HAAPSALU LINNAVOLIKOGU

HAAPSALU LINNAVOLIKOGU

MÄÄRUS

Haapsalu 18. märts 2016 nr

Eelnõu

Sotsiaalteenuste osutamise xxxxxx xxxx

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel.

§ 1. Üldsätted

(1) Sotsiaalteenuste võimaldamise xxxxxx xxxx (edaspidi kord) sätestab Haapsalu linna (edaspidi

linn) poolt osutatavate sotsiaalteenuste loetelu, osutamise üldised tingimused ja korra.

(2) Korraga linnavalitsusele pandud ülesandeid võib linnavalitsus delegeerida linna hallatavatele asutustele ja muudele sotsiaalteenust osutavatele isikutele või asutustele.

(3) Linnavalitsus kehtestab osutavatele sotsiaalteenustele osutamise tingimused, kinnitab teenuse xxxxx xx teenuste omaosaluse hüvitamise korra.

(4) Korras sätestatud taotluste menetlemise üldiseid nõudeid kohaldatakse ka sotsiaalteenustele, mida korras ei ole nimetatud.

(5) Sotsiaalteenuse osutamise võib vajadusel asendada sotsiaaltoetuse maksmisega või kombineeritult muu abi andmisega.

§ 2. Sotsiaalteenuse taotleja

(1) Sotsiaalteenuseid on õigustatud taotlema isik, kes on kantud Eesti rahvastikuregistrisse Haapsalu linna elanikuna, samuti sotsiaalhoolekande seaduses paragrahvis 5 lõigetes 3, 4, 5 nimetatud isikud.

(2) Sotsiaalteenuse võimaldamist isikule võib taotleda sotsiaalteenuseid vajava isiku huvides ka temale määratud eestkostja või hooldaja või muu isik, kellel on andmeid abivajava isiku kohta, samuti ametiisikud, kellel on seadusest tulenevalt abivajajast teatamise kohustus.

§ 3. Mõisted

Korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) toimetulek on isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla;

2) sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus;

3) rehabilitatsiooniplaan on õigustatud isiku ja tema seadusliku esindaja osalemisel rehabilitatsioonimeeskonna koostatud dokument, milles kajastub hinnang isiku tegevusvõimele, sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärk, eesmärgi saavutamiseks vajalikud rehabiliteerivad teenused ja hinnang sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamise kohta;

4) hooldusplaan on teenuse osutaja poolt koostöös teenuse saajaga või juhul, kui teenuse saaja pole kontaktne, teenuse rahastajaga koostatud kirjalik dokument, mis sisaldab teenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust ning teenuse osutaja hinnangut tegevuste elluviimise kohta;

5) juhtumiplaan on kirjalik dokument, mis koosneb hinnangust isiku abivajadusele ja abimeetmete rakendamise tegevuskavast.

§ 4. Sotsiaalteenuste võimaldamise alused

(1) Sotsiaalteenuste võimaldamisel võetakse aluseks isiku tervislik seisund, tegelik toimetulekuvõime ning sellest tulenev abivajadus.

(2) Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid ning isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.

(3) Isiku toimetulekuvõime ja abivajaduse hindamisel kasutatakse üldtunnustatud hindamisinstrumente ja metoodikaid, juhtumiplaane ning muid olemasolevaid dokumente ning vajadusel võetakse arvesse teiste spetsialistide hinnang teenuse vajadusele.

(4) Juhul, kui isikule on koostatud rehabilitatsiooniplaan, arvestatakse teenuste osutamisel rehabilitatsiooniplaani tegevuskavas nimetatud teenuseid.

(5) Sotsiaalteenuste sihipärasemaks osutamiseks ja abivajava isiku tulemuslikumaks abistamiseks koostatakse isikule vajadusel hooldus­ või juhtumiplaan.

(6) Sotsiaalteenuseid osutatakse abivajavale isikule järjestatud teenuste süsteemi põhimõttel, mille kohaselt iga järgmist teenust osutatakse isikule xxxx juhul, kui eelmise teenusega ei saa inimese vajadusi enam rahuldada või kui inimene ei ole suuteline seda teenust kasutama.

§ 5. Sotsiaalteenuse taotlemine ja teenusele suunamine

(1) Sotsiaalteenuse taotlemiseks esitab taotleja avalduse linnavalitsusele. Taotluses märgitakse ära taotleja nimi, isikukood, elukoht, andmed perekonna koosseisu ja sissetulekute kohta ning teenuse taotlemise põhjus.

