SIHTASUTUS VILJANDI HAIGLA PÕHIKIRI
SIHTASUTUS VILJANDI HAIGLA PÕHIKIRI
1. peatükk ÜLDSÄTTED
1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Viljandi Haigla (edaspidi sihtasutus).
1.2. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, oma põhikirjast ja muudest õigusaktidest ning lepingutest. Sihtasutusel on oma nimega pitsat, pangaarved ja sümboolika. Sihtasutus on Viljandi Maavalitsuse hallatava tervishoiuasutuse Viljandi Maakonnahaigla ja Sotsiaalministeeriumi hallatava tervishoiuasutuse Jämejala Psühhiaatriahaigla õigusjärglane.
1.3. Sihtasutusel ei ole soodustatud isikuid.
1.4. Sihtasutus on asutatud määramata ajaks.
1.5. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.6. Sihtasutuse asukohaks on Pärsti vald, Viljandi maakond, Eesti Vabariik.
1.7. Sihtasutuse organid on juhatus ja nõukogu.
1.8. Sihtasutuse arveldused tehakse alates 01. jaanuarist 2011. a. läbi riigikassa.
2. peatükk SIHTASUTUSE EESMÄRK
2.1. Sihtasutuse eesmärk on xxx xxxx valitsemise ja käsutamise kaudu kõrgetasemeliste tervishoiuteenuste ja sellega kooskõlas olevate muude teenuste osutamine ning osalemine meditsiinialastes rakenduslikes uurimisprogrammides.
2.2. Oma eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:
1) osutab ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi, rehabiliteerimise teenust ja kiirabi ning sellega seonduvaid teisi tervishoiuteenuseid kõigile Eesti Vabariigi kodanikele ning Eesti Vabariigis viibivatele teistele isikutele seadustes ja lepingutes ettenähtud tingimustel ning ulatuses;
2) osutab oma eesmärgiga kooskõlas olevaid muid teenuseid vastavalt sõlmitud lepingutele;
3) teeb ambulatoorseid ja statsionaarseid kohtupsühhiaatrilisi ekspertiise;
4) korraldab kohtu poolt haiglasse paigutatud isikute ravi;
5) tagab tervishoiuteenuste osutamise kõrge kvaliteedi, teostab vajadusel ekspertiise;
6) aprobeerib uusi ravimeid ja meditsiiniseadmeid;
7) osaleb arstiteaduslikes rakenduslikes uurimisprogrammides;
8) teeb koostööd tervishoiu alal tegutsevate teiste institutsioonidega Eestis, tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate kutseliitudega ning teiste vabatahtlike ühendustega xx xxxxx valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega;
9) tagab tervishoiuteenuste osutamiseks vajalike tervisekaitseliste, töötervishoiu- ja tööohutusalaste nõuete täitmise;
10) tagab tegevuseks vajaliku materiaal- tehnilise baasi ning infrastruktuuri töö ja arengu;
11) peab raamatupidamise, statistilist ja õigusaktidega kehtestatud muud arvestust;
12) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seadusega või on vajalikud sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks;
13) osutab psüühiliste erivajadustega inimestele hoolekande teenust;
14) on tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks;
15) osutab sotsiaal- xx xxxx teenuseid, kui nende osutamine ei ole vastuolus seadusega.
3. peatükk SIHTASUTUSE JUHATUS
1. jagu Juhatuse ülesanded
3.1. Sihtasutuse juhatus juhib ja esindab sihtasutust, järgides sihtasutuse nõukogu seaduslikke korraldusi ning vastutab sihtasutuse tegevuse eest. Oma ülesannete täitmiseks võtab juhatus vastu otsuseid.
