TEK-P-20111
Kodukindlustuse Põhipaketi tingimused
TEK-P-20111
Kodukindlustuse Põhipaketi tingimused TEK-P-20111 1
IF P&C INSURANCE AS. ÄRIREGISTRI XXXX 00000000
2 Kodukindlustuse Põhipaketi tingimused TEK-P-20111
Sisukord
Tingimuste kohaldamine 4
Kindlustusjuhtumid 4
Tulekahju 4
Rahe või tugev tuul (üle 21 m/sek) 4
Vandalism, röövimine, murdvargus 5
Leke torustikust 6
Xxxxxxxxxxxx kindlustuskaitse 6
Lukkude ja võtmete kindlustuskaitse 7
Üüritulu kaotuse kindlustuskaitse 7
Üldised välistused 8
Ohutusnõuded 10
Kindlustusobjektide liigid 13
Hooned, maapealsed rajatised ja väikehooned 13
Korteri siseviimistlus 14
Kodune vara 15
Kindlustushüvitise arvutamine 20
Kahju hüvitamise viisid 20
Xxxx 1. Xxxxx mõttelise osa kindlustamine 21
Tutvu kodukindlustuse Põhipaketi tingimustega, et teaksid, mille vastu Sinu kodu on kindlustatud xx xxxxxxx kaitset kindlustus pakub. Xxxx xxx xxxx xxxxxx olla, et õnnetuse korral on Sinu kodul Sinu soovidele xxxxxx kindlustuskaitse.
Tingimuste kohaldamine
1. Käesolevaid kindlustustingimusi kohaldatakse koos If P&C Insurance AS „Kindlustuse üldtingimustega”. Käesolevates kindlustustingimustes toodud õigused ja kohustused kehtivad täiendavalt „Kindlustuse üldtingimustes” toodud õiguste- le ja kohustustele.
Hoone, RAJATIse, KoRTeRI sIseVIIMIsTluse TAAsTAMIse KoHusTus
2. NB! Käesoleva kindlustusepingu alusel makstakse hoone, rajatise või korteri siseviimistlusega toimunud kindlustusjuh- tumi korral hüvitist tingimusel, et kindlustusobjekt taastatakse kindlustuskohas.
3. Kui kindlustusobjekti ei taastata kindlustuskohas, maksab kindlustusandja ainult avansilise hüvitise (vt p 198 - 202), kuid kindlustusandjal ei ole kohustust maksta hüvitist avansilist hüvitist ületavas osas.
KIndlusTusKoHT
4. Kindlustuskoht on kindlustuslepingus määratletud koht, kus toimunud kindlustusjuhtumi tagajärgede suhtes kindlustus kehtib.
Kindlustusjuhtumid
Tulekahju
KIndlusTusJuHTuMId
5. Tulekahju kindlustusjuhtumiks on kindlustusobjekti kahjustumine või hävimine, xxx xxxxx põhjustas:
5.1. xxxx, mis levis väljaspool küttekollet (sh süütamine kolmanda isiku poolt) või sellest tingitud tahm, suits, kustutustegevus;
5.2. plahvatus (sh lõhkeaine plahvatus, mahuti plahvatus), s.o suure energiahulga järsu vabanemise tõttu tekkinud lööklaine, mis tekitab purustusi või tule levikut;
5.3. lennuavarii, s.o mehitatud lennuaparaadi (sh lennuk, kopter), selle osade või lasti allakukkumine;
5.4. pikselöögist tingitud tulekahju või pikselöögi tõttu tekkinud silmnähtavad mehaanilised purustused.
VÄlIsTused
Pikselöögist tingitud elektrihäired
6. Kahju tekkimine pikselöögist tingitud elektrihäirete tõttu ei ole kindlustusjuhtumiks. Elektrihäireteks loetakse ülepinget, alapinget, elektrivoolu kõikumist ja lühist. Kui pikselöök tekitas elektrihäireid, mis omakorda põhjustasid tulekahju, xxx- takse kindlustusobjekti tulekahjus hävimine või kahjustumine kindlustusjuhtumiks.
7. Lisaks eeltoodud piirangutele kuuluvad kohaldamisele „Kindlustuse üldtingimustes“ ja peatükis „Üldised välistu- sed toodud välistused.
Rahe või tugev tuul (üle 21 m/sek)
KIndlusTusJuHTuMId
8. Kindlustusjuhtumiks rahe või tugeva tuule (üle 21 m/sek) tagajärjel on kindlustusobjekti hävimine või kahjustumine, xxx xxxxx põhjustas:
8.1. rahe;
8.2. tugev tuul (üle 21 m/sek) vahetult;
8.3. puude, postide või muude tugeva tuule (üle 21 m/sek) poolt murtud või õhku tõstetud esemete langemine kindlustusob- jektile;
8.4. tugevast tuulest (üle 21 m/sek) tingitud jää liikumine;
8.5. tugevast tuulest (üle 21 m/sek) tingitud üleujutus;
8.6. vesi või lumi, mis tungis hoonesse läbi avade, mis tekkisid tugevast tuulest (üle 21 m/sek) tingitud purustuste tõttu.
Näide 1. Tugev tuul (üle 21 m/sek) kahjustas hoone katust. Vihm sadas sisse ja kahjustas hoonet. Tegemist on kindlustusjuh- tumiga (esinevad purustused).
Näide 2. Tugev tuul (üle 21 m/sek) tõmbas hoone ukse xxxxx xx xxxxx xxxxx sisse. Tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga (purus- tusi ei ole).
Läbi kanalisatsioonisüsteemi sissetunginud vesi
9. Hoone kanalisatsioonisüsteemil peab olema vedeliku (vesi, heitvesi jms) sissevoolu takistav xxxxx. Xxx xxxx- vast tuulest (üle 21 m/sek) tingitud üleujutuse tõttu on hoonesse tunginud vesi ainult kanalisatsioonisüsteemi kaudu, on kindlustusjuhtumiga tegemist üksnes juhul, kui vesi (sh heitvesi) sai hoonesse tungida klapi purune- mise või mittetöötamise tõttu.
10. Kui tugevast tuulest (üle 21 m/sek) tingitud üleujutuse tõttu tungib vesi hoonesse läbi uste, akende, muude avade või xxxx xxxxx piirete, on kindlustusjuhtumiks kindlustusobjekti hävimine või kahjustumine vee taga- järjel sõltumata kanalisatsiooniklapi olemasolust.
VÄlIsTused
Üleujutus
11. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju tekkis üleujutuse tõttu ja üleujutus tekkis muul põhjusel kui tugeva tuule (üle 21 m/sek) tagajärjel (nt lume sula- mine, vihmasadu).
Tugevast tuulest (üle 21 m/sek) tingitud elektrihäired ei ole kindlustatud
12. Kahju tekkimine tugevast tuulest (üle 21 m/sek) tingitud elektrihäirete tõttu ei ole kindlustusjuhtumiks. Elekt- rihäireteks loetakse ülepinget, alapinget, elektrivoolu kõikumist ja lühist.
13. Lisaks eeltoodud piirangutele kuuluvad kohaldamise- le „Kindlustuse üldtingimustes“ ja peatükis „Üldised välistused“ toodud välistused, sealhulgas punktides 58
- 59 toodud välistus „vee sissetungimine hoonesse“.
Vandalism, röövimine, murdvargus
Vandalism ja röövimine
14. Kindlustusjuhtumiks vandalismi või röövimise tagajärjel on kindlustusobjekti valduse kaotus, hävimine või kahjustumine järgmiste sündmuste tagajärjel:
14.1. röövimine, s.o vara äravõtmine kolmanda isiku poolt (vt p 48) vägivallaga või vägivallaga ähvardamise xxxx;
14.2. tahtlik ja õigusevastane kahjustamine või hävitamine kolmanda isiku poolt;
14.3. maismaasõiduki (auto, mootorratas, rong jms) otsasõit, kui sõidukit juhtis kolmas isik sõltumata sõiduki xxxx xxxxx (nt xxxx hooletus).
15. Kui kahju põhjustanud sõidukit juhtis kindlustusvõtja või muu isik, keda ei loeta kolmandaks isikuks (vt p 48), ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga punkti 14.3 tähenduses.
16. Kahju tekitamine hooletuse või xxxxx hooletuse tõttu ei ole vandalismi kindlustusjuhtum, välja arvatud punktis 14.3 toodud juhul.
17. Kahju tekitamine isiku poolt, keda ei loeta kolmandaks isikuks (vt p 48) ei ole vandalismi kindlustusjuhtum.
Xxxxxx kindlustuskohas
18. Kindlustuskaitsega on hõlmatud:
18.1. Murdvargus kindlustuskohas, s.o hoonesse tungimine hoone lõhkumise või lukustuse lõhkumise või muukimise xxxx (sissemurdmine). Muukimine on hoone lukustuste avamine muukraua või muu samalaadse vahendi abil.
