Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tingimused
Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tingimused
Kooskõlastatud Konkurentsiameti 30.01.2017 otsusega nr 7-10/2017-004, mida kohaldatakse alates 01.06.2016 alustatud liitumismenetlustele
Sisukord
1 ÜLDOSA 4
2 LIITUMISE EELUURING 5
3 LIITUMISE MENETLEMINE 7
3.1 Liitumistaotlus 7
3.2 Liitumislepingu pakkumine 8
3.3 Liitumistasu 9
3.4 Liitumistasu maksmine 10
3.5 Võrguühenduse rajamine 11
3.6 Kliendi elektripaigaldise rajamine 12
3.7 Pingestamine 12
3.8 Sünkroniseerimine 13
3.9 Kliendi tootmisseadme nõuetekohasuse kontrollimine ja kinnitamine 14
3.10 Liitumislepingu lõppemine seoses täitmisega 18
3.11 Liitumistasu vähendamise metoodika 18
4 KLIENDI ELEKTRIPAIGALDISTE TEHNILISED NÕUDED 19
4.1 Üldnõuded 19
4.2 Nõuded primaarseadmetele 19
4.3 Kliendi seadmete nimipinge valiku põhimõtted 20
4.4 Lühise taluvus 20
4.5 Ohutusvahemikud 20
4.6 Lekkeraja pikkused 20
4.7 Raadiohäired ja akustiline müra 21
4.8 Automaatika ja releekaitse 21
4.9 Nõuded kliendi elektripaigaldise andmevahetusele 22
4.10 Nõuded talitusele sageduse xx xxxxx muutumisel ning võrguhäiringutel 25
4.11 Tootmisseadme kaitsefunktsioon 25
4.12 Aktiiv-, reaktiivvõimsuse xx xxxxx reguleerimine 25
4.13 Sageduse primaarreguleerimine 26
4.14 Omatarbekoormusele üleminek 28
4.15 Elektrienergia kvaliteedi nõuded 28
5 PÕHIVÕRGU TEHNILISED PÕHIMÕTTED JA PARAMEETRID 32
5.1 Üldosa 32
5.2 Õhu- ja kaabelliinid 32
5.3 110 kV alajaamade skeemide põhimõtted 34
5.4 Alajaama hooned ja rajatised 35
5.5 Alajaama vahelduvabipinge (AC) süsteemide lahendused 36
5.6 Alajaama alalisabipinge (DC) süsteemid 36
5.7 Releekaitse ja automaatika kavandamise põhimõtted 36
5.8 Jõutrafod 36
5.9 Alajaama lühisvoolud ja maanduskontuur 37
5.10 Alajaama juhtimine ja andmehõive 37
5.11 Võrgu analüüsimise seadmed 37
5.12 Ülekantava elektrienergia mõõtmine 37
6 JAOTUSVÕRGUETTEVÕTJATEGA LIIDETAVATE TOOTMISSEADMETE LIITUMISE KOOSKÕLASTAMINE 38
6.1 Üldosa 38
6.2 Kooskõlastamise protsessi vältel esitatavad andmed 39
6.3 Tehnilised põhimõtted 40
6.4 Nõuded kaugjuhtimisele ning releekaitsele 41
6.5 Erisused reservgeneraatorite liitumisel 42
7 STANDARDID JA NÕUDED 43
LISAD 45
Xxxx 1 Vormid 46
Xxxx 2 Liitumislepingu tüüpvorm 53
Xxxx 3 Katsetused 69
Xxxx 4 Tabelid 104
Xxxx 5 Juhendid 116
1 ÜLDOSA
1.1 Käesolevad Elering AS-i (edaspidi põhivõrguettevõtja) elektri põhivõrguga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused) koos xxxxxxxx sätestavad põhivõrguettevõtja elektrivõrguga (edaspidi põhivõrk) liitumise ja jaotusvõrguga liituvate tootmisseadmete kooskõlastamise korra. Liitumistingimused moodustavad liitumislepingu lahutamatu osa. Liitumismenetlusele kohaldatakse liitumismenetluse alustamise ajal kehtivaid liitumis- tingimusi.
1.2 Käesolevates liitumistingimustes toodud ja viidatud tehnilised nõuded kohalduvad tarbimissuunalisele liitumisele ning tootmissuunalisele liitumisele ja jaotusvõrguga liituvate tootmisseadmete kooskõlastamisele, mille käigus ühendatakse põhivõrguga või liituva kliendi elektrivõrguga tootmisseadmed, mis on jagatud nelja klassi:
1.2.1 Klass 1 – tootmisseadmed nimiaktiivvõimsusega kuni 200 kW;
1.2.2 Klass 2 – tootmisseadmed nimiaktiivvõimsusega üle 200 xX xxxx 1 MW;
1.2.3 Klass 3 – tootmisseadmed nimiaktiivvõimsusega üle 1 XX xxxx 10 MW;
1.2.4 Klass 4 – tootmisseadmed nimiaktiivvõimsusega üle 10 MW või liitumispunkt xxxxxx 110 kV või 330 kV.
1.3 Liitumistingimused sätestavad lisaks põhivõrgu tehnilised parameetrid ja liitumisprotsessis vajalike kooskõlastamiste reeglid, samuti liitumise eeluuringu ja liitumistaotluse menetlemise reeglid.
1.4 Liitumine tähendab nõuetekohase elektripaigaldise põhivõrguga ühendamist või olemas- olevate tarbimis- või tootmistingimuste muutmist, v.a. olemasoleva tarbimis- ja/või toot- misvõimsuse vähendamine, mida käsitletakse elektripaigaldise ümberehitamisena.
1.5 Kõik põhivõrguga ühendamise, kooskõlastamise, liitumiste eeluuringuga seotud menetlused ning nendega kaasnevad andmevahetused teostakse põhivõrguettevõtja liitumise e-keskkonnas.
1.6 Liitumistingimustes kasutatakse mõisteid õigusaktides, liitumistingimustes ning muudes liitumist reguleerivates dokumentides (nt Konkurentsiameti otsused) sätestatud tähenduses.
2 LIITUMISE EELUURING
2.1 Enne liitumistaotluse esitamist on soovitatav läbi viia põhivõrguga ühendamise asjaolude täpsustamiseks ja liitumise oluliste asjaolude määramiseks ühine liitumise eeluuring (edaspidi eeluuring).
2.2 Eeluuringu läbiviimiseks tuleb põhivõrguettevõtjale esitada taotlus põhivõrguettevõtja liitumise e-keskkonnas. Juhul, kui liitumise raames ühendatava elektripaigaldise summaarne nimivõimsus ületab 50 MW 110 kV võrgus või 200 MW 330 kV võrgus, saavad vajadusel põhivõrguettevõtja ja klient eeluuringu faasis täpsustada liitumistaotlusega esitatavate andmete esitusviisi ja täpse mahu.
2.3 Eeluuringu taotluse alusel väljastatakse kliendile tehniliste tingimustega ülevaade võrguühenduse tagamiseks vajalike ehitustööde mahust, liitumistasu suurusest, ühenduse valmimise eeldatavast ajast, elektrivõrgu läbilaskevõimest, elektrisüsteemi olukorda käsitlevatest asjakohastest andmetest ja muudest elektripaigaldise eripärast tulenevatest tehnilistest nõuetest.
2.4 Põhivõrguettevõtja poolt koostatavate tehniliste tingimuste täpsus sõltub taotleja poolt eeluuringu taotlusega esitatava informatsiooni täpsusest, kuid vastuse koostamiseks tuleb põhivõrguettevõtjale esitada minimaalselt järgnevad andmed:
2.4.1 plaanitava elektripaigaldise nimetus;
2.4.2 elektripaigaldise liiki (sünkroon, asünkroon, inverter, konverter või muu);
2.4.3 elektripaigaldise tüüp (soojuselektrijaam, koostootmisjaam, tuuleelektrijaam jt);
2.4.4 kas tehnilisi tingimusi soovitakse planeeringute või liitumise jaoks;
2.4.5 liitumispunkti ja/või tarbimiskoha soovitavad tarbimis- ja tootmisvõimsused xx xxxxx nimipinge;
2.4.6 nõuded elektrivarustuskindlusele;
2.4.7 ehitatava elektripaigaldise planeeritud asukoht (tuua välja kas planeeritavat asukohta on võimalik muuta);
2.4.8 planeeritud elektripaigaldise kasutusele võtmise aeg;
2.4.9 võimalusel projekti tähtsamate etappide eeldatav ajakava vastavalt xxxx 1 punktis
1.1.2.2 toodud vormile;
2.4.10 Põhivõrguga liituv jaotusvõrguettevõtja esitab oma paigaldisega ühendatud olemasolevate, vastava põhivõrgu alajaama toitel normaalskeemi järgi töötavate üle 15 kW nimiaktiivvõimsusega tootmisseadmete kohta nimekirja, milles on välja toodud olemasoleva tootja nimi, võimsus ja jaama liik. Olemasolevate tootmisseadmete nimiaktiivvõimsusega 15 kW ja vähem kohta võib andmed esitada summaarselt.
2.5 Põhivõrguettevõtja registreerib taotluse selle esitamise päeval või hiljemalt taotluse esitamise päevale järgneval tööpäeval ning alustab taotluse läbi vaatamist.
2.6 Põhivõrguettevõtja kontrollib kümne (10) tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimisest taotluse vastavust ning väljastab kliendile xxxxx taotluse vastuvõtmisest või taotluses esinenud puudustest.
2.7 Kui esitatud taotluses puuduseid ei esine, loetakse taotlus vastuvõetuks alates taotluse registreerimisest.
2.8 Puuduste, vastuolude või täiendava informatsiooni vajaduse korral kontakteerub põhivõrguettevõtja kliendiga. Pärast puuduste kõrvaldamist teavitab põhivõrguettevõtja klienti taotluse vastuvõtmisest ning alustab tehniliste tingimuste koostamist.
2.9 Põhivõrguettevõtja väljastab tehnilised tingimused hiljemalt 90 päeva jooksul alates taotluse vastuvõtmisest.
2.10 Põhivõrguettevõtja poolt väljastatavad tehnilised tingimused on mittesiduvad ning koostatud arvestades nende väljastamise ajal põhivõrguettevõtja poolt vastu võetud liitumistaotlusi, kehtivaid liitumislepingute pakkumisi, liitumislepinguid ja elektrivõrgu olukorda.
2.11 Tehniliste tingimuste koostamisel aluseks võetud asjaolude muutumisel on põhivõrgu- ettevõtjal õigus hilisemal liitumise menetlemisel või uue eeluuringu taotlemisel vastavalt muuta ka tehnilisi tingimusi.
3 LIITUMISE MENETLEMINE
3.1.1 Põhivõrguga liitumiseks esitab klient põhivõrguettevõtjale liitumistingimustes sätestatud nõuete kohase liitumistaotluse, millele on lisatud kliendi elektripaigaldise tehnilised andmed vastavalt põhivõrguettevõtja poolt kehtestatud liitumistaotluse vormile ning muud õigusaktides sätestatud dokumendid ja/või kinnitused. Liitumistaotlusele lisatakse esindusõigust tõendav dokument, kui liitumistaotluse esitaja esindusõigus ei nähtu äriregistrist. Liitumistaotlusega esitatavad andmed on toodud liitumistingimuste lisas nr 1.
3.1.1.1 Põhivõrguga liituv jaotusvõrguettevõtja esitab punktis 3.1.1 nõutud andmed tootmissuunalise liitumise korral olemasolevate üle 15 kW nimiaktiivvõimsusega tootmisseadmete kohta nimekirjana, milles on välja toodud olemasoleva tootja nimi, võimsus ja jaama liik. Olemasolevate tootmisseadmete nimiaktiivvõimsusega 15 kW ja vähem kohta võib andmed esitada summaarselt.
3.1.2 Põhivõrguettevõtja registreerib kliendi liitumistaotluse ning teavitab sellest klienti. Põhivõrguettevõtja väljastab liitumistingimuste punkti 3.3.2 alusel menetlustasu arve kolme
(3) tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest.
3.1.3 Liitumistaotluse kontrollimist alustatakse pärast menetlustasu laekumist, mille raames kontrollib põhivõrguettevõtja liitumistaotlusega esitatud andmeid ning teavitab klienti puudustest vastavalt punktides 3.1.4 ja 3.1.5 toodud tähtaegadele. Puuduste mitte- esinemisel ning pärast menetlustasu laekumist loetakse liitumistaotlus põhivõrguettevõtja poolt vastuvõetuks ning põhivõrguettevõtja teavitab klienti liitumistaotluse vastuvõtmisest kümne (10) tööpäeva jooksul ja informeerib klienti tähtajast, hiljemalt mille jooksul liitumislepingu pakkumine kliendile esitatakse.
3.1.6 Põhivõrguettevõtja edastab kümne (10) tööpäeva jooksul pärast kliendi poolt korrigeeritud taotluse esitamist kliendile xxxxx taotluse nõuetekohasusest või loetelu korrigeeritud taotluses esinenud puudustest. Nõuetekohasuse xxxxx esitamisest loetakse taotlus ka vastuvõetuks.
3.1.7 Kui klient ei ole punktis 3.1.5 toodud tähtaja jooksul viinud liitumistaotlust vastavusse põhivõrguettevõtja poolt esitatud nõuetega või ei likvideeri kõiki põhivõrguettevõtja poolt välja toodud puuduseid taotluse kolmanda parandusega, loetakse liitumise protsess lõppenuks, millest teavitatakse klienti kirjalikult. Põhivõrguettevõtja tagastab liitumis- protsessi lõppemisel käesolevas punktis toodud asjaolu tõttu kliendile menetlustasu 50 % ulatuses.
3.1.8 Kõik kliendi poolt pärast liitumistaotluse vastuvõtmist ja/või liitumislepingu allkirjastamist taotletavad muudatused liitumistaotluses esitatud andmetes tuleb põhivõrguettevõtjale esitada digitaalselt allkirjastatuna. Kui kliendi poolt taotletavad muudatused on seotud
liitumispunkti soovitud asukoha või soovitud võimsusega, tuleb kliendil esitada uus liitumistaotlus, mis muudab varasema liitumisprotsessi lõppenuks.
3.1.9 Ühe tarbimiskoha või liitumispunkti kohta ei või ühel kliendil olla rohkem kui üks kehtiv liitumistaotlus või liitumisleping, samuti ei saa esitada ühe tarbimiskoha või liitumispunkti kohta mitut taotlust ega sõlmida mitu võrgulepingut.
3.1.10 Liitumistaotlusega esitatud või liitumislepinguga kokku lepitud tootmisseadme või selle nimiaktiivvõimuse muutmiseks tuleb esitada põhivõrguettevõtjale liitumistaotlus ning sõlmida sellekohane uus liitumisleping juhul kui kõnealune muudatus tingib võrgu suunas edastava aktiivvõimsuse muudatuse või võrgust võetava või võrku antava reaktiivvõimsuse võimekuse vähenemise. Liitumistaotlusega esitatud või liitumislepinguga kokku lepitud tarbimisvõimsuse muutmiseks tuleb esitada põhivõrguettevõtjale liitumistaotlus ning sõlmida sellekohane uus liitumisleping juhul kui kõnealune muudatus tingib näivvõimsuse või võrgust võetava või võrku antava reaktiivvõimsuse suurenemise. Uuele liitumis- menetlusele kohaldatakse uue liitumislepingu sõlmimise ajal kehtivaid liitumistingimusi.
3.1.11 Liitumistaotlus ning selle lisad moodustavad liitumislepingu lahutamatu osa.
3.1.12 Kliendil on õigus lõpetada vastavasisulise kirjaliku tahteavaldusega liitumistaotluse menetlus. Sellisel juhul ei ole põhivõrguettevõtjal kohustust teha kliendile liitumislepingu pakkumist.
3.2 Liitumislepingu pakkumine
3.2.1 Liitumistaotluse vastuvõtmisele järgnevalt koostab ja esitab põhivõrguettevõtja kliendile 90 päeva jooksul (kui ei ole kokku lepitud teisiti) liitumistingimuste lisas 2 toodud liitumislepingu tüüpvormi kohase liitumislepingu pakkumise, mis sisaldab muuhulgas:
3.2.1.1 liitumis- ja mõõtepunkti asukoha põhimõtteskeemi;
3.2.1.2 liitumistasu või liitumistingimuste muutmise tasu prognoositud suurus xx xxxxx tasu maksmise tingimusi ning tasu kujunemise kalkulatsiooni;
3.2.1.3 liitumise tehnilist lahendust koos liitumispunkti elektriliste põhiparameetritega;
3.2.1.4 võrguga ühendamise või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tingimusi, sealhulgas tähtaega xx xxxx tingimusi;
3.2.1.5 liitumislepingu muutmise ja lõpetamise tingimusi;
3.2.1.6 muid liitumislepingu tingimusi.
3.2.2 Liitumislepingu pakkumise koostamisel peab põhivõrguettevõtja:
3.2.2.1 lähtuma kehtivatest tehnilistest standarditest ning võrgu väljaehitamise ja kasutamise nõuetest järgides peatükis 5 toodud põhimõtteid;
3.2.2.2 võrdlema liitumise erinevaid tehnilisi lahendusi;
3.2.2.3 leidma kliendiga koostöös teostatava analüüsi käigus tehnilis-majanduslikult eelistatavaima lahenduse;
3.2.2.4 määrama liitumispunkti asukoha;
3.2.2.5 arvestama liitumispakkumise vastuvõtmise ajal põhivõrguettevõtja poolt juba vastu võetud liitumistaotlusi, kehtivaid liitumislepingute pakkumisi, liitumis- lepinguid ja elektrivõrgu olukorda.
nõustumuse liitumislepingu sõlmimiseks, milleks on liitumislepingu allkirjastamine. Kui klient nõustumust tähtaegselt ei esita, kaotab liitumislepingu pakkumine kehtivuse ning liitumistaotluse menetlus lõpeb.
3.2.5 Liitumise protsess loetakse lõppenuks ja liitumislepingu pakkumine kehtivuse kaotanuks, kui:
3.2.5.1 klient loobub liitumislepingu pakkumisest enne liitumislepingu sõlmimist, teatades sellest põhivõrguettevõtjale või
3.2.5.2 kliendi poolt vastavuses punktiga 3.2.4 taotletavad muudatused ei ole põhivõrguettevõtja poolt aktsepteeritavad ning klient ja põhivõrguettevõtja ei saavuta punktis 3.2.3 liitumislepingu pakkumise kehtivuse jooksul kokkulepet liitumislepingu pakkumise tingimuste muutmise osas, mille kohta saadab põhi- võrguettevõtja kliendile vastavasisulise kirjaliku teatise koos keeldumise põhjendusega või
3.2.5.3 liitumislepingut ei sõlmita muul põhjusel ettenähtud tähtaja jooksul.
3.2.6 Pärast liitumislepingu pakkumise esitamist kliendile on põhivõrguettevõtjal õigus muuta kliendi kirjalikul nõusolekul liitumise tehnilisi lahendusi tingimusel, et prognoositav liitumistasu ei suurene ning liitumislepingu pakkumises toodud tehnilised parameetrid ei halvene.
3.2.7 Liitumisleping on sõlmitud, kui põhivõrguettevõtja saab hiljemalt liitumislepingu pakkumise kehtivuse viimasel päeval kätte pakkumisega nõustumuse ning kui klient on põhivõrgu- ettevõtjale koos liitumistaotlusega esitanud kõik nõutavad andmed ja dokumendid.
3.2.8 Kui klient esitab liitumistaotluse liitumiseks põhivõrguga piirkonnas, kus puudub vajalik edastamisvõimsus, ning klient ei aktsepteeri liitumislepingu pakkumist koos võrgu ümberehituse või võrgutugevduskuludega, teatab põhivõrguettevõtja liitumise võimatusest olemasoleva võrguga kliendile ja Konkurentsiametile (edaspidi KA) kolmekümne (30) päeva jooksul kliendilt vastavasisulise xxxxx saamisest arvates.
3.3 Liitumistasu
3.3.1 Klient tasub põhivõrguettevõtjale liitumistasu, mis katab kõik tegelikud liitumisega seotud põhjendatud kulud. Liitumistasu arvutamisel lähtub põhivõrguettevõtja Konkurentsiameti poolt kinnitatud „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- ning tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikast“ (xxxxxxxx Xxxxxxxxx, kättesaadav põhivõrguettevõtja veebi- lehel). Liitumistasu koosneb järgmistest komponentidest:
3.3.1.1 ehitustööde ja seonduvate tööde maksumus – liitumisvõimsuse tagamiseks projekteeritavate ning ehitatavate elektripaigaldiste rajamise kulu;
3.3.1.2 menetlustasu – liitumistaotluse või kooskõlastustaotluse alusel koostatava liitumispakkumise või kooskõlastuse väljastamise ning allkirjastamise korral- damise kulu;
3.3.1.3 toimingutasu - sõlmitud liitumislepingu või väljastatud kooskõlastuse järgsete toimingute korraldamise kulu.
3.3.1.4 Ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse prognoositud suurus esitatakse kliendile koos liitumislepingu pakkumisega.
3.3.2 Menetlustasu suurus on vastavalt taotluse liigile järgmine:
3.3.2.1 üle 1 MW nimiaktiivvõimsusega tootmisseadme elektrisüsteemiga ühenda- mise kooskõlastustaotlus, mille tasub kooskõlastust taotlev jaotusvõrgu- ettevõtja - 1 600 eurot;
3.3.2.2 liitumine ainult tarbimissuunalise võimsusega – 1 600 eurot;
3.3.2.3 liitumine tarbimis- ja tootmissuunalise võimsusega kuni 50 MW või ainult tootmissuunalise võimsusega kuni 50 MW – 2 000 eurot;
3.3.2.4 liitumine tarbimis- ja tootmissuunalise võimsusega üle 50 MW või ainult tootmissuunalise võimsusega üle 50 MW – 4 000 eurot.
3.3.3 Toimingutasu suurus on diferentseeritud liitumise rajamisega kaasnevate toimingute mahu alusel kolme liiki:
3.3.3.1 liitumine ainult tarbimissuunalise võimsusega – 1 300 eurot;
3.3.3.2 liitumine tarbimis- ja tootmissuunalise võimsusega kuni 50 MW või ainult tootmissuunalise võimsusega kuni 50 MW – 10 200 eurot;
3.3.3.3 liitumine tarbimis- ja tootmissuunalise võimsusega üle 50 MW või ainult tootmissuunalise võimsusega üle 50 MW – 15 300 eurot.
3.3.4 Toimingutasu tasutakse liitumistasu xxxxx xx kolmanda osamaksega vastavalt põhivõrgu- ettevõtja poolt erinevates liitumisetappides läbiviidavate toimingute xxxxxx xx vastavalt liitumistingimuste punktile 3.4.3.
3.3.5 Kliendist tingitud pingelohu läbimisvõime katse ebaõnnestumisel rakendab põhivõrgu- ettevõtja iga järgneva katse läbiviimise eest toimingutasu 2 500 euro ulatuses.
3.3.6 Liitumistasule lisandub käibemaks vastavuses õigusaktidega.
3.3.7 Kui põhivõrguettevõtja muudab liitumisega seoses omal initsiatiivil või võrgu arendus- kohustuse täitmiseks või teiste klientide liitmiseks elektripaigaldiste läbilaskevõimet või seadmete tehnilisi parameetreid, ületades kliendi poolt valitud parameetrite suurusi, siis sellest tulenevat elektripaigaldiste kallinemist liituva kliendi poolt tasumisele kuuluvasse liitumistasusse ei arvestata.
3.4 Liitumistasu maksmine
3.4.1 Klient maksab liitumistasu alljärgnevalt:
3.4.1.1 esimene osamakse tehakse liitumislepingu sõlmimisest alates 60 päeva jooksul. Esimene osamakse on 20% liitumislepingus sätestatud prognoositud liitumistasust;
3.4.1.2 teine osamakse on 50% liitumislepingus sätestatud prognoositud liitumis- tasust ja see tehakse kahekümne (20) päeva jooksul pärast liitumispunkti ehitamise xxxxx eduka pakkuja selgumist. Põhivõrguettevõtja esitab kliendile vastava arve hiljemalt viie (5) tööpäeva jooksul pärast xxxxx eduka pakkuja selgumist;
3.4.1.3 kolmas osamakse on ülejäänud osa tegelikest kuludest, millest on maha arvestatud kliendi poolt vastavuses punktidega 3.4.1.1 ja 3.4.1.2 tasutud summad, hiljemalt 45 päeva jooksul pärast liitumispunkti valmimist.