3.2. Sihtasutuse juhatus:
1) teeb nõukogule ettepanekuid sihtasutuse struktuuri ja struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamiseks;
2) kehtestab nõuded töötajate valikuks;
3) esindab sihtasutust kui tööandjat;
4) kehtestab sihtasutuse xx xxxxx struktuuriüksuste finants-majandustegevuse korra ning tagab vahendite käsutamise sihipärasuse kontrolli, lähtudes käesolevast põhikirjast ja struktuuriüksuste põhimäärustest; annab hinnangu struktuuriüksuste ja nende juhtide tegevusele;
5) koostab iga xxxxx xxxxx sihtasutuse 3 aasta arengukava ning aastaeelarve, aasta tegevuseesmärgid ja aasta tegevusplaani ja esitab need nõukogule kinnitamiseks; tagab sihtasutuse eelarve täitmise; kinnitab sihtasutuse struktuuriüksuste eelarved ja kontrollib nende täitmist;
6) koostab ja allkirjastab sihtasutuse raamatupidamise aruande ning tegevusaruande, esitab need audiitorile kontrollimiseks ja seejärel nõukogule kinnitamiseks arvestades punktis 6.11 toodud tähtaega, xx xxxxxx aruannete kinnitamist nõukogu poolt hiljemalt kuue kuu jooksul alates majandusaasta lõppemisest registrile;
7) kehtestab sihtasutuse raamatupidamise sise-eeskirjad ja palgakorralduse;
8) kehtestab sihtasutuse töösisekorra eeskirjad, asjaajamise korra ja kinnitab struktuuriüksuste juhtide ametijuhendid;
9) koostab sihtasutuse suurõnnetuseks valmisoleku plaani, esitab selle kinnitamiseks nõukogule ning tagab plaani täitmise;
10) koostab juhatuse reglemendi, mis sätestab juhatuse koosoleku ettevalmistamise xx xxxxx kodukorra ja juhatuse liikmete pädevuse statuudi, mis sätestab juhatuse liikmete kohustused, õigused ja vastutuse ning esitab need kinnitamiseks nõukogule;
11) koostab ja esitab sihtasutuse tegevust kajastavad aruanded seaduste ja teiste õigusaktidega ettenähtud korras asjakohastele isikutele, vastutab sihtasutuse aruannete õigsuse eest;
12) esitab nõukogule kvartalile järgneva kuu jooksul ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist; annab nõukogule ja seadusega sätestatud juhtudel teistele isikutele vajalikku teavet sihtasutuse xx xxxxx juhtimise kohta, esitab vajadusel selleks aruandeid;
13) esitab mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile audiitorite ja nõukogu liikmete nimekirja; koostab audiitoriga sõlmitava lepingu ja audiitori tasustamise korra projekti ja esitab need kinnitamiseks nõukogule;
14) tagab sihtasutuses tervishoiuteenuse ja muude teenuste osutamise vastavuse tegevusloale, korraldab sisekontrollialast tööd ning vastutab sihtasutuse töötervishoiu ja tööohutuse eest;
15) taotleb riigilt tagastamatuid vahendeid sihtasutuse tegevuse korraldamiseks, soetusteks, investeeringuteks ja muude põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks;
16) taotleb tagastamisele kuuluvaid vahendeid sihtasutuse tegevuse toetamiseks, soetusteks ja investeeringuteks kooskõlastades selle eelnevalt nõukogu ja sotsiaalministriga;
17) moodustab vajadusel komisjone, määrab nende suuruse, koosseisu ja ülesanded;
18) teostab nõukogu poolt vastuvõetud otsustele vastavalt registrisse kantud vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise;
19) informeerib viivitamatult kirjalikult nõukogu kõigist sihtasutuses toimunud erakorralistest sündmustest ja asjaoludest;
20) täidab kõiki muid sihtasutusega seotud ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu seaduste ja käesoleva põhikirja kohaselt nõukogu pädevusse.
2. jagu Juhatuse liikmed
3.3. Xxxxxxx on 1-5 liikmeline. Juhatuse liikme määrab ametisse, ja kutsub tagasi sihtasutuse nõukogu. Xxxxxxxx liikme volituste tähtaeg on 5 aastat. Juhatuse liikme volitused lõpevad volituste tähtaja möödumisel või ennetähtaegselt tema tagasikutsumisel nõukogu poolt või omal soovil tagasiastumisel või juhul, kui tema osavõtt juhatuse tööst on objektiivsetel põhjustel (surm või teadmata kadunuks jäämine) muutunud võimatuks.
