vajadusel pöörduda juurdluse läbiviimiseks nõutava abi saamiseks xxxxxx xx muude teadus- ning/või meditsiiniekspertide xxxxx, avaldamata sealjuures sportlase isikut.

8.4.1.4 Kui EAD otsustab, et sportlase varasem dopingutestide ajalugu on juurdluse seisukohast oluline ja xxxxxx teave pole juba käsutuses, peab EAD teavitama sportlast kirjalikult vajadusest sportlase varasema dopingutestide ajaloo järele ning esitama niisuguse taotluse põhjendused. Sportlane peab edastama üksikasjaliku teabe oma varasema dopingutestide ajaloo kohta EAD-le seitsme (7) päeva jooksul vastava taotluse saamise kuupäevast alates ja andma EAD-le volitused teabe hankimiseks muudelt dopinguvastastelt organisatsioonidelt. EAD võib xxxxx ühendust muude dopinguvastaste organisatsioonide, muude laborite või WADA-ga sportlase varasema dopingutestide ajaloo tõendamiseks.

8.4.1.5 EAD võtab vastu lõpliku otsuse selle kohta, kas järeljuurdlusmenetlused annavad tunnistust dopinguvastaste reeglite rikkumisest. Xxxxxxxxxxxx peab EAD võtma arvesse kõiki laboratoorseid analüüse xx xxxxx ning asjaomaste meditsiiniliste nõuande- või läbivaatuskomisjonide soovitusi. Järeljuurdluse tulemuste tõlgendamisel võib EAD konsulteerida xxxxxx xx mis tahes muude ekspertidega.

8.4.1.6 Kui EAD otsustab, et halb analüütiline xxxx on juurdluse tulemuste kohaselt põhjustatud füsioloogilisest või patoloogilisest seisundist xx xxxxx dopinguvastaste reeglite rikkumisest, annab EAD sellest sportlasele nõuetekohaselt teada ning halva analüütilise leiu suhtes ei rakendata mingeid edasisi meetmeid.

8.4.1.7 Kui EAD otsustab, et juurdlus on tõendanud dopinguvastase reeglite rikkumise, rakendab EAD halva analüütilise leiu suhtes käesolevaid dopinguvastaseid reegleid.

8.4.2 Raviotstarbelise kasutamise eriload

8.4.2.1 Kui analüüs tuvastab keelatud aine või võtte, mille suhtes on võimaldatud raviotstarbelise kasutamise eriluba kooskõlas raviotstarbelise kasutamise erilubade rahvusvaheliste standarditega, pole edasiste meetmete rakendamine nõutav.

8.4.2.2 Kui sportlasele on võimaldatud raviotstarbelise kasutamise eriluba kooskõlas raviotstarbelise kasutamise erilubade rahvusvahelise standardiga, kuid keelatud aine tase proovis xx xxxxx raviotstarbelise kasutamise eriloale, jätkab EAD käesolevate dopinguvastaste reeglite järgimist halva analüütilise leiu osas A-proovis.

8.4.2.3 Kui sportlasele ei ole võimaldatud raviotstarbelise kasutamise eriluba kooskõlas raviotstarbelise kasutamise erilubade rahvusvahelise standardiga, järgib EAD käesolevaid dopinguvastaseid reegleid halva analüütilise leiu osas B-proovis.

8.4.2.4 Ka juhul, kui sportlane esitab dopingukontrolli ajal ükskõik millise muu meditsiinilise teabe, järgib EAD käesolevaid dopinguvastaseid reegleid halva analüütilise leiu osas A- proovis.

8.4.3 Algse läbivaatuse järgne teavitamine

8.4.3.1 Kui EAD on tuvastanud, et halb analüütiline xxxx xx ole põhjustatud eeskirjade rikkumisest, mis võivad mõjutada selle kehtivust, ning et kohaldatavad raviotstarbelise kasutamise eriload puuduvad, tagab EAD sportlase kirjaliku teavitamise halvast analüütilisest leiust. Teade peab hõlmama järgnevat teavet:

a) sportlase nimi, riik, spordiala ja võistlusala;

b) võistlusesisene või võistlusväline kontroll ja proovivõtmise kuupäev;

c) kinnitus halva analüütilise leiu kohta A–proovis ja üksikasjalik teave A-proovis tuvastatud keelatud aine kohta.

d) rikutud dopinguvastane reegel vastavalt EAD, rahvusvahelise alaliidu ja/või rahvusliku spordialaliidu reeglitele, või kui nõutav on edasine juurdlus, täiendava juurdluse kirjeldus;

e) dopinguvastase reegli rikkumise võimalikud tagajärjed;

f) sportlase õigus taotleda B-proovi kohest analüüsi ja xxxxx xxxxx kohta, et vastava taotluse esitamatajätmist käsitletakse loobumisena B-proovi analüüsist ning A-proovi leidu kasutatakse dopinguvastase reegli rikkumise tõendusmaterjalina;

g) sportlase ja/või sportlase esindaja õigus viibida B-proovi avamise ning analüüsi juures, kui niisugust analüüsi taotletakse;

h) muud isikud, keda teavitatakse halvast analüütilisest leiust A-proovis.

i) sportlase õigus nõuda A- ja B-proovide laborikaaskirjade koopiaid, mis hõlmavad laboratoorse analüüsi rahvusvahelise standardi poolt nõutavat teavet;

j) sportlase õigus esitada vastuväiteid kõikidele väidetele dopinguvastase reegli rikkumise kohta;

k) juhtudel, kui nõutav on esialgse võistluskeelu rakendamine kooskõlas punktiga 8.6, seda esialgset võistluskeeldu, esialgset ärakuulamist ja/või kiirendatud korras ärakuulamist puudutav teave; ning

l) sportlase õigus loobuda oma õigusest ärakuulamisele väidetava dopinguvastaste reeglite rikkumise ja määratletud dopinguvastase reegli rikkumise tagajärgedega nõustumise kaudu

8.4.3.2 Ürituse korral, millega seoses on nõutav esialgse võistluskeelu (punkt 8.6) kehtestamine, või muudel juhtudel, kus ajapuudus seda nõuab, võib ülaltoodud teabe sportlasele ja muudele asjaomastele organisatsioonidele esmalt esitada suuliselt, millele peab esimesel võimalusel järgnema kirjalik teade.

8.4.4 B-proovi analüüs

8.4.4.1 Kui sportlane või EAD otsustavad B-proovi analüüsi kasuks, võtab EAD ühendust laboriga ning lepib kokku B-proovi analüüsi kuupäeva ja kellaaja.

8.4.4.2 EAD teavitab sportlast B-proovi analüüsi xxx xxxxx, mis ei tohiks olla hilisem kui 5 tööpäeva alates analüüsitaotluse esitamisest sportlase poolt.

8.4.4.3 B-proovi analüüsi aega võib pikendada sportlase, EAD xx xxxxxx omavahelisel kokkuleppel.

8.4.4.4 Sportlasel või sportlase esindajal on õigus viibida B-proovi tuvastamise, avamise ja analüüsi juures.

8.4.4.5 Kui sportlane ega tema esindaja ei viibi B-proovi tuvastamise, avamise ja analüüsi juures, määrab EAD või labor selle juurde sõltumatu isiku.

8.4.4.6 B-proovi analüüs kuulub läbiviimisele samas laboris, kus analüüsiti A-proovi, kuid erineva analüütiku poolt.

8.4.4.7 Kui B-proovi analüüs ei kinnita A-proovi analüüsi tulemusi, teavitab EAD sportlast selle kohta, et proov on negatiivseks tunnistatud ja edasisi meetmeid ei järgne. Esialgse võistluskeelu rakendamise juhtudel tuleb tegutseda vastavalt punktile 8.6.4.

8.4.4.8 Kui B-proovi analüüs kinnitab A-proovi halba analüütilist leidu, jätkab EAD käesolevate dopinguvastaste reeglite rakendamist halva analüütilise leiu suhtes.

8.5 Muud dopinguvastaste reeglite rikkumised

8.5.1 Algne läbivaatus

8.5.1.1 Võimalikust dopinguvastase reegli rikkumisest tunnistust andva dopingukontrolliametniku aruande ja/või muude seonduvate dokumentide vastuvõtmisel vaatab EAD võimalike eeskirjade rikkumise tuvastamiseks läbi kogu juhtumiga seonduva dokumentatsiooni.

8.5.1.2 Kui dokumentatsioonis leidub mingeid eeskirjade rikkumisi, määrab EAD kindlaks selle, kas neid eeskirjade eiramisi võib mõistlikkuse piires käsitleda dopinguvastase reegli rikkumise võimalikkust mõjutavana.

8.5.1.3 Kui on mõistlik põhjus eeldada, et eeskirjade rikkumised kahjustavad dopinguvastase reegli rikkumise võimalikkust, loobub EAD dopingukontrolliametniku aruande edasisest käsitlemisest.

8.5.1.4 Kui EAD otsustab loobuda dopingukontrolliametniku aruande edasisest käsitlemisest, tuleb sellest viivitamatult teavitada sportlase rahvusvahelist alaliitu, rahvuslikku spordialaliitu xx XXXX-d.

8.5.1.5 Sportlane ja/või abipersonal võivad võimalike dopinguvastaste reeglite rikkumiste suhtes selgitusi esitada. EAD võtab neid selgitusi arvesse ettepanekute tegemisel selle osas, kas edastada sportlasele ja/või abipersonalile teade dopinguvastase reegli võimaliku rikkumise kohta.

8.5.2 Algse läbivaatuse järgne teavitamine

8.5.2.1 Kui EAD on tuvastanud, et võimalikule dopinguvastase reegli rikkumisele viitava dopingukontrolli aruande ja/või muu seonduva dokumentatsiooni koostamisel ei ole rikutud eeskirju niivõrd, et need võiksid mõjutada tulemuste kehtivust, tagab EAD sportlase kirjaliku teavitamise võimalikust dopinguvastase reegli rikkumisest.

Teade peab hõlmama järgnevat teavet:

a) sportlase ja/või abipersonali nimi, riik, spordiala ja võistlusala;

b) konkreetse dopinguvastase reegli rikkumisele viitava dopingukontrolliametniku aruande ja/või muu seonduva dokumentatsiooni kokkuvõte;

c) rikutud dopinguvastane reegel vastavalt EAD, rahvusvahelise alaliidu ja/või rahvusliku spordialaliidu reeglitele, või kui nõutav on edasine juurdlus, täiendava juurdluse kirjeldus;

d) dopinguvastase reegli rikkumise võimalikud tagajärjed;

e) sportlase ja/või abipersonali õigus võimaliku dopinguvastase reegli rikkumise kohta selgitusi esitada;

f) muud isikud, keda dopinguvastase reegli rikkumisest teavitatakse; ning

g) juhtudel, kui nõutav on esialgse võistluskeelu rakendamine kooskõlas punktiga 8.6, seda esialgset võistluskeeldu, esialgset ärakuulamist ja/või kiirendatud korras ärakuulamist puudutav teave.

8.5.2.2 Ürituse korral, millega seoses on nõutav esialgse võistluskeelu (punkt 8.6) kehtestamine, või muudel juhtudel, kus ajapuudus seda nõuab, võib ülaltoodud teabe sportlasele ja/või abipersonalile ning muudele asjaomastele organisatsioonidele esmalt esitada suuliselt, millele peab esimesel võimalusel järgnema kirjalik teade.

8.6 Sportlaste isikusamasus

8.6.1 EAD tuvastab dopingukontrolli vormi ja/või muu asjaomase dokumentatsiooni põhjal kõik sportlased, xxxxx proovid andsid tulemuseks halva analüütilise leiu või võimaliku dopinguvastase reegli rikkumise.

8.6.2 Sportlase ja/või sportlase abipersonali isikuandmed peavad jääma konfidentsiaalseks kogu tulemuste haldusprotsessi vältel. Teavitatakse xxxx sportlast või muud isikut, kes võib olla pannud toime dopinguvastase reegli rikkumise. Sportlase riiklikku dopinguvastast organisatsiooni, rahvuslikku spordialaliitu, rahvusvahelist alaliitu xx XXXX-d teavitatakse algse läbivaatuse järgse teavitamise protsessi (punkti 8.3.4) lõpuleviimise järel.

8.7 Esialgsed ärakuulamised ja võistluskeelud

8.7.1 Kui sportlast on kooskõlas punktiga -8.3.4 teavitatud algse läbivaatuse järel, võib EAD

ja/või xxxxxx rahvusvaheline alaliit kehtestada sportlase suhtes esialgse võistluskeelu.

8.7.2 Esialgse võistluskeelu kehtestamise korral sportlase suhtes tuleb sportlasele võimaldada kas:

a) esialgne ärakuulamine enne esialgse võistluskeelu kehtestamist;

b) esialgne ärakuulamine esimesel võimalusel (10 päeva jooksul) pärast esialgse võistluskeelu kehtestamist. Kirjaliku teavitamise korral võidakse antud tähtaega pikendada; või

c) kiirendatud korras ärakuulamine esimesel võimalusel pärast esialgse võistluskeelu kehtestamist.

8.7.3 Kõik esialgsed ärakuulamised või kiirendatud korras ärakuulamised peavad olema läbi viidud kooskõlas koodeksi artiklitega 7.5 ja 8. Ärakuulamisele võib kohaldada eraldi juhiseid.

8.7.4 Kui esialgne võistluskeeld on kehtestatud A-proovi halva analüütilise leiu suhtes, sportlane on taotlenud B-proovi analüüsi läbiviimist ja B-proovi analüüs ei kinnita A-proovi analüüsi tulemusi, tunnistatakse esialgne võistluskeeld koheselt kehtetuks.

8.7.5 Kui esialgne võistluskeeld on kehtestatud dopingukontrolliametniku aruande ja/või seonduva dokumentatsiooni põhjal, mis annab tunnistust võimalikust dopinguvastase reegli rikkumisest, ning EAD otsustab sportlase selgitustega tutvumisel, et dopinguvastaste reeglite rikkumist pole aset leidnud, tunnistatakse esialgne võistluskeeld koheselt kehtetuks.

8.7.6 Kui sportlane või sportlase võistkond on esialgse võistluskeelu järel võistluselt või ürituselt

eemaldatud ja esialgne võistluskeeld tunnistatakse kehtetuks kooskõlas punktidega 8.6.4 või

8.6.5 ning sportlase või võistkonna osalemisõiguse ennistamine on endiselt võimalik võistlust või üritust xxxx osas mõjutamata, tuleb sportlasel või võistkonnal lubada jätkata võistlusel või üritusel osalemist.

8.7.7 Kui EAD otsustab, et dopinguvastase reegli rikkumist pole toimunud, tuleb sellest viivitamatult teavitada sportlase rahvusvahelist alaliitu, rahvuslikku spordialaliitu, riiklikku dopinguvastast organisatsiooni xx XXXX-d.

8.8 Dopinguvastase reegli rikkumise kinnitamine

8.8.1 Juhul, kui ilmnenud on halb analüütiline xxxx xx:

a) testi pole vastavalt punktile 8.3.1 eeskirjade eiramise tõttu kehtetuks tunnistatud;

b) keelatud aine sisaldus xx xxxxx kooskõlas punktiga 5 võimaldatud raviotstarbelise kasutamise eriloale;

c) sportlane ei ole taotlenud B-proovi analüüsi, või siis kinnitab B-proovi läbiviidud analüüs A-proovi halba analüütilist leidu kooskõlas punktiga 8.3.5;

d) ükskõik milline läbiviidud järeljuurdlus on viinud järeldusele, et dopinguvastase reegli rikkumine võib olla aset leidnud vastavalt punktile 8.3.2; ning

e) sportlane pole esitanud mis tahes teavet või tõendusmaterjali edasist juurdlust nõudva testi kehtivuse kohta, kinnitab EAD dopinguvastase reegli rikkumise.

8.8.2 Kui EAD kinnitab dopinguvastase reegli rikkumise, teavitab EAD antud kinnitusest kirjalikult isikut, isiku riiklikku dopinguvastast agentuuri, rahvusvahelist alaliitu, rahvuslikku rahvuslikku spordialaliituu, riiklikku dopinguvastast organisatsiooni xx XXXX-d.

8.8.3 Kui EAD kinnitab dopinguvastase reegli rikkumise, teavitab EAD kinnitusest Eesti dopinguvastast distsiplinaarkolleegiumi ärakuulamise läbiviimiseks kooskõlas punktiga 9 ja võimalike kohaldatavate suunistega. EAD esitab Eesti dopinguvastasele distsiplinaarkolleegiumile kogu kinnitusega seonduva dokumentatsiooni.

8.8.4 Isikul on samuti õigus koopiatele kõigist dokumentidest, mis seonduvad dopinguvastase reegli rikkumise kinnitusega, ja EAD kohustub andma mainitud koopiad üle isikule või tema esindajale vastava taotluse saamisel.