Põhivõrguettevõtja esitab kliendile vastava arve 30 päeva jooksul pärast liitumispunkti valmimist.
3.4.2 Liitumistaotluse registreerimise kuupäevast kolme (3) tööpäeva jooksul väljastab põhivõrguettevõtja kliendile menetlustasu arve, mis kuulub kogu ulatuses kliendi poolt tasumisele 14 päeva jooksul ning jaotusvõrguettevõtjale esitatava arve pakkumise puhul 21 päeva jooksul arve väljastamisest alates.
3.4.3.1 liitumisel ainult tarbimissuunalise võimsusega tasutakse kogu toimingutasu 1 300 eurot liitumistasu teise osamaksega;
3.4.3.2 liitumisel tarbimis- ja tootmissuunalise võimsusega kuni 50 MW või ainult tootmissuunalise võimsusega kuni 50 MW tasutakse liitumistasu teise osamaksega toimingutasust 8 600 eurot ja liitumistasu kolmanda osamaksega 1 600 eurot;
3.4.3.3 liitumisel tarbimis- ja tootmissuunalise võimsusega üle 50 MW või ainult tootmissuunalise võimsusega üle 50 MW tasutakse liitumistasu teise osa- maksega toimingutasust 12 900 eurot ja liitumistasu kolmanda osamaksega 2 400 eurot.
3.4.4 Juhul kui liitumislepingus kokku lepitud prognoositud liitumistasu esimese xx xxxxx osamakse summa ületab liitumislepingu täitmiseks põhivõrguettevõtja poolt sõlmitud hankelepingute maksumust, siis muudetakse liitumistasu suurust vastavaks tegelikele kuludele.
3.4.5 Kui põhivõrguettevõtja on liitumislepingu lõppemisel, sealhulgas liitumislepingust tagane- xxxxx xx ülesütlemisel kliendi või liitumislepingus ettenähtud juhtudel põhivõrguettevõtja avalduse alusel, liitumislepingu täitmiseks juba teinud või on kohustatud edaspidi vältimatult tegema selliseid kulutusi, mis ületavad kliendi poolt põhivõrguettevõtjale tegelikult tasutud liitumistasu, on klient kohustatud vastavad kulutused põhivõrguette- võtjale viimase nõudel hüvitama.
3.4.6 Liitumislepingust taganemisel ükskõik kumma xxxxx poolt liitumislepingus või õigusaktides sätestatud alustel, tagastab põhivõrguettevõtja kliendile viimase poolt liitumistasuna tasutud summad, arvestades sellest eelnevalt maha kõik põhivõrguettevõtja poolt liitumislepingu täitmiseks juba tehtud ja taganemise avalduse saamise hetkeks lepingu täitmiseks juba sõlmitud töövõtulepingute ülesütlemiseks vältimatult tehtavad põhjendatud ja tõendatud kulud või kahjunõuded ning muud kliendi poolt liitumislepingu alusel põhivõrguettevõtjale tasumisele kuuluvad maksed. Klient ei ole siiski kohustatud maksma põhivõrguettevõtjale käesoleva lepingu alusel mistahes maksetena kokku rohkem kui lepingus sätestatud liitumistasu summa, välja arvatud juhul, kui klient on tekitanud liitumislepingu rikkumisega põhivõrguettevõtjale kahju.
3.5 Võrguühenduse rajamine
3.5.1 Liitumislepingu täitmise käigus koostab põhivõrguettevõtja lähteülesande, kus määratakse projekti maht ja projekti realiseerimise tingimused. Lähteülesanne on aluseks hankedokumentide koostamiseks ja vajadusel eelprojekti tellimiseks. Juhul kui projekti maht ja realiseerimise tingimused on piisavalt kirjeldatud liitumislepingus, eraldi lähte- ülesannet ei koostata ja kooskõlastata, millest teavitatakse klienti.
3.5.2 Üldjuhul põhivõrguettevõtja koostab ja esitab kliendile kooskõlastamiseks liitumislepingu alusel ehitatava elektripaigaldise rajamise lähteülesande kuni 120 päeva jooksul xxxxx liitumistasu I osamakse laekumist.
3.5.3 Põhivõrguettevõtja korraldab liitumislepingus toodud projekteerimise ja ehitustööde teostamiseks hanked ning kooskõlastab xxxxx tulemused kliendiga vastavalt liitumis- lepingule, välja arvatud juhul, kui põhivõrguettevõtja ja klient lepivad kokku liitumispunkti projekteerimises ja ehitamises kliendi poolt põhivõrguettevõtja poolt sätestatud tingimustel, võttes arvesse punktis 5.1.4 toodud erisuse kohaldamise eeldusi. Kui liitumispunkti projekteerib ja ehitab klient, on põhivõrguettevõtjal õigus kõrvale kalduda liitumislepingu tüüpvormis toodud tingimustest, järgides võrdse kohtlemise põhimõtet ning tagades süsteemi turvalisuse ja varustuskindluse.
3.5.4 Põhivõrguettevõtja avaldab hankedokumendid riigihangete registris hiljemalt 6 kuu jooksul alates I osamakse laekumisest, välja arvatud kui esinevad liitumislepingus liitumislepingu peatamise alused.
3.5.5 Kliendile antakse xxxxx xxxxx avaldamisest riigihangete registris. Kliendil on õigus esitada hankedokumentide kohta märkusi kuni 7 päeva enne pakkumuste esitamise tähtaega. Kommentaaride tähtaegselt esitamata jätmisel loetakse, et kliendil hankedokumentide suhtes märkused puuduvad.
3.5.6 Kliendil on õigus liitumisprojekti menetluse kiirendamiseks tellida hankedokumentide koostamiseks vajalikud võrguettevõtja alajaama geoloogia ja geodeesia uuringud vastavalt põhivõrguettevõtja poolt ette antud tingimustele.
3.6 Kliendi elektripaigaldise rajamine
3.6.1 Klient peab lähtuma elektripaigaldise projekteerimisel ja ehitamisel õigusaktide, liitumislepingu ning muuhulgas liitumistingimuste peatükkides 4 ja 7 ning liitumistingimuste lisades nr 4 ja 5 toodud nõuetest. Klient vastutab, et on enne projekteerimise ja ehitamise alustamist kõikide asjassepuutuvate nõuetega tutvunud.
3.6.2 Kliendil tuleb elektriosa projekt esitada enne elektripaigaldise ehitustöödega alustamist kuid mitte hiljem xxx xxxx (6) kuud enne vastava elektripaigaldise osa pingestamist. Põhivõrguettevõtja teatab otsusest kooskõlastamise kohta 30 päeva jooksul pärast projekti üleandmist põhivõrguettevõtjale. Elektriosa projekti koostamisel tuleb lähtuda lisas 5 toodud juhendist ning elektriosa projekti koosseisus esitatakse ka elektrivõrgu ja tootmisseadme koostöö simuleerimise aruanne.
3.7.1 Pingestamine on liitumislepingu raames rajatud uue või ümberehitatud olemasoleva tarbimiskoha ja/või liitumispunkti esmakordne kasutusele võtmine ainult tarbimisvõimsuse ülekandmiseks kliendi elektripaigaldisse.
3.7.2 Tarbimiskoha ja/või liitumispunkti pingestamiseks teatab klient põhivõrguettevõtjale elektriosa projekti kooskõlastamise järgselt omapoolse võimaliku pingestamise aja.
3.7.3 Võrguühenduse pingestamiseks peavad eelnevalt olema täidetud kõik järgnevad tingimused:
3.7.3.1 Põhivõrguettevõtja poolt tagatav võrguühendus koos tarbimiskohaga on valmis kasutusele võtmiseks;
3.7.3.2 Klient on tasunud põhivõrguettevõtjale kõik maksed, mis pingestamise kuupäevaks on nõutud ning täitnud nõuetekohaselt kõik muud õigusaktides ning kliendi ja põhivõrguettevõtja vahel sõlmitud lepingus sätestatud kohustused;
3.7.3.3 Klient on kooskõlastanud põhivõrguettevõtjaga elektripaigaldise elektriosa projekti vähemalt 30 päeva enne soovitava pingestamise tähtaega tarbimus- suunalises mahus vastavalt lisas 5 toodule;
3.7.3.4 Klient on põhivõrguettevõtjat teavitanud soovitavast pingestamise ajast vähemalt 30 päeva enne soovitava pingestamise tähtaega;
3.7.3.5 Klient on esitatud ja kooskõlastatud pingestamistaotluse vastavalt lisas 1 toodud vormile vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat pingestamise tähtaega;
3.7.3.7 Klient on esitanud põhivõrguettevõtjale kliendi elektripaigaldise andmed liitumislepingus nõutud mahus;
3.7.3.8 Klient on kontrollinud signaalide ja juhtimiste toimimise põhivõrguettevõtjaga vastavalt peatükis 4.9 toodud põhimõtetele ning lisas 4 toodud infomahtude tabeli vormile;
3.7.3.9 klient on vähemalt 14 päeva enne soovitavat pingestamist esitanud põhivõrgu- ettevõtjale vastavat kontrolliõigust omava asutuse või ettevõtja teatise kliendi pingestatava elektripaigaldise nõuetele vastavuse kohta;
3.7.3.10 klient on sõlminud põhivõrguettevõtjaga liitumislepingu lisana kokkuleppe võrguühenduse ajutiseks kasutamiseks.
3.7.4 Põhivõrguettevõtjal on õigus kontrollida kliendi elektripaigaldiste vastavust tehnilisele projektile, liitumis- ja/või võrgulepingus sätestatule. Kui kliendi elektripaigaldised ei ole nõuetele vastavad, on põhivõrguettevõtjal õigus nõuda puuduste kõrvaldamist, keelduda pingestamast või katkestada võrguühendus elektrituruseaduses või võrguteenuse osutamise tüüptingimustes sätestatud alustel.
3.7.5 Punktis 3.7.3.6 nimetatud pingestamiskava ei ole võimalik põhivõrguettevõtjale esitada enne elektriosa projekti kooskõlastamist.
3.7.6 Kliendil tuleb pingestamise järgselt 14 päeva jooksul kontrollida ning tagada kõik tehnilises projektis toodud signaalide, mõõtmiste ja juhtimise korrektset toimimist põhivõrgu elektrisüsteemi juhtimiskeskusega.
3.8 Sünkroniseerimine
3.8.2 Tootmisseadme sünkroniseerimiseks peavad eelnevalt olema täidetud kõik pingestamise peatükis 3.7 toodud nõuded ning järgnevad eeltingimused:
3.8.2.1 Põhivõrguettevõtja on vastavalt lisas 1 toodud vormile vähemalt 7 päeva enne soovitavat tootmisseadme sünkroniseerimist sünkroniseerimistaotluse koos- kõlastanud;
3.8.2.2 Põhivõrguettevõtja on kooskõlastanud elektripaigaldise tervikliku elektriosa projekti. Elektriosa projekt peab olema põhivõrguettevõtja poolt kooskõlastatud 30 päeva enne sünkroniseerimist, xx xxxxx koosseisu kuuluvad:
3.8.2.2.1 tootmisseadme ja elektrivõrgu koostöö simuleerimise raport vastavalt lisas nr 5 toodud juhendile;
3.8.2.2.2 PSS/E ja PSCADi mudelid vastavalt lisas 5 toodud juhendile.
3.8.2.3 Esitatud tootmisseadme vastuvõtukatsetuste kava järgides lisas 3 toodud nõudeid, mis peab olema põhivõrguettevõtja poolt kümne (10) tööpäeva enne sünkroniseerimist heaks kiidetud;
3.8.2.4 Sünkroongeneraatorite korral peavad tootmisseadme tühijooksukatsete tulemused olema esitatud ja kooskõlastatud vähemalt 14 päeva enne soovitavat tootmisseadme sünkroniseerimist vastavalt lisas 3 toodud põhimõtetele;
3.8.2.5 Klient on kooskõlastanud ja kontrollinud signaalide ja juhtimiste toimimise põhivõrguettevõtja suunal vastavalt lisas 4 toodud infomahtude tabelile vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat tootmisseadme sünkroniseerimist;
3.8.2.6 Sõlmitud võrguühenduse ajutise kasutamise kokkulepe, millega võimaldatakse tootmissuunaline võimsus.
3.8.2.7 Kliendil tuleb sünkroniseerimise järgselt 14 päeva jooksul lõplikult kontrollida ja tagada kõik tehnilises projektis toodud signaalide, sh mõõtmiste, ja juhtimise korrektne toimimine elektrisüsteemi juhtimiskeskusega ning edastada pärast sünkroniseerimist signaalide katsetuste aruanne.
3.9 Kliendi tootmisseadme nõuetekohasuse kontrollimine ja kinnitamine
3.9.1 Üldised nõuded
3.9.1.1 Tootmisseadme nõuetekohasuse kontrollimine toimub vastavalt liitumislepingus, liitumistingimustes ning õigusaktides sätestatule. Katsetuste üldnõuded ning nende läbiviimise kord on toodud punktis 3.9 ja lisas 3. Punkti 3.9 kohaldatakse tootmisseadmete klassile 3 (üle 5 MW) ja klassile 4.
3.9.1.3 Tootmisseadmega seotud katsetuste läbiviimiseks sõlmivad klient ning põhivõrguettevõtja liitumislepingu lisana võrguühenduse ajutise kasutamise kokkuleppe, mille xxxxxx tuleb kliendil läbi viia katsetused, mille teostamine ei ole xxxx võrguühenduseta võimalik.
3.9.1.5 Juhul, kui kliendi tootmisseadme ehitamine toimub etapiti, teostatakse kliendi tootmisseadme nõuetele vastavuse kontroll vastavalt liitumistingimuste punktis 3.9.2 sätestatule pärast iga etapi elektrivõrguga ühendamist.
3.9.2 Tootmisseadme elektrivõrguga liitumine etappide xxxxxx
3.9.2.2 Etappide maht lepitakse kokku liitumislepingus.
3.9.2.4.1 liitumispunkt põhivõrguettevõtjaga ja/või
3.9.2.4.2 juhtimis-ja kaitsesüsteemid ning abiseadmed.
3.9.3 Katsetuste kava koostamine
3.9.3.1 Katsetuste kava lepitakse kokku pärast kliendi elektripaigaldise elektriosa projekti kooskõlastamist;
3.9.3.2 katsetuste kava lepitakse sõltuvalt tootmisseadme tüübist kokku vastavalt lisas 3 toodud tingimustele.
3.9.3.3 Katsetuste kava peab sisaldama:
3.9.3.3.1 katsete nimekirja, toimumise aega ja katsetuste läbiviimise eest vastutavat isikut;
3.9.3.3.2 mõõteseadmete andmeid, võrgu skeeme xx xxxx andmeid, mille alusel on võimalik katsete sisu ja järjekorda kavandada ning tulemusi analüüsida.
3.9.3.4 Katsetuste alustamise eelduseks on kokku lepitud katsetuste kava, mis on kliendi ja põhivõrguettevõtja poolt allkirjastatud.
3.9.4 Katsetuste läbiviimine
3.9.4.1 Katsetused viiakse üldjuhul xxxx xxxxxx etapis vastavalt lisas 3 toodud nõuetele:
3.9.4.1.1 kvaliteedimõõtmised;
3.9.4.1.2 tootmisseadme funktsionaalsed katsetused;
3.9.4.1.3 lühise läbimisvõime katse (FRT).
3.9.4.3 Põhivõrguettevõtjat tuleb teavitada katsetamiste lõppemisest.
3.9.5 Kvaliteedimõõtmised
3.9.5.4 Kvaliteedimõõtmiste tulemused esitatakse lühiraportina vastavalt lisas 3 toodud vormile.
3.9.6 Tootmisseadme funktsionaalsed katsetused
3.9.6.1 Pärast katsetuste kavas märgitud katsetuste läbiviimist tuleb kliendil esitada põhivõrguettevõtjale 30 päeva jooksul aruanne katsetuste tulemustest. Funktsionaalsete katsetuste kohta esitatav aruanne peab sisaldama kvaliteedimõõtmise tulemusi, mis tuleb esitada vastavalt lisas 3 toodud nõuetele.
3.9.6.2 Katsetuste aruandes hinnatakse tootmisseadme talitluskarakteristikuid, elektrikvaliteeti ning vastavust võrgueeskirjas, liitumistingimustes ja liitumislepingus kokkulepitud nõuetele.
3.9.6.3 Põhivõrguettevõtja hindab nõuetele vastavust liitumispunktis. Põhivõrguettevõtja edastab hinnangu katsetuste tulemuste kohta kliendile 30 päeva jooksul alates aruande esitamisest.
3.9.6.4 Kui aruandest nähtub nõuetele mittevastavusi ning järeldub, et elektripaigaldis xx xxxxx nõuetele, tuleb kliendil selgitada mittevastavuste põhjused, likvideerimise võimalused ja aeg ning läbi viia uued katsetused. Sellel juhul tuleb põhivõrguettevõtjale esitada uus katsetuste aruanne. Põhivõrguettevõtja annab järgnevale katsetuste aruandele hinnangu 30 päeva jooksul alates aruande või täienduse saamisest.
3.9.7 Pingelohu läbimise katse
3.9.7.1 Pingelohu läbimise katse viiakse läbi põhivõrguettevõtja poolt võimalusel 30 päeva jooksul pärast kõigi teiste katsekavas olevate katsetuste läbiviimist ning lõppraporti heakskiitmist põhivõrguettevõtja poolt.
3.9.7.2 Juhul, kui katsetuse korraldamine ei ole 30 päeva jooksul võimalik hooajaliselt suurte elektrienergia voogude või elektrivõrgu elementide ebanormaalse seisundi tõttu, riskimata teiste põhivõrguettevõtja tarbimispunktide toiteta jäämisega või xxxxx väljumisega võrguteenuse tüüptingimustes lubatavatest piiridest, korraldatakse katsetused esimesel võimalusel.
3.9.7.3 Pingelohu läbimise katse viiakse läbi vastavalt katsekavas kokkulepitud tingimustele kliendi ja põhivõrguettevõtja vahelises liitumispunktis.
3.9.7.4 Pingelohu läbimise katse kohta koostab põhivõrguettevõtja aruande ning esitab selle kliendile kümne (10) tööpäeva jooksul katsetuse läbiviimisest.
3.9.7.5 Pingelohu läbimise katse ebaõnnestumisel kliendi tootmisseadmest tingitud põhjustel:
3.9.7.5.1 on kliendil õigus esitada põhjendatud vastuväiteid kolmanda osapoole raportile seitsme (7) tööpäeva jooksul alates punktis 3.9.7.4 toodud aruande edastamisest kliendi lepingulisele kontaktisikule;
3.9.7.5.2 koostab klient aruande katse ebaõnnestumise põhjustest ning tehtud parendustest. Kõigi parenduste puhul tuleb välja tuua eelneva ja korrigeeritud olukorra kirjeldus koos parameetrite ning nende oodatava mõjuga;
3.9.7.5.3 põhivõrguettevõtja vaatab kliendi aruande läbi xxxx xxxxx (10) tööpäeva jooksul, pärast mida alustatakse korduskatsetuse planeerimist või saadetakse aruanne kliendile korrigeerimiseks;
3.9.7.5.4 kui põhivõrguettevõtja otsustab, et kliendi aruande maht ja sisu on piisav, viiakse korduskatse läbi hiljemalt 30 päeva jooksul pärast aruande heakskiitmist eeldusel, et klient on viinud elektripaigaldisse parendused sisse ning elektrivõrgu olukord seda lubab.
3.9.7.6 Katsekava loetakse täidetuks pärast kõikide kokkulepitud katsete edukat läbiviimist.
3.9.7.7 Pärast kõikide kokkulepitud katsete edukat läbiviimist annab põhivõrguettevõtja vastavalt punktile 3.9 hinnangu kliendi tootmisseadme vastavusest võrgueeskirja ja liitumislepinguga kehtestatud nõuetele.
3.10 Liitumislepingu lõppemine seoses täitmisega
3.10.1 Liitumisleping loetakse lõppenuks kui pooled on liitumislepingus toodud kohustused täitnud, muuhulgas täitnud punktis 3.10.2 esitatud kohustuse.
3.10.2 Katsekava täitmise järgselt peab klient oma elektripaigaldise mudeleid vajadusel korrigeerima ja verifitseerima, esitades hiljemalt kuus (6) kuud pärast tootmisseadme nõuetekohaseks tunnistamisest põhivõrguettevõtjale verifitseeritud mudelid koos dokumentatsiooniga vastavalt lisale 5.
3.10.3 Põhivõrguettevõtja kinnitab kirjalikult liitumislepingu kohustuste täitmist. Pärast kõikide liitumislepingus toodud kohustuste täitmist sõlmitakse kliendiga tähtajatu võrguleping.
3.11 Liitumistasu vähendamise metoodika
3.11.1.1 Põhivõrguettevõtja võib vähendada liitumislepingu pakkumises liitumistasu juhul, kui võrgutugevduste ning elektripaigaldiste rajamisega (või ümberehitamisega) vähenevad põhivõrguettevõtja käidu-, investeeringu- või muud kulud.
3.11.1.1.1 Saavutatav kulude kokkuhoid jagatakse kliendi (50%) ja põhivõrguettevõtja (50%) vahel võrdselt ning liitumistasu vähendatakse kliendi osa võrra.
3.11.1.2 Põhivõrguettevõtja võib vähendada liitumislepingu pakkumises liitumistasu juhul, kui klient loobub sõlmitava kokkuleppe alusel olemasolevatest liitumispunktidest alajaamas, mille rekonstrueerimine on ette nähtud põhivõrguettevõtja kinnitatud viie aasta investeeringute eelarves. Liitumistasu vähendamise eelduseks on asjaolu, et liitumispunktidest loobumisel saab põhivõrguettevõtja alajaama rekonstrueerimisest loobuda ja alajaama demonteerida. Metoodika rakendamisel järgitakse põhimõtteid, mille kohaselt:
3.11.1.2.1 kehtiva kinnitatud investeeringute eelarve perioodi ajal sõlmitud kokkuleppe alusel ehitab põhivõrguettevõtja kliendi poolt soovitud asukohta uue alajaama ning tagab kliendile uute 110 kV liitumispunktide ehitamise xxxx liitumistasuta;
3.11.1.2.2 ehitatavate 110 kV liitumispunktide arv on võrdne loobutud liitumispunktides kasutatavate 110/… kV trafode arvuga, sõltumata tegelikult loobutud liitumis- punktide arvust;
3.11.1.2.3 liitumistasu vähendamine xx xxxxx vajalike võrgu ümberehitamisega (nt uued õhuliinid) seotud kulude katmist.
4 KLIENDI ELEKTRIPAIGALDISTE TEHNILISED NÕUDED
4.1 Üldnõuded
4.1.1 Klient vastutab oma elektripaigaldiste vastavuse eest kehtivatele õigusaktidele (sh elektripaigaldiste ehitusnormidele) ning põhivõrguettevõtja poolt kehtestatud normidele ja nõuetele liitumistaotluse esitamise ajal kehtinud redaktsioonis.
4.2 Nõuded primaarseadmetele
4.2.2 Klient peab tagama, et punktis 4.2.1 sätestatud tingimus oleks täidetud ka kolmanda isiku elektripaigaldiste osas, mis ühendatakse kliendi võrguga. Klient peab tagama, et:
4.2.2.1 tema elektripaigaldised vastavad perspektiivsetele lühisvooludele, mille väärtuse liitumispunktis esitab põhivõrguettevõtja liitumislepingu pakkumises;
4.2.2.2 tema 110 kV või 330 kV jõutrafo vähemalt üks mähis peab xxxxx xxxx- nurklülituses. Teist tüüpi trafod tuleb eelnevalt kooskõlastada põhivõrguette- võtjaga, kes väljastab vastavad tingimused ning trafodele kehtestatud nõuded. Põhivõrguettevõtjal on õigus keelduda ühendamaks teist tüüpi trafosid, mis esitatakse kliendile koos keeldumise põhjendusega. Trafo neutraal peab olema maanduslüliti abil maandamise võimalusega ja varustatud liigpingepiirikuga ning lühisvoolu piirava reaktori paigaldamise võimalusega. Reaktori vajaduse ja parameetrid määrab põhivõrguettevõtja tulenevalt lühisvoolude tasemest põhi- võrgus;
4.2.2.3 tema 330 kV jõutrafo neutraali väljavõtete ja mähise isolatsioonitase peab olema vähemalt 245 kV ja tema 110 kV jõutrafo neutraali väljavõtete ja mähise isolatsioonitase peab olema võrdne faasipinge isolatsioonitasemega;
4.2.2.4 tema elektripaigaldistes on paigaldatud releekaitse ja automaatika ning koormuse vähendamise ja/või eraldusautomaatika vastavalt põhivõrguettevõtja nõuetele, mis määratakse võrgueeskirjas, liitumislepingus ja elektriosa projekti koos- kõlastamise käigus;
4.2.2.5 tema elektripaigaldised on kaitstud liigpingete eest.