18.1.1. Kindlustusjuhtum on ka kindlustusobjekti hävimine või kahjustumine murdvarguse või murdvarguse katse tõttu.
18.1.2. Koduse xxxx xxxxxx kindlustuskoha rõdult või terrassilt on kindlustusjuhtumi, xxx xxxxx pääses rõdule või terrassile sissemurdmise xxxx (vt p 18.1) või murdvarguse või röövimise xxxx hangitud kindlustuskoha võtmete abil.
18.1.3. Murdvarguseks ei xxxxx xxxxx lukustuse avamist originaalvõtme või selle jäljendiga, v.a juhul, kui võtmed hangiti murdvarguse või röövimisega.
18.2. Hoone väliste osade xxxxxx kindlustuskohas.
19. Lisaks eeltoodud piirangutele kuuluvad kohaldamisele „Kindlustuse üldtingimustes“ ja peatükis „Üldised välistu- sed“ toodud välistused.
Leke torustikust
KIndlusTusJuHTuMId
Torustiku purunemine
20. Kindlustusjuhtum on kindlustusobjekti kahjustumine või hävimine, mille põhjuseks on ootamatult ja ettenä- gematult purunenud hoonesisesest vee-, kütte- või kanalisatsioonitorustikust välja voolanud vesi, muu vedelik või aur.
21. Väljaspool hoonet asuva torustiku purunemine ei ole kindlustusjuhtum.
Pesumasina või nõudepesumasina purunemine
22. Kindlustusjuhtum on kindlustusobjekti kahjustumine või hävimine, mille põhjuseks on püsivalt veetorustiku külge ühendatud pesumasina või nõudepesumasina (sh nende ühendusdetailide nagu lõdvikud, sulgurid jms) purunemise tagajärjel masinast välja voolanud vesi.
Naabri korterist pärinev vesi
23. Kindlustusjuhtum on kindlustusobjekti hävimine või kahjustumine, mille põhjuseks on vesi, muu vedelik või aur, mis tungis välja võõras ruumis asuvast torustikust (näiteks naabri korteris purunes toru, naaber unustas kraani xxxxx jms).
24. Võõras ruum on naabri korter või muu ruum väljaspool kindlustuskohta, mis ei ole kindlustusvõtja või kindlus- xxxx või kindlustusobjekti seadusliku valdaja otseses valduses.
25. Kui vesi, vedelik või aur sattus võõrasse ruumi väljast- poolt (nt lekkiv katus, läbi seinakonstruktsioonide võõ- rasse ruumi imbunud vesi jms), ei ole tegemist kindlus- tusjuhtumiga.
Kanalisatsiooni ummistus korterelamus
26. Kindlustusobjekti kahjustumine või hävimine korterelamus asuva kanalisatsiooni ummistuse tõttu kindlustuskohta tungi- nud heitvee tagajärjel on kindlustusjuhtum tingimusel, et kanalisatsiooni ummistuse põhjustas kolmas isik (vt p 48).
VÄlIsTused
27. Kindlustusjuhtumiks ei ole kahju tekkimine väljaspool hoonet asuva veevärgi või kanalisatsiooni rikke, ebapiisava läbilaskevõime või mittetöötamise (sh ummistuse) tagajärjel.
28. NB! „Leke torustikust“ ei kata kahju põhjustanud tehnosüsteemi (nt veetorustik, mahutid jms) xxxxxxx või taas- soetamise kulu.
29. Lisaks eeltoodud piirangutele kuuluvad kohaldamisele „Kindlustuse üldtingimustes“ ja peatükis „Üldised välistu- sed“ toodud välistused.
Xxxxxxxxxxxx kindlustuskaitse
30. Kui ehitusviga aitas xxxxx kahju tekkimisele kindlustuslepinguga hõlmatud kindlustusjuhtumi tõttu, lähtutakse järgnevast:
30.1. Ehitusveaks loetakse ebakvaliteetset ehitustööd (sh korraliku materjali kasutamist valel otstarbel) ja/või ebakvaliteetse ehitusmaterjali kasutamist.
30.2. Ehitustööks loetakse ehitise ehitamist või remontimist (sh detailide ühendamine, lahtivõtmine, lammutamine, asenda- mine, värvimine, parandamine jms).
30.3. Ehitajaks loetakse isikut, kes teeb ehitustööd.
30.4. Ehitusvea korral kehtib kindlustuskaitse tingimusel, et ehitustööks oli ehitusluba või kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek ja ehitaja oli ehitustöö ajal registreeritud majandustegevuse registris.
30.5. Eeltoodud piirangud ei kehti, kui
30.5.1. ehitustöö tehti üle 5 aasta tagasi või
30.5.2. enne ehitise omandamist kindlustatu xxxxx xx ehitustööks oli ehitusluba või kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek.
30.6. Ehitusluba või kirjalikku nõusolekut ei nõuta, kui see ei ole seaduse järgi kohustuslik.
30.7. Mitte ühelgi juhul ei hüvitata kahju, mis on tingitud sellest, et ehitusvea tõttu tuleb töö uuesti teha, vara parandada või asendada.
Näited. Ehitajad jätsid soojustuse panemata. Kulutusi seinte avamiseks, sulgemiseks ja täiendava soojustuse paigaldamiseks ei hüvitata.
Xxxxxxxx tegid tööd lohakalt, krohv hakkas kooruma. Seinte puhastamise ja uuesti krohvimise kulu ei hüvitata.
30.8.Kindlustuskaitse ei kehti, kui kahju tekkis ehitustöö tegemisel kindlustuskohas. Käesolevat välistust ei kohaldata tule- kahju korral.
Näited. Tapeediga kaetud sein saab ehitamise käigus kriimustada, tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Ehitamise käigus puuritakse kogemata põrandaküttetorustikku auk, tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga.
NB! Kindlustusandja selgitab, et vaatamata sellele, et n.n ise-ehitamine või majandustegevuse registris registreerimata ehitaja kasutamine on teatud juhtudel lubatud (nt elamu oma tarbeks, väikehoone ehitamine), on sellega kaasnevad riskid tavapärasest kõrgemad, mistõttu majandustegevuse registris registreerimata ehitaja ehitustööst tingitud kahju osas rakendatakse käesolevas peatükis toodud piiranguid.
Lukkude ja võtmete kindlustuskaitse
31. Kindlusjuhtumiks on:
31.1 käesoleva kindlustuslepinguga kindlustatud kodu võtmete murdvargus või röövimine sõltumata juhtumi asukohast (nt võtmete röövimine tänaval, võtmete murdvargus sõidukist);
31.2 kindlustuskoha välisukse luku kahjustumine väliste asjaolude tõttu (nt sissemurdmine, võti murdub ja jääb lukusüdamikku kinni, lukuaugu õigusevastane täistoppimine jms);
31.3 Võtmete murdvarguse või röövimise korral, hüvitatakse mõistlikud ja vajalikud kulutused kindlustuskoha lukkude vahetamiseks.
31.4 Luku kahjustumise korral hüvitatakse mõistli- kud ja vajalikud kulutused järgmistele xxxxx- dele ning teenustele:
31.4.1. luku avamisteenus;
31.4.2. luku parandamine ja varuosad;
31.4.3. uus xxxx xx võtmed; uue luku paigaldus;
31.4.4. vana luku demontaaž.
31.5 Luku sisemine xxxx (luku muugid on kulunud xx xxxx ei tööta hästi, luku sisemiste osade murdumine, vedrustuse väsimine jms) ei ole kindlustusjuhtum. Võtme kaotamine ei ole kindlustusjuhtum.
31.6 Xxxxxxx ja võtmete kindlustuskaitse kindlus- tusjuhtumite korral ei rakendata omavastutust ega alakindlustuse sätteid.
Üüritulu kaotuse kindlustuskaitse
32. Üüritulu kaotuse kindlustuskaitse kehtib, kui see kindlustuskaitse on kindlustuspoliisile märgitud.
33. Üüritulu kaotuse kindlustusjuhtumiks on käesolevate kindlustustingimustega hõlmatud kindlustusjuhtum, mille tagajärjel kindlustus- objektiks xxxx xxxxxx või xxxxx (edaspidi ’üüri- pind’) muutus kasutamiskõlbmatuks.
34. Üüritulu kaotuse hüvitist makstakse ainult juhul, kui vahetult enne kindlustusjuhtumi toi- mumist kasutati üüripinda üürilepingu alusel.
35. Üüritulu kaotuse hüvitist ei maksta, kui
35.1. üürileping lõppes tähtaja möödumise tõttu;
35.2. üürileping lõpetati muul põhjusel kui üüripinna kasutamiskõlbmatuks muutumine kindlustusjuhtumi tõttu;
35.3. vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist ei olnud üüripind üürile antud.
36. Kui üüripinna taastamine lükkub edasi kindlustusvõtjast või kindlustatust oleneva asjaolu tõttu, on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitist vastavalt vähendada.