9 DISTSIPLINAARMENETLUS

9.1 Eesti dopinguvastase distsiplinaarkolleegiumi nimetamine

9.1.1 Eesti Olümpiakomitee nimetab ametisse sõltumatu Eesti dopinguvastase distsiplinaarkolleegiumi, mille koosseisu kuuluvad vähemalt viis liiget, kellest vähemalt üks on kõrgema juriidilise haridusega, üks kõrgema meditsiinilise haridusega ja vähemalt üks isik, kes on olnud spordijuht või sportlane. Iga liige nimetatakse ametisse nende võime põhjal menetleda juhtumeid, õiglaselt, erapooletult ja sõltumatult.

9.1.2 Iga kolleegiumi liige nimetatakse ametisse kolmeks aastaks .

9.1.3 Kolleegiumi liikme xxxxx või tagasiastumise korral võib Eesti Olümpiakomitee nimetada vabaksjäänud koha täitmise eesmärgil kolleegiumi liikmeks sõltumatu isiku. Niisugusel viisil nimetatud isik nimetatakse ametisse koha vabastanud liikme ametiaja lõpuni.

9.1.4 Eesti Olümpiakomitee võib kolleegiumi liikmeid tagasi kutsuda.

9.2 Eesti dopinguvastase distsiplinaarkolleegiumi pädevus

9.2.1 Eesti dopinguvastasel distsiplinaarkolleegiumil on volitused ärakuulamiste korraldamiseks ja otsuste vastuvõtmiseks ükskõik millises asjas, mis käesolevate dopinguvastaste reeglite põhjal kolleegiumile menetlemiseks esitatakse. Muuhulgas on Eesti dopinguvastasel distsiplinaarkolleegiumil volitused otsuste vastuvõtmiseks käesolevate dopinguvastaste reeglite põhjal dopinguvastaste reeglite rikkumiste tagajärgede osas.

9.2.2 Eesti dopinguvastane distsiplinaarkolleegium on oma ülesannete täitmisel õiglane ja erapooletu.

9.2.3 Eesti dopinguvastasel distsiplinaarkolleegiumil on kõik volitused, mida kolleegium vajab oma ülesannete täitmiseks ja mis sellega kaasnevad.

9.2.4 Ükskõik millised Eesti dopinguvastase distsiplinaarkolleegiumi poolt vastuvõetud lõplikud otsused või dopinguvastaste reeglite rikkumise tagajärjed ei kuulu tühistamisele, muutmisele või kehtetuks tunnistamisele mis tahes kohtu, vahekohtuniku, vahekohtu või muu õigusorgani poolt xxxxx Eesti dopinguvastase apellatsioonikolleegiumi või CAS-i ükskõik millisel põhjusel, sealhulgas käesolevates dopinguvastastes reeglites sätestatud menetluste ükskõik millise rikkumise, eiramise, mittejärgimise või kõrvalekaldumise tõttu, tingimusel, et tegemist ei ole olnud õiguse kuritarvitamisega.

9.3 Eesti dopinguvastase distsiplinaarkolleegiumi ärakuulamised

9.3.1 Kui punktis 8 kirjeldatud tulemuste põhjal näib, et käesolevate dopinguvastaste reeglite rikkumine võib olla aset leidnud, esitab EAD asja Eesti dopinguvastasele distsiplinaarkolleegiumile otsuse vastuvõtmiseks selle kohta, kas käesolevaid dopinguvastaseid reegleid on rikutud, ning kui see on nõnda, siis millised tagajärjed peaksid sellega kaasnema.

9.3.2 Eesti dopinguvastase distsiplinaarkolleegiumi esimees või, tema puudumisel, aseesimees nimetab iga juhtumi korral xxxx (3) kolleegiumi liiget, kes juhtumit menetlevad ja otsuse langetavad. Iga niisuguse ärakuulamiskolleegiumi koosseisu kuuluvad esimees või üks aseesimeestest kui kolleegiumi esimees, üks praktiseerivast arstist liige ja üks spordijuhist või sportlasest liige.

9.3.3 Nimetatud liikmed ei tohi juhtumiga eelnevalt seotud olla. Iga liige peab nimetamise järel avaldama esimehele võimalikud asjaolud, mis võivad tema erapooletust ükskõik millise osapoole suhtes mõjutada.

9.3.4 Sportlane või muu isik võib ärakuulamisest loobuda, öeldes ärakuulamise õigusest kirjalikult ära ja võttes omaks käesolevate dopinguvastaste reeglite rikkumise ning nõustudes selle EAD poolt teatatud tagajärgedega vastavalt koodeksi artiklile 10 (Individuaalsete tulemuste automaatne diskvalifitseerimine) ja koodeksi artiklile 11 (Üksikisikute sanktsioonid).

9.3.5 Eesti dopinguvastasel distsiplinaarkolleegiumil on oma äranägemisel õigus nimetada kolleegiumi abistavaid või nõustavaid eksperte juhul, kui kolleegium seda vajab.

9.3.6 Vastaval rahvusvahelisel alaliidul ja/või rahvuslikul spordialaliidul (kui ei osale menetluses), riiklikul olümpiakomiteel (kui ei osale menetluses) xx XXXX-l on õigus osaleda Eesti dopinguvastase distsiplinaarkolleegiumi ärakuulamistel vaatlejana.

9.3.7 Ärakuulamised vastavalt käesolevale punktile tuleks lõpule viia kiirendatud korras, kõigil juhtudel kolme (3) kuu jooksul alates punktis 8 (Tulemuste haldamine) kirjeldatud tulemuste haldusprotsessi lõpetamisest, välja arvatud erandlike asjaolude olemasolu korral.

9.3.8 Kui pooled pole kokku leppinud teisiti on Eesti dopinguvastane distsiplinaarkolleegium kohustatud:

9.3.8.1 alustama ärakuulamisega neljateistkümne (14) päeva jooksul teavituskuupäevast alates;

9.3.8.2 väljastama kirjaliku otsuse kahekümne (20) päeva jooksul teavituskuupäevast alates; ning

9.3.8.3 väljastama otsuse kirjalikud põhjendused kolmekümne (30) päeva jooksul teavituskuupäevast alates.

9.3.9 Üritustega seoses läbiviidavad ärakuulamised võidakse läbi viia kiirendatud korras.

9.4 Eesti dopinguvastase distsiplinaarkolleegiumi menetlus

9.4.1 Käesolevate dopinguvastaste reeglite rakendamisel on Eesti dopinguvastasel distsiplinaarkolleegiumil xx xxxxx ärakuulamiskolleegiumidel volitused oma menetluste reguleerimiseks.

9.4.2 EAD tutvustab süüdistust isiku vastu Eesti dopinguvastase distsiplinaarkolleegiumi ees xx xxx EAD xxxx nõuab, abistab EAD-d vastava isiku rahvuslik spordialaliit.

9.4.3 Isikul, xxxxx vastu süüdistus esitatakse, on õigus vastuväidete esitamiseks väidetava

dopinguvastase reegli rikkumise ja sellest tulenevate tagajärgede suhtes.

9.4.4 Ükskõik millise osapoole või tema esindaja puudumist ärakuulamiselt sellest teavitamise järel käsitletakse loobumisena oma õigusest ärakuulamisele. Võimalik on antud õiguse ennistamine mõistlikel põhjustel.

9.4.5 Iga osapool võib ärakuulamisele määrata enda esindaja, kandes seejuures esinduskulud ise.

9.4.6 Igal osapoolel on ärakuulamisel õigus tõlgile, kui ärakuulamiskolleegium seda vajalikuks peab. Ärakuulamiskolleegium määrab tõlgi isiku ja vastutuse tema teenuste maksumuse eest.

9.4.7 Menetluse igal osapoolel on õigus tõendusmaterjali esitamiseks, sh õigus kutsuda ja küsitleda tunnistajaid (ärakuulamiskolleegium võib omal äranägemisel nõustuda telefoni xxxx, kirjaliku tunnistuse vormis või faksi, elektroniposti vms vahendite kaudu esitatud ütlustega).

9.4.8 Dopinguvastaste reeglite rikkumisega seonduvaid fakte võib tuvastada mis tahes usaldusväärsete vahendite, sh omaksvõttude abil. Ärakuulamiskolleegiumil on õigus xxxxx vastu tõendusmaterjali, sealhulgas kuuldusi, kui ta peab vastavat teavet asjakohaseks.

9.4.9 Ärakuulamiskolleegium võib ärakuulamisi edasi lükata või nendes vaheaegu teha.

9.4.10 Ärakuulamiskolleegium võib menetluse mõne osapoole taotlusel või omal initsiatiivil nõuda ärakuulamisel esitletavat teavet puudutavate täiendavate üksikasjade esitamist kolleegiumile ja/või muudele osapooltele ning kõnealune osapool on kohustatud antud nõudmise täitma.

9.4.11 Ärakuulamiskolleegiumi ükskõik millise nõude või suunise täitmatajätmine asjaomase isiku poolt ei takista asja menetlemist ärakuulamiskolleegiumi xxxxx xx ärakuulamiskolleegium võib niisuguseid täitmatajätmisi otsuse tegemisel arvesse xxxxx.

9.4.12 Ärakuulamised võidakse salvestada, kõik salvestised jäävad EAD omandisse ja valdusse.

9.5 Eesti dopinguvastase distsiplinaarkolleegiumi otsused

9.5.1 Ärakuulamiskolleegiumi arutelud otsuse vastuvõtmisel ei kuulu avalikustamisele.

9.5.2 Ükskõik millised vähemuse otsused või lahknevad otsused peavad olema kirjalikult põhjendatud. Enamuse otsuse korral on see ärakuulamiskolleegiumi otsuseks.

9.5.3 Ärakuulamiskolleegiumi otsus vormistatakse, dateeritakse ja allkirjastatakse. Ärakuulamise lõpuleviimise kiirendamiseks võib otsuse esitada xxxx kirjalike põhjendusteta, kooskõlas punktis 9.3.8 sätestatud ajakavaga. Juhul, kui võistluskeeld tühistatakse punkti 11.5.1 põhjal (Süü või hooletuse puudumine) või selle kehtivust lühendatakse punkti 11.5.2 põhjal (Olulise süü või hooletuse puudumine), peab otsus selgitama tühistamise või lühendamise aluseid.

9.5.4 Ärakuulamiskolleegiumi otsus edastatakse menetluse osapooltele, WADA-le ja vastavale rahvusvahelisele alaliidule (ning Eesti Olümpiakomiteele ja rahvuslikule spordialaliidule, nende menetluses mitteosalemise korral) niipea kui võimalik pärast ärakuulamise lõppu.

9.5.5 Eesti dopinguvastase ärakuulamiskolleegiumi otsuseid saab edasi kaevata vastavalt punktile 13 (Apellatsioonkaebused).

10 INDIVIDUAALSETE TULEMUSTE AUTOMAATNE DISKVALIFITSEERIMINE

Võistlusesisese testimise tulemusena avastatud dopinguvastase reegli rikkumine toob automaatselt xxxxx üksikisiku poolt sellel võistlusel saavutatud tulemuse diskvalifitseerimise koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega, sealhulgas võimalikest medalitest, punktidest ja auhindadest ilmajäämise.

[Kommentaar artikli 10 juurde: Kui kuldmedali võitnud sportlase organismis sisaldub keelatud ainet, on see teiste samas võistluses osalenud sportlaste suhtes ebaõiglane, olenemata sellest, kas kuldmedali võitjal selles mingit süüd oli. Võistlustulemustest kasusaamine peaks olema lubatud ainult "puhastele" sportlastele.

Võistkondlikud spordialad – vt. artikkel 12 (Tagajärjed võistkondliku spordi korral).

Spordialade korral, mille näol pole tegu võistkondlike spordialadega, kuid kus auhindu antakse võistkondadele, kohaldatakse võistkonna, mille üks või mitu liiget on toime pannud dopinguvastase reegli rikkumise, suhtes diskvalifitseerimist või muid distsiplinaarseid meetmeid kooskõlas RDVO kohaldatavate reeglitega.]

11 ÜKSIKISIKUTE SANKTSIOONID

11.1 Tulemuste diskvalifitseerimine üritusel, mille käigus dopinguvastase reegli rikkumine aset leiab

11.1.1 Ürituse ajal või sellega seoses asetleidev dopinguvastase reegli rikkumine võib ürituse juhtivorgani otsusel xxxxx xxxx sportlase kõigi sellel üritusel saavutatud individuaalsete tulemuste diskvalifitseerimise koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega, sealhulgas võimalikest medalitest, punktidest ja auhindadest ilmajäämise, välja arvatud punktis 11.1.2 sätestatud juhtudel.

[Kommentaar artikli 11.1.1 juurde: Xxxxx xxx artikkel 10 (Individuaalsete tulemuste automaatne diskvalifitseerimine) diskvalifitseerib üksnes selle võistluse tulemuse, mille raames sportlane andis

positiivse proovi, võib käesolev artikkel xxxxx xxxx kõigi võistlusvoorude tulemuste diskvalifitseerimise ürituse vältel.

Tegurid, mida tuleks arvestada seisukoha võtmisel ürituse muude tulemuste diskvalifitseerimise osas, võiksid hõlmata näiteks sportlase poolt toimepandud dopinguvastase reegli rikkumise tõsidust xx xxxx, kas sportlase proovid muude võistlusvoorude käigus olid negatiivsed.]

11.1.2 Kui sportlane tõendab, et rikkumine pole tekkinud tema süü ega hooletuse tõttu, ei diskvalifitseerita sportlase individuaalseid tulemusi muudel võistlustel, välja arvatud juhul, kui sportlase tulemused muudel võistlustel xxxxx võistluse, xxx xxxxxx aset dopinguvastase reegli rikkumine, olid tõenäoliselt mõjutatud dopinguvastase reegli rikkumisest sportlase poolt.

11.2 Võistluskeelu kohaldamine keelatud ainete ja võtete kasutamise eest

Koodeksi artikli 2.1 (Keelatud aine või selle metaboliidide või markerite sisaldumine), koodeksi artikli 2.2 (Keelatud aine või võtte kasutamine või kasutamise katse) ja koodeksi artikli 2.6 (Keelatud ainete ja võtete valdamine) rikkumise korral kohaldatakse alltoodud võistluskeeldu, välja arvatud juhul, kui täidetud on artiklites 10.4 ja 10.5 esitatud tingimused või artiklis 10.6 esitatud tingimused võistluskeelu pikendamise osas:

Esmakordne rikkumine: Kahe (2) aastane võistluskeeld.

[Kommentaar artikli 11.2 juurde: Karistuste ühtlustamine on olnud dopinguvastase võitluse üheks kõige enam arutletud ja diskuteeritud teemaks. Ühtlustamine tähendab seda, et iga juhtumi ainulaadsete asjaolude suhtes rakendatakse samasid reegleid ja kriteeriume. Vastuväited karistuste ühtlustamisele põhinevad spordialade erinevustel, näiteks: mõningate spordialadega tegelejad on elukutselised sportlased, kes teenivad spordiga suuri summasid, teiste spordialadega tegelejad aga ilmselged harrastajad; spordialadel, kus sportlase karjäär on lühike (näiteks iluvõimlemine), avaldab kaheks aastaks diskvalifitseerimine sportlasele oluliselt suuremat mõju võrreldes spordialadega, millega tegelevate sportlaste karjäärid reeglina märksa pikemad on (nt. ratsutamine ja laskmine); üksikspordialade korral suudab sportlane üksi treenides oma võistlusoskusi alal xxxxx tunduvalt paremini kui muude spordialade korral, kus võistkonna koosseisus treenimine suuremat tähtsust omab. Põhiargumendiks ühtlustamise kasuks on asjaolu, et kaks samast riigist pärit sportlast, kes annavad samadel asjaoludel sama keelatud aine suhtes positiivse proovi, ei tohiks elementaarsest õiglusest lähtuvalt saada erinevaid karistusi ainuüksi erinevate spordialadega tegelemise tõttu. Lisaks käsitletakse paindlikkust karistuste rakendamisel sageli vastuvõetamatu võimalusena mõningate spordiorganite jaoks olla dopingutarvitajate suhtes sallivam. Samuti on karistuste ühtlustamatus sageli olnud volialakonfliktide allikaks rahvusvaheliste alaliiitude ja RDVO-de vahel.]

11.3 Võistluskeeld muude dopinguvastaste reeglite rikkumiste eest

Võistluskeelu kestus muude kui artiklis 11.2 sätestatud dopinguvastaste reeglite rikkumiste korral:

11.3.1 Koodeksi artikli 3.3 (Proovivõtmises osalemisest keeldumine või mitteosalemine) või

koodeksi artikli 3.5 (Dopingukontrolliga manipuleerimine) rikkumiste korral kohaldatava

võistluskeelu kestuseks on kaks (2) aastat, välja arvatud juhul, kui täidetud on artiklis 11.5 kehtestatud tingimused või koodeksi artiklis 11.6 kehtestatud tingimused.