4.2.3 Kliendi trafode soovituslikud nimipinged on 330 kV trafo puhul 347/(117,5; 38,5; 22; 16,5; 11; 6,6) kV ja 110 kV trafo puhul 115/(38,5; 22; 16,5; 11; 6,6) kV.
4.2.4 Trafode astmelüliti asub soovituslikult primaarmähise poolel ning peab xxxxx xxxxx all reguleeritav.
4.2.5 Soovituslikud astmelüliti astmed on 330 trafo puhul ±6×1,33% ja 110 kV trafo puhul
±9×1,67%.
4.2.6 Soovituslik on paigaldada jõutrafo primaarpoolele sisseehitatud voolutrafod reservkaitse jaoks 5P20 ja juhtimiseks/mõõtmiseks 0.2S täpsusklassiga südamikkudega.
4.2.7 Kõik 330 kV alajaama primaarseadmed peavad taluma lühisvoolu vähemalt 40 kA/ 1 s.
4.2.8 Kõik 110 kV alajaama primaarseadmed peavad taluma lühisvoolu vähemalt 25 kA/1 s.
4.2.9 Minimaalne põhivõrgu alajaama maanduskontuuri ristlõige on Cu 50 mm².
4.3 Kliendi seadmete nimipinge valiku põhimõtted
Võrgu nimipinge | 330 kV | 110 kV |
Seadme suurim lubatav kestevpinge, Um | 362 | 123 |
Lühiaegselt (20 min) seadmetele lubatav maksimaalne xxxxx | 379,5 | 126,5 |
Jõutrafode nimipinged | 347/(117,5)/…/ | 115/(…)/ |
4.4 Lühise taluvus
4.4.1 Elektripaigaldiste projekteerimisel tuleb arvestada, et kõik materjalid ja seadmed peavad taluma maksimaalseid mehhaanilisi pingeid lühistel, mis seadmete käitamisel võivad esineda.
4.4.2 Kõikidel voolujuhtidel peab lubatav lühisekestvus olema vähemalt üks sekund, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
4.5 Ohutusvahemikud
4.5.1 Alajaama projekteerimisel ei tohi ohutuse seisukohast vähendada minimaalseid lubatud isolatsioonivahemikke, mis on toodud standardis EVS-EN 61936-1.
4.5.2 Ohutusvahemike juures tuleb arvestada ka tuule mõju, keskkonnatingimusi xx xxxx asjaolusid ning kasutada vastavalt suuremaid vahemikke.
4.6 Lekkeraja pikkused
4.6.1 Seadmete valikul tuleb isolatsiooni seisukohast lähtuda alajaamas valitsevatest kesk- konnatingimustest. Üldjuhul on seadmete isolatsiooni lekkeraja pikkus vähemalt 20 mm/kV,
juhul kui põhivõrguettevõtja hinnangul on vajalik suurem lekkeraja pikkus, esitab põhivõrguettevõtja selle liitumislepingu pakkumises.
4.7 Raadiohäired ja akustiline müra
4.7.1 Seadmete xxxxx xx konstruktsioon peab tagama, et koroona põhjustatud raadiohäired oleksid madalamad kui põhivõrguettevõtja poolt kehtestatud standardites toodud väärtused.
4.7.2 Aktsepteeritud on tehnilised lahendused, mille puhul raadiohäired, mõõdetuna vastavalt standardile IEC-CISPR 18 sagedusel 0,5 MHz ja 20 m kaugusel jaotla kõige kaugemast seadmest, on järgmised:
4.7.2.1 vihmase ilmaga – alla 30 dB;
4.7.2.2 kuiva ilmaga – alla 15 dB;
4.7.3 Kliendi elektripaigaldise poolt põhjustatud akustiline müra ei tohi põhjustada mürataseme ületamist põhivõrguettevõtja alajaama piiril üle õigusaktides ja/või asjakohases planeeringus sätestatud piirnormi.
4.8 Automaatika ja releekaitse
4.8.1 Kliendi elektripaigaldiste ja põhivõrgu releekaitse peavad ühilduma ning toimima selektiivselt selleks, et tagada elektrisüsteemi töökindlus. Mõlemad osapooled vastutavad selle eest, et nende omanduses olevad kaitseseadmed oleksid töökorras.
4.8.2 Kliendi elektripaigaldiste automaatika peab kindlustama elektripaigaldise häireteta töötamise 110 või 330 xX xxxxxx tekkivatest lühistest tingitud väljalülitumistel. Lühise kestvus 110 kV elektrivõrgus on maksimaalselt 1 sekund ja 330 kV elektrivõrgus 0,37 sekundit vastavalt kehtivale võrgueeskirjale. Elektriseadmetel ei tohi selliste lühiste tõttu vigastusi tekkida.
4.8.3 Kliendile kuuluva elektripaigaldise releekaitse põhikaitse peab rakenduma kliendile kuuluva seadme rikkel selektiivselt ja vähemalt 0,1 sekundi jooksul pärast rikke tekkimist.
4.8.4 Primaarseadmete omanik vastutab oma seadmete kaitsmise eest. Põhivõrguettevõtja poolel (liitumispunktis) olevad kaitsed on ette nähtud põhivõrguettevõtja seadmete kaitseks riketel kliendi seadmetes ja need ei kaitse täielikult kliendi seadmeid ega asenda kliendi seadmete põhikaitseid. Klient peab arvestama, et põhivõrguettevõtja kaitsed ei kindlusta kliendile kuuluvate seadmete väljalülitamist xx xxxxx kahjustumist kliendi seadmete rikete ja lühiste korral.
4.8.5 Lülitusseadmeid juhib seadme omanik.
4.8.6 Põhivõrguettevõtja annab kliendile kliendi lahtri lülitusseadmete asendid vastava lahtri klemmkapist.
4.8.7 Põhivõrguettevõtja alajaama kliendi liitumislahtris tuleb põhivõrguettevõtja lülitus- seadmete blokeeringuahelad siduda vaskkaabliga kliendi lülitusseadmetega.
4.8.8 Põhivõrguettevõtja eraldab kliendile tema seadme põhikaitseks ühe voolutrafo südamiku (5P20) kliendi liitumislahtris, ühenduspunktiks on selle lahtri klemmkapi klemmliist põhi- võrguettevõtja alajaamas.
4.8.9 Kliendi trafo 110 kV või 330 xX xxxxx reservkaitse ja mõõtmiste ning kliendi elektri- paigaldise juhtimise otstarbeks põhivõrguettevõtja eraldi vooluahelaid ei xxxx. Soovi korral peab klient paigaldama oma jaotlasse liitumispunkti xxxxxx eraldiseisva voolutrafo või
kasutama jõutrafot, millel on primaarpoolele sisseehitatud voolutrafod (reservkaitse jaoks 5P20 ja juhtimiseks/mõõtmiseks 0.2S täpsusklassiga südamikud).
4.8.10 Põhivõrguettevõtja annab kliendile tema soovil põhivõrguettevõtja pingetrafost xxxxx- ahelate ühendamise võimaluse (pingemõõtmise täpsusklass 0,5), ühenduspunktiks on 110 kV või 330 kV pingetrafo klemmkapi klemmliist põhivõrguettevõtja alajaamas. Kliendi jaoks paigaldab põhivõrguettevõtja sinna eraldi pingetrafo kaitselüliti.
4.8.11 Kliendi seadmete releekaitse väljalülitusahelad (sealhulgas avariiline väljalülitamine) tuleb ühendada vaskkaabliga põhivõrguettevõtja juhtimishoonesse, ühenduspunktiks on vastava lahtri releepaneeli klemmliist põhivõrguettevõtja juhtimishoones. Primaarseadmete sisse- lülitusahelaid kliendi seadmete ja põhivõrguettevõtja vahel välja ei ehitata.
4.8.12 Põhivõrguettevõtja kliendile AC reservtoidet ei xxxx.
4.8.13 Põhivõrguettevõtja kliendile DC toidet ei xxxx.
4.8.14 Täpne ahelate arv ja maht põhivõrguettevõtja ning kliendi seadmete vahel selgub elektriosa projekti kooskõlastamise käigus. Juhul kui liiniga liitumise puhul, kus liitumine põhivõrgu- ettevõtja jaotlast on kaugemal kui 100 m ning tehniliselt ei ole otstarbekas ega mõistlik vaskahelaid jaotlate vahel välja ehitada, lepitakse põhivõrguettevõtja ja kliendi vahel täpne lahendus kokku juhtumipõhiselt.
4.8.15 Klient kooskõlastab põhivõrguettevõtjaga enda elektripaigaldise kaitsete sätted elektriosa projekti kooskõlastamisel.
4.8.16 Klient on kohustatud kooskõlastama põhivõrguettevõtjaga oma elektripaigaldise sätete muudatused.
4.8.17 Sekundaarseadmete omandipiirid määratakse iga liitumise puhul juhtumipõhiselt. Üldjuhul annab põhivõrguettevõtja kliendile vastava lahtri lülitusseadmete asendid selle lahtri klemmkapist.
4.9 Nõuded kliendi elektripaigaldise andmevahetusele
4.9.1 Üldosa
4.9.1.1 Mõõtmised, oleku- ja juhtimissignaalid vahetatakse kliendi elektripaigaldise ning põhi- võrguettevõtja põhi- ja varujuhtimiskeskuste vahel (edaspidi kasutatakse juhtimiskeskuste väljendamiseks mõistet: elektrisüsteemi juhtimiskeskus). Nõuded kehtivad iga liitumispunkti kohta eraldi.
4.9.1.2 Kliendi seadmete juhtimiseks ja andmete edastamiseks tuleb kliendil paigaldada eraldi kaugjuhtimisterminal (RTU), mille andmevahetusprotokoll ühildub põhivõrguettevõtja SCADA andmevahetusprotokolliga. Kliendi ning kliendi elektrivõrguga liidetud tootja poolt kasutatav andmesideühendus põhivõrguettevõtja SCADA suunas peab vastama standardile EVS-EN 00000-0-000. Kliendi RTU ja põhivõrguettevõtja RTU vaheline andmevahetus ei ole lubatud.
4.9.2 Reaalajas toodud informatsioon
4.9.2.1 Kliendi ning kliendi elektrivõrguga liidetud tootja elektripaigaldisest tuleb edastada elektrisüsteemi juhtimiskeskusele reaalajas mõõtmised, tootmisseadme juhtimised ja asendisignaalid vastavalt lisas 4 toodud infomahtude tabeli vormile (edaspidi Infomahtude tabel). Infomahtude tabeli kohaldamisel liituvale elektripaigaldisele tuleb lähtuda
muuhulgas ka liitumispunktis edastatava elektrienergia suunast, installeeritud võimsusest ja tootmisseadme tüübist.
4.9.2.2 Põhivõrguettevõtjal on õigus lisada liitumislepingu täitmise ajal tehnilise projekti koostamise käigus infomahtude tabelisse infoobjekte xxxx lisakuludeta.
4.9.2.3 Tarbimiskoha alajaamast tuleb edastada elektrisüsteemi juhtimiskeskusele, reaalajas asendisignaalid vastavalt infomahtude tabelile.
4.9.2.4 Kõik asendisignaalid tuleb anda otse primaarseadmete abikontaktidelt, abireleesid kasutamata, nn. kaksiksignaalidena (double-contact signals).
4.9.2.5 Tarbimiskoha alajaamast tuleb edastada elektrisüsteemi juhtimiskeskusele, reaalajas kaitse ja rikkesignaalid vastavalt infomahtude tabelile.
4.9.2.6 Tuuleelektrijaama poolt elektrisüsteemi juhtimiskeskusele edastatav tuule kiirus võib vastavalt kokkuleppele olla üksikmõõtmine, üksikmõõtmiste kogum või tuuleelektrijaama tuulekiiruste mõõtmiste keskmine, sh iga üksikmõõtmine peab olema mõõdetud tuuliku gondli kõrguselt maapinnalt kas eraldi meteomastilt või elektrituuliku pealt.
4.9.2.7 Kui põhivõrguga liitunud tuuleelektrijaam asub hajutatult mitmes erinevas geograafilises piirkonnas gruppidena, kuid omab ühtset liitumispunkti põhivõrgu elektrivõrguga, tuleb edastada reaalajas aktiivkoormuse ning meteomõõtmised, mis on sätestatud punktis
4.9.2.8 iga tuulikute grupi kohta eraldi. Mõõtmiste komplekti kuuluvad vähemalt grupi summaarne aktiivvõimsus (MW), tuule kiirus (m/s) ja suund (kraadides) iga geograafiliselt eraldatud grupi kohta. Hajutatud tuuleelektrijaama puhul on tegemist olukorraga, kus tuuleelektrijaam koosneb tuulikute gruppidest ning grupid asetsevad üksteisest sellisel geograafilisel kaugusel, et tuuletingimused xxxxx ajahetkel on eri gruppidele statistiliselt oluliselt erinevad.
4.9.2.8 Tuuleelektrijaama poolt elektrisüsteemi juhtimiskeskusele edastatavad meteoroloogilised mõõtmised peavad täiendavalt vastama järgmistele nõuetele mõõtmise asukoha osas:
4.9.2.8.1 tuule kiirus ja suund tuuliku gondli kõrguselt;
4.9.2.8.2 välisõhu temperatuur xx xxxxx mõõtmise kõrgus maapinnalt.
4.9.2.9 Päikeseelektrijaama poolt elektrisüsteemi juhtimisekeskusele edastatav päikeseintensiivsus (W/m2) võib vastavalt kokkuleppele olla üksikmõõtmine, üksikmõõtmiste kogum või päikeseelektrijaama päikeseintensiivsuste mõõtmiste keskmine.
4.9.2.10 Kui põhivõrguga liitunud päikeseelektrijaam asub hajutatult mitmes erinevas geograafilises piirkonnas gruppidena, kuid omab ühtset liitumispunkti põhivõrgu elektrivõrguga, tuleb edastada reaalajas aktiivkoormuse ning meteoroloogilised telemõõtmised iga päikese- elektrijaama grupi kohta eraldi. Mõõtmiste komplekti kuuluvad vähemalt grupi summaarne aktiivvõimsus (MW), päikeseintensiivsus (W/m2) ja õhutemperatuur (kraadides °C) iga geograafiliselt eraldatud grupi kohta. Hajutatud päikeseelektrijaama puhul on tegemist olukorraga, kui päikeseelektrijaam koosneb inverterite gruppidest ning grupid asetsevad üksteisest sellisel geograafilisel kaugusel, et päikeseintensiivsuse tingimusel xxxxx ajahetkel on eri gruppidele statistiliselt oluliselt erinevad.
4.9.3 Nõuded sideühendusele
4.9.3.1 Klient ning kliendi elektrivõrguga liidetud tootja peab tagama andmevahetuseks vajaliku sideühenduse elektrisüsteemi juhtimiskeskustega. Kasutatav protokoll on IEC 00000-0-000.
4.9.3.4 Ühendus peab võimaldama neli (4) üheaegset loogilist ühendust (EVS_EN_60870_5_104
p.10 Redundant connection. N=4). IP aadresside paarid lepitakse kokku tehnilise projekti kooskõlastuse käigus.
4.9.3.6 Kliendi iga sideühenduse talitluskindlus (põhi- ja varukanal koos vaadatuna) peab olema vähemalt 0,9836 (144 tundi lubatud katkestust aastas) ning ühekordne sidekatkestus (põhi- ja varukanal koos vaadatuna) ei tohi ületada 16 tundi.
4.9.3.7 Edastatavate andmete esitusviis lepitakse kokku elektripaigaldise elektriosa projekti kooskõlastamise käigus. Sideühenduse osas peavad olema esitatud elektripaigaldise kohta järgmised andmed:
4.9.3.7.1 Privaatvõrgu tüüp (füüsiline või virtuaalne);
4.9.3.7.2 Tulemüüri või marsruuteri avalikku IP aadress;
4.9.3.7.3 VPN puhul VPN kontsentraatori IP aadress;
4.9.3.7.4 Kõikide põhivõrguettevõtja SCADA poolt küsitletavate seadmete (RTU jmt.) IP aadressid.
4.9.3.8 Sideühenduse avamine toimub järgmise protseduuri alusel:
4.9.3.8.1 Klient esitab tingimustele vastavat informatsiooni sisaldava projekti;
4.9.3.8.2 VPN puhul edastab põhivõrguettevõtja süsteemiadministraator kliendile vastavad ühenduse parameetrid;
4.9.3.8.3 Klient täpsustab põhivõrguettevõtja süsteemiadministraatoriga võrgu- seadmete seadistuse;
4.9.3.8.4 Põhivõrguettevõtja süsteemiadministraator teeb vajaliku seadistuse põhi- võrguettevõtja võrguseadmetes.
4.9.3.9 Kliendi RTU peab vahetama elektrisüsteemi juhtimiskeskusega infomahtusid, milliste aja fikseerimise täpsus peab olema võrdne või parem kui ±20 ms (resolutsiooniga 1 ms).
4.9.4 Mõõtetäpsus
4.9.4.1 Arvutuslik summaarne piirviga elektrisüsteemi juhtimiskeskusesse edastatavatel mõõtmistel (P, Q, I, U) peab jääma alla 1% xx xxxxx tagamiseks peab klient nägema ette oma paigaldisse täpsusnõuetele vastavad mõõtetrafod.
4.9.4.2 Tagamaks seda, et elektrisüsteemi juhtimiskeskuse dispetšer ja kliendi elektripaigaldise juhtimissüsteem opereeriks sarnaste suuruste ja mõõteandmetega, peab Kliendi tootmisseadme juhtimissüsteemi mõõtmiste täpsus jääma alla 1 %. Selleks, et erinevatele mõõtesüsteemidele niigi esinevatele ebatäpsustele ei lisanduks elektrienergia kadudest tingitud ebatäpsusi, peab Klient kasutama oma tootmisseadme juhtimiseks mõõtmisi, mis on liitumispunktile võimalikult lähedal (eelistatult xxxxx pingeklassil).
4.9.4.3 Edastatavate mõõtmiste mõõtepiirkonnad sagedusele, vooludele ja pingetele täpsustatakse elektriosa projekti kooskõlastamise käigus.
4.10 Nõuded talitusele sageduse xx xxxxx muutumisel ning võrguhäiringutel
4.10.1 Tootmisseadmed peavad olema võimelised talitlema ja püsima elektrivõrguga paralleeltöös sagedusvahemikel mis on määratud tabelis 1. Nõuded tootmisseadme talitlusele sageduse muutmisel ja pingevahemikel, mis on määratud tabelis 2. Nõuded tootmisseadme talitlusele xxxxx muutmisel.
Tabel 1. Nõuded tootmisseadme talitlusele sageduse muutmisel
Sagedus | Ajaperiood |
47,5 – 49 Hz | Vähemalt 30 minutit |
49 – 51 Hz | Kestvalt |
51 – 53 Hz | Vähemalt 180 sekundit |
Tabel 2. Nõuded tootmisseadme talitlusele xxxxx muutmisel
Xxxxx | Ajaperiood | |
Nimipingel 110 kV | Nimipingel 330 kV | |
97-105 kV | 280-320 kV | Vähemalt 60 minutit |
105-123 kV | 320-362 kV | Kestvalt |
123-126,5 kV | 362-379,5 kV | Vähemalt 60 minutit |
4.11 Tootmisseadme kaitsefunktsioon
4.12 Aktiiv-, reaktiivvõimsuse xx xxxxx reguleerimine
4.13 Sageduse primaarreguleerimine
4.13.2 Primaarreguleerimise võimekuse määratlemisel on aluseks järgmised terminid:
4.13.2.1. Primaarreserv – tootmisseadme primaarreguleerimise ulatus;
4.13.2.2. Tundetustsoon – hälve nimisagedusest, mille korral tootmisseade ei teosta reguleerimist;
4.13.2.3. Statism – sageduse suhtelise muutuse suhe võimsuse suhtelisse muutusesse.
𝑆𝑡𝑎𝑡𝑖𝑠𝑚%
= 𝑃𝑛𝑖𝑚𝑖 ∙ ∆𝑓 ∙ 100
∆𝑃 ∙ 50
4.13.3 Sageduse primaarreguleerimise funktsionaalsust kirjeldab joonis 1 Sageduse primaarreguleerimine.
Joonis 1. Sageduse primaarreguleerimine
Joonis 2. Primaarreguleerimise funktsionaalsus
4.13.5.1. primaarreguleerimise olek;
4.13.5.2. tootmisseadme tundetustsoon;
4.14 Omatarbekoormusele üleminek
4.14.1 Tootmisseade peab olema võimeline minema üle omatarbekoormusele järgmistel juhtu- mitel:
4.4.4.1 sageduskaitse toimimisel;
4.4.4.2 pingekaitse toimimisel.
4.14.2 Tootmisseade peab olema võimeline talitlema omatarbekoormusel vähemalt ühe tunni jooksul.
4.14.3 Tootmisseade peab olema võimeline omatarbelt sünkroniseerima tagasi võrku.
4.15 Elektrienergia kvaliteedi nõuded
4.15.1 Kliendi poolt põhjustatud pingemuutused ei tohi liitumispunktis ületada 3%.
4.15.2.1.1 Värelus 110 kV elektrivõrgus:
P i
E = 0,35
st
P i
E = 0,25
lt
4.15.2.1.2 Värelus 330 kV elektrivõrgus
P i
E = 0,30
st
P i
E = 0,20
lt
4.15.3 Xxxxx asümmeetria
4.15.4 Harmoonikud
4.15.4.1 Pingeharmoonikud
Paaritud harmoonikud | Paarisharmoonikud | ||||
3-ga jagumatud | 3-ga jaguvad | ||||
Järk h | Suhteline xxxxx uh, % | Järk h | Suhteline xxxxx uh, % | Järk h | Suhteline xxxxx uh, % |
5 | 3,0 | 3 | 3,0 | 2 | 1,0 |
7 | 2,5 | 9 | 1,5 | 4 | 0,7 |
11 | 1,7 | 15 | 0,5 | 6 | 0,5 |
13 | 1,7 | 21 | 0,5 | 8 | 0,3 |
17 | 1,2 | >21 | 0,3 | 10 | 0,3 |
19 | 1,2 | 12 | 0,2 | ||
23 | 0,8 | >12 | 0,2 | ||
25 | 0,8 | ||||
>25 | 0,5 | ||||
Paaritud harmoonikud | Paarisharmoonikud | ||||
3-ga jagumatud | 3-ga jaguvad | ||||
Järk h | Suhteline xxxxx uh, % | Järk h | Suhteline xxxxx uh, % | Järk h | Suhteline xxxxx uh, % |
5 | 2,0 | 3 | 2,0 | 2 | 1,0 |
7 | 2,0 | 9 | 1,0 | 4 | 0,5 |
11 | 1,5 | 15 | 0,3 | 6 | 0,3 |
13 | 1,5 | 21 | 0,2 | >6 | 0,1 |
17 | 1,0 | >21 | 0,2 | ||
19 | 1,0 | ||||
23 | 0,7 | ||||
25 | 0,7 | ||||
>25 | 0,1+12,5/h | ||||
4.15.4.2.1 Kliendile maksimaalsed lubatud voolu emissiooni väärtused liitumispunktis.
% kliendi maksimaalsest voolust | |
Voolu maksimaalne moonutus (TDD) | 5 % |
Faasivoolu psofomeetriline väärtus | 5 A |
Voolu vastujärgnevuskomponent | 20 % |
4.15.4.2.2 Paaritute vooluharmoonikute lubatavad piiremissioonid
Harmooniku järk | Vooluharmoonikute piiremissioonid voolutugevuse suhtes % |
h < 11 | 4,0 |
11 ≤ h < 17 | 2,0 |
17 ≤ h < 23 | 1,5 |
23 ≤ h < 35 | 0,6 |
35 ≤ h < 50 | 0,5 |
Harmoonikute summaarne moonutustegur (TDD) | 5,0 |
4.15.5 Kõrgsagedusside häiringud
4.15.5.1 Põhivõrgu 330 kV pingeastmel kasutatakse kõrgsagedussidet.
4.15.5.2 Klient peab tagama, et kliendi elektripaigaldise poolt genereeritav ei tohi ületada 35 dB (0 dB = 0,775 V) sagedusvahemikus (40…500) kHz, mõõdetuna standardse kauglülitusseadme sisendis liitumispunktis. Mõõdetava sagedusriba laius peab olema vähemalt 2 kHz.