37. Kindlustushüvitise suuruseks on kindlustusjuhtumi tõttu saamata jäänud üürisumma aja eest, mil üüripind oli kasuta- miskõlbmatu, kuid mitte rohkem kui 6 kuu saamata jäänud üür.
38. Saamata jäänud üüri arvutamisel võetakse aluseks vahetult enne kindlustusjuhtumit kehtinud üürilepingus ette nähtud üürisumma.
39. Kindlustusvõtja on kohustatud dokumentaalselt tõendama üürisumma suurust, esitades kindlustusandjale üürilepingu, pangakonto väljavõtte ja/või kviitungid üürisumma tasumise kohta.
40. Kui kindlustusvõtja ei esita kindlustusandjale eelmises punktis nimetatud dokumente, on kindlustusandjal õigus lähtuda kindlustushüvitise määramisel kinnisvarahindaja hinnangus esitatud tõenäolisest üürisummast.
Kolmas isik
41. Käesolevas kindlustuslepingus tähendab mõiste ’kolmas isik’ isikut, kes ei ole:
41.1. kindlustusvõtja või kindlustatu;
41.2. kindlustusobjekti seaduslik valdaja;
41.3. õiguspäraselt kindlustuskohas viibiv külaline;
41.4. kindlustusvõtja, kindlustatu või kindlustusobjekti seadusliku valdaja vanem, õde, vend, vanavanem, laps, lapselaps, xxx- xxxxx (sh faktiline abikaasa), ämm, äi, xxxxx, väimees;
41.5. isik, kellega kindlustusvõtjal, kindlustatul või kindlustusobjekti seaduslikul valdajal on ühine majapidamine;
41.6. isik, kes viibib kindlustuskohas kindlustusvõtja teadmisel sõltumata sellest, kas kindlustuskohas viibimine on õiguspära- ne (nt üürnik xx xxxx välja pärast üürilepingu lõppemist, kinnisasja müüja ei lahku tähtaegselt jms).
42. Tahtlikult tekitatud kahju kuulub hüvitamisele üksnes sel juhul, kui kahju tekitas kolmas isik.
Üldised välistused
Järgnevalt toodud välistusi kohaldatakse kõigi kindlustusjuhtumite korral.
TeGeMIsT eI ole KIndlusTusJuHTuMIGA
43. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui sündmus xx xxxxx kindlustusjuhtumi tunnustele.
44. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju ei tekkinud ootamatult ja ettenägematult.
„KIndlusTuse ÜldTInGIMusTe“ VÄlIsTused
45. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju hüvitamine on välistatud If P&C Insurance AS „Kindlustuse üld- tingimustega“.
LÕHKeAIne MITTenÕueTeKoHAne HoIdMIne JA lÕHKAMIsTÖÖd
46. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, mis on tingitud lõhkeaine valest hoidmisest või lõhkamistöödest kind- lustusvõtja, kindlustatu või kindlustusobjekti seadusliku valdaja poolt.
ÕIGusPÄRAne lAMMuTAMIne
47. Kindlustusjuhtumiks ei ole kahju tekkimine kindlustusobjekti õiguspärase lammutamise, lõhkumise või lahtimonteeri- mise tõttu.
GARAnTII, Muu KIndlusTuslePInG, KoHusTuslIK KIndlusTus
48. Kindlustusjuhtumiks ei loeta kahju tekkimist, kui kahju kuulub hüvitamisele kindlustusobjektile antud garantii (sh ehi- tusgarantii), mõne teise kindlustuslepingu alusel või kohustusliku kindlustuse alusel.
Jää lIIKuMIne
49. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju tekkis jää liikumise tagajärjel, juhul kui jää liikumine ei olnud tingitud tugevast tuulest (üle 21 m/sek).
ÜleuJuTus
50. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju tekkis üleujutuse tõttu (nt lume sulamine, vihm vms). Eeltoodud välistust ei kohaldata, kui üleujutus on tingi- tud tugevast tuulest (üle 21 m/sek).
Vee sIsseTunGIMIne Hoonesse
51. Kindlustusleping on sõlmitud eeldusel, et Eestile iseloo- mulikus kliimas (vihm, tuul, lumi, jää jms) on hooned projekteeritud ja ehitatud selliselt, et sademete sisse- tungimine hoonesse on välistatud.
52. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju tekkis vee või lume kindlustuskohta sissetungimise tõt- tu läbi kanalisatsioonisüsteemi, xxxx xxxxx konstrukt- sioonide või tehnosüsteemide.
53. Eeltoodud välistust ei kohaldata, kui vesi tungis kindlustus- kohta tugevast tuulest (üle 21 m/sek) tingitud üleujutuse tagajärjel.
MAAvärIn, MAAlIHe, PInnAse lIIKuMIne, TsunAMI
54. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju tekkis tsunami, maavärina, maalihke või pinnase liiku- mise tõttu.
AeGAMÖÖdA TeKKInud KAHJud
55. Kindlustusjuhtumiks ei loeta kahju tekkimist, mille põhjuseks on aegamööda toimuv protsess (nt kõdunemine, katlakivi, korrosioon, kulumine, hallitamine, seenekahjustus (sh vamm), pikaajaline hõõrdumine, pikaajaline kulumine, pikaajaline määrdumine, materjalide väsimine jms).
Näited. Hoone põrand mädaneb aegamööda tilkunud vee tagajärjel. Veetoru puruneb roostetamise tõttu. Trepiastmed on pikaajalisest kasutamisest lääpa kulunud. Xxxx xxxxxx kasvava puu oksad on aastate jooksul maja seinalt värvi maha hõõru- nud. Tegemist ei ole kindlustusjuhtumitega
EBAKvAlITeeTne KIndlusTusoBJeKT
56. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui kindlustusobjekt on ebakvaliteetne, kuid ei ole hävinud ega kahjustunud.
Näited. Seinad on värvitud xxxxx toonis värviga, sein on ehitatud viltu, ehitajad ei ole pannud piisavalt soojustust, ehitaja unustas põrandakütte paigaldamata, küttesüsteem ei tööta korralikult.
Hoone vAJuMIne, KerKIMIne, PAIsuMIne, lIIKuMIne
57. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, mis on tingitud hoone või selle osade vajumise, kerkimise, paisumise või liikumise tõttu (sh pragude või murdekohtade tekkimine; seinte, lae või põranda kaldumine; konstruktsioonide kandevõime kadumine jms).
58. NB! Käesolevat välistust kohaldatakse sõltumata hoone vajumise, kerkimise, paisumise või liikumise põhjusest.
Jää XX xxXx rAsKus
59. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, mille põhjuseks on xxx xx/või lume raskus (katuste sissevarisemine, hoone konstruktsioonide kahjustused jms).
KondensAATvesI
60. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, mille põhjuseks on hoone osadele (konstruktsioonidele) kondenseeru- nud vesi (nt soojustuse vettimine, xxxxxx sisepinnale kondenseerunud veest tingitud kahju jms).
TuvAsTAMATA vArA
61. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada vara maksumust, mille olemasolu kindlustusjuhtumi saabumisel ei ole tõen- datud kindlustuskoha ülevaatluse, vara jäänuste, vara soetamisdokumentidega või muude tõenditega.
KAudsed KAHJud
62. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kindlustusjuhtumiga seotud kaudseid kulutusi ja kahju nagu telefonimaksed, sissetuleku või kasumi vähenemine.
KesKKonnAreosTus
63. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kulutusi pinnase ja vee (sh kaevuvee) puhastamiseks, samuti kulutusi reostu- nud veega kaevu asemele uue kaevu rajamiseks.
Ohutusnõuded
Üldnõuded
64. Kindlustusvõtja, kindlustatu ja kindlustatud vara seaduslik valdaja on kohustatud käituma tavapärase hoolikusega, et vältida kindlusjuhtumi tekkimist.
65. Kindlustusvõtja, kindlustatu ja kindlustatud vara seaduslik valdaja on kohustatud pidama kinni kõigist ohutusnõuetest, samuti järgima kindlustuslepingu dokumentides toodud nõudeid.
66. Kindlustusvõtja ja kindlustatu on kohustatud tagama, et teised õiguspäraselt kindlustuskohas viibivad isikud täidavad eelnimetatud nõudeid.
67. Vara tuleb kasutada ettenähtud viisil ning vara hoidmisel ja kasutamisel tuleb lähtuda kasutusjuhenditega, õigusaktide- ga ja käesoleva kindlustuslepinguga kehtestatud normidest.
68. Kütte-, elektri- ja tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutusse võetud nõuetekoha- selt, nõuete puudumisel selliselt, et nende kasu-
xxxxxx xx hooldamine on ohutu.
