SELETUSKIRI

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 14.8.2013

COM(2013) 583 final 2013/0282 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta

ET ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö leping kirjutati alla Brüsselis 16. novembril 2000. Kõnealuse lepingu artikli 12 punktis b on sätestatud: „Käesolev leping sõlmitakse esialgu 31. detsembrini 2002 ning lepinguosaliste ühisel kokkuleppel võib seda pikendada viie xxxxx xxxxx.”

Nõukogu pikendas oma 30. märtsi 2009. aasta otsusega 2009/313/EÜ kõnealust lepingut veel viieks aastaks.

Lepingu pikendamine veel viieks aastaks vastaks kummagi lepinguosalise huvidele, kuna see võimaldaks säilitada Venemaa ja Euroopa Liidu teaduslike ja tehnoloogiliste sidemete järjepidevust.

2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Pärast lepingu ühist läbivaatamist Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni sõltumatute ekspertide poolt esitasid määratud eksperdirühmad mitmeid soovitusi. Mõlemad lepinguosalised võtsid Euroopa Komisjoni ja Venemaa Föderatsiooni haridus- ja teadusministeeriumi esindajate kohtumisel Moskvas 15. veebruaril 2013 arvesse eksperdirühmade soovitusi lepingu selle praegusel xxxxx pikendamiseks veel viieks aastaks.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Pikendatud lepingu sisu on sama mis praegu kehtival ja 20. veebruaril 2014 lõppeval lepingul.

4. MÕJU EELARVELE

Käesoleva otsuse finantsselgituses näidatakse selle esialgset mõju eelarvele. Xxxxxx sätetega on tagatud liidu finantshuvide kaitse.

Eespool osutatud kaalutlusi arvesse võttes palub komisjon, et nõukogu:

– kiidaks pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist liidu nimel heaks Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise veel viieks aastaks;

– volitaks nõukogu eesistujat määrama isiku(d), kes on volitatud teatama Venemaa Föderatsiooni valitsusele, et liit on lõpetanud käesoleva pikendatud lepingu jõustumiseks vajalikud siseriiklikud menetlused.

2013/0282 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 186 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu kiitis oma 16. novembri 2000. aasta otsusega 2000/742/EÜ heaks teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu sõlmimise Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahel.

(2) Kõnealuse lepingu artikli 12 punktis b on sätestatud: „Käesolev leping sõlmitakse esialgu 31. detsembrini 2002 ning lepinguosaliste ühisel kokkuleppel võib seda pikendada viie xxxxx xxxxx.”

(3) Pärast lepingu ühist läbivaatamist võtsid mõlemad lepinguosalised arvesse soovitust, et lepingut tuleks selle praegusel xxxxx pikendada veel viieks aastaks.

(4) Lepinguosalised leiavad, et kõnealuse lepingu kiire pikendamine on mõlema osalise huvides.

(5) Pikendatud lepingu sisu on sama kui 20. veebruaril 2014 lõppeval lepingul.

(6) Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamine tuleks Euroopa Liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu nimel kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamine veel viieks aastaks.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud saatma liidu nimel toimides ja kooskõlas lepingu artikli 12 punktiga a Venemaa Föderatsiooni valitsusele xxxxx, et liit on lõpetanud lepingu pikendamiseks vajalikud siseriiklikud menetlused, ning esitab Venemaa Föderatsioonile järgmise xxxxx:

„Tulenevalt Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 asendab Euroopa Liit Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane ning teostab alates nimetatud kuupäevast kõiki Euroopa Ühenduse õigusi ja võtab üle kõik Euroopa Ühenduse kohustused. Seepärast käsitatakse lepingu tekstis esinevaid viiteid Euroopa Ühendusele vajaduse korral viidetena Euroopa Liidule.”

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval. Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Nõukogu nimel eesistuja

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK‌

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

1.4. Eesmärgid‌

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viisid

2. HALDUSMEETMED‌

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3. Pettuste ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub‌

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1. Xxxxxx hinnanguline mõju kuludele

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele‌

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK‌

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB)1 struktuurile

Poliitilise strateegia töötavad välja ning tegevust koordineerivad eelkõige järgmised peadirektoraadid: RTD, AGRI, JRC, CNECT, EAC, ENER, ENTR ja MOVE.