5 PÕHIVÕRGU TEHNILISED PÕHIMÕTTED JA PARAMEETRID
5.1 Üldosa
5.1.3.1 liini masti vigastust;
5.1.3.2 kaheahelalise liini mõlema ahela üheaegne vigastus.
5.2 Õhu- ja kaabelliinid
5.2.1.1 Uute õhuliinide ehitamisel kasutatakse kuni neljaahelalisi maste.
5.2.2.1 330 kV õhuliinide voolujuhtiva osa ristlõige peab olema vähemalt 2x400-Al mm2;
5.2.2.2 Haritaval põllumaal kasutada vabaltseisvaid maste;
5.2.3.1 110 kV õhuliinide voolujuhtiva osa ristlõige peab olema 1x240 Al mm2 või 2x240 Al mm2;
5.2.3.4 Olemasolevale 110 kV õhuliinile on lubatud ühendada kuni üks liini haru.
5.2.4.2 Kaabli ekraan maandatakse mõlemast otsast;
5.2.4.7 Olemasoleva kaabli kaitsevööndisse on täiendavate kaablite paigaldamine keelatud.
5.3 110 kV alajaamade skeemide põhimõtted
5.3.3.3 Alajaam peab olema perspektiivis laiendatav H-skeemiga alajaamaks;
5.3.4 Kahe sektsiooniga (sealhulgas H-skeemiga) alajaamad
5.3.4.1 H-skeemiga alajaama kogumislattidele on ühendatud xxxx xxxx ühendust;
5.3.4.2 Kahe sektsiooniga alajaama kogumislattidele on ühendatud rohkem xxx xxxx ühendust;
5.3.4.3 Liinide ja trafode ühendused teostatakse lahk-võimsuslülititega;
5.3.4.8 GIS jaotlas teostatakse sektsioonide vaheline ühendus alati võimsuslülitiga.
5.3.5 Kahe latisüsteemiga alajaamad
5.3.5.1 Kahe 110 kV lattide süsteemiga skeemi kasutatakse:
5.3.5.1.1 330/110 kV alajaamades;
5.3.5.1.4 Alajaamades, kuhu on ühendatud olulised 110 kV transiitliinid.
5.3.5.2 Kõik liinide ja trafode võimsuslülitid ühendatakse lahklülititega mõlemale süsteemile. Süsteemide vaheline ühendus teostatakse kahe maanduslüliteid omava lahklüliti ja võimsuslülitiga;
5.3.6 330 kV alajaama skeemide põhimõtted
5.3.7 Dupleks-skeemiga alajaamad
5.3.7.1 Dupleks-skeemi kasutatakse nelja või enama liini- ja trafoühenduse korral;
5.3.9 Kliendi trafo ülempingepoolel peab olema vastavalt 110 kV või 330 kV võimsuslüliti.
5.4 Alajaama hooned ja rajatised
5.5 Alajaama vahelduvabipinge (AC) süsteemide lahendused
5.6 Alajaama alalisabipinge (DC) süsteemid
5.7 Releekaitse ja automaatika kavandamise põhimõtted
5.8 Jõutrafod
5.8.1.1 Välispaigaldusega trafodele automaatset tulekustutussüsteemi ei ehitata;
5.8.1.2 Kõikidel trafodel peab vähemalt üks mähistest olema kolmnurkühenduses;
5.8.1.4 Tuletõkkeseinad paigaldatakse trafodele vastavalt standardile EVS-EN 61936-1 p.8.7;
5.8.2.1 330 kV trafod peavad olema tavatrafod.
5.8.2.2 Trafo valiku kriteeriumid:
5.8.2.2.1 Nimipinged: 347/117,5/21 kV;
5.8.2.2.2 Nimivõimsused põhivõrguettevõtja võrgus: 200/200/60 MVA;
5.8.2.2.3 Trafode astmelüliti peab asuma 330 kV poolel;
5.8.2.2.4 Astmelüliti astmed ±6×1,33%;
5.9 Alajaama lühisvoolud ja maanduskontuur
5.9.1 Kõik 330 kV alajaama primaarseadmed peavad taluma lühisvoolu vähemalt 40 kA 1 s.
5.9.2 Kõik 110 kV alajaama primaarseadmed peavad taluma lühisvoolu vähemalt 25 kA 1 s.
5.9.3 Minimaalne alajaama maanduskontuuri ristlõige on Cu 50 mm².
5.10 Alajaama juhtimine ja andmehõive
5.10.1 Põhivõrguettevõtjal ja kliendil peavad olema xxxxxx xx üksteisest sõltumatud telemaatika- seadmed (RTU – Remote Terminal Unit, juhtimisarvuti, switch jne).
5.11 Võrgu analüüsimise seadmed
5.11.2 Elektrienergia kvaliteedi mõõtmine
5.11.4 PMU (Phasor Measurement Unit)
5.12 Ülekantava elektrienergia mõõtmine
6 JAOTUSVÕRGUETTEVÕTJATEGA LIIDETAVATE TOOTMISSEADMETE LIITUMISE KOOSKÕLASTAMINE
6.1 Üldosa
6.1.1 Klassi 2 kuuluvate läbi inverteri ühendatud tootmisseadmete (tuule- ja päikeseelektri- jaamade) ning klassi 3 ning klassi 4 tootmisseadmete liitumine jaotusvõrguettevõttega kooskõlastatakse põhivõrguettevõtjaga.
6.1.2 Tootmisseadme liitumise kooskõlastusega antakse tootmisseadme liitumise põhivõrgu- ettevõtja poolsed tehnilised ning menetluslikud nõuded.
6.1.3 Jaotusvõrguettevõtja algatab kooskõlastusprotsessi pärast tootja poolt esitatud liitumis- taotluse menetlusse võtmist, edastades põhivõrguettevõtjale tootja elektripaigaldise nõutud andmed ning jaotusvõrguettevõtja poolt koostatavad täiendavalt kohustuslikud lisad vastavalt lisale 1.
6.1.4 Klassi 3 ja klassi 4 tootmisseadme kooskõlastamiseks tasub jaotusvõrguettevõtja põhi- võrguettevõtjale menetlustasu vastavalt punktis 3.3.2 toodule. Menetlustasu arve esitatakse jaotusvõrguettevõtjale kolme (3) tööpäeva jooksul pärast tootmisseadme liitumise kooskõlastamiseks nõutud materjalide edastamist põhivõrguettevõtjale makse- tähtajaga 21 päeva.
6.1.5 Jaotusvõrguettevõtja hindab tootmisseadme liitumistaotluse alusel vajadust muuta olemasolevaid võrgulepinguga sätestatud tarbimis- ja tootmistingimusi põhivõrgus, esitades põhivõrguettevõtjale lisas 1 nimetatud täiendavatele kohustuslike lisadega koos deklaratsiooni, milles kinnitatakse tarbimis- ja tootmistingimuste muutmise vajaduse puudumist või esitatakse liitumistaotlus tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks.
6.1.6 Põhivõrguettevõtjal on õigus kümne (10) tööpäeva jooksul alates taotluse materjalide ja menetlustasu laekumisest (kui kohaldub) esitada jaotusvõrguettevõtjale päring täiendavate andmete saamiseks või teavitada puudustest tootja poolt esitatud taotluse materjalides, mis takistavad kooskõlastuse väljastamist. Kooskõlastuse menetlemine peatub kuni kohustuslike ning nõuetekohaste materjalide esitamiseni.
6.1.7 Juhul, kui tootja liitumine jaotusvõrguettevõtjaga tingib tarbimus- ja/või tootmisvõimsuste muutmise vajaduse jaotus- ja põhivõrguettevõtja vahel, alustatakse lisaks kooskõlastuse protsessile jaotus- ja põhivõrguettevõtja vahelise liitumisprotsessiga, milleks jaotus- võrguettevõtjal tuleb esitada liitumistaotlus vastavalt punktile 3.1 ning millele kohaldub punktis 3.3.2 nimetatud liitumistaotluse menetlustasu ja punktis 3.3.3 nimetatud toimingutasu. Põhivõrguettevõtja väljastab sellisel juhul lisaks kooskõlastusele liitumis- lepingu pakkumise vastavalt punktile 3.2.
6.1.8 Kooskõlastuste raames, millega kaasneb liitumine põhivõrguga, ei kohaldata punktis 3.3.2.1 nimetatud menetlustasu.
6.1.9 Juhul, kui tootja liitumisega ei kaasne jaotus- ja põhivõrguettevõtja vahelist tarbimis- ja/või tootmistingimuste muutumist, kuid on vajalikud ümberehitustööd põhivõrgus, jätkatakse täiendavalt kooskõlastuse protsessile põhivõrguettevõtja elektripaigaldise ümberehitus protsessiga, milleks jaotusvõrguettevõtjal tuleb esitada elektripaigaldise ümberehitamise taotlus põhivõrguettevõtja liitumise e-keskkonnas. Põhivõrguettevõtja väljastab sellisel juhul lisaks kooskõlastusele elektripaigaldise ümberehituse lepingu pakkumise, milles
toodud ümberehitustööde teostamine on tootmisseadme elektrivõrguga liitumise eelduseks.
6.1.10 Juhul, kui tootja liitumisel jaotusvõrguga ei ole vajalik ümberehitus- või liitumislepingu sõlmimine põhivõrguettevõtjaga, väljastab põhivõrguettevõtja kooskõlastuse tootmis- seadme liitmiseks elektrivõrguga pärast nõuetekohaste materjalide edastamist ning menetlustasu laekumist (kui on vastavas klassis kohalduv):
6.1.10.1 Klass 2 - kuni 14 päeva jooksul;
6.1.10.2 Klass 3 – kuni 30 päeva jooksul;
6.1.10.3 Klass 4 – kuni 60 päeva jooksul.
6.1.11 Tootmisseadme elektrivõrguga liitumise kooskõlastus kehtib kuus (6) kuud alates koos- kõlastuse väljastamisest liitumistaotluses toodud elektripaigaldisele, mille vältel tuleb jaotusvõrguettevõtjal sõlmida tootjaga liitumisleping.
6.1.12 Põhivõrguettevõtja poolt väljastatavad kooskõlastused hõlmavad:
6.1.12.1 tootmisseadme kirjeldust;
6.1.12.2 sellele kohalduvad tehnilisi erinõudeid;
6.1.12.3 liitumise menetluslikke nõudeid ning kehtivusaega.
6.1.13 Üle 5 MW netoaktiivvõimsusega tootmisseadmete nõuetekohasust hindab võrgukatsetuste tulemusel põhivõrguettevõtja vastavalt punktis 3.9 ja lisas 3 kirjeldatule.
6.2 Kooskõlastamise protsessi vältel esitatavad andmed
6.2.1.1 tootja liitumistaotlus koos selle lisadega, xx xxx 5 MW tootmisseadmetel PSS/E xx xxx 10 MW tootmisseadmetel PSCAD mudelid;
6.2.1.2 deklaratsiooni tarbimis- ja tootmistingimuste mitte muutmise vajadusest vastavalt lisas 1 toodud vormile või liitumistaotluse tarbimis- ja tootmistingimuste muut- miseks;
6.2.1.3 ühejooneskeemi alates tootmisseadmest kuni liitumispunktini põhivõrgu- ettevõtjaga.
6.2.2 Jaotusvõrguettevõtja kooskõlastab põhivõrguettevõtjaga üle 5 MW tootmisseadme ühendamiseks sõlmitava liitumislepingu pakkumise enne selle väljastamist. Põhivõrgu- ettevõtja kooskõlastab või esitab muudatusettepanekud liitumislepingu pakkumisele viie
(5) tööpäeva jooksul.
6.2.3 Jaotusvõrguettevõtja edastab üle 1 MW nimiaktiivvõimsusega liituva elektripaigaldise elektriosa projekti põhivõrguettevõtjale kooskõlastamiseks vähemalt 3 kuud enne planeeritavat sünkroniseerimist ning pärast omapoolsete täienduste lisamist, mis hõlmavad infot jaotusvõrgu kaitseseadmestikust ja nende sätetest ning muust vastavalt koos- kõlastuses ja liitumistingimuste lisas 5 toodule.
6.2.4 Jaotusvõrguettevõtja edastab üle 5 MW nimiaktiivvõimsusega liituva elektripaigaldise elektriosa projekti põhivõrguettevõtjale kooskõlastamiseks vähemalt 3 kuud enne planeeritavat sünkroniseerimist ning pärast omapoolsete täienduste lisamist, mis hõlmavad infot jaotusvõrgu kaitseseadmestikust ja nende sätetest ning muust vastavalt koos- kõlastuses ja liitumistingimuste lisas 5 toodule.
6.2.7 Elektriosa projekti kooskõlastamise järgselt alustab tootja katsekava koostamist lähtudes punktist 3.9. Katsekava esitatakse esmalt jaotusvõrguettevõtjale ning seejärel põhi- võrguettevõtjale kooskõlastamiseks. Põhivõrguettevõtja kooskõlastab või esitab ette- panekud katsekava korrigeerimiseks kümne (10) tööpäeva jooksul pärast selle esitamist põhivõrguettevõtjale.
6.2.8 Sideühenduse rajamisel tuleb lähtuda punktis 4.9 toodud nõuetest.
6.2.9 Tootmisseadme sünkroniseerimise põhivõrguettevõtja poolseteks eeldusteks on:
6.2.9.1 põhivõrguettevõtja kooskõlastus tootmisseadme liitumiseks;
6.2.9.2 üle 1 MW nimiaktiivvõimsusega tootmisseadme elektriosa projekti kooskõlastus, sh mudelite heakskiitmine;
6.2.9.3 üle 5 MW nimiaktiivvõimsusega tootmisseadme liitumisel kolmepoolselt kinnitatud katsekava;
6.2.9.4 edukas sünkroniseerimiseelse side testimine;
6.2.9.5 muude kooskõlastusest tulenevate piirangute puudumine.
6.2.10 Jaotusvõrguettevõtja teavitab põhivõrguettevõtjat kümne (10) tööpäeva jooksul järgmistest sündmustest:
6.2.10.1 tootjale on liitumislepingu pakkumine väljastatud;
6.2.10.2 tootja on allkirjastanud liitumislepingu/te või selle muudatused;
6.2.10.3 liitumispakkumise kehtivuse lõppemine (xxxx liitumislepingu sõlmimiseta);
6.2.10.4 liitumislepingu lõppemine;
6.2.10.5 tootja uue tootmisseadme sünkroniseerimisest (testperioodi algus) ja test- perioodi lõppemine;
6.2.10.6 tootmise alustamine tootja uue tootmisseadmega elektrituruseaduse mõistes.
6.3 Tehnilised põhimõtted
6.3.2 Kõikide põhivõrgu liitumispunktist tootmisseadme xxxxx jäävate ümberehitustööde ja elektriseadmete paigaldamise korraldab jaotusvõrguettevõtja. Paigaldatava kaitse- seadmestiku sätted kooskõlastatakse põhivõrguettevõtjaga elektriosa projekti koos- kõlastamise raames.
6.3.3 Jaotusvõrguga ühendatud klass 4 tootmisseadmete kooskõlastamisel paigaldab põhi- võrguettevõtja jaotusvõrgu ning põhivõrgu vahelise tarbimiskoha liitumispunktide kõrgepinge poolele distantskaitse, häiresalvesti ja kvaliteedianalüsaatori, xxx xxxx ei ole varasemalt paigaldatud. Distantskaitse nähakse ette põhivõrgu seadmete kaitseks ning ei
ole mõeldud jaotusvõrgus tekkinud rikete väljalülitamiseks. Ehitustööd teostatakse elektripaigaldise ümberehituslepingu alusel, mille kulud kannab jaotusvõrguettevõtja. Põhivõrguettevõtja paigaldab distantskaitsed ja häiresalvestid xxxx pingeastmele 110 kV või 330 kV.
6.3.4 Jaotusvõrguga ühendatud klass 4 tootmisseadmetele viib põhivõrguettevõtja läbi võrgueeskirjas ette nähtud pingelohu läbimise katse arvestades punktis 6.4.4.7 toodut.
6.4 Nõuded kaugjuhtimisele ning releekaitsele
6.4.1 Reaalajas edastatav informatsioon
6.4.1.1 Tootmisseadmest tuleb edastada jaotusvõrguettevõtja ja elektrisüsteemi juhtumis- keskustele reaalajas mõõtmised, juhtimised ja asendisignaalid vastavalt lisale 4.
6.4.1.2 Kõik asendisignaalid tuleb anda otse, nn kaksiksignaalidena (double-contact signals).
6.4.1.3 Tootmisseadme juhtimissüsteem peab võimaldama eraldiseisvaid sideühendusi jaotus- võrguettevõtja ja elektrisüsteemi juhtimiskeskustega. Kasutatav andmevahetuse protokoll on IEC 00000-0-000.
6.4.1.4 Jaotusvõrguettevõtjale edastatakse andmed kasutades ühte (1) IEC 00000-0-000 ühendust, põhivõrguettevõtjale kasutades ühte (1) IEC 00000-0-000 ühendust.
6.4.1.5 Sideühendused üle avaliku andmesidevõrgu (sh internet) on lubatud xxxx juhul, kui kasutatakse IPsec virtuaalset privaatvõrku (VPN). VPN parameetrid edastatakse seadistajale vähemalt 30 päeva enne tootmisseadme pingestamist
6.4.1.6 Sideühendus peab olema häälestatud nii, et päringud tootja seadmetesse on lubatud kahest (2) jaotusvõrguettevõtja ja neljast (4) põhivõrguettevõtja IP alamvõrgust. Edasta- xxxxxx andmete esitusviis lepitakse kokku tootmisseadme elektriosa projekti koos- kõlastamise käigus.
6.4.1.7 Tootmisseadme võimsuslüliti(te) asend(id) edastatakse liitumispunkti(de)st iga fiidri osas eraldi.
6.4.1.8 Tootmisseadme juhtimissüsteem peab vahetama jaotusvõrguettevõtja ja elektrisüsteemi juhtimiskeskustega infomahtusid, milliste aja fikseerimise täpsus peab olema võrdne või parem kui ±20 ms (resolutsiooniga 1 ms). Infomahtude tabelis määratud infomahud täpsustatakse vajadusel tootmisseadme elektriosa projekti kooskõlastamise käigus.
6.4.2 Juhtimised
6.4.2.1 Jaotusvõrguettevõtja ja elektrisüsteemi juhtimiskeskustel peab olema võimalik reaalajas juhtida tootmisseadme ja sellega seotud elektripaigaldisi vastavalt lisale 4.
6.4.3 Releekaitse ja automaatika
6.4.3.1 Jaotusvõrguettevõtja tagab, et tootja oleks varustatud järgmiste kaitsetega:
6.4.3.1.1 liigvoolukaitse;
6.4.3.1.2 üle- ja alapingekaitse;
6.4.3.1.3 sageduskaitse;
6.4.3.1.4 xxxxx asümmeetriakaitse;
6.4.3.1.5 võrgukaotuskaitse.
6.4.4.4 Katsetused viib läbi tootja.
6.5 Erisused reservgeneraatorite liitumisel
6.5.1 Elektrienergia liikumine tootja elektripaigaldisest jaotusvõrgu suunas on lubatud xxxx lühiajaliselt võrguga paralleeltöö taastamiseks, mille vältel tuleb vähendada lineaarselt generaatori väljundaktiivvõimsust.
6.5.2 Põhivõrguettevõtja käsitleb jaotusvõrguga liituva kuni 5 MW nimiaktiivvõimsusega reservgeneraatori ühendamist jaotusvõrguga analoogselt kooskõlastatavate klass 2 tootmisseadmetega.
6.5.3 Üle 5 MW nimiaktiivvõimsusega reservgeneraatori liitumisel jaotusvõrguga lähtutakse juhtumipõhiselt.
7 STANDARDID JA NÕUDED
7.1 Standardite ja nõuete käsitlemisel lähtutakse liitumislepingu ja sõlmimise ja liitumise kooskõlastamise väljastamise hetkel kehtivast dokumendi redaktsioonist. Alltoodud standardeid ja nõudeid tuleb järgida nii elektripaigaldise projekteerimisel kui ka hilisemal eeskirjadele ja nõuetele vastavuse kontrollil.
7.2 Eesti Vabariigi õigusaktides reguleerimata küsimustes lähtutakse CENELEC-i standarditest või viimaste puudumisel ISO ja IEC standarditest ning viimaste puudumisel ANSI standarditest.
7.3 Elektripaigaldise ehitamisel lähtutakse kõigist asjasse puutuvatest õigusaktidest ja standarditest.
7.4 Üldised nõuded elektripaigaldise projekteerimiseks ja ehitamiseks (kohaldub kõikidele klientidele ja põhivõrguettevõtjale):
7.4.1 Võrgueeskiri;
7.4.2 EVS-EN 61936-1 Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle 1 kV - Osa 1: Üldnõuded;
7.4.3 EVS-EN 50522 Üle 1 kV nimivahelduvpingega tugevvoolupaigaldiste maandamine;
7.4.4 Elering AS võrguteenuste osutamise tüüptingimused;
7.4.5 EVS-IEC 60038 IEC Standardpinged;
7.4.6 IEC 00000-0-000 Telecontrol equipment and systems, part 5-104: Transmission protocols - Network access for IEC 00000-0-000 using standard transport profiles;
7.4.7 IEC 00000-0-000 Telecontrol equipment and systems – Part 5-101: Transmission protocols - Companion standard for basic telecontrol tasks;
7.4.8 IEC 60071-1 Insulation co-ordination – Part 1: Definitions, Principles and rules;
7.4.9 EVS-EN 50341-1 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded. Ühised eeskirjad;
7.4.10 EVS-EN 00000-0-00 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN);
7.4.11 EVS-EN-50110-1 Elektripaigaldise käit;
7.4.12 Elering AS elektripaigaldise käidu ohutusjuhend;
7.4.13 Elering AS võrgulepingu tüüptingimused.
7.5 Päikeseelektrijaamade võrguga ühendamise korral tuleb lähtuda järgnevatest standarditest:
7.5.1 EVS-EN 62109-1 Fotoelektrilistes elektrivarustussüsteemides kasutatavate energia- muundurite ohutus. Osa 1: Üldnõuded
7.5.2 EVS-EN 62109-2 Fotoelektrilistes elektrivarustussüsteemides kasutatavate energia- muundurite ohutus. Osa 2: Erinõuded vahelditele
7.5.3 EVS-EN 62116 Utility-interconnected photovoltaic inverters - Test procedure of islanding prevention measures
7.5.4 EVS-HD 00000-0-000 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 7-712: Nõuded eripaigaldistele ja -paikadele. Solaar-fotoelektrilised toiteallikad
7.6 Elektrituulikute võrguga ühendamise korral tuleb lähtuda järgnevatest standarditest:
7.6.1 IEC 61400-1 Wind Turbines – Part 1: Design requirements;
7.6.2 IEC 61400-2 Wind Turbines – Part 2: Design requirements for small wind turbines;
7.6.3 IEC 61400-12 Wind Turbine generator systems. Power performance measurement techniques;
7.6.4 EVS-EN 61400-21. Elektrituulikud. Osa 21: Elektrivõrguga ühendatud elektrituulikute elektri kvaliteedi näitajate mõõtmine ja hindamine;
7.6.5 EVS-EN 61400-22 Wind turbines - Part 22: Conformity testing and certification
7.6.6 EVS-EN 00000-00-0 Wind turbines Part 12-1: Power performance measurements of electricity producing wind turbines.
7.7 Sünkroongeneraatoritega tootmisseadmete võrguga ühendamise korral tuleb lähtuda järgnevatest standarditest:
7.7.1 EN 00000-00-0 Rotating electrical machines – Part 16: Excitation systems for synchronous machines – Chapter 1: Definitions;
7.7.2 IEC TR 00000-00-0 Rotating electrical machines – Part 16: Excitation systems for synchronous machines – Section 3: Dynamic performance;
7.7.3 IEEE Std. 421.5-IEEE Recommended Practice for Excitation System Models for Power System Stability Studies;
7.7.4 IEEE Std. 421.2– IEEE Guide for identification, Testing and Evaluation of the Dynamic Performance of Excitation Control Systems;
7.7.5 EN60034-1 Rotating electrical machines – Part 1: Rating and performance;
7.7.6 EN60034-3 Rotating electrical machines – Part 3: Specific requirements for turbine-type synchronous machines;
7.7.7 IEEE/ANSI C50.10 Rotating Electrical Machinery- Synchronous Machines;
7.7.8 IEEE/ANSI C50.12 Requirements for Salient-Pole Synchronous Generators and Generator/Motors for Hydraulic Turbine Applications;
7.7.9 IEEE/ANSI C50.13 Requirements for Cylindrical Rotor Synchronous Generators.
7.8 Elektrikvaliteedi hindamisel lähtutakse järgmistest standarditest (kohaldub kõikidele klientidele ja põhivõrguettevõtjatele):
7.8.1 EVS-EN 50160 Elektrijaotusvõrkude xxxxx tunnussuurused;
7.8.2 IEC 00000-0-00 Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 4-30: Testing and measurement techniques – Power quality measurement;
7.8.3 IEC 00000-0-00 Testing and measurement techniques – Section 15: Flickermeter – Functional and design specifications;
7.8.4 IEC/TR 00000-0-0 Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 3-6: Limits – Assessment of emission limits for the connection of distorting installations to MV, HV and EHV power systems;
7.8.5 IEC/TR 00000-0-0 Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 3-7: Limits – Assessment of emission limits for the connection of fluctuating installations to MV, HV and EHV power systems;
7.8.6 Power Quality Indices and Objectives. CIGRE JWG C4.07, Final report, Publication No 261, 2004;
7.8.7 ITU-T K.26 Protection of telecommunication lines against harmful effects from electric power and electrified railway lines.