11.3.2 Koodeksi artikli 2.7 (Kaubitsemine) või koodeksi artikli 2.8 (Keelatud aine või keelatud võtte manustamine) rikkumiste korral kohaldatava võistluskeelu kestuseks on minimaalselt neli

(4) aastat ja maksimaalselt eluaegne võistluskeeld, välja arvatud juhul, kui täidetud on artiklis 11.5 kehtestatud tingimused. Ükskõik millise dopinguvastase reegli rikkumist, kuhu on kaasatud alaealine, loetakse eriti tõsiseks rikkumiseks; kui taolise rikkumise toimepanijaks on sportlase tugipersonal ja rikkumine seondub muude kui artiklis 5.2.2 viidatud määratletud ainetega, toob see kõnealusele sportlase tugipersonalile xxxxx eluaegse võistluskeelu. Lisaks kuuluvad niisuguste artiklite olulised rikkumised, mis on vastuolus ka spordiga mitteseonduvate seaduste ja määrustega, ettekandmisele pädevatele haldus-, ameti- või kohtuorganitele.

[Kommentaar artikli 11.3.2 juurde: Isikute, kes osalevad sportlaste dopingukasutuses või selle varjamises, suhtes tuleks rakendada karistusi, mis on rangemad positiivse proovi andnud sportlaste suhtes rakendatavatest karistustest. Kuivõrd spordiorganisatsioonide volitused piirduvad üldjuhul tunnistuste, liikmestaatuste ja muude spordiga seonduvate hüvede tühistamisega, kujutab sportlase tugipersonali pädevatele ametivõimudele ülesandmine endast olulist sammu võitluses dopinguga.]

11.3.3 Koodeksi artikli 2.4 rikkumiste (asukohateabe mitteesitamine ja/või testimisel mitteosalemine) korral on võistluskeelu kestuseks:

Esmakordne rikkumine: Minimaalselt ühe (1) aasta ja maksimaalselt kahe (2) aasta pikkune võistluskeeld, olenevalt sportlase süülisuse astmest;

[Kommentaar artikli 11.3.3 juurde: Artikli 11.3.3 põhjal rakendatava karistuse kestuseks on kaks aastat juhul, xxx xxxx xxxx mitteesitamist või testimisel mitteosalemist on vabandamatud. Vastasel juhul määratakse võistluskeeld vahemikus kahest aastast ühe aastani, sõltuvalt juhtumi asjaoludest.]

11.4 Võistluskeelu tühistamine või selle kestuse lühendamine määratletud ainete ja erandlike asjaolude korral

Kui sportlasel või muul isikul õnnestub tõendada seda, kuidas määratletud aine tema organismi või tema valdusse sattus, ning seda, et vastava määratletud aine kasutamine ei olnud mõeldud sportlase spordisaavutuste parandamiseks või sooritusvõimet tõstva aine kasutamise maskeerimiseks, asendatakse artiklis 11.2 sätestatud võistluskeeld järgnevalt:

Esmakordne rikkumine: Minimaalselt noomitus eelseisvatel üritustel kehtiva

võistluskeeluta ja maksimaalselt kahe (2) aasta pikkune võistluskeeld.

Ükskõik millise tühistamise või kestuse lühendamise õigustamiseks peab sportlane või muu isik esitama lisaks oma sõnale tõendusmaterjali, mis kinnitab ärakuulamiskolleegiumi jaoks vastuvõetavalt spordisaavutuste parandamise või sooritusvõimet tõstva aine kasutamise kavatsuse puudumist. Võistluskeelu võimaliku lühendamise kaalumise kriteeriumiks on sportlase või muu isiku süülisuse aste.

[Kommentaar artikli 11.4 juurde: Nüüd artiklis 5.2.2 sätestatud määratletud ained ei pruugi spordidopingu seisukohast olla vähemtõsised võrdluses muude keelatud ainetega (näiteks võib määratletud ainena registreeritud stimulant võistluses osalevale sportlasele väga tõhusat mõju avaldada); antud põhjusel kohaldatakse sportlase suhtes, kes kõnealuse artikli kriteeriume ei täida, kahe aasta pikkust võistluskeeldu, ning võimalik on xx xxxx nelja aasta pikkuse võistluskeelu kohaldamine artikli 11.6 alusel. Samas võib määratletud ainete kasutamisele muude keelatud ainetega võrreldes suurema tõenäosusega leiduda usutav, dopingutarvitamisega mitteseonduv selgitus.

Artikkel kehtib xxxx juhtudel, kui ärakuulamiskolleegium on juhtumi objektiivsetele asjaoludele tuginedes veendunud, et sportlane ei kavatsenud keelatud aine tarvitamise kaudu parandada oma spordisaavutusi. Objektiivsete asjaolude, mis koosvõetult võivad viia ärakuulamiskolleegiumi veendumusele sooritusvõime tõstmise kavatsuse puudumise kohta, võimalikeks näideteks on muuhulgas: asjaolu, et määratletud aine poleks oma olemuse või manustamise ajastuse tõttu sportlasele kasuks tulnud; määratletud aine avalik kasutamine või kasutamise avalikustamine; kehtiv tervisekontrolli kaart, mis põhjendab määratletud aine spordiga mitteseonduvat väljakirjutamist. Üldjuhul on spordisaavutuste parandamise kavatsuse puudumise tõendamiskohustus sportlase jaoks seda suurem, mida suurem on aine potentsiaalne sooritusvõimet tõstev mõju.

Xxxxx xxx nõutav on spordisaavutuste parandamise kavatsuse puudumise vastuvõetav tõendamine ärakuulamiskolleegiumi ees, võib sportlane põhjendada määratletud aine sattumise tema organismi tõenäosuse tasakaalu põhjal.

Sportlase või muu isiku süülisuse astme hindamisel peavad vaadeldavad asjaolud olema konkreetsed ja asjaomased, selgitamaks sportlase või muu isiku kõrvalekaldumist eeldatavast käitumisstandardist. Seega pole näiteks asjaolu, et sportlane kaotaks võistluskeelu ajaks võimaluse suurte rahasummade teenimiseks, asjaolu, et sportlase karjääri lõpuni on jäänud xxxx xxxx, või spordisündmuste kalendri ajastus olulisteks teguriteks, mida tuleks xxxxx arvesse võistluskeelu kestuse lühendamisel käesoleva artikli põhjal. Eeldatakse, et võistluskeelu täielik tühistamine leiab aset xxxx kõige erandlikumatel juhtudel.]

11.5 Võistluskeelu tühistamine või selle kestuse lühendamine erandlike asjaolude põhjal

11.5.1 Eksimuse või hooletuse puudumine

Kui sportlasel õnnestub üksikjuhtumil tõendada eksimuse või hooletuse puudumist, tühistatakse vastasel juhul kohaldamisele kuuluv võistluskeeld. Kui sportlase proovis avastatakse keelatud aine või selle markerid või metaboliidid xx xxxx on koodeksi artikli

2.1 (Keelatud aine sisaldumine) rikkumisega, peab sportlane võistluskeelu

tühistamiseks tõendama xx xxxx, kuidas keelatud aine tema organismi sattus.

Kui käesolevat artiklit kohaldatakse ja vastasel juhul kohaldamisele kuuluv võistluskeeld tühistatakse, ei käsitleta vastavat dopinguvastase reegli rikkumist rikkumisena xxxx seoses võistluskeelu kestuse kindlaksmääramisega mitme rikkumise eest vastavalt artiklile 11.7.

11.5.2 Olulise eksimuse või hooletuse puudumine

Kui sportlasel või muul isikul õnnestub üksikjuhtumil tõendada olulise eksimuse või hooletuse puudumist, on võimalik võistluskeelu kestuse lühendamine, kuid lühendatud võistluskeelu kestus ei tohi olla väiksem kui pool vastasel juhul rakendatava võistluskeelu kestusest. Kui vastasel juhul kuuluks rakendamisele eluaegne võistluskeeld, ei tohi antud lõike põhjal lühendatud kestus jääda alla 8 aasta. Kui sportlase proovis avastatakse keelatud aine või selle markerid või metaboliidid xx xxxx on koodeksi artikli 2.1 (Keelatud aine sisaldumine) rikkumisega, peab sportlane võistluskeelu lühendamiseks tõendama xx xxxx, kuidas keelatud aine tema organismi sattus.

[Kommentaarid artiklite 11.5.1 ja 11.5.2 juurde: RDVO dopinguvastased reeglid lubavad võistluskeelu kestuse lühendamist või tühistamist üksnes juhul, kui sportlasel õnnestub rikkumisega seoses tõendada eksimuse või hooletuse puudumist või olulise eksimuse või hooletuse puudumist. Niisugune lähenemine sobib kokku inimõiguste põhimõtetega xx xxxx tasakaalu erandite arvu tunduvat piiramist või erandite keelamist pooldavate dopinguvastaste organisatsioonide ning dopinguvastaste organisatsioonide vahel, mis lühendaksid kaheaastase võistluskeelu kestust mitmesuguste muude tegurite alusel isegi juhul, kui sportlase süü on tõendamist leidnud. Mainitud artiklid kehtivad üksnes karistuste rakendamise suhtes; need ei ole kohaldatavad selle kindlaksmääramiseks, kas dopinguvastase reegli rikkumine on aset leidnud või mitte. Artiklit

11.5.2 võib kohaldada ükskõik millise dopinguvastase reegli rikkumise suhtes, ehkki kestuse lühendamise kriteeriumide täitmine on eriti xxxxx niisuguste dopinguvastase reegli rikkumiste korral, kus teadmine on rikkumise üheks osaks.

Artiklid 11.5.1 ja 11.5.2 on mõeldud rakendamiseks xxxx seoses juhtumitega, mille asjaolud on tõeliselt erandlikud, ning mitte seoses valdava enamikuga juhtumitest.

Artikli 11.5.1 kohaldamise näide, mille korral eksimuse või hooletuse puudumine tooks xxxxx karistuse täieliku tühistamise, hõlmab juhtumeid, mille korral sportlasel õnnestub tõendada, et teda saboteeriti kõigi ettevaatusabinõude rakendamisele vaatamata konkurendi poolt. Vastupidiselt pole karistuse täielik tühistamine eksimuse või hooletuse puudumise põhjal lubatud järgnevate asjaolude korral: (a) positiivne testitulemus, mis on põhjustatud valesti sildistatud või saastunud vitamiinidest või toidulisanditest (sportlased vastutavad kõige eest, mida nad manustavad (artikkel 3.1.1), xx xxxx on hoiatatud toidulisandite saastumise eest); keelatud aine manustamine sportlase isikliku arsti või treeneri poolt, millest sportlast ei teavitata (sportlased vastutavad oma meditsiinilise personali valiku ja meditsiinilise personali teavitamise eest selle kohta, et neile ei tohi manustada keelatud aineid); ning (c) sportlase söögi või joogi saboteerimine abikaasa, treeneri või muu sportlase kaaskonda kuuluva isiku poolt (sportlased vastutavad kõige eest, mida nad manustavad, ja nende isikute käitumise eest, kellele nad usaldavad juurdepääsu oma toidule ning joogile). Samas võib ükskõik milline ülalviidatud näidetest konkreetse juhtumi ainulaadsetest asjaoludest sõltuvalt xxxxx xxxx karistuse kestuse lühendamise olulise eksimuse või hooletuse puudumise tõttu. (Näiteks võib kestuse lühendamine olla igati õigustatud näite (a) korral, kui sportlasel õnnestub selgelt tõendada, et positiivse testi põhjuseks oli keelatud ainetega mitteseotud allikalt ostetud tavalise multivitamiini saastumine ja sportlane vältis hoolikalt muude toidulisandite manustamist.)

Sportlase või muu isiku süülisuse astme hindamiseks artiklite 11.5.1 ja 11.5.2 põhjal peab esitatud tõendusmaterjal olema konkreetne ja asjaomane, selgitamaks sportlase või muu isiku kõrvalekaldumist eeldatavast käitumisstandardist. Seega pole näiteks asjaolu, et sportlane kaotaks

võistluskeelu ajaks võimaluse suurte rahasummade teenimiseks, asjaolu, et sportlase karjääri lõpuni on jäänud xxxx xxxx, või spordisündmuste kalendri ajastus asjaomasteks teguriteks, mida tuleks xxxxx arvesse võistluskeelu kestuse lühendamisel käesoleva artikli põhjal.

Ehkki alaealiste suhtes ei rakendata kohaldatava karistuse määramisel iseenesest erikohtlemist, on noorus ja kogemuste puudumine kindlasti teguriteks, mida tuleb arvesse xxxxx sportlase või muu isiku süü kindlaksmääramisel artikli 11.5.2 ning artiklite 11.4 ja 11.5.1 põhjal.

Artiklit 11.5.2 ei tuleks kohaldada juhtudel, mil kehtivad artiklid 11.3.3 või 11.4, sest need artiklid võtavad kohaldatava võistluskeelu kestuse kindlaksmääramise eesmärgil niigi arvesse sportlase või muu isiku süülisuse astet.]

11.5.3 Oluline abi dopinguvastase reegli rikkumiste avastamisel või tuvastamisel

11.5.4 Eesti dopinguvastane distsiplinaarkolleegium või Eesti dopinguvastane apellatsioonikolleegium võib enne artiklis 14 sätestatud lõpliku apellatsiooniotsuse vastuvõtmist või apellatsioonitähtaja möödumist peatada osa võistluskeelu kestusest üksikjuhtudel, mil sportlane või muu isik on osutanud olulist abi dopinguvastasele organisatsioonile, juurdlusorganitele või pädevale distsiplinaarorganile, mis toob xxxxx teise isiku poolt toimepandud dopinguvastase reegli rikkumise avastamise või tuvastamise dopinguvastase organisatsiooni poolt või muu isiku toimepandud kuriteo või ametialase käitumise reeglite rikkumise avastamise või tuvastamise juurdlus- või distsiplinaarorgani poolt. Lõpliku apellatsiooniotsuse vastuvõtmise järel artikli 13 alusel või apellatsioonitähtaja möödumisel võib Eesti dopinguvastane distsiplinaarkolleegium või Eesti dopinguvastane apellatsioonikolleegium peatada osa võistluskeelu kestusest xxxx XXXX xx asjaomase rahvusvahelise alaliidu nõusolekul. Vastasel juhul kohaldamisele kuuluva võistluskeelu kestuse peatamise ulatus oleneb sportlase või muu isiku poolt toimepandud dopinguvastase reegli rikkumise raskusastmest ja sportlase või muu isiku poolt osutatud olulise abi tähtsusest dopingu spordist kõrvaldamise nimel tehtavate jõupingutuste seisukohast. Peatada on lubatud maksimaalselt xxxx neljandikku vastasel juhul kohaldamisele kuuluva võistluskeelu kestusest. Kui vastasel juhul kuuluks rakendamisele eluaegne võistluskeeld, ei tohi selle antud lõike põhjal peatamisele mittekuuluva osa kestus jääda alla 8 aasta. Kui [riiklik] dopinguvastane distsiplinaarkolleegium või Eesti dopinguvastane apellatsioonikolleegium peatab käesoleva artikli alusel ükskõik millise osa võistluskeelu kestusest, tuleb tehtud otsuse kirjalikud põhjendused esimesel võimalusel esitada kõigile dopinguvastastele organisatsioonidele, millel on õigus otsus edasi kaevata. Kui Eesti dopinguvastane distsiplinaarkolleegium või Eesti dopinguvastane apellatsioonikolleegium peaks ükskõik millise osa võistluskeelu peatatud kestusest hiljem ennistama seoses sellega, et sportlane või muu isik ei osutanud temalt oodatud olulist abi, võib sportlane või muu isik ennistamise edasi kaevata kooskõlas artikliga 14.2.

[Kommentaar artikli 11.5.3 juurde: Sportlaste, sportlase tugipersonali ja muude isikute, kes tunnistavad oma xxxx xx on valmis muude dopinguvastaste rikkumiste avalikustamiseks, koostöö on spordi puhtuse tagamise seisukohast tähtis.