1) juhatuse liikmel peavad olema asutuse juhtimiseks vajalikud teadmised ja laitmatu reputatsioon;
2) juhatuse liikmel on õigus xxxx xxxx omal soovil juhatusest tagasi astuda, kui ta teatab sellest nõukogule kirjalikult vähemalt 2 (kaks) kuud ette;
3) uus juhatuse koosseis valitakse reeglina eelmise juhatuse 5 (viie) aastase volituste perioodi 3 (kolme) viimase kuu jooksul.
3.3¹. Sihtasutuse juhtorgani (juhatus ja nõukogu) liikmeks ei või xxxx xxxx:
1) xxxxx süüline tegevus või tegevusetus on xxxxx toonud isiku pankroti;
2) xxxxx süüline tegevus või tegevusetus on xxxxx toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
3) kellel on ärikeeld;
4) xxxxx süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase teo eest karistatud.
3.3². Põhikirja punktis 3.3¹ loetletud piirangud 1-4 kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist.
3.3³. Põhikirja punktis 3.3¹ loetletud piirang 5 ei laiene isikutele, xxxxx karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.
3.4. Juhatuse liikmeid võib nõukogu tagasi kutsuda ainult mõjuvatel põhjustel, milleks on eelkõige juhatuse liikme tegevus või tegevusetus, mis põhjustab sihtasutusele kahju, huvide konflikt, juhatuse liikme vastu pankrotimenetluse alustamine või kui juhatuse liige osutub võimetuks juhtima sihtasutust. Juhatuse liige on kohustatud viivitamatult informeerima juhatuse esimeest ja nõukogu esimeest huvide konfliktist, mis mõjutab või võib mõjutada teda otsustuste tegemisel.
3.5. Juhatuse liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Juhatuse esimehe volitused kehtivad kuni volituste tähtaja lõppemiseni või tema tagasikutsumiseni nõukogu poolt või omal soovil juhatusest tagasiastumiseni või juhatuse esimehe volitustest loobumiseni.
3.6. Juhatuse esimehel on õigus esindada sihtasutust kõigis õigustoimingutes; ülejäänud juhatuse liikmetel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes kähe juhatuse liikme ühisesindusena.
3.7. Xxxxxxxx esimehe äraolekul asendab teda juhatuse esimehe poolt asendajaks määratud juhatuse liige. Kui juhatuse esimees ei ole asendajat määranud, asendab xxxx xxxxx juhatuse liige.
3.8. Juhatuse liikmele makstakse nende ülesannetele ja sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu. Tasu suuruse ja maksmise korra määrab nõukogu.
3.8¹. Juhatuse liikme tasustamine:
1) juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes siis, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus;
2) juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu;
3) juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
Juhatuse koosolek ja otsus
3.9. Xxxxxxx võtab vastu otsuseid juhatuse koosolekul. Juhatuse koosolekud on korralised ja erakorralised. Korralised koosolekud toimuvad majandusaasta algul vastuvõetud tööplaani kohaselt, kuid mitte harvem kui 1 (üks) kord kuus. Erakorralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, õigus ja kohustus erakorraline koosolek kokku kutsuda on juhatuse esimehel, tema äraolekul teda asendaval juhatuse liikmel. Erakorraline koosolek tuleb kokku kutsuda ka siis, xxx xxxx nõuab nõukogu või xxx xxxx nõuavad vähemalt pooled juhatuse liikmed. Korralise koosoleku toimumisest teatatakse juhatuse liikmetele kirjalikult või e-xxxxx xxxx vähemalt 24 tundi enne koosoleku toimumist. Erakorralise koosoleku toimumisest teatatakse juhatuse liikmetele kirjalikult, e-maili või telefoni xxxx vähemalt 2 tundi enne koosoleku toimumist. Erakorralist koosolekut võib juhatus pidada sidevahendite abil.
3.10. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, xxx xxxxx on üle xxxxx juhatuse liikmetest. Otsus on vastu võetud, xxx xxxxx poolt on üle xxxxx hääleõiguslikest juhatuse liikmetest. Juhatuse liikmete häälte võrdse jagunemise korral otsustab esimehe hääl.
3.11. Juhatuse otsused on kohustuslikud täitmiseks kõigile sihtasutuse töötajatele. Juhatuse otsused jõustuvad alates nende allakirjutamisest juhatuse esimehe poolt.