LISAD
Xxxx 2 Liitumislepingu tüüpvorm Xxxx 3 Katsetused
XXXX 1 – Vormid
Sisukord
1.1.1 Liitumistaotluses tuleb ära näidata 47
1.1.2 Liitumistaotlusega koos esitatavate lisade loetelu 49
1.3 Sünkroniseerimistaotlus 50
1.4 Kooskõlastamiseks esitatavad lisad 51
1.4.1 Jaotusvõrguettevõtja poolne kinnitus tarbimis- ja tootmistingimuste muutmise
1 Vormid
1.1 Liitumistaotlus
1.1.1 Liitumistaotluses tuleb ära näidata:
1.1.1.2 liitumispunkti asukoha andmed;
1.1.1.3 andmed kas tegemist on uue või olemasoleva liitumispunktiga;
1.1.1.4 soovitava liitumispunkti xxxxx;
1.1.1.5 liitumispunkti soovitav tootmis- ja või tarbimissuunaline võimsus;
1.1.1.6 soovitavad nõuded tarbimiskoha elektrivarustuskindlusele;
1.1.1.7 liitumispunktide arv alajaamas pärast liitumise realiseerimist;
1.1.1.8 elektripaigaldise võrku ühendamise lühikirjeldus;
1.1.1.9 tootmisseadme või elektripaigaldise andmed;
1.1.1.10 tootmisseadme andmed;
1.1.1.11 Jaotusvõrguettevõte esitab tootmissuunalise liitumise korral jaotusvõrguettevõtjaga liitunud tootmisseadmete nimekirja vastavalt liitumistingimuste punktile 3.1.1.1;
1.1.1.12 muu oluline info taotluse kohta.
1.1.2 Liitumistaotlusega koos esitatavate lisade loetelu
Xxxx nimetus | Tootmissuunalisel liitumisel | Tarbimissuunalisel liitumisel |
Piirkonna jaotusvõrguettevõtja nõusolek liitumiseks põhivõrguga | x | |
Detailplaneeringu otsuse koopia või projekteerimistingimused | x | x |
„Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses“ nimetatud otsustaja tehtud otsuse koopia, mis tõendab, et keskkonnamõju on hinnatud, või mille kohaselt ei xxx xxxx keskkonnamõju hinnata | x | x |
Tootmisseadme iga eri tüüpi tootmisüksuse kohta tootjatehase poolt väljastatud tehniliste parameetrite andmelehed (data sheet) | x | |
Asendiplaan, kuhu märgitakse xxxxx elektripaigaldise ja liitumispunkti olemasolev või soovitav asukoht koos koordinaatidega | x | x |
Elektripaigaldise ühejooneskeem kuni liitumispunktini, kus on näidatud uued ja olemasolevad tootmisseadmed, reaktiivenergia kompenseerimiseseadmed, vahetrafod, jaotus- ja kaitseseadmed ning kaablid ja ühendused koos nimiandmetega | x | x |
Elektripaigaldise käivitus- ning seiskamisprotsessi kirjeldus ja prognoositud talituse kirjeldus, märkides xxx xxxx olulised talitlust mõjutavad asjaolud | X (juhul kui üksiku elektrivõrguga ühendatava elektritarviti võimsus on üle 10 MW) |
Tootmisseadme aktiiv- ja reaktiivvõimekuse (PQ) diagramm tootmisseadme iga eri tüüpi tootmisüksuse kohta tema väljundklemmidel ja summaarne võimekuse diagramm arvutatuna liitumispunktis | x | |
Tootmisseadme prognoositud talituse kirjeldus, märkides xxx xxxx olulised talitlust mõjutavad asjaolud | x | |
Tootmisüksuse ning kogu tootmisseadme käivitus- ning seiskamisprotsessi kirjeldus | x | |
Ergutusregulaatori kirjeldus, plokkskeem ja karakteristikud sünkroongeneraatoriga tootmisseadme korral | x | |
Xxxxx xx reaktiivvõimsuse reguleerimissüsteemi kirjeldus, plokkskeem, karakteristikud ja parameetrid (võib esitada ka mudelite koosseisus) | x | |
Tarbimiskoha tarbijate iseloomustus (mis tüüpi on tarbimine - kas on mootoreid (asünkroon, sünkroon), kui suur on nende osakaal tarbimisest. | x | x |
PSS/E mudel | X (juhul kui tootmissuunalise võimsuse kasv või elektrivõrguga ühendatava tootmisseadme võimsus on üle 5 MW) | X (juhul kui üksiku elektrivõrguga ühendatava elektritarviti võimsus on üle 10 MW) |
PSCAD mudel | X (juhul kui tootmissuunalise võimsuse kasv või elektrivõrguga ühendatava tootmisseadme võimsus on üle 5 MW) | X (juhul kui üksiku elektrivõrguga ühendatava elektritarviti võimsus on üle 10 MW) |
Plokkskeem jaama peamistest komponentidest | x | |
Elektripaigaldise rajamise tähtsamate etappide plaanitav ajakava, mille vorm asub xxxx 1 punktis 1.1.2.2 | x | x |
Jaotusvõrguettevõtja võrku varem | x | |
Muud olulised taotlusele lisatavad lisad | x | x |
1.1.2.1 Tootmisseadme põhiandmed, mille vorm asub lisas 4.
1.1.2.2 Elektripaigaldise rajamise tähtsamate etappide plaanitava ajakava
Etapp | Planeeritud või teostatud aeg (dd.mm.yyyy) |
keskkonnamõjude hinnangu saamine | |
detailplaneeringu kehtestamine või projekteerimistingimuste väljastamine | |
Ehitusloa saamine | |
lepingu sõlmimine ehitaja ja/või seadmete tarnijaga | |
Liitumislepingu sõlmimine võrguettevõtjaga | |
ehituse algus | |
võrguühenduse kasutusele võtmise soovitav aeg | |
sünkroniseerimine |
katseperioodi algus xx xxxx | |
tootmisseadme võrgueeskirja nõuetekohaseks |
1.2 Pingestamistaotlus
Kliendi andmed (täidab klient):
Alajaam | |
Pingestatav elektripaigaldis | |
Põhjus | |
Soovitav pingestamise kuupäev | |
Xxxxxxxx releekaitse sätete kooskõlastamise aeg | |
Xxxxxx esitatavad releekaitsesätted | |
Xxxxxx esitatud tehnilised parameetrid: | |
Kontaktandmed (nimi, telefon, e-maili aadress): | |
Esitaja (nimi, telefon, e-maili aadress): | |
Kuupäev |
Kooskõlastused (täidab Elering):
Kooskõlastaja | ||
Käidukorraldaja | Nõus pingestamise ajaga | Digiallkirja resolutsioon |
Eleringi releekaitse ja automaatika talituse juhataja | Vaja täiendavalt kooskõlastada sätted | Digiallkirja resolutsioon |
Sätted kooskõlastatud | ||
Elektrisüsteemi juhtimiskeskus | Nõus pingestamiskavaga/ajaga | Digiallkirja resolutsioon |
Märkused:
Xxxx 1: releekaitse sätted
1.3 Sünkroniseerimistaotlus
Kliendi andmed (täidab klient):
Alajaam | |
Sünkroniseeritav elektripaigaldis | |
Põhjus | |
Soovitav sünkroniseerimise kuupäev | |
Xxxxxx esitatavad releekaitsesätted | |
Xxxxxxxx releekaitse sätete kooskõlastamise aeg | |
Vastavalt vajadusele lisana esitatavad täiendavad tehnilised parameetrid: | |
Esitaja (nimi, telefon, e-maili aadress): | |
Kuupäev |
Kooskõlastused (täidab Elering):
Kooskõlastaja | ||
Käidukorraldaja | Nõus sünkroniseerimise ajaga | Digiallkirja resolutsioon |
Eleringi releekaitse ja automaatika talituse juhataja | Vaja täiendavalt kooskõlastada sätted | Digiallkirja resolutsioon |
Sätted kooskõlastatud | ||
Elektrisüsteemi juhtimiskeskus | Nõus sünkroniseerimise kavaga/ajaga | Digiallkirja resolutsioon |
Märkused:
Xxxx 1: releekaitse sätted
1.4 Kooskõlastamiseks esitatavad lisad
Xxxx nimetus | Klass 2 Läbi inverteeri ühendatud tootmisseadmed (tuule- ja/või päikeseelektrijaamad) | Klass 3 | Klass 4 |
Tootmisseadme(te) kohta tootjatehase poolt väljastavad tehniliste parameetrite andmelehed (data sheet) | X | X | |
Asendiplaan, kuhu märgitakse xxxxx elektripaigaldise ja liitumispunkti olemasolev või soovitav asukoht koos koordinaatidega | x | x | x |
Elektripaigaldise ühejooneskeem kuni põhivõrguettevõtja liitumispunktini, kus on näidatud uued ja olemasolevad tootmisseadmed, reaktiivenergia kompenseerimis-seadmed, vahetrafod, jaotus- ja kaitseseadmed ning kaablid ja ühendused koos nimiandmetega | x | x | x |
Elektripaigaldise käivitus- ning seiskamisprotsessi kirjeldus ja prognoositud talituse kirjeldus, märkides xxx xxxx olulised talitlust mõjutavad asjaolud | x | x | |
Tootmisseadme põhiandmed, mille vorm asub lisas 4. | x | x | x |
Tootmisseadme aktiiv-reaktiivvõimekuse (PQ) diagramm | x | x | x |
Tootmisseadme aktiiv-reaktiivvõimekuse (PQ) diagramm arvutatuna kooskõlastuse taotleja ja tootja liitumispunktini | x | x | x |
Tootmisseadme prognoositud talituse kirjeldus, märkides xxx xxxx olulised talitlust mõjutavad asjaolud | x | x | x |
Tootmisüksuse ning kogu tootmisseadme käivitus- ning seiskamisprotsessi kirjeldus | x | x | x |
Sünkroongeneraatoritega tootmisseadme korral ergutusregulaatori kirjeldus, plokkskeem ja karakteristikud | x | x | |
Xxxxx xx reaktiivvõimsuse reguleerimissüsteemi kirjeldus, plokkskeem, karakteristikud ja parameetrid | x | x | x |
Tarbimiskoha tarbijate iseloomustus (mis tüüpi on tarbimine - kas on mootoreid (asünkroon, sünkroon), kui suur on nende osakaal tarbimisest. | x | x | x |
PSS/E mudel | x (juhul kui elektrivõrguga ühendatava tootmisseadme võimsus on 5 MW või rohkem) | x | |
PSCAD mudel | x | ||
Plokkskeem jaama peamistest | x | x | x |
Muud olulised taotlusele lisatavad lisad | x | x | x |
1.4.1 Jaotusvõrguettevõtja poolne kinnitus tarbimis- ja tootmistingimuste muutmise vajaduse puudumisest
Elering AS
Kadaka tee 42 kuupäev nr …
12915 TALLINN
Kinnitus
Käesolevaga kinnitame, et seoses ….. (tootmisseadme nimi) liitumisega …. (põhivõrguettevõtja ja jaotusvõrguettevõtja vaheline liitumispunkt) …… alajaama toitele, ei muutu põhivõrgu ja jaotusvõrgu vahel sõlmitud võrgulepingus nr …… toodud tarbimis- ja tootmistingimused.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kirjuta siia ALLAKIRJUTAJA NIMI
kirjuta siia ALLAKIRJUTAJA AMETINIMETUS
XXXX 2 – Liitumislepingu tüüpvorm
LIITUMISLEPING NR …
Elering AS (edaspidi põhivõrguettevõtja), registrikood 11022625, asukoht Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, mida esindavad põhikirja alusel juhatuse esimees Xxxxx Xxxxxxxxx ja juhatuse liige Xxxxx Xxxx,
xx
(edaspidi klient), registrikood , asukoht , mida esindab
,
sõlmisid (edaspidi põhivõrguettevõtja ja klient eraldi xx xxxx nimetatuna vastavalt ka pool ja pooled) käesoleva liitumislepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese
1.1 Lepingu sõlmimisega on pooled kokku leppinud, et põhivõrguettevõtja projekteerib ja ehitab liitumispunktist põhivõrgu xxxxx jäävad elektripaigaldised vastavuses lepinguga ja kliendi liitumistaotlusega ja ühendab need liitumispunktis kliendi nõuetekohase elektripaigaldistega eesmärgiga tagada kliendile võrguühendus. Kliendi liitumistaotlus on lepingu lahutamatu osa.
1.2 Leping sätestab kliendi elektripaigaldise põhivõrguga liitumise tingimused, sealhulgas:
1.2.1 liitumisest tulenevad kliendi ja põhivõrguettevõtja õigused, kohustused ja vastutuse;
1.2.2 liitumisega seotud kulude arvestamise põhimõtted ja tasumise korra;
1.2.3 kliendi ja põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste omandi ning liitumis- ja mõõtepunkti asukoha;
1.2.4 lepingu täitmise tähtaja;
1.2.5 lepingu muutmise ja lõpetamise tingimused;
1.2.6 kliendi elektripaigaldise nõuetekohasuse tagamise ja kinnitamise tingimused;
1.2.7 muud lepingu täitmiseks vajalikud tingimused.
1.3 Lepingu täitmisel lähtuvad pooled lisaks lepingule „Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tingimused“ (edaspidi liitumistingimused) ning „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikast“ (edaspidi metoodika), mis moodustavad lepingu lahutamatu osa. Lepingu allkirjastamisega kinnitab klient, et on viidatud dokumentidega tutvunud ning nende sisu on kliendile arusaadav.
1.4 Projekteeritavate ja ehitatavate elektripaigaldiste kirjeldus ja võrguühenduse tehnilised näitajad on toodud lepingu lisas 1.
1.5 Liitumistasu prognoositud kalkulatsioon on toodud lepingu lisas 2 ning liitumistasu maksegraafik on toodud lepingu lisas 3.
1.6 Liitumispunkti elektrilised parameetrid on toodud lisas 4.
1.7 Lepingule kohalduvad liitumistingimused on toodud lisas 5.
1.8 Poolte vahel toimuvad lepingu täitmisega seonduvad koosolekud protokollitakse ning vastavad Poolte poolt allkirjastatud protokolle kasutatakse lepingu tõlgendamisel.
1.9 Põhivõrguettevõtja tagab kliendile lepingus sätestatud tingimustele vastava toimiva
võrguühenduse hiljemalt ( ) kuu jooksul lisas 3 toodud maksegraafikus märgitud
liitumistasu esimese osamakse tasumisest. Nimetatud tähtaeg pikeneb xxx xxxxx, mil põhivõrguettevõtja on õigustatult keeldunud oma kohustuste täitmisest või peatanud lepingu täitmise, samuti muudel lepingus ja õigusaktides sätestatud juhtudel.
1.10 Põhivõrguettevõtja tagab kliendile ajutise võrguühenduse elektripaigaldise kasutusele võtmiseks ja nõuetekohasuse kontrollimiseks vajalike katsetuste läbiviimiseks vastavalt liitumistingimustele.
1.11 Elektripaigaldise nõuetekohasuse kontrollimine toimub vastavalt liitumistingimustes sätestatule ning katsetuste läbiviimiseks sõlmivad klient ning põhivõrguettevõtja lepingu lisana võrguühenduse ajutise kasutamise kokkuleppe, mille xxxxxx on kliendil õigus läbi viia katsetused, millede teostamine ei ole xxxx võrguühenduseta võimalik. Nõuetekohasuse kontrollimine toimub vastavalt põhivõrguettevõtja poolt kehtestatud juhistele.
1.12 Põhivõrguettevõtja tellib kõik lepingu täitmiseks vajalikud xxxx xxxx hankemenetluse. Xxxxx all peetakse silmas riigihangete seadusest tulenevat põhivõrguettevõtjale kohustuslike hankemenetluste reeglite järgimist (riigihanked ja lihthanked). Xxxxx all peetakse silmas xx xxxxx muid tööde tellimisi, mille puhul põhivõrguettevõtja ei ole kohustatud riigihangete seadust järgima.
2. Poolte õigused ja kohustused
2.1 Põhivõrguettevõtja kuulutab vajadusel lepingu täitmiseks vajalike projekteerimis- ja
ehitustööde teostamiseks vajaliku xxxxx välja hiljemalt esimese osamakse tasumist kliendi poolt.
kuu jooksul pärast liitumistasu
2.2 Kliendil on õigus nõuda põhivõrguettevõtjalt nende lepingu täitmiseks vajalike projekteerimistööde, mille teostamiseks ei ole nõutav riigihanke läbiviimine, tegemist enne lepingus sätestatud liitumistasu I osamakse tasumist, tasudes põhivõrguettevõtjale niisugusteks projekteerimistöödeks tehtud kulutused vastavalt lepingu punktile 3.6.
2.3 Kümne (10) kalendripäeva jooksul lepingu täitmiseks vajalike projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks läbiviidud xxxxx tulemuste selgumisest teatab põhivõrguettevõtja kliendile kirjalikult xxxxx tulemustest.
2.4 Klient teatab põhivõrguettevõtjale hiljemalt kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul punktis 2.3 nimetatud xxxxx saamisest, kas nõustub või ei nõustu nimetatud tingimustel käesoleva lepingu täitmist võimaldava hankelepingu sõlmimisega põhivõrguettevõtja poolt. Kui klient ei teata põhivõrguettevõtjale eelnimetatud tähtaja jooksul nõustumisest või mittenõustumisest, loetakse ta mittenõustunuks. Mittenõustumist, sealhulgas mitteteatamist, loetakse kliendipoolseks lepingust taganemise avalduseks, mille järgnevad lepingu punktis 7.4
toodud tagajärjed. Põhivõrguettevõtja ei pea kliendiga kooskõlastama hangete tulemusi, mille eeldatav maksumus jääb alla EUR-i.
2.5 Kui klient teatab vastavuses punktiga 2.4 oma nõustumisest hankelepingu sõlmimiseks ja täidetud on punktis 1.7 nimetatud nõuded, sõlmib põhivõrguettevõtja nimetatud hankelepingu xx xxxxx liitumispunktist põhivõrgu xxxxx jäävate elektripaigaldiste projekteerimise ja ehitamise vastavuses lepinguga. Juhul, xxx xxxxx vaidlustatakse riigihangete vaidlustuskomisjonis või kohtus, on põhivõrguettevõtjal õigus peatada lepingu täitmine ajavahemikuks, mis kulub vaidlustamisest kuni vaidluse osas tehtud jõustunud lahendini. Põhivõrguettevõtja ja klient teevad koostööd, et vaatamata lepingu täitmise peatumisele tagada lepingu punktis 1.9 toodud tähtaja järgimine.
2.6 Juhul, kui hankelepingu sõlmimisel põhivõrguettevõtja poolt selgub, et lepingus nimetatud võrguühenduse välja ehitamise tähtaeg on oluliselt lühem, siis peavad pooled võimalusel läbirääkimisi ja lepivad kokku lühemas võrguühenduse välja ehitamise tähtajas.
2.7 Kliendi soovil lisatakse hanketingimustesse liitumispunkti väljaehitamise tähtaeg, mis võib olla lühem, kui on punktis 1.9 nimetatud tähtaeg. Sellisel juhul võib liitumistasu oluliselt suureneda.
2.8 Kliendil on õigus saada põhivõrguettevõtjalt teavet lepingu täitmiseks korraldatud hangete kohta, samuti nõuda põhivõrguettevõtjalt lepingu täitmiseks tehtavate ning kliendi poolt liitumistasuna maksmisele kuuluvate kulutuste dokumentaalset tõendamist ja põhjendusi. Põhivõrguettevõtja teatab kliendile kirjalikult liitumispunkti valmimisest.
2.9 Klient on kohustatud tegema põhivõrguettevõtjaga lepingu lisas nr 1 toodud elektripaigaldiste väljaehitamiseks ning liini rajamiseks vajalike lubade saamiseks ja servituutide seadmiseks vajalikku koostööd. Klient on samuti kohustatud xxxxxx xxx kulul nimetatud elektripaigaldiste rajamiseks vajaliku kliendi territooriumile jääva maa-ala vabastamise liitumispunkti rajamist segavatest või segada võivatest asjadest ja asjaoludest enne ehitustööde algust. Kokkuleppe mittesaavutamisel maaomanikuga elektripaigaldiste püstitamiseks või muude lepingu täitmiseks vajalike lubade või nõusolekute mittesaamisel (sealhulgas planeeringutest tingitud takistused), on põhivõrguettevõtjal õigus peatada lepingu täitmine ajavahemikuks, mis kulub kokkulepete, lubade või nõusolekute saamiseks. Põhivõrguettevõtja algatab sundvalduse seadmise menetluse või pöördub kohtusse ainult kliendi nõusolekul ja kooskõlastusel. Kokkulepete saavutamisega seonduvad kulud kuuluvad liitumistasu hulka.
2.10 Põhivõrguettevõtja on kohustatud klienti viivitamatult teavitama mistahes asjaolust, mis takistab või võib takistada lepingust tulenevate põhivõrguettevõtja kohustuste nõuetekohast täitmist või asjaoludest, mis tingivad lepingu täitmise peatamise.
2.11 Klient on kohustatud:
2.11.1 tagama tähtaegselt oma elektripaigaldise nõuetekohasuse liitumistaotluses esitatud eelduste ja tingimuste kohaselt;
2.11.2 tagama põhivõrguettevõtjale võimaluse paigaldada kliendi territooriumile ja ehitistesse kliendi elektrivarustuse tagamiseks vajalikke põhivõrguettevõtja omandisse jäävaid elektripaigaldisi ja mõõtesüsteeme;
2.11.3 tagama punktis 2.11.2 nimetatud elektripaigaldistele ja mõõtesüsteemidele nende hooldamiseks ja korrashoiuks vajaliku juurdepääsu;
2.11.4 mitte võtma tasu põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste ja mõõtesüsteemide paiknemise eest kliendi territooriumil või ehitistes ega nende hooldamiseks ja kasutamiseks kliendi territooriumi või ruumide kasutamise eest, kui õigusaktidest ei tulene teisiti;
2.11.5 punktides 2.11.2 ja 2.11.3 nimetatud tegevuste tagamiseks peavad pooled vajadusel läbirääkimisi tasuta servituutide seadmiseks.
3. Liitumistasu arvestamine ning maksed
3.1 Klient on kohustatud tasuma põhivõrguettevõtjale liitumistasu arvetel märgitud maksetähtpäevadeks. Klient on kohustatud arve tasumisel viitama xxxxx märgitud viitenumbrile. Põhivõrguettevõtja tagab arve tasumiseks kliendile tähtaja vähemalt 14 päeva.