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

🞎 Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

🞎 (Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest2

🗹 Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

🞎 Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4. Eesmärgid

1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Käesolev algatus võimaldab lepinguosalistel täiustada ja tihendada koostööd ühist huvi pakkuvates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades.

1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

Erieesmärk nr 1

See võimaldab eriteadmiste vahetamist ning oskusteabe edastamist teadlastele, tootjatele ja kodanikele.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

1 ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

2 Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Käesolev otsus võimaldab Euroopa Liidul ja Venemaal oma vastavates teaduslikes eriprogrammides saada vastastikust kasu teaduskoostööga saavutatud teaduslikest ja tehnoloogilistest edusammudest ning lihtsustada veelgi koostöö tihendamist.

1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Komisjoni talitused teostavad korrapäraselt järelevalvet kõikide koostöölepingu raames toimuvate tegevuste üle, mis hõlmab liidupoolset läbivaatamist. Kõnealune läbivaatamine koosneb järgmistest osadest:

a) tulemuslikkuse näitajad – Venemaa esitatud ettepanekute arv võrreldes rahastamiseks välja valitud ettepanekute arvuga eriprogrammide lõikes;

b) andmete kogumine – raamprogrammi eriprogrammidest saadud teabe põhjal ning teabe alusel, mida Venemaa Föderatsioon annab lepingu artikli 6 kohaselt loodud ühenduse–Venemaa ühiskomiteele.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Otsus võimaldab mõlemal lepinguosalisel täiustada ning tihendada koostööd vastastikust huvi pakkuvates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades.

1.5.2. Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

Lepingu aluspõhimõtted hõlmavad mõlemapoolset kasu, vastastikust juurdepääsu teise lepinguosalise programmidele ja tegevusele, mis on seotud lepingu eesmärgiga, võrdset kohtlemist, intellektuaalomandi tõhusat kaitset ja intellektuaalomandi õiguste õiglast jagamist ning tulemuste tõhusat kasutamist. Kõnealuse lepingu pikendamine võimaldab täiendada teaduslikult põhjendatud teadmisi, mis avardavad turule juurdepääsu võimalusi.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Tuginedes teadus- ja tehnoloogiakoostöö valdkonnas seni saadud kogemustele, peetakse Venemaaga koostöö jätkamist ja selleks kehtiva lepingu pikendamist veel viieks aastaks mõlemale poolele kasulikuks.

1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Venemaaga sõlmitud lepingu pikendamine on täielikult kooskõlas XXx raamprogrammide avamisega kogu maailmale.

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

🗹 Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– 🗹 Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 20.2.2014–19.2.2019

– 🗹 Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2014–2019

🞎 Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viisid3

🗹 Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

🞎 Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– 🞎 rakendusametitele

– 🞎 ühenduste asutatud asutustele4

– 🞎 riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– 🞎 isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt xx xxx on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

🞎 Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

🞎 Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

🞎 Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”

Märkused:

3 Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb:

xxxx://xxx.xx.xxx/xxxx/xxx/xxxxxxxxx/xxxxxxxxx_xx.xxxx

4 Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

2. HALDUSMEETMED‌

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Venemaa teadusasutuste osalemist raamprogrammis (Horisont 2020) ja muud lepingu alusel toimuvat koostööd arutatakse korrapäraselt lepingu artikli 6 kohaselt loodud ühenduse–Venemaa ühiskomitee kohtumistel.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1. Välja selgitatud ohud

Süstemaatilise teabevahetuse tagamiseks toimuvad korrapäraselt koosolekud ja kahepoolsed kontaktid. Ohte ei ole kontrollisüsteemis tuvastatud.

2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetodid‌

2.2.3. Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos.

2.3. Xxxxxxx ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Kui raamprogrammi rakendamine nõuab väliste lepingupartnerite kasutamist või hõlmab rahalisi toetusi kolmandatele isikutele, teeb komisjon vajaduse korral finantsauditeid, eelkõige siis, kui komisjonil on põhjust kahelda tehtud või tegevusaruandes kirjeldatud töö tõepärasuses.