Olulise abi tähtsuse hindamisel arvessevõetavateks teguriteks on muuhulgas nt. paljastatud isikute arv, nende isikute positsioon spordiala seisukohast, kaubitsemist (artikli 3.7 kohaselt) või manustamist (artikli 3.8 kohaselt) hõlmava skeemi olemasolu ja see, kas rikkumine hõlmas ainet või võtet, mis pole testimisel hõlpsasti tuvastatav. Võistluskeelu peatamine maksimaalses ulatuses kuulub kohaldamisele xxxx xxxx äärmuslikel juhtudel. Lisateguriks, mida dopinguvastase reegli

rikkumise raskusastmega seoses arvesse xxxxx, on võimalikud sooritusvõimet tõstvad eelised, millest olulist abi osutav isik tõenäoliselt ka edaspidi kasu saada võib. Xxxxxx põhimõte näeb ette, et mida varasemal tulemuste haldusprotsessi etapil olulist abi osutatakse, seda suurem on võistluskeelu võimalik peatatav osa.

Kui sportlane või muu isik, kes on väidetavalt toime pannud dopinguvastase reegli rikkumise, väidab endal olevat õiguse võistluskeelu osalisele peatamisele käesoleva artikli alusel seoses sportlase või muu isiku loobumisega ärakuulamisest artikli 9.3 (Ärakuulamisest loobumine) põhjal, määrab RDVO kindlaks selle, kas võistluskeelu osaline peatamine antud artikli alusel on kohane. Kui sportlane või muu isik väidab endal olevat õiguse võistluskeelu osalisele peatamisele enne dopinguvastase reegli rikkumise artikli 8 alusel ärakuulamise lõpuleviimist, määrab ärakuulamiskolleegium kindlaks selle, kas võistluskeelu osaline peatamine antud artikli alusel on kohane, ning võtab xxxxx xxxx vastu otsuse selle kohta, kas sportlane või muu isik on toime pannud dopinguvastase reegli rikkumise. Võistluskeelu osalise peatamise korral peab xxxxxx otsus välja xxxxx põhjendused, mille alusel järeldati, et esitatud teave oli usutav xx xxxxxx dopinguvastase reegli rikkumise või muu õigusrikkumise avastamise või tõendamise seisukohast. Kui sportlane või muu isik väidab endal olevat õiguse võistluskeelu osalisele peatamisele pärast dopinguvastase reegli rikkumise olemasolu kinnitava lõpliku otsuse vastuvõtmist, mis ei kuulu edasikaebamisele artikli 14 kohaselt, kuid sportlane või muu isik on siiski võistluskeelu all, võib sportlane või muu isik taotleda RDVO-lt võistluskeelu osalist peatamist käesoleva artikli põhjal. Kõikvõimalikud niisugused võistluskeelu osalised peatamised eeldavad WADA nõusolekut. Juhul, kui mõni võistluskeelu osalise peatamise aluseks olev tingimus jääb täitmata, ennistab RDVO võistluskeelu selle algses täielikus kestuses. RDVO poolt selle artikli raames vastuvõetud otsuseid saab edasi kaevata kooskõlas artikliga 14.2.

RDVO dopinguvastaste reeglite raames on see ainsaks võimaluseks vastasel juhul kohaldamisele kuuluva võistluskeelu peatamiseks.]

11.5.5 Dopinguvastase reegli rikkumise omaksvõtmine muu tõendusmaterjali puudumise korral

11.5.6 Juhul, kui sportlane või muu isik võtab dopinguvastase reegli rikkumise toimepaneku vabatahtlikult omaks enne xxxxx saamist proovi võtmise kohta, mis võiks xxxxx xxxx dopinguvastase reegli rikkumise tuvastamise (või, muu kui artikli 3.1 alla kuuluva dopinguvastase reegli rikkumise korral, enne esmase xxxxx saamist väidetava rikkumise kohta artikli 7 kohaselt), ja omaksvõtmine on ainsaks usaldusväärseks tõendusmaterjaliks rikkumise kohta omaksvõtmise seisuga, võib võistluskeelu kestust lühendada, kuid mitte enam xxx xxxxx võrra vastasel juhul kohaldatava võistluskeelu kestusest.

[Kommentaar artikli 11.5.4 juurde: Käesolev artikkel on mõeldud kohaldamiseks juhul, kui sportlane või muu isik tunnistab omaalgatuslikult dopinguvastase reegli rikkumist olukorras, kus ükski dopinguvastane organisatsioon pole teadlik dopinguvastase reegli rikkumise toimepanekust. Artikkel pole mõeldud kohaldamiseks olukorras, kus sportlane või muu isik võtab rikkumise omaks teadlikuna peatsest vahelejäämisest.]

11.5.7 Kui sportlane või muu isik tõendab õigust karistuse kestuse lühendamisele käesoleva artikli enam xxx xxx sätte põhjal

11.5.8 Enne mis tahes piirangute kohaldamist kooskõlas artiklitega 11.5.2, 11.5.3 või 11.5.4 tuleb artiklite 11.2, 11.3, 11.4 ja 11.6 alusel kindlaks määrata vastasel juhul kohaldatava võistluskeelu kestus. Kui sportlasel või muul isikul õnnestub tõendada õigust võistluskeelu

kestuse lühendamisele või peatamisele kahe või enama artikli 11.5.2, 11.5.3 või 11.5.4 alusel, on võimalik võistluskeelu kestuse lühendamine või peatamine, kuid mitte alla veerandi vastasel juhul rakendatava võistluskeelu kestusest.

[Kommentaar artikli 11.5.5 juurde: Kohane karistus määratakse kindlaks neljaetapilise menetluse käigus. Esiteks määrab ärakuulamiskolleegium kindlaks selle, milline põhikaristustest (artikkel 11.2, artikkel 11.3, artikkel 11.4 või artikkel 11.6) on kohaldatav konkreetse dopinguvastase reegli rikkumise suhtes. Teiseks tuvastab ärakuulamiskolleegium selle, kas karistuse tühistamiseks või selle kestuse lühendamiseks on alust (artiklid 10.5.1 kuni 10.5.4). Samas tuleks tähelepanu pöörata asjaolule, et kõik tühistamise või kestuse lühendamise põhjendused ei ole ühildatavad põhikaristuste sätetega. Näiteks ei kehti artikkel 11.5.2 juhtudel, mis hõlmavad artikleid 11.3.3 või 11.4, sest ärakuulamiskolleegium on artiklite 11.3.3 ja 11.4 kohaselt võistluskeelu kestuse juba kindlaks määranud, lähtudes sportlase või muu isiku süülisuse astmest. Kolmandaks tuvastab ärakuulamiskolleegium artikli 11.5.5 alusel selle, kas sportlasel või muul isikul on õigus kestuse lühendamisele artikli 11.5 ühe või enama sätte põhjal. Lõpetuseks võtab ärakuulamiskolleegium vastu otsuse võistluskeelu alguse kohta artikli 11.9 alusel. Järgnevad neli näidet kirjeldavad analüüsi õiget kulgemist:

Näide 1.

Asjaolud: Halb analüütiline xxxx hõlmab anaboolse steroidi sisaldumist; sportlane võtab väidetava dopinguvastase reegli rikkumise kiirelt omaks; sportlane tõendab olulise eksimuse puudumist (artikkel 11.5.2); sportlane osutab tähtsat olulist abi (artikkel 11.5.3).

Artikli 11 kohaldamine:

1. Artikli 11.2 alusel kohaldatavaks põhikaristuseks oleks kaheaastane võistluskeeld. (Raskendavaid asjaolusid (artikkel 11.6) arvesse ei võetaks, sest sportlane võttis rikkumise kiirelt omaks. Artikkel 11.4 ei kehti, sest steroid ei ole määratletud aine.)

2. Üksnes olulise eksimuse puudumise alusel saaks karistuse kestust lühendada xxxxx võrra kahest aastast. Üksnes olulise abi alusel saaks karistuse kestust lühendada kolme neljandiku võrra kahest aastast.

3. Artikli 11.5.5 kohaselt saaks olulise eksimuse puudumise ja olulise abi eest ettenähtud võimalikke kestuse lühendamisi koos käsitledes karistuse kestust lühendada maksimaalselt kolme neljandiku võrra kahest aastast. Seega oleks minimaalseks karistuseks kuue kuu pikkune võistluskeeld.

4. Artikli 11.9.2 kohaselt, kuivõrd sportlane võttis dopinguvastase reegli rikkumise kiiresti omaks, võib võistluskeeld alata koguni proovi võtmise päevast, kuid sportlane peab igal juhul kandma vähemalt xxxxx võistluskeelust (minimaalselt xxxx kuud) ärakuulamiskolleegiumi otsuse vastuvõtmiskuupäeva järel.

Näide 2.

Asjaolud: Halb analüütiline xxxx hõlmab anaboolse steroidi sisaldumist; rikkumisega kaasnevad raskendavad asjaolud ja sportlane ei suuda tõendada, et ta ei pannud dopinguvastase reegli

rikkumist toime teadlikult; sportlane xx xxxx kiiresti omaks väidetavat dopinguvastase reegli rikkumist, kuid osutab tähtsat olulist abi (artikkel 11.5.3).

Artikli 11 kohaldamine:

1. Artikli 11.6 alusel kohaldatavaks põhikaristuseks oleks kahe kuni nelja aasta pikkune võistluskeeld.

2. Olulise abi alusel saaks karistuse kestust lühendada kolme neljandiku võrra maksimaalsest neljast aastast.

3. Artikkel 11.5.5 ei kehti.

4. Artikli 11.9.2 kohaselt algaks võistluskeeld ärakuulamiskolleegiumi otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Näide 3.

Asjaolud: Halb analüütiline xxxx hõlmab määratletud aine sisaldumist; sportlane tõendab määratletud aine tema organismi sattumise viisi ning spordisaavutuste parandamise kavatsuse puudumise; sportlane tõendab, et temapoolne eksimus oli väga väike; sportlane osutab tähtsat olulist abi (artikkel 11.5.3).

Artikli 11 kohaldamine:

1. Kuivõrd halb analüütiline xxxx hõlmas määratletud ainet ja sportlane on täitnud artikli 11.4 muud tingimused, jääks põhikaristus vahemikku noomitusest kahe aasta pikkuse võistluskeeluni. Ärakuulamiskolleegium hindaks sportlase eksimust karistuse rakendamisel ülalmainitud vahemikus. (Näite selguse huvides oletagem, et kolleegium kohaldaks vastasel juhul kaheksa kuu pikkust võistluskeeldu.)

2. Olulise abi alusel saaks karistuse kestust lühendada kolme neljandiku võrra kaheksast kuust. (Mitte alla kahe kuu.) [Olulise eksimuse puudumine (artikkel 11.2) ei oleks kohaldatav, sest sportlase süülisuse astet võeti juba arvesse kaheksa kuu pikkuse võistluskeelu määramisel etapi 1 raames.]

3. Artikkel 11.5.5 ei kehti.

4. Artikli 10.2 kohaselt, kuivõrd sportlane võttis dopinguvastase reegli rikkumise kiiresti omaks, võib võistluskeeld alata koguni proovi võtmise päevast, kuid sportlane peab igal juhul kandma vähemalt xxxxx võistluskeelust ärakuulamiskolleegiumi otsuse vastuvõtmiskuupäeva järel. (Minimaalselt üks kuu.)

Näide 4.

Asjaolud: Sportlane, xxxxx suhtes pole kunagi tehtud halba analüütilist leidu või tõstatatud dopinguvastase reegli rikkumise kahtlustust, võtab sundimatult omaks mitme keelatud aine sihiliku kasutamise oma soorituste parandamise eesmärgil. Sportlane osutab ka tähtsat olulist abi (artikkel 11.5.3).

Artikli 11 kohaldamine:

1. Ehkki mitme keelatud aine sihilik kasutamine soorituste parandamise eesmärgil kuuluks üldjuhul käsitlemisele raskendava asjaoluna (artikkel 11.6), tühistab sportlase sundimatu omaksvõtt artikli 11.6 kohaldatavuse. Asjaolu, et keelatud ainete sportlase poolt kasutamise eesmärgiks oli soorituste parandamine, tühistaks ka artikli 11.4 kohaldatavuse, olenemata sellest, kas kasutatud keelatud ained olid määratletud ained või mitte. Seega oleks kohaldatavaks artikliks 11.2 ja määratava võistluskeelu algseks kestuseks kaks aastat.

2. Üksnes sportlase sundimatu omaksvõtu (artikkel 11.5.4) alusel saaks võistluskeelu kestust lühendada xxxxx võrra kahest aastast. Üksnes sportlase olulise abi (artikkel 11.5.3) alusel saaks võistluskeelu kestust lühendada kuni kolme neljandiku võrra kahest aastast.

3. Artikli 11.5.5 kohaselt saaks sundimatut omaksvõttu ja olulist xxx xxxx käsitledes karistuse kestust lühendada maksimaalselt kolme neljandiku võrra kahest aastast. (Võistluskeelu minimaalseks kestuseks oleks kuus kuud.)

4. Kui ärakuulamiskolleegium võttis minimaalse kuue kuu pikkuse võistluskeelu kehtestamisel etapi 3 raames arvesse artiklit 11.5.4, algab võistluskeeld karistuse ärakuulamiskolleegiumi poolt kehtestamise kuupäevast. Kui aga ärakuulamiskolleegium ei käsitlenud artikli 11.5.4 kohaldamist võistluskeelu kestuse lühendamiseks etapi 3 raames, võib võistluskeeld artikli

11.9.2 kohaselt alata koguni dopinguvastase reegli rikkumise toimepaneku kuupäevast, tingimusel, et vähemalt pool võistluskeelu kestusest (minimaalselt xxxx kuud) kuulub kandmisele ärakuulamiskolleegiumi otsuse vastuvõtmiskuupäeva järel.]

11.6 Raskendavad asjaolud, mis võivad võistluskeelu kestust pikendada

11.6.1 Kui Eesti dopinguvastane distsiplinaarkolleegium või Eesti dopinguvastane apellatsioonikolleegium tuvastab, et dopinguvastase reegli rikkumist, välja arvatud artiklis

3.7 (Kaubitsemine) ja artiklis 3.8 (Manustamine) sätestatud rikkumised, hõlmava üksikjuhtumiga kaasnevad raskendavad asjaolud, mis õigustavad standardse karistusega võrreldes pikema võistluskeelu kohaldamist, pikendatakse vastasel juhul kohaldamisele kuuluva võistluskeelu kestust maksimaalselt nelja aasta võrra, välja arvatud juhul, kui sportlasel või muul isikul õnnestub ärakuulamiskolleegiumi jaoks vastuvõetavalt tõendada seda, et ta ei pannud dopinguvastase reegli rikkumist toime teadlikult.

11.6.2 Sportlane või muu isik võib vältida käesoleva artikli kohaldamist, võttes väidetava dopinguvastase reegli rikkumise omaks esimesel võimalusel pärast dopinguvastase reegli rikkumise kahtluse tõstatamist Eesti dopinguvastase distsiplinaarkolleegiumi või [riikliku] dopinguvastase apellatsioonikolleegiumi poolt.

[Kommentaar artikli 11.6 juurde: Raskendavate asjaolude näideteks, mis võivad õigustada standardse karistusega võrreldes pikema võistluskeelu kohaldamist, on: sportlane või muu isik pani dopinguvastase reegli rikkumise toime dopinguplaani või -skeemi osana, kas iseseisvalt või kuritegeliku kokkuleppe või ühisürituse raames dopinguvastaste reeglite rikkumiste toimepaneku eesmärgil; sportlane või muu isik kasutas või xxxxxx mitut keelatud ainet või keelatud võtet või kasutas või xxxxxx keelatud ainet või keelatud võtet mitmel korral; normaalne isik saaks dopinguvastase reegli rikkumis(t)e sooritusvõimet parandavatest mõjudest tõenäoliselt kasu

vastasel juhul kohaldatavast võistluskeelust pikema ajavahemiku vältel; sportlane või isik üritab vältida dopinguvastase reegli rikkumise tuvastamist või menetlemist pettuse või vastutöötamise xxxx.

Kahtluste vältimiseks märgitakse siinkohal, et käesolevas kommentaaris artikli 11.6 juurde kirjeldatud näited ei ole välistuslikud ja pikema võistluskeelu kohaldamist võivad õigustada ka muud raskendavad tegurid. Koodeksi artiklite 3.7 (Kaubitsemine või kaubitsemise katse) ja 3.8 (Manustamine või manustamise katse) rikkumised ei kuulu käsitlemisele artikli 11.6 kohaldamisel, sest nende rikkumiste korral rakendatavad karistused (minimaalselt nelja-aastane ja maksimaalselt eluaegne võistluskeeld) jätavad piisavalt ruumi võimalike raskendavate olude arvessevõtmiseks.]

11.7 Mitmekordsed rikkumised

11.7.1 Võistluskeelu kestus sportlase või muu isiku esmakordse dopinguvastase reegli rikkumise korral on sätestatud artiklites 11.2 ja 11.3 (selle suhtes kehtib tühistamise, lühendamise või peatamise võimalus kooskõlas artiklitega 11.4 või 11.5, või pikendamise võimalus kooskõlas artikliga 11.6). Dopinguvastase reegli teistkordsel rikkumisel jääb võistluskeelu kestus alltoodud tabelis sätestatud piiridesse.