3.2 Kõigile maksetele lisandub käibemaks vastavuses õigusaktidega.
3.3 Klient tasub põhivõrguettevõtjale liitumise eest liitumistasu, mis peab katma kõik põhivõrguettevõtja poolt kliendi liitumiseks tehtud tegelikud ja põhjendatud kulutused. Liitumistasu prognoositud eeldatav suurus on sätestatud lepingu lisas nr 2 toodud kalkulatsioonis. Xxxxxx on lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et nimetatud liitumistasu suurus ja kuluread on üksnes prognoos, mille puhul on põhivõrguettevõtja lähtunud parimast olemasolevast teadmisest ja praktikast ning liitumistasu tegelik täpne suurus selgub lepingu täitmise käigus, sh võib lisanduda ka lisas nr 2 esitamata kuluridasid. Xxxxxx kohustuvad teavitama teineteist viivitamatult kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada prognoositud liitumistasu suurust.
3.4 Klient maksab liitumistasu lepingu lisas 3 oleva maksegraafiku alusel arvestades punktis 3.6 sätestatud erisust. Xxxxxx on kokku leppinud, et liitumistasu maksmisel aluseks olev maksegraafik on koostatud xx xxxx tuleb vajadusel muuta lähtudes põhimõttest, et kõik põhivõrguettevõtja poolt kliendi liitumiseks tehtud mõistlikud ja põhjendatud kulutused tuleb kliendi poolt tasuda põhivõrguettevõtjale osadena ette vastavalt põhivõrguettevõtja poolt tehtavatele töödele xx xxxxx alusel koostatud maksegraafikule (v.a maksegraafikujärgne viimane osamakse).
3.5 Põhivõrguettevõtja peab esitama kõigi kliendilt liitumistasuna nõutavate summade kohta kliendi nõudel dokumentaalse tõendi. Klient kohustub esialgselt prognoositud liitumistasu suuruse muutumisel sõlmima põhivõrguettevõtjaga viimase nõudel kirjaliku kokkuleppe lepingu lisas 2 toodud liitumistasu kalkulatsiooni ja/või maksegraafiku muutmiseks, lähtudes lepingu punktides 3.3 – 3.5 sätestatust.
3.6 Põhivõrguettevõtjal on õigus nõuda kliendilt lepingus sätestatud liitumistasu xxxxx liitumispunkti projekteerimise- ja ehitamisega seotud xxxxx ettevalmistamiseks ja liitumise projekteerimiseks tehtud tegelike, põhjendatud ja mõistlike kulutuste hüvitamist enne lepingus sätestatud liitumistasu maksmise tähtpäeva juhul kui põhivõrguettevõtja alustab kliendi soovil ning kliendiga kokku lepitud ulatuses liitumislepingu täitmiseks vajalikke töid enne liitumistasu I osamakse laekumist. Nimetatud kulutuste hüvitamine toimub üks kord kuus 10 (kümne) päeva jooksul pärast põhivõrguettevõtja poolt eelmisel kuul teostatud eeltoodud liitumisega seotud tööde ja nende maksumuse aruande esitamist kliendile. Kliendi poolt käesoleva punkti alusel tasutud summad võetakse arvesse lepingu alusel tasumisele kuuluva liitumistasu viimase osamakse suuruse arvutamisel.
3.7 Kui liitumispunkti valmimisel selgub, et klient on liitumistasu prognooside alusel tasunud põhivõrguettevõtjale liitumistasu suuremas summas, kui liitumispunkti projekteerimiseks ja ehitamiseks tehtud tegelikud kulud, tagastab põhivõrguettevõtja kliendile enammakstud summad kolmekümne (30) päeva jooksul liitumispunkti valmimise kohta lõppakti allakirjutamisest arvates.
3.8 Kui klient ei tasu põhivõrguettevõtjale liitumistasu maksetähtpäevaks, siis on klient kohustatud maksma põhivõrguettevõtjale viivist 0,05 % (null koma null viis protsenti) maksetähtpäevaks tasumata makselt päevas kuni kogu makse täieliku laekumiseni põhivõrguettevõtja pangakontole.
3.9 Kui põhivõrguettevõtja hilineb punktis 3.7 nimetatud tasu maksmisega, siis on põhivõrguettevõtja kohustatud maksma kliendile viivist 0,05 % (null koma null viis protsenti) maksetähtpäevaks tasumata makselt päevas kuni kogu makse täieliku laekumiseni kliendi pangakontole.
3.10 Kui klient tasub lepingust tuleneva liitumistasu osamakseid, loetakse esimeses järjekorras makstuks liitumistasu esimene osamakse, seejärel teine osamakse ja seejärel kolmas osamakse. Kirjeldatud tasumise järjekord kehtib sõltumata kliendi ühepoolsest tahtest.
4. Elektripaigaldiste xxxxx
4.1 Pooled on kokku leppinud, et kliendi ja põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste omandi piiri määrab xxxxxx liitumispunkt vastavalt lepingu lisale 1.
4.2 Põhivõrguettevõtjale ja kliendile kuuluvate elektripaigaldiste paiknemise kirjeldus on toodud lepingu lisas 1. Lepingule allakirjutamisega kinnitab klient, et ta on teadlik sellest, et liitumispunkti paiknemise kirjeldus on ligikaudne ja võib liitumispunkti rajamise käigus ehitustehnilistel põhjustel mitteoluliselt muutuda. Nimetatud muutuse korral on pooled kohustatud allkirjastama uue lepingu xxxx 1 kümne (10) tööpäeva jooksul pärast xxxx, xxx põhivõrguettevõtja on selle kliendile esitanud.
4.3 Kumbki pool kohustub tagama tema omandis või valduses oleva elektripaigaldise säilimise, korrashoiu ja vastavuse kehtivatele õigusaktidele ning poolte vahel sõlmitud lepingutele, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
5. Lepingu täitmine ja vastutus
5.1 Põhivõrguettevõtjal on õigus peatada lepingu ning omapoolsete kohustuste täitmine, kui klient rikub oluliselt lepingust või õigusaktidest tulenevaid kohustusi (sh juhul, kui klient ei ole taganud oma elektripaigaldise nõuetekohasust või täitnud muid liitumistaotluses esitatud eeldusi) või kui kohustuste täitmise peatamise õigus tuleneb muudest lepingu sätetest, informeerides sellest klienti vähemalt kakskümmend üks (21) kalendripäeva ette ning tingimusel, et klient pole ka eelnimetatud perioodi jooksul puudusi kõrvaldanud. Lepingu täitmise peatamise korral peab klient hüvitama põhivõrguettevõtjale juba tehtud kulutused, samuti lepingu täitmise peatamise ning täitmise taasalustamisega seotud põhjendatud täiendavad kulutused. Lepingu täitmise peatamise korral pikeneb võrguühenduse valmimise
tähtaeg xxx xxxxx, mil lepingu täitmine oli peatatud. Peatamise aluse äralangemisel jätkab põhivõrguettevõtja lepingu täitmist, teavitades sellest klienti.
5.2 Pool ei vastuta oma lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmata jätmise ja/või mittenõuetekohase täitmise (kohustuse rikkumine) eest ning ei ole seetõttu muuhulgas kohustatud hüvitama teisele poolele kohustuse rikkumisega tekitatud kahju ja teisel poolel ei ole õigust tugineda muul viisil oma õiguste teostamisel kohustuse rikkumisele, kui kohustuse rikkumine on vabandatav ning millist asjaolu kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada või mille ettenägemist või arvestamist lepingu sõlmimise ajal, vältimist või tagajärgedest ülesaamist ei saanud kohustust rikkunud poolelt mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata, sealhulgas:
5.2.1 loodusõnnetused;
5.2.2 elektripaigaldiste projekteerimisnorme ületavad äike, tuul, jäide ning muud loodusnähtused;
5.2.3 tulekahjud;
5.2.4 streik, diversiooniakt või rahutused;
5.2.5 eriolukorra või sõjaolukorra väljakuulutamine;
5.2.6 kohustuse rikkumisest teise xxxxx poolt;
5.2.7 teise xxxxx tegevus või tegevusetus.
5.3 Kui punktis 5.2 nimetatud asjaolu, sündmus, tegevus või tegevusetus on ainult ajutine, ei vastuta pool kohustuse rikkumise eest üksnes aja vältel, mil see asjaolu, sündmus, tegevus või tegevusetus mõjutas kohustuse täitmist.
5.4 Pooled on kohustatud teavitama teineteist esimesel võimalusel punktis 5.2 nimetatud asjaolu esinemisest, selle mõjust ja ulatusest xxxxx võimele oma kohustusi täita, samuti nimetatud asjaolu äralangemisest. Selle kohustuse rikkumisel kaotab kohustust oluliselt rikkunud pool õiguse tugineda takistavale asjaoludele alates takistava asjaolu tekkimisest või selle äralangemisest kuni vastava teatamise kohustuse täitmiseni.
5.5 Punktis 5.2 nimetatud asjaolu, sündmuse, tegevuse või tegevusetuse esinemine ei vabasta pooli kohustusest xxxxx tarvitusele kõik võimalikud abinõud kohustuse rikkumisega tekitatava kahju ja muu negatiivse mõju vältimiseks või vähendamiseks.
5.6 Klient teeb põhivõrguettevõtjale viivitamatult teatavaks lepinguga võetud kohustuste täitmist ohustava või ohustada võiva avariiohtliku olukorra või avarii või muu asjaolu.
6. Kahju hüvitamine
6.1 Pooled on kohustatud hüvitama lepingu täitmisel või muul viisil seoses lepinguga teisele Poolele tekitatud kahju üksnes ja ainult käesolevas peatükis sätestatud juhtudel, ulatuses ja tingimustel. Vastutuse piirangud ei kehti kahju tahtliku tekitamise puhul.
6.2 Kohustust rikkunud Pool hüvitab üksnes teise Xxxxx elektripaigaldistele või muudele Xxxxx omandis või valduses olevatele asjadele kohustuse rikkumisega tekkinud otsese varalise kahju. Käesoleva punktiga ei ole vastuolus lepingu punktis 6.3 toodud õiguskaitsevahend.
6.3 Kui põhivõrguettevõtja hilineb lepingu punktis 1.9 kokkulepitud tähtajaks omapoolsete kohustuste täitmisega, maksab ta kliendile leppetrahvi 0,05% liitumis- või tingimuste muutmise tasu summast iga kohustuse täitmisega hilinetud päeva eest. Põhivõrguettevõtjal
puudub leppetrahvi tasumise kohustus juhul, kui kohustust on rikutud vääramatu jõu tõttu või punktis 1.9 toodud tähtaeg on lepingus toodud alusel pikenenud.
6.4 Pooltel on õigus nõuda teineteiselt hüvitamisele kuuluva kahju olemasolu ja suuruse ning kahju hüvitamise aluse olemasolu kindlakstegemiseks vajalike tõendite ja muude dokumentide ning teabe esitamist.
6.5 Kliendil ei ole ühelgi juhul õigus nõuda põhivõrguettevõtjalt kahju hüvitamist, mis tekkis õigusaktides sätestatud süsteemihalduri õiguste teostamisest põhivõrguettevõtja poolt.
7. Lepingu kehtivus
7.1 Leping on sõlmitud xxxxx xxxx xxxxxx xxxxx.
7.2 Xxxxxx on allkirjastatud digitaalselt xx xxxx saab muuta poolte kokkuleppel.
7.3 Leping lõpeb:
7.3.1 poolte lepingus sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmisega;
7.3.2 poolte kirjalikul kokkuleppel;
7.3.3 lepingust taganemisel või ülesütlemisel lepingus ettenähtud juhtudel ühe xxxxx avaldusel.
7.4 Põhivõrguettevõtjal on õigus taganeda lepingust, teatades sellest kirjalikult kliendile neliteist (14) päeva ette ning tingimusel, et klient ei ole ka eelnimetatud 14-päevase perioodi jooksul puudusi kõrvaldanud, kui:
7.4.1 klient ei ole tasunud lepinguga kokkulepitud makseid (sealhulgas liitumistasu) kokkulepitud tähtpäevaks või
7.4.2 klient rikub oluliselt muid lepingus või õigusaktides sätestatud kohustusi või
7.4.3 esineb üks või mitu lepingu punktides 8.7.1-8.7.4 nimetatud asjaolu ning selle või mõne muu kliendi poolt vastavuses 8.7.5 teatatud asjaolu tõttu on ilmne, et klient ei suuda lepingut nõuetekohaselt täita;
7.4.4 lepingu täitmine on peatatud punkti 5.2 kohaselt ja peatamise kestus kokku on 90 päeva või rohkem.
7.5 Kliendil on õigus taganeda lepingust, teatades sellest kirjalikult põhivõrguettevõtjale kolmkümmend (30) päeva ette.
7.6 Lepingust taganemisel ükskõik kumma xxxxx poolt lepingus või õigusaktides sätestatud alustel, tagastab põhivõrguettevõtja kliendile viimase poolt liitumistasuna tasutud summad, arvestades sellest eelnevalt maha kõik põhivõrguettevõtja poolt lepingu täitmiseks juba tehtud ja taganemise avalduse saamise hetkeks lepingu täitmiseks juba sõlmitud töövõtulepingute ülesütlemiseks vältimatult tehtavad põhjendatud ja tõendatud kulud ning muud kliendi poolt põhivõrguettevõtjale lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed. Klient ei ole siiski kohustatud maksma põhivõrguettevõtjale käesoleva lepingu alusel mistahes maksetena kokku rohkem kui lepingus sätestatud liitumistasu summa.
7.7 Kui põhivõrguettevõtja on lepingust taganemisel lepingu punktis 7.4 sätestatud alusel lepingu täitmiseks juba teinud või on taganemise avalduse saamise hetkeks lepingu täitmiseks juba sõlmitud töövõtulepingutest taganemiseks vältimatult kohustatud tegema selliseid põhjendatud ja tõendatud kulutusi, mis ületavad kliendi poolt põhivõrguettevõtjale selleks
hetkeks tegelikult tasutud liitumistasu, on klient kohustatud niisugused liitumistasuna tasutud summasid ületavad kulutused põhivõrguettevõtjale viimase nõudel hüvitama kolmekümne
(30) päeva jooksul vastava põhjendatud nõude saamisest. Klient ei ole siiski kohustatud maksma põhivõrguettevõtjale käesoleva lepingu alusel mistahes maksetena kokku rohkem kui lepingus sätestatud liitumistasu summa.
7.8 Põhivõrguettevõtja peab punkti 7.6 alusel kliendile tagastamisele kuuluva summa tasuma kliendile kolmekümne (30) päeva jooksul taganemise avalduse saatmisest või saamisest põhivõrguettevõtja poolt. Nimetatud summa või muu käesoleva lepingu alusel kliendile tasumisele kuuluva summa tasumisega viivitamisel on põhivõrguettevõtja kohustatud maksma kliendile viivist 0,05 % (null koma null viis protsenti) maksetähtpäevaks tasumata makselt päevas kuni kogu makse täieliku laekumiseni kliendi pangakontole.
8. Muud kokkulepped
8.1 Alates lepingu jõustumisest muutuvad kehtetuks pooltevahelised varasemad kokkulepped lepinguga sätestatud liitumispunktide suhtes.
8.2 Lepingule allakirjutamisega kinnitab klient, et talle on antud piisav võimalus lepingu sisuga tutvumiseks ning ta on sellega tutvunud xx xxxxx sisust aru saanud. Samuti kinnitab klient lepingule allakirjutamisega, et ta on esitanud põhivõrguettevõtjale õigusaktidest tulenevad load ja kooskõlastused ning et need kehtivad lepingu sõlmimisel ning kogu lepingu kehtivuse aja jooksul.
8.3 Klient on teadlik, et võrguleping sõlmitakse kliendiga ja kliendi elektripaigaldis ühendatakse võrku ning põhivõrguettevõtja tagab nõuetekohase võrguühenduse (võrguühenduse loomine) ainult juhul, kui kliendi elektripaigaldis vastab lepingus, liitumistingimustes ja õigusaktides nimetatud nõuetele (nõuetekohane elektripaigaldis), sh on esitatud kõik lepingus, liitumistingimustes ja õigusaktides nõutud dokumendid.
8.4 Kui lepingu mõni säte on täielikult või osaliselt vastuolus õigusaktiga ja on seetõttu tühine või tunnistatud kehtetuks või ei ole seaduse kohaselt lepingu osaks, ei mõjuta see lepingu kui terviku kehtivust ning pooled kohustuvad täitma lepingut osas, milles see ei ole tühine või kehtetuks tunnistatud või milles see on seaduse kohaselt lepingu osaks. Xxxxxx on samuti kohustatud alustama viivitamata läbirääkimisi ning sõlmima mõistliku aja jooksul kokkuleppe tühiste või kehtetuks tunnistatud sätete asendamiseks niisuguste sätetega, mis on kehtivad ja loovad poolte jaoks võimalikult sarnase õiguste ja kohustuste tasakaalu võrreldes õiguste ja kohustuste tasakaaluga, mis eksisteeris poolte vahel vastavalt eespool nimetatud tühistele või kehtetuks tunnistatud sätetele.
8.5 Pooltel ei ole õigust anda lepingust tulenevaid õigusi ja/või kohustusi üle kolmandatele isikutele ega koormata neid kolmandate isikute kasuks xxxx xxxxx xxxxx kirjaliku nõusolekuta. Põhivõrguettevõtjal on siiski õigus mistahes hetkel anda kõik lepingust tulenevaid õigused ja/või kohustused üle põhivõrguettevõtja tütaräriühingule, xxxxx omandisse või valdusesse antakse põhivõrguettevõtja, ning lepingu allakirjutamisega loetakse, et klient on andnud oma kirjaliku nõusoleku selliseks õiguste ja/või kohustuste üleandmiseks ning kohustub sõlmima vajadusel vastavad kokkulepped.
8.6 Pooled on kohustatud lepingu kehtivuse ajal, samuti pärast lepingu lõppemist hoidma saladuses seoses lepingu sõlmimisega xx xxxxx täitmisega xxxxx xxxxx xxxxx kohta teatavaks
saanud mistahes teavet, mille avaldamine võib kahjustada teise xxxxx huve või mille saladuses hoidmise vastu teisel poolel eeldatavalt on või võib olla huvi. Pool võib teabe avaldada oma nõustajatele, kellel on saladuse hoidmise kohustus ning samuti kohtule või ametiasutustele viimaste nõudmisel.
8.7 Klient on kohustatud teatama põhivõrguettevõtjale viivitamatult kirjalikult:
8.7.1 kui selleks pädev isik või organ on otsustanud juriidilisest isikust kliendi lõpetada, seahulgas sundlõpetada;
8.7.2 kui kliendi vastu on esitatud hagiavaldus summas, mis ületab kakskümmend protsenti (20%) kliendi omakapitalist;
8.7.3 kui kliendi suhtes on esitatud avaldus pankroti väljakuulutamiseks või temale on esitatud pankrotihoiatus;
8.7.4 kui toimub juriidilisest isikust kliendi ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine;
8.7.5 kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada lepingus sätestatud kliendi kohustuste täitmist.
8.8 Poolel on õigus tasaarvestada tema poolt teisele poolele tasumisele kuuluvat makset üksnes poolte kokkuleppel.
8.9 Põhivõrguettevõtja on kohustatud kliendi nõudel andma kliendile informatsiooni lepingu täitmise, sh. võrguühenduse valmimise ning kliendi liitumist puudutavate tehniliste andmete (see tähendab liitumispunkti alajaama skeemi, seadmete spetsifikatsioone xx xxxx tehnilisi näitajaid/skeeme/jooniseid, mis on kliendi liitumisega seotud) kohta.
9. Erimeelsuste lahendamine
9.1 Lepingu täitmisest, muutmisest või lõpetamisest tulenevaid eriarvamusi ja vaidlusi lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste xxxx.
9.2 Kui lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus Harju maakohtus.
10. Tahteavaldused
10.1 Kõik lepingu täitmisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated, nõusolekud, kooskõlastused ja muud tahteavaldused, samuti muu teave (edaspidi tahteavaldus), mis omavad õiguslikku tähendust, tuleb teise xxxxx kontaktisikule esitada kirjalikus vormis. Informatsioonilise iseloomuga teated, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi, võib esitada ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
10.2 Tahteavaldus loetakse kätte saaduks juhul, kui see on edastatud liitumiste e-keskkonnas. Kõik lepingu täitmisega seotud tahteavaldused, millega ei kalduta kõrvale lepingu tingimustest, loetakse kehtivalt ja poolte jaoks siduvalt antuks üksnes siis, kui need on antud lepingus nimetatud isikute või nende poolt otseselt selleks volitatud isikute poolt.
11. Poolte kontaktaadressid ja -isikud
11.1 Lepingu täitmisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud küsimuste, välja arvatud lepingu tingimuste muutmine, lahendamiseks määravad pooled oma kontaktisikuteks järgmised isikud:
Põhivõrguettevõtja Klient
_
_
_
__
_
Elering AS
Kontaktaadress: Kontaktaadress: Xxxxxx xxx 00,
telefon: telefon:
e-post: xxxx@xxxxxxx.xx e-post:
__________
Kontaktisik: Kontaktisik:
telefon: e-post:
telefon: e-post:
11.2 Pool peab viivitamatult teatama teisele poolele punktis 11.1 toodud kontaktisikute ja
-andmete muutumisest.
Poolte allkirjad:
Põhivõrguettevõtja | Klient | |
/allkirjastatud digitaalselt/ | /allkirjastatud digitaalselt/ | /allkirjastatud digitaalselt/ |
Xxxxx Xxxxxxxxx | Xxxxx Xxxx |
|
Juhatuse esimees | Juhatuse liige |
|
Liitumislepingu nr. xxxx nr 1: Liitumispunkti ja projekteeritavate ning ehitatavate elektripaigaldiste kirjeldus ja võrguühenduse tehnilised näitajad koos liitumisskeemiga
1. Liidetava elektripaigaldise asukoht:
2. Liidetava elektripaigaldise iseloomustus:
3. Liitumispunkti ühendatava võimsus:
4. Liitumispunkti ühendatava tootmisseadme reaktiivenergia tootmise ja tarbimise võimekus liitumispunktis1
5. Liitumispunkti asukoht: (vastavalt toodud liitumisskeemile).
6. Põhivõrguettevõtja kindlustab liitumispunktides elektrienergia järgmiste parameetritega: Lubatud maksimaalne tootmisvõimsus2 on ;
Lubatud maksimaalne tarbimisvõimsus3 ;
7. Maksimaalne installeeritud tootmisvõimsus kliendi võrgus seisuga on ;
7. Liitumispunkti nimipinge on ………;
9. Perspektiivsed lühisvoolud ja lühisvõimsused liitumispunktis:
10. Elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad tarbimiskoha kohta on määratud Majandus- ja kommunikatsiooni määruses “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral”.