Relvade ja laskemoona hoidmine
69. Relvi ja laskemoona tuleb xxxxx vastavalt õigus- aktidega kehtestatud korrale. Kui kindlustusko- has hoitakse enam xxx xxxx tulirelva, peab xxxx- relvi hoidma relvakapis või relvahoidlas.
Lahtise tule kasutamine ja prahi põletamine
70. Lahtise tule kasutamine ning jäätmete ja prahi põletamine on lubatud ainult tuulevaikse xxxx- ga spetsiaalselt eraldatud ja sisustatud kohas. Pärast töö lõpetamist peab tule hoolikalt kustu- tama.
71. Jäätmete ja prahi põletamise ning lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemise koht peab xxxx- nema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehiti- sest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast.
Suitsulõõride ja korstnate puhastamine
72. Suitsulõõrid ja korstnad tuleb puhastada xxxxx- xxxx vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas.
Elektritööd
73. Elektriinstallatsioonitöid ja elektriseadmete remonti võivad teha ainult vastava kvalifikatsiooniga isikud.
Tuleohtlikud xxxx xx tuletööd
74. Tuleohtlikke töid või tuletöid võivad teha ainult vastava kvalifikatsiooniga isikud.
75. Xxxxxxxxxxx tööde teostamisel, samuti töötamisel säde- meid eraldavate tööriistadega tuleb vältida sädemete langemist kergestisüttivatele ainetele või materjalidele, samuti peavad töökohas olema esmased tulekustutus- vahendid.
76. Tuletööde ja tuleohtlike tööde korral tuleb töö tegemise kohas asuvad kergesti süttivad ained katta tulekindla kattega.
Kütteseadmed (sh suitsutorud)
77. Kütteseadmed (sh suitsutorud) peavad olema nõuete- kohaselt paigaldatud.
78. Kütteseadmete kuumad osad (sh suitsutorud) peavad olema piisavalt isoleeritud või asuma süttivatest mater- jalidest (nt puit) ohutus kauguses.
79. Pärast uute kütteseadmete (sh suitsutorude) paigaldamist või kütteseadmete remonti, tuleb kütteseadmeid perioodili- selt jälgida, et võimalikult kiiresti avastada puudused (augud, praod, ebapiisav soojusisolatsioon, kütteseadet või suitsu- toru ümbritsevate materjalide ebatavaline kuumenemine, söestumine, kõrbemine jms).
Ajutised elektrijuhtmed
80. Kindlustuskohast lahkumisel ei tohi ajutisi elektrijuhtmeid jätta pingestatuks.
Tuleohuallika jätmine järelevalveta
81. Keelatud on jätta küdevat kollet, soojapuhurit, põlevaid küünlaid või muud tuleohuallikat järelevalveta või usaldada alaealiste hoolde.
Suitsetamine tuleohtlikus kohas
82. Keelatud on suitsetamine kergesti süttivaid esemeid või materjale sisaldavates ruumides ning kohtades, kus hoitakse põlevvedelikke, -gaase või muid tule- või plahvatusohtlikke aineid.
Voodis suitsetamine
83. Voodis suitsetamine on keelatud.
Lapsed, tuletikud ja süütevahendid
84. Keelatud on tuletikkude ja muude süütevahendite hoidmine alaealistele kättesaadavas kohas.
Lekkivad gaasiseadmed
85. Keelatud on kasutada lekkivaid gaasiseadmeid.
86. Gaasilekke korral peab viivitamatult sulgema gaasiventiilid ja tuulutama ruume. Seejuures ei tohi kasutada lahtist tuld, suitsetada, lülitada sisse või välja elektriseadmeid.
Torustiku külmumise vältimine
87. Hoones või ruumis, mida kütteperioodil ei köeta või mille õhutemperatuur langeb alla 0°C, tuleb külmu- mise vältimiseks vee- ja kütte¬süsteemid veest tüh- jendada.
Sulgemisventiil pesumasinale ja nõudepesu- masinale
88. Pesu- või nõudepesumasinat veetorustikuga xxxx- davale voolikule või torule peab olema paigaldatud sulgemisventiil (kraan), mis masina mittetöötamise ajal peab olema suletud.
Pesumasina kasutamine
89. Kindlustuskohast lahkudes ei tohi pesumasinat töö- xx xxxxx. Pesumasina töötamise ajal peab viibima kindlustuskohas.
Xxxxxx xx muude avade sulgemine
90. Hoone või korteri aknad, luugid ja muud avad pea- vad hoonest või korterist lahkumisel olema suletud selliselt, et xxxx sulguri või sissepääsu takistava tõkke lõhkumiseta või lukustuse muukimiseta ei ole võimalik hoonesse või korterisse õigusevastaselt siseneda.
Lukud ja võtmed
91. Xxxxx xx korteri (sh garaaži uksed) uksed peavad olema lukustatud mehhaanilise või elektroonilise lukuga.
92. Uksevõtmeid (sh valvesignalisatsiooni koode ning –võtmeid) ei tohi xxxxx xxxxx xx viisil mis võimaldaks kolmandatel isikutel neile juurdepääsu. Näiteks ei tohi jätta võtmeid kohvikus järelevalveta jäetud jope taskusse.
93. Võtmetele ei tohi xxxxxxx xxxx või aadressi, mis võiksid teatavaks teha kindlustuskoha asukoha.
94. Võtme kaotamisel või sattumisel võõrasse ebaseaduslikku valdusesse peab kindlustusvõtja viivitamatult vahetama lukud.
Signalisatsioon
95. Signalisatsiooniseadmete olemasolul peab kindlustusvõtja tagama seadmete korrasoleku ja sisselülitamise kindlustus- kohast lahkumisel – s.t seade peab nõuetekohaselt rakenduma ohu esinemisel.
96. Kindlustusvõtja peab kontrollima signalisatsiooni akut või muud toiteelementi vastavalt tootja või müüja juhistele.
97. Signalisatsiooni sõrmistik peab asuma kohas, kus selle kasutamist ei ole kõrvalistel isikutel võimalik jälgida.
Nõuded ehitamisel
98. Õigusaktidega ettenähtud juhtudel peab ehitamiseks olema ehitusluba või kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek.
99. Kui ehitis on valminud, tuleb sellele taotleda kasutusluba, v.a juhul, kui kasutusluba ei ole kohustuslik.
Kindlustusobjektide liigid
100. Kindlustusobjektide liigid on:
100.1. hoone (vähemalt 4 m2), maapealsed rajatised ja väikehooned (alla 4 m2);
100.2. korteri siseviimistlus;
100.3. kodune vara;
100.4. mõtteline osa hoonest (vt Xxxx 1).
101. Xxx xxxxx on kindlustatud, on hoonega xxxxx maatükil asuvad maapealsed rajatised ja väikehooned (alla 4 m2) kindlus- tusobjektiks ka sel juhul, kui need on kindlustuspoliisile märkimata. Maapealsete rajatiste ja väikehoonete (alla 4m 2) kindlustamise eeskirjad on punktides 117 - 123.
Hooned, maapealsed rajatised ja väikehooned
Hoone
102. Hoone on maaga püsivalt ühendatud, xxxxxx, püsivate välispiirete ja siseruumiga ehitis, mille üldpindala on vähemalt 4 m2.
103. Hoone üldpindala (üldpind) on tema kõigi elu- ja mitteeluruumide, abiruumide, lodžade, külmade verandade, külmade panipaikade, keldrite, rõdude, terasside ja hoonega ühendatud auto varjualuste põrandapindade summa.
104. Hoone kindlustus hõlmab kindlustusobjektiks xxxxx xxxxx olulisi osi (nt sanitaartehnika, siseviimistlus, hoone sees asuv elektrijuhtmestik, signalisatsiooniseadmed, hoone konstruktsioonidega püsivalt ühendatud (nt sisseehitatud) ahjud, pliidid, kaminad jms). Hoone kindlustus hõlmab ka hoones asuvat sauna.
105. Hoone kindlustus hõlmab hoone külge kinnitatud, väljaspool hoonet asuvaid raadio- ja teleantenne ja nende seadmeid, samuti hoone külge kinnitatud tehnosüsteemide osi (nt hoone külge kinnitatud ventilatsiooni-, küttesüsteemi osad, hoone külge kinnitatud elektrikilbid).
106. Hoone kindlustusega ei ole hõlmatud
106.1. hoone osad, mis ei ole hoonega ühendatud (ehitusmaterjalid, hoone küljest lahtimonteeritud osad jms);
106.2. hoones asuvad vallasasjad (kodune vara), näiteks mööbel (v.a köögimööbel p 117 ulatuses), teisaldatavad pliidid, külmikud, pesumasinad, kardinapuud ja siinid, vaibad, valgustid, reklaamsildid, muud vallasasjad, mis ei xxx xxxxx oluliseks osaks.