Teistkordne rikkumine Esmakordne rikkumine	RS	FFMT	NSF	St	AS	TRA
RS	1-4	2-4	2-4	4-6	8-10	10-elu
FFMT	1-4	4-8	4-8	6-8	10-elu	elu
NSF	1-4	4-8	4-8	6-8	10-elu	elu
St	2-4	6-8	6-8	8-elu	elu	elu
AS	4-5	10-elu	10-elu	elu	elu	elu
TRA	8-elu	elu	elu	elu	elu	elu

Dopinguvastase reegli teistkordse rikkumise tabelis toodud lühendite määratlused:

11.7.2 RS (lühendatud kestusega karistus määratletud aine eest artikli 11.4 kohaselt): Dopinguvastase reegli rikkumise suhtes kohaldati või tuleks kohaldada lühendatud kestusega karistust kooskõlas artikliga 11.4, sest see hõlmas määratletud ainet ja muud tingimused artikli 11.4 kohaselt olid täidetud.

11.7.3 FFMT (mitteesitamised ja/või testimisel mitteosalemised): Dopinguvastase reegli suhtes kohaldati või tuleks kohaldada karistust kooskõlas artikliga 11.3.3 (mitteesitamised ja/või testimisel mitteosalemised).

11.7.4 NSF (lühendatud karistus olulise eksimuse või hooletuse puudumise tõttu): Dopinguvastase reegli rikkumise suhtes kohaldati või tuleks kohaldada lühendatud

karistust kooskõlas artikliga 11.5.2, sest sportlasel õnnestus tõendada olulise eksimuse või hooletuse puudumist vastavalt artiklile 11.5.2.

11.7.5 St (standardne karistus artikli 11.2 või 11.3.1 kohaselt): Dopinguvastase reegli suhtes kohaldati või tuleks kohaldada standardset kahe aasta pikkust karistust kooskõlas artikliga 11.2 või 11.3.1.

11.7.6 AS (karmistatud karistus): Dopinguvastase reegli rikkumise suhtes kohaldati või tuleks kohaldada karmistatud karistust kooskõlas artikliga 11.6, sest dopinguvastane organisatsioon tuvastas artiklis 11.6 sätestatud tingimused.

11.7.7 TRA (kaubitsemine ja manustamine): Dopinguvastase reegli suhtes kohaldati või tuleks kohaldada karistust kooskõlas artikliga 11.3.2 kaubitsemise või manustamise eest.

[Kommentaar artikli 11.7.1 juurde: Tabelit kasutatakse järgnevalt: esmalt leitakse sportlase või muu isiku esmakordne dopinguvastase reegli rikkumine vasakpoolses tulbas ja seejärel siirdutakse risti üle tabeli teistkordsele rikkumisele vastavasse tulpa. Näide: oletame, et sportlasele määratakse artikli 11.2 rikkumise eest standardse kestusega võistluskeeld, mille järel sportlane paneb toime teistkordse rikkumise, mille suhtes kohaldatakse lühendatud kestusega karistust määratletud aine eest artikli 10.4 kohaselt. Tabelit kasutatakse teise rikkumise eest määratava võistluskeelu kestuse kindlaksmääramiseks. Tabeli rakendamiseks antud näite suhtes alustatakse vasakpoolsest tulbast ja siirdutakse selle neljanda reani „St“(standardne karistus) ning liigutakse seejärel risti üle tabeli selle esimese tulbani „RS“ (lühendatud kestusega karistus määratletud aine eest) – tulemuseks on 2-4 aasta pikkune võistluskeeld teistkordse rikkumise eest. Võistluskeelu kestuse kaalumise kriteeriumiks etteantud vahemikus on sportlase või muu isiku süülisuse aste.]

[Kommentaar artikli 11.7.1 RS määratluse juurde: Artkli 11.7.1 kohaldamine koodeksieelsete dopinguvastaste rikkumiste suhtes – vt. artikkel 25.4.]

11.7.8 Artiklite 11.5.3 ja 11.5.4 kohaldamine teistkordse rikkumise suhtes

11.7.9 Kui sportlane või muu isik, kes paneb toime dopinguvastase reegli teistkordse rikkumise, tõendab õigust võistluskeelu osalisele peatamisele või selle kestuse lühendamisele artikli

11.5.3 või artikli 11.5.4 alusel, määrab Eesti dopinguvastane distsiplinaarkolleegium või Eesti dopinguvastane apellatsioonikolleegium esmalt kindlaks vastasel juhul kohaldatava võistluskeelu kestuse, lähtudes artiklis 11.7.1 toodud tabelis määratletud ajavahemikust, ning rakendab siis võistluskeelu kohast peatamist või selle kestuse lühendamist. Võistluskeelu kestus pärast ükskõik millise peatamise või kestuse lühendamise kohaldamist artiklite 11.5.3 ja 11.5.4 alusel peab võrduma vähemalt ühe neljandikuga vastasel juhul kohaldatava võistluskeelu kestusest.

11.7.10 Dopinguvastase reegli rikkumine kolmandat korda.

11.7.11 Dopinguvastase reegli rikkumine kolmandat korda toob alati xxxxx eluaegse võistluskeelu, välja arvatud juhul, xxx xxxxxx rikkumine vastab võistluskeelu tühistamise või selle kestuse lühendamise tingimustele artikli 11.4 kohaselt, või hõlmab artikli 3.4 (mitteesitamised ja/või testimisel mitteosalemised) rikkumist. Xxxxxx konkreetsetel juhtudel jääb võistluskeelu kestus vahemikku kaheksast aastast eluaegse keeluni.

11.7.12 Xxxxxxxxxxx teatud mitmekordsete rikkumiste suhtes.

11.7.13 Seoses karistuste rakendamisega artikli 11.7 kohaselt käsitletakse dopinguvastase reegli rikkumist teistkordse rikkumisena xxxx juhul, kui EAD-l õnestub tuvastada, et sportlane või muu isik pani dopinguvastase reegli teistkordse rikkumise toime pärast xxxxx saamist dopinguvastase reegli esmakordse rikkumise kohta kooskõlas koodeksi artikliga 7 (Tulemuste haldamine), või pärast mõistlike jõupingutuste rakendamist EAD poolt kõnealuse xxxxx edastamiseks. Kui EAD ei suuda seda tõendada, käsitletakse niisuguseid rikkumisi ühe esmakordse rikkumisena ja rakendatav karistus peab põhinema rikkumisel, millega kaasneb rangem karistus; samas võidakse mitut rikkumisjuhtu käsitleda tegurina raskendavate asjaolude kindlaksmääramisel (artikkel 11.6).

11.7.14 Kui EAD-le saavad dopinguvastase reegli esmakordse rikkumise käsitlemise järel teatavaks asjaolud, mis puudutavad dopinguvastase reegli rikkumist sportlase või muu isiku poolt enne esmakordsest rikkumisest teavitamist, rakendab EAD täiendavat karistust selle karistuse põhjal, mida oleks rakendatud juhul, xxx xxxx rikkumist oleks käsitletud samaaegselt. Kõigi võistluste tulemused diskvalifitseeritakse vastavalt artiklile 11.8 kuni varaseima dopinguvastase reegli rikkumiseni. Vältimaks raskendavate asjaolude (artikkel 11.6) tuvastamist seoses ajaliselt varem toimunud, kuid hiljem avastatud rikkumisega, peab sportlane või muu isik varasema dopinguvastase reegli rikkumise vabatahtlikult omaks võtma aegsasti pärast teavitamist rikkumisest, xxxxxx xxxx esimesena süüdistatakse. Sama reegel kehtib ka juhul, kui EAD-le saavad teatavaks asjaolud, mis puudutavad veel üht varasemat rikkumist dopinguvastase reegli teistkordse rikkumise käsitlemise järel.

[Kommentaar artikli 11.7.4 juurde: Hüpoteetiline näide – sportlane paneb 1. jaanuaril 2008 toime dopinguvastase reegli rikkumise, mille RDVO avastab alles 1. detsembril 2008. Vahepeal, 1. märtsil 2008, paneb sportlane toime veel ühe dopinguvastase reegli rikkumise, RDVO teavitab sportlast sellest rikkumisest 30. märtsil 2008 ja ärakuulamiskolleegium võtab 30. juunil 2008 vastu otsuse, mille kohaselt pani sportlane 1. märtsil 2008 toime dopinguvastase reegli rikkumise. Hiljem avastatud rikkumine, mis leidis aset 1. jaanuaril 2008, on käsitletav raskendava asjaoluna, sest sportlane ei võtnud seda rikkumist vabatahtlikult omaks aegsasti pärast sportlase teavitamist hilisemast rikkumisest 30. märtsil 2008.]

11.7.5 Dopinguvastaste reeglite mitmekordsed rikkumised kaheksa aasta pikkuse ajavahemiku vältel.

Olemaks käsitletav mitmekordsena artikli 11.7 tähenduses, peab iga dopinguvastase reegli rikkumine leidma aset sama kaheksa (8) aasta pikkuse ajavahemiku vältel.

11.8 Tulemuste diskvalifitseerimine võistlustel proovide võtmise või dopinguvastase reegli rikkumise toimepaneku järel

Lisaks tulemuste automaatsele diskvalifitseerimisele võistlusel, mille käigus võeti positiivne proov vastavalt artiklile 10 (Individuaalsete tulemuste automaatne diskvalifitseerimine), kuuluvad diskvalifitseerimisele kõik muud võistlustulemused, mis on saavutatud alates positiivse proovi võtmise kuupäevast (olgu võistlusesiseselt või võistlusväliselt) või muu dopinguvastase reegli rikkumise asetleidmisest kuni ükskõik millise esialgse võistluskeelu või võistluskeelu alguseni, välja arvatud juhul, kui õiglus nõuab teisiti, koos kõigi

kaasnevate tagajärgedega, sealhulgas ilmajäämisega võimalikest medalitest, punktidest ja auhindadest.

11.8.1 Võistlemisõiguse taastamise eeltingimuseks dopinguvastase reegli rikkumise toimepaneku tuvastamise järel on kogu käesoleva artikli põhjal konfiskeerimisele kuuluva auhinnaraha tagastamine sportlase poolt.

11.8.2 Konfiskeeritud auhinnaraha jaotamine.

Välja arvatud juhul, kui rahvusvahelise alaliidu reeglid näevad ette konfiskeeritud auhinnaraha jaotamist teiste sportlaste vahel, hüvitatakse selle arvelt esmalt auhinnaraha sissenõudmiseks nõutavad meetmed rakendanud dopinguvastase organisatsiooni sissenõudmiskulud ja seejärel antud juhtumi tulemuste halduse läbi viinud dopinguvastase organisatsiooni kulud, ning võimalik ülejääk jaotatakse kooskõlas rahvusvahelise alaliidu reeglitega.

[Kommentaar artikli 11.8.2 juurde: RDVO dopinguvastaste reeglite ükski säte ei takista puhastel sportlastel või muudel isikutel, keda on kahjustanud dopinguvastase reegli rikkumise toimepannud isiku teod, teostamast oma ükskõik millist õigust kahjude väljanõudmiseks vastavalt isikult.]

11.9 Võistluskeelu jõustumine

11.9.1 Välja arvatud alltoodud juhtudel, jõustub võistluskeeld kuupäeval, mil ärakuulamise järel võetakse vastu võistluskeelu kehtestamise otsus, või (ärakuulamisest loobumise korral) võistluskeeluga nõustumise või selle muul viisil rakendamise kuupäeval.

11.9.2 Ükskõik millise esialgse võistluskeelu (olgu kohaldatud või vabatahtlikult nõustutud) kestus lahutatakse võistluskeelu kogukestusest.

11.9.3 Sportlasest või muust isikust olenematud viivitused.

Kui ärakuulamismenetlusega on kaasnenud olulised viivitused või muud dopingukontrolli aspektid, mis sportlase või muu isiku tahtest xx xxxxx, võib Eesti dopinguvastane distsiplinaarkolleegium alustada võistluskeelu arvestamist varasemast kuupäevast, kuni proovi võtmise kuupäevani või dopinguvastase reegli uue rikkumise viimatise asetleidmise kuupäevani välja.

11.9.4 Õigeaegne omaksvõtt.

11.9.5 Kui sportlane võtab talle EAD poolt süükspandava dopinguvastase reegli rikkumise esimesel võimalusel (igal juhul enne, kui sportlane taas võistlustel osaleb) omaks, võib võistluskeelu kestuse arvestus alata koguni proovi võtmise kuupäevast või dopinguvastase reegli uue rikkumise viimatise asetleidmise kuupäevast. Samas peab sportlane või muu xxxx xxxxx artikli kohaldamisel alati kandma vähemalt xxxxx võistluskeelu kestusest alates kuupäevast, mil sportlane või muu isik karistuse rakendamisega nõustus, või karistust rakendava ärakuulamiskolleegiumi otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

[Kommentaar artikli 11.9.4 juurde: Käesolev artikkel ei kehti juhul, kui võistluskeelu kestust on juba lühendatud artikli 10.5.4 alusel (dopinguvastase reegli rikkumise omaksvõtmine muu tõendusmaterjali puudumise korral).]

11.9.6 Juhul, kui kehtestatakse esialgne võistluskeeld, millest sportlane kinni peab, arvestatakse vastava esialgse võistluskeelu kestus maha ükskõik millisest sportlase suhtes lõpptulemusena rakendatava võimaliku võistluskeelu kestusest.

11.9.7 Juhul, kui sportlane nõustub vabatahtlikult EAD kirjaliku esialgse võistluskeeluga ja hoidub edasisest võistlemisest, arvestatakse vastava vabatahtliku esialgse võistluskeelu kestus maha ükskõik millisest sportlase suhtes lõpptulemusena rakendatava võimaliku võistluskeelu kestusest. Sportlase vabatahtliku esialgse võistluskeeluga nõustumise koopia tuleb esimesel võimalusel edastada kõikidele osapooltele, kellel on õigus xxxxx saamiseks potentsiaalse dopinguvastase reegli rikkumise kohta koodeksi artikli 14.1 kohaselt.

[Kommentaar artikli 11.9.6 juurde: Sportlase vabatahtlik nõustumine esialgse võistluskeeluga ei kujuta endast sportlasepoolset omaksvõtmist xx xxxx ei tohi kasutada mingil viisil, mis võib viia negatiivsete järelduste tegemisele sportlase suhtes.]

11.9.8 Võistluskeelu kestusest ei kuulu mahaarvamisele mis tahes ajavahemik enne esialgse võistluskeelu või vabatahtliku esialgse võistluskeelu jõustumiskuupäeva, olenemata sellest, kas sportlane otsustas võistlemisest loobuda või arvati ajutiselt võistkonnast välja.

[Kommentaar artikli 11.9 juurde: Artikli 11.9 teksti on muudetud selguse loomiseks selles, et sportlase tahtest mitteolenevad viivitused, õigeaegne omaksvõtt sportlase xxxxx xx esialgne võistluskeeld on ainsateks õigustusteks võistluskeelu arvestuse alustamisele enne ärakuulamiskolleegiumi otsuse kuupäeva. Muudatus hoiab ära eelneva teksti mittejärjepideva tõlgendamise ja kohaldamise.]

11.10 Staatus võistluskeelu vältel

11.10.1 Ükski sportlane või muu isik, kellele on määratud võistluskeeld, ei tohi võistluskeelu xxxxxx mingil viisil osaleda ROK või rahvusliku spordialaliidu võistkonnas, võistlusel või tegevuses (välja arvatud heakskiidetud dopinguvastased koolitus- või rehabilitatsiooniprogrammid), mis on volitatud või korraldatud ükskõik millise allakirjutaja või allakirjutaja liikmesorganisatsiooni, sealhulgas rahvusliku spordialaliidu, klubi või allakirjutaja liikmesorganisatsiooni muu liikmesorganisatsiooni, sealhulgas rahvusliku spordialaliidu poolt, või võistlustel, mis on volitatud või korraldatud ükskõik millise professionaalse liiga või ükskõik millise rahvusvahelise või riikliku tasandi ürituste organisatsiooni poolt.

11.10.2 Xxxx, xxxxx võistluskeelu kestus ületab nelja aastat, võib nelja võistluskeelu all oldud aasta järel osaleda kohalikul spordiüritustel spordialal, mis erineb sellest spordialast, millega tegeledes isik dopinguvastase reegli rikkumise toime pani, kuid seda üksnes tingimusel, et kohaliku spordiürituse tase pole selline, mis võiks anda taolisele isikule otseselt või kaudselt õiguse võistlemiseks (või osalemiseks nõutavate punktide kogumiseks) riiklikul üritusel või rahvusvahelisel üritusel.