11. Põhivõrguettevõtja projekteerib ja ehitab liitumistasu eest alajaamas:
12. Klient projekteerib ja ehitab oma elektripaigaldised liitumispunktini.
13. Elektripaigaldiste, nende kaitse-, automaatika- ja juhtimisaparatuuri projekteerimisel tuleb juhinduda
14. Skeem
Põhivõrguettevõtja | Klient | |
/allkirjastatud digitaalselt/ | /allkirjastatud digitaalselt/ | /allkirjastatud digitaalselt/ |
Xxxxx Xxxxxxxxx | Xxxxx Xxxx |
|
Juhatuse esimees | Juhatuse liige |
|
1 Kasutatakse tootmisseadme liitumise puhul
2 tootmisvõimsus tähendab käesoleva lepingu mõistes elektrienergia edastamist liitumispunktist võrgu suunas
3 tarbimisvõimsus tähendab käesoleva lepingu mõistes elektrienergia edastamist võrgust liitumispunkti suunas
Liitumislepingu nr. xxxx nr 2: Prognoositud eeldatava liitumistasu kalkulatsioon
Põhivõrguettevõtja | Klient | |
/allkirjastatud digitaalselt/ | /allkirjastatud digitaalselt/ | /allkirjastatud digitaalselt/ |
Xxxxx Xxxxxxxxx | Xxxxx Xxxx |
|
Juhatuse esimees | Juhatuse liige |
|
Liitumislepingu nr. xxxx nr 3: Liitumistasu tasumise maksegraafik
Prognoositud eeldatava liitumistasu tasumise maksegraafik:
Maksegraafik |
1. osamakse - hiljemalt kuuekümne (60) päeva jooksul pärast liitumislepingu sõlmimist; |
2. osamakse - kahekümne (20) päeva jooksul pärast liitumispunkti ehitamise xxxxx võitja väljakuulutamist. |
3. osamakse- ülejäänud osa tegelikest kuludest, millest on maha arvestatud kliendi poolt varem tasutud summad, 45 päeva jooksul pärast liitumispunkti valmimist. |
Põhivõrguettevõtja | Klient | |
/allkirjastatud digitaalselt/ | /allkirjastatud digitaalselt/ | /allkirjastatud digitaalselt/ |
Xxxxx Xxxxxxxxx | Xxxxx Xxxx |
|
Juhatuse esimees | Juhatuse liige |
|
Liitumislepingu nr. xxxx nr 4:
Liitumispunkti elektrilised parameetrid
1. Elektrisüsteemi püsiandmed –
NB! tegemist on näitega – esitatud andmed on iga liitumispunkti jaoks erinevad
a. Sagedus
Sagedus | |||
Nimisagedus | f | 50 | Hz |
Sagedus normaaltingimustel | f | 49,8 - 50,2 | Hz |
Sagedus häiritud talitlusel | f | 49,0 - 50,5 | Hz |
Sagedus avariitalitlusel | f | 47,0 – 53,0 | Hz |
x. Xxxxx
Xxxxx | ||||
Nimipinge | Un | 110 | 330 | kV |
Seadme suurim lubatav kestevpinge | Um | 123 | 362 | kv |
Lühiaegselt (20 min) seadmetele lubatav maksimaalne xxxxx | Umax (20min) | 126,5 | 379,5 (390 kV 15 min) | xX |
Xxxxx normaalolukorras | Unorm | 105 - 123 | 330 - 360 | xX |
Xxxxx avariiolukorras | U | 97 - 126,5 | 280 - 379,5 | kV |
c. Seadmete nimipinged
Nimipinge | Un | 110 | 330 | kV |
Jõutrafod | 115/(38,5)/ | 347/(117,5)/ | kV | |
(22)/ (16,5)/ | (38,5)/(22)/ | |||
(11)/(6,6) | (16,5)/ | |||
(11)/(6,6) | ||||
Pingetrafod | 110000:√3 / | 330000: | V | |
100: √3 / 100 | √3/100: | |||
√3 / 100 | ||||
Voolutrafod | 123 | 362 | kV | |
Lülitid | 123 | 362 | kV |
d. Maandussüsteem
…….
2. Liitumispunkti elektrilised põhiparameetrid
Nimipinge | U | 110 | kV | |
Tavapinge | U | 118 | kV | |
Lühisvoolud maanduskontuuri ja |
puutepingete arvutamiseks | ||||
3I0 | 16 | kA | ||
t | 1,0 | sec | ||
Maksimaalne lühisvool | ||||
I(3)k | 25 | kA | ||
t | 1 | sec | ||
S | 1550 | MVA | ||
Z | 7.81, 65deg | Ohm | ||
R | 3.3 | Ohm | ||
X | 7.078 | Ohm | ||
Minimaalne lühisvool | ||||
I(3)k | 25 | kA | ||
t | 1 | sec | ||
S | 1550 | MVA | ||
Z | 7.81, 65deg | Ohm | ||
R | 3.3 | Ohm | ||
X | 7.078 | Ohm | ||
Tüüpiline lühisvool | ||||
I(3)k | 25 | kA | ||
t | 1 | sec | ||
S | 1550 | MVA | ||
Z | 7.81, 65deg | Ohm | ||
R | 3.3 | Ohm | ||
X | 7.078 | Ohm | ||
3. Liitumispunkti elektrikvaliteedi piirnormid
…..
4. Liitumispunkti jaotlaga ühendatud liinide andmed
Alajaam 1 | Alajaam 2 | |||
L | 25 | km | ||
S | 1550 | MVA | ||
Z | 7.81, 65deg | Ohm | ||
R | 3.3 | Ohm | ||
X | 7.078 | Ohm |
5. Liitumispunkti jaotlaga ühendatud trafode andmed
…..
6. Liitumispunkti jaotlaga ühendatud pingepiirikute andmed
…..
7. Liitumispunkti alajaama skeem
…..
8. Liitumispunkti lähedase võrgu skeem
…..
9. Releekaitse
Põhivõrguettevõtja | Klient | |
/allkirjastatud digitaalselt/ | /allkirjastatud digitaalselt/ | /allkirjastatud digitaalselt/ |
Xxxxx Xxxxxxxxx | Xxxxx Xxxx |
|
Juhatuse esimees | Juhatuse liige |
|
XXXX 3 - Katsetamine
Sisukord
1 Katsetamine 70
1.1 Mõõtmised 70
1.2 Katsetulemuste esitamise põhimõtted 71
1.3 Sünkroongeneraatoritega tootmisseadmete katsetamise täiendavad tingimused 71
1.4 Läbi inverteri ühendatud tootmisseadmete (tuule- ja/või päikeseelektrijaamad)
täiendavad tingimused 71
1.5 Katsetusteks valmisoleku deklaratsiooni vorm 74
1.6 Tootmisseadme omaniku/esindaja poolne kinnitus 75
1.7 Elektri kvaliteedi lühiaruanne 76
1.8 Katsetuste näidisaruanne 79
1.9 Sünkroongeneraatoritega tootmisseadmete vastuvõtukatsete kava 80
1.10 Läbi inverteri ühendatud tootmisseadmete katsekava 92
1 Katsetamine
1.1 Mõõtmised
1.1.1 Mõõtmiste nõuded
1.1.1.1 Mõõtmised peab teostama pädev mõõtja ning mõõtetulemused peavad olema tõendatult jälgitavad mõõteseaduse § 5 tähenduses.
1.1.1.2 Kvaliteedimõõteseade peab vastama standardi EVS-EN 00000-0-00 klass A nõuetele. Seadme mõõtesagedus peab olema vähemalt 9,6 kHz.
1.1.1.3 Teiste mõõteseadmete salvestamissagedus peab olema vähemalt 0,1 kHz, kuid täpne nõutav salvestamissagedus lepitakse põhivõrguettevõtjaga iga katse puhul eraldi kokku.
1.1.1.4 Mõõtmised tuleb teostada liitumispunktis ja kasutada on lubatud ainult voolu- ja pingetrafode mõõteahelaid. Kaitseahelatest mõõtmiste teostamine ei ole lubatud.
1.1.1.5 Sünkroongeneraatoritega tootmisseadmete puhul on nõutav mõõtmiste teostamine ka generaatori ergutus ja staatoriahelates. Xxxxxx juhtumitel lepitakse mõõteseade ja põhimõtted eraldi Põhivõrguettevõtjaga kokku.
1.1.1.6 Enne katsetuste algust tuleb kasutatav mõõteseade kooskõlastada põhivõrguettevõtjaga.
1.1.2 Mõõtmiste tunnussuurused
1.1.2.2 Sünkroongeneraatoritega tootmisseadmed:
• 3 phase stator L-N terminal voltages
• 3 phase stator terminal currents
• 3 phase L-N PCC (Point of Common Coupling) voltages
• 3 phase PCC currents
• Active power, PCC MW
• Reactive power, PCC MVar
• Active power MW
• Reactive power MVar
• Generating unit rotor field voltage
• Generating unit rotor field current
• Main exciter field voltage
• Main exciter field current
• AVR reference voltage
• Voltage applied to AVR summing junction (step etc)
• Power system stabiliser output
• DC signal input to AVR Steam Turbine
1.1.2.3 Läbi inverteri ühendatud tootmisseadmed (tuule- ja päikeseelektrijaam):
• 3 phase L-N PCC voltages
• 3 phase PCC currents
• Active power MW, PCC
• Reactive power MVar, PCC
1.2 Katsetulemuste esitamise põhimõtted
1.2.1 Katsetulemuste kohta tuleb esitada:
1.2.1.1 Andmed katsetaja kohta;
1.2.1.2 Katse teostamise aeg ja mõõtekoht, kasutatavad mõõteseadmed;
1.2.1.3 Mõõteseadmete ühendamise asukoht xx xxxxx;
1.2.1.4 Katsetulemuste joonistel peab selgelt olema aru saada, mida tahetakse näidata;
1.2.1.5 Nimekiri andmetest, mida koguti käsitsi (nt mõõteseadme väärtus);
1.2.1.6 Mõõteandmed .csv või .txt failis;
1.2.1.7 SCADA väljatrükid elektrivõrgu olekust, alarmidest ja juhtimiskäsklustest, mille saamiseks võib pöörduda põhivõrguettevõtja xxxxx, xxxxx arvatud tootmisseadme juhtimissüsteemi logi lülitamiste kohta;
1.2.1.8 Katsetulemuste aruanne tuleb esitada üks eksemplar nii paber kui digikujul;
1.2.1.9 Xxxx xxxxxxxxxxx andmed.
1.3 Sünkroongeneraatoritega tootmisseadmete katsetamise täiendavad tingi- mused
1.4 Läbi inverteri ühendatud tootmisseadmete (tuule- ja/või päikeseelektri- jaamad) täiendavad tingimused
1.4.2 Fikseerida elektrituulikute:
1.4.2.1 väljalülitumine liigtuulest;
1.4.2.2 väljalülitumine tuulesuuna muutumisest,
1.4.2.3 väljalülitumine tuulekiiruse alanemisest;
1.4.3 Fikseerida läbi inverteri ühendatud tootmisseade (päikeseelektrijaam):
1.4.3.1 väljalülitumine päikeseintensiivsuse alanemisest;
1.4.4 Primaarreguleerimise katsetamine
Primaarreguleerimise katse ei ole täies mahus kajastatud katsetuste tabelis, kuna täpne programm primaarreguleerimise funktsiooni katsetamiseks sõltub tootmisseadme tüübist ning kontrolleri loogikast (hajusjuhtimine või tsentraaljuhtimine).
1.4.5 Sagedusregulaatori toime simuleeritud sageduse järgi
juhtimiskeskusest. Sageduse hälbe tekitamiseks võib kasutada sageduse seadeväärtuse muutmist või välise sagedussignaali simuleerimist. Välise sagedussignaalina võib kasutada simuleeritud digitaalset või analoogsignaali.
1.4.6 Primaarreservi kontroll
1.4.6.1. Kontrollitakse tootmisseadme primaarreguleerimise vastavust normaalolukorras ja avariiolukorras võrgueeskirja nõuetele.
1.4.7 Primaarreguleerimise kontroll erinevate tundetustsoonidega ja statismidega
1.4.7.1 Läbi inverteri ühendatud tootmisseadmete (tuule- ja/või päikeseelektrijaam) korral võib punktis 3 kirjeldatud katset läbi viia piiratud aktiivvõimsusega, kuid jaama väljundvõimsus peab olema vähemalt kolmandik nimiaktiivvõimusest. Juhtimissüsteemile edastatava sagedussignaali simuleerimine teostatakse kliendi poolt.
1.4.7.2 Katsetulemuste raportis ära näidata maksimaalne tehniliselt võimalik väljundvõimsus ning välja tuua aktiivvõimsuse muutumise kiirus reageeringuna sagedushälbele normaal- olukorras (vähemalt +/- 0,4 Hz) ning avariiolukorras (vähemalt +/- 0,5 Hz). Paralleelselt mõõtetulemustega näidata ära sageduse signaal. Sagedussignaal peab sisaldama sageduse kiireid muutusi (vähemalt 0,1 Hz sammud).
1.4.7.3 Elektrisüsteemi juhtimiskeskusest aktiveeritakse primaarreguleerimine erinevate tundetuse tsoonide ja statismi väärtuste juures. Eesmärk on kontrollida juhtimissüsteemide ja tootmisseadme võimekust osaleda primaarreguleerimises.
1.4.7.4 Iga katse puhul toimub mõõtmine vähemalt 15 minuti jooksul, kusjuures iga katse korral peab olema salvestatud primaarreguleerimise toime nii üle- kui alasageduse korral (vastavalt võimsuse vähenemine ja suurenemine sagedushälve väljumisel üle tundetus- tsooniga määratud vahemiku).
1.4.7.5 Mõõdetakse vähemalt 0,2 sekundiliste intervallidega järgnevaid suurusi:
1.4.7.5.1 simuleeritud sagedust
1.4.7.5.2 tootmisseadme väljastatavat aktiivvõimsust
1.4.7.5.3 tootmisseadme maksimaalset võimalikku aktiivvõimsust, läbi inverteri ühendatud tootmisseade (tuuleelektrijaam) korral funktsioonina mõõdetud tuulekiirusest.
1.4.7.5.4 tootmisseadmeaktiivvõimsuse muutust sageduse hälbe kohta (ΔP/Δf). Statismi
kontrolli jaoks.
1.4.7.6 Simuleeritud sagedusega katsete tegemisel on vaja tootmisseadmel arvestada võrgu- eeskirja § 261 lg 6 nõutud võimsuse muutumise kiirusega ning palume xxxx xx raportis kajastada. Kogu primaarreserv peab olema realiseeritav vähemalt 30 sekundi jooksul, kusjuures pool sellest 10 sekundiga.
1.4.7.7 Simuleeritud sageduse näidissignaalid mitteavariilise olukorra jaoks on toodud joonistel
1.5.3.8 ja 1.5.3.9 ning avariilise olukorra jaoks joonis 1.5.3.10.
Joonis 8.5.3.11 Primaarreguleerimise katse simuleeritud sageduse signaali erinevad astmed normaalolukorras.
1.5 Katsetusteks valmisoleku deklaratsiooni vorm
Kuupäev:
Tootmisseadme nimi:
Katsetatava tootmisseadme nimi:
Tootmisseadme W-kood:
Liitumispunkti asukoht:
Katsetatava tootmisseadme või selle osa võimsus MW
Katseperioodi xxxxx xx planeeritav lõpuaeg: ………….(pp.kk.aa) pp.kk.aa
Tootmisseadme omaniku/esindaja andmed: Telefon:
e-mail: Kinnituskiri.
Käesolevaga kinnitan, et …… (pp.kk.aaaa) on tootmisseadmes lõpetatud kõik ehitus-, seadistus ja muud elektritööd ning valmis kõikide katsekavas märgitud katsetuste läbi viimiseks. Lisatud on juhtimis- ja seiresignaalide testimise aruanne.
Kinnitaja andmed:
Allkiri:
Kuupäev:
Signaalide katsetuste aruanne tuleb lisada valmisoleku deklaratsiooni lisasse.
1.6 Tootmisseadme omaniku/esindaja poolne kinnitus
Kvaliteedimõõtmiste põhjal kinnitan, et kvaliteedinäitajad ……….. (vastavad / xx xxxxx) tabelites toodud lubatud piirväärtustele ning tootmisseade…….(ei põhjusta/ võib põhjustada) häireid teistele põhivõrguettevõtja võrguga ühendatud klientidele ning elektriseadmetele.
Kuupäev Tootmisseade:
Tootmisseadmetestitav osa:
Testitud tootmisseadme W-kood
Testitud tootmisseadme nimivõimsus: ……. MW; …….MVA Mõõtmiste teostaja:
Mõõtmiste teostamise aeg:
Tootmisseadme esindaja:
Allkiri Kuupäev:
PÕHIVÕRGUETTEVÕTJA POOLNE KINNITUS:
Esitatud raportis näidatud kvaliteedinäitajad …. (on/ei ole) lubatud piirides ning ….. (on/ei ole) lubatud jätkata katsekava punktide 1-10 teostamist.
Kinnitaja nimi:
Allkiri: Kuupäev:
1.7 Elektri kvaliteedi lühiaruanne
Värelus (95 % mõõdetud väärtustest ühe nädala jooksul)
Mõõdetud | Lubatud (110 kV) | Lubatud (330 kV) | |
Pst | |||
Plt |
Harmoonikud (99% mõõdetud väärtustest ühe nädala jooksul)
Mõõdetud | Lubatud (110 kV) | Lubatud (330 kV) | |
THD U () | |||
TDD |
Harmooniku järk | Mõõdetud Suhteline xxxxx uh, % | Lubatud (110 kV) Suhteline xxxxx uh, % | Lubatud (330 kV) Suhteline xxxxx uh, % |
2 | |||
3 | |||
4 | |||
5 | |||
6 | |||
7 | |||
8 | |||
9 | |||
10 | |||
11 | |||
12 | |||
13 | |||
14 | |||
15 | |||
16 | |||
17 | |||
18 | |||
19 | |||
20 | |||
21 |
22 | |||
23 | |||
24 | |||
25 | |||
26 | |||
27 | |||
28 | |||
29 | |||
30 | |||
31 | |||
32 | |||
33 | |||
34 | |||
35 | |||
36 | |||
37 | |||
38 | |||
39 | |||
40 | |||
41 | |||
42 | |||
43 | |||
44 | |||
45 | |||
46 | |||
47 | |||
48 | |||
49 | |||
50 |
Asümmeetria (nädalasel mõõtmisel 95 % juhtudest)
Mõõdetud, % | Lubatud (110 kV), % | Lubatud (330 kV), % | |
ka |
Registreeritud ülepingete tabel (kogu nädalase mõõtmise tulemused)
Registreeritud ülepinged | Aeg | Joonise nr. | Märkus |
……… | ……… (xx.xx.xx – xx.xx.xx, xx.xx.xx) | ……… | ……… |
1.8 Katsetuste näidisaruanne
TEST 1: SECONDARY LOAD CONTROL
1.1 Elering test no. correspondence
This test corresponds to or replaces Elering test ……….
1.2 Test Conditions
1.3 Test Execution
1.4 Success Criteria
1.5 Comments
For example:
VCP, PCP, QCP, P330, Q330, V330, Pref, Qref, OLTC, Vexf, Iexf,
Sampling rate 200 ms (1 s at connection point).
1.9 Sünkroongeneraatoritega tootmisseadmete vastuvõtukatsete kava
80
part no. | GENERAL DESCRIPTION | CHANGES APPLIED | |
1 | Open Circuit Saturation | Measurement of the steady state variation of generator field current versus generator stator voltage from the minimum achievable generator stator voltage to at least 1.05 p.u. of the rated stator voltage with the generator circuit breaker open. | For machines with brushless exciters the field current measurement shall be the field current of the exciter |
2 | Saturation factors. This test is to determine the generator saturation factors S1.0 and S1.2 | The unit will be brought to synchronous speed and disconnected from the power grid with no field current. The field current will then be increased in steps of 10% until the generator armature voltage reaches 1.2 p.u. of the rated value. The generator armature voltage (Vt), field voltage (Vf) and field current (If) will be recorded, in tabular form, at each step. | |
3 | Synchronous Machine Impedances and Time Constants Tests that reasonably confirm the d-axis reactances (Xd, X’d, X”d) and time constants (T’do and T”do) of the synchronous generator | For example, recording of terminal voltage and field current following opening of the generator circuit breaker with the generator running at near-zero real power and under-excited so as to absorb substantial reactive power with the excitation system in manual field voltage control Details to be proposed by the manufacturer | |
4 | Short circuit load test | Details to be proposed by the manufacturer |
Test 2. Power quality measurements
part no. | GENERAL DESCRIPTION | CHANGES APPLIED | TEST CONDITIONS |
1 | Power quality measurements | Normal operation of power plant | Measurement period is 7 days. initial conditions determined by Elering |
Test 3. Inertia.
Part No | GENERAL DESCRIPTION | CHANGES APPLIED | TEST CONDITIONS |
1 | Inertia. | The unit circuit breaker shall be opened to disconnect the unit | • The machine is loaded to a small amount of MW (around 10 - 20% to prevent the interference from protection relay operation) and Mvar value (under- excited condition preferred). • The AVR is set in auto control mode and the governor in speed droop control mode. • The unit circuit breaker input signal to the turbine controller is blocked to defeat the machine speed preset. |
from grid | |||
A test that reasonably confirms the inertia constant of | |||
the turbine-generator, governor droop and other | Details to be proposed by the manufacturer | ||
model parameters |
81
Test 4. Generator AVR testing.
part no. | GENERAL DESCRIPTION | CHANGES APPLIED | TEST CONDITIONS |
1 | Step change to AVR voltage reference with the generating unit on open circuit | (a) +2.5 % (b) -2.5 % (c) +5.0 % (d) -5.0 % (e) +10.0 % (0,95pu to 1,05 pu) (f) -10.0 % (1,05pu to 0,95 pu) | nominal stator terminal voltage |
2 | Manual variation of generating unit open circuit voltage | Stator terminal voltage (Ut) (a) increase from 0.5 pu to 1.1 pu (b) decrease from 1.1 pu to 0.5 pu see notes below | • in 0.1 pu step for Ut between 0.5-0.9 pu • in 0.05 pu step for Ut between 0.9-1.1 pu |
3 | steady state over-excitation limiter (OEL) operation | Mvar outputs at OEL setting slow raising of excitation to just bring OEL into operation. See notes below | • 100% MW output • 75% MW output • 50% MW output • 25% MW output • min. MW output |
4 | steady state under-excitation limiter (UEL) operation | Mvar outputs at UEL setting slow lowering of excitation to just bring UEL into operation. See notes below | • 100% MW output • 75% MW output • 50% MW output • 25% MW output • min. MW output |
5 | Step change of Mvar on the transmission system Test conducted by Elering | Switching in and out of: (a) a transformer (b) a reactor (c) a capacitor | • parallel transformers on staggered taps • others as determined by Elering • test with and without PSS |
6 | Step change to AVR voltage reference with the generating unit connected to the system. (PSS out of service) Generating unit output levels: (i)50% rated MW, and (ii)100% rated MW | (a) +1.0 % (b) -1.0 % (c) +2.5 % (d) -2.5 % (e) +5.0 % (f) -5.0 % repeat (e) & (f) twice see notes below | • nominal stator terminal voltage • unity power factor or underexcited operation • system base load OR typical conditions at the local equipment and typical electrical connection to the transmission or distribution system • tests for (i) must precede tests for (ii) • smaller step changes must precede larger step changes |
7 | As for 6 but with the PSS in service | Same as in part 6 | Same as in part 6 |
8 | Step change to AVR voltage reference with the generating unit connected to the system. (PSS out of service) System Conditions : (i) system minimum load with no other generation on the same bus OR relatively weak connection to the transmission or distribution system, and (ii) system maximum load and maximum generation on same bus OR relatively strong connection to the transmission or distribution system | (a) +5 % (b) -5 % repeat (a) & (b) twice; see note below | • nominal stator terminal voltage • unity power factor or underexited operation • Generating unit output at 100% rated MW |
82
9 | As for 8 but with the PSS in service | Same as in part 8 | Same as in part 8 |
• Tests 1, 3 and 4 need not be witnessed by the TSO
• For test 3 a positive step is applied of X% from the sub-OEL value. But for test 4 a -Y% step from the sub-UEL value as shown in Figure 3.1 is required.
83
Figure H.3.1 - Application of Step Signal
• For tests 6 and 7 care must be taken not to excite large or prolonged oscillations in MW etc. Therefore, smaller step changes must always precede larger step changes to avoid such oscillations.
• The Figure 3.2 below shows the step changes referred to in the schedule of tests given above. An example is given of a +5% step to the summing junction and then a -5% step. Removal of the +5% ("-5%") step is deemed to be a -5% step. Unless specified otherwise the "-5%" step method shown in Figure 3.2 is used.