107. Eelmises punktis nimetatud asju võib kindlustusandja nõusolekul kindlustada kui kodust vara.
RIdAelAMu
108. Kaasomandis oleva või korteriomanditeks jaotatud ridaelamu (sh kaksikelamu) boksi kindlustamisel on kindlustusob- jektiks ridaelamu boksi siseviimistlus ja ridaelamuboksi piires asuvad ehitise osad (sh kaasomandis olevad ehitise osad) kuni naaberboksi siseviimistluseni.
KAAsoMAndIs xxxxX Xxxxx MÕTTelIne osA
109. Kaasomandis xxxxx xxxxx mõttelise osa kindlustamise eeskirjad on käesolevate kindlustustingimuste Lisas 1.
VäIKeHooned JA MAAPeAlsed rAJATIsed
110. Xxx xxxxx (sh ridaelamu) või korteri siseviimistlus on kindlustatud, siis on automaatselt kindlustatud xx xxxxx maatükil asuvad maaga püsivalt ühendatud maapealsed rajatised (nt aiad, piirded, lipumast, õuevalgustid, katusealused jms) ja väikehooned, s.o hooned, mille üldpindala on alla 4m2.
111. Maapealsete rajatiste ja väikehoonete kindlustussumma on 10% samale kindlustuspoliisile märgitud samas kindlustus- kohas asuvate hoonete kindlustussummade summast.
Näide. Kindlustuskohas on kindlustatud elamu (kindlustussumma 300 000 eurot), saun (kindlustussumma 50 000 eurot) ja garaaž (kindlustussumma 30 000 eurot). Maapealsete rajatiste ja väikehoonete kindlustussumma on 38 000 eurot.
112. Põhihoone on rajatiste ja väikehoonetega samas kindlustuskohas asuv suurima kindlustusväärtusega kindlustatud eluhoone.
113. Maapealsed rajatised ja väikehooned on kindlustatud samade kindlustusjuhtumite vastu kui põhihoone.
114. Kui põhihoone on kindlustatud alakindlustusega, siis maapealsetele rajatistele ja väikehoonetele tekkinud kahju hüvita- xxxxx rakendatakse samasugust alakindlustust.
115. Maapealsetele rajatisele ja väikehoonetele tekkinud kahju hüvitamisel rakendatakse samasugust omavastutust kui põhihoone vastava kindlustusjuhtumi korral.
SooJusPuMPAde KIndlusTAMIne
116. Hoone külge kinnitatud soojuspumba osad on hõlmatud hoone kindlustusega (vt p 112), väljaarvatud väljaspool hoonet maa all asuvad soojuspumba osad, mis ei ole kind- lustatud. Maa peal asuvad soojuspumba osad, mis ei xxx xxxxx külge kinnitatud, on kindlustatud rajatisena.
KÖÖGIMÖÖBlI KIndlusTAMIne Koos HooneGA
117. Kindlustusobjektiks on ka kindlustatud hoones asuv köö- gimööbel. Köögimööbli kindlustussumma on 3000 eurot.
Ehitised, mis ei ole kindlustatud
118. Kindlustusobjektiks ei ole maa-alused rajatised.
119. Kindlustusobjektiks ei ole kaev (sh puurkaev, purskkaev, kaevus asuvad seadmed, kaevuvesi).
120. Kindlustusobjektiks ei ole järgmised väljaspool hoonet asuvad objektid: skulptuurid, basseinid, tehnosüsteemid
(nt torustikud, elektripaigaldised, hoonest eraldi asuvad elektrikilbid), mahutid (sh veetünnid), drenaažitorustik, elektri- liinid, küttekaablid ja muud väljaspool hoonet asuvad kaablid.
121. Kindlustusobjektiks ei ole sillad, paadisillad, muulid, tiigid.
122. Kindlustusobjektiks ei ole kilekasvuhooned.
123. Kindlustusobjektiks ei ole maapind, muru, taimed (sh puud ja põõsad), xxxx (nt xxxxx-, sõidu- ja jalgrattateed), palliväl- jakud, parklad.
124. Punktides 125 - 130 nimetatud objekte (sh basseinid) saab kindlustada erikokkuleppel kindlustusandjaga.
Hoone kindlustusväärtus
125. Hoone kindlustusväärtuseks on hoone taastamisväärtus, s.o hoone kindlustuskohas endisel xxxxx taastamise maksu- mus (xx xxxxx lammutamise ja prahi äraveo kulud,), xxxx xxxxx amortisatsiooni arvestamata.
126. Hoone kindlustusväärtus kindlustuslepingu sõlmimisel määratakse kindlustusvõtja poolt esitatud andmete alusel.
127. Kindlustusvõtja vastutab kindlustusobjekti kindlustusväärtuse ja kulumi määramisel aluseks võetavate andmete õigsuse eest.
128. Kui kindlustusvõtja poolt esitatud andmed ei ole õiged ning kindlustussumma on seetõttu väikesem kui tegelik kindlus- tusväärtus, on kindlustusandjal õigus rakendada alakindlustuse sätteid (vt p 174 - 175).
Korteri siseviimistlus
129. Kindlustusobjektiks on kindlustuskohas asuvad korteri osad, mida saab muuta või eemaldada nii, et hoone väline kuju ei muutu, teiste kaasomanike huve ei riivata ning hoone püsimiseks ja ohutuse tagamiseks vajalikke konstruktsioone ei kahjustata.
130. Tervikuna kaasomandis olevas hoones asuvate korterite siseviimistluse kindlustamise eeskirjad on käesolevate kindlus- tustingimuste Lisas 1.
131. Siseviimistluseks on näiteks:
131.1. põrandad, xxxx xx seinad kuni kandva konstruktsioonini ja nende kattematerjalid;
131.2. hoone konstruktsioonidega püsivalt ühendatud (nt sisseehitatud) ahjud, pliidid, kaminad;
131.3. sanitaartehnika; korteris asuv saun;
131.4. xxxxx- xx külmaveetorustik alates korteris asetsevatest sulgemisarmatuuridest;
131.5. kanalisatsiooni-, ventilatsiooni- ja õhukonditsioneerisüsteemid alates korteriühendusest või -sisendist, mis piiritle- takse seina, põranda või laega;
131.6. elektrivarustussüsteem alates korteri väljalülitusseadmest;
131.7. mittekandvad vaheseinad;
131.8. radiaatorid ja korteri piires asuv keskküttetorustik;
131.9. korteri uksed ja aknad;
131.10. rõdu (v.a rõdu juurdeehitused nagu näiteks rõdu täiendavad piirded, katus jms);
131.11. korterelamus asuv korteriomandi reaalosa hulka kuuluv panipaik.
KorTerelAMu MÕTTelIѕe oѕA KIndluѕTAMIne
132. Kui kindlustuspoliisile on tehtud xxxxx korterelamu mõttelise osa kindlustamise kohta, on koos korteri siseviimistlusega kindlustatud ka korteriomanikule kuuluv mõtteline osa korterelamu nendest osadest, mis kuuluvad kõigi korterioma- nike kaasomandisse. Kõigi korteriomanike kaasomandisse kuuluvad näiteks liftid, xxxxx xxxxx, kandvad seinad xx xxxx- xxxx, trepikojad.
133. Kui mõtteline osa korterelamust on kindlustatud, sisaldab korteri siseviimistluse kindlustussumma korterelamu mõtte- xxxx osa kindlustussummat.
134. Kahjusumma suuruseks on korteriomaniku mõttelise osa suurusele xxxxxx osa kõigi korteriomanike kaasomandis xxxxx- xx korterelamu osade taastamise kuludest.
Näide. Hoones on 10 võrdse suurusega korterit. Igale korteriomaniku mõttelise osa suurus hoone „põhikonstruktsioonides“ on seega 1/10. Korterelamu katus hävib tulekahjus. Xxxxxx taastamise kulu on 25 000 eurot, sellest korteriomaniku osa (kah- jusumma) on 2500 eurot. Omavastutus on 300 eurot. Kindlustushüvitise suuruseks on 2500 – 300 = 2200 eurot.
135. NB! Korterelamu mõttelise osa kindlustus hõlmab mõttelist osa korterelamuga xxxxx maatükil asuvatest teistest hoonetest ja rajatistest (nt mänguplatsid, elektrialajaamad, abihooned, kuurid jms). Eelnimetatud objektide kindlus- tussumma on 10% korteri siseviimistluse kindlustussummast.
KÖÖGIMÖÖBlI KIndluѕTAMIne Kooѕ KorTerI ѕIѕevIIMIѕTluѕeGA
136. Kindlustusobjektiks on ka kindlustatud korteris asuv köögimööbel. Köögimööbli kindlustussumma on 3000 eurot.
Xxxx, xxxx xx xxxxx korteri siseviimistluseks VArA, MIѕ eI xxx Xxxxx olulIne oѕA
137. Siseviimistluseks ei xxx xxxx, mis ei xxx xxxxx oluline osa, näiteks mööbel (v.a köögimööbel p 143 ulatuses), teisaldatavad pliidid, külmikud, pesumasinad, kardina- puud ja siinid, vaibad, valgustid.