Võistluskeeldu kandva isiku suhtes kohaldatakse ka edasipidi testimist.

[Kommentaar artiklite 11.10.1 ja 11.10.2 juurde: Näiteks ei või võistluskeeldu kandev sportlane osaleda tema rahvusliku spordialaliidu või selle liikmeks oleva klubi poolt korraldatavates treeninglaagrites, demonstratsioonesinemistel või treeningutes. Lisaks ei tohi võistluskeeldu kandev sportlane võistelda mitteallakirjutanud professionaalsetes liigades (nt. National Hockey League, National Basketball Association, jne.) või osaleda mitteallakirjutanud rahvusvaheliste ürituste organisatsioonide või mitteallakirjutanud riikliku tasandi ürituste organisatsioonide

korraldatud üritustes, xxxx et sellega kaasneksid artiklis 11.10.2 sätestatud tagajärjed. Ühe spordiala raames määratud karistusi võetakse arvesse ka muude spordialade korral (vt. artikkel 16).]

11.10.3 Osalemiskeelu rikkumine võistluskeelu vältel. Juhul, kui võistluskeeldu kandev sportlane või muu isik peaks rikkuma osalemise keeldu võistluskeelu vältel vastavalt artiklis 11.10.1 kirjeldatule, kuuluvad niisuguse osalemise tulemused diskvalifitseerimisele ja algselt kehtestatud võistluskeelu arvestus algab uuesti rikkumise toimepaneku kuupäevast alates. Uue võistluskeelu kestust võib lühendada artikli 11.5.2 kohaselt juhul, kui sportlasel või muul isikul õnnestub tõendada olulise eksimuse või hooletuse puudumist seoses osalemise keelu rikkumisega. Otsuse selle osas, kas sportlane või muu isik rikkus osalemise keeldu või mitte, ja kas kestuse lühendamine artikli 10.5.2 kohaselt on õigustatud või mitte, võtab vastu dopinguvastane organisatsioon, mille tulemuste haldus xxx xxxxx võistluskeelu algse kestuse kehtestamise.

[Kommentaar artikli 11.10.3 juurde: Kui sportlane või muu isik on väidetavalt pannud toime osalemiskeelu rikkumise võistluskeelu vältel, määrab RDVO kindlaks selle, kas keelu rikkumine sportlase poolt leidis aset, xx xxx leidis, siis kas sportlasel või muul isikul on õnnestunud põhjendada taasalanud võistluskeelu lühendamise õigustatust kooskõlas artikliga 11.5.2. Käesoleva artikli raames RDVO poolt tehtud otsuseid võib edasi kaevata vastavalt artiklile 14.2.

Juhul, kui sportlase tugipersonal või muu isik osutab sportlasele olulist abi osalemiskeelu rikkumisel võistluskeelu vältel, võib RDVO niisuguse abi suhtes rakendada kohaseid karistusi kooskõlas oma distsiplinaarreeglitega.]

11.10.4 Rahalise toetuse peatamine võistluskeelu vältel. Lisaks peatavad allakirjutajad, allakirjutajate liikmed, sealhulgas rahvuslikud spordialaliidud, ja valitsused ükskõik millise dopinguvastase reegli rikkumise korral, mis xx xxxxx artiklis 10.4 kirjeldatud määratletud aineid, osaliselt või täielikult peatama vastava isiku spordiga seonduva rahalise toetuse või muud spordiga seoses osutatavad hüved.

11.11 Ennistamistestimine

11.11.1 Võistlemisõiguse ennistamise eeltingimuseks määratud võistluskeelu kestuse lõppemise järel on sportlase kättesaadavus esialgse võistluskeelu või võistluskeelu suvalisel ajavahemikul võistlusvälise testimise jaoks EAD, asjaomase rahvusliku spordialaliidu ja/või mis tahes dopinguvastase organisatsiooni poolt, millel on volitused testimiseks, ning ajakohase ja täpse asukohateabe esitamine vastava nõude esitamisel kooskõlas artikliga 6.5 (Nõuded asukohateable).

11.11.2 Kui võistluskeelu all olev sportlane lõpetab oma sportlaskarjääri ja kõrvaldatakse registreeritud võistlusvälise testimise kogumitest, kuid soovib hiljem ennistamist, ei kuulu sportlane ennistamisele enne, kui sportlane on teavitanud EAD-d, asjaomast rahvuslikku spordialaliitu ja vastavaid dopinguvastaseid organisatsioone ning olnud võistlusvälise testimise objektiks ajavahemiku vältel, mis on võrdne pikema artiklis 6.5.2 sätestatud ajavahemikuga või võistluskeelu ülejäänud kestusega pärast sportlase sportlaskarjääri lõpetamise kuupäeva. Niisuguse võistluskeelu ülejäänud kestuse vältel on sportlane võistlusvälise testimise objektiks. Testimiskordade arvu ja testimise sageduse määrab kindlaks EAD.

11.11.3 EAD vastutab käesoleva artikli 11.10 raames nõutava võistlusvälise testimise läbiviimise eest, kuid antud nõude rahuldamiseks võib rakendada ka testimist ükskõik millise dopinguvastase organisatsiooni poolt.

11.11.4 Kui sportlase võistluskeelu kestus on läbi saanud ja sportlane on täitnud ennistamise tingimused, ennistatakse sportlase õigused automaatselt ning mis tahes taotluse esitamist sportlase või sportlase rahvusliku spordialaliidu poolt pole xxxxxx.

12 TAGAJÄRJED VÕISTKONDLIKU SPORDIALA KORRAL

12.1 Testimine võistkondliku spordiala korral.

Kui enam xxx xxx võistkondliku spordialaga tegeleva võistkonna liiget on teavitatud võimalikust dopinguvastase reegli rikkumisest vastavalt artiklile 8 (Tulemuste haldus) seoses mingi üritusega, rakendab ürituse juhtivorgan võistkonna suhtes ürituse ajal kohast sihttestimist.

12.2 Tagajärjed võistkondliku spordiala korral.

Kui enam kui kahe võistkondliku spordialaga tegeleva võistkonna liikme korral on kinnitust leidnud dopinguvastase reegli rikkumine ürituse vältel, kohaldab ürituse juhtivorgan võistkonna suhtes kohast karistust (nt. punktide kaotus, võistluselt või ürituselt diskvalifitseerimine või muu karistus), lisaks dopinguvastase reegli rikkumise toime pannud konkreetse(te) sportlas(t)e suhtes rakendatavatele võimalikele tagajärgedele.

12.3 Ürituse juhtivorgan võib kehtestada rangemad tagajärjed võistkondliku spordiala

korral.

Ürituse juhtivorgan võib ürituse korraldamisel otsustada reeglite kehtestamise kasuks, mis näevad üritusega seoses ette rangemaid tagajärgi võrdluses artiklis 12.2 sätestatuga.

13 RAHVUSLIKE SPORDIALALIITUDE SUHTES KOHALDATAVAD SANKTSIOONID

a. Rahvuslikud spordialaliidud, mis ei pea kinni käesolevatest dopinguvastastest reeglitest või xx xxxx toime nende jõustamisega, võidakse täielikult või osaliselt xxxx xxxxx rahalisest ja/või muust mitterahalisest toetusest EAD-lt.

b. Kui rahvuslikud spordialaliidud on EAD liikmed või selle poolt tunnustatud on võimalik rahvuslike spordialaliitude EAD liikmelisuse või EAD-poolse

tunnustuse tühistamine või peatamine seni, kuni rahvuslike spordialaliitude dopinguvastased reeglid viiakse kooskõlla käesolevate dopinguvastaste reeglite ja koodeksiga.

c. EAD otsuste suhtes vastavalt käesolevale artiklile 13 (Rahvuslike spordialaliitude suhtes kohaldatavad sanktsioonid) saab esitada apellatsioonkaebusi kooskõlas artikliga 14.9 (Apellatsioonkaebused otsuste suhtes vastavalt artiklile 13).

14 APELLATSIOONKAEBUSED

14.1 Otsused, mille suhtes saab esitada apellatsioonkaebusi

Käesolevate dopinguvastaste reeglite põhjal tehtud otsuste xxxxx saab esitada apellatsioonkaebusi käesolevas punktis 14 sätestatud korras. Vastavad otsused jäävad edasikaebamise ajaks kehtima, välja arvatud juhul, kui apellatsioonkaebuse menetleja otsustab teisiti.

14.1.1 Xxx XXXX-l on õigus apellatsioonkaebuse esitamiseks artikli 14 alusel ja ükski muu osapool pole esitanud apellatsioonkaebust lõplikule otsusele EAD menetluse raames, võib WADA vastava otsuse edasi kaevata vahetult CAS-i, xxxx muude EAD menetluse raames võimaldatavate meetmete täieliku ärakasutamise kohustuseta.

[Kommentaar artikli 14.1.1 juurde: Kui otsus on vastu võetud enne RDVO menetluse lõppjärku (näiteks esimesel ärakuulamisel) ja ükski osapool ei soovi seda otsust RDVO menetluse järgmisele tasandile (nt. juhatusele) edasi kaevata, võib WADA RDVO sisemenetluse ülejäänud etapid vahele jätta ning apellatsioonkaebuse vahetult CAS-ile esitada.]

14.2 Apellatsioonkaebused otsuste suhtes, mis seonduvad dopinguvastaste reeglite rikkumiste, tagajärgede ja esialgsete võistluskeeldudega

Dopinguvastase reegli rikkumise toimepanekut puudutavaid otsuseid, dopinguvastase reegli rikkumise tagajärgi kehtestavaid otsuseid, dopinguvastase reegli rikkumise mittetoimepanekut puudutavaid otsuseid, otsuseid selle kohta, et dopinguvastasel organisatsioonil puudub pädevus otsuste vastuvõtmiseks väidetava dopinguvastase reegli rikkumise toimepaneku või selle tagajärgede osas, ning otsuseid esialgse võistluskeelu rakendamise kohta esialgse ärakuulamise tulemusena või punkti 8.5 rikkumise kohta võib edasi kaevata üksnes käesolevas punktis 14.2 sätestatud korras.

14.2.1 Juhtumite korral, mis seonduvad võistlemisega rahvusvahelisel üritusel, või juhtumite korral, mis hõlmavad rahvusvahelise tasandi sportlasi, saab apellatsioonkaebusi esitada üksnes Rahvusvahelisele Spordiarbitraaži Kohtule (CAS), antud kohtu suhtes kohaldatavas korras.

[Kommentaar artikli 14.2.1 juurde: CAS-i otsused on lõplikud ja siduvad, välja arvatud ükskõik milline seadusega nõutav ülevaatamiskohustus, mis on kohaldatav vahekohtu otsuse tühistamise või jõustamise suhtes.]

14.2.2 Juhtumite korral, mis hõlmavad riikliku tasandi sportlasi, vastavalt iga riikliku dopinguvastase organisatsiooni määratlusele, kellel puudub õigus apellatsioonkaebuse esitamiseks vastavalt artiklile 14.2.1, võib apellatsioonkaebuse esitada Eesti dopinguvastasele apellatsioonikolleegiumile.

14.2.3 Isikud, kellel on õigus apellatsioonkaebust esitada

Punktis 14.2.1 määratletud juhtumite korral on järgnevatel isikutel õigus apellatsioonkaebuse esitamiseks CAS-le:

a) sportlane või muu isik, kes on edasikaevatava otsuse subjektiks;

b) teine osapool juhtumis, mille osas otsus vastu võeti;

c) xxxxxx rahvusvaheline alaliit;

d) Rahvusvaheline Olümpiakomitee või Rahvusvaheline Paraolümpiakomitee, kui otsus võib avaldada mõju olümpiamängudele või paraolümpiamängudele, sealhulgas otsused, mis puudutavad osalusõigust olümpiamängudel või paraolümpiamängudel; ning

e) WADA.

Punktis 13.2.2 määratletud juhtumite korral on vähemalt järgnevatel osapooltel õigus apellatsioonkaebuse esitamiseks CAS-ile:

a) sportlane või muu isik, kes on edasikaevatava otsuse objektiks;

b) EAD;

c) xxxxxx rahvusvaheline alaliit;

d) riiklik olümpiakomitee;

e) sportlase riiklik dopinguvastane organisatsioon; ning

f) WADA.

Mis tahes muudel juhtudel on ainsaks isikuks, kes võib esialgse võistluskeelu suhtes apellatsioonkaebuse esitada, sportlane või muu xxxx, xxxxx suhtes esialgset võistluskeeldu rakendati.

14.3 EAD suutmatus õigeaegselt otsusele jõuda

14.4 Kui EAD ei suuda konkreetsel juhul xxxxx XXXX poolt kehtestatud mõistliku tähtaja raames otsusele selle kohta, kas dopinguvastase reegli rikkumine pandi toime või mitte, võib WADA otsustada apellatsioonkaebuse esitamise kasuks vahetult CAS-le, otsekui EAD oleks teinud dopinguvastase reegli rikkumist eitava otsuse. Kui CAS kolleegium otsustab, et dopinguvastase reegli rikkumine leidis aset xx XXXX käitus apellatsioonkaebust vahetult CAS-le esitades õigesti, on EAD kohustatud hüvitama XXXX-xx XXXX poolt apellatsioonkaebusega seoses kantud kulud ning juristide töötasud.

[Kommentaar artikli 14.3 juurde: Xxx dopinguvastase reegli rikkumise juurdlemise ja tulemuste haldamise menetluse eripäraseid asjaolusid arvesse võttes ei ole mõeldav teatud kindla ajavahemiku

kehtestamine RDVO jaoks otsuse vastuvõtmiseks, mille möödumisel võib WADA sekkuda ning esitada apellatsioonkaebuse vahetult CAS-le. Samas on WADA enne vastava meetme rakendamist kohustatud RDVO-ga nõu pidama ja andma RDVO-le võimaluse selgitada, miks otsuse vastuvõtmine viibib. Käesoleva reegli ükski säte ei xxxxx RDVO-l kehtestada reegleid, mis annaksid RDVO-le õiguse kaasata oma volialasse juhtumeid, mille korral tulemuste haldamine RDVO mõne rahvusliku spordialaliidu poolt on kohatult viibinud.]

14.5 Eesti dopinguvastane apellatsioonikolleegium

14.5.1 Eesti valitsus või riiklik olümpiakomitee nimetab ametisse sõltumatu Eesti dopinguvastase apellatsioonikolleegiumi.

14.5.2 Iga kolleegiumi liige nimetatakse ametisse [arv] aasta pikkuseks ametiajaks.

14.5.3 Kolleegiumi liikme xxxxx või tagasiastumise korral võib Eesti Vabariigi Valitsus või riiklik olümpiakomitee nimetada vabaksjäänud koha täitmise eesmärgil kolleegiumi liikmeks sõltumatu isiku. Niisugusel viisil nimetatud isik nimetatakse ametisse koha vabastanud liikme ametiaja lõpuni.

14.5.4 Kolleegiumi liiget võib tagasi nimetada.

14.6 Eesti dopinguvastase apellatsioonikolleegiumi pädevus

14.6.1 Eesti dopinguvastasel apellatsioonikolleegiumil on volitused ärakuulamiste korraldamiseks ja otsuste vastuvõtmiseks kõigis asjades, mille suhtes kolleegiumile käesolevate dopinguvastaste reeglite põhjal apellatsioonkaebus esitatakse. Muuhulgas on Eesti dopinguvastasel apellatsioonikolleegiumil volitused otsuste vastuvõtmiseks käesolevate dopinguvastaste reeglite põhjal dopinguvastaste reeglite rikkumiste tagajärgede osas.

14.6.2 Eesti dopinguvastane apellatsioonikolleegium on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja erapooletu.

14.6.3 Eesti dopinguvastasel apellatsioonikolleegiumil on kõik volitused, mida kolleegium vajab oma ülesannete täitmiseks ja mis sellega kaasnevad.

14.6.4 Ükskõik millised Eesti dopinguvastase apellatsioonikolleegiumi poolt vastuvõetud lõplikud otsused või dopinguvastaste reeglite rikkumise tagajärjed ei kuulu tühistamisele, muutmisele või kehtetuks tunnistamisele mis tahes kohtu, vahekohtuniku, vahekohtu või muu õigusorgani poolt xxxxx CAS-i ükskõik millisel põhjusel, sealhulgas käesolevates dopinguvastastes reeglites sätestatud menetluste ükskõik millise rikkumise, eiramise, mittejärgimise või kõrvalekaldumise tõttu, tingimusel, et pole tehtud kohtulikku viga.

14.7 Eesti dopinguvastase apellatsioonikolleegiumi ärakuulamised

14.7.1 Isik, kellel on õigus esitada apellatsioonkaebus Eesti dopinguvastase distsiplinaarkolleegiumi otsuse suhtes xx xxx soovib xxxx xxxx, peab sellest teavitama Eesti dopinguvastast apellatsioonikolleegiumi neljateistkümne (14) päeva jooksul alates otsuse tegemisest Eesti dopinguvastase distsiplinaarkolleegiumi poolt.