Figure 3.2 Application of test signal
84
Test 5 Active and reactive power tests (PQ curve and Q = const)
part no. | GENERAL DESCRIPTION | CHANGES APPLIED | TEST CONDITIONS |
1 | PQ curve measurements | (a) minimum % rated XX x. Q max setpoint b. Q min setpoint (b) 25 % rated XX x. Q max setpoint b. Q min setpoint (c) 50 % rated XX x. Q max setpoint b. Q min setpoint (d) 75% rated XX x. Q max setpoint b. Q min setpoint (e) 100 % rated XX x. Q max setpoint b. Q min setpoint | The min and max Q will be held for 10 minute in each step. Signal from Elering control centre (SCADA if applicable) |
2 | Q constant | (a) 0 Mvar (b) -1/2Qmax rated Mvar (c) +1/2Qmax rated Mvar | Q will be held for 10 minute in each step. Signal from Elering control centre (SCADA if applicable) |
3 | Leading and lagging MVar capability at full MW output. System maximum load and maximum generation. Test conducted with as high an ambient temperature as possible. | Generating unit MW and MVar output levels set to 100% of rated values and maintained for one hour both for leading and lagging. | System maximum load and generation Signal from Elering control centre (SCADA if applicable) |
Test 6 house load test
part no. | GENERAL DESCRIPTION | CHANGES APPLIED | TEST CONDITIONS |
1 | House load test Remaining load – houseload + load connected directly to power plant Test conducted by Elering | opening of the link to transmission system | • 70-90% of nominal active power MW exported by means of the link (PCC) • Test duration 1 hour • Resynchronization |
2 | Islanding of a subsystem consisting of User's generating units plus load with export of power by means of a link to the transmission system. Test conducted by Elering | opening of the link | • 5-10% of generated MW exported by means of the link • 90-95% of generated MW used by the subsystem's load • Each test during 1 hour • Resynchronization |
85
Test 7 Over- and underfrequency
part no. | GENERAL DESCRIPTION | CHANGES APPLIED | TEST CONDITIONS |
1 | Overspeed capability to stay in the range of 51.0 to 53Hz for a minimum of 3 minutes | (a) Digital governor: use software, where practical, to put a step in the speed reference of the turbine governor such that the target speed is 52.5Hz and the overshoot in speed remains above 52,5Hz and in the range 52,5-53Hz for about 3 min (b) Use a manual control to raise speed from 50Hz so as to stay in the 52,5 to 53 Hz range for a minimum of 3 min. (c) Where it is practical, use a function generating unit to inject an analogue signal in the appropriate summing junction, so that the turbine stays in the 52,5-53 Hz range for a minimum of 3 min. | Unsynchronised unit at rated speed and no load |
2 | Underspeed capability to stay in the range of 48,0 to 47,5Hz for a minimum of 30 minutes | To be proposed by the manufacturer | Unsynchronised unit at rated speed and no load |
Test 8 U = constant test
part no. | GENERAL DESCRIPTION | CHANGES APPLIED | TEST CONDITIONS |
1 | Testing U constant functionality | (a) XXX kV (b) XXX kV (c) XXX kV Voltage at each step (a)-(c) maintained during 60 minutes | Signal from Elering control centre (SCADA if applicable) |
86
Test 9 Load control (secondary control test)
part no. | GENERAL DESCRIPTION | CHANGES APPLIED | TEST CONDITIONS |
1 | Variable frequency injection into the AVR summing junction (with PSS out of service) | 0.01-100 rad/sec See notes below | • as determined by Elering |
2 | Step change to governor/load reference | (a) 2.5 % step increase in MW demand signal (b) 2.5 % decrease in MW demand signal | • equipment output at 50-90% of rated MW • others as agreed with Elering |
(c) equivalent of 0.05Hz subtracted from the governor | |||
speed ref. | |||
(d) equivalent of 0.1 Hz added to turbine governor speed | |||
reference | |||
See notes below |
3 | load rejection (real power) Generating unit reactive power output levels: (i) maximum leading Mvar (ii) maximum lagging Mvar | (a) 25 % rated MW (b) 50 % rated MW (c) 100 % rated MW See notes below | • nominal stator terminal voltage • smaller amount must precede larger amount of load rejection • duration of last step 1 hour • Resynchronization |
4 | Load control (secondary control test) Test conducted by Elering if unit connected under AGC | (a) minimum % rated MW (b) 50 % rated MW (c) 60 % rated (d) 70 % rated MW (e) 100 % rated MW (f) 90 % rated MW (g) 80 % rated MW (h) 0 MW exported to grid MW Power at each step (a)-(h) maintained during 10 minutes Signal from Elering control centre (SCADA if applicable) | Signal from Elering control centre (SCADA if applicable) |
• For test 1, care has to be taken not to excite electromechanical resonances (eg poorly damped MW swings) if the machine is on line.
87
• For the tests 2 equipment characteristics may require the changes be varied from the nominal values given. Larger changes may be considered in order to more accurately determine equipment performance.
• For test 3, the instantaneous overspeed protection must be set at an agreed level depending on unit capability
Test 10 Primary control test
part no. | GENERAL DESCRIPTION | CHANGES APPLIED | TEST CONDITIONS |
1 | Testing power plant behaviour in case of frequency changes in grid | (a) 40 % rated MW (b) 90 % rated MW Frequency steps, droops and deadbands to be determined by Elering | Generator need to be synchronized with grid Excitation system is in AVR mode and started. PSS is in service. Generator breaker is closed. Signal from Elering control centre (SCADA if applicable) |
Example of Primary control test.
Load generator to 40% of rated active power XX MW.
Enable frequency control function in the turbine control system
Frequency control enabled | Droop (%) | Deadband (mHz) | Frequency step (mHz) (all changes from 50 Hz) | Expected P change (MW) | Duration (after stabilized output), min. | |
1 | Yes | 8 | 100 | -80 | 5 | |
2 | Yes | 8 | 100 | 80 | 5 | |
3 | Yes | 8 | 100 | -200 | 5 | |
4 | Yes | 8 | 100 | 200 | 15 | |
5 | Yes | 8 | 0 | -80 | 5 | |
6 | Yes | 8 | 0 | 80 | 5 | |
7 | Yes | 2 | 100 | -80 | 5 | |
8 | Yes | 2 | 100 | 80 | 5 | |
9 | Yes | 2 | 100 | -200 | 15 | |
10 | Yes | 2 | 100 | 200 | 5 | |
11 | Yes | 2 | 0 | -80 | 5 | |
12 | Yes | 2 | 0 | 80 | 5 | |
13 | No | 8 | 0 | -450 | 5 | |
14 | No | 8 | 0 | 450 | 5 | |
15 | No | 8 | 0 | -550 | 15 | |
16 | No | 8 | 0 | 550 | 5 | |
17 | No | 8 | 0 | -1000 | 5 | |
18 | No | 8 | 0 | 1000 | 15 | |
19 | No | 2 | 0 | -450 | 5 | |
20 | No | 2 | 0 | 450 | 5 | |
21 | No | 2 | 0 | -550 | 5 | |
22 | No | 2 | 0 | 550 | 15 |
Load generator to 90% of rated active power XX MW.
Frequency control enabled | Droop (%) | Deadband (mHz) | Frequency step (mHz) (all changes from 50 Hz) | Expected P change (MW) | Duration (after stabilized output) min. | |
1 | Yes | 8 | 100 | -80 | 5 | |
2 | Yes | 8 | 100 | 80 | 5 | |
3 | Yes | 8 | 100 | -200 | 5 | |
4 | Yes | 8 | 100 | 200 | 15 | |
5 | Yes | 8 | 0 | -80 | 5 | |
6 | Yes | 8 | 0 | 80 | 5 | |
7 | Yes | 2 | 100 | -80 | 5 | |
8 | Yes | 2 | 100 | 80 | 5 | |
9 | Yes | 2 | 100 | -200 | 15 | |
10 | Yes | 2 | 100 | 200 | 5 | |
11 | Yes | 2 | 0 | -80 | 5 | |
12 | Yes | 2 | 0 | 80 | 5 | |
13 | No | 8 | 0 | -450 | 5 | |
14 | No | 8 | 0 | 450 | 5 | |
15 | No | 8 | 0 | -550 | 15 | |
16 | No | 8 | 0 | 550 | 5 | |
17 | No | 8 | 0 | -1000 | 5 | |
18 | No | 8 | 0 | 1000 | 15 | |
19 | No | 2 | 0 | -450 | 5 | |
20 | No | 2 | 0 | 450 | 5 | |
21 | No | 2 | 0 | -550 | 5 | |
22 | No | 2 | 0 | 550 | 15 |
Test 11
Cold start to maximum rated power
part no. | GENERAL DESCRIPTION | CHANGES APPLIED | TEST CONDITIONS |
1 | Cold start to maximum rated power Test conducted by Elering | Initial start order from Elering control centre (SCADA if applicable) Maximum rated power to be maintained during 1 hour Details to be proposed by the manufacturer | At least 24 h shutdown (all primary systems) required before start of the test |
90
Test 12 Testing of a FACTS/HVDC
part no. | GENERAL DESCRIPTION | CHANGES APPLIED | TEST CONDITIONS |
1 | Testing of a FACTS device, if any (SVC, TCR, STATCOM, etc.) This test is performed only when requested by Xxxxxxx | agreed separately with Elering | • initial conditions determined by Elering |
Test 13 Any other test to demonstrate compliance with a declared or registered equipment performance characteristic.
Test No | GENERAL DESCRIPTION | CHANGES APPLIED | TEST CONDITIONS |
1 | Tripping of an adjacent generating unit Test conducted by Elering This test is performed only when requested by Elering | tripping of generating unit(s) | • initial generating unit loadings as agreed by Xxxxxxx |
2 | Load rejection (reactive power) | (a) -30 % rated Mvar (b) +25 % rated Mvar see notes below | • nominal stator terminal voltage • minimum MW output • Excitation on Manual Control |
3 | Load rejection (reactive power) | (a) -30 % rated MVAR see notes below | • nominal stator terminal voltage • maximum MW output • Excitation on Manual Control |
4 | Any other test to demonstrate compliance with a declared or registered equipment performance characteristic. | To be advised |
91
• For tests 2(a) and 3 the Var absorption must be limited so that field voltage does not go below 50% of its value at rated voltage and at no load (i.e. rated stator terminal voltage with the generating unit on open circuit).
• For test 2(b) the Var load must not allow stator terminal voltage to exceed 8% overvoltage (i.e.108% of rated value) as a result of the applied change.
• For test 2 and 3, the instantaneous overvoltage protection must be operative and set at an agreed level greater than or equal to 10% overvoltage.
• For test 3, it may be easier to use AVR control first and then change to manual (provided the change is "bumpless") before the unit trips.
Test 14 Fault ride-through (FRT) test
part no. | GENERAL DESCRIPTION | CHANGES APPLIED | TEST CONDITIONS |
1 | Fault ride-through (FRT) test | To be proposed and conducted by Elering | Up to 250 ms; fault at PCC 2ph-g or 3ph; or 1ph-g |
1.10 Läbi inverteri ühendatud tootmisseadmete katsekava
XXXXX, kuupäev 201..
XXXX, kuupäev: ……….. 201..
Kuupäev Tootmisseade:
Tootmisseadmetestitav osa:
Testitud tootmisseadme W-kood
Testitud tootmisseadme nimivõimsus: …….. MW; MVA
Liitumispunkti asukoht:
Katsetuste läbiviimse eest vastutav isik: …………………… …………………….
Kontaktandmed: tel: ………………………..
e-mail:…………………….
Põhivõrguettevõtja poolne kontaktisik(ud) katsetuste läbiviimisel: Nimi:
e-mail:
Põhivõrguettevõtja EJK kontaktisiku kontaktandmed: Xxxx:
Tel. Nr.:
e-mail:
Põhivõrguettevõtja poolne testikava kooskõlastus:
Kooskõlastaja nimi: Kuupäev:
Allkiri:
92
93
Tabel 1
Jrk. NR | NIMETUS | EELNEV OLUKORD/TINGIMUS | ELEKTRISÜSTEEMIJUHTIMIS- KESKUS TEGEVUS | XXXXXX | XXXXX [OK/-] | KUUPÄEV [PP.KK.AA] | KELLAAEG [XX.XX] |
0.1 | Kvaliteedi mõõtmine | Kõik piirangud on väljas, tootmisseade talitleb normaalrežiimil. TEADE tootmisseadmepoolt kvaliteedi mõõtmiste alustamise kohta, mis kestavad vähemalt 7 päeva järjest. | Teiste katsetuste tegemine tootmisseadmes ei ole lubatud. Kvaliteedi mõõtmiste alustamise XXXXX saamise kohta tehakse kirjalik sissekanne. | Katsetuste ajal ei tohi teha seadistustöid, reguleerimisi, ega tootmisseadme käsitsi sisse välja lülitamisi. Samuti ei tohi teha muid lülitusi tootmisseadme elektripaigaldises. | |||
TESTI ALGUS | Katse alusel tuleb mõõta reaktiivvõimsuse hoidmise täpsust Q=0 Mvar talitlusel vastavalt Võrgueeskirja par. 18 lõige 10 p.1 | ||||||
0.2 | Xxxxx p. 0.1 vähemalt 7 päeva möödudes antakse tootmisseadme poolt TEADE kvaliteedimõõtmiste lõpetamise kohta EJK-le. | Kvaliteedimõõtmiste lõpetamise XXXXX kättesaamisest tehakse kirjalik sissekanne. | |||||
TESTI XXXX | |||||||
Katsekava punktide 1-10 teostamine on lubatud xxxx juhul, kui kvaliteedimõõtmised on tehtud, ning tootmisseadme poolt esitatud kvaliteedimõõtmiste lühiaruanne on põhivõrguettevõtja poolt heaks kiidetud ning selle kohta on esitatud kirjalik teade elektrisüsteemi juhtimiskeskusele ja katsetuste teostajale. Kvaliteedimõõtmiste lühiaruande näidis on toodud käesoleva punktis 1.7. Kvaliteedimõõtmiste täismahus raport lisatakse lõplikku katsetuste aruande koosseisu. Katsete 1-10 algtingimuse juures nõutud aktiivvõimsuse miinimumväärtuse juures arvestatakse väljundvõimsuse 1 minuti keskmise suurusega liitumispunktis. | |||||||
1 | tootmisseadm e töö keelatud | Kõik tootmisüksused on töös, normaalolukord, P≥50 % Pn | Kõik piirangud on xxxx / TESTI ALGUS | Väljundvõimsuse vähendamine ja taastamine peab toimuma sujuva | |||
Jrk. NR | NIMETUS | EELNEV OLUKORD/TINGIMUS | ELEKTRISÜSTEEMIJUHTIMIS- KESKUS TEGEVUS | XXXXXX | XXXXX [OK/-] | KUUPÄEV [PP.KK.AA] | KELLAAEG [XX.XX] | |||||
1.1. | / lubatud | tootmisseade | annab | vähemalt | 5 minuti | EDASTADA SIGNAAL | reguleerimise abil, maksimaalse | |||||
jooksul P≥50 % Pn | toodangut | “tootmisseadme töö KEELATUD” | võimaliku kiirusega.. | |||||||||
1.2. | p.1.1. korraldusest on möödunud 11 min | EDASTADA SIGNAAL | ||||||||||
“tootmisseadme töö LUBATUD” | ||||||||||||
1.3. | Xxxxx korraldust p.1.2. on tootmisseade | TESTI XXXX | ||||||||||
saavutanud piiranguteta püsitalitluse ning | ||||||||||||
tuuleoludele vastavat maksimaalset | ||||||||||||
väljundvõimsust on antud 5 minutit. | ||||||||||||
2-e testi xxxx vähemalt 5 minutit | ||||||||||||
2 | Väljundvõims use avariiline | Kõik tootmisüksused on töös, normaalolukord , P≥80 % Pn | Kõik piirangud on xxxx / TESTI ALGUS | Võimsuse avariiline vähendamine võib toimuda tootmisseadme võimsuslülitite väljalülitamise xxxx. Piirangute XX arv ja suurus sõltub tootmisseadme võimsusest ja konfiguratsioonist Kui mahakoormamine toimub võimsuslülitite lülitamise xxxx, võib väljundvõimsuse piiri alandada. Kui mahakoormuse kiirus sõltub väljundvõimsusest, tuleb lähtuda 80% nimivõimsusest või vahemikus 80%... 60% nimivõimsusest puhul lisama katsetulemusele imitatsiooni arvutusmudelil, mis kinnitaks vastavust võrgueeskirjale. | ||||||||
vähendamine | ||||||||||||
2.1. | Tootmisseade | annab | vähemalt | 5 minuti | Tootmisseadme | P | avariiline | |||||
jooksul P≥80 % Pn | toodangut | piirang 0 % -SISSE | ||||||||||
2.2. | p.2.1. korraldusest on möödunud 11 min | TOOTMISSEADME | P | avariiline | ||||||||
piirang 0 % -VÄLJA | ||||||||||||
2.x. | Tootmisseade | annab | vähemalt | 5 minuti | TOOTMISSEADME | P | avariiline | |||||
jooksul P≥80 % Pn | toodangut | piirang XX % -SISSE | ||||||||||
2.y. | p.2.x. korraldusest on möödunud 11 min | TOOTMISSEADME P avariiline | ||||||||||
piirang XX % -VÄLJA | ||||||||||||
94
2.x. | Xxxxx korraldust p.2.y on tootmisseade saavutanud piiranguteta püsitalitluse ning ilmaoludele vastavat maksimaalset väljundvõimsust on antud 5 minutit. | TESTI XXXX | ||||||
2-e testi xxxx vähemalt 5 minutit | ||||||||
3 | Aktiivvõimsuse sujuv | Kõik tootmisüksused on töös, normaalolukord, P≥80 % Pn | maksimaalne lubatud P=100 %, TESTI ALGUS | |||||
reguleerimine, | ||||||||
3.1. | Sekundaar- reguleerimine | Tootmisseade annab vähemalt 5 minuti jooksul toodangut P≥80 % Pn | SISESTADA P reguleerimise kiirus …… [MW/min] | Väljundvõimsuse vähendamine ja taastamine peab toimuma sujuva | ||||
reguleerimise abil etteantud | ||||||||
SISESTADA maksimaalne lubatud | kiirusega. Testi jooksul ei tohi | |||||||
P = 80 % Pn | tootmisseadet sisse/välja lülituda. | |||||||
3.2. | p.3.1. korraldusest on möödunud 11 min | SISESTADA maksimaalne lubatud | Liitumispunktis saavutatakse | |||||
P = 60 % Pn | SCADA kaudu edastatud | |||||||
sättevääruse lähedane väärtus. Lubatud hälve ±5% nimivõimsusest. | ||||||||
3.3. | p.3.2. korraldusest on möödunud 11 min | SISESTADA maksimaalne lubatud P = 40 % Pn | ||||||
3.4. | p.3.3. korraldusest on möödunud 11 min | SISESTADA maksimaalne lubatud | ||||||
P = MIN % Pn | ||||||||
95
Jrk. NR | NIMETUS | EELNEV OLUKORD/TINGIMUS | ELEKTRISÜSTEEMIJUHTIMIS- KESKUS TEGEVUS | XXXXXX | XXXXX [OK/-] | KUUPÄEV [PP.KK.AA] | KELLAAEG [XX.XX] | |
3.5. | p.3.4. korraldusest on möödunud 11 min | SISESTADA maksimaalne lubatud P = 100 % Pn | ||||||
3.6. | Xxxxx korraldust p.3.5. on tootmisseade saavutanud piiranguteta püsitalitluse ning ilmaoludele vastavat maksimaalset väljundvõimsust on antud 5 minutit. | TESTI XXXX | ||||||
2-e testi xxxx vähemalt 5 minutit | ||||||||
4 | Reaktiivvõimsus e reguleerimine režiimil U=const | Kõik tootmisüksused on töös, normaalolukord, P≥50 % Pn | Kõik piirangud on xxxx / TESTI ALGUS | Väljundvõimsust ei tohi piirata. Kõigi tuulikute töösolek peab olema tagatud vähemalt 50 % ajast xxxx xxxxx seadeväärtuse juures P≥50 % Pn. Xxxxx seadeväärtused XXX, YYY ja ZZZ määratakse EJK poolt. | ||||
4.1. | Tootmisseade annab vähemalt 5 minuti jooksul toodangut P≥50% Pn | TOOTMISSEADME juhtimine U=const- SISSE, säte U=XXX kV | ||||||
4.1. | Tootmisseade annab vähemalt 5 minuti jooksul toodangut P≥50% Pn | TOOTMISSEADME juhtimine U=const, säte U=YYY xX | ||||||
Xxxxx 4.1 korraldust on möödunud mitte vähem kui 8 tundi | Reaalne katsekava kohandatakse vastavalt kokkulepitud juhtimissignaalidele. | |||||||
Kõigi kolme astme juures muudetakse EJK poolt võrgus pinget (KP või reaktori lülitamine või trafo astme muutmine). Katsetulemuste aruandes tuleb need muutused ja nendele xxxxxx tootmisseadme käitumine ära näidata. | ||||||||
96
4.3. | Tootmisseade annab vähemalt 5 minuti jooksul toodangut P≥50% Xx Xxxxx 4.2 korraldust on möödunud mitte vähem kui 8 tundi | TOOTMISSEADME juhtimine U=const, säte U=ZZZ kV | |||||
4.4. | Xxxxx 4.3 korraldust on möödunud mitte vähem kui 8 tundi | TOOTMISSEADME juhtimine U=const- VÄLJA | |||||
4.5. | Xxxxx korraldust p.4.4 on tootmisseade saavutanud normaaltalitluse reaktiivvõimsuse (Q=0 Mvar) ning talitleb 5 minutit.. | TESTI XXXX | |||||
2-e testi xxxx vähemalt 5 minutit | |||||||
5 | Tootmisseadme P/Q karakteristiku mõõtmine liitumispunktis Jätkub järgmisel leheküljel … | Kõik tootmisüksused on töös, normaalolukord , P≥80 % Pn | Kõik piirangud on xxxx / TESTI ALGUS | Väljundvõimsuse vähendamine ja taastamine peab toimuma sujuva reguleerimise abil etteantud kiirusega. Testi jooksul ei tohi tootmisseade sisse/välja lülituda. Reaalne katsekava kohandatakse vastavalt kokkulepitud juhtimissignaalidele. | |||
5.1. | tootmisseade annab vähemalt 5 minuti jooksul toodangut P≥80 % Pn | TOOTMISSEADME juhtimine Q=const - SISSE TOOTMISSEADME seadeväärtus Q SISESTADA + Q MAX | |||||
97
Jrk. NR | NIMETUS | EELNEV OLUKORD/TINGIMUS | ELEKTRISÜSTEEMIJUHTIMIS- KESKUS TEGEVUS | XXXXXX | XXXXX [OK/-] | KUUPÄEV [PP.KK.AA] | KELLAAEG [XX.XX] |
5.2. | p.5.1. korraldusest on möödunud 11 min | TOOTMISSEADME seadeväärtus Q SISESTADA - Q MAX | |||||
5.3. | p.5.2. korraldusest on möödunud 11 min | SISESTADA maksimaalne lubatud P = 80 % Pn | |||||
TOOTMISSEADME seadeväärtus Q = - Q MAX | |||||||
5.4. | p.5.3. korraldusest on möödunud 11 min | TOOTMISSEADME seadeväärtus Q SISESTADA + Q MAX | |||||
5.5. | Tootmisseade P/Q karakteristiku mõõtmine liitumispunktis | p.5.4. korraldusest on möödunud 11 min | SISESTADA maksimaalne lubatud P = 70 % Pn TOOTMISSEADME seadeväärtus Q = +Q MAX | Väljundvõimsuse vähendamine ja taastamine peab toimuma sujuva reguleerimise abil etteantud kiirusega. Testi jooksul ei tohi tootmisseade sisse/välja lülituda. | |||
5.6. | p.5.5. korraldusest on möödunud 11 min | TOOTMISSEADME seadeväärtus Q SISESTADA - Q MAX | |||||
5.7. | p.5.6. korraldusest on möödunud 11 min | SISESTADA maksimaalne lubatud P = 60 % Pn | |||||
TOOTMISSEADME seadeväärtus Q = -Q MAX | |||||||
5.8. | p.5.7. korraldusest on möödunud 11 min | TOOTMISSEADME seadeväärtus Q SISESTADA +Q MAX |
98
5.9. | p.5.8. korraldusest on möödunud 11 min | SISESTADA maksimaalne lubatud P = 50 % Pn | |||||
TOOTMISSEADME seadeväärtus Q = +Q MAX | |||||||
5.10. | p.5.9. korraldusest on möödunud 11 min | TOOTMISSEADME seadeväärtus Q SISESTADA - Q MAX | |||||
5.11. | p.5.10. korraldusest on möödunud 11 min | SISESTADA maksimaalne lubatud P = 40 % Pn | |||||
TOOTMISSEADME seadeväärtus Q = -Q MAX | |||||||
5.12. | p.5.11. korraldusest on möödunud 11 min | TOOTMISSEADME seadeväärtus Q SISESTADA +Q MAX | |||||
5.13. | p.5.12. korraldusest on möödunud 11 min | SISESTADA maksimaalne lubatud P = 30 % Pn | |||||
TOOTMISSEADME seadeväärtus Q = +Q MAX | |||||||
5.14. | p.5.13. korraldusest on möödunud 11 min | TOOTMISSEADME seadeväärtus Q SISESTADA -Q MAX | |||||
5.15. | p.5.14. korraldusest on möödunud 11 min | SISESTADA maksimaalne lubatud P = 20 % Pn | |||||
TOOTMISSEADME seadeväärtus Q = -Q MAX |
99