138. Eelmises punktis nimetatud asju võib kindlustusandja nõusolekul kindlustada kui kodust vara.
Korteri siseviimistluse kindlustusväärtus
139. Siseviimistluse kindlustusväärtuseks on siseviimistlu- se kindlustuskohas endisel xxxxx taastamise maksumus, xxxx amortisatsiooni arvestamata. Kui korterelamu mõtteline osa on kindlustatud (vt p 139), siis sisaldab siseviimistluse kindlustusväärtus korteriomanikule kuu- luva mõttelise osa kindlustusväärtust.
Kodune vara
140. Kodune vara on kindlustatud, kui koduse vara kindlustus on kindlustuspoliisile märgitud.
141. NB! Kindlustuskohas asuv köögimööbel on kindlustatud koos korteri või ehitisega ka sel juhul, kui koduse vara kindlustus on kindlustuspoliisile märkimata. Köögi- mööbli kindlustussumma on sel juhul 3000 eurot.
142. Kindlustusobjektiks on vallasasjad (edaspidi esemed), näiteks mööbel (sh köögimööbel), rõivad, kodumasinad, elektroonika jms.
SulArAHA
143. Kindlustuskohas asuv sularaha on kindlustatud 400 euro ulatuses iga kindlustusjuhtumi kohta.
Hooneѕ AѕuvAd AѕJAd
144. Kui kindlustuskohaks on hoone, on kindlustatud hoones (sh kõrvalhoonetes), rõdul ja terrassil asuvad vallasasjad.
KorTerIѕ AѕuvAd AѕJAd
145. Kui kindlustuskohaks on korter, on kindlustatud korteri eluruumides, rõdul ja terrassil asuvad vallasjad. Väljaspool kor- xxxx eluruume (sh keldris, panipaigas), terrassi või rõdu asuvad vallasasjad ei ole kindlustatud.
KoGuMInA KIndluѕTATud KodunevArA
146. Kodust vara saab kindlustada esemete kogumina või esemeid kindlustuslepingus eraldi loetledes.
147. Kogumina kindlustatud kodune vara jaguneb kindlustusandja poolt määratud esemegruppidesse.
148. Igal esemegrupil on kindlustussumma, mis on vastavasse esemegruppi kuuluvate esemete eest väljamakstava kindlustus- hüvitise summaarseks piirmääraks. Esemegrupid ja esemegruppide kindlustussummad märgitakse kindlustuspoliisile.
149. Xxxxxx loetletud esemete kindlustussummad ei sisaldu esemegrupi kindlustussummas.
Näide. Esemete kogumina on kindlustatud uus mööbel (esemegrupi kindlussumma 1500 eurot) xx xxxxxx loetletud esemena uus nahkdiivan (eraldi loetletud eseme kindlustussumma 1000 eurot). Kodune vara hävib tulekahjus. Tulekahju omavastutuse suuruseks on 500 eurot. Kindlustushüvitis arvutatakse järgnevalt: 1500 + 1000 – 500 = 2000 eurot.
Esemed, mis ei ole kindlustatud
150. Kindlustusobjektiks ei ole:
150.1. väärtpaberid, pangakaardid;
150.2. dokumendid (nt pass, diplom, volikiri, leping), käsikirjad, joonised;
150.3. toataimed, elusloomad, eluslinnud, eluskalad;
150.4. esemed, mille omamine või valdamine on ebaseaduslik (nt esemed, mille omamiseks või valdamiseks ei ole õigusakti- dega ette nähtud litsentsi või luba, varastatud või röövitud esemed jms);
150.5. lõhkeaine;
150.6. andmekogud, andmebaasid;
150.7. arvutite tarkvara, litsentsid.
Koduse vara kindlustusväärtus
Tabelis loetletud esemed (tabeliväärtus)
151. Tabelis (vt p 188) loetletud esemete kindlustusväärtuseks on eseme vanusele xxxxxx protsent uhiuue eseme soetami- seks vajalikust rahasummast.
Xxxxxxx loetlemata alla 5 aasta vanused esemed (taassoetamisväärtus)
152. Tabelis (vt p 188) loetlemata viie aasta vanuste esemete ja alla viie aasta vanuste esemete korral on kindlustusväär- tuseks taassoetamisväärtus. Taassoetamisväärtus on sama liiki, samade omadustega ja samasse hinna¬klassi kuuluva uhiuue eseme soetamiseks vajalik rahasumma.
Xxxxxxx loetlemata üle 5 aasta vanused esemed (turuväärtus)
153. Tabelis (vt p 188) loetlemata üle 5 aasta vanuste esemete kindlustusväärtuseks on eseme turuväärtus (harilik väärtus). Turuväärtus (harilik väärtus) on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind) Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist.
Esemed, mille kindlustusväärtuseks on alati turuväärtus
154. Järgmiste esemete kindlustusväärtuseks on alati turuväärtus: mootorsõidukid ja põllumajandusmasinad ning nende haagised, kujutava kunsti teosed (maalid, graafika, skulptuurid jms), antiikesemed, relvad, kollektsioonid, ehted ja muud väärisesemed.
KIndluѕTuѕHÜvITIѕe väHendAMIne vÕI KIndluѕTuѕHÜvITIѕe MITTeMAKѕMIne
155. Kui kindlustusvõtja või xxxx, xxxxx eest kindlustusvõtja vastutab, on kindlustuslepingut (sh ohutusnõudeid) rikkunud, on kindlustusandjal õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda kindlustushüvitise maksmisest, kui seaduse või kind- lustuslepingu tingimustega ei ole ette nähtud teisiti.
Kindlustushüvitise arvutamine
156. Kindlustushüvitis on see osa kahjusummast, mille hüvitab kindlustusandja.
157. Kindlustushüvitise maksmisel kindlustussumma ei vähene.
158. Kui kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isikul on õigus käibemaksu tagasi saada või tasaarvestada, lähtutakse kind- lustushüvitise arvutamisel kahjusummast xxxx käibemaksuta.
Hoone, maapealsete rajatiste, väikehoonete (alla 4 m2) ja korteri siseviimistluse kindlustushüvitise arvutamine TAAѕTAMIѕKulud, lAMMuTuѕKulud
159. Kahjusumma suuruseks on kindlustusobjekti kindlustusjuhtumieelse seisundiga sarnasesse seisundisse viimiseks vajalik rahasumma. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kindlustusobjekti säilinud osa väärtust.
160. Hoone kahjustumisel või hävimisel on kahjusummaks hoone taastamiseks vajalikud kulutused, samuti kulutused hoone jäänuste lammutamiseks ja prahi äraveoks.
ÕIGuѕAKTIdeGA KeHTeѕTATud nÕueTeѕT TulenevAd lIѕAKulud
161. Kahjusumma hulka arvatakse ka kindlustusobjekti taastamiseks vajalikud lisakulutused, mis on tingitud õigusaktidega kehtestatud nõuetest.
Näide. Hoonel oli eterniitkatus. Hoone hävib tulekahjus. Muinsuskaitsenõuete tõttu ei ole lubatud paigaldada uut eterniitka- tust, hoonele on ette nähtud kivikatus. Kindlustusandja hüvitab kivikatuse ehitamise kulu.
162. Kindlustusandjal ei ole hüvitamiskohustust selliste lisakulutuste osas, mida kindlustusvõtja oleks pidanud tegema sõltu- xxxx kindlustusjuhtumi toimumisest (nt kindlustusobjekti vastavusse viimine keskkonnakaitsenõuete, detailplaneerin- gu nõuete, muinsuskaitsenõuete vms riigi või kohaliku omavalitsuse poolt esitatud nõuete täitmine).
ProJeKTeerIMIѕKulu
163. Projekteerimiskuluks loetakse kulutusi ehitusloa ja kasutusloa väljastamiseks (sh riigilõivud, projekti koostamise kulu jms).
164. Projekteerimiskulu hüvitatakse üksnes juhul, kui ehitisel oli vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist kehtiv kasutusluba või kui õigusaktiga on ette nähtud, et kind- lustusobjektil ei pea kasutusluba olema.
165. Kui kindlustusobjektil puudus vahetult enne kindlustus- juhtumi toimumist õigusaktiga ette nähtud kehtiv kasu- tusluba, projekteerimiskulu ei hüvitata.
166. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kulutusi hävinud või kahjustunud ehitisest erineva ehitise pro- jekteerimiseks (juurdeehitused, täiendav korrus, välise lahenduse muutus jms). Kindlustushüvitise arvutamisel võetakse aluseks hävinud või kahjustunud ehitise pro- jekteerimise kulu.
AlAKIndluѕTuѕe rAKendAMIne
167. Kui kindlustuspoliisile märgitud kindlustussumma on kindlustuspoliisile märgitud kindlustusväärtusest väik- sem, siis rakendatakse hüvitamisel alakindlustuse sät- teid, korrutades kahjusumma läbi kindlustussumma ja kindlustusobjekti kindlustusväärtuse jagatisega.