3.12. Juhatuse koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla juhatuse esimees, tema äraolekul teda asendav juhatuse liige ja koosoleku protokollija. Xxxxxxx säilitab protokollid sihtasutuse asukohas.
4. peatükk SIHTASUTUSE NÕUKOGU
Nõukogu ülesanded
4.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust ja korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet sihtasutuse ja juhatuse tegevuse üle.
4.2. Nõukogu:
1) otsustab sihtasutuse strateegia ja kinnitab juhatuse ettepanekul sihtasutuse 3 aasta arengukava ning aastaeelarve ja aasta tegevusplaani;
1¹) kinnitab hiljemalt majandusaasta alguseks sihtasutuse aastased tegevuseesmärgid;
2) määrab juhatuse liikmete arvu ja valib juhatuse liikmed, arvestades käesoleva põhikirjaga seatud tingimusi ja nõukogu poolt kehtestatud korda; uus juhatuse koosseis valitakse reeglina eelmise juhatuse 5 (viie) aastase volituste perioodi 3 (kolme) viimase kuu jooksul;
3) määrab juhatuse liikmetega sõlmitavate juhatuse liikme lepingute tingimused;
4) otsustab tagastamisele kuuluvate vahendite taotlemiseks sihtasutuse tegevuse toetamiseks, soetusteks ja investeeringuteks;
5) [kehtetu]
6) võib teha asutajale ettepaneku osaluse omandamiseks ja lõpetamiseks piiratud vastutusega äriühingutes;
7) otsustab kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigustega koormamise;
71) otsustab laenu võtmise ja kapitalirendilepingute sõlmimise kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel;
8) kontrollib sihtasutuse tegevuse sihipärasust, selle vastavust õigusaktidele, raamatupidamise õigsust xx xxxx olemasolu; kuulab kord kvartalis ära juhatuse poolt esitatud ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist;
9) kutsub tagasi juhatuse liikmeid, kui nende tegevus või tegevusetus põhjustab kahju sihtasutusele või kui nad ei ole võimelised juhtima sihtasutust või muudel mõjuvatel põhjustel, kusjuures nõukogu on kohustatud oma otsust motiveerima;
10) otsustab juhatusest tagasiastunud või tagasikutsutud liikme asemele asendusliikme määramise mitte hiljem, kui 1 (ühe) kuu jooksul pärast juhatuse liikme tagasikutsumist või tagasiastumist. Asendusliikme volitused kestavad uue juhatuse määramiseni käesoleva põhikirja punkti 4.2.2. alusel kehtestatud korras. Nõukogu ei pea juhatuse liikme asemele uut liiget määrama juhul, kui xx xxxxx juhatuse liikme volituste lõppemist on täidetud punktis 3.3. toodud nõue juhatuse liikmete koosseisule.
11) määrab sihtasutuse audiitorite arvu, nimetab audiitori ning määrab audiitoriga sõlmitava lepingu tingimused;
12) kinnitab juhatuse ettepanekul sihtasutuse struktuuri ja struktuuriüksuste põhimäärused;
13) kinnitab juhatuse poolt esitatud sihtasutuse suurõnnetuseks valmisoleku plaani;
14) kinnitab juhatuse poolt esitatud juhatuse reglemendi ja juhatuse liikmete pädevuse statuudi;
15) kinnitab juhatuse poolt esitatud sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande;
16) võib teha asutajale ettepaneku põhikirja muutmiseks ja sihtasutuse lõpetamiseks;
17) võib teha asutajale ettepaneku sihtasutuse ühinemiseks või jagunemiseks;
18) esindab sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmetega, samuti isikutega, xxxxx esindajaks või esindusorgani liikmeks on juhatuse liige;
19) koostab ja kinnitab nõukogu töökorda reguleeriva reglemendi;
20) võib juhatuse või juhatuse esimehe ettepanekul xxxxx vastu otsuseid käesoleva põhikirja punktides 4.2.1.-4.2.19. nimetamata küsimustes.
4.3. Nõukogul on õigus tutvuda kõikide sihtasutuse dokumentidega, samuti kontrollida või teha asjakohastele kolmandatele isikutele ülesandeks kontrollida sihtasutuse raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, sihtasutuse tegevuse vastavust seadustele, sihtasutuse põhikirjale ja nõukogu otsustele. Nõukogul on õigus saada juhatuselt infot sihtasutuse juhtimise, majandustegevuse ja üldseisundi kohta.