Liidu finantsauditeid teevad liidu töötajad või raamatupidamiseksperdid, kes on heaks kiidetud auditeeritava lepinguosalise õigusaktide kohaselt. Liit on kõnealuse valiku tegemisel vaba, kuid peab vältima huvide konflikti, millest auditeeritav lepinguosaline võib liitu teavitada. Lisaks tagab komisjon, et teadustegevuses kaitstakse liidu finantshuve tõhusa kontrolliga ja eeskirjade eiramise korral rakendatakse ennetavaid ning proportsionaalseid meetmeid ja karistusi.

Nimetatud eesmärgi saavutamiseks lisatakse kõikidesse raamprogrammi rakendamisel kasutatavatesse lepingutesse eeskirjad kontrolli, meetmete ja karistuste kohta viidetega määrustele nr (EÜ) 2988/95, (EÜ) 2185/96 ja (EÜ) 1073/99.

Eelkõige peavad lepingutes sisalduma järgmised punktid:

- lepingu erisätted, millega kaitstakse XXx finantshuve tehtud tööde kontrollimise kaudu;

- halduskontrollide tegemine pettustevastase võitluse osana määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96, (EÜ) nr 1073/1999 ja (Euratom) nr 1074/1999 kohaselt;

- lepingute rakendamisega seotud kõigi tahtlike või hooletusest tulenevate rikkumiste puhul halduskaristuste kohaldamine raammääruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 kohaselt, xx xxxxx nimekirja koostamine;

- asjaolu, et võimalikud sissenõudekorraldused eeskirjade rikkumise või pettuse puhul jõustatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 299 kohaselt.

Lisaks korraldavad teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi vastutavad töötajad rutiinse meetmena teaduslike ja eelarveliste aspektide kontrolli;

teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi siseauditi osakond teeb siseauditi ning Euroopa Kontrollikoda viib läbi kohapealseid inspekteerimisi.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU‌

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

• Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade xxxxx

Mitmeaasta se finantsraam istiku rubriik	Eelarverida	Assigneerin gute liik	Rahaline osalus
	Nr [Nimetus… ]	Liigendatu d/liigendam ata (5)	EFTA riigid6	Kandidaatri igid7	Kolmandad riigid	Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses
1a	08.01.05	Liigenda xxxx	JAH	JAH	JAH	JAH
1a	08.01.05.01	Liigenda xxxx	JAH	JAH	JAH	JAH
1a	08.01.05.03	Liigenda xxxx	JAH	JAH	JAH	JAH

• Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade xxxxx

Mitmeaasta se	Eelarverida	Assigneerin gute liik	Rahaline osalus
	finantsraam istiku rubriik	Nr [Nimetus… ]	Liigendatu d/liigendam ata	EFTA riigid	Kandidaatri igid	Kolmand ad riigid	Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses
	[XX.YY.YY.YY]		JAH/ EI	JAH/ EI	JAH/ EI	JAH/ EI

5 Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

6 EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

7 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani võimalikud kandidaatriigid.

3.2. Hinnanguline mõju kuludele‌

[Selle punkti täitmisel tuleb kasutada eelarve halduskulude arvutustabelit (käesoleva finantsselgituse lisas esitatud teine dokument) ja laadida see üles CISNETi talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.]

3.2.1. Xxxxxx hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (xxxx kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 1a [Nimetus]: Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

<Teadusuuringute ja innovatsiooni> peadirektoraat			Aasta 20148	Aasta 2015	Aasta 2016	Aasta 2017	Aasta 2018	Aasta 2019		KOKKU
• Tegevusassigneeringud
Eelarverida nr	Kulukohustused	(1)
	Maksed	(2)
Eelarverida nr	Kulukohustused	(1a)
	Maksed	(2a)
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud9
Eelarverida nr	08.01.05	(3)
<Teadusuuringute ja innovatsiooni> peadirektoraadi assigneeringud KOKKU10	Kulukohustused	=1+1a +3	0,099	0,110	0,110	0,110	0,110	0,011		0,550
	Maksed	=2+2a +3	0,099	0,110	0,110	0,110	0,110	0,011		0,550
Eelarverida nr	08.01.05.01

8 Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

9 Tehniline ja/või haldusabi ning XXx programmide ja/või meetmete rakendamise kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

10 Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole veel aastate 2014–2020 assigneeringuid ja nendega seotud õiguslikku alust vastu võtnud, ka 2014. aasta eelarveprojekt ei ole veel eelarvepädeva institutsiooni heakskiitu saanud.