Näide. Hoone kindlustussumma on 75 000 eurot, omavas- tutus 300 eurot. Hoone kindlustusväärtus (taastamisväärtus) on 100 000 eurot. Tegemist on alakindlustusega. Kahjusum- ma on 10 000 eurot. Kindlustushüvitise suuruseks on (10
000 x 75 000 / 100 000) – 300 = 7200 eurot.
168. NB! Kui kindlustuspoliisile märgitud kindlustussumma võrdub kindlustuspoliisile märgitud kindlustusväärtusega, alakindlustust ei rakendata. Kui kindlustusvõtja poolt esitatud andmed ei ole õiged ning kindlustussumma on seetõttu väikesem kui tegelik kindlustusväärtus, on kindlustusandjal õigus rakendada alakindlustuse sätteid.
KIndluѕTuѕѕuMMA rAKendAMIne
169. Kui punktide 165 - 175 alusel leitud kahjusumma on suurem kui kindlustussumma, loetakse kahjusumma võrdseks kind- lustussummaga.
OMAvAѕTuTuѕe rAKendAMIne
170. Kindlustushüvitise suuruseks on punktide 165 - 176 alusel arvutatud kahjusumma ja omavastutuse xxxx.
171. Xxx xxx xxxxx xxxx samas kohas toimunud kindlustusjuhtumi tõttu kahjustusid või hävisid mitu sama kindlustuslepingu- ga kindlustatud või samale kindlustuspoliisile märgitud kindlustusobjekti, rakendatakse ühte suurimat omavastutust.
Näide. Sama tulekahju tõttu hävib nii xxxxx xxx ka hoones olnud kodune vara. Hoone omavastutus on 1000 eurot. Koduse vara omavastutus on 300 eurot. Kindlustushüvitise leidmisel rakendatakse omavastutust 1000 eurot (mitte 300 + 1000 eurot).
172. Kui omavastutuse rakendamine eraldi kindlustusobjektide xxxxx on kindlustusvõtjale soodsam, rakendatakse kindlus- tusvõtjale soodsamat lahendust.
Näide. Sama tulekahju tõttu saab kahjustada nii xxxxx xxx ka kodune vara. Hoone omavastutus on 1000 eurot, koduse vara omavastutus on 300 eurot. Hoone kahjusumma on 300 eurot, koduse vara kahjusumma 500 eurot. Kui rakendada ühte suuri- mat omavastutust (1000 eurot), jääks kahju hüvitamata (500 + 300 < 1000). Seepärast rakendatakse omavastutusi eraldi: hoo- ne kahju jääb hüvitamata, sest see on väiksem xxx xxxxx omavastutust. Koduse vara eest hüvitatakse 500 – 300 = 200 eurot.
173. NB! Omavastutust ei rakendata, kui kindlustuskohta murti sisse turvaluku lõhkumise xxxx.
KIndluѕTuѕMAKѕeTe KInnIPIdAMIne
174. Kindlustusandjal on õigus kinni pidada väljamaksmisele kuuluvast kindlustushüvitisest kindlustusperioodi lõpu- ni tasumata kindlustusmaksed.
175. Koduse vara kindlustushüvitise määramisel ei rakendata alakindlustuse sätteid.
KAHJuѕuMMA leIdMIne
176. Kahjusumma suuruseks on kindlustusobjekti taassoeta- miseks või kindlustusjuhtumieelse seisundiga sarnases- se seisundisse viimiseks vajalik rahasumma.
EѕeT on vÕIMAlIK reMonTIdA
177. Kui eset on võimalik ja majanduslikult otstarbekas remontida, määratakse kahjusumma suurus lähtudes vajalikest remondikuludest (sh vajalikud ja mõistlikud transpordikulud) eseme vanust arvestamata.
EѕeT eI ole vÕIMAlIK reMonTIdA
178. Eseme sellisel määral kahjustumise korral, et xxxx xx ole võimalik või majanduslikult otstarbeks remontida, või varguse või röövimise korral arvutatakse kahjusumma suurus vastavalt punktidele 186 - 189.
179. Xxxxxxx loetlemata viie ja alla viie aasta vanuse eseme kahjusummaks on xxxxx xxxxx taassoetamisväärtus. Üle viie aasta vanuse eseme kahjusummaks on selle ese- me turuväärtus.
180. Mootorsõidukite, põllumajandusmasinate ning nende haagiste, kujutava kunsti teoste (maalid, graafika, skulp- tuurid jms), antiikesemete, relvade, kollektsioonide, ehete ja muud väärisesemete kahjusummaks on alati nende esemete turuväärtus.
181. Tabelis loetletud esemete kahjusummaks on eseme vanusele xxxxxx protsent uhiuue eseme soetamiseks vajalikust rahasummast.
Xxxxx xxxxx aastates | 0 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | Üle 9 |
Mööbel, vaibad | 100 | 100 | 90 | 80 | 70 | 60 | 50 | 40 | 40 | 40 | 40 |
Elektroonika (raadio-, tele-, side- ja videotehnika) Optilised seadmed (foto-, filmi- jms seadmed koos lisavarustusega) Jalgrattad jm sõidukid, sõidukite varuosad ja detailid Kodu- ja köögimasinad jms seadmed Tööpingid, tööriistad | 100 | 100 | 90 | 80 | 70 | 60 | 50 | 40 | 30 | 20 | 20 |
Jalanõud, riided, karusnahad Käekellad, prillid Sporditarbed Personaal- ja sülearvutite riistvara | 100 | 100 | 70 | 50 | 30 | 20 | 20 | 20 | 20 | 20 | 20 |
182. Xxxxx xxxxx arvutatakse täisaastates (olenemata sellest, mis kuus ese on valmistatud või soetatud). Xxxxx xxxxx lei- takse järgmiselt: vanuse arvutamise xxxxx xxxxx miinus eseme valmistamisaasta.
Näide. Tulekahjus xxxxx viis aastat tagasi valmistatud diivan. Sama liiki, samade omadustega ja samasse hinnaklassi kuuluva uhiuue diivani hind on 700 eurot. Tabelis vastab diivani vanusele uhiuue eseme soetamiseks vajalikust rahasummast 60%. Kahjusumma suuruseks on: 700 * 60% = 420 eurot.
KIndluѕTuѕѕuMMA rAKendAMIne
183. Xxx xxxxxx loetletud eseme kahjusumma on suurem xxx xxxxx eseme kindlustussumma, loetakse kahjusumma võrdseks xxxxx xxxxx kindlustussummaga.
184. Kui kodune vara on kindlustatud kogumina xx xxxx esemegruppi kuuluvate esemete kahjusumma on suurem xxx xxxxx esemegrupi kindlustussumma, loetakse kahjusumma võrdseks esemegrupi kindlustussummaga.
OMAvAѕTuTuѕe rAKendAMIne
185. Kindlustushüvitise suuruseks on käesoleva kindlustuslepingu alusel arvutatud kahjusumma ja omavastutuse xxxx.
186. Xxx xxx xxxxx xxxx samas kohas toimunud kindlustusjuhtumi tõttu kahjustusid või hävisid mitu sama kindlustuslepingu- ga kindlustatud või samale kindlustuspoliisile märgitud kindlustusobjekti, rakendatakse ühte suurimat omavastutust. Kui omavastutuse rakendamine eraldi kindlustusobjektide xxxxx on kindlustusvõtjale soodsam, rakendatakse kindlus- tusvõtjale soodsamat lahendust.
187. NB! Omavastutust ei rakendata, kui kindlustuskohta murti sisse turvaluku lõhkumise xxxx.
KIndluѕTuѕMAKѕeTe KInnIPIdAMIne
188. Kindlustusandjal on õigus kinni pidada väljamaksmisele kuuluvast kindlustushüvitisest kindlustusperioodi lõpuni xxxx- xxxx kindlustusmaksed.
Kahju hüvitamise viisid
189. Kindlustatul on õigus hüvitist xxxxx xx hüvitist käsutada ulatuses, mis tuleneb tema omandiõigusest ja kindlustatud vara suhtes sõlmitud lepingutest (nt kindlustuslepingud, pandilepingud).
190. Kindlustusjuhtumi korral maksab kindlustusandja rahalist hüvitist vastavalt käesolevale kindlustuslepingule. Kindlustus- andjal ei ole kohustust teostada ehitus- või remonditöid või korraldada kindlustusobjekti taastamist või asendamist.
Hoone, rajatise või korteri siseviimistluse kahju hüvitamine, avansiline hüvitis
191. NB! Käesoleva kindlustuslepingu alusel makstakse hoone, rajatise või korteri siseviimistlusega toimunud kindlus- tusjuhtumi korral hüvitist tingimusel, et kindlustusobjekt taastatakse kindlustuskohas.