4.4. Nõukogul on 5 (viis) liiget. Nõukogu liikme määrab ametisse ja kutsub tagasi, samuti määrab nõukogu liikmele makstava tasu suuruse ja korra sotsiaalminister. Nõukogu liikmetele tasu suuruse määramisel lähtutakse kehtivatest õigusaktidest.
4.4¹. Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda sihtasutuse eesmärkidest, xxxxxx mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelvalve teostamisel.
4.4². Vähemalt üks Nõukogu liikmetest valitakse Rahandusministri ettepanekul.
4.5. [kehtetu]
4.5¹. Nõukogu liikmeks ei või olla:
1) füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ega ole sihtasutuse kaasasutaja;
2) täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või usaldusühing ei ole sihtasutuse kaasasutaja;
3) isik, kellele kuuluva osa või aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa või- aktsiakapitalist äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole sihtasutuse kaasasutaja;
4) sihtasutusega xxxxx tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on sihtasutuse kaasasutaja.
5) käesoleva põhikirja punktides 3.3¹-3.3³ nimetatud isik.
4.6. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on 4 aastat ja need tekivad alates tema nõukogu liikmeks määramise otsuse jõustumisest. Nõukogu liikme volitused lõpevad nõukogu liikme volituste tähtaja möödumisel või ennetähtaegselt tema tagasikutsumisel, tagasiastumisel või juhul, kui nõukogu liikme osavõtt nõukogu tööst on objektiivsetel põhjustel muutunud võimatuks.
4.7. Nõukogu liikme kutsub tagasi sotsiaalminister kirjaliku teatega.
4.8. Nõukogu liikmel on õigus xxxx xxxx omal soovil nõukogust tagasi astuda, kui ta teatab sellest teda määranud isikule kirjalikult vähemalt 2 kuud ette.
4.9. Nõukogu liikme volituste lõppemisel nõukogu liikme volituste tähtaja möödumise, tagasiastumise või tagasikutsumise tõttu on sotsiaalminister kohustatud määrama uue nõukogu liikme ametisse hiljemalt päevaks, mil lõpeb eelmise nõukogu liikme volituste tähtaeg.
4.10. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust, juhatab nõukogu koosolekuid, esindab nõukogu ja otsustab muid küsimusi, mis kuuluvad seaduse või käesoleva põhikirja kohaselt nõukogu esimehe pädevusse.
Nõukogu esimehe valimisel peavad osalema kõik nõukogu liikmed. Nõukogu esimehe volitused kehtivad kuni tema tagasikutsumiseni, omal soovil nõukogu esimehe volitustest loobumiseni või nõukogust tagasiastumiseni. Nõukogu esimehe äraolekul asendab teda nõukogu esimehe poolt asendajaks määratud isik. Kui nõukogu esimees ei ole oma asendajat määranud, asendab xxxx xxxxx nõukogu liige.
4.10¹. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadustest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurema tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditikomitee või muu nõukogu organi tegevuses.
1) nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses;
2) nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist;
3) kui sihtasutuse nõukogu esimees ei esita sotsiaal- ja rahandusministrile nõukogu koosolekute ja otsuste dokumente vastavalt riigivaraseadusele, võib sotsiaalminister otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud;
4) nõukogu liikme tasu ei maksta ministrile, abiministrile, riigisekretärile ega maavanemale.
Nõukogu koosolek ja otsus
4.11. Nõukogu teeb oma otsused koosolekul. Nõukogu koosolekud on korralised ja erakorralised. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui xxxx xxxxx aastas. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige ja otsustab, keda lisaks nõukogu liikmetele kutsuda nõukogu koosolekule. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku, xxx xxxx nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. Koosoleku toimumisest teavitatakse nõukogu liikmeid kirjalikult posti, faksi või e-xxxxx xxxx. Korralise koosoleku kokkukutsumisest peab nõukogu liikmetele teatama ette vähemalt 14 päeva. Erakorralise koosoleku kokkukutsumisest peab nõukogu liikmetele teatama ette vähemalt 1 päeva.