14.7.2 [Apellatsioonikolleegiumi koosseis].

14.7.3 Nimetatud liikmed ei tohi juhtumiga või selle ühegi aspektiga eelnevalt seotud olla. Eelkõige ei tohi ükski liige olla eelnevalt läbi vaadanud ükskõik millist TUE avaldust või apellatsioonkaebust, mille on esitanud käsitletava juhtumi osapooleks olev sportlane. Iga liige peab nimetamise järel avaldama esimehele võimalikud asjaolud, mis võivad tema erapooletust ükskõik millise osapoole suhtes mõjutada.

14.7.4 Kui esimehe poolt juhtumit ära kuulama nimetatud liige ei soovi ei saa seda mingil põhjusel teha, võib esimees nimetada vahetusliikme või uue ärakuulamiskolleegiumi selleks ettenähtud kogumist.

14.7.5 Eesti dopinguvastasel apellatsioonikolleegiumil on oma täielikul äranägemisel õigus nimetada kolleegiumi abistavaid või nõustavaid eksperte juhul, kui kolleegium seda vajab.

14.7.6 EDA-l on õigus osaleda Eesti dopinguvastase apellatsioonikolleegiumi menetlustes ja viibida ärakuulamistel kui osapool.

14.7.7 Vastaval rahvusvahelisel alaliidul ja/või rahvuslikul spordialaliidul (kui ei osale menetluses), riiklikul olümpiakomiteel (kui ei osale menetluses) xx XXXX-l on õigus osaleda Eesti dopinguvastase apellatsioonikolleegiumi ärakuulamistel vaatlejana.

14.7.8 Ärakuulamised vastavalt käesolevale artiklile tuleks lõpule viia kiirendatud korras, kõigil juhtudel kolme (3) kuu jooksul alates otsuse vastuvõtmise kuupäevast Eesti dopinguvastase distsiplinaarkolleegiumi poolt, välja arvatud erandlike asjaolude olemasolu korral.

14.7.9 Üritustega seoses läbviidavad ärakuulamised võidakse läbi viia kiirendatud korras.

14.8 Eesti dopinguvastase apellatsioonikolleegiumi menetlused

14.8.1 Käesolevate dopinguvastaste reeglite sätete xxxxxx on Eesti dopinguvastasel apellatsioonikolleegiumil volitused oma menetluste reguleerimiseks.

14.8.2 Eesti dopinguvastase apellatsioonikolleegiumi ärakuulamised on üldsusele avatud, välja arvatud juhul, kui Eesti dopinguvastane distsiplinaarkolleegium otsustab, et olemasolevad erandlikud asjaolud näevad ette teisiti.

14.8.3 Apellatsioonkaebuse esitaja esitab oma väited ja tõendusmaterjali, millele vastuseks kostev osapool või osapooled esitavad oma väited ning tõendusmaterjali.

14.8.4 Ükskõik millise osapoole või tema esindaja puudumist ärakuulamiselt sellest teavitamise järel käsitletakse loobumisena oma õigusest ärakuulamisele. Võimalik on antud õiguse ennistamine mõistlikel alustel.

14.8.5 Igal osapoolel on õigus enda esindamisele ärakuulamisel omal kulul.

14.8.6 Igal osapoolel on ärakuulamisel õigus tõlgile, kui ärakuulamiskolleegium seda vajalikuks peab. Ärakuulamiskolleegium määrab tõlgi isiku ja vastutuse tema teenuste maksumuse eest.

14.8.7 Menetluse igal osapoolel on õigus tõendusmaterjali esitamiseks, sh. õigus kutsuda ja küsitleda tunnistajaid (ärakuulamiskolleegium võib omal äranägemisel nõustuda telefoni

xxxx, kirjaliku tunnistuse vormis või faksi, elektroniposti vms. vahendite kaudu esitatud ütlustega).

14.8.8 Dopinguvastaste reeglite rikkumisega seonduvaid fakte võib tuvastada mis tahes usaldusväärsete vahendite, sh. omaksvõttude abil. Apellatsioonikolleegiumil on õigus xxxxx vastu tõendusmaterjali, sealhulgas kuuldusi, oma äranägemise järgi ja omistada taolisele tõendusmaterjalile kolleegiumi poolt kohaseks peetavat kaalu.

14.8.9 Apellatsioonikolleegium võib ärakuulamisi edasi lükata või nendes vaheaegu teha.

14.8.10 Apellatsioonikolleegium võib menetluse ühe või enama osapoole taotlusel või omal initsiatiivil nõuda ühelt või enamalt osapoolelt selle osapoole poolt ärakuulamisel esitletavat teavet puudutavate täiendavate üksikasjade esitamist kolleegiumile ja/või muudele osapooltele, sealhulgas kutsutavate tunnistajate osas, ning kõnealune osapool on kohustatud antud nõudmise täitma.

14.8.11 Apellatsioonikolleegiumi mis tahes nõude või suunise täitmatajätmine ükskõik millise osapoole poolt ei takista asja menetlemist apellatsioonikolleegiumi xxxxx xx apellatsioonikolleegium võib niisuguseid täitmatajätmisi otsuse tegemisel arvesse xxxxx.

14.8.12 Ärakuulamised võidakse salvestada, kõik salvestised jäävad EDA omandisse ja valdusse.

14.9 Eesti dopinguvastase apellatsioonikollegiumi otsused

14.9.1 Eesti dopinguvastase apellatsioonikolleegiumi arutelud otsuse vastuvõtmisel ei kuulu avalikustamisele.

14.9.2 Ükskõik millised vähemuse otsused või lahknevad otsused tuuakse kirjalikes põhjendustes ära. Enamuse otsuse korral on see Eesti dopinguvastase apellatsioonikolleegiumi otsuseks.

14.9.3 Eesti dopinguvastase apellatsioonikolleegiumi otsus on kirjalik, dateeritud ja allkirjastatud ning hõlmab lühipõhjendust. Juhul, kui võistluskeeld tühistatakse artikli 11.5.1 (Süü või hooletuse puudumine) põhjal või selle kehtivust lühendatakse artikli 11.5.2 (Olulise süü või hooletuse puudumine) põhjal, peab otsus selgitama tühistamise või lühendamise aluseid. Esimehe või aseesimehe allkiri (asjaomasuse alusel) on piisav.

14.9.4 Eesti dopinguvastase apellatsioonikolleegiumi otsus edastatakse menetluse osapooltele ja EDA- le, viimase menetluses mitteosalemise korral, niipea kui võimalik pärast ärakuulamise lõppu.

14.10 Apellatsioonkaebused raviotstarbelise kasutamise eriloa võimaldamise või võimaldamisest keeldumise otsuste suhtes

14.10.1 EAD otsuste suhtes TUE-de võimaldamisest keeldumise kohta, xxxx XXXX pole tühistanud, võib esitada apellatsioonkaebusi CAS-ile rahvusvahelise tasandi sportlase poolt või Eesti dopinguvastasele apellatsioonikolleegiumile sportlaste poolt, kes ei ole rahvusvahelise tasandi sportlased. Kui Eesti dopinguvastane apellatsioonikolleegium tühistab otsuse TUE võimaldamisest keeldumise kohta, võib CAS selle otsuse suhtes WADA-le apellatsioonkaebuse esitada. Apellatsioonkaebuste menetlemisel käesoleva artikli alusel ei tohi Eesti dopinguvastase apellatsioonikolleegiumi koosseisu kuuluda TUEC liikmeid.

14.10.2 Sportlane või EAD võib esitada CAS-le apellatsioonkaebusi WADA otsuste suhtes raviotstarbelise kasutamise eriloa võimaldamise või võimaldamisest keeldumise tühistamise kohta kooskõlas CAS reeglitega.

14.10.3 Apellatsioonkaebused otsuste suhtes vastavalt artiklile 13

14.10.4 EAD otsuste suhtes vastavalt artiklile 13 (Rahvuslike spordialaliitude suhtes kohaldatavad sanktsioonid) saab esitada apellatsioonkaebusi CAS-le asjaomase rahvusliku spordialaliidu poolt.

15 TEAVITAMINE

15.1 Teavitamine raviotstarbelise kasutamise erilubadest

EAD teavitab sportlasele (välja arvatud sportlased, kes ei kuulu EAD registreeritud testimiskogumi koosseisu) võimaldatud raviotstarbelise kasutamise eriloast asjaomast rahvusvahelist alaliitu, sportlase rahvuslikku rahvuslikku spordialaliitu xx XXXX-d.

15.2 Testimisest teavitamine

15.2.1 EAD esitab WADA-le sportlase kehtiva asukohateabe. WADA muudab selle teabe kättesaadavaks muudele dopinguvastastele organisatsioonidele, kellele on antud õigus sportlast testida.

15.2.2 EAD teavitab WADA-t kõigist võistlusesisestest ja võistlusvälistest testidest esimesel võimalusel pärast nende läbiviimist.

15.2.3 Vastava teabe range konfidentsiaalsus peab alati tagatud olema, seda tohib kasutada üksnes testimise planeerimiseks, kooskõlastamiseks või läbiviimiseks ning see kuulub hävitamisele niipea, xxx xxxx enam mainitud eesmärkidel kasutamiseks xxxxxx pole.

15.3 Teavitamine tulemuste halduse osas

15.3.1 Kui rahvuslik spordialaliit on tuvastanud halva analüütilise xxxx xxx sportlasel, edastab EAD

omalt poolt järgneva teabe oma rahvusvahelisele alaliidule xx XXXX-le hiljemalt punktis

8.3.1 (Halbade analüütiliste leidude algne läbivaatus) kirjeldatud protsessi lõpuks: sportlase nimi, riik, spordiala ja võistlusdistsipliin spordiala raames, kas test viidi läbi võistlusesiseselt või võistlusväliselt, proovi võtmise kuupäev ning labori poolt teavitatud analüütiline tulemus. Samasid osapooli hoitakse regulaarselt kursis normide ja leidude osas, sh. tulemuste haldus, ärakuulamised ning apellatsioonkaebused.

15.3.2 Kui sportlane nõuab B-proovi analüüsi, teavitab EAD vastava analüüsi tulemustest rahvusvahelist alaliitu xx XXXX-t.

15.3.3 Juhul, kui võistluskeeld tühistatakse punkti 11.5.1 (Süü või hooletuse puudumine) põhjal või selle kehtivust lühendatakse punkti 11.5.2 (Olulise süü või hooletuse puudumine) põhjal, esitab EAD rahvusvahelisele alaliidule xx XXXX-le kirjaliku, põhjendatud otsuse koopia.

15.4 Aruandlus koodeksi osas

EAD avaldab kord aastas üldise statistilise aruande oma dopingukontrollialasest tegevusest vaadeldaval kalendriaastal ja edastab aruande ühe eksemplari WADA- le.

16 AVALIKUSTAMINE

EAD, sportlase riiklik dopinguvastane organisatsioon, rahvuslik spordialaliit, Eesti dopinguvastane distsiplinaarkolleegium või mis tahes muu isik ei avalikusta ega teavita avalikkust nende sportlaste, xxxxx proovid on andnud tulemuseks halva analüütilise leiu, või isikute, kes on väidetavalt toime pannud dopinguvastase reegli rikkumise, isiku kohta enne punktides 8.3 ja 8.4 kirjeldatud haldusläbivaatuse lõpuleviimist. Hiljemalt (20) päeva pärast xxxx, xxx ärakuulamisel vastavalt punktile 9 (Distsiplinaarmenetlus) on tuvastatud dopinguvastase reegli rikkumine, või kui taolisest ärakuulamisest on loobutud, teavitab EAD avalikkust dopinguvastase asja olemusest. Teavitus hõlmab asjaomase isiku xxxx xx otsuste vastuvõtmise aluseid.

17 AEGUMINE

Ükskõik millise meetme läbiviimine käesolevate dopinguvastaste reeglite alusel sportlase või muu isiku suhtes on lubatud xxxx juhul, kui rikkumise päevast ei ole möödunud rohkem kui kaheksa aastat.

18 MUUDATUSED JA TÕLGENDAMINE

18.1 Muudatuste tegemine

Kui muudatuses pole ette nähtud teisiti, jõustuvad reeglite muudatused kahe kuu möödudes pärast nende heakskiitmist.

18.2 Tõlgendamine

18.2.1 Sissejuhatus ja Xxxx 1 - Mõisted on reeglite lahutamatud osad.

18.2.2 Käesolevad dopinguvastased reeglid on kehtestatud vastavalt koodeksi kohaldatavatele sätetele ja kuuluvad tõlgendamisele viisil, mis on kooskõlas koodeksi sätetega. Koodeksi erinevaid sätteid puudutavad märkused on mõeldud käesolevate dopinguvastaste reeglite mõistmise ja tõlgendamise toetuseks, kui see on asjakohane.

19 TEAVE JA TEATED

19.1 Teave

Iga isik, kes esitab reeglite põhjal teavet, sealhulgas andmeid või meditsiinilist teavet, ükskõik millisele organisatsioonile või isikule, loetakse nõustunuks sellega, et vastavat teavet võidakse kasutada kõnealuse organisatsiooni või isiku poolt reeglite täitmiseks.

19.2 Teated

19.2.1 Iga EAD-s registreeritud testimiskogumisse kuuluv sportlane esitab EAD-le posti- ja e-posti aadressi teadete kohaletoimetamiseks. Aadressi muutumise korral on sportlane kohustatud sellest viivitamatult teatama.

19.2.2 Teated EAD-s registreeritud testimiskogumisse kuuluvale sportlasele toimetatakse xxxxxx tähitud kirjaga või e-posti xxxx vastavalt sportlase poolt EAD-le teatatud aadressil.

20 JÕUSTUMINE, KEHTIVUS JA KOHALDATAV SEADUS

20.1 Jõustumine

20.1.1 Käesolevad dopinguvastased reeglid jõustuvad täies ulatuses [kuupäev] ning vastavalt punktile 2.1 (Rakendamine rahvuslike spordialaliitude suhtes) on need rahvuslikele spordialaliitudele täitmiseks kohustuslikud.

20.1.2 Käesolevatel dopinguvastastel reeglitel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Xxxxxxxxxxxxx protestid, apellatsioonkaebused ja ennistamistaotlused, mis algatati EAD, riikliku olümpiakomitee või rahvusliku spordialaliidu poolt enne reeglite jõustumist, kuuluvad lõpuleviimisele varasema menetluse reeglite alusel ja nende tulemusi tunnustatakse reeglite kohaldamisel. Käesolevate dopinguvastaste reeglite kohaldamisel võetakse arvesse ka pooleliolevate võistluskeeldude kestusi.

20.2 Kehtivus

20.2.1 Käesolevate dopinguvastaste reeglite alusel tehtud mis tahes otsuse tühistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et vastava otsuse tegemisel rikuti menetlusnõudeid või xx xxxxx otsus vorminõuetele, välja arvatud, kui vastavad rikkumised võisid mõjutada asja otsustamist.

20.2.2 Kui käesolevate dopinguvastaste reeglite mis tahes punkt peaks ükskõik millisel põhjusel kehtetuks, mittetäidetavaks või ebaseaduslikuks osutuma, jäävad käesolevad dopinguvastased reeglid ülejäänud osas täies ulatuses kehtima, välja arvatud kõnealune punkt, mis loetakse kustutatuks niivõrd, kuivõrd see on kehtetu, mittetäidetav või ebaseaduslik.

20.2.3 Kõik ükskõik millise isiku poolt heas usus teostatud toimingud käesolevate dopinguvastaste reeglite ellurakendamisel kehtivad ka juhul, kui peaks selguma, et toiminguid sooritanud isiku määramises, pädevuses või volitustes oli mingeid puudusi.

20.3 Kohaldatav seadus

Käesolevate dopinguvastaste reeglite suhtes kohaldatakse Eesti õigust. Reeglite ja

koodeksi vastuolu korral kohaldatakse koodeksit.

Xxxx 1

MÕISTED

Alaealine: Füüsiline isik, kes pole saavutanud oma elukohariigi kohaldatavate seadustega sätestatud täiskasvanuiga.

Allakirjutajad: Üksused, mis allkirjastavad koodeksi ja nõustuvad

koodeksist kinni pidama, sealhulgas Rahvusvaheline Olümpiakomitee, rahvusvahelised alaliidud, Rahvusvaheline Paraolümpiakomitee, riiklikud olümpiakomiteed, riiklikud paraolümpiakomiteed, suurürituste korraldajad, riiklikud dopinguvastased organisatsioonid ning WADA.