(2) Vältimatut abi vajavatele isikutele osutatakse teenuseid koheselt. Edasine teenuse osutamine vältimatut abi vajanud isikule toimub kokkuleppel isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsusega.

(3) Sotsiaalteenuse määramiseks või sotsiaalteenuse rahaliseks hüvitamiseks hindab linnavalitsuse xxxxxx ametnik taotluse põhjendatust ja taotlusele lisatud dokumente. Vajadusel viiakse läbi taotleja kodukülastus või hangitakse muul viisil täiendavat informatsiooni isikule sobivaima teenuse väljaselgitamiseks.

(4) Sotsiaalteenuse võimaldamisest keeldumine peab olema põhjendatud ning see otsus tehakse taotlejale ja isikule, kellele teenust taotleti, teatavaks isikuga kokku lepitud vormis, kokkuleppe puudumisel kirjalikult.

§ 6. Sotsiaalteenuste osutamise korraldamine

(1) Sotsiaalteenuseid võib isikule osutada linnavalitsus või linnavalitsuse hallatav asutus või muu isik. Teistest omavalitsusüksustest pärit isikute korral on lepingu osapooleks teenuse saaja elukohajärgne kohalik omavalitus.

(2) Juhul, kui sotsiaalteenust finantseeritakse osaliselt või täielikult linna eelarvest, on teenuse osutamise aluseks haldusleping või haldusakt.

(3) Halduslepingus või haldusaktis sätestatakse isikule osutatava teenuse sisu, teenuse toimingute ulatus ja osutamise sagedus, samuti teenuse eest tasumisega seotud asjaolud, mida ei käsitleta käesolevas korras või muudes õigusaktides.

(4) Erandkorras ja juhtumiga seotud asjaoludest tulenevalt võib sotsiaalkomisjoni ettepanekul osutada isikule talle hädavajalikku sotsiaalteenust xxxx haldusakti või halduslepinguta.

§ 7. Sotsiaalteenuste finantseerimine ja teenuse eest tasumine

(1) Sotsiaalteenuste osutamisega seotud kulud kaetakse täielikult või osaliselt linna eelarvest sotsiaaltoetusteks ja sotsiaalteenusteks ettenähtud vahenditest.

(2) Sotsiaalteenusele kehtestab hinna teenuse osutaja, linnavalitsuse ja linnavalitsuse hallatavate asutuste poolt osutatavatele teenustele kehtestab hinna linnavalitsus.

(3) Sotsiaalteenuse eest tasu võtmisel võetakse arvesse teenust saava isiku sissetulekuid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende sissetulekuid, teenuse kasutamise põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid. Xxxxxx sotsiaalteenust saavalt isikult tasu võtmise määra kohta teeb linnavalitsuse sotsiaalkomisjon.

(4) Xxxxx xxxxx osutatavad sotsiaalteenused on teiste kohalike omavalitsuste elanikele tasulised. Teises omavalitsusüksuses rahvastikuregistrisse kantud isikute sattumisel xxxxx xxxxx osutatavatele teenustele teavitatakse teenuse hinnast esimesel võimalusel isiku elukohajärgset omavalitsust.

§ 8. Koduteenused

(1) Koduteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

(2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, xxxx xxxx terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine.

§ 9. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus

(1) Sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

(2) Teenuse osutamisel tagab teenuseosutaja teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis.

(3) Teenuse osutamisel ööpäevaringselt tagab teenuseosutaja teenuse saajale ka majutamise ja toitlustamise.

§ 10. Tugiisikuteenus

(1) Sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

(2) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine.

(3) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.

§ 11. Isikliku abistaja teenus

(1) Sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

(2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, xxxxxx xxxx vajab juhendamist või kõrvalabi.

§ 12. Varjupaigateenus

(1) Sotsiaalteenus, mille eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

§ 13. Turvakoduteenus

(1) Sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond xx xxxxxx abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

(2) Turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks tagatakse teenuse kättesaadavus:

1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;

2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

§ 14. Eluruumi tagamine

(1) Sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

(2) Xxxxxxx, kellel on puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistatakse eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.

(3) Lähtutakse põhimõttest, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas.

§ 15. Võlanõustamisteenus

(1) Sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

(2) Võlanõustamisteenuse raames loetakse võlgnevuseks olukorda, kus isikule on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, xxxx xxxx ei ole võimeline iseseisvalt täitma.

(3) Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.

(4) Piiratud teovõimega isiku puhul osutatakse teenust tema seaduslikule esindajale seadusliku esindaja taotluse alusel.