4.12. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle xxxxx nõukogu liikmetest. Nõukogu koosolekul, kus otsustatakse käesoleva põhikirja punktides 4.2.2., 4.2.6., 4.2.7., 4.2.71; 4.2.15.- 4.2.17. nimetatud küsimusi, peavad osalema kõik nõukogu liikmed.
4.13. Nõukogu otsus on vastu võetud, xxx xxxxx poolt hääletab üle xxxxx kohalolevatest nõukogu liikmetest. Nõukogu liikmete häälte võrdse jagunemise korral otsustab esimehe hääl. Xxxxx valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Nõukogu otsus käesoleva põhikirja punktides 4.2.6.-4.2.8 ja 4.2.15.-4.2.17. nimetatud küsimustes on vastu võetud, xxx xxxxx poolt hääletab üle 2/3 nõukogu liikmetest. Põhikirja punkti 4.2.71. otsustamisel peavad andma poolthääle kõik nõukogu liikmed.
4.14. Erandkorras võib nõukogu teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed. Käesoleva põhikirja punktides 4.2.1.-4.2.2.,
4.2.6., 4.2.9. ja 4.2.15.- 4.2.17. nimetatud küsimusi võib otsustada ainult nõukogu koosolekul.
4.15. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad xxxx xxxx koosolekust osavõtnud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. Protokollid, nõukogu otsused ja muud nõukogu tööd kajastavad dokumendid saadetakse sihtasutuse juhatusele, kes korraldab nende säilitamise.
4.16. Nõukogu peab järgima riigivaraseaduse alusel rahandusministri kehtestatud nõudeid sihtasutuse nõukogu koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta, samuti riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete kohta, kui need on kehtestatud.
5. peatükk SIHTASUTUSE STRUKTUUR
5.1. Sihtasutuse struktuuriüksusteks on kliinikud ja teenistused ning nende koosseisus moodustatavad osakonnad. Juhatuse ettepanekul võib nõukogu kinnitada muid struktuuriüksusi. Struktuuriüksuste juhtimise ja töökorralduse alused ning finantseerimise kord, samuti muud struktuuriüksuste põhimäärusega reguleerimist vajavad küsimused sätestatakse struktuuriüksuste põhimäärustes.
6. peatükk SIHTASUTUSE XXXX XX AUDIITOR
6.1. Sihtasutus on vara omanik. Sihtasutuse vara valdamist, käsutamist ja käsutamist teostab juhatus õigusaktidega ja käesoleva põhikirjaga ette nähtud korras, arvestades nõukogu otsustest, käesolevast põhikirjast ja õigusaktidest tulenevaid piiranguid.
6.2. Sihtasutuse vara moodustub:
1) asutamisotsuse põhjal sihtasutusele üle antud varast;
2) tervishoiuteenuste müügist ning tervishoiuteenustega seonduvate teenuste müügist laekuvatest vahenditest;
3) sihtotstarbelistest eraldistest riigi- ja omavalitsuste eelarvetest, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti;
4) vahenditest, mis laekuvad sihtasutusele või tema struktuuriüksustele lepingute täitmisest või muul viisil nende tegevuse käigus;
5) annetustest, dotatsioonidest ja muudest kolmandate isikute poolt eraldatud vahenditest;
6) muudest laekumistest.
6.3. Sihtasutuse vara käsutatakse ainult sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks. Sihtasutuse vara kajastub sihtasutuse bilansis.
6.4. Sihtasutusele üleantava vara võtab üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastu sihtasutuse juhatus. Aktis peavad olema toodud andmed vara üleandja ja vastuvõtja kohta, vara üleandmise aeg, vara koosseis ja väärtus, kinnisvara üleandmise korral lisaks loetletud andmetele ka andmed vara päraldiste, seisukorra, kasutamisviisi ja puuduste kohta ning vajadus märke tegemiseks kinnistusraamatusse.
6.5. Xxxxxxx hindab üleantavate mitterahaliste vahendite väärtuse ja teeb vajalikud toimingud vara üleminekuks sihtasutuse omandisse. Sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid tuleb kanda sihtasutuse arveldusarvele. Sihtasutus xx xxxx vastu õigusaktidega, heade kommetega või sihtasutuse eesmärkidega vastuolus olevat vara.