Avalikustamine või avalikkuse teavitamine:

Teabe edastamine või levitamine üldsusele või isikutele, kes ei ole isikud, kellel on õigus varasemaks teavitamiseks kooskõlas koodeksi artikliga 14 (Konfidentsiaalsus ja aruandlus).

Atüüpiline xxxx: Aruanne laborilt või muult WADA poolt

heakskiidetud üksuselt, mis taotleb edasist juurdlust kooskõlas rahvusvahelise standardiga laborite jaoks või seonduvate tehniliste dokumentidega enne halva analüütilise leiu tuvastamist.

CAS: Rahvusvaheline Spordiarbitraaži Xxxxx.

Diskvalifitseerimine: Vt. Dopinguvastaste reeglite rikkumise tagajärjed allpool.

Dopingukontroll: Protsess, mis hõlmab testide ulatuse planeerimist,

proovide kogumist ja käitlemist, laboratoorset analüüsi, tulemuste haldust, ärakuulamisi ning apellatsioonkaebuste esitamist.

Dopinguvastane organisatsioon:

Dopingukontrolli protsessi ükskõik millise osa algatamiseks, teostamiseks või jõustamiseks nõutavate reeglite kehtestamise eest vastutav allakirjutaja. Eeltoodu hõlmab näiteks Rahvusvahelist Olümpiakomiteed, Rahvusvahelist Paraolümpiakomiteed, muid suurürituste korraldajaid, mis viivad oma üritustel läbi testimist, WADA-d, rahvusvahelisi alaliitusid ja riiklikke dopinguvastaseid organisatsioone.

Xxxx 1

Dopinguvastaste reeglite rikkumise tagajärjed:

Dopinguvastase reegli rikkumine sportlase või muu isiku poolt võib lõppeda ühe või enama alltoodud tagajärjega:

(a) Diskvalifitseerimine tähendab sportlase tulemuste tühistamist teatud kindlal võistlusel või üritusel, koos kõige sellega kaasnevaga, sealhulgas võimalikest medalitest, punktidest ja auhindadest ilmajäämisega;

(b) Võistluskeeld tähendab seda, et sportlasel või muul isikul keelatakse teatud kindla ajavahemiku vältel osaleda ükskõik millisel võistlusel või xxxx tegevuses või rahastamises vastavalt koodeksi artiklile 10.9 (Staatus võistluskeelu vältel); ning

(c) Esialgne võistluskeeld tähendab seda, et sportlasel või muul isikul keelatakse ajutiselt osaleda ükskõik millisel võistlusel enne lõpliku otsuse vastuvõtmist koodeksi artikli 8 (Õigus õiglasele ärakuulamisele) põhjal läbiviidaval ärakuulamisel.

EAD: Sihtasutus Eesti Antidoping

Eesti dopinguvastane apellatsioonikolleegium:

EAD poolt määratud kolleegium Eesti dopinguvastase distsiplinaarkolleegiumi otsuste suhtes esitatud apellatsioonkaebuste menetlemiseks (kui ei eelistata CAS-i).

Esialgne võistluskeeld: Vt. Dopinguvastaste reeglite rikkumise tagajärjed

ülalpool.

Etteteatamiseta: Dopingukontroll, mis viiakse läbi sportlast ette

teavitamata xx xxxxx korral sportlane on teavitamise hetkest kuni proovi xxxxxxxxx pideva järelevalve all.

Halb analüütiline xxxx: Aruanne laborilt või muult heakskiidetud

testimisasutuselt, mis kinnitab keelatud aine või selle metaboliidide või markerite (sealhulgas endogeensete ainete suurte koguste) või keelatud võtte kasutamise tõendite sisaldumist proovis.

Isik: Füüsiline isik, organisatsioon või muu üksus.

Kasutamine: Ükskõik millise keelatud aine või võtte manustamine, sissevõtmine, süstimine või mis tahes muul viisil tarvitamine.

Xxxx 1

Katse: Käitumine viisil, mis kujutab endast olulist etappi käitumisviisis, mis võib lõppeda või lõppes dopinguvastase reegli rikkumise toimepanekuga. Dopinguvastase reegli rikkumine ei saa mõistagi põhineda üksnes rikkumise toimepaneku xxxxxx, xxx xxxx xxxxxx katsest enne selle avastamist katses mitteosaleva kolmanda osapoole poolt.

Kaubitsemine: Keelatud aine või keelatud võtte müümine, andmine,

transportimine, saatmine, kohaletoimetamine või edastamine (kas füüsiliselt või ükskõik milliste elektrooniliste vms. vahendite abil) sportlase, sportlase tugipersonali või ükskõik millise muu isiku poolt, kes kuulub dopinguvastase organisatsiooni volialasse, ükskõik millisele kolmandale isikule; samas xx xxxxx käesolev määratlus heas usus tegutseva meditsiinilise personali tegevust, millega kaasneb keelatud aine kasutamine ausatel ja seaduslikel raviga seonduvatel eesmärkidel või muu vastuvõetava põhjenduse alusel, ning xx xxxxx tegevust, millega kaasneb keelatud ainete kasutamine, mis pole võistlusvälise testimise korral keelatud, välja arvatud juhul, kui asjaolud tervikuna tõendavad, et vastavad keelatud ained ei ole mõeldud kasutamiseks ausatel ja seaduslikel raviga seonduvatel eesmärkidel.

Keelatud aine: Ükskõik milline keelatud nimekirja kuuluv aine.

Keelatud nimekiri: WADA keelatud ainete ja võtete nimekiri.

Keelatud võte: Ükskõik milline keelatud nimekirja kuuluv võte.

Koodeks: Maailma dopinguvastane koodeks, mis võeti WADA poolt esmakordselt vastu 5. märtsil 2003, ning selle hilisemad muudatused.

Manipuleerimine: Muutmine kohatul eesmärgil või kohatul viisil;

kohatu mõju avaldamine; kohatu sekkumine; takistamine, eksiteele viimine või ükskõik milliste kelmuste rakendamine tulemuste muutmiseks või normaalsete menetluste teokssaamise takistamiseks; või väärteabe esitamine dopinguvastasele organisatsioonile.

Marker: Ühend, ühendite rühm või bioloogilised parameetrid, mis annavad tunnistust keelatud aine või võtte kasutamisest.

Metaboliit: Ükskõik xxxxxxx xxxx, mis on tekkinud biotransformatsiooniprotsessi tulemusena.

Xxxx 1

Oluline abi: Artikli 10.5.3 tähenduses peab isik olulise abi esitamiseks: (1) allkirjastatud kirjalikus tunnistuses täielikult teatavaks tegema kogu tema valduses oleva dopinguvastaste reeglite rikkumistega seonduva teabe, ning (2) tegema täielikku koostööd ükskõik millise kõnealuse teabega seonduva juhtumi juurdlemisel ja otsuste vastuvõtmisel, muuhulgas näiteks andma tunnistusi ärakuulamisel, kui dopinguvastane organisatsioon või ärakuulamiskolleegium seda taotleb. Lisaks peab esitatud teave olema usaldusväärne ja moodustama olulise osa igast algatatavast juurdlusest, või, kui juurdlust ei algatata, pakkuma iseenesest piisavalt alust juurdluse algatamiseks.

Olulise süü või hooletuse puudumine:

Kui sportlasel õnnestub tõendada, et tema eksimus või hooletus polnud üldiste asjaolude taustal vaadeldes ja süü või hooletuse puudumise kriteeriume arvesse võttes dopinguvastase reegli rikkumise suhtes olulise tähtsusega.

Osaleja: Ükskõik milline sportlane või sportlase abipersonal.

Proov: Ükskõik milline dopingukontrolli eesmärgil kogutud bioloogiline xxxxx.

Rahvusvaheline standard: WADA poolt koodeksi toetuseks kehtestatud standard.

Kooskõla rahvusvahelise standardiga (vastandina muule alternatiivsele standardile, korrale või menetlusele) peab olema piisav järeldamiseks, et rahvusvahelise standardi poolt käsitletavad menetlused viidi läbi nõuetekohaselt. Rahvusvahelised standardid hõlmavad kõiki tehnilisi dokumente, mis on välja antud kooskõlas vastava rahvusvahelise standardiga.

Rahvusvaheline üritus: Üritus, kus Rahvusvaheline Olümpiakomitee,

Rahvusvaheline Paraolümpiakomitee, rahvusvaheline alaliit, suurürituse korraldaja või muu rahvusvaheline spordiorganisatsioon on ürituse juhtivorganiks või määrab ürituse tehnilised ametnikud.

Rahvusvahelise tasandi sportlane:

Raviotstarbelise kasutamise eriluba:

Sportlane, kes on määratud ühe või enama rahvusvahelise alaliidu poolt rahvusvahelise alaliidu registreeritud testimiskogumi koosseisu.

Raviotstarbelise kasutuse erand.

Xxxx 1

Raviotstarbelise kasutamise erilubade komitee:

Registreeritud testimiskogum:

Riiklik dopinguvastane organisatsioon

EAD poolt moodustatud raviotstarbelise kasutamise erilubade komitee.

Iga rahvusvahelise alaliidu ja riikliku dopinguvastase organisatsiooni poolt eraldi moodustatav tipptaseme sportlaste kogum, kes on nii võistlusesisese kui ka võistlusvälise testimise objektiks vastava rahvusvahelise alaliidu või riikliku dopinguvastase organisatsiooni testide ulatuse plaani osana.

Üksus(ed), millele iga riik on omistanud esmased volitused ja vastutuse dopinguvastaste reeglite kehtestamiseks ja juurutamiseks, proovide võtmise juhtimiseks, testitulemuste haldamiseks ning ärakuulamiste läbiviimiseks riiklikul tasandil. Eeltoodu hõlmab üksust, mis võib olla määratud mitme riigi poolt toimima vastavate riikide regionaalse dopinguvastase organisatsioonina. Kui pädev(ad) riiklik(ud) võimuorgan(id) pole niisugust üksust moodustanud, peab selleks xxxxx xxxxxxx riigi riiklik olümpiakomitee või selle poolt määratud asutus. Käesolevate dopinguvastaste reeglite tähenduseks on vastavaks üksuseks [RDVO].

Riiklik olümpiakomitee: Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt tunnustatud

organisatsioon. Mõiste riiklik olümpiakomitee peab hõlmama ka riiklikku spordikonföderatsiooni nendes riikides, kus riiklik spordikonföderatsioon täidab tüüpilise riikliku olümpiakomitee kohustusi dopinguvastase võitluse valdkonnas. Mõiste riiklik olümpiakomitee alla kuulub ka Eesti Olümpiakomitee.

Riiklik üritus: Rahvusvahelise tasandi sportlasi või riikliku tasandi

sportlasi hõlmav spordiüritus, mis ei ole rahvusvaheline üritus.

Riikliku tasandi sportlane: Sportlane, kes ei ole rahvusvahelise tasandi sportlane xx

xxx on EAD poolt määratud EAD registreeritud testimiskogumisse.

Eesti Olümpiakomitee võistkond:

Ükskõik milline Eesti olümpiavõistkond või muu Eesti Olümpiakomitee poolt valitud võistkond.

Sihttestimine: Sportlaste valik testimiseks, mille korral teatud kindlad

sportlased või sportlaste rühmad valitakse testimiseks

mittejuhuslikel alustel teatud kindlal ajal.

Rahvuslik spordialaliit: Ükskõik milline Eesti rahvuslik spordialaliit

spordiseaduse mõistes

Xxxx 1

Sportlane: Dopingukontrolli tähenduses, mis tahes isik, kes tegeleb spordiga rahvusvahelisel tasandil (vastavalt iga rahvusvahelise alaliidu määratlusele) või riiklikul tasandil (vastavalt iga riikliku dopinguvastase organisatsiooni määratlusele), ning ükskõik milline muu isik, kes tegeleb spordiga madalamal tasandil, xxx xxxx näeb ette vastava isiku riiklik dopinguvastane organisatsioon. Dopinguvastase teabe ja koolituse tähenduses, ükskõik milline isik, kes tegeleb spordiga ükskõik millise allakirjutaja, valitsuse või muu koodeksile alluva spordiorganisatsiooni volituste raames.

Sportlase abipersonal: Mis tahes juhendaja, treener, mänedžer, agent,

võistkonna personal, ametnik, meditsiiniline või parameditsiiniline personal, kes töötab koos sportlastega või xxxxx xxxx ning osaleb spordivõistlustel või aitab nendeks valmistuda.

Sõltumatu vaatleja programm:

Süü või hooletuse puudumine:

Vaatlejate rühm WADA järelevalve all, kes vaatlevad dopingukontrolli läbiviimist teatud üritustel ja esitavad aruandeid vaatlustulemuste kohta. Xxx XXXX viib üritusel läbi võistlusesisest testimist, peab vaatlejate üle järelevalvet teostama sõltumatu organisatsioon.

Kui sportlasel õnnestub tõendada, et ta ei teadnud ega kahtlustanud ega poleks isegi ülima ettevaatlikkuse korral võinud mõistlikkuse piires teada või kahtlustada keelatud aine või võtte kasutamist või rakendamist.

Testimine: Dopingukontrolli protsessi osad, mis hõlmavad testimise ulatuse planeerimist, proovide kogumist, käitlemist ja transportimist laborisse.

UNESCO konventsioon: Spordis dopingu kasutamise vastane rahvusvaheline

konventsioon, mis võeti vastu UNESCO peakonverentsi 33. istungjärgul 19. oktoobril 2005, sealhulgas kõik konventsiooni liikmesriikide ja Spordis dopingu kasutamise vastase rahvusvahelise konventsiooni liikmete konverentsi poolt vastuvõetud täiendused.

WADA: Maailma Dopinguvastane Agentuur, asutatud kooskõlas Šveitsi tsiviilkoodeksiga 10. novembril 1999 Lausanne’is, ning ükskõik milline WADA-ga lepingulistes suhetes olev riiklik dopinguvastane organisatsioon.

Xxxx 1

Valdamine: Tegelik, füüsiline valdamine, või konstruktiivne valdamine (mis tuleb tuvastada xxxx juhul, kui isikul on ainukontroll keelatud aine/võtte või keelatud aine/võtte asukohaks olevate ruumide või vara üle); kuid tingimusel, et kui isikul puudub ainukontroll keelatud aine/võtte või keelatud aine/võtte asukohaks olevate ruumide või vara üle, tuleb konstruktiivne valdamine xxxxx xxxx juhul, xxx xxxx oli teadlik keelatud aine/võtte olemasolust ja kavatses teostada kontrolli selle üle. Siiski ei saa dopinguvastase reegli rikkumine põhineda üksnes valdamisel, xxx xxxx on enne ükskõik millise xxxxx saamist dopinguvastase reegli rikkumise toimepaneku kohta isiku poolt astunud konkreetseid samme, mis näitavad, et isik ei olnud kunagi kavatsenud valdajaks xxxxx xx on valdamisest xxxxx ütelnud, teavitades sellest selgesõnaliselt dopinguvastast organisatsiooni. Eeltoodud määratluse võimalikele vasturääkivustele vaatamata kujutab keelatud aine või keelatud võtte ostmine (sh. elektrooniliste vms. vahendite kaudu) endast valdamist ostu sooritanud isiku poolt.

Võistkondlik spordiala: Spordiala, mille korral on võistluse käigus lubatud

vahetada mängijaid.

Võistlus: Ühekordne võidujooks, matš, mäng või muu sarnane spordivõistlus. Näiteks 100 meetri jooksu finaal olümpiamängudel. Etapipõhiste võistluste ja muude spordivõistluste korral, kus auhindu jagatakse igapäevaste tulemuste või muude vahetulemuste põhjal, tehakse võistluse ning ürituse vahel vahet asjaomase rahvusvahelise alaliidu reeglitele vastavalt.

Võistlusesisene: Kui rahvusvahelise alaliidu või muu asjaomase

dopinguvastase organisatsiooni reeglid ei näe ette teisiti, tähendab võistlusesisene ajavahemikku, mis algab kaksteist tundi enne võistlust, milles sportlane on osalema registreeritud, ja kestab vastava võistluse ning võistlusega seonduva proovivõtumenetluse lõpuni.

Võistluskeeld: Vt. Dopinguvastaste reeglite rikkumise tagajärjed

ülalpool.

Võistlusväline: Ükskõik milline dopingukontroll, mis pole

võistlusesisene.

Üksikspordiala: Ükskõik milline spordiala, mis ei ole võistkondlik

spordiala.

Xxxx 1

Üritus: Üksikute võistluste seeria, mis viiakse läbi ühe juhtivorgani poolt (nt. olümpiamängud, FINA maailmameistrivõistlused või Pan-Ameerika mängud).

Ürituse kestus: Ajavahemik ürituse alguse xx xxxx vahel, mille määrab

kindlaks ürituse juhtivorgan