§ 16. Sotsiaaltransporditeenus

(1) Sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

§ 17. Nõustamisteenused

(1) Psühholoogiline nõustamine on isiku või tema pere mitmesuguses vormis abistamine tema eluprobleemide ja konfliktide lahendamiseks, kohanemisvõime parandamiseks ja isiksuse arendamisvõimaluste väljaselgitamiseks. Põhiliseks abistamise viisiks on psühholoogiline vestlus, mille abil leiab aset isiku või tema pere probleemi selgitamine võimalike sobivate lahendusviiside leidmiseks. Psühholoogilise nõustamise teenust osutatakse lastele, peredele, puuetega isikutele, töötutele jne.

(2) Esmane õigusabi on isiku või tema pere esmane nõustamine õigusprobleemide korral ning nende lahendamiseks vajalike tsiviilõiguslike toimingute teostamiseks. Õigusabi alast nõustamist võimaldatakse majanduslikult vähekindlustatud isikutele ja peredele.

(3) Esmane psühholoogiline kriisiabi on lühiajaline psühholoogiline abi vaimse tervise ja töövõime säilitamiseks või taastamiseks (individuaalne psühholoogiline kriisinõustamine, pereliikmete nõustamine leina, lahutuse ja perevägivalla korral).

§ 18. Järelvalve

(1) Sotsiaalteenuse nõuetele vastavust jälgib ja sotsiaalteenuseid saavate isikute kaebusi lahendab linnavalitsus kaasates vajaduse korral vastava teenuse ala asjatundjaid. Kolmandate isikute

osutatavate teenuste teenusenõuete rikkumise korral esitab linnavalitsus pretensiooni teenuse osutajale ühe tööpäeva jooksul arvestades puuduse ilmsikstulekut.

(2) Vaide linnavalitsuse haldusakti kohta võib esitada maavanemale linnavalitsuse kaudu.

§ 19. Rakendamine

Määrus jõustub 01.04.2016.

/allkirjastatud digitaalselt/ Xxxxxxx Xxxxxxxx Volikogu esimees

SELETUSKIRI

Eelnõule „Sotsiaalteenuste osutamise xxxxxx xxxx“

2016. aasta 1.jaanuaril jõustus uus sotsiaalhoolekande seadus (SHS). Kuni 31.12.2015.a kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse üksuse määrused kehtivad kuni 31.03.2016

Hoolekandeline abi jaguneb sotsiaaltoetusteks ja teenusteks. Käesolev kord reguleerib Haapsalu linna eelarvest finantseeritavate sotsiaalteenuste osutamise tingimusi xx xxxxx.

SHS §14 sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse kohustuse kehtestada sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja ­toetuste kirjeldust, finantseerimist ning nende taotlemise ja kättesaadavuse tingimusi xx xxxxx.

Kehtestatud abiandmise reeglid aitavad suurendada abivajajate teadlikkust oma õigustest ja kohustustest.

SHS § 15 täpsustab kohaliku omavalitsuse üksuse kohustust hinnata inimese abivajadust, mis ei keskenduks üksnes sotsiaalmajandusliku olukorrale.

Kaasaegne sotsiaaltöö käsitleb inimest kui tervikut ning abivajaduse hindamisel ja väljaselgitamisel peab arvesse võtma nii inimese tegevusvõimet mõjutavaid kui tema elukeskkonnaga seotud tegureid ning nende omavahelist koosmõju. Keskkond hõlmab nii inimese füüsilist (eluase, sissetulek, elupiirkond) kui sotsiaalset elukeskkonda (suhted, kogukonna hoiakud, kultuurilised tegurid jne). Inimese tegevusvõimet mõjutavad tema füüsiline ja vaimne tervis, teadmised, mis on vajalikud oma kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks ühiskonnas, oskused, mis on vajalikud oma kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks ühiskonnas, motivatsioon ehk inimese enda soov toime tulla ning valmisolek teha selleks pingutusi; kogemused, mis mõjutavad oluliselt inimese elustiili ja kohanemisvõimet ning motivatsiooni.

Toimetulekuraskused võivad tuleneda nii inimese sisemiste ressursside puudujääkidest (nt tervislikust seisundist või oskuste puudumisest tulenevad tegevuspiirangud) kui ka keskkonna mittevastavusest inimese ressurssidele.

Linnavalitsus teeb ettepaneku eelnõu määrusena vastu xxxxx

Xxxx Rootare Aselinnapea