<Teadusuuringute ja innovatsiooni> peadirektoraadi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(1a)	0,055	0,066	0,066	0,066	0,066	0,011		0,330
	Maksed	(2a)	0,055	0,066	0,066	0,066	0,066	0,011		0,330
Eelarverida nr	08.01.05.03
<Teadusuuringute ja innovatsiooni> peadirektoraadi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(1b)	0,037	0,044	0,044	0,044	0,044	0,007		0,220
	Maksed	(2b)	0,037	0,044	0,044	0,044	0,044	0,007		0,220
• Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)
	Maksed	(5)
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)	0, 0,092	0,110	0,110	0,110	0,110	0,018		0,550
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <1a.> assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=4+ 6	0,092	0,110	0,110	0,110	0,110	0,018		0,550
	Maksed	=5+ 6	0,092	0,110	0,110	0,110	0,110	0,018		0,550

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

• Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)
	Maksed	(5)
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1−4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma)	Kulukohustused	=4+ 6
	Maksed	=5+ 6

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 5 Halduskulud

miljonites eurodes (xxxx kohta pärast koma)

		Xxxxx N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)			KOKKU
<…….> peadirektoraat
• Personalikulud
• Muud halduskulud
peadirektoraat KOKKU	Assigneeringud

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

miljonites eurodes (xxxx kohta pärast koma)

		201411	2015	2016	2017	2018	2019		KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1−5 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	0,092	0,110	0,110	0,110	0,110	0,018		0,550
	Maksed	0,092	0,110	0,110	0,110	0,110	0,018		0,550

11 Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– 🗹 Ettepanek/algatus xx xxxxx tegevusassigneeringute kasutamist

– 🞎 Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (xxxx kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid ⇩

Aasta N

Aasta N+1

Aasta N+2

Aasta N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

VÄLJUNDID

Väljun di liik12

Välju ndi keskm ine kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Väljun dite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 113

Väljund

Väljund

Väljund

Erieesmärgi nr 1 vahesumma

ERIEESMÄRK nr 2:…

Väljund

Erieesmärgi nr 2 vahesumma

KULUD KOKKU

12 Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

13 Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele‌

3.2.3.1. Ülevaade

– 🗹 Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (xxxx kohta pärast koma)

Aasta 201414
Aasta 2015
Aasta 2016
Aasta 2017
Aasta 2018
Aasta 2019
KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5

Personalikulud

Muud halduskulud

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 515 välja jäävad kulud
Personalikulud	0,055	0,066	0,066	0,066	0,066	0,011	0,330
Muud halduskulud	0,037	0,044	0,044	0,044	0,044	0,007	0,220
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku

KOKKU
0,092
0,110
0,110
0,110
0,110
0,018
0,550

Personaliga seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

14 Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

15 Tehniline ja/või haldusabi ning XXx programmide ja/või meetmete rakendamise kulud (endised B..A read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

3.2.3.2. Hinnanguline personalivajadus

– 🗹 Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täisaja ekvivalendina

		Aasta 2014	Aasta 2015	Aasta 2016	Aasta 2017	Aasta 2018	Aasta 2019	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)
XX 01 01 02 (delegatsioonides)
08 01 05 01 (kaudne teadustegevus)		0.5	0.5	0.5	0.5	0.5	0.5
10 01 05 01 (otsene teadustegevus)
	• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 16
XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud)
XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)
XX 01 04 yy17	- peakorteris
	- delegatsioonides
XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (täpsustage)
KOKKU		0.5	0.5	0.5	0.5	0.5	0.5

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise xxxx peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad	Xxxxxxx artikliga 6 ette nähtud ühiskomitee kohtumiste ning nende edukaks toimimiseks xxxxx aitavate lähetuste ettevalmistamine ja haldamine, samuti lepingu korrapärane läbivaatamine.
Koosseisuvälised töötajad

16 Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid. renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

17 Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– 🗹Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

– Ettepanek/algatus xx xxxxx kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

– 🗹 Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.