192. Kui kindlustusobjekti ei taastata kindlustuskohas, maksab kindlustusandja ainult avansilise hüvitise, kuid kindlustusand- jal ei ole kohustust maksta hüvitist avansilist hüvitist ületavas osas.
193. Avansilise hüvitise suuruseks on kinnisasja, mille osaks kindlustusobjekt on, turuväärtuse vähenemine kindlustusjuhtu- mi tagajärjel, kuid mitte rohkem kui käesoleva kindlustuslepingu alusel arvutatud kindlustushüvitis.
Näide. Hoone kindlustussumma on 100 000 eurot. Käesolevate kindlustustingimuste alusel arvutatud hüvitis on 50 000 eurot. Kinnisasja turuväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist on 100 000 eurot. Kinnisasja turuväärtus pärast kindlustusjuhtumi toimumist on 70 000 eurot. Avansilise hüvitise suuruseks on (100 000 – 70 000) 30 000 eurot. Kindlus- tusandja maksab esmalt välja avansilise hüvitise 30 000 eurot. Ülejäänud osa hüvitisest (20 000 eurot) makstakse hoone taastamisel.
194. Avansilise hüvitise määramisel ei võeta arvesse muid kinnisasja turuväärtust vähendavaid asjaolusid kui kindlustusjuh- tum (nt turuhinna loomulik muutumine, kinnisasja koormamine pärast kindlustusjuhtumit jms).
195. Kindlustushüvitis avansilist hüvitist ületavas osas makstakse välja vastavalt tegelikele taastamiskulutustele, mis on teh- tud kahe xxxxx xxxxxx, arvates avansilise hüvitise väljamaksmisest tingimusel, et avansiline hüvitis on sihtotstarbeliselt kasutatud kindlustusobjekti taastamiseks.
Kokkulepped kindlustusandjaga
196. Kindlustustingimustes viidatud juhtudel ning kindlustusandja nõusolekul võib kindlustuskaitset laiendada.
197. Kindlustuskaitse laiendamise kokkulepe (s.h kindlustuslepingu muutmise kokkulepe) jõustub, kui kindlustusandja on väljastanud laiendatud kindlustuskaitse kohta kindlustuspoliisi ja kindlustusvõtja on tasunud selle eest kindlustusmakse vastavalt kindlustuspoliisil märgitule.
Xxxx 1. Xxxxx mõttelise osa kindlustamine
Mõtteline osa hoonest
198. Kindlustusobjektiks võib olla ka mõtteline osa kaasomandisse kuuluvast hoonest, maapealsest rajatisest ja väikehoo- nest (alla 4 m2).
199. Mõttelise osa kindlustamisel on kindlustatuks üksnes kindlustuspoliisile märgitud kaasomanik. Kindlustuspoliisile mär- kimata kaasomanikud ei ole kindlustatud xx xxxx ei ole õigust saada kindlustushüvitist.
200. Mõttelise osa kindlustusväärtuseks on kaasomaniku mõttelise osa suurusele xxxxxx osa hoone (kui terviku) kindlustus- väärtusest.
Näide. Kaasomaniku mõttelise osa suurus on 25%. Xxxxx xxx terviku kindlustusväärtuseks on 100 000 eurot. Kaasomaniku mõttelise osa kindlustusväärtus on 25 000 eurot.
Hoone MÕTTelIѕe oѕA KAHJuѕuMMA ArvuTAMIne
201. Kahjusumma suuruseks on kaasomaniku mõttelise osa suurusele xxxxxx osa tekkinud kahjust.
Näide. Tugev tuul (üle 21 m/sek) viib kaasomandis olevalt hoonelt xxxxxx. Kogu xxxxxx taastamise kulu on 12 000 eurot. Kind- lustatud kaasomaniku mõttelise osa suurus on 25%. Kahjusumma suuruseks on 25% kahjust, s.o 3000 eurot.
202. Eeltoodud põhimõtet rakendatakse, sõltumata sellest, xxxxx kasutuses hävinud või kahjustunud kaasomandi osa oli ning kes tegelikult kahju kõrvaldamise kulud kandis.
203. Punktides 205 - 209 sätestatut (hoone mõttelise osa kindlustamine) ei kohaldata tervikuna kaasomandis olevas hoones asuva korteri siseviimistluse kindlustamisel.
Tervikuna kaasomandis olevas hoones asuva korteri siseviimitluse kindlustamine
204. Korteri siseviimistlust saab kindlustada ka juhul, xxx xxxxxx asub hoones, mis on tervikuna kaasomandis. Tervikuna kaa- somandis olevas hoones kasutatakse ruume (kortereid) kaasomanike kokkuleppe alusel ja korteriomandeid ei ole moo- dustatud.
205. Tervikuna kaasomandis olevas hoones asuva korteri siseviimistluse kindlustamisel on kindlustusobjektiks kindlustuspo- liisile märgitud korteri siseviimistlus.
206. Tervikuna kaasomandis olevas hoones asuva korteri siseviimistluse kindlustamisel on siseviimistluse kindlustusväärtu- seks kindlustuspoliisile märgitud korteris asuva siseviimistluse taastamisväärtus.
207. Tervikuna kaasomandis olevas hoones asuva korteri siseviimistluse kindlustamisel on kindlustatuks üksnes kindlustus- poliisile märgitud kaasomanik. Kindlustuspoliisile märkimata kaasomanikud ei ole kindlustatud xx xxxx ei ole õigust saada kindlustushüvitist.
TervIKunA KAAѕoMAndIѕ xxxxX Xxxxx ѕIѕevIIMIѕTluѕe KAHJuѕuMMA ArvuTAMIne
208. Tervikuna kaasomandis xxxxx xxxxx siseviimistluse kahjusumma suuruseks on siseviimistluse taastamiseks vajalik raha- summa.
Näide. Tervikuna kaasomandis olevas hoones oleva korteri siseviimistlus saab tulekahju tõttu kahjustada. Kindlustatu kasutu- ses oleva korteri (kindlustuskoha) siseviimistluse taastamiseks vajalik rahasumma on 2500 eurot. Kindlustuspoliisil märgitud omavastutus on 500 eurot. Kindlustuspoliisile märgitud kaasomanikule hüvitatakse 2000 eurot.
KorTerelAMu MÕTTelIѕe oѕA KIndluѕTAMIne Kooѕ ѕIѕevIIMIѕTluѕeGA
209. Kui kindlustuspoliisile on tehtud xxxxx mõttelise osa kindlustamise kohta, on koos korteri siseviimistlusega kindlustatud ka korteriomanikule kuuluv mõtteline osa ülejäänud hoonest, s.t hoone osadest, mida ei loeta korteri siseviimistluseks.
210. Mõttelise osa kindlustus xx xxxxx mõttelist osa korterelamuga xxxxx maatükil asuvatest teistest hoonetest ja rajatistest (nt mänguplatsid, elektrialajaamad, abihooned, kuurid jms).
211. Kui mõtteline osa on kindlustatud, sisaldab korteri siseviimistluse kindlustussumma mõttelise osa kindlustussummat.
212. Kahjusumma suuruseks on korteriomaniku mõttelise osa suurusele xxxxxx osa kaasomandis olevate korterelamu osade taastamise kuludest.
Näide. Hoones on 10 võrdse suurusega korterit. Igale korteriomaniku mõttelise osa suurus hoone „põhikonstruktsioonides“ on seega 1/10. Korterelamu katus hävib tulekahjus. Xxxxxx taastamise kulu on 25 000 eurot, sellest korteriomaniku osa (kah- jusumma) on 2500 eurot. Omavastutus on 300 eurot. Kindlustushüvitise suuruseks on 2500 – 300 = 2200 eurot.
Kindlustustingimustes toodud kindlustussummade tabel
Tabelis on toodud lühikokkuvõte kindlustustingimustega kindlaks määratud kindlustussummadest viidetega punktidele, mil- lega kindlustussumma on kehtestatud.
Kindlustustingimustega kindlaks määratud kindlustussummasid kohaldatakse täiendavalt kindlustuspoliisil märgitud kindlus- tussummadele.
Objekt või kindlustuskaitse | Kindlustussumma | Viide kindlustustin- gimuste punktile |
Hoonega koos kindlustatud maapealsete rajatised ja väikehooned | 10% samale kindlustuspoliisile märgitud samas kindlustuskohas asuvate hoonete kindlustussummade summast | 111 |
Hoonega koos kindlustatud köögimööbel | 3000 eurot | 117 |
Korteri siseviimistlusega koos kindlustatud köögimööbel | 3000 eurot | 136 |
Korteromandi mõttelise osaga koos kindlustatud korterelamuga xxxxx maatükil asuvad hooned ja rajatised | 10% korteri siseviimistluse kindlustussummast | 135 |
Sularaha | 400 eurot | 143 |
Kodukindlustuse Põhipaketi tingimused TEK-P-20111 23
......................................................................................................