6.6. Sihtasutusele sihtotstarbeliselt vara üleandjaga sõlmitakse viimase soovil leping, milles fikseeritakse vara üleandja seaduslikud nõudmised vara käsutamise otstarbe ja viisi kohta. Vara üleandjale esitatakse tema nõudmisel aruanne vara käsutamise kohta.
6.6.¹ Sihtasutus võtab kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse riigivara seaduse § 33 sätestatu kohaselt.
6.7. Sihtasutus võib üldjuhul xxxxx xxxxx xx xxxx varalisi kohustusi kogumahus summani, mille korral majandusaasta xxxxxx teostatavate tagasimaksete suurus koos intressidega ei ületa 5% jooksva majandusaasta käibest.
6.7.¹ Sihtasutus võib xxxxx xxxxx ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes asutaja eelneva otsuse alusel.
6.8. Sihtasutuse majanduskontrolli teostab riigikontroll.
6.9. Sihtasutuse audiitori määrab ja kutsub tagasi sihtasutuse nõukogu. Sihtasutusel võib olla mitu audiitorit. Audiitori määramiseks on vajalik audiitori nõusolek. Audiitoriga sõlmitavas lepingus sätestatakse audiitori tagasikutsumise alused, samuti audiitori volituste täpne kestus ja tasustamine. Audiitori võib määrata ühekordseks audiitorkontrolliks või tähtajaga kuni 3 aastat.
6.10. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise.
1) sihtasutus on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot;
2) sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb kooskõlastatakse eelnevalt sotsiaalministriga;
3) sotsiaalministril on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks sotsiaalministeeriumi struktuuriüksust.
6.11. Sihtasutuse esitab nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia. Koos aruandega on esitab sihtasutus ülevaate, kuidas Nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelvalvet teostanud; samuti näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmetele majandusaasta jooksul makstud tasude summa. Sotsiaalministril on õigus nõuda nimetatud aruannet ja ülevaadet tutvumiseks xxxxx tähtajal.
7. peatükk PÕHIKIRJA MUUTMINE
7.1. Põhikirja võib muuta ainult muutunud asjaolude arvesse võtmiseks ja silmas pidades sihtasutuse eesmärki. Muuta ei saa sihtasutuse eesmärki ja põhikirja käesolevat peatükki.
7.2. Põhikirja muutmise õigus on asutajal ja seaduses sätestatud tingimustel ka sihtasutuse nõukogul ja kohtul. Ettepaneku põhikirja muutmiseks võib asutajale teha nõukogu.
8. peatükk SIHTASUTUSE ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE
8.1. Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega, xxx xxxxxx sihtasutuse eesmärgid on ühetaolised xx xxx ühinemine on lubatud xx xxxxx sihtasutuse põhikirjaga.
8.2. Sihtasutuse jagunemine on lubatud ainult juhul, kui see on vajalik sihtasutuse eesmärgi paremaks saavutamiseks.
8.2.¹. Sihtasutus osaleb, omandab ja võõrandab osalusi äriühingutes, asutab teisi sihtasutusi, ühineb teise sihtasutusega või jaguneb üksnes sotsiaalministri otsuse alusel.
8.2.². Sihtasutus osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmärgi saavutamisega.
8.3. Sihtasutuse nime Sihtasutus Viljandi Haigla käsutamine sihtasutuse jagunemisel või ühinemisel otsustatakse eraldi kokkuleppe alusel.
8.4. Sihtasutus lõpetatakse seadusega sätestatud korras. Sihtasutuse võib lõpetada, kui asjaolud muutuvad nii olulisel määral, et ei ole võimalik ega vajalik sihtasutuse eesmärgi saavutamine.
8.5. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist järele jäänud sihtasutuse vara antakse Eesti Vabariigile. Asutaja kohustub lõpetamisel xxxxx xxx antavat vara käsutama tervishoiu ja Eesti Vabariigi vajadusi silmas pidades.
8.6. Sihtasutuse lõpetamise otsustamise õigus on asutajal.
8.7. Sihtasutus lõpetatakse või ühendatakse teise sihtasutusega riigi nõudmisel.
8.8. Sihtasutust ei või lõpetada või ühendada teise sihtasutusega xxxx riigi nõusolekuta.